Pärnu maaleht (mai 2021)

EMOTSIONAALNE TUGI: koroonakriis masendab ja tekitab stressi Lk 10–11 Atsi talu hakkab maasikaid kasvatama kasvuhoonetes – nii saab oma kuus korda suurema saagi

Pärnumaa riigimetsa raielankidel pannakse tänavu mulda 2,9 miljonit metsataime Lk 6–7

Lk 4–5

Margit Eichen: suvel on tulemas Häädemeeste Hää festival ja palju ägedaid üritusi Lk 8–9

www.maaleht.ee

20. mai 2021 Nr 4

ON HUSQVARNA TRIMMERITE AEG! Trimmer Husqvarna 122C

159 € Rohulõikur Husqvarna 129R

349 €

2 U U D I S E D

PÄRNU MAALEHT Nr 5 20. MAI 2021

Liivi lahest saab varasemast rohkem räime püüda FOTO: BIANCA MIKOVITŠ

Sel aastal saavad kalurid püüda Liivi lahel viimaste aastate võrdluses rekordilise koguse räime – kokku 18 300 tonni, mis on 15 protsenti rohkem kui eelmisel aastal.

Euroopa Liidu tasemel olid Eesti kalapüügivõimaluste osas nii Läänemerel kui ka Põhja-Atlandil kokkulepped sisuliselt olemas juba varem ja püük sai alata 1. jaanuaril. Nüüdseks on valitsus kinnitanud ka lõplikud kvoodinumbrid ja riigisisese jaotuse.

Eesti õigusaktiga tuli lihtsalt üle võtta ja kehtestada Eestile eraldatud räime- ja kilukvoodid Läänemerel, püügivõimalused Põhja-Atlandil ning Eesti-Vene kokkuleppe kohased kalakvoodid Peipsi järvel.

Keskkonnaminister Tõnis Mölder märgib, et kõikide mulluste kutselisi ja harrastuskalastajaid puudutavate kokkulepete kinnitamisega said eelmise aasta püügiülejäägid üle kantud tänavusse ning kehtestatavad kalakvoodid on nüüd lõplikud.

“Oluline ja hea on see, et kalapüügisektoris on jõutud kokkulepetele kvootide omavaheliseks jaotuseks, mis tagab jätkuvad püügivõimalused nii rannakaluritele kui ka traalpüüdjatele,” ütleb minister.

Räimepüük saab tänavu eeldatavasti hoogu juurde, sest Liivi lahele eraldatud kvoot on varasemate aastatega võrreldes üksjagu suurem.

Läänemere kalakvoodid lepiti tegelikult kokku juba eelmise aasta detsembrikuises kalandusnõukogus, kus BALTFISHi eesistujana oli Eestil kanda läbirääkimistes juhtroll.

Meie enda kvoot tänavuseks aastaks on 55 000 tonni jagu pelaagilisi kalu, mis on umbes 2500 tonni vähem kui 2020. aastal. See on loomulik kõikumine, mida mõjutavad mitmed asjaolud, nagu ilmastik ja paljunemistingimused.

Rõõmustada saavad kõik kilusõbrad, sest kilu püügikvooti tõsteti kuni 6 protsenti. Eesti kilukvoot järgmiseks aastaks on

TA S U B T E A DA

Eesti kalapüügivõimalused Eestile antud kvoodiga püügivõimalused 2021. aastal n Kilu – 25 539 tonni n Räim – u 29 000 tonni n Peipsi ahven – u 500 tonni n Peipsi koha – u 560 tonni n Peipsi latikas – 1214 tonni n Krevett, tursk, meriahven, süvalest jt Põhja-Atlandil – 15 000–20 000 tonni Allikas: keskkonnaministeerium

ligi 25 500 tonni, mullu oli see 24 072. 15 protsenti rohkem saab tänavu püüda ka Liivi lahe räime. Eesti saab sealt räime

püüda tänavu ligikaudu 18 300 tonni, mis on üle aastate kõrgeim kvoot.

PÄRNU MAALEHT

Omanik näeb, kes tema metsaandmeid on uurimas käinud Metsaomanik saab nüüdsest teate, kui nende naaber on saanud loa teha lagevõi turberaiet ja lisaks on võimalik näha, kes on vaadanud andmeid tema metsa kohta.

Müüa ehituslikku saematerjali, põranda-, terrassi- ja värvitud voodrilauda. Vedu tasuta.

Tel 528 2268 | www.mppuit.ee

Metsaregistris on andmekaitse inspektsiooni soovituste järgi sisse viidud uuendus, mille abil metsaomanik saab vaadata, kes on uurinud tema metsa metsateatisi ja metsakaitseekspertiise, teatab keskkonnaministeerium.

Registreeritud on ka n-ö anonüümsed kasutajad märkega “Metsaportaali avalike andmete kasutaja” ehk isik, kes ei ole end metsaregistris autentinud. Siiski jääb alati maha jälg IP-aadressi näol.

Keskkonnaminister Tõnis Mölder ütleb, et see uuendus annab metsaomanikule kindluse, et tema omandiga ei toimetata tagaselja.

Metsainfo vaatamine pole enam anonüümne ja andmete uurija jälgi on vajadusel varasemast lihtsam ajada.

Teise uuendusena jõuab riigiportaaliga ühinenud metsaomanikeni automaatteavitus, kui tema katastriüksusega piirnevale metsaosale on võetud lage- või turberaie metsateatis.

“Nii on piirinaabritel võimalus raietes kaasa rääkida või suisa metsamaa endale osta, kui naabriga kokkuleppele jõutakse,” selgitab Tõnis Mölder ning tuletab meelde, et teavi-

tused saadetakse riigiportaali eesti.ee ja jõuavad piirinaabrini, kui need on suunatud n-ö igapäeva e-posti aadressile.

Metsaregistri täiendamise vajadusele juhtis tähelepanu õiguskantsler Ülle Madise, kelle hinnangul aitab metsateatiste automaatne edastamine huvitatud isikutele vältida tarbetuid arusaamatusi naabrite vahel, kuid samas säiliks metsateati-

se menetluse senine tõhusus.

Seega soovi korral piirinaabrid suhtlevad omavahel, kuid metsateatiste menetlemine, ülevaatamine ja väljastamine toimub tavapärasel moel.

Ka metsanduse uue arengukava aruteludes on olnud huvirühmade ühine soov kogukonna kaasamine metsa puudutavate otsuste langetamisel.

PÄRNU MAALEHT

U U D I S E D 3

PÄRNU MAALEHT Nr 5 20. MAI 2021

Jaansoni raja ääres avati plats grillimiseks

FOTO: TANEL MEOS

Pärnu linnavalitsus lasi Pärnu jõe paremkaldale Jaansoni raja äärde paigaldada kolm kaetud lõkkeaset, millel saab kaasavõetud toitu grillida.

Lõkkeasemed asuvad Jaansoni raja äärde jääval Niidu aasal.

Tegemist on jõeäärse platsiga, mis on kunagi olnud kasutusel jaanitulekohana ning kus inimesed on harjunud piknikku pidama ja kala püüdma.

Pärnu linnavalitsuse heakorraspetsialisti Piret Unni sõnul on kõik kolm Niidu aasale paigaldatud grilli täpselt samasugused nagu eelmisel kevadel Papiniidu silla lähedale Veteranide parki üles pandud grillid.

“Veteranide pargi grillid võtsid inimesed kohe aktiivselt kasutusse ja nüüd kui Niidu aasale kolm uut grilli üles said, läk-

sid ka need kohe käiku,” märgib Piret Unn. Kaetud grillid on varustatud restiga. Puud, tikud ja muu grillimiskraam tuleb endal kaasa võtta. Iga lõkkeaseme juures on üks uus kaheksakohaline piknikupink.

Grillid valmistas OÜ Metalboss ja pingid OÜ Puukujurid.

Grillid ja lauad läksid kokku maksma 4896 eurot.

Niidu aasal on ka murukattega võrkpalliplats. Võrkpallipostid on korrastatud ja nende külge võib mängimiseks kinnitada oma võrgu.

PÄRNU MAALEHT

KEVADINE ERIPAKKUMINE ERAISIKUTELE! 8 M3 KONTEINERI TELLIMISEL

15% SOODUSTUST Kas teadsid, et Pärnus saad tuua oma ehitusprahi Savi 36a?

Vastuvõtt toimub m3 põhiselt. www.kaitlus.com Linna rajatud grillikohad meelitasid rahvast ligi juba siis, kui õhusooja oli veel napivõitu.

Haritava maaga tehakse üha rohkem tehinguid Maa-ameti andmetel tehti 2020. aastal haritava maaga ehk põllumajanduslikult kasutatava maaga 1493 ostu-müügitehingut, mis on 17 protsenti enam kui aasta varem.

Tehingute koguväärtus oli 65 miljonit eurot ja käive suurenes 2019. aastaga võrreldes ligi 6 miljoni euro võrra. Haritava maa hektari mediaanhind on viimastel aastatel näidanud stabiilset kasvutrendi.

Tehinguosaliste puhul on näha jätkuvat trendi haritava maa turu koondumisest jurii-

diliste isikute kätte. Eraisikute osatähtsus müüjate hulgas oli 2020. aastal väiksem kui kunagi varem ja juriidiliste isikute osatähtsus läbi aastate kõrgeim. Enamik ostjaid olid juriidilised isikud.

Tehinguaktiivsuse poolest paistsid silma Lääne-Viru, Saaremaa ja Tartu maakond,

kus tehti 2020. aastal vastavalt 201, 193 ja 173 tehingut.

Väikseim tehingute koguarv oli Hiiu ja Ida-Viru maakonnas, kus tehti vastavalt 16 ja 28 tehingut. Tehingute koguväärtus oli kõrgeim LääneViru ja Tartu maakonnas, vastavalt 10,5 ja 10,3 miljonit eurot.

Haritava maa hektari mediaanhind oli 2020. aastal 3612 eurot, mis võrreldes 2019. aastaga oli 9,5 protsenti kõrgem, seejuures võrreldes viie aasta taguse ajaga oli põl-

Kesklinna silda hakkab remontima TREF Nord Pärnu linnavalitsus valis Pärnu Kesklinna silla remontijaks aktsiaseltsi TREF Nord, kelle pakkumus oli koos käibemaksuga 449 372,39 eurot.

Pärast ettevõttega lepingu sõlmimist algab sillaavade, tugimüüride, sammaste, piirete, teekatte ja teiste osade remont, mis kestab 10. septembrini.

Kõnniteede remondi ajal pääsevad jalakäijad ja kergliiklejad teisele poole jõge kord ühe, kord teise sillapoole kaudu.

Autoliikluseks võib TREF Nord silla sulgeda ajavahemikul 16.–30. augustini kuni kaheksaks ööks kella 19st kella viieni

FOTO: TANEL MEOS

Kesklinna sild pannakse remondi ajaks augustis liiklusele kinni.

lumaa hektari mediaanhind kolmandiku võrra kõrgem.

Ostu-müügitehingud näitavad, et kõige kõrgema hinnatasemega maakonnad on Tartu, Valga, Lääne-Viru ja Viljandi maakond, kus haritava maa hektari mediaanhind oli vähemalt 4000 eurot.

Põllumaa võib kõige odavamalt kätte saada Hiiu, Saare ja Lääne maakonnas, kus hektari mediaanhind oli vahemikus 2491–3000 eurot.

Käitlus OÜ Savi 36a, Pärnu Teenindusjuht: tel 5300 0077 E-post: info@kaitlus.com

AVATUD REMONDITÖÖKODA Tallinna mnt 82, Pärnu info ja broneerimine 448 1710

KLIENDIKAARDIGA -10% TEENUSE HINNAST

PÄRNU MAALEHT

hommikul, sõidukite liikluse sulgemisest tuleb vähemalt kaks nädalat ette teada anda.

Algul lootis linnavalitsus silla ära remontida juba 21. juuniks, ent pärast ettevõtetega nõupidamist muudeti riigihanke tingimusi.

Linnavalitsuse teede peaspetsialist Jaak Kanniste põhjendab seda otsust nii: “Seoses koroonaviiruse levikuga on materjalide tellimisajaks vähemalt neli nädalat. Vaatasime, et jaanipäevaks ei jõua ja tipphooajal silda sulgeda ei tahaks.

Seetõttu otsustasime töid teha kahes etapis – nende töödega, mis liiklust ei sega, saab alustada kohe pärast lepingu sõlmimist, kuid teekatte uuendamine toimub augusti teises pooles.”

PÄRNU MAALEHT

Pärnu Väikeloomakliinik

Arsti nõuanne kodust lahkumata! www.väikeloomakliinik.ee ONLINE-KONSULTATSIOON Online-konsultatsioon on Pärnu Väikeloomakliiniku arstide pakutav tasuline nõuandev veebipõhine veterinaarteenus.

Online-konsultatsiooni raames vastab arst Teile esimesel võimalusel hiljemalt 3 tööpäeva jooksul.

Vastamine toimub e-posti või telefoni teel ajavahemikus kell 9–19.

Online-konsultatsiooni maksumus on 20 €.

4 P Õ L L U M A J A N D U S

PÄRNU MAALEHT Nr 5 20. MAI 2021

FOTO: TANEL MEOS

Atsi talu mahemaasikad

jõuavad maiustajate kätte jaanipäeval Kuigi Atsi talus on maasikate all vaid natuke üle hektari põldu, loodab peremees tänavu kasvuhooneid paigaldades saada senisest mitu korda rohkem saaki, samuti saavad marjad kasvuhoonetes märksa varem küpseks kui avamaal.

AIN ALVELA

Atsi maasikatalu peremees Robertiino Käänik oma maasikapõllu juures. Selle kõrvale on tal plaanis püsti panna tosinkond kasvuhoonet, mis võimaldavad samalt maalt varasemast mitu korda suuremat saaki saada.

Atsi maasikatalu peremehel Robertiino Käänikul pole olnud marjakorjajate leidmise muret, ja mitte niivõrd sellepärast, et maasikate alust pinda pole teab mis palju, vaid pigem selle tõttu, et ta on oma marjade müügi korraldanud hoopis nii, et inimesed ise tulevad ja nopivad vagudelt niipalju kui neile vaja. Pole suvise tööjõu otsimise

probleemi ja endal ka lihtsam.

Hooviväravas peremehel väike müügilett ikkagi on, et ka need, kes kohale tulnud, aga ise peenravahedes küürutada ei viitsi, marjadeta ei jääks.

“See on kõige parem variant, kui inimesed ise käivad kohal ja korjavad. Nii käib mul see asi siin juba paar aastat ja iga aastaga tuleb rahvast ise korjama ikka roh-

TÄITEMATERJALI MÜÜK ja TRANSPORT VÄIKEKALLURIGA

kuni 3 tonni korraga TRANSPORT

al 37 €

AUTOKLAASIDE MÜÜK, VAHETUS JA PARANDAMINE

58 091 823

info@parnukallur.ee

kem ja rohkem,” räägib viimased kümmekond aastat maasikakasvatamisega tegelenud Robertiino Käänik. “Eks suuremad kasvatajad harjusid võõrtööjõuga ära ja kasvupind läks väga suureks kätte, sellepärast oligi neil mullu korjajate leidmisega mure, sest kümneid hektareid ju oma jõududega ei korja. Mina saan selle oma maaga ise hakkama.”

Lisaks maasikatele on põlluserva istutatud ka mõned read vaarikataimi. Vaarikas valmib maasikast veidi hiljem ja see lubab talu tuluteenimise hooaega mõnevõrra pikemaks venitada.

Avamaamari siirdub kasvuhoonete riiulitele

Kasvuhoonetesse saab panna umbes kuus korda rohkem taimi võrreldes selle avamaalapiga, millele kasvuhooned paigaldatakse. Nimelt hakkavad taimed kasvuhoonetes kasvama roostevabast metallist rennides,

LIPUMASTID KUNI MAI LÕPUNI 10% SOODSAMALT

www.parnukallur.ee

Vahetame autoklaase kaskokindlustuse teenuse raames.

AS Mammograaf koostöös Eesti Haigekassaga kutsub rinnavähi sõeluuringule 2021 aastal kõiki 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969 ja 1971 sündinud naisi.

Igaühel on õigus heisata Eesti lipp 365 päeva aastas

Rinnavähi sõeluuring on TASUTA

Pesumasinad ja nõudepesumasinad Remont ja kojukutsed Lisaks parandame teie telerid, raadiod, autoraadiod, kodukinod, DVD-d...

Võta meiega ühendust tel 442 7231 Centralservice OÜ

Asume aadressil Riia mnt 74, Pärnu

Mammograafia uuringutreiler ootab naisi vastuvõtule Port Artur 2 juures Lai 11, Pärnu Vastuvõtt toimub 31. mai kuni 04 juuni 2021.aastal.

TEENINDAME EELREGISTREERIMISE ALUSEL Info ja eelregistreerimiseks helistada telefonile: 627 4470

VASTUVÕTULE TULLES KANNA KINDLASTI MASKI Kui Te kuulute käesoleval aastal kutsutud aastakäigu hulka, siis võite julgelt registreeruda sõeluuringule kutset ära ootamata.

Täpsem info ja personaalne pakkumine: mastid@hobesolg.ee

Tel 5565 5001

P Õ L L U M A J A N D U S 5

PÄRNU MAALEHT Nr 5 20. MAI 2021

FOTO: TANEL MEOS

mis kinnituvad postide külge 40-sentimeetrise vahega – esimene renn on 40 cm kõrgusel, teine 80 cm, kolmas 120 cm ja neljas 160 cm kõrgusel. Ja niimoodi kahel pool vahekäiku.

“Nõnda saab maad palju paremini ära kasutada, ei ole umbrohu tõrjumise vaeva ja marju saab korjata kas istudes või püsti seistes, ei pea peenarde vahel küürutama,” iseloomustab Käänik maasikataimede korrustele asetamise eeliseid. “Kokku tuleb kaksteist kasvuhoonet, mis katavad ära umbes 11 000 ruutmeetrit põllupinda. Arvestades, et taimi saab oma kuus korda rohkem, siis peaks samalt maalt saama ka märksa suurema saagi.”

Kogu Atsi talus kasvatatav marjasaak on mahe, keemiat ei kasutata ja väetised, mida maasikatele antakse, on looduslikud.

Näiteks puutuhast, küüslaugust ja kõrvenõgesest tehtud leotis.

Neist esimesena läheb kevadel peenardele tuhk ja kohe, kui esimesed kõrvenõgesed maa seest välja ilmuvad, asub marjakasvataja neist leotist valmistama.

“Sellega peab vaatama, et taimi ära ei kõrveta. Kõigepealt teen suures tünnis leotise valmis ja enne peenardele viimist lahjendan vajadusel seda veel veega. Mul käib see vahekorra leidmine silma järgi, ega selles midagi teab mis keerulist ole,” räägib Käänik. “Tuhka võib peenardele panna põhimõtteliselt juba ka talvel. Maad läbi kaevama ei pea, kogu väetamine käib leotistega, mis tuleb taimede juurtele valada. Puutuhas pole mingeid kahjulikke aineid, küll aga sisal-

dab see rohkelt lisandeid, mida taimed kasvamiseks vajavad.”

Kui varasematel aastatel käis ta marju ka turul müümas, siis nüüd on Käänik sellest loobunud.

Turukaubandust peab ta kahtlaseks ja nendib, et olukord läks vahepeal juba selliseks, et ostja ei teadnud tegelikult, mida ta saab, sest Poola maasikas vallutas lette nii legaalselt kui ka illegaalselt ja mida sa seal konkureerid, kui keegi müüb midagi ikka odavamalt.

Lindudega annab võidelda, vihmaga mitte

Nüüd on selles mõttes sotid selged – inimesed korjavad ise palju tahavad, põllult tulles lähevad marjad kaalule ja müügihinnaks on 3 eurot ja 50 senti. Turult, poest või mõnest teeäärsest müügipunktist sellise hinnaga kodumaist marja, saati veel mahedana kasvatatud, naljalt ei saa.

“Varem käisin kolmes kohas müümas. Tõsi, raha saab rohkem, aga tööd on ka rohkem.

Ise oled sellega väga kinni,” kirjeldab Robertiino Käänik maasikate müügistrateegia iseärasusi.

“Ja Eesti maasikate maine läks ka siin viimasel ajal alla. Keegi ei usu enam, mida sa seal müüd või mida räägid, sest on ju välja tulnud, kui Poola või Kreeka maasikat müüakse Eesti maasika pähe.

Kellelegi võõrale edasimüümiseks anda ka pole hea, segab seal minu marjadele mingeid teisi hulka ja lõpuks oled ise veel süüdi kah.”

Taimed Atsi talu tulevastesse kasvuhoonetesse on juba tellitud, need tulevad Jõgevamaalt, Marimarta maasikakasvatustalust, kus kasvatatakse kuuel

Müügilett ja marjakastid saavad jõude seista kuni jaanipäevani, mil talu maadelt esimesi küpseid maasikaid võib oodata.

hektaril ise nii marju kui tegeldakse ka maasikataimede müügiga. Marimarta toob istutusmaterjali Hollandist, kusjuures ollakse sealsete taimekasvatajate ametlik esindaja Eestimaal.

“Taimed on head, nagu taime maasse paned, nii läheb 40–50 päeva ja on marjad küljes,” iseloomustab Käänik. “Eks suvel ole näha, millal tänavused kasvuhoonemarjad küpseks saavad. Esimene kord teha, ega ei tea ju ka veel täpselt, aga jaanipäeva paiku peaks juba korjata saama. Järgmisel aastal, kui kasvuhooned juba olemas, peaks veelgi varem saama.”

Aga Käänikul on ka endal plaanis teha eraldi kasvupind spetsiaalselt taimede ettekasvatamiseks. Siis pole tarvis edaspidi värsket istutusmaterjali enam väljastpoolt sisse osta.

Kasvuhooned oleksid tal juba ammu püsti, sest nende

tellimisega alustas ta juba aasta eest, aga koroonaviiruse levik hakkas asjaajamist pidurdama. Kaarkasvuhooned tehakse Eestis eraldi just Atsi talu vajadusi silmas pidades.

Need lahendavad ka lindude probleemi, kes avamaal kasva-

“Ühel aastal oli nii, et terve kuu sadas vihma ja selle aja jooksul oli ainult neli päikeselist päeva. Siis läks küll tonnide viisi maasikat hukka.”

ROBERTIINO KÄÄNIK

vaid maasikaid kohe ründama asuvad, kui esimesed marjad hakkavad punaseks värvuma.

“Linnud teevad palju pahandust. Ma olen hulka raha raisanud ja sada imet teinud nendega võitlemiseks, aga miski ei aita,” nendib Käänik. “Lind on selline, et harjub kõigi hirmutistega üsna kiiresti ära. Olen proovinud neile kotka häält lasta, värvilisi palle õhku riputanud, paugutanud. Ei ole õiget kasu millestki.”

Teine asi, mis hea maasikasaagi võib ohtu seada, on suvine vihm. Kui ikka saagi valmimise eel ja ajal vihma kallab, siis selle vastu ei saa mingi vahendiga.

Kasvuhoones marjade kasvatamine vabastab ka sellest murest. Loomulikult tuleb ka seal taimede eest hoolt kanda. Nii on Robertiino Käänik sinna planeerinud automaatse imbvoolikutel põhineva kastmissüsteemi, sest käsitsi tehes võtaks see suurema osa peremehe ajast. Ka praeguste peenarde all jooksevad tilgutitega kastmisvoolikud.

Maasikas armastab päikest ja sooja

“Maasikas tahab sooja ja päikest, siis tulevad marjad suured ja magusad,” ütleb ta. “Vesi kastmiseks on mul siin olemas, seega ainus soov on, et kasvuperioodi jaguks rohkesti päikeselisi ilmu. Ühel aastal oli nii, et terve kuu sadas vihma ja selle aja jooksul oli ainult neli päikeselist päeva. Siis läks küll tonnide viisi maasikat hukka. Vihma käes ei saa marjad valmiski, mädanevad toorest peast varre otsas ära. Tookord matsin kolm tonni maha.”

Atsi maasikatalu põllu rekordsaagid küünivad hoojaja kohta kümne tonnini.

Küsimusele, kui tulus maasikakasvatamise äri on, vastab Käänik, et elab ära, aga tööd on ka omajagu. Esimene asi, millega tuleb kevadsoojade ilmade saabudes tegelema hakata, on taimede rohimine. Kuigi taimed kasvavad peenardel kile sees, leiab umbrohi kuigivõrd ikka tee ka juurteni ja soovitatav on see kohe sealt välja noppida.

“Lapsed tulevad appi ja kohe, kui põld veel veidi kuivada jõuab, hakkame pihta,” ütleb ta. “Lõikamistööd on ka palju – vanad lehed tuleb ära lõigata, hiljem ka noored võsud kõik. Ka uusi taimi saab puhmasid harvendades välja võtta ja eraldi kasvama istutada.”

Korraga ta tänavu kõiki kasvuhooneid paika veel ei jõua, sest kui ainult sellega tegeleda, jääks ta sel aastal üldse saagist ilma.

Töö saab lõpule viia juba sügisel, siis, kui mõnede taimede antud teinegi saak on koristatud.

Sordid, mida Robertiino Käänik põhiliselt kasvatab, on varajasem ja meie kliimasse suurepäraselt sobiv “Polka” ja hilisem maasikasort “Malviina”. Ta on proovinud kasvatada ka teisi, aga lõpuks jäänud ikka just nende kahe kui kõige sobilikumate juurde.

Sõltub ilmast, aga pärast esimeste marjade valmimist kuuks ajaks ikka esimese saagi marju jagub. Hilisema valmimisega sordi maasikaid on aga saanud teinekord korjata kuni esimeste öökülmadeni.

al 180 €

VÄIKE- JA SUURLOOMADE (väljasõiduga kohale) RAVI VEREUURINGUD, RÖNTGEN, ULTRAHELI

al 125 €

LEMMIKLOOMADE PÜGAMINE JA PESU MÜÜGIL LAI VALIK PUUGITÕRJEVAHENDEID. Soodsad hinnad.

J. V. Jannseni 33, Pärnu tel 443 3663 ja 528 7465 Praegu oleme avatud E-R 9-16 ja L 10-14

www.vanaloomakliinik.ee

Rentida puiduhakkur

KAIMO KIVIKAS

Tel 526 9639

tel 518 2169

kaimo.kivikas@tootsiturvas.ee

2021 SPORTSMAN 570 EFI EPS LE – 10 990€

KÜSI LISA!

» » » » » »

KORSTNA MÜTSID KATUSELUUGID KATUSEHARJAD AKNAPLEKID VIHMAVEESÜSTEEMID RÄÄSTAPLEKID

www.etplekitood.ee Lao 8 80010 Pärnu (Boks 9) OÜ Reiu Puhkekeskus, Lao 10-3, Pärnu tel 502 8005, tel 444 0424, info@polarisparts.ee

GSM 5662 1017 GSM 5684 2818

ILUPUU

DE JA PÕÕSASTE MÜÜ

K

• Konsultatsioonid • Aedade planeerimine • Teostustööd Asume Võistes, 155 kilomeetril Tel 5650 0581

RIINALUIKHaljastus

6 M E T S A N D U S

PÄRNU MAALEHT Nr 5 20. MAI 2021

Esimesed 15 aastat kasvavad noorendikud metsakasvataja hoolsa järelevalve all FOTO: TANEL MEOS

Haldusreformiga sõna otseses mõttes suureks ja laiaks muutunud Pärnu linnas leidub üpris laiaulatuslikke metsamassiive, mille seas nii kaitsealasid kui ka majandusmetsi. Viimastes käib praegu kibekiire puude istutamine.

remini taluvat kuuske mõnevõrra harvem.

Mineraliseerimine lihtsustab tööd

AIN ALVELA Metsaistutaja jaoks on pikk ja jahe kevad parim, mida ilmataadilt soovida – nahk ei lähe seljas märjaks ning putukad ei ründa. Jõuab rohkem ja töö pole nii vaevaline, kui tuulevaiksel langil päikeselõõsa all toimetades.

Pärnu jõe läänekaldale jääva Tammiste küla ehk siis ühe n-ö päris-Pärnu eeslinna naabruses on mitu mullust raielanki, kus istutajad ametis. Kahe-kolmekesi pundis tehakse tööpäevaga julgelt hektari jagu metsauuendust.

Sõltub muidugi istutatavast puuliigist, pinnasest ja lõppeks ka sellest, kui pikk tööpäev teha. Vilunud istutaja paneb spetsiaalset istutustoru kasutades päevas kasvama kuni 1500 potitaime, paljasjuurseid istikuid tuleb istutada labidaga ja neid jõuab mulda panna umbes poole vähem. Aga tänapäeval ongi põhiline istutusmaterjal ikkagi potitaim, kas siis kuusk, mänd või kask, ning need, mis riigimetsa kasvama pannakse, on pärit RMK oma taimlatest.

Kokku istutatakse tänavu riigimetsa 24 miljonit metsapuutaime, nendest 2,9 miljonit Pärnumaale, kusjuures oma suurte

riigimetsaalade tõttu ongi Pärnumaa metsauuenduse osakaal teiste maakondadega võrreldes Ida-Virumaa järel suurim.

Istutamisega sünnib uus metsapõlv

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väät ütleb, et konkreetselt metsakasvatajate hooleks on tagada raielankide uuendamine alates uute puude istutamisest, noorendike hooldamisest, ulukitõrjest kuni umbes 15 aasta vanuse või kuue-seitsme meetri kõrguse noore metsani.

Ta nimetab seda kogu n-ö suure metsamajandamise juures omamoodi peenhäälestamiseks, mis samas on kogu metsa eluringi juures kõige tähtsam etapp, sest just esimesel 10–15 aastal noores metsas tehtud tööde põhjalikkusest sõltub see, millist metsa seal sadakonna aasta pärast nähakse.

“Meie vastutusele tuleb metsamaa sellest hetkest, kui toimub uuendusraie ja jääb maha lage raielank. Metsakasvatustalituse vastutuse all on see maa seni, kuni puud seal on kasvanud kuue-seitsme meetri kõr-

• Puurkaevude ja maasoojuspuuraukude puurimine, projekteerimine ning hooldus

Tel 5569 4310 Info@puurvesi.ee

www.puurvesi.ee

• Vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamine

• Reoveemahutite, septikute, biopuhastite, süvaveepumpade ja veefiltrite paigaldus, hooldus, müük

Metsaistutajad ühel Tammiste langil. Nad rääkisid, et kolmele istutajale on hektari jagu männi potitaimi maha panna paras päevatöö.

guseks,” kirjeldab Toomas Väät protsessi kulgu. “Teeme ära viimase valgustusraie, lahendame ära puude grupid, puude arvu ja kui noorendik on nii-öelda valmis, siis annab metsakasvatustalitus selle üle juba teistele RMK üksustele. Seega – meie käes on mets lagedast alast alates järgmised 15–20 aastat.”

Tõepoolest, taimede mahapanekust metsakasvataja töö alles algab. On küll küllalt raske füüsiline töö, aga ei midagi hullu. Hoopis tõsisem vaev on sellega, et al-

“Meie käes on mets lagedast alast alates järgmised 15–20 aastat.”

TOOMAS VÄÄT

editav rgesti se e k ja v itse Eriti ma sandita ja soja li u is n a hna-, Ilm värvi-, lõ e k li t s n Ilma ku ta sainete ja säilitu

toodetud Saksamaal

ÜLEJÕE APTEEK

Meilt saad muldapanekuks:

Hakkpuidu ost-müük, tootmine Jaak Raid Tel 5362 8043 jaak.raid@timberston.ee

• SEEMNESIBULA

• SEEMNEKARTULI

Puhta jalajälje loodusesse saad jätta, kasutades kogu aia väetamiseks Ecofertise väetiseid.

les väikesed metsataimed suudaksid nende kasvust kiiremini pealetungivast võsast ja muust taimestikust jagu saada. Selleks peab inimene neid aitama.

Ka nendel Pärnumaa lankidel, kus praegu männitaimi istutatakse, tuleb ilmselt juba sel suvel ja lisaks ka sügisel nende ümber heina niitmas käia, et väikesed puud valgusenälga ei jääks. Alguses tulebki noorendiku võsasaega hooldamas käia kord-kaks aastas, männinoorendikku rohkem, varju pa-

Metsauuendamist istutamise teel alustatakse okaspuu puhul tavaliselt aasta pärast raiet.

Ka selles kohas Pärnumaal, kus parasjagu istutamist vaatamas käime, on raie toimunud läinud aasta märtsikuus, aastaks on maa jäetud n-ö laagerduma, enne kui istutajad peale tulevad.

Veel enne, eelmisel sügisel, käis langi üle metsaader, mis tegi istutamiseks ette vaod. Seda tegevust nimetatakse maapinna mineraliseerimiseks – maapinna ettevalmistuse käigus keerab ader pindmise kamara ringi, et taimejuured satuksid kohe mineraalsesse mulda ja puud läheksid paremini kasvama.

“See on männile kõige parem kasvukoht, sellepärast olemegi otsustanud siin männikut kasvatada, nii nagu siin varem, enne viimast raiet ka oli umbes saja-aastane männienamusega mets,” selgitab Väät. “Ega metsaseadus meid selleks ei kohustaks, võiksime üldse jätta istutamata ja lasta selle ala hokikeppe (kõverat sookaske) täis kasvada, aga meie eesmärk on, et saja aasta pärast oleks siin jälle ilus männik.”

Vahel kritiseeritakse mineraliseerimist selle pärast, et metsaalune aetakse vagusid täis, aga Toomas Väät kinnitab, et need vaod vajuvad kuue-seitsme aastaga tasaseks ja pinnas taastub, aga kui taimed istutada otse rohukamarasse või sambla ja metsakõdu sisse, siis ei pruugi juured mullas leiduvate mineraali-

TEGEVUSLOA NR 191 Alve kauplus Suur-Jõe 67, Pärnu E–R 8–18 • L 10–15 Tel 447 8477 alve.ee

• RETSEPTIDE ELEKTROONILISELT PIKENDAMINE KIIRELT JA MUGAVALT • VIDEOKONSULTATSIOON PARIMATE ARSTIDEGA Täpsem informatsioon Ülejõe apteegist

Jannseni 7a, Pärnu

www.ylejoeapteek.ee • tel 443 2255

M E T S A N D U S 7

PÄRNU MAALEHT Nr 5 20. MAI 2021

FOTO: TANEL MEOS

deni jõuda ning taim ei lähegi kasvama. Teine põhjus mineraliseerimiseks on see, et nõnda on taimi esimestel aastatel lihtsam hooldada, sest taime leiab paremini üles – hooldaja juba teab, kust neid otsida, sest kui vao põhja koguneb vesi, istutatakse taimed vao servadesse. Ka looduslikule uuenemisele aitab see tuntavalt kaasa, sest ega samblale langenud seeme idane, looduslikult tekkinud taimed on ka ikka seal, kus maapind mineraliseeritud.

Arvestama peab mitmete ohtudega

Toomas Väät ütleb, et metsakasvatajate vastutada on metsa esimesed 15 eluaastat.

TA S U B T E A DA

Mulda saab rekordarv metsataimi Metsataimede istutamine maakonniti 2021. aastal (mln tk) Maakond Istutatud taimi Läänemaa 0,63 Saaremaa

0,69

Hiiumaa 0,81 Põlvamaa 1,04 Võrumaa 1,29 Viljandimaa 1,32 Jõgevamaa 1,4 Valgamaa 1,59 Tartumaa 1,63 Raplamaa 1,64 Järvamaa 1,71 Harjumaa 2,04 Lääne-Virumaa 2,26 Pärnumaa 2,91 Ida-Virumaa 2,99 Kokku 23,95

Allikas: RMK

Kõige suurem oht äsja rajatud noorendikule ei olegi Väädi hinnangul praegu enam ulukid, pealegi on niikuinii arvestatud sellega, et põdrad osa taimi ära söövad. Pigem ründavad puid männikärsakad, samuti võivad äsja istutatud puukesed kuiva kevade puhul niiskusepuudusesse jääda. Kohtadesse, kus kärsakaoht esineb, istutatakse juba taimlas alumisest osast vahaliimiga töödeldud taimed. Ja sügisel töödeldakse praegu istutatud taimed üle lambarasval põhineva Tricoga, mis aitab ulukikahjustused talutavana hoida.

No ja kriitiline on muidugi noorendiku järjekindel hooldamine, kui sellega jänni jäädakse, siis langeb palju puid ka välja, see on enam kui kindel. See sõltub palju ka asukohast – on kohti, kus on üks peamine mõjutaja, on kohti, kus neid on mitu, aga metsakasvataja peab nende kõigiga arvestama ja võimalikke ohuallikaid ette nägema.

Tänapäeval on metsamehel olemas muidugi elektroonilised välitöövahendid, mistõttu iga langi või eraldise kohta info saamiseks ei pea patakat pabereid kaasas käima. Tööülesande kohta liigub info ka istutaja telefoni, ta näeb töö tellimust ja piire looduses, kaarti, samuti saadetakse telefoni kaudu tööde staatused tagasi. Nii leiab Toomas Väät meile üles ka selle koha andmed, kus parasjagu viibime – langi suurus üks hektar, istutamisel algne taimede tihedus 3200, uuenenud

peab olema aastaks 2025. Kui programmi on istutustöö tegemine sisse kantud ja kinnitatud, annab see metsanduslike algoritmide abil soovitused tööliikide kohta aastate lõikes.

Langile kasvavad uued puud mõne aastaga

RMK Edela piirkonna metsakasvatusjuht Priit Kõresaar toob välja, et metsakasvatus on muutunud aastate jooksul märksa efektiivsemaks. Näiteks kui nõukogude ajal istutati hektarile koguni 10 000 mändi, siis nüüd kulub istutusmaterjali oma kolm korda vähem. Kogu sellise majandusmetsa eluringi jooksul tehtavate harvenduste käigus võetakse üksjagu puid välja, nii et lõpuks jääb viimase raie eelsesse puistusse kasvama umbes 600 puud.

Kuigi tehnoloogia tuleb üha enam appi, koosneb metsakasvataja töö ikkagi palju ka inimese tehtud valikutest. Kõigepealt tuleb selgeks teha, mida saada tahetakse, ja seejärel valida moodus, kuidas eesmärki täita. Lageraielangil võib üldse mitte midagi teha ja loota, et loodus ise taastab seal metsa. Sageli ala sellisel moel küll metsastub, aga mitte meile sobilike puuliikidega soovitud koosluses. Peamiselt tungib peale kiirekasvuline lehtpuu ja et isemetsastumisel taas männivõi kuusepuistu saada, tuleb seda veelgi järjekindlamalt hooldada.

Seega, kui soov on aastate pärast saada korralikku n-ö palgimännikut, tuleb see mänd sinna kõigepealt istutada. Niimoodi kujundab inimene looduse kaasabil või vastupidi, kuidas soovite, raielangist, mis täna tõesti ehk silmale kole vaadata, kümmekonna aasta pärast kena metsanoorendiku, kus sirguvad juba viie-kuue meetri kõrgused puud. Ja niimoodi aasta-aastalt edasi mets taastub ning pakub taas silmailu, vaikust, rahu, elupaiku ja liigirikkust.

“Usaldage metsakasvatajaid, sest nad teevad kõik selleks, et ka saja aasta pärast oleks meil külluses ilusaid männikuid, kuusikuid ja kaasikuid,” märgib Toomas Väät.

Veski Puukoolis Järvamaal lai valik Teeme Teie sõiduki säravaks nii seest kui väljast!

Helistage tel 510 0856

Autopesula Mauri tee 1-1 Mauri Tehnokülas www.puhasauto.eu

· ROOSE · VILJAPUID · MARJAPÕÕSAID

E-pood: veskipuukool.ee | Tel 5635 2857 Taimekuller, roosid postiga

TA S U B T E A DA

Fakte RMK metsakasvatustalituse töömailt n Metsakasvatustalitus on RMK suurim üksus, kus töötab 173 inimest. n Kevadisel istutushooajal palgatakse riigihankega 1700 inimest istutama, samuti tegelevad sellega RMK enda raietöölised. Võsatöödel tegutseb aasta ringi 250 inimest. n Kevaditi pannakse riigimetsa kasvama keskmiselt 350 000 taime päevas, tänavu kokku 24 miljonit taime, millest 1 miljon jääb sügisel istutamiseks. n Noort metsa kasvatatakse kokku 150 000 hektaril, mis on pea 25% kogu riigimetsa majandatavast metsamaast. n Igal aastal läheb uuendusraiete ella 1% riigi metsamaast. Kõik raiesmikud uuendatakse. n Enne uuendamist mineraliseeritakse pinnas 9200 hektaril, et luua soodsamad tingimused taimede istutamiseks ja kasvamaminekuks. n Liigniisketes kasvukohtades tehakse ka ekskavaatoriga pinnase mätastamist, sellisel juhul istutatakse taimed tekitatud mätaste peale. n Ühe hektari kohta istutatakse 3200 mändi või 1800 kuuske, u 200 hektaril männile sobilikel aladel tehakse ka metsakülvi. n RMKl on kolm istutusmasinat, mis mätastavad maapinda ja samal ajal istutavad potitaimi. Vegetatsiooniperioodi jooksul jõuavad masinad istutada umbes miljon taime. n Looduslikule uuenemisele jääb u 2000 hektarit, seal uueneb mets kasvukohale sobilike puuliikidega ise. n Istutatud taimi hooldatakse teinekord isegi kaks korda aastas, kokku tehakse seda tööd aastas 23 300 hektaril. n Aastas tehakse 19 400 hektaril valgustusraiet, millega tagatakse parima koosseisu ja tüveomadustega ning kiire juurdekasvuga noorendikud. Pärast viimast valgustusraiet jääb hektarile kasvama 1500–2000 puud. n Taimlas kaitstakse noori taimi männikärsaka eest vaha ja liimiga, sõraliste kaitseks pritsitakse taimi metsas lambarasva sisaldavate looduslike vahenditega. n Lageraie raiesmik uueneb keskmiselt 4,6 aastaga, siis kasvab seal hektari kohta 0,5 meetri kõrguseid kuuski üle 1000 ja mände 1500 või meetri kõrguseid lehtpuid üle 1500. n Aastal 2020 arvestati RMK metsades uuenenuks 10 583 hektarit. n Ühtekokku saab igal aastal riigimetsas tööd 6000 inimest. n RMK hoole all on 8700 kilomeetrit metsateid ja matkaradu. n Riigimetsa tagavara on kokku 180 miljonit kuupmeetrit, aastas raiutakse ja müüakse 4 miljonit kuupmeetrit puitu. n Kõige rohkem kasvab riigimetsas männikuid (42%), järgnevad kaasikud (30%) ja kuusikud (21%).

Allikas: RMK

8 E L U S T I I L

PÄRNU MAALEHT Nr 5 20. MAI 2021

Häädemeeste Hää toob kogukonna ühe mütsi alla ja puhub rannaküladele elu sisse “Meie piirkond muutub järjest atraktiivsemaks,” ütleb Kablis asuva Tuisuliiva puhkemaja perenaine Margit Eichen. Ja tõepoolest – Häädemeeste, Kabli ja Treimani kandis ehitatakse palju suvilaid ja maju ning ostetakse üles mereäärseid maatükke.

SILJA JOON Samas koroonapandeemia mõju turismiärile on olnud laastav.

“Me ei saa üritusi läbi viia, praegu on nullseis. Suvel turisminduses teenitud rahaga talve üle ei ela,” tõdeb ettevõtja murelikult.

Eichen on kohalik ja meenutab, et läks pärast kooli elama pealinna ning oli täitsa kindel, et temast saab linnatüdruk ja maaelul on kriips peal. Tallinnas ärikorraldust õppima asu-

des ning hiljem raamatupidamisprogrammidega kauplevas ettevõttes projektijuhina töötades tundus elu kirev ja täis ITmaailma väljakutseid.

Jõudes 30. eluaastatesse oli töö jätkuvalt huvitav, aga sai selgeks, et istuda terve elu kontoris arvuti taga naine ei suuda.

Järjest enam tekkis asjatoimetusi Kablis ning lõpuks kolis Margit kodukanti tagasi ja asus laste kasvatamise kõrval elukaaslase-

le kuuluvat Kablis asuvat turismitalu majandama.

Paastulaager ja päkapikumaa

Mereäärne armas suvituskompleks oli algselt ehitatud eluhooneks. Margit räägib, et tema Tallinna sõpruskond oli huvitatud paastulaagritest ja see oli esimene asi, mida ta Tuisuliival pakkuma asus, toona ise veel pealinnas elades. Paastulaagrid on üks Tuisuliiva kaubamärkidest tänaseni.

Margit kirjeldab, et paastulaagrisse tullakse kolmeks päevaks. Söömismõtteid aitavad peletada tegevused – matkad, massaažid ja kehahoolitsused, kristallhelikausside kontsert, põnevad külalised, hommikujooga, jalutamine, taimetee ja sidrunikurgivesi. Lisaks veeprotseduurid saunas ja basseinis. Osaleda saab korraga kümmekond inimest, kes hajutatult tubades elavad.

Lõplikult kodukanti naasmise ajendiks sai teise lapse sünd.

Margit tunnistab, et alguses oli masendus suur – võrreldes pealinna virvarriga tundus maako-

has igav. Sõbrad jäid ju maha.

See oli aklimatiseerumise aeg, sest nüüd, tosin aastat hiljem, jääb Margitil ööpäevas tunde väheks, et kõiki plaane ellu viia.

“Hakkasin ise omale elu looma. Kui käid tööl, siis ütleb ülemus, mida tegema pead. Siin Kablis tuleb aasta ringi oma peaga mõelda, kuidas majandada.

Kõik oma oskused tuleb käiku lasta ja mida ei oska, seda juurde õppida,” iseloomustab ta.

Tuli asuda mõtlema, kuidas leida puhkemajja aasta ringi kliente. Tuisuliiva peamaja

“Kui käid tööl, siis ütleb ülemus, mida tegema pead. Siin Kablis tuleb aasta ringi oma peaga mõelda, kuidas majandada.”

MARGIT EICHEN

mahutab ligemale 20 inimest ja kämpingumajad teist nii palju. Lisaks siseturistidele majutab Margit Tuisuliival oktoobris Itaaliast saabuvaid linnuvaatlejaid, kuu aega hiljem samast kandist tulnud linnukütte.

Paastulaagri kõrval alustas aastate eest jõulude ajal tegevust Kabli rannapäkapikkude maa. Tegu on väikestele gruppidele suunatud ja individuaalse lähenemisega sariüritusega.

Et turismitalu klientidele põnevaid tegevusi pakkuda, asus Margit Olustveres keraamikat õppima. Tänaseks on tal Häädemeestel oma keraamikatöökoda, kus õpilased ja täiskasvanud huviringis käia saavad. Samuti teevad seal tihti käe saviseks Tuisuliiva kliendid. Oma toodangut pakub Margit Tammekese keraamika brändi nime all. Käsitöölise tegevus aitab Margitil täita talvist hooaega ja valmistada kaupa, mida suvel turistidele müügiks pakkuda.

“Suvel pole aega saviga tegeleda. Jooksen ringi ja kustutan tulekahjusid,” märgib ta. Nimelt

AIATEENINDUS • Mulla freesimine väikeaedades ja aiandites

Meie põhitegevuseks on:

• Põllulappide rajamine • Hekkide pügamine • Muruplatsid (sügavpuhastus, sambla eemaldamine, muru õhutamine)

Küsi kindlustuskaitse meilt – säästa oma aega ja raha!

Tel 507 7348, 5831 1411 Kuulutus ei aegu!

info@nbkm.ee tel 5551 1764 tel 5551 1765 Rüütli 40, Pärnu www.nbkm.ee

• • • • • • • • •

Puitmaterjalide müük Voodrilauad Värvitud voodrilauad Sisevoodrilauad Värvitud sisevoodrilauad Tuulekastilauad Värvitud tuulekastilauad Immutatud terrassilauad Saematerjal

www.kpuit.ee tel 5593 6326 kpuit.tellimused@gmail.com

• UUS! 3 päeva Läti lossid: Jelgava loss ja hauakamber, Bauska raekoda ja kindlus-loss, Rundale palee, Mežotne palee, Eleja mõisa teemaja, Lielplatone mõis koos vanaaegse pesuköögiga, Birini loss jt 288 € 15.–17.07

LDAJA

D I S I E R O E T st D N Ä R 21. a Pärnu 20

• Klaasipealinn Järvakandi klaasimuuseum, klaasipuhumine, huumorimuuseum, Mukri raba, Kehtna mõisa park, piimalammaste talu 67 € 16.07 • Kreisilinn Rakvere: linnus, kirikud, Tark Maja 64 € 21.06 • UUS! 2 päeva Saaremaa ringreis 164 € 06.–07.07 • Kihnu ekskursioon kastiautoga, folklooriprogramm al 89 € 08.07, 05.08

• 3 päeva Ruhnu: ekskursioonid kastiautoga ja jala 228 € 25.–27.06; 07.–09.07, 16.–18.07 (1 koht), 06.–08.08, 13.–15.08

Rohkem reise ja täpsema info leiate meie kodulehelt: www.randtigu.ee

AntiiK ja vanavara

Vähemalt ühe tihumeetri kohalevedu üle Eesti TASUTA!

RA REISIKOR

• UUS! 2 päeva Kihnu: ekskursioonid, folklooriprogramm, käsitöötalud 179 € 12.–13.07

Kui puhkemaja külastajad midagi põnevat soovivad, siis pakub Margit neile Kablis orienteerumismängu, kus tuleb leida üles kõik küla sinised majad. Aga siniseid maju on seal küll ja tuleb veel juurdegi.

Taustal Kabli uus sinine seltsimaja.

• Osmussaare – ekskursioon kastiautoga + tuletorn 105 € 23.07

Mere pst 1, Virtsu K-P 12-20 E-T suletud e-pood: www,wesand.ee Info: tel. 553 1218 info@wesand.ee Vesta Värkstuba

• UUS! 2 päeva Põnev Kirde-Eesti: Sillamäe, Oru park virtuaaltuuriga Oru lossis, Valaste juga, Narva-Jõesuu, Narva (linnus, bastionid, Kreenholm, Aleksandri kirik) 186 € 27.–28.07

• Lahemaa varjatud aarded: joad, hiidrahn, käsitöötalu 60 € 04.08 • UUS! Raplamaa paepealne lääneosa – Märjamaa kirik, Koluvere lossi park 62 € 06.08

• UUS! 4 päeva Leedu – kruiis Nemunase deltas: Leedu „Veneetsia” Minge küla, päevane laevareis (majakas, Rusne linn, kirik, kala suitsutamine). Lindude rõngastuskeskus.

Mitmed kohaliku toidu õpitoad, Šilutes toidumuuseum, kirikud, vana vangla, Macikai koonduslaager jm 376 € 19.–22.08

Eesti tuleviku heaks

• Keila-Joa loss, Arvo Pärdi keskus, Kumna mõis 67 € 02.09 • Piirissaare ekskursioon, vanausuliste muuseum, lõunasöök 69 € 08.09 Pärnust

Lahemaa ja Rakvere reisid koos loodus- ja kutuurigiid Kauri Kivipõlluga.

Kontakt: tel 5398 0543, 5556 3088, lea.kivipold@gmail.com • Reisime väikese grupiga suures bussis 2 + 2 reeglit järgides.

NB! MEIE REISIDEL SISALDAB HIND KÕIKI KULUSID PEALE SUVENIIRIDE!

Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fond

E L U S T I I L 9

PÄRNU MAALEHT Nr 5 20. MAI 2021 FOTOD: SILJA JOON

kuulub ta kohalike turismiinimeste punti, kes paari aasta eest pead kokku panid, et Häädemeeste kanti atraktiivsemaks teha. “Tundsime, et midagi on puudu. Siin ehitatakse palju suvilaid ja maju, otsitakse mereäärseid maatükke. Meie piirkond muutub järjest atraktiivsemaks,” seletab ettevõtja.

Häädemeeste Hää kestab terve kuu

Kuu aega vältava Häädemeeste Hää festivali korraldamiseks andis inspiratsiooni varasem koostöö kohalike turismiinimeste ja Kadri Leivategijaga, kes oli Kabli Päikeseloojangu festivali algataja. Ühiselt tehti festivali ligemale kümme aastat. Kava oli tihe, korraldatud sai väiksemaid kontserte Tuisuliival ja Kabli rannapidusid. Sellest kasvaski välja Häädeemeste Hää. See on uus ettevõtmine, kus toimuvad kontserdid, vestlusõhtud, matkad ning pakutakse kohalikke tooteid ja teenuseid.

Tänavuse Häädemeeste Hää raames on plaanis avada käsitööpood, kus müüakse kohalikku toodangut.

Festival kestab juuni lõpust augusti alguseni.

“Palju ägedaid üritusi on tulemas,” märgib Margit. “Kui mina külast lahkusin, siis polnud seal suurüritusi. Kultuurimajas peeti külapidusid ja diskosid. Põhilised olidki kultuurimajas peetud üritused. Ei olnud nii, et iga turismiettevõtja panustas nende korraldamisse. Nüüd on kõigil rohkem initsiatiivi.”

Margitki korraldab Tuisuliival kontserte. Need pole eriti kasumlikud, aga toimuvad siiski.

“Eesmärk on piirkonda reklaamida. Tegemisrõõm on suurem kui

Pae 4, Pärnu.

Korstnapühkija

Esna Talu OÜ tel 5620 8231

Tegutsen Pärnu- ja Viljandimaal TASE 4 KUTSETUNNISTUSE NR 153050

tel 5844 0510 rainer010203@hot.ee www.korstnad-kolded.ee

Tetrian OÜ

Sinu kindel partner!

Koroonatalve ajal sündis Tuisuliival veel üks tore kogukondlik iganädalane algatus – hakkas tegutsema väike talisuplejate kogukond, mis sai alguse puhkemaja basseinijäässe tehtud august. Külarahvas sai tulla kord nädalas sauna ja basseini.

Tulevikus võiks Kabli olla Margit Eicheni silmis ilus ja ajaloolise ilmega küla, mis säilitanud oma stiili. Ühel pool meri ja teisel pool rohelusse uppuvate aedadega elumajad.

Kui puhkemaja külastajad midagi põnevat soovivad, siis pakub Margit neile Kablis orienteerumismängu, kus tuleb leida üles kõik küla sinised majad. Aga siniseid maju on seal küll ja tuleb veel juurdegi.

Kabli on tuntud kui kaptenite ja laevaehitajate küla, aga ka Margiti sünnikülas Treimanis ehitati laevu ning on elanud mitmed tuntud kaptenid, kuigi seda küla teatakse rohkem kui kalurite ja kurgikasvatajate elupaika.

Treimanis toimub sel suvel Häädemeeste Hää festivali raames esimest aastat hoovide ja kohvikute päev. Seal osaleb kohvikuga ka Margiti kodutalu – Vana-Peedi talu. Menüüs on kindlasti põnevad ja maitsvad toidud peedist ning toimub ka pisike karmoška- ja perekontsert.

Saab tutvuda Peedi talu ajalooga ja jalutada pereema ürdiaias.

Margit räägib, et on Treimani Vana-Peedi talus üles kasvanud. Põhjasõja järel, kui kogu maad rüüstas katk, jäi sealkandis ellu kolm meest, kolm Peedi talu perepoega, kes omale hiljem samasse kanti talu rajasid. Nende kolme järgi sai külagi nime – Treimani. Selle põneva loo avastas Margit alles hiljaaegu oma vanaema memuaare lugedes.

halumasinateenus küttepuude müük ja vedu metsamajanduslikud teenused

Tel 442 6665, info@parnukivi.ee

Info +372 5646 4152 | elekter@tetrian.ee www.tetrian.ee

Stiilne ja ajalooline Kabli

Tuleme appi kevadistele töödele:

MÜÜA GRANIIDIST VÄLISTREPI MATERJALI KOOS PAIGALDUSEGA.

ELEKTRITÖÖD KÄIDUKORRALDUS

tulu,” märgib ta. Rõõmu pakub ka koostöö teiste korraldajatega, üksteisele pakutakse tuge ja teiste tegemistest ammutatakse inspiratsiooni.

Samuti on kena järge saamas algatus eri rahvaste ja riikide õhtusööke korraldada – peetud on Kreeka, Itaalia ja Vene toitudega õhtusöögid, 8. juulil on tulekul ABBA-teemaline Rootsi õhtu koos bändi ja rootsipärase õhtusöögiga. Margit pakub, et elu ise paneb seda kõike korraldama. Organiseerimine talle meeldib, kuigi ta pole seda õppinud.

Margit õppis koolipõlves muusikakoolis klaverit, aga kool jäi lõpetamata, sest klaver ei inspireerinud. Nüüd on ta enda jaoks avastanud karmoška ja käib seda Tiinamai Keskpaiga juures õppimas.

“Väike äge pill. Korra nädalas on õpetajaga koosmäng,” ütleb ta.

Karmoškatriol on juba nimigi olemas – Jabloka. Ja kutsutakse üritustele mängima – sel suvel ühte pulma ja paarile kontserdile.

Tallinna elu peale Margit ei mõtle ega kujuta enam ettegi, et istub päevast päeva kontoris. Nüüd saab ta oma aega ise sättida, valida, mida ja millal teha. Ja uusi plaane on nii palju.

Kablis on Tuisuliiva puhkemajast üle maantee üks maa-ala olemas, kuhu kavandatakse ehitada kohvikumaja. Hoones võiks tulevikus tegutseda keraamikatöökoda ja käsitööpood. Margit ise kavandab õpinguid Tallinna ülikoolis, et õppida kunstiteraapiat, sest saviga mässamist võib käsitleda teraapilise tegevusena, mis rahustab närve ja tekitab positiivseid mõtteid. Õpingud annaksid maapiirkonnas tegutsejale taas uue tegevusväljundi.

SINDI KONSUM vajab

PUIT, MIS ELAB EDASI

MÜÜJA-KASSAPIDAJAT Kontakt vandra.ty@vandra.coop.ee Tel 512 0217

ANNAME VANADELE PUIT- JA PALKMAJADELE UUE HINGAMISE TEGELEME MAJADE RENOVEERIMISTÖÖDEGA

Tel 5343 5282 | www.hmwoodwork.ee

10 H I N G E A B I

PÄRNU MAALEHT Nr 5 20. MAI 2021

U KS ESA LO N G

SISE- JA VÄLISUKSED, GARAAŽIUKSED, TREPIKOJAUKSED, LIUGUKSED, VARIKATUSED

ERIMÕÕDULISED TULETÕKKEUKSED KORTERI VÄLISUKSED

-25%

kuni

Pakume ka transporti ja paigaldust.

KEVADISED SOODUSTUSED

KASVUHOONETELE

Eluliini nõustajad on murest murtud helistajale toeks ja sõbraks Eluliinile tulnud kõnedele vastavad nõustajad teavad, et iga kiire muutus ühiskonnas toob inimeste jaoks kaasa emotsionaalsete pingete kuhjumise, millega nad ühel momendil ei pruugi enam iseseisvalt hakkama saada. Nii on ka koroonakriis Eluliini telefonid punaseks värvinud.

POLÜKARBONAATPLAAT 2100 x 6000 x 4 mm

45 €

Mexin Baltic OÜ, Lao 12-5, Pärnu. Tel 443 1518.

E–R 9–18, L 10–15 www.uksed.eu

SILMADE KONTROLL JA PRILLIDE MÜÜK • kuiva silma test • silmarõhu mõõtmine • prillide pisiremont

AIN ALVELA Alates 1997. aastast tegutseva ja inimestele emotsionaalset tuge pakkuva MTÜ Eluliin nõustajad ei ole pidanud üle elama koroonaviiruse levikust põhjustatud sulgemisi, tegutseda on saadud kogu kriisi vältel ning vabatahtlikud pole sunnitud jääma isolatsiooni.

Küll on probleeme sellega, et nüüd pole Eluliin enam kui aasta jooksul saanud läbi viia oma uute vabatahtlikest nõustajate koolitusi. Koolitusprogrammi

läbimata nõustajaks ei saa, lisaks soovitakse uute tulijatega ka silmast silma kohtuda. Ajal, mil igasugused grupikogunemised on piiratud, ei ole saadud neid koolitusi korraldada ja nii on kogunenud kenake hulk vabatahtlikke, kelle tegevusse astumine selle taga kinni. Samas – kõigi vabatahtlike ees on uksed jätkuvalt avatud.

Muide, Pärnusse otsib Eluliin praegu sotsiaaltöötajat, kes hakkaks seal tegelema

prostitutsiooni kaasatud isikute abistamise projektiga.

Uus murede pundar seotud tööga

Eluliini juhatuse liige Eda Mölder kirjeldab abivajajate murede ja hirmude muutumist koroonaga seoses niimoodi, et lisandunud on väsimust ja tüdimust üksioleku pärast. On palju ebaselgust ja arusaamatusi ning selle kõige tõttu aduvad nõustajad, et meie seas on päris rohkesti enesetapumõtetega inimesi.

“Kiire muutus ühiskonnas, ükskõik milline, toob kaasa emotsionaalse koormuse ja suurema toe vajaduse,” märgib Eda Mölder. “Uus grupp muresid on seotud töökeskkonnaga, näiteks eesliinitöötajatel, poemüüjatel ja teistel, kes meid kõiki mingil moel teenindama peavad. Olles ise ohutsoonis, tekib mure nii enda kui ka lähedaste tervise pärast. See kõik annab suure lisastressi, mis omakorda tekitab niiöelda tööväsimust, väsimust oma toimetulekuga hakkama saada.

Sageli on neil keeruline ka oma eraelu tavapärastes rööbastes

hoida, kuna töö poolt seatud raamid on ees. Need on inimesed, kes töötavad teiste inimestega ja kellel on suur vastutustunne.”

Ta nimetab seda Eluliini jaoks täiesti uueks teemade ringiks, mis sai konkreetselt alguse COVID-19 pandeemiast.

“Meie aitame inimest, me kuulame ta ära ning oleme talle toeks ja sõbraks. Aga meie käest ei saa infot asjade kohta, mille kohta ei olegi ühest informatsiooni. Ent Eluliini nõustajad saavad mõista helistaja muret ning arutada tema emotsioone, muresid ja toimetulekut antud olukorras,” selgitab Mölder. “Näiteks on palju segadust vaktsineerimise ümber. Inimesed kõhklevad ega tea, mida teha. Usutakse seda, millises infovoos parasjagu ollakse. Uue asja omaks võtmine läheb raskelt, aga kogemus näitab, et aja edenedes suureneb ka usaldus vaktsineerimise vastu.”

Vaevab üksindus ja rahu puudumine

Internetipõhise suhtluse ajastul, mida koroonakriis veelgi võimendab, on Eluliini nõusta-

22. juunil kell 10.00

PÄRNU MAI APTEEGIS

• • • • •

Etteregistreerimine tel 5323 2454

SILMADE KONTROLL € prilliostjale TASUTA!

Akende pesu Veerennide puhastus Katuste pesu ja värvimistööd Fassaadide pesu ja värvimistööd Aedade värvimine ja pesu

K.P.E OÜ e-post kpe.kpe@mail.ee | tel 5638 8994

ALATI SOODSAD PAKKUMISED! Garaažiuksed Neli standarttooni

VIIMSE TEE SUUR SAAL ja KABEL AVATUD

Sise- välisja tuletõkkeuksed

Tõstamaa Keskkool ootab mõisakooli perre

Suurim valik dekoratiivkive ja seina dekoreerimise materjale

GÜMNAASIUMI MATEMAATIKAÕPETAJAT (täis- või osaline koormus, asendaja lapsepuhkuse ajaks)

KEEMIA- JA FÜÜSIKAÕPETAJAT (täis- või osaline koormus)

Tööleasumine 23. augustil 2021

+372 5383 1733 info@vitadoors.ee

Suur-Jõe 37, Pärnu www. vitadoors.ee

Dokumendid esitada 31. maiks e-postil toomas.mitt@tostamaa.ee Lisainfo tel 526 1935

Info ja transport 24h | Tel 443 7400, 518 5201 Riia mnt 48, Pärnu | Avatud E-R 9-16, L 9-13 info@viimnetee.ee | www.viimnetee.ee

H I N G E A B I 11

PÄRNU MAALEHT Nr 5 20. MAI 2021 FOTO: MARTIN DREMLJUGA

mistelefoni numbri valinud inimesed Eda Möldri sõnul väga tänulikud, et neile vastab elus hääl ning nad saavad kõneldes suhelda teise inimesega, kes neid mõistab ja toetab. Seda on kõvasti rohkem, kui mingis suhtluskeskkonnas või sotsiaalmeedias sõnu trükkida ja vastuseid lugeda, sest sedasi kaob ära inimlik kontakt suhtlejate vahel.

Paljud kohvinurga vestlused või muidu silmast silma kohtumised on nüüd ära jäänud, aga inimesed tunnevad sellest kõigest kasvõi alateadlikult siiski puudust. Nii mõnigi adub isoleeritust ka nii, et tunneb ennast hüljatuna. Vaatamata sellele, et nad võivad olla sotsiaalselt aktiivsed ja palju suhelda.

Nõustajad tunnetasid eriti eelmise aasta kevadel, et mõne helistaja puhul ei piisa lihtsalt jutuajamisest ja soovituste jagamisest, vaid liini teises otsas olev inimene vajaks lisaks ka psühhiaatrilist abi.

Seoses eriolukorraga läks kinni ka juurdepääs vaimse tervise teenustele ja seda oli kohe teravalt tunda. Ühest küljest oli traumaatiline, et oma tavapärastele teenustele ei pääsenud ligi erivajadustega inimesed, teisalt sattusid suure emotsionaalse koormuse alla selliste inimeste hooldajad ja lähedased. Sel kevadel tundub Eda Möldrile, et olukord on pisut lihtsamaks muutunud, sest teenused on taas lahti.

“Tunnetame, et kui näiteks suviti läheb mõni vaimse tervise teenus kuuks ajaks puhkusele, siis meie nõustajate

koormus kasvab kohe,” märgib ta. “Meie poole hakkavad pöörduma krooniliste psüühiliste vaevustega inimesed – meeleolu- ja paanikahäired, depressioon, foobiad. Need on inimesed, kellel on diagnoositud haigus. Samas võivad nad sattuda haigust süvendavatesse olukordadesse, nendega võib juhtuda mingi õnnetus ja siis vajavad nad seda rohkem abi. Ka lähedased võivad olla emotsionaalsete pingetega üle koormatud. Tavaliselt on nii, et kui ühel inimesel on mingi probleem, siis on see terve perekonna probleem. Ja kui kõik kannatavad, siis on raske ka üksteisele toeks olla.”

Valulävi on aja jooksul kerkinud

Eluliini tegutsemisajale tagasi vaadates tõdeb Eda Mölder, et aja jooksul on eestimaalaste vaimne hakkamasaamine muutunud üldiselt paremaks.

Ta meenutab, et kui näiteks 2001. aastal ühte ettekannet tehes pidi ta tõdema, et aastas helistas Eluliinile tuhatkond enesetapumõtetega inimest, siis praegu on see pilt üksjagu helgem. Mölder leiab, et majandusraskused käivad käsikäes emotsionaalsete pingete tekkimisega. Näiteks võrreldes praegust kriisi 2008. aastal alanud majanduskriisiga tuleb välja, et toona olid inimesed haavatavamad kui praegu – igal Eluliinile helistajal oli kesmiselt üheksa probleemi. Nüüd saab järeldada, et inimestes on tekkinud teatud vastupidavus, mis

MTÜ Eluliin pakub inimesele emotsionaalset tuge ja nõu, et ta saaks hingejõudu ning suudaks murede kiuste eluga edasi minna.

kestab mõnda aega, kuni ühel hetkel hakatakse ikkagi n-ö läbi vajuma. Esialgu Eluliini nõustajad seda läbivajumist veel märkimisväärselt ei tunneta.

“Eelmisel kevadel hakati avalikult rääkima vaimse tervise probleemidest, aga tol hetkel ei olnud need veel kohal. Siis arvasin, et need mured saabuvad aasta pärast, sel kevadel.

Ennekõike sõltub see sellest, kui palju kaotatakse tööd, elatusallikaid, kui palju jäädakse toimetulekuga hätta,” räägib Mölder.

“Kui mured muudkui kuhjuvad, siis ühel hetkel on nendest läbimurdmine juba väga raske.

Praeguses olukorras me ei näe, et inimestel oleks väga palju kuhjunud probleeme. Võib-olla ka tänu sellele, et enne koroona tulekut oli meil ühiskondlikus

elus suhteliselt kena periood, mis andis rahvale parema taluvusläve praeguseks kriisiks.” Üldiselt on helistajate mured ikkagi klassikalised – üksindus, hüljatus, masendus. Lisaks pereprobleemid koos lahutuste, reetmiste, alkoholi või narkootikumide liigtarbimise ja peresisese vägivallaga, kusjuures pereprobleemide alla käivad ka tülid lastega või vanematega ehk siis põlvkondadevahelised erimeelsused. Need teemad ei kao abivajajate huulilt kusagile, aastate jooksul vahetavad ehk vaid kohta murede pingereas.

Iga mure on omanäoline

Soovitused ja nõu, mida Eluliin pakkuda saab, sõltuvad konkreetsest inimesest, tema võimalustest, vanusest, elustiilist, toi-

metulekust, silmaringist ja veel paljudest asjaoludest. On olukordi, millega peab lihtsalt leppima. Näiteks kui ühte korterisse peavad ära mahtuma vanemate kodukontor ja laste kodukool, mis on ääretult stressirohke, aga parata pole ka midagi.

Samas inimestel, kes elavad küll üksida, aga on harjunud väljas käima ja palju suhtlema, on nüüd koduseinte vahele aheldatuna tulnud peale masendav üksindustunne ning nad hoopis kannatavad suhtlemispuuduse alla.

“Situatsioonid, mille all inimesed kannatavad, on kardinaalselt erinevad. Kõigile neile ühte head soovitust mõistagi pole. Kui, siis vaid see, et jääge rahulikuks, sest asjad alati muutuvad,” ütleb Eda Mölder.

“See on võib-olla banaalne ütlus, aga jagatud mure on tõepoolest pool muret. Kui inimene tunneb ennast ummuksis olevat, siis tuleb kuskilt abi otsimist alustada. Alati ei juleta pöörduda psühholoogi, psühhiaatri, juristi või isegi oma lähetaste poole. Siis võib alustada anonüümsetest nõustajatest. Ei ole põhjust kahelda, et kas minul ikka on õigust abi küsida.

Anonüümne telefoniliin võimaldab rääkida ka inimeste meelest piinlikest asjadest.”

Kahjuks ei saa ükski nõustaja ega tohter minna iga inimese probleeme lahendama.

Lahendust vajab pigem küsimus, kuidas sa ise saad oma olukorda paremuse poole muuta. Seda saab arutada, aga tegutsema peab inimene lõpuks ikkagi ise.

TA S U B T E A DA

Eluliin kuulab ära ja annab nõu Emotsionaalse toe telefon: 655 8088 (eesti keeles) ja 655 5688 (vene keeles), liin on avatud kell 19–7 Naiste tugikeskus: 551 5491 (eesti keeles, ööpäev läbi), 15 333 (inglise keeles, E kell 10–15) Inimkaubandusohvrite nõustamine: 655 6140 (teisipäeviti kell 12–16), muul ajal 551 5491 Inimkaubandusohvrite ja prostitutsiooni kaasatute nõustamine: 655 6140 (Tallinn, E, K, R kell 15–19 ja T, N kell 12–16), 775 1893 (Jõhvi, E kell 11–16), 631 4600 (Tartu, N kell 11–16) Tallinna psühholoogiline kriisiabi: 631 4300 (E,T, K kell 12–19 ja N, R kell 15–19) Eluliin korraldab erinevaid projektipõhiseid koolitusi ja seminare. Nii alustatakse 11. juunil internetis Zoomi keskkonnas inimkaubanduse teemalist koolitust. Tegemist on Eestis harva läbiviidaval teemal korraldatava koolitusega, mis nüüd on kõigile tasuta kättesaadav.

Allikas: Eluliin

Kütteladu24.ee PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA HARIDUSASUTUSED

ootavad oma toredatesse kollektiividesse järgmisi spetsialiste: VÄNDRA LASTEAED eripedagoog/logopeed, õppealajuhataja, õpetajad

Mobiilne murutraktori, -niiduki hooldus, remont.

Teen ka keevitustöid.

Tel 5676 9201

Info: jaana.novikov@pparnumaa.ee, tel 5330 2992 Info: kool@parnjoe.edu.ee, tel 516 5896

> PUITBRIKETT

VÄNDRA GÜMNAASIUM eripedagoog, psühholoog, kogukonna- ja kultuurijuht

Info: gymn@vandra.ee, tel 5330 5688

KERGU LASTEAED-ALGKOOL klassiõpetajad, arvutiõpetaja

Info: kergu.kool@gmail.com, tel 5817 6723

PÄRNU-JAAGUPI LASTEAED PESAMUNA õppejuht, eripedagoog, õpetajad

Info: pesamuna@pparnumaa.ee, tel 5301 1179

PÄRNU-JAAGUPI PÕHIKOOL klassiõpetaja

Info: info@pjkool.ee, tel 5303 0720

Pakume tööd CE-kategooria autojuhile, kes oskab eesti keelt ja omab töökogemust pool- ja/või täishaakel.

Stabiilne töö Soome ja Rootsi vahel

OÜ Nordliner otsib oma meeskonda

rahvusvaheliste vedude autojuhti Kaubavedu Lääne-Euroopa suunal, peamiselt Lõuna-Saksamaa ja Šveits.

Reis algab ja lõpeb Eestis.

Tööaeg vahetusega 2 või 3 nädalat tööl ja 1 nädal kodus

Nõuded kandidaadile

Lisainfo

Sertifikaadid, pädevustunnistused, kutsetunnistused CE-kategooria juhtimisõigus Läbitud veoautojuhi ametikoolitus, digikaart

tel 5340 0065 alonewolf.ee

Pakume mitmekesist tööd väikeses perefirmas, ühe reisi pikkus 10–12 päeva, 2 reisi kuus. Võimalus tulla tööle ka osakoormusega ehk 1 reis kuus.

Kontakt: tel 5665 1233, e-post: diana.laarmann@gmail.com

OTSE TOOTJALT > PELLET – PREEMIUM Pellet Pakume 6 mm ja 8 mm pelletit KOTT 16–16,5 KG JA ALUSEL 60 KOTTI HIND 179 € / alus

PÄRNJÕE KOOL matemaatikaõpetaja

KAMPAANIA

Kandiline KASE puitbrikett, alusel 96 pakki. 10–11 kg pakk HIND al 130 € / alus

> TURBABRIKETT HIND 130 € / alus

> KIVISÜSI

pakitud kivisüsi 50–200 mm, kott 25 kg al 240 €/t

> KÜTTEKLOTSID

Müüme kuivi kütteklotse võrkkotis.

HIND al 1,7 € / võrk Koti suurus 45 l ja kaal 13–15 kg

Hinda koos veoga küsi tel 506 8501.

kütteladu24.ee

TRANSPORDIVÕIMALUS ÜLE EESTI

12 R E K L A A M

PÄRNU MAALEHT Nr 5 20. MAI 2021