MAADE PARANDAMINE: maaomanik peab oma kraavid ja drenaažid korras hoidma Lk 8–9 Keskkonnast hooliv inimene läheb loodusesse puidust grilliga Lk 10–11
Vändras saavad saeveskite saelindid ja -kettad taas teravaks Lk 6–7
Aivar Ruukel:
kaotasime tänavu Soomaal 80% välisturistidest ja poole käibest Lk 4–5
www.maaleht.ee
17. detsember 2020 Nr 12
Rahulikke jõule!
2 U U D I S E D
PÄRNU MAALEHT Nr 12 17. DETSEMBER 2020
Häid pühi ja edukat uut aastat!
Selgusid maakonna tublimad ettevõtted ja priitahtlikud
26. novembril anti Pärnu Koidula muuseumi aias üle tunnustused Pärnumaa selle aasta silmapaistvaimatele ettevõtjatele ja vabatahtlikele. PÄRNUMAA ETTEVÕTLUSAUHINNAD 2020
FOTO: TANEL MEOS
Rahulikke jõule ja tegusat uut aastat!
Pärnumaa Karu – Lottemaa Teemapark OÜ Pärnumaa kriisimurdja – Gabriel Scientific OÜ NOMINENDID: OÜ Lihula Südamekodu ja OÜ Pambu n Aasta turismiarendaja – Aivar Ruukel, Viis Aastaaega OÜ NOMINENDID: Lottemaa Teemapark OÜ ja Varbla Puhkeküla AS n Aasta naisettevõtja – Elve Vahenõmm (Kabli Pagar) Nominendid: Kati Vaas, (OÜ Vaas&Vaas) ja Kaire Miiter, (OÜ Magrada) n Aasta noor ettevõtja – Siim Joosep ja Risto Vanatoa, Siris OÜ NOMINENDID: Martin Madisson (OÜ MKM Autod) ja Silver Uusna (OÜ Parmu Autohooldus) n Aasta toode – automatiseeritud tenniseväljak MyGames, OÜ Spin Invest NOMINENDID: Kännupuur ekskavaatorile (Dipperfox OÜ), Pärnumaa ühiselt korraldatud sotsiaaltransport (Pärnumaa Ühistranspordikeskus MTÜ) ja kontaktivaba raamatulaenutus (Pärnu Keskraamatukogu) n Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Pärnu esinduse auhind “Aasta vastutustundlik ettevõte” – Estonia Spa Hotels AS n Luminori julge ettevõtja auhind “Arenguhüpe” – Gabriel Scientific OÜ n Häädemeeste valla aasta ettevõte – Weiss OÜ n Lääneranna valla aasta ettevõte – Uninax AS n Põhja-Pärnumaa valla aasta ettevõte – Clivia Tootmise OÜ n Pärnu linna aasta ettevõte – Ruukki Products AS n Saarde valla aasta ettevõte – Kilingi-Nõmme majandusühistu – COOP Kilingi-Nõmme n Tori valla aasta ettevõte – Tori Sawmill OÜ
VABAÜHENDUSTE TUNNUSTUSED 2020 n Pärnumaa silmapaistvaim tegu – noorte- ja innovatsioonikeskuse HUUB avamine NOMINENDID: Matsalu loodusfilmide festivali laienemine (MTÜ Matsalu Loodusfilmide Festival) ning prügi koristamine mererannas ja jõekallastel, eestvedaja Raimo Pull n Pärnumaa aasta vabaühendus – SA Kihnu Kultuuriruum NOMINENDID: Kihnu Merepääste Selts ja MTÜ Sotsiaalne Kaasatus n Pärnumaa aasta vabatahtlikud – Raimo Pull, Arvo Loorits n Pärnumaa aastate vabatahtlik – Priit Neeme n Pärnumaa aasta vabaühenduste tegevuse toetaja – OÜ Beach Arena NOMINENDID: ValiceCar OÜ ja Trimtex Baltic OÜ n Särava Pärnumaa pere auhind – Ave, Rasmus, Merilin Aaslaid n Heategevuse järjepidevuse kandjate auhind – Zonta Pärnu klubi, Pärnu Rotary klubi, Lionsite Pärnu tsoon
VÄIKE- JA SUURLOOMADE (väljasõiduga kohale) RAVI VEREUURINGUD, RÖNTGEN, ULTRAHELI LEMMIKLOOMADE PÜGAMINE. J. V. Jannseni 33, Pärnu tel 443 3663 ja 528 7465 E–R 9–18 ja L 10–15
www.vanaloomakliinik.ee
Kauneid pühi kõigile lemmikutele!
Pärnumaa aasta ettevõtja ehk Aasta Karu 2020 on Lottemaad haldav OÜ Lotte Teemapark.
TULE TUTVU MEIE PÕNEVA JÕULUKOLLEKTSIOONIGA ÜLE 200 ERINEVA TOOTE
LÕHNAPULGAD
Alve OÜ • Suur-Jõe 67 • Pärnu tel 442 5701, 5662 2123 www.alve.ee
PÄRNU MAALEHT
Eesti Pank andis välja hansalinn Pärnule pühendatud hõbemündi Hansalinn Pärnule pühendatud hõbedast meenemündi kujunduskonkursi võitis Aidi Mesi – Eesti Panga nõukogu otsustas, et konkursile esitatud töödest oli parim tema kavand, mis kannab nime “Kurss Pärnule”.
1,5…4 m
Konkursi “Pärnumaa tegijad” tiitel on kõrgeim maakonnapoolne tunnustus ettevõtjatele ja vabaühendustele. Konkursi käigus selgitatakse välja enim tähelepanu väärivad ettevõtted, vabaühendused ja vabatahtlikud Pärnumaa jaoks olulisemates valdkondades.
FOTO: EESTI PANK
Võidutöö autori sõnul andis kavandi kujundamiseks idee Hansa Liit, mis oli eelkõige merekaubanduse ühendus Põhja- ja Läänemerel ning Pärnu/Uus-Pärnu oli ka üks tähtsaid meresadamaid Liivimaal. “Merekaubanduse tähistamiseks on mündi kujunduses kasutatud Pärnu geograafilisi koordinaate ja kompassi, mille järgi on Meenemündi võidukavand “Kurss Pärnule” meremehed oma kursse seadnud nii keskajal kui ka tänapäeval. Usun, et mündi kujundus on ajakohane ka praegu, sest Pärnu Mündi kujunduskonkursile laekus kokku 66 tööd. Esimese koha on lisaks kuurortlinnale ka merendus- ja sadamalinn,” märkis saanud kujunduskavandi autor on Aidi Mesi, teise koha saanud töö Aidi Mesi. autor Kristen Ukanis. Seekord anti välja ka kaks kolmandat kohta. Võidutöö autor Aidi Mesi on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia Nende tööde autorid on Heino Prunsvelt ja Rainer Kasekivi. graafilise disaini erialal ja tegutseb vabakutselise disaineri ning Eesti Panga meene- ja mälestusmüntide kavaga aastateks graafilise disaini koolitajana. 2020–2022 saab tutvuda Eesti Panga veebilehel www.eestipank. Kaheksaeurose nimiväärtusega hansalinn Pärnule pühendatud ee. Samas saab ka ülevaate Eesti Panga seni emiteeritud meenehõbemündi laseb keskpank ringlusse eeldatavasti 2021. aasta ke- müntidest. vadel. PÄRNU MAALEHT
U U D I S E D 3
PÄRNU MAALEHT Nr 12 17. DETSEMBER 2020
Pärnu Vanalinna Põhikooli õpilane sai noore leiutaja auhinna FOTO: ERAKOGU
Detsembrikuu esimesel päeval autasustati Tallinnas PROTO avastustehases õpilasleiutajate riikliku konkursi parimaid, kus ühe auhinna pälvis ka Pärnu koolipoiss Ruudi Seppel. Riiklikud preemiad üle andnud haridus- ja teadusminister Jaak Aab tunnustas 35 õpilasleiutajat, kelle mõttelennu ja kätetöö tulemusena valmis 26 põnevat leiutist. 6–7-aastaste laste ja esimese kooliastme kategoorias sai esimese preemia Ruudi Seppel Pärnu Vanalinna Põhikooli 3. klassist kahe leiutise eest, millest üks on küülikukaka koguja peenarde ökoväetamiseks ja teine anduriga sokk, mis aitab valida parajaid jalanõusid. Teise kooliastme kategoorias sai esimese preemia Imre Kirikal Tallinna Saksa Gümnaasiumi 5. klassist pisiloomade puuri paigaldatava karvapüüdja leiutamise eest. Kolmanda kooliastme kategoorias sai esimese preemia
Häid pühi! KAIMO KIVIKAS
Tel 526 9639
kaimo.kivikas@tootsiturvas.ee
Pärnu Vanalinna Põhikooli ajalooline hoone aadressil Nikolai 26
Vormsi Lasteaed-Põhikooli 8. klassi õpilane Marvin Palotu, kes leiutas viisi, kuidas teha Eesti vetes kasvavast rohevetikast norilehti. Gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse kategoorias said esimese preemia Henri Pihelgas ja Ats Oskar Laansalu Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 12. klassist. Nemad leiutasid turbamatid, mida saab kasutada nii vee- kui ka kuivast keskkonnast õlireostuse korjeks.
Parima kooli preemia pälvis Märjamaa Gümnaasium. Samuti said preemiad esimese, teise ja kolmanda preemia saanud tööde juhendajad. Lisaks andsid kokku 12 asutust ja organisatsiooni välja oma eriauhinnad 18 tööle. Konkursil osales 728 noort leiutajat 642 ideega. Osalejaid oli üle Eesti kokku 12 maakonnast ning 69 koolist, lasteaiast ja huvikoolist.
Töid hindas ekspertidest koosnev komisjon, kuhu kuulus näiteks insenere, disainereid, leiutajaid, õpetajaid, patendiametnikke jt. Õpilasleiutajate riiklik konkurss julgustab õpilasi loovalt mõtlema ja otsima lahendusi igapäevaeluga seotud probleemidele. Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur ning rahastab haridus- ja teadusministeerium.
PÄRNU MAALEHT
Ehitamine Pärnu vanalinnas saab selgema korra MAA-AMETI KAARDIRAKENDUS
Läinud nädalavahetusel andsid muinsuskaitseameti töötajad kinnisvaraomanikele ja lihtsalt huvilistele ülevaate Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu koostamise praegusest seisust. Nüüd on kohalikul rahval veel aega esitada omapoolseid ettepanekuid muinsuskaitseala kaitse-eesmärkide ja ala piiride ning alal asuvate ehitiste kaitsekategooriate kohta ja teha ettepanekuid, kuidas muinsuskaitseala väärtusi kestvalt hoida. Praegu reguleerib Pärnu muinsuskaitsealal ehitustegevust 2004. aastast kehtiv Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala põhimäärus. Uue kaitsekorra kinnitamiseni valitsuses on plaanis jõuda 2021. aasta lõpuks. 2019. aasta 1. maist kehtima hakanud uue muinsuskaitseseaduse alusel võttis muinsuskaitseamet ette uute kaitsekordade koostamise kõigile 12 muinsuskaitsealale. Uue kaitsekorra koostamiseks Pärnu muinsuskaitsealale koostas amet ka lähteülesande. Pärnu muinsuskaitseala uue kaitsekorra koostamise eesmärk on kõigepealt muinsuskaitseala eripära senisest selgem ja täpsem defineerimine. Enne kaitsekorra koostamist tehakse alus-
Soovime, et jõuluaeg tooks rahu ja soojust Teie kodudesse!
Müüa kase puitbrikett alusel 960 kg / 145 €
Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala plaan
uuringud, mis hõlmavad muinsuskaitseala hoonete inventuuri ja ajalooliste krundipiiride analüüsi. Sellest lähtuvalt vaadatakse üle seni sõnastatud väärtused, nõuded ja leevendused, neid täiendades või parandades. Kaitse eesmärk ja kaitstavad väärtused selgitatakse välja koostöös muinsuskaitsealal asuvate ehitiste ning kinnistute omanike, elanike, pärandikogukonna linnavalitsuse ja riigiasutustega (põhiliselt keskkonnaametiga), arvestades võimalusel poolte huve ning soove. Kaitsekorra täpsustamisega soovitakse määrata reeglid
muinsuskaitseala hoonete ehitamiseks, korrastamiseks, restaureerimiseks ja kasutamiseks sõltuvalt hoonetüübist. Selleks jagatakse ehitised väärtusklassidesse, mis võimaldab edaspidi selgitada seatavaid nõudeid ja kitsendusi ning teha sõltuvalt väärtusklassist leevendusi, näiteks muinsuskaitseala seisukohast vähem oluliste hoonete puhul vähem piiranguid jmt. Vajadusel määratletakse arheoloogiliselt tundlikud alad, kus tuleb enne ulatuslikke kaevetöid teha eeluuringud. Kaitsekorra koostamisse kaasatakse muinsuskaitseala elani-
kud ja pärandikogukond, kellega lepitakse kokku kultuuripärandi säilimiseks vajalikes muinsuskaitselistes nõuetes ja leevendustes muinsuskaitsealal paikneva korrastamisel, hoidmisel ning hooldamisel. Ühtlasi soovib muinsuskaitseamet välja selgitada riigi huvid ja eesmärgid kultuuriväärtuste hoidmiseks muinsuskaitsealal. Kõik Pärnu muinsuskaitseala kohta käivad dokumendid on saadaval ameti kodulehel www.muinsuskaitseamet.ee.
PÄRNU MAALEHT
ule õ j e k k i l a Sõbr ku k i l s i v r e t ja t! uut aasta www.parnupkk.ee
4 T U R I S M
PÄRNU MAALEHT Nr 12 17. DETSEMBER 2020
Soomaa loodusturism kaotas koroonasuvel poole oma tavapärasest käibest Soomaal turismiarendusega tegelev Aivar Ruukel, kes koos oma ettevõttega OÜ Viis Aastaaega pälvis tänavu Pärnumaa aasta turismiarendaja tiitli, tõdeb, et kevadsuvisel hooajal käis tema korraldatud retkedel rahvuspargis viis korda vähem välismaalasi kui varasematel aastatel tavapäraselt. AIN ALVELA Eks selline tunnustus on seda hinnatavam, et see tuli turismiettevõtetele ootamatult väga keerulisel ajal, sest veel mullu registreeriti Eestimaal rekordiline arv väliskülalisi. Tänavu aga kuivas nende arv kokku. Ruukel räägib, et Aasiast ja Hispaaniast polnud sel aastal üldse inimesi, kuigi just nendest piirkondadest saabuvad külastajad olid vii-
mastel aastatel päris arvukalt ka Soomaad avastamas. Üldse oli saanud tavaks, et umbes pooled välismaalastest on sakslased ja teise poole moodustasid siis juba kõik teised kümned erinevad rahvad. Eestlaste osas aga oli suvekuudel isegi külastatavuse väike kasv. “Suvehooajal kaotasime 80 protsenti välismaalastest. Aga
kui kogu teenistus kokku võtta, siis umbes pool sellest on tänavu kadunud. Klaas on niiöelda pooltäis, mitte pooltühi,” iseloomustab Ruukel turismiäri koroonatingimustes. “Kui nüüd võrrelda teiste turismiettevõtjatega, näiteks pealinnas või üldse linnades – söögi- ja majutusasutused jne –, siis meil ju ei olegi nii väga halvasti. Selge see, et on raske, aga mõnedel on veel raskem. See tänavune suvi meenutab mulle aega, kui alustasin Soomaal turismiteenuse pakkumisega. Ka siis oli välismaalasi väga vähe.”
Looduses on alati turvaline
Ruukel ei hellita erilisi lootusi kiireks taastumiseks ja on pigem seda meelt, et ka järgmise aasta suvi tuleb turismisektoris enam-vähem samas laadis olukorraga, nagu see oli tänavuselgi aastal. Samas, Soomaa helgemat poolt näeb ta selles,
et enamiku ettevõtmistest saab korraldada välistingimustes looduses, metsas, rabas või vee peal ja looduses viibimine on ka viiruste leviku ajal ju ikkagi tervisele kasulik. Teadmine, et looduses on turvaline ja nakatumisoht väiksem, võib koroona ja üldse viirushaiguste leviku ajal kohalikule loodusturismile pikemas tulevikus isegi kaasa aidata. Seda muidugi siis, kui inimesed üldse kodust välja ja laiemalt liikuma pääsevad. Ka nüüd, nn koroonasuvel, jõudsid Soomaale eestimaalased, kes polnud seal varem kunagi käinud ja kelle jaoks rabamatk kujunes samasuguseks elamuseks nagu mõnele teisele reis Bali saarele. Kui maailmas valitseb koroonahirm, siis loodusesse on ikka juba kasvõi psühholoogiliselt kergem minna kui kusagile lennujaamadesse tunglema. “Eks mingeid asju tulebki teha ka meil teistmoodi. Üks,
HÄ
ID
PÜ
!
Puurkaevude ja maaküttesüsteemide rajamine. Vee- ja kanalisatsioonitorustike, septikute, veesüsteemide müük ja paigaldus. Lisainfo: tel 501279 (Sven) | 526 9604 (Ardo)
www.puurkaevumeistrid.ee
Kaunist jõuluaega!
Igal aastal süütab keegi kuusel küünlad, mille leegid toovad vaikset jõulurahu ja su südamesse mahub korraga nii palju head, et seda jagama pead.
mis on juba teistmoodi, on see, et kui tulu on väiksem, siis ka kulutad vähem,” leiab Ruukel. “Ja ka korralduslikult tuleb asju teha teistmoodi. Kevadel, kui inimesed linnas tualettpaberit kokku ostsid, oli meil igal nädalavahetusel rahvast. Kanuuga saab ju vee peal sõita. Ja nii reklaamisimegi sedasi, et tulge perede või paaridega.” Aivar Ruukel on Soomaal turismi arendamisega tegelenud veerand sajandit ja nendib, et ega tegelikult ole kuigi palju neid, kes ainult loodusturismiga tegelevad. Enamasti on selle kõrval ikka ka mingi muu äri või palgatöö. Aga Ruukelil on selle aja jooksul asjad kujundatud nii, et tegevust jaguks aasta ringi. Kui nüüd külmaks peaks minema ja heal juhul ka lumi maha tuleb, hakkab talvine hooaeg räätsamatkade ja tõukekelgusõitudega. Eelmisel aastal õiget talve polnud ja ka need tegevused jäid ära.
HALVETI LOOMAKLIINIK
HI
i h ü p d i e n Kaupõnevat ja astat! uut a
Hiljuti Pärnumaa aasta edulisemaks turismiarendajaks hinnatud Aivar Ruukel usub, et puhas loodus hakkab inimesi üha enam kutsuma, sest kinnistub teadmine – värskes õhus viirus ei levi.
Kauneid jõule ja sõbralikku uut aastat!
OÜ Halvet | Pikk 26, Pärnu | E-post: halvet@hot.ee | Tel 449 7133, 5343 3340
Valgeid jõule ja edukat uut aastat! Autopesula Mauri tee 1-1 Mauri Tehnokülas www.puhasauto.eu
Häid pühi ja turvalist uut aastat! www.lasover.ee
Tel +372 5661 8418, info@lasover.ee
T U R I S M 5
PÄRNU MAALEHT Nr 12 17. DETSEMBER 2020
FOTO: TANEL MEOS
Sama hind juba 20 aastat Üksjagu suvepäevi ja muid kohalike inimeste firmaüritusi jäi ära ka selle tõttu, et esiteks neid ei tohtinud või polnud soovitatav korraldada, teiseks aga paljud ka ei julgenud neid ette võtta, sest kes see ikka tahab võtta riski, et tema ettevõtte firmaürituselt mingi koroonapuhang lahti pääseb. Ruukel usub, et kanuuga sõitma minek on n-ö järgmine tase nende inimeste jaoks, kes varem käisid Viru keskuses ja koroonakriisi ajal siirdusid Viru rappa. See äratundmine, et ka Eestimaal võib sattuda tõelisesse seiklusse, tuleb pikkamööda, aga kes seda kord maitsta saanud, võib sellesse kergesti ära armuda. Rahvajutu tasemel liigub eestimaalaste seas aga müüt, et kodumaal puhkamine on hullult kallis ning et sama raha eest, mis kulub siinmail nädala-
“See tänavune suvi meenutab mulle aega, kui alustasin Soomaal turismiteenuse pakkumisega. Ka siis oli välismaalasi väga vähe.” AIVAR RUUKEL
pikkuse puhkusetuuri veetmiseks, võib vabalt kusagile maailma teise otsa ja tagasi lennata. Kui pidada silmas ekstreemseid näiteid, ütleme suve lõpus Lõuna-Eesti ralli ajal sealkandis pilvedesse lennanud majutusasutuste hindasid, siis on Aivar Ruukel sellega nõus. Samas ta tunnistab, et tema korraldatavad kanuusõidud on põhimõtteliselt 20 aastat olnud ühes hinnas – omal ajal 300 krooni, nüüd 20 eurot inimese kohta. See krooniaegne hind oli päris krõbe, aga lihtsalt kahekümne aasta eest oli tegijaid vähe ja konkurents väike, sai sellist hinda küsida. Nüüd on järjest tihenev konkurents hoidnud hinnad maas, külalistel on valikuid palju, 20 eurot pole enam kellelegi ülemäära kallis ja ka tegijaile toob napilt tulu, aga hinda tõsta pole ka võimalik.
Grupid toovad suuremat kasu
“Kasumlikkuse mõttes on mul etem tegeleda kollektiividega, olgu need siis sõpruskonnad, töökollektiivid, mingid muud grupid, sest üksikute inimestega teed ju põhiliselt sama asja, aga individuaalselt, kuid hind on ikka sama,” arutleb Ruukel. “Varem sai ka nii tehtud, et üksikutest inimestest ja peredest sai koostatud suurem seltskond, ehk siis ise moodustasid nendest grupi ja ka siis oli selle tegevuse kasumlikkus veidi parem. Näiteks oli suviti välja kuulutatud nii, et kindlast kohast sai iga päev kell 10 hommikul minna giidiga kanuumatka-
le. Kui tuli kaks inimest, siis teenis vaevalt giidi palga täis, kui neli, siis tasus see ära ka korraldamise kulu, kui kuus, siis tekkis juba väike kasum jne.” Kui varasematel aastatel polnud mingit muret, et kuus või rohkemgi inimest gruppi kokku saada, siis sel aastal sõitiski giid tavaliselt kahe inimesega ringi. Lisaks tehakse ka giidiga metsamatku, aga eestlastele need väga huvi ei paku. Ju eeldavad kohalikud inimesed, et teavad juba ise kõike, pealegi on meil võimalus metsa kõndima minna ju kõigil iga päev olemas. Küll aga hindavad selliseid ettevõtmisi välismaalased. Kuna neid tänavu eriti ei olnud, siis tuleneb ka sellest suur osa Soomaa turismiettevõtjate käibelangusest. “Justkui teed iga päev midagi, aga suuremat tulu sellest ei tõuse. Ettevõtja kasumlikkus kujuneb välismaalastega tegeledes ikka märksa suuremaks,” nendib Ruukel. “Sest kasvõi kanuude puhul tuleb neid ikkagi kusagile vedada või kokkulepitud kohta vastu minna.” Ta meenutab, et ootas jaanipäeva paiku iga päev, et millal tuleb esimene sakslane oma rendiautoga – hästi tüüpiline Soomaa külastaja on olnud viimastel aastatel Saksamaalt, Austriast või Šveitsist pärit turist, kes on Leedus või Lätis võtnud rendiauto ja sõidab sellega mööda Baltimaid ringi. Tavaliselt jõudsid nad Soomaale millalgi pärast jaanipäeva. Tänavu jäid nad tulemata või siis liikus vaid väga üksikuid.
6
TÖÖSTUS
PÄRNU MAALEHT Nr 12 17. DETSEMBER 2020
Vändras asub tehas, millest sõltuvad kõik Eestimaa saeveskid Rootsi börsiettevõtte Latour Industries omanduses olev LSAB Grupp pakub puidu- ja metallitööstusele avarat valikut tööriistalahendusi, Eestis asuv AS LSAB Vändra on keskendunud saelintide ja -ketaste operatiivsele teritamisele. AIN ALVELA Lõviosa LSAB Vändra tsehhides teritatavatest lõikevahenditest moodustavad puidutööstuse saelindid, vähem on saekettaid ja hoopis vähem metallitööstuse lõikeseadmeid. Saetööstuse edukaks toimimiseks on olulised kvaliteetsed lõiketerad, mille vastupidavus oleneb suuresti muidugi töö intensiivsusest, aga ka sellest, kuidas neid hooldatakse. Saeveskites on see korraldatud nii, et saelinte on piisava varuga, osa linte on terituses, osa töös ja tavaliselt käivad need terituses korra nädalas, suuremaid kliente teenindab LSAB ka kaks korda nädalas. Eesmärk on
pakkuda teenust selliselt, et lintide teritamine häiriks võimalikult vähe tootmisettevõtte igapäevast tootmisprotsessi. Niisiis on LSAB Eesti puidusaagijatele eluliselt vajalik ettevõte, kes arvestatavas mahus sellist teritustööd teha suudab. Metallitööstuste osa klientide seas on väike sellepärast, et Eesti metalliettevõtted on valdavalt sellise spetsiifikaga, et nemad vajavad pigem uusi saelinte, mitte nende teritamise teenust.
Algusest peale koostöö rootslastega
Kunagine AS Vä n d r a Saeteritus alustas tegelikult hoopis saeketaste tootmise ja
teritamisega, LSABga liitumise järel on grupisisene tööjaotus nüüdseks välja kujunenud nii, et Vändras on põhitöö puidutööstuse saelintide teritamine ja tootmine, põhiliselt saeketastega tegeleb aga grupi Lätis asuv ettevõte. Ettevõtte algusaeg jääb 1992. aastasse, mil Kalle Tammai sattus juhuslikult kokku Eestisse ühe abisaadetise toonud Rootsi saeteritusfirma juhi Runar Arnessoniga ja juba järgmisel aastal asutas Tammai koos rootslastega Vändrasse teritusfirma, kuigi eestlased ei teadnud tollal teritamisest või selle perspektiivikusest ärisuunana veel suurt midagi. Aga asi tundus äsja taas vabaks
Uued tööpingid on soetatud LSAB Vändra enda teenitud raha eest, laenuraha pole selleks sentigi kasutatud.
saanud Eestis muidugi huvitav ja eks usaldati ka rootslasi, et küllap nad teavad, mida teevad. Muide just Arnessonist sai mees, kes hiljem kogu LSAB Grupile aluse pani. “Alustati Pärnu KEKi Vända osakonna kahes garaažis, aasta hiljem osaleti toona Türil peetud maamessil, kus näidati saekettaid, inimesed käisid, vaatasid ja imestasid. Sest ega sel ajal oli Eestis veel vähe arvestatavat saetööstust, see valdkond piir-
dus väikeste saekaatritega, suured saeveskid asutati hiljem,” meenutab AS LSAB Vändra praegune juhataja Juta Tammai. “Mina töötasin siis hoopis teises valdkonnas, aga saatuse tahtel alustasin 2003. aastal firmas tööd finantsjuhina.” Takkajärgi vaadates mõneti märgiline on seegi, et ettevõtte algusaastal sündis Tammaide perre ka laps ja nii tuli ühtäkki sukelduda n-ö pärisellu, mis seisnes laste kasvatamises ning
oma noore ettevõtte jaluleaitamises. Nii suhtuvad selle loojad ettevõttesse tänini kui perefirmasse, mis hoole ja armastusega üles ehitatud. Uurin, kas sellise firma asutamine ilma rootslaste initsiatiivita oleks omal ajal Vändra mail ka võinud kõne alla tulla ja saan Juta Tammailt kiire vastuse: “Ei!”. Nii kaugele, et mingite saagide teritamisega võib endale leiva lauale teenida, ei osatud siinmail tol ajal veel mõelda.
Pärnumaa Talupidajate Liit Pärnumaa põllumehed
Rahu likke jõu le n ing stab iilset ja haigustevaba uut aastat!
pühi d i e n u a k soovib stat! a a t u u t a s ja tegu Kauneid pühi ja turvalist uut aastat !
www.nurmeturvas.ee
www.remitauto.ee
Rahulikku jõuluaega ja edukat uut aastat!
AUTOKLAASIDE MÜÜK, VAHETUS JA PARANDAMINE Vahetame ja parandame autoklaase kaskokindlustuse teenuse raames.
Jõulurõõmu kõigile ning soovime uueks aastaks siledaid ja aukudeta teid! www.remitauto.ee | autoklaasid@remitauto.ee tel +372 44 43 180 | +372 56 481 742
Rahu likke püthait! ja edukat uut aas Pärnumaa Jahimeeste Liit
TÖÖSTUS
PÄRNU MAALEHT Nr 12 17. DETSEMBER 2020
7
FOTOD: TANEL MEOS
“See oli puhas juhus, et õiged inimesed sattusid kokku,” märgib ta.
Tehas edeneb koos saeveskite arenguga
Ettevõte sai aga vaikselt hoo sisse ja 1997. aastal muutus garaažides juba kitsaks ning siis osteti omaaegne EPT mootorrataste kapitaalremondi töökoja hoone, kus praegugi toimetatakse, kuigi nüüdseks on seda kapitaalselt remonditud ja laiendatud. Nagu öeldud, tegeleti siis ainult ketassaagidega. Aastal 2001 soetati esimene saelintide teritusmasin, sest järjest rohkem hakati saeveskites kasutama lintsaeliine, mis osutusid ketassaagidega saagimisest märksa säästlikumaks. Nii on Vändra ettevõte arenenud koos kodumaise saetööstusega, kusjuures saetööstus on omakorda järginud Rootsi kolleegide arengumudelit, sest sealmail olid lintsaeliinid ja LSAB Vändra juhataja Juta Tammai kinnitab, et ettevõte on hästi kapitaliseeritud ja kui Rootsi peakontoris on mingi rahastamisotsus tehtud, siis raha taha investeeringute tegemine ei jää.
Lepa Keskus, Karja 4
PÄRNU SUURIM RIIDETURG
teadmine nende toimimisest juba ammuilma olemas. Nüüdseks on jõutud niikaugele, et iga päev sõidab mööda Eestimaad ringi kaks LSAB autot, viies klientidele valmis saelinte ja tuues teritamist vajavaid tehasesse. Ettevõttel on kaks tootmishoonet – ühes toodetakse uusi saelinte ning teritatakse juba kasutatavaid linte, teises hoones teritatakse saekettaid ja lõiketerasid. Kuni 2011. aastani tegutseti Vändra Saeterituse ärinime all, ent siis, äsja üleelatud majanduskriisi kordumise hirmus otsustas selle Rootsi suuromanik ettevõtte müüa ja nii lülitati ka Vändra Saeteritus LSAB Grupi koosseisu. Suure börsiettevõtte koosseisus olemise suurim erinevus väiksema ettevõttega võrreldes on Juta Tammai hinnangul otsuste langetamise operatiivsus ja paindlikkus. Suures ettevõtete grupis on see protsess väga pika vinnaga. Sisuliselt tähendab see seda, et kui Eesti kohta on tarvis langetada mingi investeerimisotsus, siis aasta otsa seda arutatakse, pool aastat võtab otsuse langetamine ja tulemus jõuab Vändrasse lõpuks kahe aasta pärast. Tammai ütleb siiski, et viimasel ajal on olukord paranenud. “Oleme LSAB Grupis üks edukamaid ettevõtteid, mida rootslastele eeskujuks tuuakse,” kinnitab Juta Tammai. Abikaasale aga see oma firma mahamüümine hästi ei mõjunud. Pärast üleminekut pidas ta veel aastakese vastu ja otsustas siis ettevõttest väljuda. LSAB Vändra juhtimise võttis 2012.
“Oleme LSAB Grupis üks edukamaid ettevõtteid, mida rootslastele eeskujuks tuuakse.” JUTA TAMMAI
aastal üle Juta Tammai, kes toona oli ettevõttes finantsjuht ja niikuinii kõikide asjadega hästi kursis. Ja nüüd peab ta oma mehe toonast otsust targaks otsuseks, sest leiab, et vastasel korral oleks tulnud tervis ettevõttes jätkamise ohvriks tuua. “Kalle ja meie, kes me siin Eestis töötasime, nägemus ettevõtte arengust erines ikka kardinaalselt Rootsi uute omanike nägemusest,” tunnistab Juta Tammai. “Kui sa oled ikka ettevõtja ja tahad asju arendada, siis iseenesestmõistetavalt tähendab pelgalt käsutäitjaks taandumine tagasilööki ning paljud lihtsalt ei suuda sellega leppida.” Ust ei löödud pauguga kinni, vaid koostöö jätkus. Nii näiteks juhtis Kalle Tammai 2016. aastal tootmishoone juurdeehituse projekti. Kui 2019. aastal LSAB Grupi juhtkond Vändras sealset tootmist vaatamas käis, tehti Kalle Tammaile muide ettepanek tulla Rootsi tööle ja pakuti LSAB Grupi puiduvaldkonna asepresidendi ametikohta. Mees võttis
selle vastu, sai töötada kaheksa kuud, aga siis tuli koroonakriis peale, palju reisimist eeldanud töö muutus keeruliseks ja Tammai ütles lepingu üles.
Digipööre määrab tuleviku
2018. aastal võeti ette firma tootmisprotsessi digitaliseerimine – märksõna, millega seostatakse tänapäeval tööstuse jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet, sh läbilöömist piiritagustel turgudel. Kõik see on käinud samm-sammult – kaustamajanduselt jõuti veebipõhise Exceli-süsteemini, sealt edasi sissetulev tellimustevoog, tööde tegemine, nende järjekord ning spetsiifika ja toodangu väljastamine on korraldatud paberivabalt ning digitaliseeritud. See on endal välja töötatud ja ise programmeeritud süsteem, mille abil saab kogu tehases toimuvat distantsilt jälgida ning vajadusel ka korraldada. “Me saame seda süsteemi muidugi veel arendada, aga juba praegu on näiteks tootmisjuhil n-ö taskus olemas pidev ülevaade sellest, milline toodang on töös, millal miski valmib ja kõik muu taoline,” selgitab Juta Tammai. “Näiteks mina näen programmist, kui palju linte ettevõtete lõikes on sisse tulnud ja kus need tootmises täpselt asuvad. Ja kui lint on valmis, läheb sellele peale unikaalne kleeps ettevõtete andmetega ning autojuht juba selle järgi näeb, kuhu miski toodang viia. Samamoodi sisestab autojuht süsteemi ka meile toodud tellimustööd. Igal lindil on oma number, mille järgi saab teada kogu selle lindi ajaloo.”
Ettevõtte tootmisjuht Mati Ilves selgitab, et otseselt teritamine on üks tegevus, mida saelindiga hoolduse käigus tehakse, aga sõltuvalt lindi ja hammaste kulumise tasemest on veel rida teisi töid, mis võivad vajalikuks osutuda. Näiteks kui lint on viga saanud või lihtsalt ühtlaselt väga kulunud, siis vahetatakse sellel ka hambad, õigemini hamba kõvasulamist tipp välja. “Igapäevaselt on meil peaaegu 500 linti tehases, need on pidevas liikumises ühelt operatsioonilt teisele. Meie oleme nüüd jõudnud süsteemini, et elektroonselt on kõigest suurepärane ülevaade,” märgib Mati Ilves. “Näiteks Rootsis pole nii kaugele veel jõutud.” Teritusteenus moodustab LSAB Vändra müügitulust 67%, tootmine 31%. Suurim klient on Võrumaal tegutsev Barruse saeveski, teisel kohal asuvad Combimilli saeveskid, Rait, Viiratsi, rida Läti kliente jt. LSAB kuulub ettevõttesse Latour Industries, mis on kontserni Latour üks neljast täisomandusse kuuluvast ärivaldkonnast. Lisaks LSABle kuuluvad ettevõttesse Latour Industries firmad, mis müüvad elektrilisi tööriistu ning tarvikuid puidu- ja mööblitööstusele, toodavad kruviliitmikutooteid, käsitööriistu, elektrilisi aktuaatoreid ja tõstesüsteeme ning seibe ja tihendeid. LSAB Vändras töötab praegu 34 inimest. Muide, kui president Kersti Kaljulaid tänavu augustis Pärnumaal töötas, käis ta külas ka LSAB Vändra tehases.
JALATSID KOSMEETIKA KODUKAUBAD
ÄRIMAJAS: Benu apteek, Ilusalong Kristiina Stiil, Timen jalatsid, Võistlustantsukool Danceline
NATURAALSEST
TURUHOONES: Lõvi Catering, Lepa lihakarn, Panda – suur valik kaupa kogu perele, Lepa turg – rõivad, jalatsid, kardinad, prillid
TOOTED
VILLAST
Jõulukaup ootab teid uudistama! TÕSTAMAA TERVISEKESKUS OSAKONDADEGA VARBLAS (tel 44 96 625),TÕSTAMAAL (tel 44 71 940), AUDRUS (tel 44 64 190) ja PÄRNU KESKLINNA TERVISEKESKUSES, Suur-Sepa 14 ( tel. 44 77 912) tänab patsiente senise usalduse ja koostöö eest.
Soovime uueks aastaks head tervist, mõõdukust kõiges ja häid suhteid iseenda ja oma lähedastega.!
8
KESKKOND
PÄRNU MAALEHT Nr 12 17. DETSEMBER 2020
Kui koduõues uputab, tullakse maaparandajalt nõu küsima Põllupealsete elamuarenduste puhul jäetakse sageli arvestamata maaparandusega, sestap vaadatakse juba viimase kümne aasta vältel põllumajandusametis kõik uusarenduste planeeringud ja nende teostused üle. SILJA JOON Nii räägib põllumajandusameti Lääne regiooni Pärnu piirkonna maaparanduse peaspetsialistkoordinaator Riho Erismaa. “Hiljem küsitakse, miks on märg, miks tuleb keldrisse vesi? Aga sellepärast, et seal on tehtud kuivendus, mis sobib põllule, aga mitte elamumaale. Esimeses järjekorras sellele ei mõelda, aga kui pikalt sajab ja õu hakkab ujuma, siis tullakse uurima, et milles asi. Krundiomanik mäletab küll, et maa sees oli mingi punane toru, mis sai läbi lõigatud,” räägib Erismaa. “Põllukuivendus koduõue jaoks ei sobi, selleks on vaja teistsuguse intensiivsusega kuivendust. Aga millegipärast arvatakse, et põllukuivendus kõlbab küll.” Mis asjus koputavad teie ametkonna uksele talunikud või maakodu omanikud? Maaparanduse vastu hakkavad noored maaomanikud huvi tundma siis, kui vanad annavad oma majapidamise neile üle või ostetakse uus krunt. Siis tullakse täpsustama krundiplaani. Tullakse siis, kui hakatakse teed rajama, maja ehitama, aialapil uputab või soovitakse maade peal asuva sonniga midagi peale hakata. Inimesed on teadlikumaks muutunud, enne küsitakse, siis tehakse. Soovitakse eksimusi vältida. Lüües kopa maasse, võib leida allika, ent allikas osutub hiljem hoopis drenaažikollektoriks. Probleem ei pruugi maaomanikku segada, küll
aga naabrit, kelle õue pealt vesi enam ära ei lähe. Kas maa alla peidetud drenaaživõrk on ka internetist leitav? Maa-ameti kaardirakendus annab ülevaate maaparandussüsteemi maa-aladest. Eesvoolud, mida korrastab riik, on tähistatud punaste joontega, ja maaomaniku korrastatavaid eesvoole märgitakse siniste joontega. Asi liigub selles suunas, et peidetud drenaaživõrk oleks tavakodanikule internetist kättesaadav. Kas kliimamuutusega seoses võivad meie maaparanduse traditsioonid ka muutuda? Kuldse sügise järel ei taheta uskuda, et ilm läheb halliks ja see võib meil probleeme tekitada. Kui sajab korraga rohkem, siis on kohe näha, kas kuivenduseks tehtud kraavid suudavad vee kahe päevaga ära juhtida või läheb kauem aega. Maaparanduse idee pole uus. Ajaloos pole maju rajatud kunagi kohale, kus uputab. Ent praegu näeb luhale ehitamist küll. Ei taheta uskuda, et vee mõttes on see ohtlik. Kuidas mõjutavad lumeta talved meie põllu- ja metsamaid? Talvine lumi ja külm on meie kliimas põldudele puhkuseks ja metsamajandajatele keeruliste kohtade majandamiseks. Kui lumi jääb tulemata, siis ega vesi taeva jää. Sadu jätkub kas kevadel või sügisel ikka. Muutumas on põllumehele vajalik niiskus-
režiim, mis tähendab, et kevad võib tulla äkki ja ka sügisesed tööd takerduvad liigveest tekitatud kahju tõttu, näiteks kui kraavid pole korras. Külm on meil põllumaale head teinud, kergitab mulda, annab maale puhukust ja võimaldab metsameestel pinnast kahjustamata keerulistes kohtades majandada. Maaparandajatele tähendas külm ja lumi puhkust või siis raskemaid töötingimusi. Külmal talvel on võimalik kraave rekonstrueerida ja neid uuendada raskesti ligipääsevates kohtades pinnast vähem kahjustades.
Millised tööd saab iga maaomanik oma maadel ise ära teha? Tore on kulutada maaparanduseks eraldatavat toetusraha, ent reaalses elus võime suuri kulutusi ära hoida, kui suudame oma kinnistul olevaid maaparanduskraave ja kuivendusvõrke ise hooldada ja korras hoida. Truup võib ummistuda, kui lehti ja soga selle eest ära ei võeta. Kinnikasvanud kraav ei täida oma rolli. Kui drenaaži suudmest kasvavad juurikad sisse, ei lase see enam vett läbi. Omanikul tuleks oma kinnistul
seda tähele panna. Kevadel tuleb korra enne põllu harimist käia truubid ja kraavid läbi ning voolutakistus eemaldada. Nii tagatakse põllu- ja metsatöödeks õige niiskusrežiim terveks hooajaks. Pole vahet, kas teha seda kevadel, sügisel või suvel. Kui puu kukub ja jääb kraavi, siis on see voolu takistus. Olmeprahti ei satu enam küll nii palju kraavidesse, ent seda leidub siiski. See ei peaks seal olema. Kui perioodiliselt kuivendusvõrke korrastada, siis on kasu rohkem ja kahju vähem.
g n i n e l u õ j d i e g l a v d i e ! m at h e st a a P ega uut hea un
Kui nõukogude ajal võideti soodelt juurde põllumaad, siis Euroopa Liidus on võetud suund soode taastamisele, et taastuks looduse loomulik tasakaal. Millised on värskemad maaparanduse näited Pärnumaal? Just on lõpetamisel Audru poldri veerežiimi reguleerimine. Seda tehakse kahel eesmärgil. Et kevadel säiliks pesitsevatel rändlindudel elukeskkond ja et keset suve, kui linnupojad on suured, saaks sealsetel rohumaadel majandada ümbruskonna veisekasvatajad. Korrastati lüüsveeregulaator, tehti rida truupe ja vaadati, et vesi liiguks edasi-tagasi. Lüüsregulaatoriga on võimalik hoida veetaset vastavalt vajadusele, kevadel lindude pesitsemise tingimustest ja suvel veiste karjatamise vajadusest lähtuvalt. Nii parandatakse lindude pesitsemisvõimalusi kevadel ja suvel saavad veised rohttaimestiku hooldusega hakkama. Kui vee taset õigesti reguleerida, on linnustiku rikkus ja rohumaade majandamine tagatud vastavalt poldri ala kaitsekorralduskavale. Ehitustööd said suve lõpuks tehtud, veel on jäänud väljastada kasutusluba. Probleem oli, et lindudel oli vähe vett. Lüüsregulaator oli Vene ajal ehitatud pumplana. Vee pumpamine aga võtab palju elektrit ja on sel põhjusel kallis. Praegune lahendus on isevoolne ja aitab kevadel vett poldril hoida. Vene ajal tehti palju metsakuivendust, väheväärtuslikud alad kuivendati. Euroliidu poliitika hõlmab loomade ja lindude elupaikade taastamist, loodusele omase niiskusrežiimi taastamist, looduse mitmekesistamist. Paljud 40–50 aasta vältel kuivendatud alad muutuvad taas märjaks, seal taastub soole tüüpiline elukekskkond – raba. Selleks suletakse sinna rajatud kraavid või tehakse osaline sulgemine, millega tagatakse sel alal samalaadsed tingimused,
PÄRNU MAALEHT Nr 12 17. DETSEMBER 2020
KESKKOND
9 FOTO: SILJA JOON
TA S U B T E A DA
Maaparandus edeneb maakonnas jõudsalt Pärnumaa osas on selle aasta alguse seisuga kuivendatud maid kokku 212 403 ha, metsamaad 128 008 ha, põllumaad 84 395 ha, sellest drenaažkuivendust 81 295 ja kraavkuivendust 3100 ha. Endise Läänemaa osas on kuivendatud maid kokku 16 195 ha, metsamaad 5439 ha, põllumaad 10 756 ha, drenaažkuivendust 9794 ja kraavkuivendust 962 ha. MAK 2014–2020 põlluja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetuse meetme periood kestab veel: maaparanduslikul eesmärgil on toimunud neli taotlusvooru. Aastal 2019 esitati MAK neljandasse taotlusvooru Pärnu maakonnas 12 toetustaotlust maaparanduslike tööde tegemiseks kogupindalaga 2069,6 ha. Tänavu on töös neli taotlust mahus 462,2 ha. Allikas: Riho Erismaa, põllumajandusamet
mis olid enne maaparandustöid. Nende projektide kaudu vähendatakse ka CO2 emissiooni. Põllumajandusameti roll on tegevuste kooskõlastamine, et eraomanikud ja ka terve piirkonna kogukond kahju ei saaks. Metsakuivendus mõjub ka nii, et metsa alustaimestik muutub rikkalikumaks, on rohkem marju ja seeni. Tehakse metsade juurdepääsuteed korda ja inimesed saavad mugavalt metsa marjule. Metsamajandaja pääseb ehitusmaterjalile järele sõltumata aastaajast. Sel on ka riigikaitseline tähtsus, samuti annab kuivendamine juurdepääsu tuletõrjele, tagades päästeaktsioonide kiiruse. Maaparandusega seondub ka suurte taristuprojektide ehitus. Näiteks elektriliinid ning Rail Baltic ja Via Baltica, kus maanteede laiendused on tras-
Audru poldril oli probleemiks, et pesitsevatel lindudel nappis vett. Lüüsregulaator oli Vene ajal ehitatud pumplana. Vee pumpamine on elektrikulukas ja kallis. Praegune lahendus on isevoolne, lüüsreguleerimisega.
sikoridoridest suuremad ning puutuvad kokku olemasolevate maaparandussüsteemidega, mis vajavad muutmist. Kas maaparandusega tegelevatel ettevõtetel peab olema n-ö tavalisest avaram vaade ja pikem ärimudel? Maaparandus on põllumajandusarengu kvaliteedi näitaja osa. Maaparandusega tegeleti nii mõisade kui ka nõukogude ajal. Tänapäeval toetab maaparandust oma rahaga Euroopa Liit. Ennast hästi majandavad ettevõtted mõtlevad selle peale, kuidas tootlikkust tõsta. Siin tuleb mängu ka maaparanduse osa. Kui osatakse reguleerida põllu niiskusrežiimi, saadakse tippsaake. See on hästi näha põllumajandustootjate pealt, kes on edukalt majandanud ja kasutanud selleks hästi maaparanduse võimalusi. Pärnumaal tegutsevad põllumajandustootjad, näiteks OÜ Vändra, OÜ Selja ja OÜ Piistaoja Katsetalu, on jõudnud oma maadele maaparandusega ringi peale teha.
Bildec OÜ
Kauneid jõule ja edukat uut aastat!
Kes otsivad hetkekasu, ei taha maaparandusele kulutada. Nii satuvad maad müüki ja jõuavad lõpuks ikka nende kätte, kes tahavad panustada ning kelle ärimudel on pikemaaegsem. Need on ettevõtted, kes panevad osa rahast, mis metsast ja põllust n-ö välja võetud, tagasi, sest nad teavad, et see toob hiljem uuesti raha sisse. Kui metsa- ja põllumehel läheb äri paremini, siis nad ka panus-
“Maaparandus on põllumajandusarengu kvaliteedi näitaja osa. Kui osatakse reguleerida põllu niiskusrežiimi, saadakse tippsaake.” RIHO ERISMAA
tavad rohkem. Kui on kehvemad aastad, siis see panus ei ole nii suur. Majandussurutis annab juba praegu tunda, sest maaparanduse suurprojektide arv väheneb. Kas maaparandus võib lisada metsale või põllumaale väärtust? Metsade maaparandusega tegelevad need, kes on endale metsa majandamise hästi selgeks teinud. Pärnumaal on head näited Metsagrupp ja Tornaator ning mitmed väiksemad ettevõtted. Maaparandusega antakse metsale väärtust juurde: rajatakse teid, tehakse sette- ja tuletõrjetiike jmt. Metsa majandada on kergem, kui pinnase niikusrežiim on paigas, sest nii tagatakse optimaalne metsa juurdekasv ja majandamise jätkusuutlikkus. Kui palju maaparandus maksab? Maaparandusprojektide maksumused algavad 100 000 eurost ja võivad ulatuda üle 400 000 euro. Projekt teostatakse kahe
Rahulikku advendiaega ja head vana aasta lõppu! Häädemeeste Vallavolikogu ja Vallavalitsus
aastaga ja pärast seda on võimalik seal paremini majandada järgmised 30–40 aastat. Samas, tehes seda tööd jooksvalt, st igal aastal nii 6000–7000 euro eest, on sama perioodi peale lõpptulemus ikkagi sama. Läbi projektipõhise majandamise saab metsa juba kolmandal aastal majandama hakata. Terviklik lahendus tagab vahendite efektiivse kasutuse ja on metsade majandamise seisukohalt parim lahendus. Seda eriti juhul, kui viimased aastakümned pole ei kraave hooldatud ega ka metsa korralikult majandatud. Kui sageli puutuvad maaparandajad kokku pärandkultuuri objektidega? Siin peab lootma maaomaniku või tööde tegija teadlikkusele. Selliseid objekte on tulnud välja rekonstrueerimistööde käigus. Ja kui on ikka teada kultuskivi olemasolu või midagi taolist, siis kindlasti arvestatakse sellega. Tihtipeale on lausa omaniku huvi sellist asja säilitada, teinekord ka kuidagi eksponeerida, sest see on ju meie ajalugu.
Kuidas esivanemate tegemisi kodusel maastikul teadvustatakse? Hea näide on ASi Metsamaahaldus tehtud tööstu Kikepera külas projekti “Kikepera metskuivenduse REK 2017” raames. Seal rekonstrueeriti vanad talukraavid, rajati uus tee endisesse talusüdamesse ja tööde käigus avastati uhke raudkivivundament kõrgusega umbes kolm meetrit. Seni paksus võsas olnud rajatis sai nüüd kenasti uue rajatud tee äärde. Värskelt said valmis RMK tellimusel tehtud Viljaku harutee ja Kurese lootee Lääneranna vallas. Seal on väga hea näha nii pärandkultuuri kui ka poollooduslike koosluste ja ajaloopärandi esiletoomist. Tänu maaparandustöödega rajatud teele ja kuivenduskraavidele anti alale hea juurdepääs, samuti võimalus seal toimetavale ettevõtjale hooldada Kurese põldusid. Loodusmatkajal on aga hea juurdepääs Kurese pärandkultuurile ja Salumäele.
10
ETTEVÕTLUS
PÄRNU MAALEHT Nr 12 17. DETSEMBER 2020
Puidust grill aitab metsad puhtad hoida ja vähendab tuleohtu Pärnumaal Libatse külas tegutsev ettevõte Woodbright soovib oma just neil päevil Euroopa patendi saanud puidust ühekordsete grillidega, mis ei riku toitu ega reosta loodust, maailma vallutada. AIN ALVELA
Puidust ühekordsel grillil toidu valmistamine ei ole mingi möödaminnes tehtav tegevus, vaid protsess, mille võtame ette loodusesse minnes, et seda täiel rinnal nautida. FOTO: MERILIN PABERITS
Häid pühi! Soovib Esna Talu OÜ
Tuleme appi metsatöödele:
Kultuuride hooldus ja valgustusraie
Metsa raie ja kokkuvedu Hakkevõsa lõikus giljotiiniga ja hakkevõsa kokkuvedu Kasvava võsa raieõiguse ost Kasvava metsa raieõiguse ost
Tel 527 8767 mertexindrek@gmail.com
Puidu väljavedu MTZ-iga Halumasina teenus
Tel 5620 8231
Pärnumaa Keskerakond soovib rahulikke jõule ja veel paremat uut aastat!
Keskerakond
Häid pühi!
6 ja 8mm kask ja okaspuu
135
Puidust õueküünlaid, küünlaaluseid ja ühekordseid grille valmistav OÜ Woodbright on pereettevõte, mille asutasid Riivo ja Eva Kruuse Pärnumaal eesmärgiga edendada elu maapiirkonnas – Eva kodukohas Põhja-Pärnumaal – ning anda oma panus keskkonnahoidu. Ja kui firma oli juba jalad alla saanud, siirdus vahepeal Tallinnas kanda kinnitanud perekond ka ise maale elama. Juba loodud ettevõte andis kindlust, et maal ei jääda hätta, pigem vastupidi – saab olla iseenda peremees. “Ettevõtte pärast me tegelikult maale läksimegi. See oli teadlik otsus, panustada ka oma tegevusega maaelu ja sealse ettevõtluse arendamisse,” ütleb Eva Kruuse. “Nüüdseks oleme kaheksa aastat tegutsenud, ennest täiendanud ettevõtluse alal, tootevalikut laiendanud ja kliente kogunud. Viimaseid ennekõike just välismaal, sest kohe alguses oli meile selge, et nende toodetega me Eestis selliseid mahte ei müü, et see ka ära tasuks.”
Ajujahist alguse saanud ettevõtmine
2012. aastal uute äriideede telekonkursil oma nn tuuleküü-
naldega Ajujahi finaali jõudnud Woodbrighti tootevalik on nüüdseks üksjagu muutunud. Tuuleküünlaid toodetakse ka praegu, aga kaheksa aasta jooksul on lisandunud mitmeid muid puitesemeid, millest kõik põletamisega seotud. Tootevaliku lipulaevaks on aga muutunud puidust valmistatud ja ühekordseks kasutamiseks mõeldud grillid. Takkajärgi mõeldes ütleb Eva Kruuse, et Ajujaht saigi sõna otseses mõttes hüppelauaks, et asjaga edasi tegelda ning sellest oma ettevõtte loomine ja tootmise alustamine välja kasvatada. Eks muidugi, kui sulle ikka ärivaldkonna tippspetsialistid ütlevad, et teed õiget asja, siis see lisab kahtlemata enesekindlust ja usku jätkamiseks. “Mina olin Tallinnas ametis juristina, mees tootmisvaldkonnas, aga meie ettevõtluskogemus oli toona null. Eks me siis kuulasime alguses, mida targemad räägivad, ja võtsime õppust,” meenutab Eva Kruuse. “Ega see teekond pole kerge olnud. On olnud ka hetki, kus on peast läbi käinud mõte, et jätaks kõik sinnapaika. Just tõrgetega müügi osas, sest vahel tundub,
et oleme oma toodetega ajast ees kusagil tulevikus. Just siis, kui me turule tulime, tundus nii. Nüüd näib see nii-öelda õige aeg kätte jõudvat, kuna ühiskonnas suureneb keskkonnateadlikkus ja ühes sellega ka huvi meie toodete vastu.” Suuri pikaajalisi kohustusi pole Woodbright siiani võtnud ja tootmist loodetakse arendada vastavalt sellele, kuidas müük sujub. Ja müügis rõhutakse just inimeste keskkonnateadlikkusele, soovile käituda loodust hoides ning oma tegevuses endast võimalikult vähe jälgi loodusesse maha jättes. Puidu elukaar lõpeb tihtilugu põledes, uhkelt särades, nii ka Woodbrighti toodete puhul. Nii nagu see mõte sisaldub firma nimes, nii kannab see filosoofia ka Kruusede väljamõeldud tooteid – need peavad inimestele rõõmu valmistama, olema täielikult tehtud looduslikest materjalidest ja saama oma kasutusaja lõpus taas osaks loodusest. Puitgrill on selge alternatiiv praegu laialdaselt kasutatavale ühekordsele fooliumist valmistatud grillile, mis oma olemuselt on äärmiselt keskkonda saastav, seda ei saa vahetult pärast ka-
E T T E V Õ T L U S 11
PÄRNU MAALEHT Nr 12 17. DETSEMBER 2020
FOTO: OLEG HARCHENKO
sutamist isegi prügikasti visata, rääkimata ümbertöötlemisest või taaskasutamisest.
Jäätmevaba maailma hüvanguks
Riivo ja Eva tunnetavad, et tasapisi hakkab näiteks Saksamaal kaduma suhtumine Eestisse kui odavasse Ida-Euroopa riiki, kust peabki kõike saama märksa soodsama hinnaga. Ja ka Hiina odava toodangu suhtes hakkab tasapisi ilmnema tõrjuv hoiak – jaeketid vaatavad tarnijaid otsides taas rohkem Euroopas ringi. “Ehk nüüd lõpuks hakkab ka meie jaoks saabuma see õige aeg, kui inimene teadvustab ka, mida ostab ning mis sõnum sellega kaasneb. Euroopas hakkab see arusaam kohale jõudma, et Eesti ei ole mingi odav maa, meil pole siin odav tööjõud ja siit ei saa odavat puitu,” räägib Eva Kruuse. “Euroopas klientide leidmisel mängib muidugi rolli kvaliteet, keeleoskus, tarnekindlus, mugavus. Kohati on see juba tähtsamgi kui hind. Ja ka inimeste keskkonnateadlikkus on tõusuteel.” Woodbrighti toodang jaguneb kolme valdkonda: dekoratiivtooted (puidust küünlaalused, eri suurusega õueküünlad ja lõkked ehk kaseküünlad, tuuleküünlad ja nn Rootsi küünlad), grillitarbed, grilliplaadid, süütepulgad ja BBQ suitsulaastud ning grillid ise. Tegijad ise nimetavad oma tooteid piletiks loodusesse ja need on mõeldud inimestele, kes armastavad elavat tuld kui emotsiooni, hoolivad loodusest
ja mõtlevad ka selle peale, kuidas tulega ohutult ümber käia. “Ühest küljest anname oma toodetega puidule lisandväärtust, teisalt anname nendega inimestele emotsioone, mida nad saavad, enne kui see puit ahju või lõkkesse rändab,” iseloomustab Eva Kruuse ettevõtte ärifilosoofia sisu. “Kõik meie tooted on sellised, et nad põlevad ära – kas siis ongi nende eesmärk põleda või saab need ära põletada siis, kui inimene on lõpuks neist ära tüdinenud. Kusjuures toorainena kasutame seda nn väheväärtuslikku puitu, millest muidu tehtaks pelleteid või mis läheks lihtsalt ahju.” Woodbrighti tehasest läbi käinuna muutub sisseostetava tihumeetrihinnaga puit kaubaks, mille hind tihumeetritesse ar-
“Ühest küljest anname oma toodetega puidule lisandväärtust, teisalt anname nendega inimestele emotsioone, mida nad saavad, enne kui see puit ahju või lõkkesse rändab.” EVA KRUUSE
Rahulikke pühi ja edukat uut aastat! Ostame lepa enamusega metsakinnistuid ja raieõiguseid. Küsi pakkumist virnastatud võsale ja raidmetele.
vestatuna on kümneid kordi kõrgem. Ainet mõtiskluseks, kust otsast seda puidu väärtust siis peaks mõõtma. Ja oluline kõikide nende toodete puhul on asjaolu, et nad ei tekita jäätmeid. Kui, siis ainult tuhka, mis on aga puhas orgaanika ja ikkagi n-ö loodusliku keskkonna pärisosa. “Me hoiame keskkonda just niimoodi, et ei tekita prügi lisaks. Kui kasutaja on oma emotsiooni kätte saanud või vajadused rahuldanud, siis saab ta need ära visata,” selgitab Kruuse. “Praegu on meie põhitoode, millega tahame maailma vallutada, just see kaks aastat tagasi välja arendatud ühekordne puitgrill. Sellega tahame asendada siiani müüdavad alumiiniumist ühekordsed grillid, mis pole iseenesest tervisele ohutud, mis tekitavad tohutult prahti ja mis on ka tihtipeale tulekahju põhjuseks. See grill on meie kõige suurem samm keskkonnahoiu suunas.”
Plaan on viia puitgrill massidesse
Nii on mitmed Euroopa riigid võtnud vastu suuna mitmes mõttes ohtlikud ja kaasaegse elulaadiga sobimatud fooliumgrillid turult kõrvaldada, häid alternatiive aga pole siiani leitud. Woodbright pakub nüüd asenduseks oma NaturGrilli, mille tootearendus on tehtud EASi toel ja koostöös teadlastega. Juba alguses oli kindel siht luua fooliumgrillidega mõõtudelt, tööpõhimõttelt ja isegi väljanägemiselt sarnane toode, sest nendega on rahvas juba harjunud ning har-
Woodbrighti õueküünlad aitavad ka eelseisval jõuluajal meeleolu luua, eriti kui koroona leviku tõttu pole siseruumides soovitatav üritusi korraldada.
jumuse jõudu on teatavasti raske murda. Puitgrillide müügis on aga vaja saavutada võimalikult suur maht, et saada toote hind võrreldavaks ühekordse fooliumgrilliga. Grilli karkass on puidust, mille põlemiskolde põhi ja seesmised küljed on kaetud õhukese savikihiga, et see korralikuks grillimiseks vajaliku 1,5–2 tundi vastu peaks. Grillikomplekti sees on puitbrikett ja selle süütamiseks vajalikud taimsel vahal põhinevad süütepulgad, lisaks jalad, millele grill kinnitada, ning grilli-
a j i r e V ö ö t i s Kä d i t s r o v u g n a T
INFO timber@timberstock.ee, tel 507 1150
Metsade keskkonnasõbraliku majandamise korraldamine, metsaomanike teadmiste täiendamine ja esindamine nende huvide kaitsel.
Metsaühistu on metsaomaniku esimene partner metsa majandamisel
MTÜ Ühinenud Metsaomanikud pakub teenuseid nii oma liikmetele kui ka teistele metsaomanikele. • • • •
Metsandusalane konsultatsioon Kõikide metsakinnistuga seotud tööde korraldamine Jahinduslepingud Metsa sertifitseerimine www.eestimetsad.ee Tel 516 7650
info@eestimetsad.ee Leia meid Facebookist
Tellida saab telefonil 5340 6600, Janely.kuuskler@gmail.com või Janely Koduköök lehelt. Küsi julgelt käsitsi valmistatud jõuluvorstide kohta ja telli omale maitsev jõuluroog.
tikud. Kusjuures grillitooriku puu liik ei oma suuremat tähtsust, sest grillimise ajal grill ise ju ei põle. “Ega me ei saa veel öelda, et oleme juba kindlalt turul, me siiski alles tuleme oma grillidega laiema avalikkuse ette. Eestis oleme grilli registreerinud kasuliku mudelina. Ja juba kaks aastat tagasi sai sisse antud ka Euroopa patenditaotlus. Nüüd, 16. detsembri seisuga on see ametlikult registreeritud,” kirjeldab Eva Kruuse tootearenduse pikka teekonda. “Siiani oleme suurema partii NaturGrilli
komplekte saatnud Kanadasse. Kohe, kui olime grilli kui toote 2018. aastal valmis saanud, saime riiklikul keskkonnasõbralike ettevõtete konkursil ka tunnustuse kui rahva lemmik keskkonnasõbralik toode 2018, grilliliit tunnustas seda aga aasta grillitoode 2018 tiitliga. Tänavu pääsesime Eesti disainiauhindade konkursil teise vooru ja nüüd on kutsutud meid osalema ka maailma keskkonnahoiu projektide konkursile Energy Globe Award 2021.. See kõik annab kindlust, et teeme õiget ja vajalikku asja.” Puidust grilli kasutamisel, sealhulgas selle kasutamise koha valikul, peaks Eva Kruuse sõnul lähtuma samadest põhimõtetest, mis kehtivad lõkke süütamise puhul. Nii nagu me ei süüta lõket rõdul või kööginurgas, ei maksa seda teha ka NaturGrilli puhul – selleks olgu ikkagi mittepõlev alus, näiteks vana lõkkeplats, mõni lame kivi vmt. Ja nii nagu lõket ei tohi omapead jätta, ei tohi seda teha ka ühekordse grilli puhul. Kui fooliumgrill on pärast kasutamist veel mõnda aega tuline, seda ei saa selle tõttu prügikastigi visata ja nii jäetakse need tihtilugu lihtsalt maha vedelema, siis puidust grilli võib pärast kasutamist lihtsalt lõkkes ära põletada. Põhimõtteliselt ei juhtu midagi, kui see pärast veega ülevalamist lihtsalt maha jätta, sest puit kõduneb õige pea ise ära, eriti kui see veel mullakihiga katta. Praegu saab NaturGrilli juba ka Eestis siit-sealt jaekettidest osta, Kruused lubavad, et müügikohti tuleb järjest juurde. Üks grill maksab 6–7 eurot.
HÄID PÜHI!
K.P.E OÜ e-post kpe.kpe@mail.ee | tel 5638 8994
12 R E K L A A M
PÄRNU MAALEHT Nr 12 17. DETSEMBER 2020
KOMPONENDIST TERVIKLAHENDUSENI
Hoidised Riinalt t l a v u k t ä j on Teiega. Varsti on jõulud ja võimalus tellida meilt kinkekarpe erinevate toodetega. Heaks kingituseks on ka kinkekaart Teie poolt valitud summaga.
torude CNC painutus hüdraulikavoolikute valmistamine ja seeriatootmine komponentide müük hüdraulikasüsteemide projekteerimine, ehitus, remont ja hooldus
Tel.
502 7600
hyd@radius.ee | www.radius.ee
Info saamiseks helistage telefonil 5650 0581 e-post: luigepuhketalu@gmail.com, Hoidised Riinalt
• puistematerjalide (killustik, kruus, liiv, freespuru jms) müük • kopatööd • talveperioodil üldehitustööd • tänavakivide paigaldus ja müük
Võtke julgesti ühendust. Küsige nõu ja hinnapakkumist. Tel 552 7943 E-post: fixestinvest@gmail.com
www.sillutiskivi.ee
Soovime häid jõule oma koostööpartneritele!