Pärnu Maaleht (oktoober 2020)

VISIIT: president Kersti Kaljulaid töötas septembris Pärnumaal Lk 2 23. septembril oli Kabli linnuvaatlusjaamas rekordiline tööpäev – rõnga sai jalga 2208 lindu

Tamme talu ürdiaias kasvab ainuüksi piparmündisorte kümneid ja kümneid

Arne Aunapuu:

Lk 6

Lk 7

Lk 4–5

maal peab paljusid asju tegema, ainult turismiga oleksid ammu hambad varnas

www.maaleht.ee

15. oktoober 2020 Nr 10

2 U U D I S E D

PÄRNU MAALEHT Nr 10 15. OKTOOBER 2020

FOTO: AGO TAMMIK

President Kaljulaid töötas septembris poolteist nädalat Pärnus Vabariigi president jätkas tänavu kahe aasta eest alguse saanud tava töötada sügisel püsivalt väljaspool Tallinna. Sel aastal sai ajavahemikus 15.–25. septembrini riigipea ametlikuks töökohaks Pärnu linn, kusjuures tema tegevused laotusid üle maakonna.

Kui kahe aasta eest oli töökohaks Narva ja Ida-Virumaa, mullu Räpina ning laiemalt kogu Kagu-Eesti, siis tänavu sai riigipea töökohaks Pärnu, kuid tegevusi jagus nende nädalate jooksul kogu Pärnumaale.

“Kui riigipea kahe aasta eest esimest korda oma töökoha pikemaks perioodiks Kadriorust välja viis ja mitu nädalat Narvas töötas, tekitas see palju elevust.

Aga sealt edasi on see pigem olnud erinevate piirkondade ootus ja palju on uuritud, kas see traditsioon ikka jätkub, kas tullakse ka neile,” märkis Vabariigi Presidendi avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe.

Pikemalt ühes piirkonnas töötamine annab ühelt poolt võimaluse tunnustada ning esile tõsta selle regiooni tublisid inimesi ja ettevõtteid.

“Teisalt kolis nendeks nädalateks Kadriorust Pärnusse

ka rida n-ö igapäevaseid riigipea tööülesandeid ja kohtumisi ning Pärnus toimusid mõned pidulikumad tseremooniad, millest kõik pärnakad osa said,” kirjeldab Linnamäe presidendi kantselei tegevusi.

Oma esimese tööpäeva hommikul Tre raadios esinedes ütles Kaljulaid, et muude tegevuste kõrval kuulub tavaliselt tema kavasse ka üks või kaks koolitundi erinevatel teemadel. Pärnumaad külastades pidas ta loengu laiapindse riigikaitse teemal ja rääkis lastega Eesti kohast maailmas.

“Neid valdkondi on, mida koolilastega rääkida. Need on alati toredad kohtumised,” sõnas Kaljulaid.

Ta tõi välja, et nii mõnestki vastusest laste küsimustele on kujunenud mõtteid kõnede jaoks.

Kohe oma Pärnumaa tööaja alguses sõitis president Kersti Kaljulaid koos kohaliku rahvaga läbi kümmekonna kilomeetri pikkuse Pärnu rattatuuri.

Ühtlasi külastas Kaljulaid mitmeid kohalikke ettevõtteid, sealhulgas Pärnumaa ettevõtlusinkubaatorit.

Loomulikult innustab president inimesi ka sporti tegema. Enam-vähem kohe pärast Pärnusse jõudmist hüppas ta koos pärnakatega sadulasse ja sõitis ratastega läbi umbes kümne kilomeetri pikkuse tuuri mööda Pärnu linna tänavaid.

President on veendunud, et elukvaliteedi mõttes on elu Tallinnast väljaspool pigem parem.

“Seda on tore näha, et see on nii ka siin. Kohaliku elu edendajad teavad, et kui nemad oma inimestele midagi ei paku, inimesi ei aita, siis on selg vastu seina, kuhugi ei ole taganeda – need asjad tuleb ära teha,” selgitas Kaljulaid.

“Inimestel ei saa lasta käia ühe kabineti ukse tagant teise

ukse taha, kukkuda kahe tooli vahele, mis on suures linnas hästi tüüpiline. Et kui sul on abi vaja, siis sa ei jõua selle õige abipakkujani. Abivajaja on tavaliselt nõrgemas positsioonis ja tal ei ole jõudu minna läbi nende administratiivsete barjääride. Väikses kohas seda ei ole,” rääkis Kersti Kaljulaid raadiosaates.

Riigipea peatus sel perioodil Pärnu Rannahotellis. Sarnaselt varasematele aastatele töötasid presidendi Pärnus viibimise ajal seal ka need presidendi kantselei töötajad, kes olid seal toimuvate sündmuste ja kohtumistega vahetult seotud. Kümne päeva jooksul kohtus riigipea kohaliku elu edendajatega, külastas ettevõtteid ja omavalitsusi, koole ja kodanikuühendusi ning riigiasutusi.

PÄRNU MAALEHT

Pärnu terminalist saab Rail Baltica esimene ehitusse minev suurprojekt Helfer Kinnisvarahalduse OÜ Papiniidu 5, Pärnu tel 442 5450, helfer@helfer.ee

Rail Baltica raudteele kavandatavatest rahvusvahelistest terminalidest on praeguseks kõige kaugemale jõutud RB Pärnu rahvusvahelise terminali arendamisega, mille eelprojekt valmis augustis ja lõplik projekt antakse üle 2021. aasta veebruaris.

Pärnu uue terminali eelprojekti autorid on arhitektuuribüroo Pluss arhitektid Indrek Allmann, Jaan Jagomägi ja Tanno Tammesson.

“Water Strideri” (vesikirp) nime kandvat ideed kirjeldab arhitekt Indrek Allmann järgmiselt: “Rail Baltica terminalist saab Pärnu uus märgiline värav, mis paigutab Pärnu justkui kahe naaberpealinna südamesse korraga. Dominantne ja linnapildis visuaalselt kerges-

ti leitav, justkui raudtee kohal hõljuv terminalihoone ühendub ümbritsevaga peenete galeriisildade abil. Tõstetud vorm rõhutab kiirete rongide liikumisest tekkivat dünaamikat ning pakub külastajatele vaateid jõele, pargile ja ümbritsevale linnaruumile.”

Rail Baltic Estonia juhatuse esimehe Tõnu Grünbergi sõnul on Rail Baltica rahvusvaheline reisiterminal Pärnus esimene nii mahukas objekt,

FOTO: ILMAR SAABAS

Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Tõnu Grünberg loodab, et Pärnu terminali ehitustöödega saab algust teha aasta pärast.

mida Rail Baltica projektis ehitama hakatakse.

“Ehitushanke tahame välja kuulutada järgmise aasta aprillis ja ehitustöödega võiks al-

gust teha seega juba septembris ehk täpselt aasta pärast,” lisab Grünberg.

Tulevases jaamahoones on lahendatud klassikalised terminali kasutusvajadused, nagu ooteruumid, piletikassa ja toitlustus. Terminalihoonesse on planeeritud 90 istekohaga ootesaal, samuti kohvik, infopunktid ja muid vajalikke funktsioone kandvad ruumid.

Lisaks rahvusvaheliseks liikluseks mõeldud RB Ülemiste ja Pärnu terminalile kavandatakse Rail Balticale Eestisse ka 12 kohalikku peatust. Kohalikud peatused: Assaku, Luige, Saku, Kurtna, Kohila, Rapla, Järvakandi, Kaisma, Tootsi, Kilksama, Surju ja Häädemeeste.

PÄRNU MAALEHT

Hulk edulugusid, mis saavad alguse koolist Pärnumaalt osaleb vabariiklikul ettevõtliku kooli konkursil kuue kooli üheksa edulugu.

Võitjad selguvad novembrikuus.

Koolid ja lasteaiad on täis lugusid, kus põnevus ja seotus päriseluga on tihedalt lõimitud õppekavaga.

Selleks, et lood parimatest ettevõtlikest tundidest, pro-

jektidest või muudest tegevustest jõuaksid suurema hulga huvilisteni, korraldatakse maakondlikul ja üle-eestilisel tasandil haridusprogrammi “Ettevõtlik kool” raames edulugude konkurssi “Õppimine on põnev”.

Pärnumaa koolid on edulugude konkursil osalenud alates 2014. aastast. 2020. aastal esitasid kuus Pärnumaa kooli haridusprogrammi “Ettevõtlik kool” edulugude konkursile üheksa edulugu.

Are kool – Are kooli majandusnädal ja Maailmanädal Are koolis Jõõpre kool – Jõõpre kool 255 (1. etapp) Pärnu Kuninga tänava põhikool – Pärnu Kuninga tänava põhikooli rahvusvahelistumine Pärnu Rääma põhikool – kabeturniir Rääma Nutiajud, “Ettevõtlikud nutimunad” tulid sel korral virtuaalselt ja noorte algatus Rääma kooli jõuluball 2019

Pärnu-Jaagupi põhikool – projektinädalad distantsõppel Vändra gümnaasium – Vändra gümnaasiumi ja OÜ Valley ettevõtlusõppe praktikum Pärnumaa parimad edulood selguvad ja kõiki konkursil osalejaid tunnustatakse 5. oktoobril 2020. Üle-eestilise “Ettevõtliku kooli” edulugude konkursi finaal toimub 5. novembril 2020 Tartus Eesti Rahva Muuseumis.

PÄRNU MAALEHT

U U D I S E D 3

PÄRNU MAALEHT Nr 10 15. OKTOOBER 2020

FOTO: SVEN ARBET

Metsä Wood toetab ja innustab noori arhitekte

Vineer on materjal, mis leiab üha enam kasutust ka ehitiste konstruktsioonides.

Pildil Metsä Woodi Pärnu vineeritehas.

Augustis toimunud Euroopa arhitektuuritudengite kohtumise EASA 2020 üheks osaks oli modulaardisaini võistlus Pärnus vineeritehast omava Metsä Woodi virtuaalsel koostööplatvormil Open Source Wood.

Et auhinda võita, pidid tudengid looma platvormil saadaolevate moodulite ja elementide jooniste abil puidust mitmekorruseliste hoonete kujundusi.

Euroopa Arhitektuuritudengite Liit (EASA ) on võrgustik, mis korraldab igal suvel tudengitele kahenädalasi töötube. Tänavu oli üritus osaliselt virtuaalne, füüsiline kokkusaamine toimus aga Eestis Valgas.

Virtuaalsete ülesannete osaks olnud Open Source Woodi konkursile laekus kokku kuus tööd, nende seas ka Eesti tudengite oma.

“Arhitektuuritudengitel oli huvitavaid mõtteid, milline

võiks ehitus tulevikus välja näha. Võistlusele laekus uuenduslikke näiteid modulaarehitusest ja juba varem keskkonda üles laetud jooniseid kasutati põnevatel viisidel,” ütles žüriid juhtinud Metsä Woodi äriarenduse juht Jussi Björman.

Võistlustöid hinnati nende praktilisuse, elulisuse, uuenduslikkuse ja puidu tõhusa kasutuse vaatenurgast. Võitjaks osutus Hannah Daltoni ja Jack Vickermani töö T–LAB: Timber Laboratory for Co-operative Living, mille ideeks olid moodulitest rajatavad paindlikud elumajad. Eestlaste töö teema oli

FOTO: TERJE LEPP

Seadusemuudatus annab kohalikele omavalitsustele võimaluse säilitada oma rahva jaoks nn kogukonna- või puhkemetsi, seades nende majandamisele piirangud juba valla või linna üldplaneeringus.

Rohealale jääva metsa raiumine tuleb kooskõlastada omavalitsusega Septembris jõustus metsaseaduse muudatus, mis ütleb, et kui metsaomanik soovib raiuda metsa piirkonnas, mis on planeeringuga määratud linna kui asustusüksuse rohealaks, siis peab tal selleks olema kohaliku omavalitsuse nõusolek.

Uus kord näeb ette, et raie tuleb kooskõlastatada kohaliku omavalitsusega enne metsateatise esitamist.

Sisuliselt muutub metsateatise esitamise ja menetlemise kord neil juhtudel, kui metsaomanik soovib teha raiet oma metsas, mis kattub linna planeeringuga kinnitatud rohealaga. Seega enne metsateatise esitamist peab metsaomanik kooskõlastama raie kohaliku omavalitsusega.

Kui planeeringuga on seatud rohealal asuva metsa raieks piirangud, on kohalikul omavalitsusel õigus jätta raie kooskõlastamata ja sellisel juhul keskkonnaamet metsateatisele lubavat otsust ei anna.

“Ka siiani oli planeeringu koostamisel kohalikul omavalitsusel vastutus läbi mõelda linnas asuva metsa tulevik ja otsustada, kas või millistel tingimustel raiet lubatakse,” selgitab keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve.

“Seadusemuudatus annab selgesõnalise kohustuse maaoma-

nikule raie kooskõlastamiseks, aga ka kohalikule omavalitsusele planeeringu rakendamiseks.” Ühtlasi tähendab see vastutust kohalikule omavalitsusele, sest oma otsust metsade majandamise piiramise kohta tuleb põhjendada ja arvesse võtta konkreetse metsatüki saatust pikemalt. Samuti peab omavalitsus kindlustama, et maaomanik oleks teadlik tema metsamaa paiknemisest rohealal ja võimalikest raiepiirangutest. Seetõttu peab omavalitsus piirangute seadmise maaomanikuga läbi rääkima juba planeerimismenetluse käigus, sarnaselt toimib näiteks looduskaitseseaduse alusel kaitsekorra kehtestamine.

Muudatus on oluline, kuna annab võimaluse linnades asuvates metsades raiete tegemisel arvestada kohalike huvidega, sealhulgas rohealade kõrghaljastuse vajadusega, ja mõistagi on kohalik omavalitsus kõige pädevam selle üle otsustama.

PÄRNU MAALEHT

aga eeltoodetud puitmoodulitest ehitatud tulevikukool, mis sobituks hästi uudsesse linnakeskkonda.

Võidutöö, milles kasutatakse peamise ehitusmaterjalina lamineeritud vineerpuitu nimetusega Kerto LVL, sai auhinnaks 3000 eurot.

“Võidutöö on modulaarelamu, mis sobib linnakeskkonda. Selle kontseptsiooni abil saab aga ehitada erineva kuju ja otstarbega ehitisi, mis vastavad tänapäevastele ootustele,” märkis Jussi Björman.

“Standardsete moodulite abil saab rajada keerukaid projekte ja põrandaplaane.”

SÜGISENE MULLAFREESIMINE VÄIKEAEDADES aiateenindus@mail.ee tel 507 7348; 5831 1411

KUULUTUS EI AEGU.

Moodulid omakorda on tehtud tehases valmistatud elementidest, mis pannakse kokku ehitusplatsil.

Võitjad hindavad neile pakutud võimalust õppida veelgi rohkem modulaarehituse kohta. Puidul on alati olnud oma koht arhitektuuris ja ehituses.

Pole kahtlust, et selle tähtsus tulevikus aina kasvab, nii keskkonnaalaste nõudmiste tulemusena kui ka seetõttu, et tegu on paindliku materjaliga, mis vastab hästi tööstuse tänapäevastele ootustele, rääkisid Dalton ja Vickerman.

VÄIKE- JA SUURLOOMADE (väljasõiduga kohale) RAVI VEREUURINGUD, RÖNTGEN, ULTRAHELI LEMMIKLOOMADE PÜGAMINE. J. V. Jannseni 33, Pärnu tel 443 3663 ja 528 7465 E–R 9–18 ja L 10–15

PÄRNU MAALEHT

www.vanaloomakliinik.ee

Ka tänavu pärjatakse Pärnumaa aasta tegijaid Tänavused Pärnumaa tublimad ettevõtted, mittetulundusühingud ja vabatahtlikud selguvad novembri lõpus peetaval tunnustusüritusel.

Pärnumaa tublisid tegijaid, olgu nendeks siis võimekad ettevõtjad või tegusad vabaühendused, on aastaid märgatud ja erinevatel konkurssidel ka auhindadega tunnustatud. Sellel erilisel aastal, mis on olnud täis ootamatuid tagasilööke, suuri pingutusi ja uudsete lahendustega üllatamist, murrab ka Pärnumaa Arenduskeskus tublide tunnustamise traditsioone.

Varem Ettevõtlusnädala raames oktoobris aset leidnud ettevõtluskonkurss ja Ühisnädala raames novembris korraldatud kodanikuühis-

Hekkide pügamine, muruplatside õhutamine, liivatamine, sambla eemaldamine.

konna eestvedajate tunnustamine on sel sügisel toimumas ühise tunnustusüritusena “Pärnumaa tegijad 2020”, mille eesmärk on lähendada nii ettevõtluse kui ka vabaühenduste ridades tegutsevaid ettevõtlikke inimesi.

Konkurss “Pärnumaa tegijad” on kõrgeim maakonnapoolne tunnustus ettevõtjatele ja vabaühendustele.

Konkursi käigus selgitatakse välja enim tähelepanu väärivad ettevõtted, vabaühendused ja vabatahtlikud Pärnumaa jaoks olulisemates valdkondades.

PÄRNU MAALEHT

Küsi kindlustuskaitse meilt – säästad aega ja raha!

• • • • •

info@nbkm.ee tel 5551 1764, 5551 1765 Rüütli 40, Pärnu

KAIMO KIVIKAS

www.nbkm.ee

kaimo.kivikas@tootsiturvas.ee

Tel 526 9639

Akende pesu Veerennide puhastus Katuste pesu ja värvimistööd Fassaadide pesu ja värvimistööd Aedade värvimine ja pesu

K.P.E OÜ e-post kpe.kpe@mail.ee | tel 5638 8994

TA S U B T E A DA

Parimad tulevad 11 kategooriast 2020. aastal jagatakse kiitust ja tunnustust järgmistes kategooriates: n Pärnumaa kriisimurdja, n aasta turismiarendaja, n aasta naisettevõtja, n aasta noor ettevõtja, n aasta vabatahtlik, n aasta vabaühendus, n aasta vabaühenduste tegevuse toetaja, n Pärnumaa vabakonna silmapaistvaim tegu, n aasta toode või teenus, n aasta vastutustundlik ettevõte, n Pärnumaa ettevõtluse peaauhind Pärnumaa Karu.

Kahes viimases kategoorias esitasid kandidaadid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja hindamiskomisjon.

Kandidaatide esitamine on lõppenud. Käesoleva aasta Pärnumaa tegijad selguvad 26. novembril 2020.

Allikas: Pärnumaa Arenduskeskus

Tuleme appi metsatöödele: Lankide ettevalmistamine uuendamiseks Kultuuride hooldus ja valgustusraie Halumasina teenus

Esna Talu OÜ tel 5620 8231

4 M A A E L U

PÄRNU MAALEHT Nr 10 15. OKTOOBER 2020

Korstnapühkija

RainerPirjo TASE 4 KUTSETUNNISTUSE NR 153050

tel 5844 0510 rainer010203@hot.ee www.korstnad-kolded.ee

Härma Keskus Tallinna mnt 70, Pärnu E-R 10-18 L 10-16

TÄITEMATERJALI MÜÜK ja TRANSPORT VÄIKEKALLURIGA

kuni 3 tonni korraga TRANSPORT

al 37 €

58 091 823

info@parnukallur.ee

www.parnukallur.ee

Ostame Lehtpuuenamusega metsakinnistuid ja raieõiguseid.

Küsi pakkumist virnastatud võsale ja raidmetele.

Maal tuleb ikka tööd rügada, puhkamas võib linnas käia

Vaade linnulennult Hiiekivi talusüdamele, kus esiplaanil üks maasikapõldudest ja kasvuhoone tomatitele. Taamal on näha tükike Pärnu jõest.

Kui tavaliselt on nii, et linnainimene põgeneb vabadel hetkedel maale lõõgastuma, siis Hiiekivi turismitalu peremees Arne Aunapuul käib see asi vastupidi – Vändra vallas Suurejõel asuvas turismitalus teeb ta tööd ja aeg-ajalt sõidab Tallinnasse ennast välja puhkama.

AIN ALVELA

INFO timber@timberstock.ee, tel 507 1150

Kui Hiiekivi talumaja ukselävele jõuame, tulvab majast vastu praelõhna ning trepile vastu tulnud peremehel on põll ees ja pannilabidas käes. Ütleb, et on täna poissmees, naine linnas asju ajamas ja nii tuleb ka ise pliidi ees toimetada.

“Need on pirni-õunapannkoogid ja tavaliselt tulevad nad mul hästi välja, vaatame, kuidas seekord läks,” räägib Arne leherahvale lauda kattes. “Maasikamoosi on ka. Ehk ikka kõlbab.”

Kõlbab ja kuidas veel – on tegelikult suurepärane.

Löögi all nii turism kui ka maasikad

Koroonakevad tõi turismiäriga tegelejale muidugi kaasa enneolematult palju vaba aega. Tänavuse hooaja alguses Hiiekivil külastajaid vastu ei võetud, kolm kuud oli vaikus majas ja seda aega aitas üle elada riigi toetus – 70% palgatoetust ja ka EAS andis mõningast abi.

“Ega selles kevades olegi midagi teab mis erilist. Ammu elame juba nii, et teised tegevused on ikka ka kõrval, ainult turismiga oleks ammu hambad varnas,” räägib Arne.

“Meie siin kasvatame praegu maasikaid ja tomateid, teeme moosi, ketšupit ning muud, et

midagi kõrvalt, väljaspool turismiäri ka ikka müüa oleks.”

Maasikaid ei ole tal küll teab kui palju, paari hektari ringis, aga tänavu oli ka nende korjamisega häda, sest ei olnud ju korjajaid. Arne kuulutas kohalikus lehes, et vajab hooajaks maasikakorjajaid. Kümnest inimesest, kes lubasid tulla, oli hommikul kaheksa kohal, nendest jooksid pooled pärast kaht esimest tundi laiali ja need neli, kes õhtuni vastu pidasid, rääkisid järgmisel päeval juba küla peal, et see peremees maksab nii kehvasti, et sinna küll ei tasu tööle minna.

Kuigi Arne kinnitab, et maksis isegi rohkem, kui keskmiselt sellise töö eest kombeks.

Ega maasikakorjaja töö on tõepoolest raske, tunnistab ta.

Aga no kui inimesel üldse mingit sissetulekut ei ole, võiks ju teha ka seda tööd. Aga ei, elatakse ära kuidagi teistmoodi. Tõsi, ega Vändras praegu kuigi suurt tööpuudust ei olevat, sest sinna on koha leidnud mitu välisinvestorite tootmisettevõtet, mis kohalikule rahvale töökohti pakuvad.

Põhisissetulek on Hiiekivil tulnud siiani ikkagi turismist, mille alla kuulub ka näiteks ettevõtete suvepäevade korraldamine või siis firmaürituste tarbeks ruumide ja hoonete väljarentimine. Nii maksab kogu kompleksi üür üheks ööpäevaks 1400

Arne Aunapuu ütleb, et kui tahad tõsimeeli turismiga tegeleda, pead pidevalt oma ettevõtmisse panustama. Kasvõi juba sellepärast, et häid kohti, mis turiste meelitavad, tuleb aina juurde, valik avardub ja n-ö pildil püsimiseks tuleb järjest jõulisemalt millegi erilisega silma paista.

eurot. Arne Aunapuu märgib, et kui kuus on üks selline üritus, siis selle eest saadud raha katab kogu ülejäänud kuu kompleksiga seotud kulud.

Tänavu aga jäeti suurem osa aasta alguses planeeritud suvistest firmapidudest ära. Üks põhjus muidugi viirusehirm, teiseks tunnetatakse, et majandus hakkab järjest tagasilööke andma ning eks esimene asi, mille arvelt kokku hoidma hakatakse, on ju lust ja lõbu. Ehk siis väljaminekud, mis ei ole just hädatarvilikud ja mille võib rahulikult ühel aastal üldse ära jätta. Töötajad saavad sellest aru – teeme edaspidi, kui on paremad ajad.

Suvekuudel – juulis-augustis – Hiiekivil siiski elu kees.

Toimus perekondlikke üritusi, teenindati n-ö üksikuid külastajaid, ka mõni seljakotimatkaja leidis sinna tee. Üldse saab Arne Aunapuu oma turismitalus korraga majutada poolsada inimest.

Talus käib töö, linnas võib puhata

Lisaks majutusele pakutakse Hiiekivi turismitalus ka mitmesuguseid aktiivse puhkuse veetmise võimalusi: räätsamatku, kanuu- ja paadisõite otse talu maade kõrvalt läbivoolaval Pärnu jõel, jalgrattamatkasid, fotojahti, kõikvõimalikke mänge, mis eales pähe võivad tulla, meisterdamist ning muid seltskondlike ürituste korraldamise võimalusi. Lisaks saavad kõik külastajad vasta-

M A A E L U 5

PÄRNU MAALEHT Nr 10 15. OKTOOBER 2020

FOTOD: TANEL MEOS

ku hoida. Näiteks toidu pealt ei tohi kokku hoida. Samuti ei tohi puhtuse hoidmise ja koristamise pealt kokku hoida.

Ja mugavusi tuleb pakkuda nii palju kui vähegi võimalik.”

Juba alguses oli plaanis soetatud talukompleks ka kuidagi teenima panna. Projekt, mis pole veel realiseerunud, seondus käsitööga – paigaldada talusse näiteks kangasteljed ja sisustada õmblustöökoda, et vaipu kududa ning linasest kangast rõivaid õmmelda.

Oleks olnud selline külakeskus ja samas ka väike omanäoline käsitööliste manufaktuur. Aga selgus, et vaevalt õnnestub leida meistreid, kes seda tööd oskaks ja teha tahaks. Ja siis korraldas üks tuttav Hiiekivile Saksamaa jahimeeste seltskonna. Kõik olid kohast vaimustuses ja nii hakkaski Arne Aunapuu seadma sihte turismi arendamise suunas.

Maal tuleb enda eest seista

Arne pannisoojad õuna-pirnipannkoogid.

valt nende soovidele ka söödetud-joodetud. Grillida või muul moel süüa valmistada võivad külalised ka omal jõul. Selleks on olemas nii majas asuv köök kui ka hiljuti valminud suveköök.

Huvitav omapära on see, et Hiiekivi turismitalus puudub selline nähtus nagu öörahu – kui rahval jaksu jätkub, võib pidu ja trall kesta hommikuni, seda enam, et läheduses ei ela kedagi, kes sellest häiritud võiks saada.

Tunnistust sellest, et peremehe jutt energiast ja lõõgastusest, mida tema talu külastajatele pakub, pole lihtsalt müügimehe sõnakõlks, annab asjaolu, et pärast väsitavat matka või kasvõi ülemeelikut peoõhtut saab ennast lõõgastada kas klassikalise või Tai massaaži seansil.

Lisaks saab rentida jalgrattaid ja paate ning samuti talukompleksi erinevaid hooneid nii tunni kui ka ööpäeva kaupa. Ühesõnaga on Hiiekivi koht, kus loodusest lugupidav inimene leiab vaikust ja rahu, aga kus saab ka ühe korraliku simmani maha pidada. Muu hulgas korraldas omal ajal ise mitu aastat Ameerikas töötanud Arne kolme aasta vältel Balti riikides resideeruvate USA diplomaatide laste suviseid laagreid.

“Info levib suust suhu, tullakse selle pealt, et keegi tuttav käis, jäi rahule ja soovitas. Ja kui meeldis, tullakse tagasi,” räägib

Arne. “Ega kui külastajatele mingi okas hinge jääb, siis tagasi ei tulda. Aga kui tullakse, siis see on juba väga hea näitaja.”

Samas, peremees Arnele tähendab see kõik igapäevast tööd, mistõttu ongi tal kujunenud välja sedamoodi, et maal teeb ta tööd, aga kui ta oma Tallinnas asuvasse linnakorterisse siirdub, siis on see puhas puhkus.

“Ma lähen linna, käin päev otsa kaubanduskeskustes šoppamas ja naudin täiega neid paari päeva seal,” iseloomustab ta moodust, kuidas on harjunud n-ö auru välja laskma. “Teised kipuvad puhkehetkedel maale, mina lähen linna. See on minu puhkus.”

“Ma olen siin ju ise peremees, koristaja, kokk ja kõiksugu muud sorti teenindaja, sest ei ole võimalik leida normaalseid töötajaid, kel mingilgi määral kohusetunnet leiduks.”

ARNE AUNAPUU

Pealinnaga seondub ka üks Arne Aunapuu ettevõtluse osa.

Nimelt ostab ta Vändra kandi kohalikelt käsitöölistelt nende valmistatud esemeid ja müüb neid Tallinnas.

“Inimesed teevad ilusaid asju, aga nad ei oska ju neid müüa,” ütleb ta. “Seoses koroonaga sai see äri ka löögi, sest turud pandi kinni ja kui nüüd võibki ehk jälle müüa, siis turiste, kes ostaksid, ju niikuinii pole. Selle peale keskendusin internetimüügile.

Asutasin kolm veebipoodi ja no leivaraha ikka tiksub ka nende kaudu.”

Austa klienti ja ta tuleb tagasi

Hiiekivi kui koha ajalugu ulatub aastakümnete taha ja pärineb legendist, mille kohaselt Pärnu jõe ühes käärus oli madala maaga koht, nn hiielohk, kus asus ka ohvrikivi. Enam kui 15-aastane talu aga kuulus kunagi ümbruskonna suurele ja mõjukale Nuutide suguvõsale. Kui Arne Aunapuu selle müügikuulutuse järgi avastas, oli koht maha jäetud, hooned lagunenud, maja katus sisse vajunud ja maa võssa kasvanud. Aga kunagised elanikud olid jõukad, siiamaani leiab Arne oma maadele jäävast kunagi kinniaetud kraavist vanu münte. Ja raha on ümbruskonnast leidnud teisedki, viimati tuli talu maasikapõllult välja omaaegseid Rootsi münte. Aga millel täpselt see omaaegne jõukus põhines, ei olegi täpselt teada.

“Kui ma kolmteist-neliteist aastat tagasi seda kohta üles ehitades siia raha ladusin, siis paljud ikka ütlesid, et sa oled puhta lollakas. Paar aastat kulus kordategemiseks. Aga praegu ma ei kujuta oma elu ilma selle ärita üldse ettegi,” kirjeldab Arne. “See turismiga tegelemine on hea äri, kui seda mõistlikult ajada. Aga seda tuleb ausalt teha. On kohti, kus ei tohi kok-

Toetust oma ettevõtmistele on ta vaid ühe korra võtnud, praegu püüab omal jõul hakkama saada. Ja kõige paremad ajad majanduslikus mõttes ütleb ta olevat olnud just esimestel aastatel. Isegi kui tänavune koroonakriis ja sellest tingitud hoopis eriline olukord kõrvale jätta, on viimastel aastatel kliente ikka napimaks jäänud. Arne Aunapuu ei oska täpselt öelda, kas see on tingitud sellest, et raha loetakse rohkem või on võimalusi senisest enam.

Et kliente ligi meelitada, teeb ta koostööd naabruskonna turismiettevõtetega, et külastajaid näiteks erinevatele matkadele suunata. Kõigega ise tegelda ei jõua.

“Ma olen siin ju ise peremees, koristaja, kokk ja kõiksugu muud sorti teenindaja, sest ei ole võimalik leida normaalseid töötajaid, kel mingilgi määral kohusetunnet leiduks,” nendib Arne. “Ei leia inimesi maasikapõllule ega turiste kantseldama. Meil on küll neid n-ö vallavaeseid. Ma ei kujuta ette, millest nad elavad, aga ära nad elavad. Kui saadki mõne põlluservale, siis küsib ta sinult kõigepealt paki suitsu ja paar õlut, et pea ära parandada. Istuvad poe juures pingi peal kõik rivis. Küsid, kes tööle tahab tulla. Esimese asjana küsitakse, palju maksad, mitte seda, mis töö sul üldse on.”

Maaelu jääb maaeluks ja kui linnas on teenistus lihtsam, siis maale enam ei kiputa. Ei elama ega tööle. Nii on ka Vändra ümbruses mitmeid tühjaks jäänud talukohti, mida keegi enam asustada ei taha. Sest maal pead sa ju iga asja eest ise võitlema. Näiteks käis Arne kuude kaupa vallas rääkimas, et sisuliselt läbi tema talu hoovi kulgev avalik tee vajaks siledamaks lükkamist. Keegi ei liigutanud lillegi, kuni siis üks vallavalitsuse töötaja sattus tema juurde maasikaid ostma. Järgmisel päeval oli ka teehöövel kohal ja augud lükati tasaseks.

Vat nii käivad need asjad maakohas – kui tahetakse, saab kõik tehtud, kui ei hoolita, ei liigu ükski asi paigast.

www.redsom.ee

UUED REHVID KÕIKIDELE MASINATELE (autod, traktorid, laadurid, haagised jm) Nt MTZ-82-le e�e/taha (130/280 €/tk); T-40 AM (110/245 €/tk); T-25 (60/175 €/tk); RS-09(60/200 €/tk) jne.

Küsida võib kõiki rehve. Asuvad Tartus. Transport üle Eesti.

Redsom OÜ Tel 503 9766 rain@redsom.ee

Silmade kontroll ja prillide müük Silmade kontroll 15 €, prilliostjale TASUTA!

24. novembril kell 10.00 PÄRNU-JAAGUPI RAHVAMAJAS Etteregistreerimine telefonil 5323 2454

Silmade kontroll ja prillide müük Silmade kontroll 15 €, prilliostjale TASUTA!

10. novembril kell 10.00 TORI SOTSIAALMAJAS Etteregistreerimine telefonil 529 7216, 446 6980

6 K E S K K O N D

PÄRNU MAALEHT Nr 10 15. OKTOOBER 2020

FOTO: KESKKONNAAGENTUUR

Septembris registreeriti Kabli linnujaamas tihaste rekordränne Septembrikuu tõi keskkonnaagentuuri Kablis asuvasse linnujaama loetud päevade jooksul tõelise tihaste rändetormi, mil rõngastajate käed olid nii tööd täis, et teist sellist naljalt ajaloost ei meenugi. Ühe päevaga said rõnga jalga 2208 lindu.

Linnud suunatakse mõrdpüünisest kogumiskasti toika otsa kinnitatud kolistaja abil, misjärel võetakse nad välja, rõngastatakse, mõõdetakse, kantakse registrisse ja siis vabastatakse.

Esimene sügistorm saabus mäletatavasti 10. septembril ja järgmine juba 17. septembril. 23. septembril pöördus tuul lõunasse. Toimus ilmamuutus, mille järel jäi soodne rändeilm püsima septembri lõpuni. Järsk ilmamuutus tõi endaga kaasa rändsete tihaste laviini.

Nii kogesid 23. septembril Kablis vahetuses olnud neli linnurõngastajat päeva, millist pole linnujaamas ammu olnud. Rõngastuspuldis olid Jaak Tammekänd ja Raul Vilk ning mõrdpüünisega opereeri-

sid Aivo Klein ja Meelis Leivits.

Kella 11-ks oli rõngastamist ootavaid linde juba nii palju, et tuli kolmekesi rõngastama asuda ja viimane neist pidi üksinda püünisega toimetama.

Tihased saabusid püünisesse sisuliselt katkematu voona.

Põhiline rände tipp, mis koosnes puhtalt musttihasest, saabus kella 12 paiku ja kestis kella 15-ni. Rõnga sai tol päeval jalga 2208 lindu. Lisaks saadi viis välismaist taasleidu (üks Hollandi, üks Saksamaa, üks Läti ja üks Leedu) ning tabati ka kaks lääne-pöialpoissi.

Tol päeval löödi järjekordselt üle sinitihase päevarekord, mis on nüüd 724 lindu (eelmine rekord pärineb eelmise aasta 26. septembrist, mil rõngastati 566 sinitihast). Üle 2000 rõngastusega päevi pole linnujaama ajaloos just palju – enam kui 50-aastase ajaloo jooksul vaid 15 päeva. Enamasti jäävad need 1970ndatesse ja 80. aastate algusesse. Viimane taoline rändepäev oli 28. septembril 2005, mil sai rõnga jalga 2158 lindu.

Kuna soodsad ilmad jätkusid, siis jätkus ka tihaste ränne. Hullule kolmapäevale (23.09.2020) järgnesid kolm päeva, mil rõngastati iga päev üle 1000 linnu. Lisaks saadi veel kaks välismaist taasleidu (kaks Vene) ning püstitati uus läänepöialpoisi päevarekord, milleks on nüüd kolm lindu.

“Septembri lõpu seisuga võis öelda, et esimene rändtihaste laine lahkus meilt sel aastal väga lühikese, kuus päeva väldanud perioodi jooksul,” nendib eluslooduse osakonna pea-

spetsialist Meelis Leivits. “Oma osa on selles kindlasti tuulisel ja tormisel septembri algusel, kuid oma panuse andis ka üllatusena saabunud musttihase invasioon, millist pole Kablis nähtud juba mõnda aega.”

Septembrikuu jooksul said linnujaamas rõnga jalga 7613 lindu. Võrreldes eelnevate aastatega on 2020. aasta hooaeg veidi teistsugune. Pea olematu arvukusega on sel aastal sabatihane (vaid 19 rõngastust), kelle arv küllalt sageli esinevatel invasiooniaastatel ulatub tuhandetesse. Sabatihaste invasiooni asemel toimus musttihaste invasioon (2221 rõngastust) ja jätkuvalt arvukas oli sinitihane (2175 rõngastust).

Tähelepanu on äratanud asjaolu, et tavatult suur osa rõngastatud sini- ja rasvatihastest on olnud vanalinnud. See on märk selle kohta, et sigimisedukus oli 2020. aasta kevadel väike ja on võimalik, et oktoobrikuus jääb rändtihaste järgmine rändelaine tulemata.

PÄRNU MAALEHT

6 ja 8mm

 Metsa raie ja kokkuvedu  Hakkevõsa lõikus giljotiiniga ja hakkevõsa kokkuvedu  Kasvava võsa raieõiguse ost  Kasvava metsa raieõiguse ost

kask ja okaspuu

135

Tel 527 8767 mertexindrek@gmail.com

OÜ Lõpe Agro on eestlastele kuuluv põllumajandusettevõte.

Harime maid Pärnu- ja Läänemaal juba aastast 2003.

KUI SOOVID MÜÜA OMA MAAD, SIIS MÜÜ SEE KOHALIKULE MAAHARIJALE, MITTE SPEKULANDILE VÕI VAHENDAJALE. PAKUME PARIMAT HINDA, KUNA HARIME OMA MAID ISE. Hea põllumaa eest hind vähemalt 3000 €/ha kätte.

Huvi korral helista tel 5666 2082, 511 2428 või võta meiega ühendust lopeagro@lopeagro.ee.

Hakkpuidu ost-müük, tootmine Jaak Raid Tel 5362 8043 jaak.raid@timberston.ee

Pesumasinad ja nõudepesumasinad PROTEESIDE JA TALLATUGEDE VALMISTAMINE, ORTOPEEDILISTE JALATSITE MÜÜK. Vastuvõtt iga kuu teisel neljapäeval Pärnu Sotsiaalkeskuses (Riia mnt 70)

Registreerimine ja info tel 5563 3169, jalgjatald@gmail.com

Remont ja kojukutsed Lisaks parandame teie telerid, raadiod, autoraadiod, kodukinod, DVD-d...

Võta meiega ühendust tel 442 7231 Centralservice OÜ

Asume aadressil Riia mnt 74, Pärnu

 M A I T S E T A I M E D  7 

  PÄRNU MAALEHT Nr 10 15. OKTOOBER 2020 

FOTO: SILJA JOON

Heli Viedehof leiab, et kohvik on tore koht aromaatsetest taimedest huvitatud kßlaliste vþþrustamiseks, seal saab pidada sßnnipäevigi.

Jþþpres asuva Tamme Ăźrditalu perenaine Heli Viedehof on lisanud oma toodete sortimenti uue teesegu nimega Elurþþmu tee. “Tundub, et inimestel on elurþþmu praegu väga vaja,â€? räägib taimekasvataja.

SILJA JOON See tee sisaldab lisaks vaarikale sidrunaloisiat – uut taime, mida Ăźrditalus juba paar aastat on pĂľllul kasvatatud. “Sidrunaloisia on hästi mĂľnusa ja karge sidruni maitsega teetaim. Kahjuks saab seda kasvatada Ăźheaastasena, aga ta on kĂźllaltki saagikas,â€? mägrib Heli Viedehof. “Toode tuleb mßßki jĂľuluks, kui on kinkimise hooaeg. Ootamegi just trĂźkikojast etikette.â€?

Viedehof nendib, et pandeemia ehmatas nende väikest kollektiivi märtsis. “MĂľtlesime, et mis nßßd kĂźll saab, et kas elu jääb päris seisma,â€? räägib taimekasvataja.

Viirusekriis tĂľi uued ideed

Tavapäraselt alustatakse maitsetaimede istikute mßßki 1. mail ning veebruaris ja märtsis on mßßgiks mþeldud taimed juba kasvama pandud.

Tamme talu perenaine miksib kokku Elurþþmu teed “Kui Eestis kuulutatakse välja liikumiskeeld, siis mida see tähendab taimekasvaja jaoks?

Meie maal on taimekasvatuse hooaeg nii lßhike, et peab midagi ette vþtma ja välja mþtlema.

Ei saa hooaega lihtsalt mÜÜda lasta, ilma et midagi välja nuputaks,� kirjeldab Viedehof kevadist olukorda.

Turismihooaeg algab Tamme Ăźrditalus 1. mail ja väikse avapauguga, kui maaturismiettevĂľtted avavad Eestis oma uksed. See on nii juba Ăźsna mitmeid aastaid. “Oleme kaasa lÜÜnud, kuigi aias ei ole eriti midagi vaadata ja loodus on Ăźsna väheldane ning rohelist on napilt,â€? seletab Viedehof. Et rahvast kevadel kohale meelitada, on perenaine teinud erinevaid Ăľpitubasid, mis toob kohale palju taimehuvilisi. Ă•pitubades on olnud teemaks, kuidas kasvatada maitsetaimi rĂľdudel, terrassidel ja pottides ning mida tähele panna erinevate taimede kokkuistutamisel. Samuti tutvustatakse uusi taimi. “Kuna maitse-, ravim- ja lĂľhnataimede valik on nii suur, siis ega inimesed neid väga palju ei tunne. Kuna mind ennast see teema huvitab, sest

kogun ka ise maitse-, lþhna- ja ravimtaimi, siis ei ole need ßritused ainult ärilisel eesmärgil.

Tahan maitse-, ravim- ja lþhnataimi propageerida. Usun, et neid taimi tasub Eestiski enda tarbeks laiemalt kasvatada,� leiab ßrditalu pidaja, lisades, et maitsetaimi saab kasvatada ßsna väikestel pindadel ja konteinerites.

Tamme ßrditalu e-poe kaudu mßßakse tavapäraselt tooteid rohkem sßgiseti. Tänavu kevadel oli taimekasvataja jaoks ootamatu ning päästev see, et märtsis elavnes ja kasvas e-poe toodete mßßk.

Esimest korda avas Viedehof hooaja interneti live-esinemisega, mis sai positiivse tagasiside. “Koroona sundis tegema midagi, mida polnud varem teinud. Olin mĂľelnud, et vĂľiks teha, aga seda edasi lĂźkanud,â€? märgib ta.

Turiste käis tänavu vähe

Turismi mĂľttes oli Tamme talu jaoks hooaja esimene pool väga kurb. Esimesed taimehuviliste seltskonnad ja turismigrupid Lätist ning Eestist pidid saabuma juba aprillis ja mais. Need kĂľik jäid pandeemia tĂľttu tulemata. “Eks me siis kasvatasime taimi rohkem sĂźgiseks ja tegime

aiandis ßmberkorraldusi. Nii kui piirid lahti tehti, hakkasid turismigrupid uuesti liikuma,� meenutab ßrdiaia perenaine.

Ilmnes, et liikumisvabadus tähendab ßrditalu jaoks kohe kßlastajaid.

Tootenimekirjas on poolsada nimetust ja valikut neist turustatakse ßle Eesti Selveri gurmeelettides, Kaubamajas, Viimsi Solaris Delice’is, Coopis. Samas pole peale ßrditalus asuva kaupluse kohta, kus tooted täies valikus mßßgil oleks. Kþige suurem valik ongi väljas Tartu Lþunakeskuse taluturul ja Pärnu taluturul.

Heli Viedehof ßtleb, et hästi toimib mßßk ka väikestes turistidele mþeldud suveniiripoodides ning ka välismaal elavad eraisikud leiavad neid e-poe ja Instagrami kaudu ßles.

Jaapanisse saadetud pakid on ilusti kohale jĂľudnud.

Suund mahedale kasvatamisele

Tamme talus kasvatatakse toodete tarvis taimi Ăźhel hektaril – palgal on kolm kohalikku naist, lisaks tegeleb oma tÜÜ kĂľrvalt toodete mßßgiga ka Heli Viedehofi tĂźtar. “Oleme nßßd mahekasvatajad. See tähendab, et sel aastal

www.remitauto.ee • AUTOREMONT • AUTOHOOLDUS • REHVIVAHETUS • • REHVIHOTELL • KEEVITUSTÖÖD •

KĂźsi pakkumist! PĂźsiklientidele soodustused!

Aadress: Mauri tee 1, boks 17, Pärnu (Mauri Tehnokßla) Tel 524 4227, 447 1000 | E-post: Seruntauto@gmail.com

AUTOKLAASIDE MĂœĂœK, VAHETUS JA PARANDAMINE Vahetame ja parandame autoklaase kaskokindlustuse teenuse raames.

Teeme Teie sþiduki säravaks nii seest kui väljast!

Helistage tel 510 0856

Autopesula Mauri tee 1-1 Mauri TehnokĂźlas www.puhasauto.eu

www.remitauto.ee | autoklaasid@remitauto.ee tel +372 44 43 180 | +372 56 481 742

AVADE TAASTAMINE

Taastame välja veninud/ kahjustunud metallavad (puksi-, laagri-, tapipesad, liigendid, silindri silmad) tehase algmþþtu.

Teeme uued puksid ja tapid, Eritellimusel ekspander tapid.

KEEVITUSTĂ–Ă–D www.hevo.ee

Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad PĂľllutehnika Helista ja kĂźsi pakkumist!

Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee

on osa meie tooteid mahedad, edaspidi, kui kogu tooraine on vahetunud, kogu toodang,� on kasvataja rahul.

SĂźgis on nii ilus, Ăźrdiaia taimed Ăľitsevad ja kasvavad veel jĂľudsalt. KĂźlma ei ole Ăźle käinud, ilmad on kuivad ja ilusad. “Loodus on see aasta täiesti teistmoodi. Kuigi Ăźldiselt on kahjureid rohkem. MĂľnel aastal on sellel ajal pĂľld juba must ja pole midagi korjata,â€? räägib Viedehof. Praegu Ăľitsevad veel vägiheinad, kassinaerid, liivatee, basiilik, iisop ja tĹĄillipipar – kĂľiki neid alles korjatakse ning välitĂśid jätkub pikemaks ajaks. Ăœrditalu peenardel kasvatatakse Ăźle 25 erineva taime, mis lähevad toodete sisse. Tooteid valmistatakse käsitÜÜna. Igas tootegrupis on oma staarid.

Jþulude ajal on kuum kaup Jþulumoos, mis sisaldab jþhvikat, þuna ja liivateed. See sobib verivorsti juurde, saia peale, liha kþrvale. Kþik segud mþtleb Heli Viedehof ise välja. Proovib ja katsetab. Esimene testija ongi tema pere.

Viedehofil on kahju sellest, et palju Läti gruppe oli broneerinud kßlastuse septembrisse, aga seoses koroonanäitajate tþusuga Eestis need tßhistati.

REHVIVAHETUS JA MĂœĂœK E-post: uulurehv@gmail.com

Teostame roostevaba terase, alumiiniumi, musta metalli, vase ja malmi keevitustĂśid. Kasutame TIG, MIG/MAG, MMA seadmeid.

TREI- JA FREESIMISTĂ–Ă–D

HĂœDROSILINDRID

BRONEERI AEG tel +372 564 2791 E–R 09.00–17.30 L 09.00–15.00, P suletud

REMONT

VALMISTAMINE TIHENDITE JA MATERJALI MĂœĂœK

8

REKLAAM

PÄRNU MAALEHT Nr 10 15. OKTOOBER 2020

• puistematerjalide (killustik, kruus, liiv, freespuru jms) müük • kopatööd • talveperioodil üldehitustööd • tänavakivide paigaldus ja müük

Võtke julgesti ühendust.

Küsige nõu ja hinnapakkumist.

Tel 552 7943 E-post: fixestinvest@gmail.com

www.sillutiskivi.ee

HALVETI LOOMAKLIINIK

ÕÕNESPANEELID

z Veterinaarravi ja profülaktika  Vereuuringud  Röntgen  Kirurgilised operatsioonid  Vaktsineerimine  Hammaste hooldus, hambakivi eemaldamine ultraheliseadmega z Lai valik lemmikloomatoite ja -tarbeid z E–R 9–18, L 10–15

www.halvetiloomakliinik.ee OÜ Halvet | Pikk 26, Pärnu | E-post: halvet@hot.ee | Tel 449 7133, 53 433 340

Firma valmistab kohapeal liideteta vihmaveerenne pikkusega kuni 30 meetrit.

Kõik profiilid ja värvid.

Paigaldus, garantii.

LIPUMASTID KUNI AASTA LÕPUNI 10% SOODSAMALT

Tel 5340 8113|www.vihmavesi.ee

Tarne alates 2 nädalast info@betcons.ee tel 511 6861

Igaühel on õigus heisata Eesti lipp 365 päeva aastas

www.betcons.ee

» » » » » »

KORSTNA MÜTSID KATUSELUUGID KATUSEHARJAD AKNAPLEKID VIHMAVEESÜSTEEMID RÄÄSTAPLEKID

www.etplekitood.ee Lao 8 80010 Pärnu (Boks 9) GSM 5662 1017 GSM 5684 2818

KORSTNAPÜHKIMISTÖÖD Korstnapühkija litsents nr 119683

Täpsem info ja personaalne pakkumine: mastid@hobesolg.ee

tel 56 600 400 info@tahmakratt.ee

Tel 5565 5001

www.tahmakratt.ee

 

  PÄRNU MAALEHT Nr 10 15. OKTOOBER 2020 

25 â‚Ź+km/h masinarent koos juhiga

Rentida puiduhakkur

REKLAAM

 9 

Saadaval on erineva suurusega konteinerid:

2,5 mÂł, 5 mÂł, 8 mÂł, 10 mÂł, 12 mÂł, 15 mÂł, 30 mÂł.

Käitlus OĂœ • Savi 36a, Pärnu Teenindusjuht: tel 5300 0077 E-post: info@kaitlus.com Vaata täpsemalt kodulehelt: www.kaitlus.com

MĂœĂœA lammutuskivi killustikku (fraktsioon 0–70 mm) ja pinnast Täitematerjali hinnad alates 1 â‚Ź/mÂł

Teeme pinnase- ja laadimistĂśid, pakume veoteenust.

Tel 529 6999

10 R E K L A A M

PÄRNU MAALEHT Nr 10 15. OKTOOBER 2020

Meie

metsa tulevik KONVERENTS Eesti metsa ja keskkonna tulevik

Valukoda Noble saal

Kas meil on head võimalused või takistused?

5. nov 2020 maaleht.ee/meiemets Küsimused ja ettepanekud: mets@maaleht.ee

R E K L A A M 11

PÄRNU MAALEHT Nr 10 15. OKTOOBER 2020

Pärnumaa toidutootjad Hoidised jätkuvalt Riinalt on Teiega.

Varsti on jõulud ja võimalus tellida meilt kinkekarpe erinevate toodetega.

Heaks kingituseks on ka kinkekaart Teie poolt valitud summaga.

Info saamiseks helistage telefonil 5650 0581 e-post: luigepuhketalu@gmail.com, Hoidised Riinalt

Saiad | Pirukad | Koogid Hommikusöök | Päevapakkumised | Kohv Tellimine telefonil 445 4079 ja 444 3478

Oleme avatud E–R 7–18, L 8–16

KUUMSUITSU ANGERJAS MARINAADIS

Riia mnt 25, Pärnu

Võimalik osta ka kohapeal.

KARJAMÕISA TALUFARM

MARINEERITUD ANGERJAS

Tegeleme linnukasvatusega pikka aega ja teame, et kanade heaolu ja õige sööt on olulised alused, et oleks ÕIGE kanamuna.

MARINEERITUD ANGERSÄGA

Saate osta Pärnu suurematest kauplustest või tulla farmi kohapeale.

Uulu, Lepaküla Pärnumaa Tel 507 0650

Veskikaare 18, Tammiste küla Tori vald, Pärnumaa

MEE TOOTMISE KOGEMUS AASTAST 1988 Erinevatelt metsa- ja niidutaimedelt korjatud mee värv varieerub helekollasest pruunini.

Lisaks igapäevasele mee söömisele, millel on juba iseenesest haigusi ennetav toime, tasub rakendada mett rahvameditsiinis ka tõsisemate hädade korral nii sissevõtmiseks kui pealemäärimiseks.

Müügil erinevad maitsemeed.

Mesi kohapeal 6 €/kg Pärnu linna piires kojuvedu 7 €/kg + 3 € transporditasu (linna piires al 3 kg transport tasuta)

Osta meie tooteid e-poest

www.meemeister.ee või kauplustest üle Eesti.

KUUMSUITSU ANGERSÄGA MARINAADIS

ARMASTUSEGA TAMME TALUST KÕIGE MAITSVAMAL JA TERVISLIKUMAL MOEL Tooted on müügil Tamme talu e-poes www.tammetalu.eu ja paljudes kauplustes üle Eesti.

Tamme talu, Malda küla, 88314 Pärnu linn Tel 5625 3075

12 R E K L A A M

PÄRNU MAALEHT Nr 10 15. OKTOOBER 2020

Haagis 750M301L150PLH

Hind: 990 € Hind sisaldab käibemaksu

Lisavarustusena tasuta kaasa esija tagaluugi tugevdus ja kallutusamort.

PoolQ OÜ Savi 3, Pärnu tel +372 501 8277

Pärnu maakonna piires haagise kojuvedu tasuta!

Teostame üldehitustöid, nii eramute, paarismajade, rida- ja korterelamute kui garaažide ehituseks ja renoveerimiseks.

Küsi pakkumist! + 372 56470174 meriferm@gmail.com meriferm.ee

www.qualitex.ee Ettevõte asub Sindis ja tegeleb tekstiili- ja rõivatootmisega.

Pakume tööd tekstiiliseadmete mehaanikule (kudumismasinad) Tööülesanded Seadistab, hooldab, remondib kudumismasinaid vastavalt ettenähtud kvaliteedinõuetele.

Nõuded kandidaadile Keskharidus, tehniline haridus või tootmises töötamise kogemus.

Pakume väljaõpet kohapeal, puhkust suvel ja aastavahetusel.

Töötamine kahes vahetuses.

Kandideerimise tähtaeg: 01.11.2020

Kontakt: tel 442 6844, e-post: qualitex@quailitex.ee

Kütteladu24.ee

> KÜTTEKLOTSID

Müüme kuivi kütteklotse võrkkotis. HIND 1,8–2,5 € / võrk Koti suurus 45 l ja kaal 13–15 kg PAKKUDA KA ALUSELE PANDUD PIKEMAID LAUA- JA PRUSSIJUPPE

> PELLET – PREEMIUM Pellet Pakume 6 mm ja 8 mm pelletit KOTT 16–16,5 KG JA ALUSEL 60 KOTTI HIND 190 € / alus

> KASE KAMINAPUU

30 cm 40 l. HIND 2,6 € / võrk

> PUITBRIKETT

Kandiline KASE puitbrikett, alusel 96 pakki. 10–11 kg pakk HIND kase-kuuse segapuitbrikett al 130 € / alus kase puitbrikett 135 € / alus PAKI HIND KOHAPEAL 2—2,5 €

VEOTEENUSED

> TURBABRIKETT

Veoteenus 1,2 €/km + käibemaks Tõsteteenus 35 €/h + käibemaks

Kraana pikkus: kuni 15 m Tõstejõud täispikkuselt: 830 kg Kasti mõõtmed: 2,5 x 6 m Tonnaaž: 12 000 kg Tellimused esitada tel 529 2498 vedu@lasten.ee

Pakkuda on kahte sorti turbabriketti: 1. lindiga kinni, 84 pakki. Paki kaal ca 10–13 kg.

HIND 2 € / pakk või 125 € / alus + TRANSPORT 2. termopakis, 84 pakki alusel. Paki kaal ca 10–13 kg HIND 2 € / pakk või 130 € / alus

> KIVISÜSI

pakitud kivisüsi 50–200 mm, kott 25 kg al 240 €/t

Hinda koos veoga küsi tel 506 8501.

Asume Viljandimaal.

kütteladu24.ee

TRANSPORDIVÕIMALUS ÜLE EESTI