Pärnu Maaleht nr 9 (september 2020)

PIDUR KAEVANDAMISELE: linnukaitsjad panid Elbu rabas turbamaardla laienduse seisma Lk 6 PUHKEBAAS: kunagised “Viisnurga saunad” hoiavad kolmnurkset stiili Lk 8–9

Koroonakriis täitis Sauga jõe äärse kaluriküla glämpingutelgid külastajatega Lk 4–5

Heino Sabiin:

riik jättis jahisadamad eriolukorra ajal igasugusest toest ilma, kuigi ühine taotlus teht Lk 2–3

www.maaleht.ee

17. september 2020 Nr 9

2 E T T E V Õ T L U S

PÄRNU MAALEHT Nr 9 17. SEPTEMBER 2020

Tänavu valminud Varbla sadam kergitab Eesti läänerannikul merekultuuri taset

Juba Varbla sadamaalasse jõudnud laevad on meretuulte eest kaitstud, pikk muul peab hoidma ära setete kandumise sadama sissesõiduteele.

Pärnumaal mitmel alal tegutseva ettevõtjana tuntud Heino Sabiin sai valmis suurejoonelise tööga, rajades Varblasse, kohta, kus varem olid mere kaldal vaid lautrid väikeste paatide randumiseks, uhke kaikohaga jahisadama.

AIN ALVELA Heino Sabiini pere on Varblas juba aastaid turistide majutamisega tegelenud, aga otse vetevälja kaldal paiknev motell ja kämping pole ikka päris see, kui merelt tulevaid külalisi korralikult vastu võtta ei saa.

Tõsi, sadama valmimine sattus turismi seisukohalt mitte just kõige paremale ajale, sest koroonaviirusest tingitud liikumispiirangud pärsivad loomulikult ka vastse sadama täies mahus kasutusele võtmist.

Aga peremees ise ütleb, et pole hullu, saadakse hakkama ja küllap tulevad ka laevad. Õigupoolest ongi juba tulnud.

Ajal, kui me uue sadama juurde käivas hoonetekompleksis paiknevas restoranis istudes juttu ajame, paistab aknast kätte, kuidas omaaegne Riigikohtu esimees ja Eesti esindaja Euroopa Inimõiguste Kohtus Rait Maruste käib koos kaasaga oma kai ääres seisvat jahti takseerimas. Ja erinevaid kaatreid, mootor- ja purjepaate seisab sadamas veelgi, kokku vähemalt kümmekond.

Peres on asjad sätitud nii, et sadamaga tegeleb Heino ja turismiäriga tema abikaasa Marika.

Ka sel hommikul, kui perel Varblas külas käime, on Heino jõudnud juba merel käia ja võrgust võetud ahvenaloomuse kööki kokkade kätte viia. Ise on ta mitmendat põlve Varblast pärit, juba lapsest saati kaluritega koos merel käinud ja armastab merd kogu hingest. Sellest ka see jändamine sadamaga, mille rajamisest on nüüd saanud Heino Sabiini elutöö, sest eks ikka tahad endast maha jätta ju midagi sellist, mis sinu elu ja tegemisi siin ilmas kõige paremini iseloomustab.

Kui teha, siis ikka korralikult

Sadama rajamise plaanid keerlesid Heino Sabiini peas juba ammu, aga otsustava tõuke nende realiseerimiseks andis 2016. aastal käivitunud Euroopa Liidu Eesti-Läti piiriülese koostöö programm aastateks 2014–2020, mille raames jagati väikesadamate renoveeri-

Ettevõtja ja Varbla sadamakapten Heino Sabiin ütleb, et sadam sai teoks ikka rohkem entusiasmist ja armastusest mere ning meresõidu vastu, ärilised ambitsioonid on vähemalt esialgu teisejärgulised.

miseks või ehitamiseks ja nende võrgustiku arendamiseks kokku 9,3 miljonit eurot Euroopa Regionaalarengu Fondi raha.

Eestis sai selle programmi kaudu toetust kokku üheksa väikesadamat, teiste seas 1,2 miljonit eurot ka Varbla sadam. Nõutud omaosalus oli 15 protsenti.

Tegelikult määrati Varbla toetussummaks alguses küll 1,5 miljonit, ent kuna programmi lisati hiljem veel objekte, seda sai aga teha juba määratud toetuste kärpimise arvalt, siis lõplikuks euroraha suuruseks Varbla sadama jaoks jäi 1,2 miljonit.

Kusjuures Varbla oli toetusesaajate seas ainuke, kus sadam ehitati sisuliselt nullist üles, teiste puhul oli tegu juba olemasoleva sadamakoha rohkem või vähem renoveerimisega.

Nüüd räägib Sabiin, et toetuse eest sai ta enam-vähem valmis ehitada ainult sadama akvatooriumi süvendi ja osa muulist, kõik muu on tehtud omafinantseeringuga, mida tuli sadamasse

• • • • •

paigutada toetusega võrreldes teist samapalju. Kui varem on Sabiin oma ettevõtmisi rahastanud kas oma teiste äride toel või kogutud tagavaradest, siis sadam osutus siiski sedavõrd suureks projektiks, et sinna tuli kaasata ka laenuraha. Nüüd arvestab ta, et koos majadega kulus sadama väljaehitamiseks 2,4 miljonit eurot.

Varbla sadam võtab vastu 2,5-meetrise süvisega ja kuni 24 meetri pikkuseid väikelaevu, seal on 30 kaikohta, aga Heino Sabiin lubab vajadusel 60 alust ära paigutada. Ja lisab, et kümne kaikoha pärast, nagu projektinõue ette nägi, ei olnuks üldse mõtet nii suurt tööd ette võtta.

Sadamaga rikkust kokku ei aja

Toetuse saamise tingimused olid minimalistlikud: sadama sügavuseks nõuti ligipääsu 2,5-meetrise süvisega alustele, tagama pidi kümme paadikohta, elektri

Akende pesu Veerennide puhastus Katuste pesu ja värvimistööd Fassaadide pesu ja värvimistööd Aedade värvimine ja pesu

K.P.E OÜ e-post kpe.kpe@mail.ee | tel 5638 8994

VÄIKE- JA SUURLOOMADE (väljasõiduga kohale) RAVI VEREUURINGUD, RÖNTGEN, ULTRAHELI MÜÜGIL LAI VALIK PUUGITÕRJEVAHENDEID. Soodsad hinnad.

J. V. Jannseni 33, Pärnu tel 443 3663 ja 528 7465 E–R 9–18 ja L 10–15

www.vanaloomakliinik.ee

E T T E V Õ T L U S 3

PÄRNU MAALEHT Nr 9 17. SEPTEMBER 2020

Oma abikaasa ettevõtlikkust kiitva Marika Sabiini hooleks on pereäris ennekõike turistidega tegelemine.

Algus kulgeb paljutõotavalt

ja vee olemasolu ning veel nipetnäpet. Polnud isegi valgustust ja muid elementaarseina tunduvaid asju.

Sabiin aga ei tahtnud sellist poolikut asja teha, vaid otsustas, et kui juba sadam, siis olgu korralik. Selline, mis ajas kestab, tagab arenguvõimalused ning kuhu merelt saabujatel, aga ka kohalikel paadiomanikel on meeldiv tulla ja seal olla.

“Eelarve läks igas mõttes lõhki. Juba alguses oli selge, et 1,2 miljoni eest ei tee sellist asja valmis, ainuüksi betoonitööd läksid 600 000 maksma,” kirjeldab Heino Sabiin. “Aga eesmärk oli teha ikkagi korralik sadam, sest saime siin juba ammu aru, et muidu ei ole Varbla kandil tulevikku. Ega Eestis ei ole väikese jahisadama pidamine, eriti veel maakohas, mingi suure raha teenimise moodus.

Ka meil on see rohkem selline sotsiaalne projekt kohaliku külaelu elavdamiseks, mida ma siis oma teiste ettevõtmiste ar-

velt toetan ja vajadusel ka üleval pean.”

Nimelt on Heino Sabiinil lisaks Varbla puhkekülale ja turismiärile veel mitu nii puidu töötlemise kui ka puidukaubanduse ja teedeehitusega tegelevat firmat, lisaks peab ta isatalus 150 herefordi lihaveist. Ja tal on plaan lisaks leedukatele kuuluvas Tamba-Mäli tuuleelektrijaamas juba töötavale kuuele tuulikule Varbla kanti veel mõned tuulegeneraatorid püsti panna.

Sellele on aga siiani kaitseministeerium vastu seisnud.

Sadama tõeline vaatamisväärsus ja eripära on kilomeetri pikkune muul, mis on ehitatud looduslikule kolmemeetrise mere sügavuse peale. Muul takistab laevatee täitumist meresetetega, aga juba praegu on see kujunenud ka atraktiivseks kohaks, kus nii kohalikud kui ka külastajad armastavad jalutamas käia. Nimelt katab muuli algusest lõpuni sile kergliiklustee.

Heino Sabiin mäletab ka vanu aegu ja räägib, et omal ajal oli Varblas ikka päris mitu agarat rannakalurit toimetamas.

Lihtsalt praeguseks on neid vähe järele jäänud ja merel käivad nad oma sonnikohtadest, sealt, kus meri madal ning kallas kõrkjatesse kasvanud.

Motelli peavad Heino ja Marika Sabiin Varblas juba aastast 1998, hiljem lisandusid sellele ka kämpingumajakesed koos supelrannaga. Aga senini ei olnud neile saabunud külalised üldse merega seotud. Polnud ju võimalustki. Tuldi ikka maad mööda ratastel, et Varblas mõni puhkusepäev veeta ning sealset

“Kui sul mõnda teist äri kõrval ei ole, siis on turismivaldkonnas üldse ja iseäranis maal väga keeruline püsima jääda ning kasumit teenida.”

HEINO SABIIN

kask ja okaspuu

135

Asume Mauri tee 2 uues majas Papsaares (Mauri tehnoküla) E–R 9–18 • L 9–14 T.Ü.V Mauri OÜ

Tel 527 8767 mertexindrek@gmail.com

Tuleme appi metsatöödele: Lankide ettevalmistamine uuendamiseks Kultuuride hooldus ja valgustusraie Halumasina teenus

Esna Talu OÜ tel 5620 8231

jalik riideid pesta, ning üks väike kauplus.

Mereturism järjest hoogsam

Sadama ehitamist koroonakriis suuremat ei mõjutanud, ainult tellitud köögitehnika kohalejõudmine viibis veidi. Küll aga jäid viirusepuhangu tõttu tulemata paljud paadid Saksamaalt ja Rootsist, teisalt aga käis soomlastest mereturiste jällegi rohkem, kui loota võis. Neil polnud mujal suuremat seilata, sest Rootsi ei lastud, samas on purjetamine ju väga populaarne puhkuse veetmise viis. Heino Sabiin pakub, et kõigist sadamat tänavu väisanud jahtidest kusagil 130 olid Soomest. Eks sellele aitasid kaasa ka Soome meediasse jõudnud uudised, et meil siin Eesti läänerannikul selline tore uus sadam avatud.

Kui mujal on väikelaevaturism juba üsna tugev osa kogu turismimajandusest, siis Heino Sabiin on seda meelt, et ka Eestis areneb see jõudsalt sedamööda, kuidas inimeste elujärg edulisemaks muutub. Seega on sadamal tema hinnangul tulevikku küll.

Aga et klienti kinnistada, peab ta oluliseks, et ka maapealne teenindus oleks tasemel ja ööpäev läbi saadaval. Kui selles osas asjad lonkavad, siis jah, kord tullakse, aga teist korda enam mitte. Nii on ka Varblas plaanis järgmise hooaja alguseks kõik kavandatud teenused avada – tasemel toitlustus, saun, majutus, lisaks jalgrattarent, kettagolf jmt.

Väikesadama kohta on kõva sõna ka Varblas asuv tankla, millest lisaks paatidele saavad kütust võtta ka ümberkaudsed autoomanikud, seda enam, et ümbruskonna lähim tankla paikneb 25 kilomeetri kaugusel Tõstamaal. Nii ongi autod sealt praegu rohkem kütust tankinud kui laevad.

“Mina arvan küll, et sadama valmimise järel tõuseb kõrgemasse hinda ka selle piirkonna kinnisvara. Siinkandis on pal-

“Eelarve läks igas mõttes lõhki. Juba alguses oli selge, et 1,2 miljoni eest ei tee sellist asja valmis, ainuüksi betoonitööd läksid 600 000 maksma.”

HEINO SABIIN

ju suvilaomanikke ja kui eelmisel aastal polnud rannas ühtegi paati, siis praegu on juba näed kui palju,” räägib Heino Sabiin.

“Need, mis siin kai ääres praegu seisavad, on enamikus kõik kohalike inimeste paadid. Ja on juba ka näha, et väikseid paate hakatakse suuremate vastu vahetama, sest nüüd ei pea paati enam mööda merekallast vette ja tagasi kuivale maale lohistama.”

Ka kogukondliku eluolu elavnemisele peaks sadam kaasa aitama. Ja kinnistama rannaäärsetes elanikes tunnet, et elatakse ikkagi mereriigis. On ju palju mugavam otse kodu juures sadamas paati hüpata, selle asemel, et kusagile kilomeetrite taha sõita. Praegu asub Varblale lähim randumiskoht Tõstamaa lähistel, kus sealne Värati sadam sai samuti raha nimetatud Eesti-Läti väikesadamate programmist. Põhja poole minnes on järgmine sadam Virtsus.

Sabiinide siiani valdavalt gruppidele orienteeritud puhkemajandusele annab sadam lisandväärtusena juurde selle, et nüüd saadakse rohkem pakkuda ka n-ö üksikutele külastajatele.

Pärast seda, kui president Kersti Kaljulaid juuli viimasel päeval Varbla jahisadama avamisel osales, läks lahti terve augustikuu kestnud külastajate vool sadamasse ja selle restorani.

SÕIDUAUTOD, MOOTORRATTAD, VEOAUTOD, BUSSID, TRAKTORID

6 ja 8mm

 Metsa raie ja kokkuvedu  Hakkevõsa lõikus giljotiiniga ja hakkevõsa kokkuvedu  Kasvava võsa raieõiguse ost  Kasvava metsa raieõiguse ost

puhast õhku ja rahulikku olustikku nautida.

Praeguse sadama alal laius varem vesine pillirooväli ja kui seda praegu uue sadama kail seistes ette kujutada, siis tekib paratamatult küsimus, kust tuli selline julgus, kasvõi majanduslikus mõttes, et ikkagi niivõrd mastaapne töö, kui seda on ühe sadama rajamine, ette võtta.

Heino kehtitab õlgu, Marika aga ütleb vahele, et kui tema mehel tuleb pähe mingi mõte, siis pole enam pääsu, siis ta sellest enam lahti ei lase ja teeb plaanid teoks.

“Kui sul mõnda teist äri kõrval ei ole, siis on turismivaldkonnas üldse ja iseäranis maal väga keeruline püsima jääda ning kasumit teenida,” leiab Heino Sabiin. “Nii sai sadam paljuski teiste äride toel üles ehitatud. Üks toetab teist.”

Kuigi tänavune suvi ei ole turismimajanduses tüüpiliste killast, võib juba üht-teist sadama potentsiaali kohta öelda. Nii näitab arvepidamine, et juuli- ja augustikuu jooksul randus Varbla sadamas umbes 180 alust, lisaks veel augusti lõpus Ruhnu regatil osalenud purjekad, mis sadamas vahepeatuse tegid. Seega on sadam oma vaevalt pool aastat väldanud tegevuse jooksul võõrustanud juba kõvasti üle kahesaja väikelaeva. Mis näitab, et nõudlust on ja käidaks küll, oleks vaid rohkem häid tingimusi.

Varbla sadama ametlik ja pidulik avamine toimus küll alles 31. juulil, aga tegelikult randus esimene laev seal juba mullu juunikuus. Tõsi, toona ei pakutud seal veel klassikalisi sadamateenuseid, aga kaid olid olemas ja randuda juba sai. Nüüdseks on sadamas uksed avanud restoran Groot, sadamahoonetes on veel sadamakapteni tuba, seminariruum ja neli tuba majutuseks. Kõrval paiknevas nn teenindushoones saavad aga peagi olema saunad, duši- ja tualettruumid, lisaks pesumasinad, kui kellelgi peaks olema va-

Broneeri aeg tel 437 4317

OÜ ORTOPEEDIAKESKUS Proteeside ja ortopeediliste abivahendite valmistamine ja müük soodustingimustel

VALMISTAME

• • • • • •

üla- ja alajäsemete proteese üla- ja alajäsemete ortoose lülisamba ortoose eriortoose, bandaaže, songavöösid ortopeedilisi jalatseid ortopeedilisi tallatugesid

PAKUME MASSTOODANGUNA VALMISTATUD ABIVAHENDEID

• • • •

mitmesuguseid ortoose ortopeedilisi jalatseid ortopeedilisi tallatugesid kompressioonitooteid (põlvikud, sukad, sukkpüksid)

Soodustuse saamiseks esitada: perearsti või eriarsti saatekiri, füsioterapeudi, tegevusterapeudi või meditsiiniõe saatekiri, isikliku abivahendi kaart, isikut tõendav dokument

ERIARSTI KONSULTATSIOONID Tegevusluba L04229

Ortopeed dr Sven-Johann Juckum

Pärnu Perearstid, Suur-Sepa 14, kab 101, kell 13–15 22. september, 22. oktoober, 17. november, 15. detsember Eelregistreerimine tel 447 7912

INFO JA VASTUVÕTULE REGISTREERIMINE:

tel 742 0169 • ortopeediakeskus@gmail.com • www.ortopeediakeskus.ee

Silmade kontroll ja prillide müük Silmade kontroll 15 €, prilliostjale TASUTA 1. oktoobril kell 10.00 JÕESUU KÜLAMAJAS Etteregistreerimine tel 5323 2454 Kuiva silma test | Rõhu mõõtmine Prillide pisiremont | Päikeseprillid

Silmade kontroll ja prillide müük Silmade kontroll 15 €, prilliostjale TASUTA 7. oktoobril kell 10.00 LÕPE KLUBIS Etteregistreerimine telefonil 5660 0540 kuiva silma test | silmarõhu mõõtmine optilised päikeseprillid

Silmade kontroll ja prillide müük Silmade kontroll 15 €, prilliostjale TASUTA 28. oktoobril kell 10.00 TÕSTAMAAL RAHVAMAJAS Etteregistreerimine telefonil 5323 2454 kuiva silma test | silmarõhu mõõtmine optilised päikeseprillid

4

ELAMUS

PÄRNU MAALEHT Nr 9 17. SEPTEMBER 2020

Sauga jõe äärne kaluriküla pakub külastajale elamust nii majutuse, toidu kui ka tegevustega

Paadisadamas on nn külaliskai, samasse on kinnitatud ka rendipaadid. Kontaktivaba paadilaenutus ei toonud endaga suuremat tüli kaasa – ühel paadil sõideti kruvi puruks, ühel juhtus midagi mootoriga, aga need asjad võivad juhtuda ka tavapäeasel ajal.

FOTOD: TANEL MEOS

Sauga jõe selles osas, kus veel väikelaevadega sõita saab, kunagise mõisasüdame maadel asub kaluriküla, mil omapäraseid atraktsioone pakkuda nii kalastushuvilistele, veematkajatele kui ka eksootiliste elamuste otsijatele.

AIN ALVELA Kuna turismiettevõtteid on nii Pärnumaal kui ka Eestis üldse rohkelt, siis on palju ka erinevaid ideid ja pakutavaid tegevusi, millega teistest erineda, sest lihtsalt varju all soojas koikus magamise pakkumisega ei meelita tänapäeval enam inimest enda juurde.

Nii asub Sauga jõe kaldal, pisut ülesvoolu Pärnu linnaolustiku algusest, kohas, kus keskkond on looduslik ja seisavad omaaegse Sauga mõisahäärberi varemed, kalurikülaks kujundatud Fishing Village, mille peremehel pole muide mingi kunst külalistele 100–150 euro eest telgis ööbimine maha müüa. Sest selle

juurde käib lõbus meeleolu, rohkelt muid teenuseid, värsked kalaroad ja aval suhtlus, nii et kui külastajad lahkuvad, tänavad kättpidi ning patsutavad õlale.

Tegelikult müüakse kalurikülas ju elamust mitte tavalistes, vaid luksustelkides, mis meenutavad olemuselt hotellituba.

Tõeline win-win olukord, kus külastajal on võimalus lisaks majutusele tarbida rida muid teenuseid, mida kaluriküla pakub. Nii saavad lapsed püüda sadamakailt kala, ujuda väikses rannas, sõita paadi, SUP-laudade või vesirattaga. Aga ju siis on asi nende meelest seda väärt, sest paljud tulevad tagasi, mõned lausa

jäävadki teatud aja tagant ikka ja jälle käima. Ja seda sellepärast, et Fishing Village’is pakutav erineb tavapärasest.

Kontaktivaba paadilaenutus

Fishing Village’i asutaja, omanik ja arendaja ning kalagiid Jakob Kose, kes on ise eriti agar kalamees ja veidi tagasihoidlikumas mastaabis ka jahimees, on üles

ehitanud kompleksse turismiteenuse, millele isegi kogu muu eluolu seisanud koroonaviirus ei suutnud korralikult pidurit peale panna. Sest nagu ta ise ütleb – uute oludega, mida viirusepuhang tingis, tuli kiiresti kohaneda.

“Meie käive üleüldise koroonakriisi ajal hoopis kasvas. Pole veel aasta prognoosi kokku pannud, aga ma ise näen, et oli üle ootuste

hea suvi. Isegi aprilli ja mai müük, kui hooaeg alles hakkab hoogu koguma, kujunes suuremaks kui eelmisel aastal,” kirjeldab Jakob Kose oma ettevõtmiste edenemist. “Seda sel põhjusel, et otsustasin vastavalt olukorra kujunemisele kiiresti asjad ümber mängida. Istusin oma Karepa maa- ja lapsepõlve suvekodus, kuulasin koroonarinde uudiseid, mis olid üks masendavam ja negatiivsem

kui teine, ning mõtlesin, et teeks midagi positiivset. Ja mõtlesin välja, kuidas paate kontaktivabalt välja laenutada.”

Nimelt on Fishing Village’il väljalaenutamiseks rohkelt mootorpaate, lisaks hulk mitmesugust kalapüügivarustust, mis võimaldab ettevõtete töökollektiive ja muidu asjast huvitatud seltskondi täiesti tõetruudele kalastusretkedele viia.

TÄITEMATERJALI MÜÜK ja TRANSPORT VÄIKEKALLURIGA

kuni 3 tonni korraga TRANSPORT

Küsi kindlustuskaitse meilt – säästad aega ja raha! info@nbkm.ee tel 5551 1764, 5551 1765 Rüütli 40, Pärnu www.nbkm.ee

al 37 €

58 091 823

info@parnukallur.ee

www.parnukallur.ee

Teeme Teie sõiduki säravaks nii seest kui väljast!

Helistage tel 510 0856

Autopesula Mauri tee 1-1 Mauri Tehnokülas www.puhasauto.eu

Pesumasinad ja nõudepesumasinad Remont ja kojukutsed Lisaks parandame teie telerid, raadiod, autoraadiod, kodukinod, DVD-d...

Võta meiega ühendust tel 442 7231 Centralservice OÜ

Asume aadressil Riia mnt 74, Pärnu

Hakkpuidu ost-müük, tootmine Jaak Raid Tel 5362 8043 jaak.raid@timberston.ee

www.hevo.ee

Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika Helista ja küsi pakkumist!

Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee

E L A M U S 5

PÄRNU MAALEHT Nr 9 17. SEPTEMBER 2020

Fishing Village’i peremees Jakob Kose lähtub oma tegevuses veendumusest, et turismiäri A ja O peab olema külastajatele elamuse pakkumine – olgu selleks siis majutus, loodusretk, saun või toit, ükski neist ei tohi jääda pinnapealseks vormitäiteks.

Kes veel ei tea, siis selline näeb välja glämpingtelk seestpoolt: luksust hea hotellitoa jagu, ümberringi värske õhk ja tuulekohin.

Niisiis hakkas ta oma mõtet ellu viima. Nüüd, tagantjärele me teame, et koroonakriisi ajal leidsid ka linnainimesed üles Eestimaa looduse, rabad olid ülerahvastatud ja sisemaine turism sai terve suve vältel just selle viirusepuhangu tõttu kõvasti hoogu juurde. Märtsikuu lõpus ja aprilli alguses ei teadnud aga keegi veel, mis meid ees ootab.

Vaevalt oli kontaktivaba paadilaenutuse uudis avalikkusse paisatud, kui huvilisi tekkis murdu. Paadid pandi Sauga jõesadamas valmis, Jakob Kose ise oli hoopis teises Eesti otsas arvuti taga, võttis tellimusi vastu, jagas juhendeid ja koostas huvilistele Google Mapsis kalapüügikaarte.

Tulu suurem kui varem

“Ma ei uskunud, et see töötab.

Aga huvi näidati üles tegelikult väga üllatavatest kohtadest.

Näiteks üks naisterahvas helistas ja küsis, et kuidas see kalapüük käib, ma ei suuda enam kodus istuda, tahan mehega kalale minna,” iseloomustab ta kevadisi arenguid. “Siis lõime mitu paketti peredele, mis sisaldasid majutust, mootorpaati ja kalastusvarustust. Oli näha kuidas inimesed tahtsid tulla loodusesse ja nautida aktiivset tegevust kalastuse näol. Ainult sotsiaalmeedia postitusega müüsime aprilli- ja maikuu teenused mõne tunniga välja. See andis julgust tõsta glämpingmajutus taset, et teha telkimine veelgi luksusliumaks.”

Näiteks majutus viiekohalises luksuslikus glämpingtelgis

maksis 149 eurot, ööbimiseks ja saunaks ehitatud paadis sama palju jne. Aga ta kinnitab, et esmane mõte ei olnud üldse meeletu raha teenimine, vaid see, et teha ajal, kui kõik on ümberringi paksus masenduses, midagi positiivset.

Ka Pärnus mitmeid üritusi, näiteks mullu Pärnu merepäevi korraldav Jakob Kose on seda meelt, et kui sa oma mõtetes mingitesse dogmadesse ei takerdu, on võimalik igast olukorrast kas siis just alati kasu lõigata, aga vähemasti kehv seis enda kasuks tööle panna. Nii leiab ta, et selle aasta hooaeg oli iseäranis hea aeg püsiklientide korjamiseks, sest välismaalasi, kes mullu moodustasid Fishing Village’i majutusüksuse külastajatest oma 80 protsenti, nüüd ei tulnud ning põhiline klientuur pärines Eestist, Lätist ja Leedust.

Ja ta on üpris kindel, et paljud neist tulevad järgmistel aastatel tagasi.

Kuna tänavu kuskil jaanitulesid ja -pidusid õigel ajal korraldada ei tohtinud, Fishing Village’i jaanituled olid aga Pärnus varasematel aastatel vägagi populaarsed, siis võeti kätte ning korraldati jaanipidu nagu kord ja kohus koos lõkke ja kõige muuga hiljem – 4. juulil, siis, kui see oli juba lubatud.

“See n-ö libajaanipäev Ameerika iseseisvuspäeval eriti jubeda vihmasajuse ilmaga tõi lõpuks kokku suure hulga inimesi,” räägib Kose. “Aga see on suuresti tänu meie headele sõpradele ja klientidele. Ma julgen öelda, et meie kliendid on üld-

se kõige paremad kliendid, keda üks turismiasutus endale võib soovida. Need on inimesed vanuses 30+, palju on ka keskeas inimesi, lastega pered, grupid.

Teeme erinevatele sihtgruppidele ka üksjagu üritusi, eks see kinnistab inimesi, pakub neile rõõmu ja sellepärast nad on meiega. Pluss muidugi Eestimaa suurepärane loodus, kus neile kõigile meeldib viibida.”

Elamus loodusest ja toidust

Nii on kaluriküla ette võtnud ka teistsugust laadi üritusi, mis pole otseselt kalapüügiga seotud – eelmisel aastal juba käidi ja ka sel aastal on plaanis minna seenele. Kogutakse paras grupp seenesõpru kokku, kutsutakse mõni mükoloog kaasa, kes seeni määrata aitab ja nende juurde lugusid jutustab, ning veedetakse päev metsas.

Korraldatakse ka firmapidusid, ent ka need on Jakob Kose osanud tavaarusaamadest teistsugusteks tuunida. Ta on endale

“Ma julgen öelda, et meie kliendid on üldse kõige paremad kliendid, keda üks turismiasutus endale võib soovida.”

JAKOB KOSE

Kütteladu24.ee

> KÜTTEKLOTSID

Müüme kuivi kütteklotse võrkkotis. HIND 1,8–2,5 € / võrk Koti suurus 45 l ja kaal 13–15 kg PAKKUDA KA ALUSELE PANDUD PIKEMAID LAUA- JA PRUSSIJUPPE

selgeks teinud, et kui tahad selles äris edukas olla ja ka ise seda kõike nautida, siis peab pakutav olema elamus: näiteks majutus glämpingtelkides, kuhu inimesed tavaliselt ei satu, toitlustus, kus lauale jõuavad söögid, mida iga päev ei sööda, kõikvõimalikud tegevused – kõik see peab olema seikluslik ja üllatusi pakkuv.

Maitseelamustele pööratakse kalurikülas üldse palju tähelepanu. Sellesse kategooriasse käivad ka kalaretki lõpetavad õhtused toidukorrad, kus on tagatud, et laual on erinevad kalaroad, sõltumata sellest, kas seltskond saaki tol päeval üldse sai või mitte, samuti augustikuus peetud kaks vähipidu jmt. Fishing Village’i tänavuse hooaja aga lõpetab nn metsagurmee – terve päeva vältel pakutakse kalurikülas peakoka selleks korraks koostatud erimenüüd, mis sisaldab peaasjalikult mitmesugustest metsaandidest valmistatud roogasid.

“Toit peab olema atraktiivne.

Nii, et kui söögid tuuakse lauale, siis tulevad rahval telefonid taskust välja ja asutakse pildistama,” ütleb Jakob Kose. “Kui ei tule, siis saad kohe aru, et midagi on valesti. Loomulikult peab toit ka maitsev olema.”

Elamus peab tema hinnangul sisalduma kõiges, mida pakutakse. Kose on seda usku, et kalagiidina ei saa ta müüa kala n-ö kilo kaupa, mistõttu kalaretke eesmärk ei olegi kunagi suure koguse kala püüdmine, vaid see, et inimesed saaksid endale teha hea päeva.

LIPUMASTID KUNI SEPTEMBRI LÕPUNI 10% SOODSAMALT

> PELLET – PREEMIUM Pellet Pakume 6 mm ja 8 mm pelletit KOTT 16–16,5 KG JA ALUSEL 60 KOTTI HIND 190 € / alus

> KASE KAMINAPUU

30 cm 40 l. HIND 2,6 € / võrk

> PUITBRIKETT

www.remitauto.ee

Kandiline KASE puitbrikett, alusel 96 pakki. 10–11 kg pakk HIND kase-kuuse segapuitbrikett al 130 € / alus kase puitbrikett 135 € / alus PAKI HIND KOHAPEAL 2—2,5 €

> TURBABRIKETT

AUTOKLAASIDE MÜÜK, VAHETUS JA PARANDAMINE Vahetame ja parandame autoklaase kaskokindlustuse teenuse raames.

www.remitauto.ee | autoklaasid@remitauto.ee tel +372 44 43 180 | +372 56 481 742

Täpsem info ja personaalne pakkumine: mastid@hobesolg.ee

Pakkuda on kahte sorti turbabriketti: 1. lindiga kinni, 84 pakki. Paki kaal ca 10–13 kg.

HIND 2 € / pakk või 125 € / alus + TRANSPORT 2. termopakis, 84 pakki alusel. Paki kaal ca 10–13 kg HIND 2 € / pakk või 130 € / alus

Tel 5565 5001

> KIVISÜSI

pakitud kivisüsi 50–200 mm, kott 25 kg al 240 €/t

Hinda koos veoga küsi tel 506 8501.

Asume Viljandimaal.

kütteladu24.ee

Igaühel on õigus heisata Eesti lipp 365 päeva aastas

TRANSPORDIVÕIMALUS ÜLE EESTI

6 K E S K K O N D

PÄRNU MAALEHT Nr 9 17. SEPTEMBER 2020

Kohtu antud esmane õiguskaitse ei luba Lavassaare soostikus turbatootmist laiendada FOTO: KUVATÕMMIS

Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas keskkonnaameti otsuse anda OÜle Hiiu Turvas luba kaevandada Lavassaare soostikus asuvas Elbu rabas turvast ja nõuab keskkonnaloa kehtetuks tunnistamist, sest kaevandamisel hävib linnukaitsjate hinnangul looduslikus seisundis raba koos kaitsealuste linnuliikide elupaikadega.

Ornitoloogiaühing tõi oma vaides välja tosin argumenti, miks kaevandusluba ei ole õiguspärane ja tuleb kehtetuks tunnistada. Tagamaks, et turbatootmisega ei alustataks enne vaidluse lahendamist, esitas ornitoloogiaühing Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohus 8. septembril ka rahuldas.

Keskkonnaameti väljastatud loa alusel saaks OÜ Hiiu Turvas kolmekümne aasta jooksul kaevandada Elbu rabas turvast 331,85 hektari suurusel alal.

Kaevandamise tagajärjel hävivad nii looduslikus seisundis raba kui ka kaitsealuste soo-

lindude – rüüda, mudatildri ja väikekoovitaja – elupaigad.

Kaevandamisega kaasnev kuivendus halvendab Elbu rabas asuva I kaitsekategooria linnuliigi niidurüdi püsielupaiga seisundit.

Ligikaudu 7000 hektari suurune Elbu raba kuulub Eesti suurimate soode hulka, on üks tähtsamaid soolindude pesitsuspaiku ja kogu Euroopas üks vähestest ulatuslikest lagerabadest. Euroopa Liidu tasandil esmatähtsaks elupaigatüübiks tunnistatud looduslikus seisundis rabade hea seisundi säilitamine ja kohatine parandamine on Eesti riigi üks prio-

Elbu soo asub turbakaevandajate jaoks magusal alal, kus ümberringi laiuvad juba niikuinii turbamaardlad.

FOTO: VIKIPEEDIA

TA S U B T E A DA

Soode kuivendamine ohustab rangelt kaitstava niidurüdi püsielupaika Äärmiselt ohustatud niidurüdi kaitseks ja arvukuse tõstmiseks tuleb tõhusalt hooldada rannaniite ning ohjata väikekiskjate arvukust väikesaartel.

Niidurüdi on väike rannaniitudel ja lagerabades elav kurvitsaline, kes oma arvukuse suure languse tõttu on arvatud rangeimasse kaitsekategooriasse. Eestis pesitseb praegu ligi 200 paari niidurüdisid, lähima viie aasta eesmärk on liigi arvukuse tõus 20–30 paari võrra. Kogu Läänemere asurkonna suuruseks on hinnatud ligi 600 paari, seega neist tervelt kolmandik elab Eestis ja liigi tõhus kaitse on äärmiselt oluline.

Keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja Marju Erit märgib, et veel poolsada aastat tagasi arvati Eestis pesitsevat 1500 paari niidurüdisid. Liigi arvukus langes kiiresti rannakarjamaade sööti jätmise tõttu, kuid praeguseks on tänu poollooduslike koosluste hooldamise toetamisele vähemalt niidurüdi arvukuse langus pidurdunud.

Niidurüdi jääb lärmakate niidukurvitsaliste – kiivitajate ja punajalg-tildrite – varjus sageli märkamatuks. Kiivitajate kaitse on rüdile väga oluline, sest nemad annavad häälekalt teada ohu saabumisest rannaniidule ja püüavad röövlooma oma kisaga eemale peletada. Niidurüdi ise on väike ja vaikne, tegutseb ettevaatlikult oma mätta varju peidetud pesa lähistel, et röövloomad seda ei leiaks ega rüüstaks.

Kuigi niidurüdi veedab Eestis vaid mõned kuud, on siin ta pesitsuspaik ja siinsete alade sobivusest sõltub liigi paljunemine ning püsimajäämine. Rüdi vajab pesitsemiseks madala rohustuga niisket niitu, kus on väikesed madalad looduslikud veekogud, nt ojakesed, või kõrgtaimedest vaba rannaäärt, et seal toituda.

“Kõige olulisemad kaitsemeetmed on niidurüdi pesitsusalade kaitse ja nende kvaliteetse hooldamise tagamine. Samuti on oluline seirata pidevalt liigi arvukust ja ohjata väikekiskjaid,” selgitab Marju Erit.

Rüdid saabuvad aprillis Eestisse, seega tasub silmad lahti hoida ja teavitada vaatlustest keskkonnaametit või lisada vaatlus loodusvaatluste andmebaasi. Salkades olevad linnud on reeglina läbirändel, üksikud või paaridena tegutsevad isendid, kes hommikuti rüdistava häälega laulavad, jäävad meile pesitsema.

PÄRNU MAALEHT

Eestis leidub niidurüdi harvaesineva haudelinnuna vaid Lääne-Eestis, tema elupaiku võib leida rannaniidu ja lageraba piiratud alal.

Kentmar Ehitus on pühendunud kvaliteedile ja individuaalsusele. Pakume kliendile parimat nõu tööde efektiivsemaks ja kvaliteetsemaks teostamiseks. Parimad tulemused saavutatakse kliendiga koostöös.

VÕTA MEIEGA ÜHENDUST:

riteete. Riiklikul tasandil on kokku lepitud, et looduslike turbaalade edasist kuivendamist tuleb vältida ja eelistada kaevandamist juba rikutud aladelt.

Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke nendib, et nagu Elbu V turbatootmisala puhul näha, väljastatakse kaevandamislube ka väga oluliste loodusväärtustega looduslikus seisundis rabade kasutamiseks.

“Kaevandamist rikutud aladelt seejuures alternatiivina ei kaaluta. Selline lähenemine loodusvarade kasutusele on õigusvastane,” märgib ta, lisades, et ka Euroopa Liidu tasandil ei ole looduslikus seisundis rabade olukord kiita ja järgmise kümne aasta jooksul peab Eesti ka väljaspool kaitsealasid tege-

Meie teenused: • Üldehitus • Remont • Siseviimistlus • Katusetööd

ma pingutusi, et rabade pindala säiliks, mitte ei väheneks.

“Oleme olukorras, kus turbakaevanduste märkimisväärset negatiivset kliimamõju tuleb igal võimalikul moel vähendada ja soode taastamiseks kulutatakse Eestiski miljoneid eurosid,” räägib Veljo Volke. “Samal ajal kõige väärtuslikumates looduslikes rabades kaevanduste avamine on vastutustundetu ja kahjustab turbatööstuse mainet.”

Suur probleem kaevandamisel on keskkonnale avalduva kogumõju hindamata jätmine.

Näiteks Elbu raba ümbritsevatel aladel on kümmekond töötavat turbakaevandust, menetluses on veel mitmed uued kaevandusload, kuid iga loa puhul hinnatakse mõju vaid konkreetse kaevandusala piires.

Selline jupitamine võimaldab väiksemateks maardlateks jaotatud kaevanduste mõju hinnata tühiseks, arvestamata üle 60 km² suuruseks kasvava turbakaevanduste massiivi tegelikke mõjusid elukeskkonna ja loodusväärtuste hävimisel õhusaaste, veekogude reostuskoormuse või süsihappegaasi emissiooni kasvu näol.

Sedavõrd mastaapne looduslike elupaikade kadu ja sellega kaasnev saaste mõjutab suurt osa Pärnumaa elanikest ja on vastuvõetamatu, et see toimub keskkonnamõjusid kohaselt selgitamata, märgitakse ornitoloogiaühingu pöördumises avalikkusele.

PÄRNU MAALEHT

• Tänavakivide paigaldus • Renoveerimine • Plaatimistööd • Plekitööd

K I N N I S V A R A 7

PÄRNU MAALEHT Nr 9 17. SEPTEMBER 2020

FOTO: KVP KINNISVARA

kuist laenumakset, saab laenumakse eest endale tegelikult rohkem lubada. Kui keskmises seisukorras kahetoalise korteri üür on Pärnus umbes 300–400 eurot kuus, siis kui võtta kodulaenu, saab praeguste intresside juures endale sama summa eest lubada uusarenduses ja märksa paremas seisus kahetoalise ja linnaäärses piirkonnas isegi kolmetoalise korteri.

Üürimine kui paindlik valik

Koroonakriis on ka Pärnus korterite üürihindu mõnevõrra langetanud. Selles rannarajoonis paiknevas majas on kahetoaline 40 m² korter saadaval 320 euro eest kuus. Hinnanguliselt võiks sellise korteri ostmise korral umbes sarnaseks kujuneda ka igakuine laenu tagasimakse.

Kas üürnik on vaid näiliselt vaba? Kas omanik on ahelais oma korteri küljes?

Kodu valimine sõltub eelkõige inimese soovidest, vajadustest, võimalustest ja rahalisest seisust, kuid siiski kehtivad teatud põhitõed, mis räägivad kas üürimise või kodu ostmise kasuks.

Valikute tegemisest ja kummagi variandi eelistest rääkis kinnisvaraportaalis Adaur ilmunud artiklis Luminor panga Baltikumi kliendikogemuse juht Kristjan Jasinski.

Kristjan Jasinski märgib, et kuna iga inimene on erinev,

siis on ka keeruline anda ühtset vastust, kas kodu peaks üürima või ostma. Need inimesed, kes väärtustavad turvatunnet ja kindlust, võiksid kalduda pigem ostmise poole, ning need, kes on valmis elukohta iga paari aasta tagant vahetama, saa-

vad hästi hakkama ka üürikodudes, selgitab ta. Teisalt tasub Jasinski sõnul ka üürikodu valinud inimestel ühel hetkel siiski mõelda kaugema tuleviku peale, sest pensionieas võib endale elamise üürimine hakata üle jõu käima.

Ostmine kui investeering

Kodu ostmise suurim pluss on see, et elukoht kuulub laenuperioodi lõppedes täielikult inimesele endale. Nii ei ole ta igal kuul tasunud kaudselt võõra inimese laenumakset või toonud talle niisama lisasissetulekut, vaid

maksnud selle nimel, et tal oleks päris oma kodu. Oma kodu eelis on ka see, et seda võib oma äranägemise järgi kujundada ja seal remonti teha.

“Kodu ostmisega kaasnevad küll teatud kulud, nagu lepingu- ja notaritasu, aga eeldusel, et üürikodu tuleb iga paari aasta tagant välja vahetada ning kõik esmased kulud uuesti tasuda, siis teeb see tegelikult sama välja,” selgitab Jasinski.

Tema sõnul võib isegi juhtuda, et kodu ostmine osutub lõppkokkuvõttes soodsamaks.

Kui võrrelda üürimakset ja iga-

Kui inimene otsustab üürimise kasuks, säilib tal teatav paindlikkus. Näiteks kui äkitselt peaks silmapiirile ilmuma unistuste kodu või töökoht teises linnas, siis saab üürikodust kiirelt loobuda ja eluga edasi minna. Üldiselt saab tähtajatu üürilepingu, sõltuvalt selle sisust, üles öelda ühe- kuni kolmekuulise etteteatamisajaga.

Kui üürikortereid tihti ei vahetata, siis räägib üürimise kasuks kindlasti ka see, et esmased kulutused on suhteliselt tagasihoidlikud. Tavaliselt tuleb kõigepealt tasuda tagatisrahana kuni paari kuu üür, maakleritasu ja ettemaksena ühe kuu üür.

“Tavaliselt küsitakse tagatiseks küll ühe kuu jagu üüri, aga viimasel ajal on turvatunde tagamiseks hakatud küsima ka rohkem,” täpsustab Kristjan Jasinski.

Samas kaasnevad üürilepinguga teatud kohustused ja piirangud. Üürileandjal on lepingu lõppemiseni õigus nõuda kõigi lepingutingimuste täitmist ja kui tegemist on tähtajalise lepinguga, ei saa sellest üldjuhul ennetähtaegselt loobuda. Lisaks ei saa korterit oma äranägemi-

se järgi muuta, mis tähendab, et eluruumi omaniku loata ei tohi näiteks tapeeti vahetada või seinu värvida.

Ostetud kodu kinni ei hoia

Jasinski sõnul on kinnisvara omamine investeering tulevikku ja sellega võiks varakult tegelema hakata, sest nagu ka eelpool öeldud, siis pensionieas võib kodu üürimine üle jõu käia. Kui inimesel on pensionieaks soetatud oma kinnisvara, võib seda pidada lausa eraldi pensionisambaks.

“Pea meeles, et kodu ostmiseks ei ole olemas vale aega ega vanust, ainus, millega tasub arvestada, on iseenda tulevikuplaanid,” rõhutab ta.

Lisaks julgustab Jasinski, et kui inimesel on plaanis vähemalt 3–4 aastat ühes kohas elada, võib ta julgelt mõelda päris oma kodu soetamise peale.

Suures pildis on see investeering, mis tasub end tulevikus igal juhul ära.

Isegi kui inimest tabavad huvitavad elu keerdkäigud, siis säilib ka ostetud kodu osas teatud paindlikkus. Kui on vaja kolida teise linna või riiki, siis võib oma senisesse kodusse võtta üürniku.

Kui soovitakse kodu maha müüa, siis on alati ka see võimalus olemas. Seda saab teha ka välismaal olles, võttes appi maakleri ja ajades asju digitaalselt.

“Kindlasti ei tasu karta, et pärast korteri ostu on inimene jäädavalt lepinguga seotud ja sellest loobuda ei saa,” märgib Kristjan Jasinski.

PÄRNU MAALEHT

Plaanis on karmistada harrastuskalastajate rikkumiste karistusi Keskkonnaministeerium avalikustas juuli lõpus eelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK), millega plaanitakse muuta harrastuskalapüügiõiguse tasu maksmata jätmise trahvisüsteemi.

Senist trahvisüsteemi ei peeta VTK esitatud info põhjal tõhusaks, sest tasu maksmata jätmise protsent on kõrge – üle 15.

Lisaks eelnevale on plaanis teha muudatusi seoses järelevalve tegemise, püütud kalakoguste arvestamise ja ajaloolisest püügiõigusest loobumisega tekkinud püügivõimaluste kasutusele võtmisega.

Planeeritavad muudatused puudutavad nii püügiõigusega (näiteks õnge, spinningu kasutamine) kui ka kalastuskaardiga (näiteks nakkevõrgu, õngejada, vähimõrra kasutamine) kalapüüki.

VTK näeb ette harrastuskalapüügiõiguseta kalapüügi trahvimäära tõstmist ja väärteomenetluse uue menetlusliigi (lühimenetlus) rakendamist rikkumiste menetlemisel. Viimane peaks võimaldama tasu maksmata jätmise korral määrata mittekaristuslikke sanktsioone, et senisest paremini mõjutada isikut õiguskuulekale käitumisele, võimalda-

des samal ajal senisest kiiremat menetlusaega.

Seoses järelevalve tegemisega on plaanis võimaldada jälgimisseadmestiku (nagu rajakaamerad, öövaatlusseadmed, kalalaevade pardakaamerad jms) kasutamise lubamist ka kalakaitse eesmärgil, et vähendada röövpüüki. Püütud kalakoguste paremaks arvestamiseks nähakse ette järelevalve käigus tuvastatud kaalumistulemuste kandmist püügipäevikusse või lossimisdeklaratsiooni, mida kaptenid pole seni olnud nõus alati tegema. Püügikoormuse vähendamiseks plaanitakse edaspidi enam mitte loovutatud ajaloolisi püügiõigusi ringlusesse panna.

Muudatused peaksid VTK kohaselt jõustuma 2021. aasta lõpus ning need mõjutavad peamiselt harrastuskalapüüdjate ja kutseliste kalurite tegevust, aga peaksid samas ka röövpüüdjad tõhusamalt liistule tõmbama.

PÄRNU MAALEHT

 8  

TURISM 

  PÄRNU MAALEHT Nr 9 17. SEPTEMBER 2020 

FOTOD: TANEL MEOS

Viisnurga kolmnurgad linnulennult.

Kunagises Viisnurga puhkebaasis vĂľib kĂźlastajat “ehmatadaâ€? haudvaikus Pärnust piki rannikut vähem kui paarikĂźmne kilomeetri kaugusel Riia poole paiknev Viisnurga puhkekompleks on säilitanud kunagise suusavabriku aegse kolmnurkse vormi, ent saanud juurde tuumaka sisu, mis puhkajaid Uulu männimetsa alla lþþgastuma kutsub.

AIN ALVELA

Pärnu linna ja Läti piiri vahelisel Eesti läänerannikul asub juba nþukogude ajal rajatud asutuste puhkekomplekse hulgim, mþni neist oli koguni ßleliidulise tähtsusega ja eks teatud nomenklatuuri maik oli neil kþigil kßljes. Aga samas on neil kþigil ka omamoodi värvikas ajalugu. See kehtib ka 2000. aastal maailma suurimaks murdmaasuuskade tootjaks tituleeritud suusavabrik Viisnurga puhkebaasi ehk omal ajal Viisnurga saunadeks nimetatud kompleksi kohta, mille muudab arhitektuurselt omapäraseks kþigi ansamblisse kuuluvate ehitiste kolmnurkne kuju.

Nßßdseks on Viisnurga puhkekompleks uuele elule turgutatud, kunagised kolm hoonet on pþhjalikult renoveeritud, kolm palkmaja on ka juurde ehitatud. Ikka seda kolmnurkset stiili järgides, sest puhkekompleks asub UuluVþiste hoiualal, kus rannikuäärsesse männimetsa on uute ehitiste rajamisel ranged piirangud.

Aga uuele elule tärkasid Viisnurga puhkemajad 2005. aastal, aasta pärast suusatootmise lĂľpetamist, kui praegune omanik OĂœ Kolm Kolmnurka suusavabriku nukrasse seisu sattunud kompleksi ära ostis. Nimelt räsis 2005. aasta jaanuaritorm kĂľvasti ka puhkekompleksi Ăźmbruses kasvanud männikut. Toonastelt fotodelt on näha, kuidas mitu puud on kukkunud ka peamajale, Ăľnneks selle katust kĂźll suuremalt kahjustamata. ĂœhesĂľnaga olid hooned seisnud kasutamata vähemalt sellest ajast, kui paari aastaga tipust kuristikku kukkunud

Viisnurk 2004. aastal suusatootmise lþpetas. Tegelikult ei toimunud puhkekompleksis ilmselt juba ka mþnda aega enne seda suuremat tegevust, sest vaevalt oli majandusraskustesse sattunud ettevþttes kellelgi enam mahti lþbu ja lusti peale mþelda. Nii pandi hooned ja nende alune maatßkk mßßki.

Tormist räsitud puhkebaas

Viisnurga puhkemajade perenaine Liis Vanatoa selgitab, et majade Ăźmberehitus puudutas pigem detaile kui tervikpilti.

Näiteks kui peamaja teise korruse tubades oli varem vaid ßks aken, siis remondi käigus tehti kþikidele tubadele kaks akent, millest ßks täidab ka ringrþdule pääsemise otstarvet. Tubades olnud kahekordsete naride asemel on nßßd korralikud voodid, ka viimistlus on saanud värskenduse, samas pßßti vanast säilitada nii palju kui vþimalik.

Nii on alles vþimsad maakividest mßßrid esimesel korrusel, millel hoonet kandev funktsioon,

Ăœks mees oli suures vaimustuses, kui avastas ennast Ăźksipäini tĂźhjast majast ja mingil hetkel oli Ăźmberringi täielik vaikus.â€?

LIIS VANATOA

aga mis kahtlemata mþjuvad ka efektselt, rþhutades justkui puhkebaasi kunagise omaniku tugevat positsiooni maailmanimega suusatootjana. Vanast ajast jäid alles ka laetalad ja muud hoone konstruktsioonilised elemendid, omaaegsed krohvitud seinad on nßßd kaetud vineeriga.

Liis Vanatoa räägib, et kui tema perekond suusavabriku ßsna räämas puhkebaasi ära ostis, siis kohe kindla plaaniga see korda teha ning seal majutust, ßritusturismi teenuseid ja muidu mþnusat koosviibimiste korraldamist pakkuma hakata. On ju paikkond selleks väga sobiv: männimets summutab paarisaja meetri kaugusel kulgevalt suurelt teelt lähtuva liiklusmßra, päris lähimas naabruses pole ka elanikke, otsest silmsidet merega kßll pole, aga randa on siiski vaid mþnisada meetrit. Nii ongi Viisnurga puhkemajad hinnatud koht peredele, kes saavad seal rahulikult hinge tþmmata ja vþtta näiteks ette kas siis jalutuskäigu vþi jalgrattasþidu paari kilomeetri jagu eemal paiknevale Lottemaale, kuhu läbi metsa kulgeb kergliiklustee.

Ja kuna kompleks on ju rajatud asutuse puhkebaasiks, siis pþhimþtteliselt sama funktsiooni täidab see ka praegu, lihtsalt seda kasutavad tÜÜkollektiivid, sþpruskonnad, turistide grupid vþi pered on erinevad.

Palju loodust ja rahu

Viisnurga kompleks koosneb kolmest pĂľhilisest majast: peamaja, saunamaja ja grillimaja.

Esimeses neist on avar kaminasaal, kus jagub ruumi poolesa-

TORUTĂ–Ă–D vesi | kanalisatsioon | kĂźte tel 5805 5666 www.solamerk.ee

REHVIVAHETUS JA MĂœĂœK E-post: uulurehv@gmail.com

BRONEERI AEG tel +372 564 2791 E–R 09.00–17.30 L 09.00–15.00, P suletud

Âť Âť Âť Âť Âť Âť

KORSTNA MĂœTSID KATUSELUUGID KATUSEHARJAD AKNAPLEKID VIHMAVEESĂœSTEEMID RĂ„Ă„STAPLEKID

www.etplekitood.ee Lao 8 80010 Pärnu (Boks 9) GSM 5662 1017 GSM 5684 2818

Â

Â?

Â?Â? Â?

 

  PÄRNU MAALEHT Nr 9 17. SEPTEMBER 2020 

jale inimesele. Majutust saab peamajas pakkuda rohkem kui kahekßmnele inimesele. Maja ees on avar väliterrass, kust soojal ajal saab otse basseini astuda.

Ka saunamajas asub peoruum, mis sobilik umbes 25–30-liikmelisele seltskonnale. Lisaks kaminaruum ehk sauna eesruum ja kaks sauna – elektri- ja puukßttega. Grillimaja ongi sþna otseses mþttes koht grillimiseks, katusealune on taas kolmnurkse kujuga ja seda saavad kasutada kþik puhkekeskuse kliendid, sþltumata sellest, kas nad seal ÜÜbivad vþi lihtsalt oma ßritust peavad.

Viisnurga puhkemajad on suurepärane koht looduses viibimisest lugu pidavale inimesele. Ăœmberringi on kaitsealused Uulu rannamännikud ja Surju rannametsad, paarkĂźmmend kilomeetrit Läti piiri poole laiub Luitemaa maastikukaitseala koos Tolkuse raba ning Ăźle selle kulgeva laudteega, edasi juba Kabli oma tuntud ajalooliste kalurikĂźlade ja omapärase rannakultuuriga. Kusjuures pĂľhimĂľtteliselt saab alates Tolkuse rabast ehk Rannametsa kĂźlast juba kuni Eesti-Läti piirini liigelda piki mereäärset metsariba kulgevat vana Pärnu-Riia teed mÜÜda näiteks jalgrattaga, ilma et tekiks Ăźldse vajadust tiheda liiklusega pĂľhimaanteele sukelduda. “Majutust pakume peamiselt suveperioodil, talved on Ăźrituste päralt. Saab korraldada firmaĂźritusi, läbi viia seminare, saab tähistada perekondlikke tähtpäevi,â€? kirjeldab Liis Vanatoa. “Sel aastal oli kevad mai lĂľpuni ikka täitsa hĂľre, saunamajas oli mil-

lalgi juunikuus esimene Ăźritus.

Mþned lßkkasid oma plaane edasi, mþned jätsid ßldse ära. Tuli ette, et ßks suguvþsa ei julgenud isegi juulikuus oma kokkutulekut korraldada. On ju kuulda, et koroona on eriti ohtlik just vanemaealistele inimestele. Suguvþsa kokkutulekutel tahetakse ju ikka, et kþik oleks kohal, ja kui inimesed tunnetavad riski, siis pigem jäetakse ßritus ßldse ära. Ega nii palju tßhistamisi ei olegi meil siin kunagi varem olnud.�

Viirus seadis uued reeglid

Nßßd, paaril viimasel suvekuul on Viisnurga puhkemajades kßlastajaid ja tegevust jagunud, nii et Liis Vanatoa saab tþdeda, et tänavused juuli ja august ei erinegi teab kui suuresti varasemate aastate suvedest. Pþhilised kliendid on tulnud Eestist, Lätist ja Leedust, Pärnu linnas tooni andvad Soome

turistid käivad Viisnurgas vähem.

Seda mitte ainult sel aastal, vaid Ăźldse, ka varem on nad sinna suhteliselt harva tee leidnud. Tulijate seas on hulk pĂźsikliente, peamiselt Tallinna ja Tartu inimesed, kes on Viisnurgas käinud rohkem kui kolm korda. “Soomlased tahavad rohkem olla linnakeskkonnas, kus on spaad ja muu taoline,â€? Ăźtleb Vanatoa. “KĂźll aga satub siia soomlasi, kellel on lemmikloomad.

Erinevalt paljudest kohtadest on meil lemmikloomad lubatud.�

Kui varem pakkus Viisnurk ÜÜbijatele ka hommikusÜÜki, siis tänavu jäeti see viiruse tþttu ära ja praeguseks pole veel ka otsustatud, kuidas järgmisel hooajal hakkab olema. Kßll aga saavad kßlastajad igas toas leiduvas kÜÜginurgas endale kohvi keeta vþi sÜÜki valmistada. Kþigest mþne minuti pikkuse jalutuskäigu kauViisnurga puhkemajade perenaine Liis Vanatoa märgib, et omaaegsete suusavabriku majade renoveerimisel pßßti ikka kþik vanu aegu meenutav nii hoonete väljanägemises kui ka sisekujunduses alles hoida. Nii ka uhke kivimßßr selle sisse ehitatud kaminaga.

gusel suure maantee ääres asub ka Uulu kohvik, kuhu saab näiteks hommikukohvi järele minna.

Tänavukevadine viiruse levikust tingitud eriolukord sundis ka Viisnurga puhkemajades klienditeenindusele uue pilguga vaatama. Nßßd ongi sedasi, et kĂźlastajad lastakse oma tubadesse ja rohkem personal nendega kokku ei puutugi. “Ma annan inimestele toa kätte ega jää siia istuma. Kui kliendid on lahkunud, vĂľtmed on oma kohale jäetud, alles siis tuleb koristaja majja,â€? kirjeldab Liis Vanatoa koroonaajastu eripärasid. “Teinekord on kĂźlastajad kĂźll veidi hämmingus, et neid on justkui omapäi jäetud.

Aga on ka neid, kes on siin korduvalt käinud ja kes just naudivadki omaette olemist. Nii oli ßks mees suures vaimustuses, kui avastas ennast ßksipäini tßhjast majast ja mingil hetkel oli ßmberringi täielik vaikus. Kolm minutit haudvaikust – isegi mitte tuulekohinat ega linnulaulu, maanteemßrast rääkimata.�

Tulevikku vaadates märgib Liis Vanatoa, et kuna Viisnurga puhkemajade personal pole teab mis suur, siis ehk paar kuud kßlastajate ja tegevuseta peab asutus vastu, kui koroona peaks taas inimeste liikumisele piire seadma. Edasi läheb juba keeruliseks, sest majad tahavad ju ikka kßtmist, vanad kunded vþivad vþþrduda ja uued lihtsalt ei tule. Samas pole Viisnurgas laienemise mþtteid päriselt maha maetud, kuigi praegune ebakindel aeg nende elluviimist ei soosi.

TURISM

 9 

TA S U B T E A DA

Suusavabriku Viisnurk 65 aastat kestnud ajalugu Viisnurga nime kandev suusavabrik jĂľudis lumelaudu toota 65 aastat, enne kui muutunud majandusolude hammasrattad Eesti kuulsusrikka suusatootmise peeneks jahvatasid.

Suuskade tootmine sai Pärnus alguse 1939. aastal laevatehase Lennuk saeveskis.

1940. aasta novembris tÜÜliste koosolekul otsustati tþsta tÜÜviljakust 25% ja vþtta nimeks SuusatÜÜstus Lennuk.

1944. aastal tÜÜtas suusavabrikus 22 inimest, þppinud tÜÜline suutis päevas teha seitse suuska, kuu ajaga 750–800 suuska.

1945. aastal tÜÜtas suusavalmistajatena 29 tÜÜtajat, päevas tehti 30 paari suuski.

Aastatel 1946–1954 tehti suuski Pärnu suusa- ja mÜÜblivabriku ning aastatel 1958–1968 Pärnu metsakombinaadi nime all.

Pärnu metsakombinaadi suusatsehhis valmistati algusaastail pþhiliselt massiivpuidust lumelaudu, seejärel aga juba kahekihilisi suuski. Viimased olid vastupidavamad, kergemad ja elastsemad.

Toodangu maht oli 1968. aastani keskmiselt 250 000–280 000 paari aastas.

1968. aastal moodustati Viisnurk ja hakati tootma Visu suuski.

1970ndate algus oli suusatoomise jaoks murranguline aeg, tootma hakati plastsuuski, kĂźmnendi lĂľpus alustati Viisnurgas vĂľistlussuuskade Visu Fiber tootmist.

1975. aastal rajas ettevþte Uulu lähistele männimetsa alla endale uhke puhkekompleksi, mida toona nimetati Viisnurga saunadeks.

1984. aastal nimetati tÜÜstus Visu suusavabrikuks.

1992. aastal kadus Venemaa turg. Suusavabrik orienteerus ßmber Lääne turule ja eksportis 1993. aastal sinna juba kolmveerandi toodangust. Suuski asuti tegema allhankena.

2000. aastal tootis suusavabrik Ăźle 300 000 suusapaari ja oli sellega maailmas toodangu mahult esimene.

2002. aastal jäi spordikaupade divisjon 15,5 miljoni krooniga kahjumisse, pþhjuseks nimetati suuskade hinna langus.

29. oktoobril 2004. aastal suleti AS Viisnurga spordikaupade divisjon, lþpetati suusatootmine ja koondati 231 tÜÜtajat.

2012. aastast kannab puidutÜÜtlemiskombinaat Viisnurk nime Skano Furniture Factory OY, ettevþte toodab mitmeid luksuskategooriasse liigituvaid mÜÜblisarju, pþhilisteks materjalideks ikka vineer ja kasepuit.

Allikad: Pärnu muuseum, EPL

Helfer Kinnisvarahalduse OĂœ Papiniidu 5, Pärnu tel 442 5450, helfer@helfer.ee

Ostame Lehtpuuenamusega metsakinnistuid ja raieĂľiguseid.

KĂźsi pakkumist virnastatud vĂľsale ja raidmetele.

Firma valmistab kohapeal liideteta vihmaveerenne pikkusega kuni 30 meetrit.

Kþik profiilid ja värvid.

Paigaldus, garantii.

Tel 5340 8113|www.vihmavesi.ee

INFO timber@timberstock.ee, tel 507 1150

ĂœLDEHITUSTĂ–Ă–D Katused, vundamendid, fassaadid jms KorvtĂľstuki rent ja tÜÜd (katuste ja fassaadide pesu jms) Tel 5803 3568

nordex.oy@gmail.com

KATUSETĂ–Ă–D VIHMAVEESĂœSTEEMID JA KATUSE TURVALAHENDUSED

nordex.ee

www.plekispets.ee

TĂ•ENĂ„OLISELT PARIM PESU PĂ„RNUS!

plekispets

Käsipesu, automaatpesu, keemiline pesu

papiniiduautopesula.ee

KAIMO KIVIKAS

Automaatpesula: E–P 8–20 Käsipesula: E–P 8–18 Papiniidu 7, 80010 Pärnu | info@papiniiduautopesula.ee | Tel 443 9536, 506 4658

kaimo.kivikas@tootsiturvas.ee

Tel 526 9639

Plekispets OĂœ | E-post: plekispets@gmail.com | Tel 5803 1951 | Tel 5564 7591

10

UUDISED

PÄRNU MAALEHT Nr 9 17. SEPTEMBER 2020

Septembri lõpuni saavad väikeettevõtjad toetust taotleda Pärnu linna väikeettevõtjad saavad järjekordse ettevõtlustoetuse sügisvooru raames kuni 30. septembrini oma tegevuse arendamiseks toetust küsida.

Ettevõtlustoetuse eesmärk on suurendada Pärnu linnas tegutsevate väikeettevõtete konkurentsivõimet ja arendada seeläbi kohalikku ettevõtlust.

Ettevõtlustoetust saab kasutada eksperdi kaasamiseks toote- ja teenusearenduse nõustamisel, toote- ja teenusearendusprojektide koostamiseks, eksperdi kaasamiseks tehnoloogiaalaseks nõustamiseks, ekspordiplaanide koostamiseks, turu- ja tasuvusuuringute tegemiseks, tööalasteks täiendkoolitusteks, koolitusvisiitideks, välismesside külastamiseks ja nendel osalemiseks.

Toetussumma alammäär on 1000 eurot ja ülemmäär 5000 eurot ühe taotleja kohta kalendriaastas. Taotluse eelarves peab olema ette nähtud ka omafinantseering, mille suurus on vähemalt 30 protsenti projekti kogumahust. Projekt tuleb ellu viia 12 kuu jooksul alates toetuse eraldamise otsusest ja toetus makstakse välja pärast projektitegevuste elluviimist.

Ettevõtlustoetuse sügisvooru saab taotlusi esitada 30. septembrini. Toetuste eraldamise otsustab ekspertkomisjoni ettepanekul linnavalitsus hiljemalt 30. oktoobriks.

Toetuste hindamisel lähtub ekspertkomisjon kolmest põhimõttest: töötajate arv, maksutulu laekumine ja prognoos; ettevõtte käibemahu ja kasvu potentsiaal; ettevõtte terviklik ja pikaajaline strateegiline äriplaan, kus ettevõte peab tõestama, et tegemist on töötava jätkusuutliku ja kasvupotentsisaaliga ärimudeliga. Ärimudel peab olema mõõdetav ja eelistatud on ekspordipotentsiaaliga ettevõtted.

Ettevõtlustoetust on Pärnu linn välja andnud alates 2012. aastast. Toetusvoorud toimuvad kolm korda aastas: kevadel, suvel ja sügisel.

2020. aastal on linn juba määranud ettevõtlustoetust neljale ettevõttele: OÜ Toppi Plast, OÜ Kodu Kuubis, OÜ Pärnu Graniit ja AS Adrem Pärnu. Tänavu on toetusteks makstud kokku

PA N E TÄ H E L E

Kes ja milleks toetust saab?

Taotleja peab olema väikeettevõte, st ettevõttes töötab vähem kui 50 töötajat ning ettevõtte aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot.

Taotleja peamine tegevuskoht peab olema Pärnu linnas, sh osavallad, ja taotleja peab olema tegutsenud vähemalt ühe majandusaasta.

Toetatavad tegevused: n eksperdi kaasamine toote- ja teenusearenduse nõustamiseks; n toote- ja teenusearendusprojektide koostamine; n eksperdi kaasamine tehnoloogiaalaseks nõustamiseks; n ekspordiplaanide koostamine; n turu- ja tasuvusuuringute läbiviimine; n tööalased täiendkoolitused, koolitusvisiidid; n välis- ja sisemesside külastamine ning neil osalemine; n eksportturgudele suunatud turundustegevused.

Allikas: Pärnu linnavalitsus

10 950 eurot. Kevadises ja suvises voorus toetust saanud ettevõtted kasutavad toetusraha välismessidel või koolitustel osalemiseks.

• puistematerjalide (killustik, kruus, liiv, freespuru jms) müük • kopatööd • talveperioodil üldehitustööd • tänavakivide paigaldus ja müük

Võtke julgesti ühendust.

Küsige nõu ja hinnapakkumist.

Tel 552 7943 E-post: fixestinvest@gmail.com

www.sillutiskivi.ee

PÄRNU MAALEHT

Pärnu ürituste ja huvitegevuse info koondub ühte veebikeskkonda Pärnus huvi- ja sporditegevust pakkuvad koolid, stuudiod, klubid, kursused ning ringid on nüüdsest koondunud ühele veebilehele, millelt leiab ülevaate, milliseid tegevusi linnas ja osavaldades pakutakse.

Veebipaigas huvitegevus.parnu.ee on saadaval info tegevuste toimumisaegade ja -kohtade, maksumuse ning muu olulise kohta. Nii munitsipaalkui ka erasektori huvi- ja sporditegevusi hõlmavat ühist ekeskkonda pole Pärnul varem olnud.

Pärnu linnavalitsuse huvihariduse spetsialist Kadri Rebane märgib, et mitmeid aastaid on pärnakad soovinud püsivat internetikeskkonda, kust lapsevanemad leiaks kogu aasta vältel tervikliku ülevaate linnas pakutavate huvitegevuse võimaluste kohta.

Tõuke üritusi kajastava portaali käivitamiseks andis koroonaviiruse levik, mis ei võimalda korraldada igasügisest huvitegevuste messi Huvikas. Kuna platvorm huvitegevus.parnu. ee oli linnal varem olemas, tek-

kis nüüd ajend ja võimalus täita see asjakohase sisuga.

“Aadressile huvitegevus. parnu.ee on kokku koondatud Pärnu huvitegevused alates spordist kuni kunsti, teaduse ja teatrini. Portaal täieneb pidevalt ja juba praegu on sinna sisestatud ligi 200 huvitegevusvõimalust,” selgitab portaali arendaja ning messi Huvikas korraldaja Piret Hallik-Sass.

Oma tegevuse saab veebilehele sisestada ja seda seal hoida tasuta, oluline on lihtsalt jälgida, et esitatud teave oleks korrektne ning vajadusel tuleb informatsiooni uuendada või täpsustada.

“Populaarne perepäeva formaadis huvitegevuste mess Huvikas, mida linn koostöös Eesti Huvialaagentuuri, galeriiga Central ja ettevõttega Turundustugi on igal sügisel Kaubamajakas korraldanud, ning ka sügise-

ne linnavalitsuse ja spordiklubide korraldatud spordimess Pärnu spordihallis ei saa viiruse ohu tõttu toimuda. Sestap kasutab linn messideks mõeldud raha nüüd selle portaali arendamiseks,” selgitab Rebane.

Paralleelselt portaali uuendamisega algas ka messi Huvikas 2020 virtuaalkampaania.

Veebikampaanias aitavad huvitegevusega tegelemise olulisust mõista teadlane Mart Noorma, keda tunneme ESTCube’i tudengisatelliitide ja populaarse telesaate “Rakett 69” järgi, näitleja Priit Loog, kes korjas hiljuti auhindu Eesti filmi- ja teleauhindade galal, maailma paremikku kuuluv jetisportlane Jasmiin Üpraus ning noor sotsiaalmeedia sisulooja KarlGustav Kurn.

PÄRNU MAALEHT

U U D I S E D 11

PÄRNU MAALEHT Nr 9 17. SEPTEMBER 2020

FOTO: PÄRNU LINNAVALITSUS

MTÜd saavad toetust kogukonna eluolu arendamiseks

Kui ilm soosib, siis on värskes õhus trenni tegemine üksjagu meeldivam kui kinnises jõusaalis.

PA N E TÄ H E L E

Kuni oktoobrikuu alguseni on avatud kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) sügisvoor, mille eesmärk on tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimine ning püsimine.

Paikuse pargi spordiplats muudeti välijõusaaliks Pärnu linna haldusalasse jääva Paikuse alevi Teeveere pargis vastvalminud välijõusaalis leiavad kohast tegevust nii päris algajad trennitegijad kui ka tõsisemat jõutrenni harrastavad spordihuvilised.

Kui varem olid sellel pargialal rööbaspuud, tõmbekang, kõhu- ja seljalihaste pink ning eritasapinnaline astmestik, siis uhiuues välijõusaalis on kasutajate päralt ka erineva funktsiooniga pingid, nagu õla-, rinnalt surumise, alttõmbe- ja kükipink.

Paikuse spordikeskuse juhataja Roland Šimanis märgib, et uue

sisu saanud jõulinnakus annab teha kogu keha hõlmavat jõutreeningut ja seda nii oma keharaskuse kui ka muudetavate raskustega.

“Jõulinnaku inventar sai välja valitud põhimõttega, et neid seadmeid kasutades oleks treeningusse kaasatud suuremad lihasgrupid, aga samas võiksid seadmed olla piisavalt atraktiivsed kutsumaks kõiki inimesi neid kasutama,” räägib Šimanis. “Nüüd võib öelda, et Paikuse jõulinnakus leiavad tegevust erineva kehalise ettevalmistusega inimesed. Tuleb vaid olla natuke loov ja kui loovusest puudu jääb, siis internetist leiab hulgaliselt asjalikke õpetusi ja soovitusi.”

Välijõusaal paikneb Teeveere pargis, millel on terviseedenduslik potentsiaal ja eeldused kujuneda mitmekülgseks tervisespordi alaks. Korralik välijõusaal siin juba

on, edaspidi võiks parki lisanduda veel teisigi liikumisvõimalusi.

Teeveere park on ilus ja hea ligipääsetavusega jõeäärne ala, mida ümbritseb suhteliselt tihe asustus.

Pargi läheduses asuvad mitmed olulised asutused, nagu Paikuse kool, politseikool, spordikeskus ja päevakeskus. “Jõulinnakule on see roheala igati sobilik koht,” on Roland Šimanis kindel.

Paikuse välijõusaal läks maksma 13 320 eurot.

Projekti “Paikuse võimlemislinnaku arendamine koos sinna juurde kuuluva inventari paigaldamisega” realiseerimist toetas LEADERmeetmest 5994 euroga Rohelise Jõemaa koostöökogu, ülejäänud summa panustas Pärnu linn.

Välijõusaali ehitas SIA Laukumi.

PÄRNU MAALEHT

Toetuse taotlejaks saavad olla avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, mille asutajaks ega liikmeks ei ole kohaliku omavalitsuse üksus ega riik.

KOPi taotluste esitamise tähtaeg on 1. oktoober kell 16.30.

Taotlus tuleb saata taotleja esindusõigusliku isiku poolt elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult e-posti aadressile kop@parnumaa.ee hiljemalt taotluse esitamise tähtpäeval kell 16.30.

Toetuse piirsumma meetmes 1 on 2500 eurot ja meetmes 2 4000 eurot. Omafinantseeringu minimaalne määr on 10,00% projekti kogumaksumusest ja omafinantseering peab olema rahaline.

Taotlusvooru esitatud projekti algus ei tohi olla varasem kui 1. oktoober. Projekt peab olema ellu viidud taotlusvooru abikõlblikkuse perioodi jooksul. Projektide abikõlblikkuse periood on 12 kuud alates taotluste esitamise tähtpäevast.

Meetmest 1 toetuse taotlemiseks esitatakse taotlus, mis koosneb vastava meetme taotlusvormist ja eelarvevormist.

Kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volikirja alusel, tuleb taotlusele lisada ka volikiri.

Meetmest 2 toetuse taotlemiseks esitatakse taotlus, mis koosneb vastava meetme taotlusvormist ja eelarvevormist.

Kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volikirja alusel, tuleb taotlusele lisada ka volikiri.

Ehitusinvesteeringute korral tuleb lisada objekti omandi- või kasutusõigust tõendavate dokumentide koopiad, investeeringu objekti avaliku kasutuse lepingu koopia (kui objekt ei ole taotleja omandis), kohaliku omavalitsusüksuse kirjalik kinnitus selle kohta, et nad on kavandatavast investeeringust teadlikud ning kas ja millist kooskõlastust või luba see investeering vajab.

PÄRNU MAALEHT

Kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) kaks meedet n Meede 1 – kogukonna areng.

Meetme kaudu toetatakse tegevusi, millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ning tõhusama koostöö tekkesse. n Meede 2 – elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine. Selle kaudu toetatakse tegevusi, millega panustatakse kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.

Allikas: SA Pärnumaa Arenduskeskus

OSAÜHING KODUKARTUL OTSIB OMA MEESKONDA FARMITÖÖTAJAT Kihnu Vallavalitsus otsib

pearaamatupidajat

(lapsehoolduspuhkuse asendajaks, 0,5 ametikohaga)

TEEME TEIE PINNAD PUHTAKS KIIRESTI JA KVALITEETSELT mobiilne pritsiteenus sooda-, klaasi- ja liivapritsiga www.pinnad-puhtaks.ee

5192 3626

info@pinnad-puhtaks.ee

pinnadpuhtaks

Ametikoha peamine eesmärk on raamatupidamisalase töö korraldamine ning dokumentatsiooni vastavuse tagamine Eesti Vabariigi õigusaktidele. Kodus töötamise võimalus.

Kandideerimiseks nõutavad dokumendid: • kirjalik avaldus ja CV; • erialast haridust tõendava dokumendi koopia; • palgasoov.

Kandideerimiseks vajalikud dokumendid palume saata e-posti aadressil info@kihnu.ee. Täpsem info: www.kihnu.ee.

TÖÖÜLESANDED

PAKUME

• sööda ettelükkamine

konkurentsivõimelist töötasu, püsivat ja stabiilset töökohta, elukoha võimalust.

• asemete korrashoid

Info tel 528 1665, e-post: aivar.ild@mail.ee

MÜÜME ELUPUUDE ’SMARAGD’ JA ’BRABANT’ POTITAIMI Lisaks valikus 50 erinevat taimeliiki Tel 5194 3567 Palgisalu OÜ

Tori Timber OÜ on 2007. aastal loodud puidukaubandusettevõte.

Oleme oma valdkonnas üks suurimatest Eestis. Omame kontorit koos meeskonnaga ka väljaspool Eestit. Müüme puitu ja puittooteid paljudesse riikidesse.

Avant 760 laadur (võimalik koos erinevate lisatarvikutega)

25 €+km/h masinarent koos juhiga

KONTEINERIRENT EHITUS-, MAJAPIDAMIS- JA LAMMUTUSJÄÄTMETE ÄRAVIIMISEKS. Saadaval on erineva suurusega konteinerid:

2,5 m³, 5 m³, 8 m³, 10 m³, 12 m³, 15 m³, 30 m³.

Uuri lähemalt tel 518 2169

Käitlus OÜ • Savi 36a, Pärnu Teenindusjuht: tel 5300 0077 E-post: info@kaitlus.com Vaata täpsemalt kodulehelt: www.kaitlus.com

MÜÜA lammutuskivi killustikku (fraktsioon 0–70 mm) ja pinnast

Otsime oma meeskonda

TOOTMISTÖÖLIST

Täitematerjali hinnad alates 1 €/m³

Teeme pinnase- ja laadimistöid, pakume veoteenust.

Tel 529 6999

Tööülesandeks on kaubaaluste komplekteerimine.

Hindame kohusetundlikkust; ausust; täpsust; meeskonnatöö väärtustamist; tugevat töötahet ja head füüsilist vormi (kuni 35 kg on vaja mõnikord tõsta) Täpsem info tel 5684 0450, e-post: robert@toritimber.com

12 R E K L A A M

ARA ROOSTETA

PÄRNU MAALEHT Nr 9 17. SEPTEMBER 2020

Kõik Sinu autole. Alati!

www.automaailm.ee