Pärnu Maaleht (veebruar 2021)

TURUÜLEVAADE: koroona pole elamispindade ostu-müüki suuresti mõjutanud Lk 10–11 Pärnumaa rõivatootja Clivia paneb kesise müügi tõttu kinni oma Saaremaa kaupluse Lk 4–5

Ka tehases saab toota ainulaadse arhitektuuriga maju Lk 8–9

Ervin Luur:

erastamisel andsime ettevõtetele vaba tee, aga Pärnu KEKi kinnisvara hoidsime alles Lk 6–7

www.maaleht.ee

18. veebruar 2021 Nr 2

2 U U D I S E D

PÄRNU MAALEHT Nr 2 18. VEEBRUAR 2021

Arhitektuurset väärtust omavate hoonete omanikele pakutakse restaureerimistoetust Pärnu linnavalitsus ootab vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal, selle kaitsevööndis või miljööväärtuslikul alal asuvate arhitektuuriväärtuslike hoonete ning riikliku kaitse alla kuuluvate kinnismälestiste omanikke taotlema restaureerimistoetust.

PORT ARTUR 2 | Lai 11, Pärnu | Tel 4452521 | www.optiumgrupp.ee

Teeme Teie sõiduki säravaks nii seest kui väljast!

Helistage tel 510 0856

Autopesula Mauri tee 1-1 Mauri Tehnokülas www.puhasauto.eu

Toetuse saamiseks tuleb esitada linnavalitsusele vormikohane taotlus hiljemalt 15. aprillil 2021.

Restaureerimistoetust võivad taotleda nii juriidilised kui ka füüsilised isikud, kelle omandis on riigi kaitse all olev kinnismälestis või muinsuskaitsealal, selle kaitsevööndis või miljööväärtuslikul alal asuv hoone. Siia alla käivad ka pühakojad.

Kuigi Paikuse, Audru ja Tõstamaa osavaldades ei ole miljööväärtusega alasid määratud, saavad toetust küsida osavaldades asuvate kirikuhoonete ja riikliku kaitse all olevate kinnismälestiste omanikud. Restaureerimistoetust saab kasutada mitmel otstarbel: nii avariilise olukorra

likvideerimiseks (näiteks hoone kandekonstruktsioonide vahetuseks) kui ka hoone arhitektuursete detailide (rõdud, trepid, sambad, piirded jne), avatäidete (uksed, aknad, luugid jne) restaureerimiseks ja/või rekonstrueerimiseks.

Hoone interjööridetailide restaureerimiseks ega rekonstrueerimiseks pole see toetus mõeldud.

Pärnu linnavalitsuse arhitekti Kadri Karjuse sõnul küsitakse kõige enam toetust just uste ja akende restaureerimiseks või siis uute paigaldamiseks või ka näiteks plastakende asendamiseks korralike ajastutruude puitakendega.

“Linna antavat toetust kasutatakse palju ka muude hooneosade või siis hoone juurde kuu-

luvate elementide, nagu varikatuste, piirdeaedade, väravate, aknaluukide ja puitornamentide restaureerimiseks,” ütleb Kadri Karjus.

Tasub meeles pidada, et kui restaureerimistöö nõuab ehitusprojekti, ehitusluba või muinsuskaitseameti luba või kooskõlastust, siis toetuse taotlemise hetkeks peavad kõik load olema juba saadud.

“Restaureerimistöö tuleb ära teha ja aruanne esitada hiljemalt käesoleva aasta lõpuks, varem tehtud töödele toetust ei anta,” selgitab Karjus. “Meil on eelmistel aastatel olnud mureks, et majade omanikud ei suuda töid tähtajaks valmis saada, sest Pärnus napib häid restaureerijaid ja tööd jäävad venima.”

Restaureerimistoetuse maksimaalne suurus on kuni 10 000 eurot või kuni pool töö maksumusest. Kirikute puhul võib toetussumma oli suurem.

Näiteks mullu toetas linn Pärnu Eliisabeti kiriku katusetööde jätkamist 35 000 euroga.

Kokku maksis linn 2020. aastal restaureerimistoetuste-

na välja 80 000 eurot, keskmine toetussumma oli 3300 eurot ühe erataotleja kohta. Eelmisel aastal toetuse abil tehtud restaureerimistöödest tõstab Karjus esile Pärnu keskuslinnas Jaansoni raja ääres asuva vana ja väsinud Jõe tn 1 elamu kordategemist ajastutruude akende ja detailidega, muinsuskaitsealal paiknevale Esplanaadi tn 14 majale uue katuse paigaldamist ning Aia tn 11 hoone veranda akende ja ukse restaureerimist.

2021. aastal on linna eelarves restaureerimistoetusteks planeeritud samuti 80 000 eurot. Komisjon koguneb taotlusi üle vaatama ühe kuu jooksul pärast taotluste esitamise lõppu. Seejärel teeb Pärnu linnavalitsus komisjoni ettepanekuid arvestades otsuse, kes toetust saavad, ja pärast linnaga lepingu sõlmimist saab töödega pihta hakata.

Toetus makstakse välja pärast töö valmimist ja nõuetekohase aruande esitamist.

PÄRNU MAALEHT

FOTO: KOGUKOND PÄRNU TERVISE- JA KULTUURIKILOMEETRID

VÄIKE- JA SUURLOOMADE (väljasõiduga kohale) RAVI VEREUURINGUD, RÖNTGEN, ULTRAHELI LEMMIKLOOMADE PÜGAMINE JA PESU MÜÜGIL LAI VALIK PARASIIDITÕRJE RAVIMEID. Soodsad hinnad.

J. V. Jannseni 33, Pärnu tel 443 3663 ja 528 7465 Praegu oleme avatud E-R 9-16 ja L 10-14

www.vanaloomakliinik.ee

SILMADE KONTROLL JA PRILLIDE MÜÜK

Jõe tänav Pärnu eeslinnas on arhailisemaid tänini säilinud ajaloolisi ja paikkonnale iseloomulikke uulitsaid.

11. märtsil kell 10.00 SURJU RAHVAMAJAS Etteregistreerimine tel 5323 2454

2. märtsil kell 10.00 JÕESUU KÜLAMAJAS

10. märtsil kell 10.00 LÕPE KLUBIS

Etteregistreerimine tel 510 2419

Etteregistreerimine tel 5323 2454

• kuiva silma test • silmarõhu mõõtmine • prillide pisiremont • päikeseprillid

• kuiva silma test • silmarõhu mõõtmine • optilised päikeseprillid

4. märtsil kell 10.00

31. märtsil kell 10.00 TÕSTAMAA RAHVAMAJAS PÄRNUS MAI APTEEGIS Etteregistreerimine tel 5323 2454 • kuiva silma test • silmarõhu mõõtmine • optilised päikeseprillid

Etteregistreerimine tel 5323 2454 • kuiva silma test • silmarõhu mõõtmine • prillide pisiremont

SILMADE KONTROLL € prilliostjale TASUTA!

Aasta noorsootöö auhinna pälvis Pärnu innovatsioonikeskuse HUUB loomine Haridus- ja teadusminister Liina Kersna tunnustas 3. veebruaril toimunud sündmusel Noorte Heaks Tänu valdkonna parimaid tegijaid – aasta noorsootöö teo kategoorias pälvis tunnustuse Pärnu noorte innovatsioonikeskuse HUUB loomine.

Haridus- ja teadusministeerium tunnustab koos haridus- ja noorteametiga igal aastal üleriigiliselt noorsootöö valdkonna parimaid tegijaid. Need on inimesed, ettevõtted ja organisatsioonid, kes on panustanud noorsootöösse, valdkonda edendanud, algatanud uusi tegemisi ja mõjutanud

valdkonna arengut kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil.

Tunnustuskonkursile said kaheteistkümnes kategoorias kandidaate esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud.

Tunnustuskomisjon hindas ainult neid kandidaate, keda esitati vähemalt kahe erineva esitaja poolt.

Nelja nominendi seast aasta noorsootöö teo laureaadiks valitud noorte innovatsioonikeskus HUUB avas oma uksed Pärnu kesklinnas Akadeemia 5 ruumides mullu juulis.

Noorte koostööoskusi ja ettevõtlikkust edendav keskus on populaarne ajaveetmis- ja kogunemiskoht nii Pärnu gümnaasiumi-, kolledži- kui ka põhikooli lõpuklasside õpilastele. Kõiki keskuses ettevõetavaid tegevusi toetavad mentorid. Noored saavad HUUBis üksteiselt õppida, üheskoos erinevaid tegevusi ja lähenemisi katsetada. Keskuses korraldatakse kursuseid, viiak-

se läbi ettevõtlustunde, kohtumisi ja sündmusi ning toimetatakse kogukonnana.

Pärnu linnavalitsus on andnud noortekeskuse 267,9 ruutmeetri suurused ruumid MTÜle HUUB tasuta kasutada. Keskuse loomist ja tegevust toetasid Pärnu linn ja Eesti noorsootöö keskus (nüüdne haridus- ja noorteamet).

Lisaks tegevustoetusele on Pärnu linn pannud õla alla ka erinevatele HUUBi algatatud projektidele.

PÄRNU MAALEHT

U U D I S E D 3

PÄRNU MAALEHT Nr 2 18. VEEBRUAR 2021

FOTOD: PRIIT GREPP

Hubase kodutunde loomisele on sedakorda rahva lemmikuks osutunud kodus iseäranis tähelepanu pööratud.

Aasta Kodu konkursil sai rahva lemmikuks elamu Pärnu rannarajoonis Iga-aastase kodukonkursi Aasta Kodu rahvažürii valis oma lemmikuks Helena ja Kristo Saaviku kaasajastatud korteri ligi 100 aasta vanuses majas Pärnu rannarajoonis.

Konkursi rahvažüriis osales sel korral ligemale 7000 hääletajat.

Kodukirja peatoimetaja Malle Pajula sõnul asus perekond Saaviku kodu konkursil juhtima kohe esimestest hääletustundidest alates.

“Kui mullu võitis rahvažürii südame väga minimalistlik tumeda köögiga kodu, siis nüüd vaimustuti puidu ja vanamööbli õdusast kooslusest,” selgitab

Pajula. “Kodukonkurss on ka varem näidanud, et keerulisematel aegadel pöördutakse loodusmaterjalide ja traditsioonilisema interjööri poole.”

Aasta Kodu žürii liige, K-Rauta sisekujundaja Aleksandra Tšufarina märkis ajakirjale Moodne Kodu, et tema hinnangul väärib kiitust võitjate julgus kombineerida eri ajastutele omast, mis koos moodustab stiilse ja mugava terviku.

Kodukonkursi rahva lemmik, hubane kodu Pärnu rannarajoonis ja selle perenaine Helena Saavik.

“Taaskasutus on populaarne ja Saavikute kodus pole sellega tagasi hoitud,” märgib Tšufarina. “Pererahvas on ka ise erinevaid mööbliesemeid restaureerinud. Tegu on küll isikupärase koduga, aga järgitud on ka mitmeid hetke moetrende, näiteks on kasutatud ohtralt rohelist ja teisi maalähedasi värvitoone, mida on kombineeritud puiduga.”

Internetihääletusel selgunud rahva lemmiku 650 euro suuruse preemia pani välja kodukonkursi peatoetajaks olnud ehitusmaterjalikaupluste kett K-Rauta.

Sisustus- ja aiandusajakiri Kodukiri korraldab Aasta Kodu konkurssi järjepannu 24 aastat. Seekord esitati konkursile ligi 50 kodu ja aeda üle Eesti, esindatud olid nii linnakui maakodud, nii suured eramud kui ka pisikesed ühetoalised korterid.

PÄRNU MAALEHT

Pärnus sõlmiti eelmisel aastal 236 abielu FOTO: EILIKI PUKK

Pärnu linnavalitsuse perekonnaseisutoimingute ja rahvastikuregistriteenistuses sõlmiti 2020. aastal 236 abielu, see on 46 võrra vähem kui 2019. aastal.

Pärnu linnavalitsuse kommunikatsioonispetsialist Anu Villmann teatab, et populaarseim paariminekupäev oli mullu 20. veebruar, mil linnavalitsuses sõlmis oma abielu üheksa paari. Tagantjärele võib öelda, et läinud aasta veebruar oli Pärnus üldse üks tavatult menukas pulmakuu, sest siis registreerisid siinsed perekonnaseisuametnikud kokku veerandsada abielu. Võrdluseks: 2019. aasta veebruaris sõlmisid nad vaid kaheksa abieluliitu.

Pärnu perekonnaseisutoimingute ja rahvastikuregistriteenistuse juhataja Kristina Artma sõnul meeldivad inimestele erilised numbrikombinatsioonid ja paljud paarid soovivad oma kooselu just mõnel sellisel kuupäeval vormistada.

“Samas tuleb tõdeda, et viimastel aastatel ei ole ühe kindla numbrikombinatsiooni eelistamine enam nii laialt levinud

Abielu sõlmimise saal linnavalitsuses, mille seina ehib üle-eelmisel aastal ühe tööstushoone renoveerimise käigus leitud Elmar Kitse monumentaalne pannoo “Pärnu jõgi”.

trend, kui oli 2000ndate alguses. Mille vastu aga alati suurt huvi tuntakse, on suvi,” kirjeldab Artma. “Praegu on küll alles jaanuarikuu, kuid juba on üsna mitmed paarid avaldanud soovi abielluda tänavu mai lõpus või juuni alguses. Siin mängib ajavalikul rolli ilm: viimastel aastatel on mai lõpus ja juuni alguses olnud väga ilusad soojad ilmad.”

Kosjanõu pidajate kavatsused sõltuvadki suurel määral sellest, mis toimub ümberringi. Näiteks läinud aasta puhul võib öelda, et koroona mõjutas abiellujate plaane üsna tuntavalt. Oli paare, kes koroona tõttu registree-

rimisaja tühistasid, ja võib arvata, et päris paljud jätsid koroonapiirangute tõttu avalduse üldse esitamata.

Perekonnaseisuandmete põhjal oli Pärnus eelmisel aastal vanim paari läinud peigmees 69-aastane ja vanim pruut 64-aastane, noorim peig 22-aastane ja kõige noorem mõrsja 18-aastane.

Kuigi perekonnaseisuametnikud registreerisid mullu abielusid ka Pärnu rannas ja sügaval metsa sees, eelistasid pidulikumat tseremooniat soovinud paarid elutähtsa sündmuse läbiviimiseks Pärnu linnavalitsuse suurt saali. Päris mitmed abi-

elutseremooniad toimusid ka Pärnu muuseumis.

“Küllap inspireeris paare asukohavalikul ka muuseumis avatud näitus “Tanu alla”,” märgib Artma.

Välisriigis abiellumiseks väljastas Pärnu perekonnaseisutoimingute ja rahvastikuregistriteenistus Eesti kodanikele 19 abieluvõimetõendit. Abielluda sooviti Rootsis, Mongoolias, Türgis, Venemaal, Egiptuses, Soomes, Colombias, Šveitsis ja Valgevenes.

Kokku tehti 2020. aastal Pärnu perekonnaseisutoimingute ja rahvastikuregistriteenistuses 5643 kannet ehk erinevat perekonnasündmustega seotud toimingut. Enam kui poole kõigist neist toimingutest moodustasid erinevad elukohaga seotud toimingud.

Sünde registreeriti Pärnus mullu 484, abieludest sündis 157 last, isadus võeti omaks 308 korral ja 19 korral registreeris sünni üksikema. Lahutati 87 abielu ja nime muutmisi vormistati 110, soo andmeid muudeti kahel korral.

Korduvaid perekonnasündmuse tõendeid väljastati 342.

PÄRNU MAALEHT

Halumasinateenus Küttepuude müük ja vedu

Esna Talu OÜ tel 5620 8231

4 K O R O O N A K R I I S

PÄRNU MAALEHT Nr 2 18. VEEBRUAR 2021

Pärnumaa rõivatootja sulgeb oma Seoses nigela müügi ja kaubakeskuse omanike vahetumisega paneb PõhjaPärnumaal tegutsev rõivatootja Clivia kinni oma Kuressaare rõivakaupluse, mis jõudis enne koroonakriisi tegutseda pea kolm aastat.

SILJA JOON Omatoodangu müügiga jätkatakse Rakvere Põhjakeskuses ja Pärnu Port Arturi kaubakeskuses ning Pärnu-Jaagupi peatänaval asuvas poes.

“Tänu allhankele me üldse elame, sest rõivakauplustes müük ei edene. Kuni koroonapandeemiani omatoodangu müük aasta-aastalt kasvas.

Kui üritusi ei toimu ja inimesed väljuvad kodust nii vähe kui võimalik, pole vajadust ka uusi rõivaid soetada,” räägib PärnuJaagupis tegutseva rõivatootja Clivia Tootmise OÜ eesotsas olev Tiia Uffert.

Allhankele lisandus omatoodang

Uffert lausus, et olukord on keeruline ja midagi lillelist siin pole. 30 töötajaga ettevõttes jätkati mullu tootmist vana rasva peal, aga nüüd tuleb oma-

toodangu jaoks mõeldud materjalide ostmisega tagasi hoida.

“Et kevadeni vastu pidada,” lisab ettevõtte juht.

Clivias tehakse allhanketöid kahele Rootsi põhipartnerile, kelle tellimuste kogused on samuti vähenenud. Jätkuvalt laseb oma kollektsioonid Clivias õmmelda Rootsi rõivadisainer Linda Ralston.

Mullu tehti Pärnu-Jaagupi õmblustsehhis allhankeid ka Eesti ettevõtetele, valmistati kaitsekitleid ja teenustööna kaitsemaske.

Pandeemia puhkemise järel võeti ette kodulehe põhjalik uuendamine ja ilmavalgust nägi ka e-pood.

“E-pood on nüüd küll olemas, aga veebimüügi osas on meil veel arenguruumi palju,” lausub Tiia Uffert. “On juhtu-

Õmblusettevõtte juhi Tiia Ufferti sõnul tehti mullu Pärnu-Jaagupi õmblustsehhis peaasjalikult erinevaid allhanke- ja teenustöid, sealhulgas vastavalt uue aja nõuetele ka kaitsekitleid ning -maske.

TALVEPAKKU MINE

PAKKUMINE SISALDAB: Sportsman 570 EFI 4×4 T3b – 8990 € Polaris testwinning vints 2500 lbs – 311,56 € Polaris Glacier Pro lumesaha komplekt 152 cm – 976,46 € Polaris Lock & Ride kõrge esiklaas – 223,18 €

PAKKUMINE 8990 € TAVAHIND 10 501 €

Kaupmees&Ko, Selver, Kaubamaja

KLIENT SÄÄSTAB 1511 €

OÜ Reiu Puhkekeskus, Lao 10-3, Pärnu tel 502 8005, tel 444 0424, info@polarisparts.ee

K O R O O N A K R I I S 5

PÄRNU MAALEHT Nr 2 18. VEEBRUAR 2021

Saaremaa kaupluse FOTO: SILJA JOON

nud, et tihtipeale vaadatakse e-poes toote pilti, aga tullakse ikkagi rõivast poodi proovima.”

Kuidas üldse jõuti allhangete kõrval ka omatoodangu pakkumiseni?

Uffert meenutas, et oma tooteid asuti õmblema juba ettevõtte algusaastatel: kui tellijale oli kogu hooaja kaup valmis tehtud, siis tekkis paus – järgmise tellimuse ootel polnud naistel tööd. See viis mõttele hakata valmistama ja müüma omatoodangut.

Oma toodangut kantakse ka ise

Esimestel Clivia tegevusaastatel õmmeldud kitlid, pluusid ja seelikud müüdi maha Halinga Puu kaubakeskuses. Sealt koliti pood hiljem Pärnusse ja nüüdseks tegutseb ettevõtte müügipunkt juba kümnendat aastat Port Arturi kaubakeskuses. Naabriks selles kaubakeskuses on ühel pool Eesti rõivaste tootja Protten ja teisel pool leedukate Sidonase rõivaäri.

Tiia Uffert teab, mida kujutab endast õmblustööstus, ta on aastakümnete jooksul kogenud oma ettevõtte najal selle valdkonna suundumusi. Üks õmblustööstuse kasumliku toimimise reegleid on selline, et materjal peab kätte tulema võimalikult odavalt. Uffert ütleb, et

Itaalia, Leedu või Korea kangatootmise tehasest tellitud kangarullist tuleb välja täpselt selline arv tooteid, mida paras mitmes poes müüa.

Kuigi ka praegu laekub ettevõtte põhiline sissetulek allhangetest, on ka omatoodangul olnud kohalikul turul kindel koht. Õmmeldud on lihtsamaid asju, mida õmblusnaised isegi kannaksid. Seelikuid, pükse, pluuse ja kleite. Märksõnadeks on mugavus, lihtsus, klassika.

Rõivad tehakse praktilise eesti naise jaoks, kes üheks korraks endale kleiti juba ostma ei hakka – paneb selle esmalt selga peol, pärast juba kodus. Uffert tõdeb, et paljud Clivia kliendid on õpetajad, kes klassikalisi ja ajatuid rõivatükke soetavad – mustad

“On juhtunud, et tihtipeale vaadatakse e-poes toote pilti, aga tullakse ikkagi rõivast poodi proovima.”

TIIA UFFERT

seelikud ja püksid on alati nõutud. Ka mantlid ja joped on hästi vastu võetud.

Pikalt vastu pidanud ettevõte

Mudelite loomisega tegelevad Clivias Tiia Uffert, Erika Laas ja Airi Madissoon, kes värskendavad olemasolevaid klassikaliste rõivaste lõikeid.

Mingist moeloomisest siin rääkida ei saa, on ettevõtja kindel.

Omatoodang on moodustanud Clivia käibest ligemale 30 protsenti, ent praegu ollakse uute kollektsioonide valmistamisega ettevaatlikud.

Halinga kolhoosi õmblustsehhist alguse saanud ettevõte registreeriti Clivia nime all 1991. aastal. Kolhoosilt osteti välja vanad õmblusmasinad, mille vahetasid hiljem välja Brotheri uue põlvkonna seadmed, millega Uffert on rahul. Tekstiili ja trikotaaži õmblemiseks on vaja erinevaid masinaid.

2008. aasta majandussurutis tabas ettevõtet äkki ja valusalt: Rootsi allhanke tellija soetas Leetu uue vabriku ning Clivias tuli asuda töötajaid koondama. Õmblusfirma Clivia on üks väheseid maapiirkonna õmblusettevõtteid Eestis, mis segastele majandushoovustele vaatamata püsima on jäänud ja tänavu oma 30. tegevusaastat tähistab.

SynLab kingib hooldekodudele tahvelarvutid ja spetsiaalsed madratsid Meditsiinilabor SynLab kingib hooldekodudele tahvelarvutid, mis aitavad hooldekodude elanikel oma lähedastega suhelda. Lisaks jõuavad hooldekodudesse ka SleepAngeli spetsiaalsed madratsid.

Pärnu ettevõtte OÜ Gabriel Scientific Eesti tegevjuht Aile Pilberg märgib, et Eesti hooldekodudes korraldatud küsitluses tuli välja, et eakad, veetes palju aega voodis, vajaksid eelkõige just paremaid madratseid ja lähedastega suhtlemiseks tahvelarvuteid.

“Sellest soovist ajendatuna osaleb SleepAngeli meditsiinilisi patju, madratseid ja muud taolist tootev Gabriel Scientific Eesti SynLab Eesti korraldatud heategevusprojektis, kus hooldekodudele kingitakse 200 spetsiaalset lamatisi ennetavat ja hooldekodude töötajate hoolduskoormust vähendavat SleepAngeli filtertehnoloogiaga madratsit, mida toodetakse Pärnus,” ütleb Aile Pilberg.

Küsitlusest selgus, et külastuspiirangute ajal tuntakse kõige rohkem puudust lähedastest, kellega kokkusaamised on olnud raskendatud või sootuks võimatud. Oma IT-partneri Primend abiga ostis SynLab Eesti hooldekodudele 115 tahvelarvutit, mis varustatud suhtlustarkvaraga.

Tahvelarvutitel on spetsiaalsed jalad, mis võimaldavad arvutit kasutada ka inimestel, kellel endal pole võimalik ekraani käes hoida.

Samuti tuli 192 Eestis tegutseva hooldekodu küsitlusest välja, et eakad, veetes palju aega voodis, vajaks paremaid madratseid. Selle soovi täitmiseks telliti SleepAngelilt 200 spetsiaalset madratsit, mis valmivad märtsikuus.

SynLabi teenustejuht Karin Kallikorm märgib, et kriisi eesliinil töötades nähakse iga päev neid, kes kõige rohkem tuge vajavad.

“Hooldekodud ja erihoolekandeasutused on kindlasti nende seas. Laustestimisi läbi viies oleme näinud hooldekodudes vapraid eakaid, kes tunnevad rõõmu sellest, kui saavad meie proovivõtjatega veidigi suhelda,” räägib Kallikorm. “Nüüd, kus hooldekodudel on tahvelarvutid, on eakatel võimalus taaskohtuda oma lähedastega, kes neile praegusel keerulisel ajal külla minna ei saa.”

PÄRNU MAALEHT

Müüa kandiline puitbrikett alusel 960 kg / 145 € KAIMO KIVIKAS

Tel 526 9639

kaimo.kivikas@tootsiturvas.ee

Hakkpuidu ost-müük, tootmine Jaak Raid Tel 5362 8043 jaak.raid@timberston.ee

www.hevo.ee

Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika Helista ja küsi pakkumist!

Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee

6 A R E N D U S P R O J E K T

PÄRNU MAALEHT Nr 2 18. VEEBRUAR 2021

FOTO: PÄRNU KEK

MIS ON MIS

Ehitajate Tee Äripark (ETEE Äripark)

Pärnu KEKi kunagised ja nüüdsed valdused linnulennult.

Keskel asub praegu arendatav ETEE Ärikvartal, paremal Kuldse Kodu terrassimaja, selle taga kunagise aiandi asemele ehitatud individuaalelamud.

Pärnu KEK viljeles nõukogude aja kohta ainulaadset multikultuuri FOTO: TANEL MEOS

Aastatel 1960–1980 Pärnu linna serva tervikliku töö- ja elurajooni loonud ning maakonna omanäoliste, siiani paikkonna maamärgi funktsiooni täitvate ehitistega täitnud Pärnu KEK ise enam aastaid otseselt ehitamisega ei tegele, ent on siiski võtnud nõuks kunagise tööstuslinnaku tänapäeva nõuetele vastavaks äripiirkonnaks kujundada.

AIN ALVELA Nõukogude ajal olid KEKid ehk kolhoosidevahelised ehituskontorid olemas kõigis Eestimaa rajoonides, tänaseni on neist vähemalt oma juriidilise, omaaegsele sarnase nimekuju säilitanud Harju, Mõigu ja Pärnu KEK. Ja kui ajalukku süveneda, siis saame aimu, et just need kolm olid 70ndatel ja 80ndatel omataoliste seas kõige mõjukamad kooperatiivsete põhimõtete järgi tegutsenud kolhoosiehitajad. Allusid nad kesksele vabariiklikule Eesti Kolhoosiehituse ehk EKE-

süsteemile. Kõrvuti KEKidega toimetasid ehitusrindel MEKid – mehhaniseeritud ehituskolonnid, mis rajasid uusi hooneid peaasjalikult linnadesse, olulise osa nende tegevusest moodustas toona rajatud elamufond.

​ hitustanner ulatus E Nuustakust Siberini

Pärnu KEKile pandi alus 1958. aasta 3. märtsil, mil Pärnu linna ümbruskonna kuus kolhoosi otsustasid tingimustes, kus “võimalused olid napid, vajadused aga suured”, et kolhooside ühishoonete ja kolhoosnike eluasemete väljaehitamise tööd tuleb edas-

pidi läbi viia ühiselt. Nii loodi kolhoosidevaheline ehitusorganisatsioon Pärnu KEK, mille keskust, hiljem ka tootmisbaasi hakati rajama linna serva, nüüdse Ehitajate tee, Savi ja Kirsi tänavate vahelisele kolmnurgakujulisele maa-alale. Tänapäeval tuntakse seda Pärnu linna kanti Ülejõe linnaosana.

Oma hiilgeajal, 1980. aastatel kasvas Pärnu KEK ligi 2500 töötajaga mammutorganisatsiooniks, mille haare ulatus juba ammu väljapoole toonase Pärnu rajooni ja isegi Eesti NSV piire – ehitati ka Venemaal Tjumenis, Tšernigivis, Slavutitšis, Pimis.

n Loodud aastal 2016 AS-i Pärnu KEK, OÜ Fundland, OÜ TEE Kinnisvara, OÜ Metavara ja OÜ ETC Kinnisvara ühisprojektina. n Võeti ette investeerida kuni seitsme aasta jooksul Pärnu KEKi ajaloolise ärikvartali arendamisse kümme miljonit eurot. n ETEE Äriparki haldab OÜ Äripargi Haldus. n Äripargi territoorium on üle 20 ha, seal tegutseb praegu üle saja ettevõtte. n Üürile on antud 45 000 m² äripinda, aastane üürikäive on 1,8 miljonit eurot. n Äripargi eesmärk on piirkonna koordineeritud arendamine ja kasutusvõimaluste mitmekesisemaks muutmine ning pikaajalise äriliselt ainulaadse tööstusmiljöö säilitamine ja kaasajastamine. n Põhiliste üürinikena nähakse väikesi ja keskmisi ettevõtteid, kellele soovitakse pakkuda väärilist ning inspireerivat töökeskkonda, mis soodustab omavahelist koostööd ja genereerib lennukaid mõtteid. n Äripargi arhitektuurse terviklahenduse lõi AB Luhse ja Tuhal. n Aastatel 2016–2020 ehitati ja renoveeriti äripargi alal 23 500 m² tootmis- ja laopindasid, teenindus- ja kaubanduspindasid ning büroo- ja stuudiopindasid. n Aastateks 2021–2022 on planeeritud välja arendada 9900 m² äripinda. n Äripargi perspektiivseks kogumahuks on planeeritud 70 000 m² üüripinda.

Pärnu KEKi juhataja Ervin Luur ütleb, et kui kõigil otsustajatel on ühine visioon, siis on ka kinnisvaraarendusega tegelemine tulemuslik.

Kui Siberisse rajati peamiselt elumaju sinna kanda kinnitavatesse töölisasulatesse, siis kodumaal oli Pärnu KEKi ehituslik ampluaa vägagi laialdane. Nii on lisaks oma tööstuslinnaku ja selle kõrval teisel pool Ehitajate teed siiani väärt elamispindu pakkuva kuulsa nn terrasselamu Kuldne Kodu aja jooksul ehitatud

näiteks Pärnu (toona kolhoosidevahelise) sanatooriumi Tervis peahoone ehk endisaegse nimetusega magalakompleks, valitsuse puhkebaas Valgerannas, Lepanina puhkekompleks, mitmete ühismajandite kontorid, kultuurimajad, olmekompleksid, hulgaliselt tootmisbaase, hiiglaslik kolhoosidevaheline seakom-

Allikas: ETEE Äripark

binaat, EKE Eksperimentaalse Elamuehituskombinaadi tootmisüksus, Pärnu Kaluri konservitööstuse hoone, rohkelt ühepereja korterelamuid, ettevõtete puhkekomplekse jpm.

Hoonete ja rajatiste projektid valmisid peaasjalikult EKE Projektis, kus toona tegutsesid sellised tuntud arhitektid nagu

Ole hoitud, armas Eesti!

A R E N D U S P R O J E K T 7

PÄRNU MAALEHT Nr 2 18. VEEBRUAR 2021

FOTOD: TANEL MEOS

Toomas Rein, Ell Väärtnõu, Veljo Kaasik, Jüri Jaama, Kaljo Vanaselja, Jüri Okas, pikka aega Pärnu KEKis töötanud Andres Ringo jt. Just Ringo oli ka see, kes projekteeris suures osas Pärnu KEKi administratiivhooned ning metalli- ja puidutsehhi, mille juures ta kasutas Eesti funktsionalismi traditsioone ja näiteid, mis olid kasutusel juba 1930. aastate nn Pärnu stiilis.

“Natuke on meie ehitusstiilis funktsionalismi, natuke brutalismi,” meenutas kontorihoone rajamist Andres Ringo Pärnu KEKi 30. aastapäeval 1988. aastal.

​ ued tuuled tõid U tervikliku ärikvartali

Eelmise sajandi viimase kümnendi pöördelised ajad viisid selleni, et suur organisatsioon – Pärnu KEK – hakkas tükkhaaval laiali pudenema – endised ehitusjaoskonnad, tootmisbaasid ja abitootmised erastati ning loodi nende pinnalt juba uued iseseisvad firmad. Eesti taasiseseisvumise tuhinas reorganiseeriti Pärnu KEK 15. aprillil 1991. aastal aktsiaseltsiks. Ehitamist jäi aga järjest vähemaks ja kuni 2016. aastani tegeles ettevõte põhiliselt olemasoleva ärikinnisvara väljarentimisega, suutmata seda tegelikult kuigivõrd remontida või kaasaegsemaks kohendada. Tõsi, teatud korrastustöödega alustati juba aastal 2005, mil Pärnu KEKi kvartalis valmis esimene uus hoone. Küll katselisena ja suuresti n-ö ebateadlikult, sest praegust suurt projekti veel polnud, aga teatud alguseks võib ka seda nimetada.

Aga aastal 2016 võeti ette nii Pärnu KEKi enese kui ka selle kinnisvara ja territooriumi põhjalik reorganiseerimine ning renoveerimine. AS Pärnu KEK, OÜ Fundland, OÜ TEE Kinnisvara, OÜ Metavara ja OÜ ETC Kinnisvara otsustasid investeerida KEKi ajaloolise tööstuskvartali hüvanguks kümme miljonit eurot, et viie kuni seitsme aasta perspektiivis renoveerida suur osa amortiseerunud hoonestusest ja ehitada juurde kaasaegseid uusi hooneid. Nii sündis Ehitajate Tee (ETEE) Äripark.

Ja nii ongi praegune Pärnu KEK, mis juba aastaid ise otseselt ehitamisega ei tegele, ikkagi otsapidi ehituses ja tööstuses-tootmises sees, pakkudes ettevõtetele ajakohast kinnisvara, laoplatse, tootmishooneid ja kontoripinda neile vajaliku tegevuse arendamiseks.

Lisaks on kokku koondatud meeskond, kes suudab visiooni luua, projekteerimist korraldada ja olla ehitamise tellija rollis. Nii toimub ka kogu kvartali renoveerimistööde juhtimine ka praegu ikkagi Pärnu KEKi kontorist.

​ ärnu KEKi ärimaa P saab uue hingamise

Pärnu KEKi nüüdne juhatuse liige Ervin Luur, kes on ka kinnisvaraarendust vedava ETEE Äripargi haldusettevõtte Äripargi Haldus nõukogu esimees, märgib, et suuresti kujunes Pärnu KEKi lai ja kuulsusrikas haare välja Jaan Kabini (juhataja aastatel 1966–1975) ja ehitusinseneri haridusega Andres Ringo (omaehituse jaoskonna juhataja 1967–1987) tegevuse viljana. Just nende meeste juhatuse all valmisid Pärnu KEKis ühiskondlikud, elu- ja tööstushooned, mis vaieldamatult kuuluvad Eesti nõukogudeaegse arhitektuuri ja ehituskunsti koorekihti. Koos teiste arhitektidega on Andres Ringo käsi mängus nii sanatooriumi Tervis, Kuldse Kodu kui ka Pärnu KEKi administratiivkompleksi projekteerimisel.

Ervin Luur meenutab, et kui 1990. aastate alguses läks lahti Pärnu KEKi erinevate üksuste erastamine, siis anti neile voli minna n-ö oma teed vabale turule, küll aga säilitati Pärnu KEKi omanduses kinnisvara – maad ja hooned oma äripargis.

Seejärel valitses seal aga aastaid suhteline vaikelu.

“Konkreetne otsus kiiresti edasiliikumise kohta tuli 2015. aastal, mil omanikud istusid kokku ja tunnistasid, et hoonete seisund muudkui halveneb, üürnikud hakkavad lagunevatest hoonetest lahkuma ja kui nüüd mi-

“Soovime, et siin tegutsevatel ettevõtetel tekiks ühtekuuluvuse tunne, mis soodustaks nende omavahelist sünergiat ning lõppkokkuvõttes ka nende äritegevust.”

MARGE REINOLT

dagi ette ei võta, siis kuivab kokku ka meie endi äriline tegevus ning lõpuks kaotame ka olemasolevad hooned,” meenutab Luur.

“Kui kasvõi seesama nüüdne kontorihoone oleks pidanud veel aastat viis olema ilma suuremaid kaitsetöid tegemata lume ja vihma käes, siis oleks see hakanud lihtsalt kokku varisema. Võtsime suuna kõigepealt renoveerida omaaegne administratiivhoone ja selle juures olev kunagine metallitöökoda ning teha seda võimalikult vana arhitektuuri ja konstruktsiooni säilitades.”

Takkajärgi tunnistab Ervin Luur, et odavam tulnuks kõik vanad ehitised kokku lükata ja uued asemele ehitada. Tema hinnangul läks taastamine 25– 30 protsenti kallimaks sellest, mis oleks kulunud uute hoonete ehitamiseks. Samas teadvustati endale, et tegemist pole lihtsalt Pärnu KEKi kui ühe nõukogudeaegse suurettevõtte ajalooga, vaid nendesse hoonetesse on kätketud kogu toonase, tänapäeval lausa ikooniliseks nimetatud ehituskunsti ajalugu, selle ainulaadsus ja kordumatus. See on terve põlvkonna arhitektide ja ehitusmeistrite elutöö, mille pelk põrmupaiskamine pole eetiline ega praeguste otsustajate poolt kuigi väärikas käitumine.

Kuna nõukogude ajal ei pööratud ehitamisel suuremat tähelepanu hoonete soojapidavusele ja nende energiatõhusus oli sisuliselt null, samas ehitised olid tihtilugu toretsevad ning oma detailirohkuses ka keerulised, siis osutus ka nende loomutruu renoveerimine suureks väljakutseks.

​ ealinna tootmispinnad P neljandiku võrra kallimad

Ettevõtte arendusjuht Marge Reinolt ütleb, et kuna Pärnu KEKi kvartalil, tegelikult nii tööstus- kui ka elamupiirkonnal on ajalooliselt välja kujunenud oma identiteet ja unikaalne arhitektuur, siis otsustati see n-ö endine hea maine ära kasutada ning rajada KEKi endisele tootmismaale kompaktne ärilinnak kõige selle juurde kuuluvaga. Tallinnast võib võrdluseks tuua näiteks Ülemiste ärilinnaku, mis rajatud endise Dvigateli tehase maa-alale.

“Soovime, et siin tegutsevatel ettevõtetel tekiks ühtekuuluvuse tunne, mis soodustaks nende omavahelist sünergiat ja lõppkokkuvõttes ka nende äritegevust,” kirjeldab Marge Reinolt

Läinud aastal ärihooneks renoveeritud Pärnu KEKi endise metallitsehhi juures on säilitatud ehitise algne välisilme koos kaarjate nurkade, katuseakende ja avara rõduga.

ETEE Äripargi arendamise plaane. “Kvartali terviklik planeering, nii nagu me seda praegu näeme, valmis 2017. aastal.

Sellest ajast oleme järgemööda neid hooneid renoveerinud, samas ehitanud ka uusi.”

Asjaolu, et ETEE Äriparki haldavate ettevõtete omanikud suures osas kattuvad, on abiks arendustegevuses ühise meele säilitamisel. Seda kinnitab ka Ervin Luur, öeldes, et see asjaolu võimaldab äripargi jaoks õigeid otsuseid vastu võtta.

Kõige uuema renoveerimisena valmiski eelmisel aastal hoone, kus omal ajal töötas Pärnu KEKi metallitsehh. Praegu on selles Pärnu KEKi enda büroo kõrval koha leidud mitmete ettevõtete kontorid, mõned büroopinnad on veel ka vabad ja alles ootavad uusi asukaid.

Remondijärge ootab omaaegne haldushoone.

ETEE Ärikvartali üürihindade taset iseloomustades märgib Ervin Luur, et see moodustab Tallinna keskmisega võrreldes 70–75 protsenti. Ehk siis on mõnevõrra odavam, samas ei jää kvaliteedi poolest millegagi pealinnale alla. Ja perspektiiv paistab edaspidiseid ümbruskonna arenguid arvestades lai, sest näiteks linnulennult paari kilomeetri kaugusele peaks tulevikus rajatama Rail Balticu Pärnu kaubajaam, RB reisiterminal, samuti tõotavad uusi arenguid Pärnu sadama ja lennujaama plaanid, kes töötavad samuti oma tegevuse ampluaa avaramaks muutmise kallal.

TA S U B T E A DA

Kuldne Kodu kui särav pärl nõukaaegsete kolhoosielamute seas Pärnu linna piirile hakati omapärast nn terrassimaja kavandama 1960. aastate lõpus, selle esimene järk valmis 1978., teine järk 1984. aastal, aga päris valmis kogu kompleksi ei jõutudki.

Tegemist on kokku enam kui 700 meetri pikkuse astmelise konstruktsiooniga kortermajaga, mis koosneb kahest üle 350 meetri pikkusest osast. Nende osade vahele oli plaanis ehitada 16-korruseline polüfunktsionaalne tornelamu, ent ajad muutusid ja see, samuti suurejooneline vabaaja-spordikeskus ning seitsmekorruseline büroohoone jäid ehitamata. Küll aga ehitati lisaks terrassimajale valmis lasteaed, ühiselamu ja mitmeid omapäraste lahendustega elamukooperatiive. Aastatel 1986–1987 valmis pika maja taga nn kõver maja, teine Pärnu KEKi paljukorteriline elumaja.

Kuldes Kodu projekteeris Toomas Rein, muude kompleksi kuuluvate hoonete juures lõid kaasa ka Ell Väärtnõu, Jüri Jaama ja Andres Ringo. Olgu öeldud, et tipparhitektide loodud kompaktne elamu võitis kiiresti üldist tähelepanu nii siin- kui sealpool toonase Nõukogude Liidu piire.

Terrassimaja valendavaid seinu elavdavad popid kirkad oranžikollased ja tumesinised puitdetailid ning trepikojad. Kel meeldib betoon, saavad nautida elamu ette paigaldatud betoonist nn arhitektoone, mille autor on Leonhard Lapin. Vene konstruktivistide kommunaalmajadelt laenas Toomas Rein pika maja n-ö taga paikneva sisetänava, kuhu avanevad esimese korruse korterite uksed ja trepikojad.

Nõukogude aja massehituse taustal on omamoodi julge arhitekti mõte anda igale perele võimalus nautida rõdul või terrassiaias värsket õhku ja päikest ning kujutada ennast ette harrastajast aednikuna, kel jalatäis maad justkui enda oma.

Nii tähendab Kuldne Kodu, koos sellega ka Pärnu KEKi ärikvartal pretsedenti Eesti arhitektuuriajaloos, mis mõjub küll utoopilise, ent siiski multikultuurse saarekesena hallis tüüparhitektuuri meres, kus inimestel on võimalik nii töötada, elada kui ka puhata.

PÄRNU MAALEHT

LUME-, JA JÄÄTÕRJE KATUSTELT Küsi kindlustuskaitse meilt – säästa oma aega ja raha! info@nbkm.ee tel 5551 1764 tel 5551 1765 Rüütli 40, Pärnu www.nbkm.ee

K.P.E OÜ e-post kpe.kpe@mail.ee | tel 5638 8994

Palju õnne, Eesti!

Turvalist teed!

8 P U I D U T Ö Ö S T U S

PÄRNU MAALEHT Nr 2 18. VEEBRUAR 2021

Ka tehasemaja võib olla isikupäraselt omanäoline Tehases võib toota maju tüüpprojekti järgi, aga võib ka iga uue kodu eraldi valmis projekteerida ja sel moel tellijale unikaalse kodu luua. Pärnumaal tehasemajasid tootev Nord Homes on valinud just selle teise tee.

AIN ALVELA Hoone elementide ja üha rohkem ka tervete moodulite tootmine tehases tähendab tegelikult ehitise kiiremat valmimist kui objektil tehtavate ehitustööde puhul, lisaks on materjal tööde ajal ilmastiku eest kaitstud. Tehases toodetud elemendid või moodulid transporditakse ehitusobjektile, kus nende paigaldamine varem valmis ehitatud vundamendile on juba märksa kiirem kui kõiki töid kohapeal tehes. Nii saab ilmastiku eest kaitstud konstruktsiooniga majakarbi n-ö katuse alla kolmenelja päevaga ja siis on seal juba aega viimistlustöödega tegeleda.

Selline majaehituse tehnoloogia kogub üha rohkem populaarsust, kusjuures Eesti te-

hasemaja ehitajad on ennast juba kindlalt maailmas selles vallas esirinda surunud. Pärnu ettevõte Nord Homes on siinjuures ka oma tootmise planeerinud selliselt, et lisaks firma oma projektide teostamisele ollakse valmis tehases tootma tulevase hoone detaile ka kliendi arhitekti koostatud jooniste põhjal.

Majatootja võiks leida kindla fookuse

Peaasjalikult just kohalikule turule suunatud tehasemajade tootmisega tegeleva ettevõtte OÜ Nord Homes tegevjuht Kristjan Vendik märgib, et majadetailide tehases tootmine

annab ehitustööle tublisti efektiivsust juurde juba kasvõi tööjõu optimaalsema kasutamisega – spetsialistid ei ole erinevatele objektidele laiali pillutatud, vaid saavad töötada ühes kohas, katuse all soojas ruumis, kus materjal on kaitstud ilmastiku mõjude eest. See viimane asjaolu parandab omakorda tunduvalt tehtava töö kvaliteeti. Lisaks saab ehitada aasta ringi ning loomulikult võimaldab majade tehases tootmine neid eksportida, sest sobilikus mõõdus detaile ja mooduleid on võimalik autole laadida ja ükskõik millisesse kohta transportida, kuhu vaid raskeveokiga ligi pääseb.

Aastal 2012 alustanud Nord Homes sisenes tehasemajade turule ajal, mil praegugi tuntud suuremad tegijad olid juba olemas, aga tehasemajade n-ö buum alles kogus hoogu – väiksemaid ettevõtteid tekkis järjest juurde ning konkurents aina tihenes.

“Meie algusaegade tegevusele tagasi mõeldes tuleb tunnistada, et ette võetud tööde valikul puudus täpsem fookus. Võtsime pea kõik tööd vastu, mida oli võimalik moodul- või ele-

menttehnoloogia põhjal teostada. Niisiis sai samaaegselt teostatud näiteks moodulkoolimaja ehitus Soomes, elementmajade püstitus nii Põhja-Norras kui Lõuna-Eestis ja aiamajade paigaldus üle Eesti. Tööd said küll tehtud ja siinjuures kogunes kasulik referents, ent tulenevalt iga tootegrupi tehnoloogilisest ja asukoha eripärast, oleks ühele tootegrupile fokuseeritud tegevus olnud ettevõtte tegevusele oluliselt kasulikum.” meenutab Kristjan Vendik ettevõtte algusaja kohanemist turuga. “Mingil hetkel saime aru, et nii laia ampluaaga läheb keeruliseks ning hakkasime tegutsema peaasjalikult ikkagi vaid Eestis ja kergitasime n-ö personaalse arhitektuuri osatähtsust oma projektides. Nii ma võin praegu öelda, et ega me ei olegi sisuliselt ehitanud kahte täpselt samasugust maja, mida tehasemajade puhul võiks üldiselt eeldada.”

Selline lähenemine võimaldab Nord Homesil spetsialiseeruda ennekõike just eraklientidele, kel ongi väga erinevad soovid. Tüüpprojektide järgi tervete elamuarenduspiirkondade täitmine sarnaste maja-

Nord Homesi majad valmivad enamasti eraldi projekti alusel, mistõttu kahte täpselt ühesugust pole ettevõtte Pärnu tehases veel tehtud. Pildil maja paigaldamine sel talvel tehases toodetud moodulitest.

Pesumasinad ja nõudepesumasinad Remont ja kojukutsed Lisaks parandame teie telerid, raadiod, autoraadiod, kodukinod, DVD-d...

Võta meiega ühendust tel 442 7231 Centralservice OÜ

Asume aadressil Riia mnt 74, Pärnu

Projekteerimisest paigalduseni. Tööd üle Eesti.

►Puistevilla paigaldus ►Korstnate isoleerimine ►Käiguteede ehitus ►Tuulesuunajate paigaldus ►Ehitus- ja fassaaditööd ►Pööningute puhastus Tel 5346 6086│info@puistevill.eu│www.puistevill.eu

PUURKAEVUD, MAASOOJUSSÜSTEEMID VEE-, KANALISATSIOONIJA FILTRISÜSTEEMID Lisainfo: 502 1279 / 526 9604 www.puurkaevumeistrid.ee

P U I D U T Ö Ö S T U S 9

PÄRNU MAALEHT Nr 2 18. VEEBRUAR 2021

FOTO: ERAKOGU

dega võib olla tootmise mõttes küll efektiivsem suund, kus teenida annab suure mahu pealt, ent Nord Homes valis teise suuna, mis erinebki masstootmisest selle poolest, et iga maja valmib sisuliselt eriprojekti alusel.

Projekteerimine ja ehitamine ühest kohast

Nüüdseks on sellise ehituse pakkujaid tehasemajade seas juba mitmeid, aga Kristjan Vendiku sõnul oli nende eesmärk tulla turule tehasemajadega, mis ei kõlaks justkui odav väljamüük või tavaline kataloogikaup, vaid oleks ikkagi tulevaste elanike isikupära, soove ja elustiili arvestav unikaalne ehitis.

Tegelikult on ka Nord Homesil ikkagi valik oma n-ö tüüpmaju, aga neid saab üsna paindlikult muuta. Teinekord piisab lihtsalt mõne siseseina siia-sinna liigutamisest, teinekord aga valmib mõne tüüplahenduse aluseks võtmisel ikkagi hoopis uue arhitektuurse lahendusega hoone.

“Seejuures ei lähe selline näidisprojekti põhjalik muutmine tellijale oluliselt kallimaks, kuna igal juhul süveneme lisaks projektile ka kinnistu eripäradesse, ning sellest lähtuvalt tuleb täpsustusi teha ikkagi. Algetapis tutvumegi krundiga, vaatame selle üle alates asukohast ja näiteks päikese liikumisest, lõpetades tehnika juurdepääsu võimalustega, ning siis juba meie enda arhitektid projekteerivad maja valmis ja taotlevad ka ehitusloa,” kirjeldab

Vendik protsessi. “Meil on tegelikult arhitektuuribüroo ja majatehas n-ö kaks ühes. Kliendile tuleb vähem ootamatuid üllatusi ning on ka ülevaatlikum – alates esimestest etappidest kuni maja valmimiseni saab sedasi kogu projekti eelarve märksa konkreetsemalt paika võrreldes sellega, kui projekt tellitakse ühest kohast, maja aga teisest.”

Samas jäävad ka nn kataloogimajad Nord Homesil ikkagi alles, sest kui mingi visuaal või näidis on ees, aitab see ettevõtte arhitektidel saada kliendiga kiiremini n-ö ühele lainele. Samuti saab näidise olemasolul aimu näiteks asjaolust, kas konkreetsele kinnistule üldse tohib vastavalt kohaliku omavalitsuse planeeringutele sellise arhitektuurse lahendusega maja ehitada.

Kogu protsessi koostöös majaehitajaga läbi tehes tekib ülevaade ka kõikidest sellega kaasnevatest kuludest, mis maja maksumust otseselt ei puudutagi, aga võivad osutuda üsna märkimisväärseteks. Näiteks detailplaneeringu koostamine, juurepääsuteede ja kanalisatsiooni rajamine, vajadus puurkaevu järele jmt.

Ka Eestisse tehes võib olla edukas

Niisiis otsustati ettevõttes, et ennekõike keskendutakse majade müügile Eestis ja kui näib piisavalt perspektiivikas projekt, siis võetakse ette ka mõni piiritagune tellimus, mida on aeg-ajalt ka tehtud. Kristjan

Vendik ütleb, et eelmisel aastal hakkas koos koroonapuhangu levimisega hoogu koguma aasta ringi kasutatavate väikemajade rajamise trend. “Üksikute eramute eksport kaugematesse piirkondadesse ei ole sellega kaasnevaid kulusid ning riske arvestades alati ettevõttele opitmaalne valik,” selgitab ta. “Reeglina eeldab ka välisriigi tellija endiselt, et Eestist saab ikkagi väga odavalt, ent tööjõu kulu ja toormaterjali hind ei võimalda seda juba mõnda aega pakkuda. Ega odav hind ei peakski olema ainsaks argumendiks, ent kuna hinna-

“Iga objekt ja sealne materjalikasutus peab olema sõltuvalt asukohast detailideni läbi mõeldud. Ja mitte ainult see, kuidas hoone sooja peab, vaid ka see, kuidas näiteks suvist päikesekuumust vähendada.”

KRISTJAN VENDIK

surve on siiski üsna tugev siis, nägime, et meie profiiliga ettevõte saab ka Eestis edukalt toimetada.”

Nii hindab ta, et ekspordile keskenduv ettevõte peaks olema mitu korda suurem, et oma kasum saavutada masstoodangu tegemise arvelt ning toota siis juba peaasjalikult äriklientidele ja suurematele arendajatele.

Vendiku sõnul on ka kohalikud omavalitsused paljudes välisriikides väga täpselt paika pannud, millise arhitektuuri ja parameetritega hooneid ühte või teise kohta üldse ehitada võib. Eestis on see kohalike omavalitsuste lõikes erinev, aga üldiselt määratakse ikka ära vaid maja kõrgus, katuse kaldenurk ja võib-olla ka fassaadikattematerjal, otseselt arhitektuurse lahenduse kujundamisele ei sekkuta.

Mõtlema peab võimalikult laialt

Nord Homesi eripäraks peab Kristjan Vendik seda, et maja ehitamise jaoks kasutatavate materjalide valikud on tehtud mõtestatult ning hoone planeeritakse kinnistule, arvestades terviklikku ülevaadet.

Soovitakse tagada, et materjalid sobiksid omavahel kokku ja et hoonesse ühendatuna vastaksid need mõistlikele energiasäästu nõuetele.

“Võib küll öelda näiteks, et maja välisseina soojustus vastab A-energiaklassi nõuetele, aga tegelikult sõltub valmiva hoone energiasäästlikkus li-

BIOPUHASTITE, SEPTIKUTE, REOVEEMAHUTITE, KAEVUPUMPADE PAIGALDUSTÖÖD KOOS PROJEKTIDEGA TÖID TEEME KA HAJAASUSTUSPROGRAMMIGA

www.reovesi.ee • Tel 5306 5322 • info@reovesi.ee

ELEKTRITÖÖD KÄIDUKORRALDUS Info +372 5646 4152 | elekter@tetrian.ee www.tetrian.ee Tetrian OÜ

Sinu kindel partner! www.katusetark.ee

Meie teenused: Säästlike ja kvaliteetse küttesüsteemide paigaldus, hooldus ja remont

KATUSTE EHITUS JA RENOVEERIMINE FASSAADIDE EHITUS JA RENOVEERIMINE ÜLDEHITUSTÖÖD PROJEKTEERIMINE JÄRELEVALVE Pakume elamule või tootmishoonele väärikat ja soodsat lahendust, mille üle võite uhke olla ka aastakümnete pärast.

tel 442 5225, 518 7370 | info@katusetark.ee

saks soojustuse paksusele ka tarindite õhupidavusest, hoones kasutatavatest tehnilistest seadmetest, selle paiknemisest ilmakaarte suhtes jms, kusjuures kõige selle juures tuleb vaadata, et mingit asja liialt üle ei forsseeritaks,” seletab Vendik ettevõtte ärifilosoofiat lahti.

“Iga objekt peaks olema sõltuvalt asukohast ja selle arhitektuurseid omapärasid arvestades terviklikult läbi mõeldud.

Ja mitte ainult see, kuidas hoone sooja peab, vaid ka see, kuidas näiteks suvist päikesekuumust vähendada. Lõppkokkuvõttes on see ikkagi kliendi valik, aga me saame talle soovitada võimalikke lahendusi.”

Erinevalt paljudest tehasemajade tootjatest suudab Nord Homes vähemalt Tallinna, Tartu ja Pärnu lähikonnas ehitada maja valmis algusest lõpuni ehk kuni nn võtmed kätte staadiumini. Selleks on firmas olemas erinevad töögrupid – ühed ehitavad vundamendi, teised teevad tehases detaile, kolmandad paigaldavad neid objektil ja neljandad tegelevad karbi viimistlemisega. Nii on kliendi otsustada, kas ta soovib vaid ilmastikukindlat majakarpi ja edasised tööd selle kallal teeb omal jõul või tellib lõpuni valmis lahenduse. Lisaks võib tellida ka eraldiseisvalt ainult projekti, ja kogu ehitustegevuse siiski ka ise planeerida. Seega kui Nord Homesi enda rajatud maju on Eestimaal peaaegu sadakond, siis ettevõtte koostatud projektide järgi tehtud maju on oluliselt rohkem.

10 K I N N I S V A R A

PÄRNU MAALEHT Nr 2 18. VEEBRUAR 2021

Pärnu kinnisvaraturg tegi koroonakriisis läbi väikese vähikäigu Kuigi koroonapandeemia mõjutas Pärnu kui kuurortpiirkonna majandusaktiivsust arvestataval määral, jäi kriisi negatiivne mõju linna ja maakonna elamispindade turuaktiivsusele siiski mõõdukaks.

HEIKI ORAV, Arco Vara Pärnu osakonna juhataja Lühidalt kokku võttes võib öelda, et Pärnu kinnisvaraturg oli 2020. aastal aktiivne, kusjuures seda aktiivsust vedasid tehingud hoonestamata maadega, eeskätt metsamaadega, ja eluhoonetega hoonestatud maadega.

Tuginedes Arco Vara analüütiku Mihkel Eliste turuanalüüsile, tehti eelmisel aastal Pärnu maakonnas 3765 kinnisvara ostu-müügitehingut, mida on 10% rohkem kui 2019. aastal.

Ja seda kõike olenemata koroonakriisist.

Elamispindade müügis tekkis väike langus Elamispinnatehingute osakaal kõikides ostu-müügitehingutes küll eelneva kahe aastaga võrreldes mõnevõrra vähenes, kuid sellest hoolimata jätkas keskmise kinnisvaratehingu väärtus maakonnas kasvamist.

2020. aastal tehti Pärnumaal korteritehinguid 1,6% vähem kui aasta varem, tehingute arv alanes sealjuures ainult maakonnakeskuses. Võrreldes 2016. aastase turuaktiivsuse kõrgtase-

Põhja-Pärnumaa vallavolikogu ja vallavalitsus soovivad imelist vabariigi aastapäeva!

mega tehti siiski 6,7% vähem ostu-müügitehinguid. Teisisõnu, Pärnu maakonna korteriturg pöördus tehingute arvult langustrendi juba mitu aastat tagasi, koroonakriis on negatiivseid trende vaid mõnevõrra süvendanud. Turuaktiivsuse kasv peatus ja ka hinnakasv aeglustus, seda on vedanud eeskätt Pärnu linna uuemad korterid. Järelturul võis samal ajal täheldada mõningast hinnalangust.

2020. aastal müüdi Pärnu linnas 164 uut korterit – 6,3% vähem kui aasta tagasi, mil uute korterite müük suurenes 33%.

Uute korteritega tehtud tehingud moodustasid 2020. aastal kõikidest tehingutest 19% (2019. aastal 20%). 2020. aastal ehitusaktiivsus kasvas, eriti III kvartalis, kui toimus taastumine esimesest koroonakriisist.

Edaspidi arendusprojektide algatamine tõenäoliselt mõneks ajaks väheneb. Uute korterite müügiperioodid on veidi pikenenud, potentsiaalsete ostjate hulk väheneb ja ehitushinna

kasvu survestavad tegurid ei võimalda piirkondlikul ostjaskonnal uute korterite iga-aastase kallinemisega sammu pidada.

Järelturul tehti Pärnu linna korteritega mullu 706 ostumüügitehingut, mida oli 1,8% vähem kui aasta tagasi.

IV kvartalis tehti Pärnus 264 korteritehingut – 29% rohkem kui III kvartalis ja koguni 38% rohkem kui 2019. aasta IV kvartalis. Likviidsuse paranemisel vähenes IV kvartalis eelkõige kahetoaliste korterite müügipakkumiste arv ja üüriturul asus samal ajal alanema nii ühe- kui ka kahetoaliste korterite pakkumine.

Turuaktiivsuse kasvu on panustanud aga ennekõike uute korterite suurenenud müük, millele viitab ka hinnataseme piirkondlik kasv.

Kasvanud korterihinnad ja halvenenud pakkumise struktuur võimaldasid arendajatel tuua turule uusi projekte, mistõttu suurenes 2020. aastal jätkuvalt ehitusaktiivsus ning uute korteritega tehtud tehingute tõttu kiirenes aasta lõpus ka hinnakasv. See ei näita siiski turul tervikuna aset leidvat hinnakasvu, vaid pelgalt tehingute struktuurilisi muutusi.

Kuigi ehitusaktiivsus kasvas pärast koroonakriisi esmast ehmatust järsult, ületades ka 2018. aasta näitajad, vähenes samal ajal märkimisväärselt ehituslubade arv – see viitab 2021. aastal alanevale ehitusaktiivsusele.

2020. aastal vähenes pakkumis-

Pärast kevadist kriisi turg elavnes

Arvestades, et tööturul jätkub suhteliselt keeruline olukord ka vähemalt 2021. aasta esimeses pooles, ei saa tüüpkorterite olulist hinnakasvu prognoosida.

te arv Pärnu linnas koguni 18%, kogu maakonnas tervikuna aga veidi mõõdukamalt – 7,4%.

Lühiajalise majutuse turg keskendus eelmisel aastal peamiselt siseturismile, mistõttu suurenes IV kvartalis pikaajaliste üüripakkumiste arv, see tõi allapoole ka hinna.

Arendusturul on potentsiaalsete ostjate huvi olnud suhteliselt suur, olenemata juba enne 2020. aasta majanduskriisi alanenud tehingute arvust.

Ostuhuviliste arv enne majanduskriisi siiski arvestatavalt ei kasvanud. Hoonestatud elamumaadega tehti Pärnu maakonnas 2020. aastal 449 ostu-müügitehingut.

u ja g o k li o v a ll a V te s Häädemee ad head iv v o o s s u ts li a v a Vall

! a v e ä p a t s a a i g Vabarii

Soovime meeleolukat vabariigi aastapäeva ja ootame teid suveks Ruhnu!

Korstnapühkija

Kihnu vallavalitsus soovib

kaunist vabariigi aastapaeva!

SK KIVIKORSTNAD OÜ

Tegutsen Pärnu- ja Viljandimaal TASE 4 KUTSETUNNISTUSE NR 153050

Kivikorstnate ehitamine ja plekitööd Ootame teid suveks Kihnu!

Tel 5667 5334

tel 5844 0510 rainer010203@hot.ee www.korstnad-kolded.ee

Otsid torumeest?

Meie aitame Sind! +372 5678 7190 info@torutiim.ee

www.torutiim.ee

» » » » » »

KORSTNA MÜTSID KATUSELUUGID KATUSEHARJAD AKNAPLEKID VIHMAVEESÜSTEEMID RÄÄSTAPLEKID

www.etplekitood.ee Lao 8 80010 Pärnu (Boks 9) GSM 5662 1017 GSM 5684 2818

K I N N I S V A R A 11

PÄRNU MAALEHT Nr 2 18. VEEBRUAR 2021

FOTO: LVM KINNISVARA

FOTO: ARCO VARA

Üks elamurajoonide uusarendusi Pärnu linnas on jõe vasakul kaldal peagi valmiv Pilli paarismajadega elukvartal, kus praegu veel mõned korterid saadaval. Hinnatase jääb 2500 €/m² kanti.

Tori vallas Sauga aleviku Hirvela elamupiirkonnas on 65 000 euro eest saadaval kahetoaline 37,6 m² suurune korter uues kortermajas.

FOTO: LVM KINNISVARA

siiski järjest madalam – veel 2018. aastal oli ostu-müügitehinguid 127. Turuaktiivsuse vähenemist on saatnud viimasel kahel aastal hinnakasvu peatumine, mis koos ilmestavad Pärnu linna elamuturul nõudluse vähenemist.

Suuremates linnades on viimaste aastate vältel korteriturul kõrgeim tehingute arv olnud III kvartalis, mille järel on tehinguaktiivsus stabiilselt alanenud kuni järgneva aasta II kvartalini. Elamuturg on käitunud samamoodi, ainsaks erinevuseks II ja III kvartali sarnane aktiivsus. Koroonapandeemia tõttu ei järginud turg 2020. aastal sarnast käitumist, ent 2021. aastal on oodata varasemate trendide naasmist.

Märkimisväärset aktiivsust 2021. aasta ei too FOTO: OLEV MIHKELMAA, FUND EHITUS

Pärnus on saadaval ka eksklusiivset kraami, näiteks hinnaga 37 000 eurot on müügis 10,1 m² suurune nn poissmehekorter ajaloolises puithoones.

Maamaju osteti varasemast rohkem

Mai elurajoonis on vabu kortereid veel eelmisel aastal valminud kümnekorruselises elumajas. Nii maksab seitsmendal korrusel paiknev 51,4 m² suurune kahetoaline korter 96 900 eurot.

Kui elamuturul jäi koroonapandeemia negatiivne mõju 2020. aastal märkamatuks, siis ei mõjutanud see oluliselt ka ettevõtete investeeringuid maasse ja ehitistesse. Küll tekitas kriis tööealise elanikkonna seas mõtteid, et kodukontoriks võiks soetada maamaja või suvila ja seda just Pärnu maakonda, mis ju tuntud suvituspiirkond.

Nii üksikelamute kui ka suvilate hinnad alanesid 2020. aasta lõikes aastatagusega võrreldes ligi 8%.

Maakonnas väljaspool Pärnu linna müüdi 2020. aastal 346 hoonestatud elamumaad, seda on 13% rohkem kui aasta varem. Pärnu linnas tehti 103 hoonestatud elamumaa tehingut ehk 3% rohkem kui 2019. aastal. Eelnevate aastatega võrreldes on turuaktiivsus püsinud

Praegu võib prognoosida, et selle aasta I kvartalis püsib peamiselt hooajalistest teguritest tulenevalt nii korteri- kui ka elamuturul tehingute arv madalam kui 2020. aasta IV kvartalis. Koroonaviiruse kaudsete mõjude taustal siirdus Eesti majanduskasv 2020. aastal langusesse ja sel on teatud negatiivne mõju ka kinnisvaraturule.

2020. aasta oli võrdlemisi volatiilne periood, mille sisse jäi nii turuaktiivsuse kiire langus kui ka sellele järgnenud võrdlemisi kiire kasv. 2020. aastal tervikuna jäi turuaktiivsus korteriturul siiski varasemate aastate kõrgtasemetele alla ja märkimisväärset kasvu pole oodata ka lähitulevikus. Pakkumishinnad on alane-

nud peamiselt vaid ehituslikult vanemate elamispindade turul.

Kuna 2021. aasta esimeses pooles on oodata piirkondliku tööpuuduse suurenemist, ei ole elamispindade turul tervikuna olulist kasvu tulemas.

Elamuturg võib näidata positiivsemat arengut kui korteriturg, sest tööpuudus kasvab peamiselt madalamapalgaliste seas, kes pole niikuinii elamuturu potentsiaalsed kliendid.

Järelturuhindadele on koroonakriisil konservatiivne mõju.

Osaliselt on elamispindade turu jahenemine ka tervitatav, sest turuaktiivsuse kasvu on pikemat aega tagasi hoidnud nii mõnegi turusegmendi puhul sobilike pakkumiste vähesus.

Kauplemist hinna üle ja pikemaid müügiperioode esineb ka tulevikus, peamiselt pangalaenu abil tehtavate ostutehingute puhul. Laenuturul pole meetmete leevendamist oodata.

Pärnu linna korteriturule uusi arendusprojekte oluliselt ei lisandu, sest senine uute korterite pakkumine on niigi laialdane ja konkurents arendusprojektide vahel üsna tihe. Kuigi 2020. aastal pöördus ehitusaktiivsus taas kasvule ja ületati ka 2018. aasta tipptase, viitab 2020. aastal väljastatud uute ehituslubade maht siiski eelolevale ehitusaktiivsuse langusele.

Kuna 2020. aastal kujunes elamuturu aktiivsus kõrgemaks kui varasematel aastatel ja pakkumiste arv jätkas langust, võib 2021. aastal tõenäoliselt oodata elamutehingute arvu taandumist.

12 R E K L A A M

PÄRNU MAALEHT Nr 2 18. VEEBRUAR 2021

kaasahaaravad põnevusromaanid ühes sarjas!

Maalehe krimisarjas ilmub kokku 10 maailma müügiedetabelite tippe vallutanud põnevusromaani – ettetellimine on alanud!

ÜHE raamatU HIND vaid 6,99 €.

Raamatud toimetame Teile postkasti TASUTA.

Sarja avaraamat ilmub 1. aprillil.

Loe raamatute tutvustusi ja telli

maaleht.ee/krimisari

Lisainfo: klienditugi@ekspressmeedia.ee või telefonil 680 4444.