Pärnu Maaleht (jaanuar 2022)

METSAMAJANDUS: RMK teeb riigimetsas toimuva kõigile veelgi avatumaks Lk 6–7 Pikk eeltöö jõudis lõpule – Soomaa haabjas sai UNESCO kultuuripärandi nimistusse

Jõulumäe turismikeskuses saab nautida lumerikast talve Lk 6–7

Lk 4–5

Henri Eessalu: võib ette tulla olukordi, mis välistavad žürii valitud töö realiseerimise Lk 8–9

www.maaleht.ee

20. jaanuar 2022 Nr 1

HUSQ PAREMASSE TÖÖPÄEVA! JAANUARIS TASUTA TRANSPORT KÕIGILE E-POE OSTUDELE!

Enim ostetud kettsaag koduseks kasutamiseks – Husqvarna 120 Mark II, hind

189 € Enim ostetud kettsaag proffidele kasutamiseks – Husqvarna 545 Mark II, hind

729 €

2 U U D I S E D

PÄRNU MAALEHT Nr 1 20. JAANUAR 2022

FOTO: ARGO INGVER

SILMADE KONTROLL JA PRILLIDE MÜÜK

7. veebruaril kell 10 KILINGI-NÕMME KLUBIS Etteregistreerimine tel 5323 2454

21. veebruaril kell 10 LIHULA KULTUURIMAJAS Etteregistreerimine telefonil 5323 2454

• kuiva silma test • silmarõhu mõõtmine • optilised päikeseprillid

• kuiva silma test • silmarõhu mõõtmine • optilised päikeseprillid

SILMADE KONTROLL  €, prilliostjale TASUTA! Pärnumaa kohalikud omavalitsused ootavad elanikkonnalt avaldusi läinud aasta alguses kiiresti kerkima hakanud energiakulude kompenseerimiseks.

Kes ja kuidas saab taotleda energiakulude hüvitamist?

Kõige esimesena alustas Pärnu maakonnas energiakulude hüvitamise taotluste vastuvõtmist 3. jaanuaril Tori vald, teised Pärnumaa omavalitsused võtavad neid vastu alates 10. jaanuarist.

TORUPROFF OÜ

Keskkonnasõbralikud ja säästlikud küttesüsteemid Sinu eramule!

ÕHK-VESISOOJUSPUMBAD MAASOOJUSPUMBAD ÕHK-ÕHKSOOJUSPUMBAD

Küsi hinnapakkumist ja konsultatsiooni:

kaire@toruproff.eu tel 5682 2762 või tule kohale: Suur-Jõe 63, Pärnu

Toetust on võimalik taotleda vaid oma peamise elukohaga seotud kulude hüvitamiseks.

Taotlusi energiakulude hüvitamiseks saab kõikjal esitada 31. maini.

Toetust makstakse üksikisikutele ja peredele, kelle kuu netosissetulek jääb alla mediaanpalga, mis on perekonna esimese liikme puhul 1126 eurot kuus. Pere iga järgmise vähemalt 14-aastase liikme puhul lisatakse sellele 563 (koefitsient 0,5) ja alla 14-aastase liikme puhul 337,8 (koefitsient 0,3) eurot.

Näiteks kahe täiskasvanu ja kahe alla 14-aastase lapsega perel on netosissetuleku piir 2364,6; kahe täiskasvanu, ühe vähemalt 14-aastase ja ühe alla 14-aastase lapsega perel 2589,8 ning ühe täiskasvanu ja ühe vähemalt 14-aastase pereliikme puhul 1689 eurot kuus.

Perekonna liikmeteks loetakse isikuid, kes elavad samas eluruumis ja keda seob ühine majapidamine.

Abielus või vabaabielus isiku alaline või peamine elukoht on see, kus ta veedab suurema osa partneri või lastega koos oldud ajast. Pere osaks loetakse ka neid, kes viibivad ajutiselt mujal, määravaks on nende peamine või alaline elukoht.

Sissetulekuks peetakse tulumaksuga maksustatud tulusid pärast nende maksustamist.

Nendeks võivad olla näiteks palk, pension, teisest sambast välja võetud raha, rendi- ja ettevõtlustulu ning dividendid olenemata sellest, kas tulu on saadud Eestist või välismaalt. Sissetulekute hulka ei arvestata toetusi ja kahjuhüvitisi. Üldiselt on tingimused ja toetuse saamise kriteeriumid kõigis Pärnumaa omavalitsustes sarnased – toetus on mõeldud isikutele ja peredele, kelle sissetulek jääb alla kehtestatud piirmäärasid või on sellega võrdne, hüvitatakse septembrist (tagasiulatuvalt) kuni märtsini 80% arvetel toodud energia koguhinna sellest osast, mis ületab elektril 120 €/ MWh (12 s/kWh), gaasil 49 €/ MWh (4,9 s/kWh) ning kaugküttel 78 €/MWh (7,8 s/kWh).

Kõige lihtsam on kasutada rahandusministeeriumi kodulehel olevat energiahindade hüvitamise kalkulaatorit, mis pärast pereliikmete arvu, leibkonna keskmise kuu netosissetuleku, kuu elektrikulu ja tarbitud kuukoguse sisestamist toetuse suuruse välja arvutab.

Kalkulaatoris saab arvestusi teha täisühikutes. Hüvitise täpsema arvutuse teevad linnavalitsuse sotsiaalkonsultandid.

Kompenseeritakse 80% energiaarve sellest osast, mis ületab elektri, gaasi ja kaugkütte piir-

väärtusi. Toetuse alampiir on 10 eurot taotluse kohta. Kui ühe kuu hüvitis tuleb väiksem, võib esitada taotluse kuni nelja kuu peale kokku, et 10 eurot täis tuleks. Hüvitise ülempiiriks on 500 eurot kuus.

Taotlusele tuleb lisada eluruumi energiatarbimist tõendavad dokumendid selle energialiigi kohta, mille kulude katteks toetust soovitakse. Arved peavad sisaldama tarbitud energiat (kWh või MWh või m3) ja selle maksumust.

Kui pere alaline elukoht erineb rahvastikuregistrisse kantud elukohast, tuleb lisada elukoha kasutamist tõendavad dokumendid. Vajadusel tuleb lisada ka tõendid makstud elatise ja täitemenetluses kinni peetud summade kohta.

Taotlusele lisatavaid energiaarveid on võimalik kõige lihtsamalt PDF-formaadis alla laadida energiamüüja iseteeninduskeskkonnast.

Kui netosissetulek on energiakulude hüvitamiseks sobiv ja energiaarved ületavad piirmäärasid, on kulutuste hüvitamise taotlemiseks neli võimalust.

Esimene on kasutada e-teenindust, kuhu tuleb siseneda IDkaardi, Smart-ID, Mobiil-ID või pangalingi kaudu. Teine võimalus on täita omavalitsuse kodulehel olev taotlusvorm. Täidetud avaldus tuleb Pärnus saata e-kirjaga aadressil energiatoetus@ parnu.ee. Kolmas võimalus on saata taotlus tavalise kirjaga, neljandaks võib ise tulla omavalitsusse või selle sotsiaalosakonda ja seal avaldus täita.

PÄRNU MAALEHT

TA S U B T E A DA

Kiirelt kerkinud energiahinna hüvitamise erinevad moodused n Elektri võrgutasu hüvitatakse 50% ulatuses kõigile elektritarbijatele – see kajastub automaatselt elektriarvetel võrguteenuse poole väiksema maksumusena. n Gaasi võrgutasu hüvitatakse samamoodi kõigile.

Tarbijatele kompenseeritakse detsembrist kuni märtsini gaasi võrguteenuse tasust 100%. Soodustuse saamiseks ei pea tarbijad eraldi ise midagi ette võtma, gaasitarbimise eest laekuvatel arvetel katab võrguteenuse lõpptarbija eest riik ja tarbijatele laekuv arve on selle võrra väiksem. n Elektri-, gaasi- ja küttearved hüvitatakse kuni keskmise sissetulekuga peredele – meetme kohaselt hüvitatakse üksi elavale isikule või perekonnale elektri-, gaasi- ja küttearvete osalisel tasumisel konkreetse energialiigi hinnatõusu osa 80% ulatuses, st elektri, gaasi või toasooja enda ühikupõhine hinnatõus.

Allikas: rahandusministeerium

U U D I S E D 3

PÄRNU MAALEHT Nr 1 20. JAANUAR 2022

Kihnu rahvas soovib tõetruud saareelu kajastamist

KIK andis Häädemeeste vallavalitsusele läinud aasta eelviimasel päeval teada, et valla projektitaotlus “Eterniidijäätmete kogumine Häädemeeste vallas” jäetakse rahuldamata.

KIKi taotlusvooru eelarve oli 380 283 eurot.

KIK teatas vallale, et projektide hindamisel arvestati, kas kohalik omavalitsus on andnud mahulise ülevaate eterniidi kogumisvajaduse kohta ja kas viimase kolme aasta jooksul on

10%

SOODSAMALT Surju kool ootab oma meeskonda täiskohaga LASTEAIAÕPETAJAT ERIPEDAGOOGI Tööle asumise aeg: esimesel võimalusel Avaldus, CV ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiad palume saata hiljemalt 21. jaanuariks aadressil Uue-Kooli, Surju küla, Saarde vald, 86401 Pärnumaa või heidi.kodasma@surju.ee.

KORISTAJAT Tööle asumise aeg: 01.02.2022

Mare Mätas on suur Kihnu kultuuri hoidja ja edendaja. Pildil avab ta 2018. aastal koos toonase riigihalduse ministri Janek Mäggiga Kihnu saarel Metsamaa pärimustalu.

gevust, kus päeval püütakse kala ja õhtul ollakse perega. Meresõit seevastu tähendab mitmekuulist rännakut merel. Filmitegijate ettekujutus oli, et Kihnu mehed suunduvad kuudeks merele, et tegeleda seal kalapüügiga.

Mare Mätas peab tõetruuks Mark Soosaare filmi “Kihnu naine” ning tema sõnul on film aidanud tõsta Kihnu naise kuvandit ja väärtust. Ta nimetas seda igati kiiduväärt tööks ja lisas, et ka ajalooliselt on tegemist väärtusliku materjaliga.

Küll aga ei tundunud kihnlastele tõetruu “Kihnu mehe” film.

“Kihnlased arvavad, et see ei olnud õige ja see oli ebaõiglane,” leiab Mätas, sest kohati näidati Kihnu mehi halvas valguses. Mare Mätas rääkis, et kuigi Kihnus on meeste alkoholitarvitamine probleem, ei näe ta, et see erineks kuigi palju mujal Eestis toimuvast.

“Sellist alkohoolikut Kihnus ei ole, kes kõik kättesaadava ära joob,” kinnitas ta.

Kihnlastele on traditsioonide järgimine oluline. Olgu selleks pidustused või toidukultuur.

Küll aga on Mare Mätase sõnul keeruline orienteeruda tänapäeva maailmas, kus peaaegu

igal inimesel on omad toidueelistused.

Kihnlaste toidulaual on valdavalt esindatud kala ja liha. Kõige tähtsam Kihnu peotoit on lihakartulid – kihnlase jaoks on see ääretult oluline ja üks identiteedi tunnus on just kohalik rahvuslik toit.

“Pead aru saama, kus sa oled,” ütles Mätas ja lisas, et inimesed sageli ei mõista, et väikesaarel on ressursid piiratud. Näiteks on Kihnus kaubapäev ainult kahel korral nädalas.

PÄRNU MAALEHT

KIK jättis Häädemeestel eterniidijäätmete kogumise toetuseta Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) jättis rahuldamata Häädemeeste valla esitatud taotluse eterniidi kogumise rahastamiseks.

VEEBRUARI LÕPUNI

FOTO: BIANCA MIKOVITŠ

Kihnu pärimuskultuuri edendaja Mare Mätas rääkis detsembrikuus ETV saates “Hommik Anuga”, et tal oleks hea meel, kui arvukad Kihnu kultuurist ja inimestest huvituvad filmitegijad looksid saarest ikka tõetruu mulje, mitte ei kipuks lavastama olukordi, mis saarele iseloomulikud ei ole.

Huvi Kihnu vastu on suur nii kodumaal kui ka välisriikides. Üks põhjus, miks välismaalased Kihnut külastada soovivad, on kahtlemata Kihnu kultuuri seismine UNESCO nimekirjas.

Samuti on Kihnu tuntust kogunud saarena, kus võim on naiste käes.

Küll aga ei ole Mare Mätase sõnul kõik koostööd filmitegijatega alati suurepäraselt sujunud. Nii soovib Mätas, et filmitegijad jätaksid saarest ja Kihnu kultuurist tõepärase mulje, mitte ei looks oma fantaasiaga midagi juurde.

“Mulle ei meeldi see, kui ma pean muutuma näitlejaks, et mängima seda, mida nad ette kujutavad,” ütles Mätas saates “Hommik Anuga”.

Nii juhtus läinud aastal ühe Itaalia filmimeeskonnaga, kes ei soovinud näidata Kihnu tõelist kultuuri, kirjutab ERRi portaal. Filmitegijad olid huvitunud ainult sellest, mis neile parasjagu oluline tundus.

“Eeltöö oli tegemata,” iseloomustas Mare Mätas. Näiteks ei teinud itaallased vahet kalapüügil ja meresõidul. Kalapüük tähendab kihnlaste jaoks tavapärast te-

LIPUMASTID

FOTO: AIN ALVELA

Vanaaegne asbesti sisaldav eterniit on keskkonda vedelema jäetuna ohtlik, ent selle prügilasse viimine on tavajäätmetega võrreldes kallim.

saadud eterniidi kogumise jaoks toetust. Häädemeeste vald andis 2020. aastal ülevaate eterniidi kogumisvajaduse kohta ega ole viimasel kolmel aastal toetust saanud.

Prioriteetse piirkonnana said hindamiskriteeriumite alusel maksimaalsed punktid Ida-Virumaa ja KaguEesti eterniidijäätmete kogumise projektid. See tähendab, et Häädemeeste vallavalitsus peab nüüd leidma uued võimalused eterniidi kogumise korraldamise rahastamiseks ja selleks aastaks planeeritud suuremahulised eterniidi kogumisringid jäävad asjade praeguse seisu juures ära.

PÄRNU MAALEHT

Avaldus ja CV palume saata hiljemalt 21. jaanuariks aadressil Uue-Kooli, Surju küla, Saarde vald, 86401 Pärnumaa või heidi.kodasma@surju.ee.

Igaühel on õigus heisata Eesti lipp 365 päeva aastas

Täpsem info ja personaalne pakkumine: mastid@hobesolg.ee

Tel 5565 5001

Lisainformatsioon telefonil 502 3790.

REHVID

KÕIKIDELE MASINATELE

(autod, traktorid, laadurid, haagised jm) Näiteks: MTZ-82-le ette/taha (160/340 €/tk) T-40 AM-le (135/300 €/tk) T-25 ja RS-09-le (75/250 €/tk)

Küsida võib kõiki rehve.

Asuvad Tartus.

Transport üle Eesti.

Tel 503 9766 rain@redsom.ee www. redsom.ee

4 P Ä R A N D K U L T U U R

PÄRNU MAALEHT Nr 1 20. JAANUAR 2022

Soomaa ühepuulootsik jõudis UNESCO kultuuripärandi nimekirja Eestil on UNESCO nimekirjas alates 15. detsembrist viis kultuurinähtust: Kihnu kultuuriruum, Eesti, Läti ning Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon, Seto leelo, Võromaa suitsusaunatraditsioon ning ühepuulootsiku ehitamine ja kasutamine Soomaal. Ühepuulootsiku ehitamine ja kasutamine Soomaal kanti UNESCO kiireloomulist kaitset vajava inimkonna vaimse kultuuripärandi nimistusse.

Haavapuust tehtud haabjat – või kui lootsik on valmistatud pärnast, siis pärnjat on Soomaa elanike seas ajalooliselt kasutatud kui asukohale iseloomulikku ja vajalikku tarbeeset, mis võimaldab üleujutuste ajal talude vahel liigelda. Haabjal on olnud olemuslik osa sealses kultuuripärandis.

Soomaale igiomane lootsik

Nn viiendal aastaajal, kui kogu Soomaa on üle ujutatud, on haabjas sealkandis vägagi vajalik liiklemisvahend.

FOTO: ILMAR SAABAS

Ühepuulootsiku UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kandmise üks eestvedajatest – haabjameister ja Soomaa

turismiettevõtja Aivar Ruukel ütleb, et Eesti kultuuripärandi nähtus pääses nimistusse esmakordselt pärast 2014. aastat ja lisab, et Soomaa on nüüd Kihnu, Setomaa ja Võrumaa kõrval n-ö UNESCO peres. “Ühepuupaatidel on meie kui rahvuse identiteedis ja kultuuripärandis silmapaistev roll.

See on osa meie ajaloost, juurtest ja kujunemisloost,” kirjeldab Ruukel. “Tänases kultuuriruumis on see äärmiselt tähelepanuväärne, et osa Soomaale omasest pärandist on jõudnud nimistusse.”

Tema sõnul on nimistusse kandmine suur tunnustus ka haabjate ehitajatele, kes kannavad endas Soomaa lootsiku-

P Ä R A N D K U L T U U R 5

PÄRNU MAALEHT Nr 1 20. JAANUAR 2022

FOTO: TANEL MEOS

meistrite sajanditetagust kultuuripärandit.

2020. aastal Pärnumaa aasta parimaks turismiedendajaks hinnatud Aivar Ruukel selgitab, et ühepuulootsik on painutatud külgedega ja madalapõhjaline kanuutaoline ühest puust õõnestatud paat, mis on tavaliselt valmistatud haavapuust. “Ühepuulootsiku ehitus on terviklik ja tehniliselt keerukas protsess, mis algab sobiva puu leidmisega ning lõpeb paadi vettelaskmisega,” kirjeldab ta.

UNESCO taotluse koostamise projektimeeskonna liige ja põlisrahvaste asjatundja Oliver Loode on seda meelt, et Soomaa haabjakultuuri jõudmine UNESCOsse on tähelepanuväärne ka meie soome-ugri hõimurahvaste, aga ka laiemalt maailma põlisrahvaste kontekstis.

Loode räägib, et paljudel neist on oma ühepuupaatide traditsioon, kuigi nende n-ö koduriigid – näiteks Venemaa, Kanada ja USA – ei ole veel ratifitseerinud UNESCO vaimse kultuuripärandi konventsiooni.

Oliver Loode usub, et Soomaa haabja innustav näide paneb ka neid rahvaid oma ühepuupaate rohkem väärtustama ja oma riikidele kõrgemaid ootusi seadma.

Haabjas tõmbab ligi turiste

Haabjaehituse keskseks tegevuseks on külgede laialipainutamine (laotamine). Soojuse ja niiskuse koosmõjul, sh tule ja veega ning puuokste abil pai-

TA S U B T E A DA

Haabja ehitamise tava hoitakse elus Soomaal

Haabjameister Aivar Ruukel teab, et esimesed lihtsad ühepuupaadid valmistasid meie eellased, kes tundsid vaid kivist ja luust tööriistu. Seda oskust on Ruukel aidanud elus hoida tänaseni.

“Ühepuulootsiku ehitus on terviklik ja tehniliselt keerukas protsess, mis algab sobiva puu leidmisega ning lõpeb paadi vettelaskmisega.”

AIVAR RUUKEL

nutatakse haabja toorik umbes poole laiemaks. Seeläbi suurendatakse paadi mahtuvust, stabiilsust ning manööverdus- ja kandevõimet.

Vesisel ja suurte üleujutuste poolest tuntud Pärnu jõe lisajõgede alamjooksul Soomaal on ühepuulootsik siiani liikumis- ja transpordivahendina kasutusel, olles suurvee ajal sobilik sõiduriist. See on Pärnu ja Viljandi maakondade piirile jääva Soomaa rahvuspargi sümboliks.

Lisaks viiele tunnustatud meistrile on Eestis ligi 20 haab-

jaehituse kogemusega meest, kelle seas on potentsiaalseid tulevasi haabjameistreid. 1996. aastast alates on Soomaal korraldatud haabja ehitamise laagreid.

Kodukandi ökoturismi algatuse toel ja Soomaa rahvuspargi ning Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel Saarisoo turismitalus toimunud laagrites jagasid oma teadmisi ja oskusi kaks meistrit: Jüri Lükk ja Jaan Rahumaa, kes igapäevaselt haabjaid kasutasid.

Soomaa rahvuspargi kultuuripärandi spetsialist Sandra

Haabjas ehk vene ehk lootsik ehk ühepuulootsik on ühepuupaat.

Tegemist on painutatud külgedega ja madalapõhjalise kanuutaolise ühest puust õõnestatud paadiga, mis on tavaliselt valmistatud jämedast haava- või pärnapuust (pärnapuust paati nimetatakse pärnjaks). Ühepuulootsiku ehitus on terviklik ja tehniliselt nõudlik protsess, mille võtmetegevusteks on sobiva puu leidmine, hernekaunakujuliseks (ka sigarikujuliseks) vormimine, paari sentimeetri (ligikaudu tolli) paksuseks õõnestamine, külgede laialipainutamine tule ja veega lootsikule sobiva kuju andmiseks ning kaaretamine.

See on üks vanemaid paaditüüpe, mis levinud kõigil kontinentidel peamiselt põlisrahvaste, sh soome-ugri rahvaste juures.

Eestis on haabjaehituse kultuur tänapäevani säilinud laialdaste üleujutuste poolest tuntud Soomaal, kus haabjat nimetatakse lihtsalt lootsikuks.

Kuni 1950. aastateni kasutati Soomaa ühepuulootsikut igapäevase sõiduvahendina jõgedel ja kalapüügiks, kevadiste suurvete ajal oli haabjas aga üleüldse ainsaks liikumisvahendiks.

Praeguseks on haabja kasutusalad teisenenud kaasaegsemate ning odavamate paaditüüpide tõttu, kuid säilinud on haabja rekreatiivne kasutus ja kultuuriline tähendus.

2016. aastal kanti haabja ehitamine Soomaal Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse.

2020. aasta 19. märtsil allkirjastas kultuuriminister taotluse kanda ühepuulootsiku ehitamine ja kasutamine Soomaal UNESCO kiireloomulist kaitset vajava vaimse kultuuripärandi nimistusse.

2021. aasta lõpul kantigi haabjas UNESCO kultuuripärandi nimekirja.

Allikad: Vikipeedia, soomaa.com

Urvak, kes on lootsiku UNESCO projektis esindanud nii keskkonnaametit kui ka kohalikku kogukonda, nendib, et kui lootsiku valmistamine ja kasutamine on kohalike seas vahepeal natukene unustuse hõlma vajunud ning asendunud pigem

laudpaatide või kanuudega, siis praeguste lootsikumeistrite aktiivsus ja UNESCOsse pürgimise projekt on ka kogukonna oma kultuurile teise pilguga vaatama pannud.

PÄRNU MAALEHT

PAKKUDES PARIMAT VÄIKETANKLAD - TRANSPORTMAHUTID - VEEMAHUTID

AUTOKLAASIDE MÜÜK, VAHETUS JA PARANDAMINE Vahetame autoklaase kaskokindlustuse teenuse raames.

PLASTIST TRANSPORTMAHUTID 220l ja 430l

METALLIST TRANSPORTMAHUTID 710l ja 990l

Pesumasinad ja nõudepesumasinad METALLIST VÄIKETANKLAD Lekkevanniga ja topeltkestaga

METALLIST MAHUTID Lekkevanniga ja topeltkestaga

Remont ja kojukutsed Lisaks parandame teie telerid, raadiod, autoraadiod, kodukinod, DVD-d...

VEEMAHUTID Maapealsed ja maa-alused

PLASTIST VÄIKETANKLAD 1500l, 2500l, 5000l ja 9000l

KMA GRUPP OÜ I Ringtee 27, Tartu, 50105 I +372 529 1045 I info@kmagrupp.ee

Võta meiega ühendust tel 442 7231 Centralservice OÜ

Asume aadressil Riia mnt 74, Pärnu

6 M E T S A M A J A N D U S

PÄRNU MAALEHT Nr 1 20. JAANUAR 2022

RMK ülevaade ütleb, kus ja mida riigimetsas lähema kümnendi jooksul tehakse RMK koostatud kava sätestab prognoositavad raiealad Pärnumaal lähema kümne aasta jooksul ja määratleb muu hulgas ka kõrgendatud avaliku huviga alad maakonna omavalitsustes.

AIN ALVELA

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) koostatud kavad annavad ülevaate ka Pärnu maakonna omavalitsuse aladel kasvavast riigimetsast, seal viimase kümnendi jooksul tehtud ja lähima kümne aasta jooksul plaanis olevatest töödest, samuti puhkamisvõimalustest riigimetsas ning määratletud on ka info kõrgendatud avaliku huviga alade ehk nn KAH-alade kohta.

Tutvustusest on näha, milliseks kujuneb lähemate aastate jooksul omavalitsuse territooriumil kasvava riigimetsa pindala ja vanuseline struktuur kestlikul majandamisel, samuti see, kuidas ja millises mahus kavan-

datakse metsade uuendamist, hooldamist, metsaparandust ja looduskaitsetöid.

Pärnumaa on Eesti metsaseim maakond – umbes pool maakonna territooriumist on kaetud metsaga (ca 270 000 ha), millest omakorda poole moodustab riigimets.

RMK poolt Pärnumaa valdade-linnade kohta koostatud riigimetsa kavadest nähtub, et arvestades metsade vanuselist jaotust, raieküpsete metsade osakaalu ja riigimetsa kestliku kasutamise põhimõtet, on Pärnumaal võimalik lähema kümne aasta jooksul uuendusraietega raiuda keskeltläbi 1252 hektarit riigimetsa aastas.

Pärnu linn ja osavallad

RMK hallatavate maade pindala Pärnu linna territooriumil on 35 699 ha, mis moodustab 42% kogu linna pindalast. Riigi metsamaa pindala moodustab Pärnus asuvatest RMK hallatavatest maadest 57%, mis on 19 859 ha, mittemetsamaad võtavad enda alla 43%, millest suurima pindalaga on sood – 14 552 ha. Praegu on Pärnu riigimetsamaa (kokku 19 859 ha) seas kõige rohkem majandusmetsa (13 070 ha), majanduspiirangutega metsa on 701 ha ja rangelt kaitstavat metsa 6088 ha.

Pärnus kasvab kõige rohkem kaasikuid (44%), männikuid (28%) ja kuusikuid (20%).

Möödunud kümnendil oli uuendusraiete pindala riigimetsas vahemikus 97–308 ha aastas (keskmine 197,8 ha).

Harvendusraiete pindala jäi vahemikku 168–379 ha aastas.

Uuendatud on metsa selle aja jooksul keskmiselt 125 ha aastas.

Lähema kümne aasta jooksul planeerib RMK uuendada 4254 ha metsakuivendussüsteeme ja renoveerida 11 km metsateid.

Uuendusraiete kestlikuks pindalaks Häädemeeste vallas lähema kümnendi jooksul hindab RMK keskeltläbi 150 hektarit aastas.

Hinnanguline võimalik metsade uuendusraiete pindala kuni aastani 2030 on Pärnus keskeltläbi 205 hektarit aastas.

KAH-alad: Audru aleviku ümbruse metsad 144 ha, Kastna kalmistu ümbrus 46 ha, Lavassaare alev 56 ha, Linnuriigi-Sindi 155 ha, Paikuse alevi metsad 51 ha, Sibulasoo 114 ha, Silla küla 26 ha, Soomra suvilate tagune 13 ha, Tõlli küla rannaäär 5 ha, Tõstamaa aleviku ümbruse metsad 89 ha, Uruste 64 ha, Valgerand 181 ha, Pootsi 62 ha. Kokku 986 ha.

Häädemeeste vald

RMK hallatavate maade pindala Häädemeeste valla territooriumil on 25 835 ha, mis moodustab 52% kohaliku omavalitsuse pindalast.

Praegu moodustab riigi metsamaa pindala omavalitsuse territooriumil asuvatest RMK hallatavatest maadest 81%, mis on 20 128 ha. Mittemetsamaad võtavad enda alla 19%, millest suurima pindalaga on sood – 3886 ha. Kogu Häädemeeste vallas kasvavast riigimetsast on majandusmetsa 8923 ha, majanduspiirangutega metsa 2868 ha ja rangelt kaitstavat metsa 8337 ha. Enamiku valla metsadest

moodustavad kaasikud (49%), männikuid on 30% ja kuusikuid 16%.

Möödunud kümnendil oli uuendusraiete pindala vahemikus 73–170 ha aastas (keskmiselt 123,8 ha). Harvendusraiete pindala on liikunud vahemikus 122–737 ha aastas. Uut metsa on Häädemeeste valla aladele jäävas riigimetsas kasvama pandud keskmiselt 91 ha aastas.

Lähema kümne aasta jooksul planeerib RMK uuendada 5552 ha metsakuivendussüsteeme ja renoveerida 11 km metsateid.

Uuendusraiete kestlikuks pindalaks Häädemeeste vallas lähema kümnendi jooksul hindab RMK keskeltläbi 150 hektarit aastas.

KAH-alad: Ikla-Oandu matkarada 251 ha, Jaagupi keskus 36 ha, Krundiküla 70 ha, Treimani ja Metsapoole küla 46 ha, Urissaare kalmistu 2 ha, Kabli looduskeskus 31 ha, Massiaru küla 122 ha, Pärnu MKA Jõulumäe 120 ha, Rändrahnu 11 ha, Suhkrumägi 4 ha, Uulu-Laadi 17 ha, Uulu kalmistu 102 ha, Uulu keskus 103 ha, Võidu-Timmkanali 16 ha, Pärnu MKA 112 ha, Kaubaru vaatetorn 19 ha. Kokku 962 ha.

Lääneranna vald

RMK hallatavate maade pindala Lääneranna valla territooriumil on 57 247 ha, mis moodustab 42% kohaliku omavalitsuse pindalast.

Praegu moodustab riigi metsamaa pindala omavalitsuse territooriumil asuvatest RMK hallatavatest maadest 52%, mis on 29 523 ha, mittemetsamaad võtavad enda alla 48%, millest suurima pindalaga on sood – 19 056 ha. Riigimetsamaad on Lääneranna vallas 29 523 ha, millest majandusmetsa 12 889 ha, majanduspiirangutega metsa 557 ha ja rangelt kaitstavat metsa 16 078 ha. 45% metsadest on kaasikud, männikuid on 28% ja kuusikuid 11%.

Möödunud kümnendil oli uuendusraiete pindala vahemikus 111– 258 ha aastas (keskmiselt 163,5 ha). Harvendusraiete pindala oli 77–220 ha aastas. Möödunud kümnendil pandi uut metsa kasvama keskmiselt 106 ha aastas.

Järgmise kümnendi vältel plaanib RMK uuendada 3420 ha metsakuivendussüsteeme ja renoveerida 34 km metsateid. Edaspidi saab Lääneranna vallas teha hinnanguliselt jätkusuutlikku uuendusraiet 290 ha aastas.

METSAMAJANDUS

PÄRNU MAALEHT Nr 1 20. JAANUAR 2022

7

FOTOD: MAA-AMETI GEOPORTAAL

KAH-alad: Illuste 47 ha, Lihula 5 ha, Matsirand 30 ha, Varbla 6 ha – kokku 145 ha.

Põhja-Pärnumaa vald

Kaardil on Pärnumaal paiknevad KAH-alad märgitud punasega, roheline värv tähistab metsakvartaleid.

RMK hallatavate maade pindala Põhja-Pärnumaa valla territooriumil on 33 257 ha, mis moodustab 33% kohaliku omavalitsuse pindalast.

Metsamaa pindala omavalitsuse territooriumil asuvatest RMK hallatavatest maadest moodustab 68%, mis on 21 927 ha, mittemetsamaad võtavad enda alla 32%, millest suurima pindalaga on sood – 8665 ha.

Praegu on riigimetsamaad vallas 21 927 ha, millest majandusmetsa on 15 123 ha, majanduspiirangutega metsa 1811 ha ja rangelt kaitstavat metsa 4992 ha. Männikute osakaal on 40%, kaasikuid on 37% ja kuusikuid 18%.

Möödunud kümnendil oli uuendusraiete pindala vahemikus 115– 232 ha aastas (keskmine 184,1 ha), harvendusraiete pindala oli 129–369 ha aastas. Möödunud kümnendil on Põhja-Pärnumaal uut metsa kasvama pandud keskmiselt 106 ha aastas.

Järgmise kümnendi vältel plaanib RMK uuendada 7126 ha metsakuivendussüsteeme ja renoveerida 42 km metsateid. Põhja-Pärnumaa vallas saab järgmise kümnendi jooksul teha jätkusuutlikku uuendusraiet hinnanguliselt 182 ha aastas.

KAH-alad: Pärnu-Jaagupi alevi ümbrus 129 ha, Tootsi ümbrus 30 ha, Kurgja 98 ha, Kaisma 35 ha.

Kokku 292 ha.

Saarde vald Sellel kaardil on punasega märgitud kaitsealused alad, rohelised on metsakvartalid.

RMK hallatavate maade pindala Saarde valla territooriumil on 57 251 ha, mis moodustab 54% kohaliku omavalitsuse pindalast.

Praegu moodustab riigi metsamaa pindala omavalitsuse territooriumil asuvatest RMK hallatavatest maadest 89%, mis on 49 228 ha, mittemetsamaad võtavad enda alla 11%, millest suurima pindalaga on sood – 5248 ha.

Riigimetsamaad on vallas 49 228 ha, millest majandusmetsa on 27 409 ha, majanduspiirangutega metsa 7123 ha ja rangelt kaitstavat metsa 14 695 ha. Männikuid on Saarde vallas 45%, kaasikuid 29% ja kuusikuid 22%.

Möödunud kümnendil oli uuendusraiete pindala vahemikus 279– 598 ha aastas (keskmine 427,9 ha).

Harvendusraiete pindala oli vahemikus 360–987 ha aastas. Möödunud kümnendil pandi uut metsa kasvama keskmiselt 301 ha aastas.

Järgmise kümnendi vältel plaanib RMK uuendada 13 203 ha metsakuivendussüsteeme ja renoveerida 75 km metsateid. Saarde vallas saab järgmise kümnendi jooksul teha jätkusuutlikku uuendusraiet hinnanguliselt 350 ha aastas.

KAH-alad: Kanaküla Rista 9 ha, Jaamaküla 10 ha, Kanaküla Salujõe 21 ha, Kilingi-Nõmme Levalohu 87 ha, Kilingi-Nõmme linn 49 ha, Oissaare küla 48 ha. Kokku 224 ha.

Tori vald

RMK hallatavate maade pindala Tori valla territooriumil on 13 829 ha, mis moodustab 23% kohaliku omavalitsuse pindalast.

Praegu moodustab riigi metsamaa pindala omavalitsuse territooriumil asuvatest RMK hallatavatest maadest 58%, mis on 7868 ha, mittemetsamaad võtavad enda alla 42%, millest suurima pindalaga on sood – 5216 ha.

Hetkel on riigimetsamaad vallas 7868 ha, millest majandusmetsa on 4841 ha, majanduspiirangutega metsa 408

Müüa kuiv 30 cm lepp võrgus 40 L 3 € Müüa kuiv 30 cm kask võrgus 40 L 3,50 € Puitbrikett 960 kg alusel.

Premium pellet 8 mm 975 kg 225 € Turbabrikett alusel 165 €

ha ja rangelt kaitstavat metsa 2619 ha.

Kaasikuid on Tori vallas 35%, männikuid 34% ja kuusikuid 21%.

Viimasel kümnendil jäi uuendusraiete pindala vahemikku 25– 121 ha aastas (keskmine 58 ha).

Harvendusraiete pindala oli vahemikus 0–133 ha aastas. Möödunud kümnendil on uut metsa kasvama pandud keskmiselt 33 ha aastas.

Järgmise kümnendi vältel plaanib RMK uuendada 3003 ha metsakuivendussüsteeme ja renoveerida 6 km metsateid. Tori vallas saab järgmise kümnendi jooksul teha jätkusuutlikku uuendusraiet hinnanguliselt 75 ha aastas.

KAH-alad: Are alevik 55 ha, Kilksama 91 ha, Rääma raba ümbrus 47 ha, Tammiste küla Pärnu jõe poolne mets 130 ha, Tammiste küla raudteepoolne mets 119 ha, Tõrva Tantsumägi 14 ha, Rulli küla 34 ha, Riidaja küla 56 ha. Kokku 546 ha.

Kihnu vald

RMK hallatavate maade pindala Kihnu valla territooriumil on 180 ha, mis moodustab 10% kohaliku omavalitsuse pindalast.

Praegu moodustab riigi metsamaa pindala omavalitsuse territooriumil asuvatest RMK hallatavatest maadest 93%, mis on 158 ha, mittemetsamaad võtavad enda alla 7%.

Riigimetsamaad on vallas 158 ha, millest majandusmetsa on 7 ha, majanduspiirangutega metsa 113 ha ja rangelt kaitstavat metsa 37 ha. 96% Kihnu metsadest on männikud.

RMK ei ole viimasel kümnendil Kihnu saarel uuendusraieid teinud ega planeeri seal ka järgneva kümne aasta vältel raieid ega metsahooldusi. Sisuliselt on kogu Kihnu saarel kasvav mets (176 ha) KAH-ala.

Põhjused, et võtta ühendust:

hingamisvaegused, depressioon, väsimus jne

Tervendaja Volli vastuvõtule registreerimine olenemata elukohast.

Pärnus 23.01, 30.01 ja 6.02

Eelinfo tel 558 9281

KIIRE KOHALETOIMETAMINE! Tel 506 8501 OTSE TOOTJALT: • 6 ja 8 mm Premium-pelletid, • pakitud kandiline kasebrikett, • pakitud kandiline turbabrikett, • pakitud kivisüsi, • kuivad kütteklotsid.

KT Maja teeb kõiki ehitustöid Sinu soovidest lähtuvalt: • karbi- ja müüritööd • vundamendid • katused • välisvooder • siseviimistlustööd jpt

KAIMO KIVIKAS • Tel 526 9639 • kaimo.kivikas@tootsiturvas.ee

Täpsem info tel 5814 9038

ÕHKSOOJUSPUMPADE keemiline hooldus ja kontroll HINNAD ALATES

60 € +km tel 5627 2272 info@kliimaabi.eu www.kliimaabi.eu

www.ktmaja.com |

ktmajaehitus |

ktmajaehitus

8

TURISM

PÄRNU MAALEHT Nr 1 20. JAANUAR 2022

Tänavutalvised pikad kelgusõidud saab teha Jõulumäel

FOTO: AGO TAMMIK

“Kui maakoolide lapsed bussiga Jõulumäele tulevad, siis on kohe näha, et nad oskavad suusatada ja on seda varem harjutanud. Pärnu linnakoolide õpilased panevad suusad sageli siin esimest korda jalga,” märgib suusatreener Anu Taveter.

SILJA JOON Eelmisel nädalal korraldas Eesti Suusaliit kampaania, mille raames kõikides Eesti maakondades andsid parimad suusatreenerid lastele, noortele ja täiskasvanutele tasuta suusatunde.

Pärnumaa suusatunnid toimusid Jõulumäel Suusaklubi Jõulu treenerite Anu Taveteri ja Kadri Madissoo käe all.

“Suusatreeningutel on päris palju huvilisi – laste tundides

oli oma paarkümmend last ja täiskasvanuid oli ka teist samapalju,” räägib Taveter.

Kohale saab kenasti ka liinibussiga

Suusatreener tõdeb, et pikalt kestnud lumeta talved on teinud seda, et lapsed ei saa koolis suusatada. Seetõttu oli mullune Pärnu linnavalitsuse projekt, mis viis õpilasi kehalise kasvatuse tundides bussiga klasside

Suuremad lapsed tulevad talverõõme nautima omapäi, väiksemad koos vanematega.

RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid.

Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi oma puhke- ja kaitsealadel ning kujundab loodusteadlikkust. RMK-s töötab ligi 700 inimest.

REISIKORRALDAJA

Rändteo reisid Pärnust

RMK otsib oma meeskonda

Rohkem reise ja täpsema info leiate meie kodulehelt: www.randtigu.ee • 11.–14.08 Leedu: kruiis Nemunase deltas. Leedu Veneetsia, päevane laevareis, lindude rõngastuskeskus, toiduõpitoad, toidumuuseum, kirikud, vana vangla, Macikai koonduslaager jm 376 € • 03.08 ja 28.08 Piirissaar: ekskursioon ja vanausuliste muuseum 75 € • 10.09 Sibulatee puhvetite päev: puhvetid ja muuseumid 80 € • 30.04 Kreisilinn Rakvere: linnus, vabaõhukeskus, kirikud, Tark Maja, kohvikud 75 € • UUS! 04.–05.06 Kihnu ringreis ja kodukohvikute päev 230 € • 12.06 Orhideeretk Kessulaiule koos loodusgiid Peeter Vissakuga: põnev loodus, orhideed, 13 m pank 149 € • 01.–03.07, 06.–08.07, 08.–10.07, 13.–15.07, 15.–17.07, 29.–31.07 ja 05.–07.08 Meretagune maa Ruhnu: ekskursioonid kastiautoga ja jalgsi 268 € • UUS! 07.07 Manilaiu reis: võimalusel kohtume Mark Soosaarega. Grupis 10 inimest. 158 € • 14.07 Kihnu ringreis: ekskursioon kastiautoga, talu lugu, folklooriprogramm 120 € • 16.–17.07 Ida-Virumaa ringreis: Narva (linnus, bastionid, Kreenholm, Aleksandri kirik), Sillamäe, Oru park virtuaaltuuriga Oru lossis, Valaste juga, Narva-Jõesuu, ööbimine Meresuu SPA hotellis 239 € • UUS! 21.–24.07 Kuramaa: Kuldīga, Ventspils, Kolkja, Liepāja ja teised Olev Remsuga 311 € • 23.07 Osmussaar: teeme ekskursiooni kastiautoga, vaatame bretšarahnusid, klibuvallialasid, käime tuletornis jm 124 € • UUS! 26.–29.07 Leedu: Palanga, Nida poolsaar meremuuseumiga, laevasõit ja ekskursioon Rusnės 508 € • 31.07 Pakri saared: ekskursioon mõlemal saarel traktori kastis 147 € • UUS! 09.–10.08 Lõbusõit purjelaevaga Hoppet, ekskursioon Abruka saarel, Pöide kirik ja pruulikoda, Grand Rose SPA 238 €

VÄLJUMINE TALLINNAST

• UUS! 14.–24.08 Meie moodi Kesk-Norra: Oslo, Bergen, Ålesund, Trondheim ja palju kohti, kuhu siiani Eesti turiste ei viida. Grupp 15 inimest. 1631 € • UUS! 8.-15.08 Suur Islandi ringreis: läbime nn Kuldse Ringi, näeme kõiki kuulsamaid loodusimesid – kuumavee geisreid, võimsaid jugasid, liustikulaguune, musta liivaga randu. Lisaks tähtsamad kultuurimälestised. 3264 € • UUS! 31.08–09.09 Türgi ajaloogurmaanidele: maailma vanim templikompleks – Göbekli Tepe, hiiglaslikud kivipead Nemruti mäel, hauakambrid, kirikud, Türgi saun ja rahvuslik õhtu, 2 päeva Istanbulis. Grupp 15 inimest. 1454 € • UUS! 21.–30.09 Gruusia ringreis: Thbilisi, Signagi, Mtshetha, Uplistsikhe koobaslinn, Martvili kanjon, Gelati klooster, Bathumi jm, viinamarjakoristuses osalemine, rahvuslik õhtusöök laulude ja tantsudega, eestlaste teeistandus. Grupp 15 inimest.

Lennureis 1126 €

KABLI KÜLASTUSKESKUSE TEABETÖÖTAJAT Peamised tööülesanded: • osaleb külastuskeskuse teabepunkti töös ja tagab selle toimimise • aitab välja töötada, ette valmistada ja läbi viia loodus- ja metsateadlikkust edendavaid loodusharidusprogramme • osaleb loodushariduslike tegevustega seonduvate materjalide ning looduses liikumise võimalusi tutvustavate teabematerjalide koostamisel ja trükiks ettevalmistamisel • võtab osa külastuskeskuse ekspositsiooni ja näituste kavandamisest ning tegemisest • aitab üritusi kavandada, ette valmistada ja läbi viia • teeb koostööd erinevate osapooltega loodusharidusliku ja teavitustöö paremaks korraldamiseks • kogub külastaja- ja külastusseire andmeid Tööpiirkond: Pärnumaa puhkeala (sh Kabli külastuskeskus), täpsemalt saab vaadata: https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/parnumaa-puhkeala Parimal kandidaadil on: • vähemalt kesk- või keskeriharidus (eelistatavalt loodusteadused, metsandus, kasvatusteadused, pedagoogika) • töökogemus sarnasel alal • loomingulisus ja koostööle orienteeritud tööstiil • teadmised ning ülevaade Edela-Eesti ja Pärnumaa ümbruse loodusest ja kultuuripärandist, vaatamisväärsustest ning kohalikest oludest • avaliku esinemise ja lastega töötamise oskus • vähemalt ühe võõrkeele oskus suhtlustasandil • autojuhiluba ja auto kasutamise võimalus RMK pakub: • vaheldusrikast tööd • uut ja huvitavat töökeskkonda Kabli külastuskeskuses • motiveerivat töötasu

TULEMAS ON VEEL UUSI REISE!

Kontakt: tel 5398 0543, 5556 3088; lea.kivipold@gmail.com; info@randtigu.ee NB! Meie reisidel sisaldab hind kõiki kulusid peale suveniiride!

FOTO: SILJA JOON

Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fond

Eesti tuleviku heaks

Kandideerimiseks palume saata avaldus ja elulookirjeldus hiljemalt 23. jaanuariks e-posti aadressile ylle.pallo@rmk.ee märgusõnaga „Kabli külastuskeskuse teabetöötaja“.

rmk.ee

T U R I S M 9

PÄRNU MAALEHT Nr 1 20. JAANUAR 2022

FOTO: AGO TAMMIK

kaupa Jõulumäele suusatama, väga tänuväärne. Jõulumäel on mõistagi ka suuskade laenutamise võimalus.

“Tänapäeval on suusatrenni lastel oma suusad, aga need, kes koos vanematega harvem suusatamas käivad, saavad neid laenutada,” kirjeldab Anu Taveter. “Laenutamise võimalus peab olema, sest juba ainuüksi suuskade kooli vedamine on teema, sest tänapäeva lapsed ei nõustuks neid bussis pidevalt koolimajja vedama, nagu aastakümneid tagasi oli tavaline.”

Treener on seda meelt, et neil, kes harva suusatamas käivad, on mõistlikum suuski laenutada. Tänu eelmisele ja sellele talvele on samas suusavarustusega kauplevad poed tühjaks ostetud.

Millises vanuses on õige aeg õppida suusatama? Kui lapsed tulevad kooli, tulevad nad ka suusatrenni, lausus suusatreener. Treeningutega liitutakse ka 4. ja 5. klassis ning see pole alustamiseks veel sugugi hilja.

Enamik lapsi käib linna poolt suusatrenni Pärnu-Ikla maakonna liinibussiga, mis jõuab 16.30 Jõulumäele ja naaseb linna 18.25. Väga hoolega kasutavad sama bussiliini ka Keskküla talli ratsatreeningutel osalejad ja sügiseti seenelisedki.

Kasutamiseks maakonna pikim kelgurada

Jõulumäe tervisekeskuse juhatuse liige Eido Tasalain märgib, et Jõulumäe kelgurada on kindla peale Pärnumaa pikim.

Et 140 meetri pikkune kelgurada oleks täielikult lume all, võeti appi lumekahurid.

“Kelkusid me ei laenuta, sest need lähevad kergesti katki, küll aga saab neid siit osta,” selgitab Tasalain.

Kelgutajate tarbeks on kolm erinevat laskumisnõlva. Kaks laskumist on laugemad ja sobivad väiksematele lastele, järsem ja pikim on osavamatele – see on valgustatud iga päev kuni kella 21-ni õhtul.

Mäesuusa- ja lumelauanõlva Jõulumäel ei ole.

Eido Tasalain nendib, et praegu toodetakse kunstlund tegelikult juba järgmise hooaja tarbeks – see säilitatakse üle suve.

Kunstlumi pressitakse kokku ja pannakse saepuruga kaetuna hoiule. Õhutemperatuurist ohtlikum on säilitatava kunstlume jaoks pigem sademed kui õhutemperatuur. Kunstlumi püsib

“Tänapäeval on suusatrenni lastel oma suusad, aga need, kes koos vanematega harvem suusatamas käivad, saavad neid laenutada.”

ANU TAVETER

rajale pandult tavalisest lumest kauem. Seda jätkub kuni märtsini.

Tasalain tõdeb, et talispordiharrastajate suusasõprade jaoks on Jõulumäe populaarne koht – koroonapandeemia tõttu välditakse siseruumides treenimist ja eelistatakse olla looduses ning värskes õhus.

Lumeta talved viivad talispordi harjumuse

Lumeta talvede üks märk on aga seegi, et rajal võtavad mõõtu keskeale lähenevad suusatajad ja noori on vähe. See oli ka üks motivaator, miks Eesti suusaliit eelmisel nädalal üle terve Eesti, sealhulgas Jõulumäel, tasuta suusatundidega algust tegi.

Praegu saab Jõulumäel suusatada kahe kilomeetri pikkusel kunstlumeringil nii vabas kui ka klassikalises tehnikas.

Suusarada algab staadionilt.

Suusalaenutus on avatud peamajas iga päev ja kunstlumekattega suusarada on valgustatud kuni kella üheksani õhtul.

Loodusliku lumekattega kümne kilomeetri pikkust suusatamise terviserada hooldatakse rajatraktoriga ja sellel saab samuti sõita nii klassikalises kui ka vabas tehnikas.

Kuna tegemist on loodusliku lumega rajaga, kus suusalund ei ole liiga palju, soovitas Tasalain sõitmiseks valida mitte kõige paremad suusad.

“Oleme uuendanud suusavarustust tasapisi igal aastal,” kinnitab Tasalain.

TEGEVUSJUHENDAJA koolitus koos esmaabiandja väljaõppega

23.03.–22.07 TUGIISIKU koolitus koos esmaabi väljaõppega 11.04.–05.08

LAPSEHOIDJA, tase 5, koolitus koos esmaabiandja väljaõppe ja toiduhügieenikoolitusega

JURISTI AMETIKOHA TÄITMISEKS

Nõuded kandidaadile: · kõrgharidus õigusteaduse erialal (magister või sellele vastav) · laialdased õigusalased teadmised ja vähemalt kaheaastane töökogemus juristina · kohtukogemus · eesti keele valdamine kõrgtasemel kõnes ja kirjas koos ametialase sõnavaraga · analüüsivõime · suur potentsiaal meeskonnatööks ja tahe aruteludeks · laitmatu suhtlemisoskus, enesevalitsemine, selge eneseväljendusoskus, kohusetunne ja pingetaluvus · soovitavalt inglise ja vene keele oskus vähemalt algtasemel · arvuti kasutamise oskus · kasuks tuleb dokumendihaldusprogrammi tundmine · autojuhiloa olemasolu · isikliku sõiduauto kasutamise võimalus · ei esine avaliku teenistuse seaduses sätestatud asjaolusid, mis välistaks ametisse võtmise (§ 15)

orienteeruma. Selleks on rajatud MOBO-püsirada.

Veel on võimlik laenutada ja sõita MTB-rattaga 2019. aastal rajatud harjutuspargis, mille ringi kogupikkus on 720 meetrit. MTB-ratta radadel on erinevad cross-country raja elemendid, nagu viraažid, serpentiinid, pumptrack, hüpped ja poomid.

Kolmest kettagolfirajast üks on avatud ka talvel ja harrastajate seltskondi võib näha korvide vahel liikumas ka paksu lumega.

Tööülesanded: • töö ekskavaatoriga metsas giljotiiniga lõikamisel

PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVALITSUS KUULUTAB VÄLJA AVALIKU KONKURSI

Juristi ülesandeks on ka valla esindamine kõikides kohtuastmetes, kohtudokumentide koostamine, õigusloomes osalemine, õiguslike pöördumiste lahendamine, lepingute koostamine, haldusaktide koostamisele kaasaaitamine.

Kas 1970. aastatel ehitatud Jõulumäe tervisespordikeskus on ehk tänaseks juba moraalselt vananenud?

Seda mõtet Tasalain ei jaga, sest pidevalt püütakse aja nõuetega kaasas käia ja areneda.

Nii rajati 2009. aastal uus sportlasmajutushoone koos kaasaegse õppeklassi, jõusaali ja taastusruumidega.

Saabujaid võtab vastu välijõu-

saal, laste mänguväljak, kolm kettagolfirada ja uued mullu valminud spetsiaalse kattega 3 × 3 korvpalliväljakud ehk tänavakorvpalliväljakud pallimängude väljakute kompleksis.

Tervisespordikeskuse tegevustik käib ajaga kaasas. Seal saab tegeleda väga paljude erinevate spordialadega, traditsioonilisemate alade kõrval on võimalik katsetada ka kurlingut või proovida mobiilset orienteerumist, mis viib huvilised nutitelefonide abil metsa

EKSKAVAATORIJUHT

www.luwi.ee | tel 508 1737 | info@luwi.ee luwikoolituskeskus

Juristi põhiülesanneteks on vallasekretäri abistamine kõigi õigusküsimuste lahendamisel ja valla ametiasutuse osakondade nõustamine eelkõige sotsiaalvaldkonna, keskkonnaküsimuste ning planeeringuala temaatika osas ning valla hallatavate asutuste konsulteerimine.

Suusakeskusest on ajapikku saanud spordikeskus

Combitrans OÜ on Warmeston OÜ ettevõtete gruppi kuuluv hakkepuidu tootmis- ja transpordifirma. Ettevõtte põhitegevus on hakkepuidu tootmine ja transport pelletitehastesse üle Eesti ja valmistoodangu (puidugraanul) vedu tehastest erinevatesse sadamatesse. Oleme veendunud, et kvaliteetse teenuse pakkumiseks ja ka juhtide rahulolu suurendamiseks saab kasutada vaid korralikku ja värsket tehnikat. Masinapargi keskmine vanus on 2–3 aastat ja tehnikat uuendame pidevalt. Seoses Warmeston OÜ grupi kiire kasvuga, oleme ka meie kiiresti kasvanud ja tänaseks on meie masinapargis juba üle 25 veoki, mitu puiduhakkurit, võsagiljotiini ja forvarderit, mis paiknevad kõikjal üle Eesti.

BAASKOOLITUSED PÄRNUS 07.03.–17.06

Erineval tasemel suusatajaid on Jõulumäe keskus ligi meelitanud juba aastaid.

Omalt poolt pakume: · mitmekesist ja vastutusrikast tööd avalikus teenistuses · erialast täiendkoolitust · puhkust 35 kalendripäeva Kandidaatidel palume esitada: · elulookirjeldus (CV) · haridust tõendavate dokumentide koopiad · motivatsioonikiri · konkursikomisjonil on õigus esitada vestlusvooru kutsutud kandidaatidele lahendamiseks kaasusi Töötasu suurus: 1600 eurot Ametisse asumise aeg: esimesel võimalusel Kandideerimise dokumendid palume esitada digiallkirjastatult 21. jaanuariks 2022. a e-posti aadressil vald@pparnumaa.ee märgusõnaga „Juristi konkurss“.

Lisateave: Piret Müür, piret.myyr@pparnumaa.ee, tel 529 2045

Nõuded kandidaadile: • eesti keel – B2 kirjas ja kõnes • B-kategooria juhiluba • eelnev töökogemus ekskavaatorijuhina Omalt poolt pakume: • stabiilset tööd ja motiveerivat palka Töökoha asukoht: Pärnu maakond, töö erinevatel objektidel üle Eesti Tööaeg: täistööaeg, vahetustega töö Töötasu (bruto): 2000–3000 € Tööle asumise aeg: niipea kui võimalik Kandideerimise tähtaeg: 31.01.2022 Vajalikud dokumendid: CV Kontakt: Viljar Sarapik, meister, tel 5365 8844, e-post: viljar@combitrans.ee

10 U U D I S E D

PÄRNU MAALEHT Nr 1 20. JAANUAR 2022

Aastaga vähenes Pärnu elanike arv 400 inimese võrra Kui alanud aasta 1. jaanuari seisuga oli Pärnu linnas (keskuslinnas ja kolmes osavallas kokku) 50 934 elanikku, siis 2021. aasta esimesel päeval elas siin 51 334 inimest.

Praegu on Pärnu elanike seas mehi 23 277 ja naisi 27 657.

Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et aastaga kahanes elanike arv enim keskuslinnas, langedes alla 40 000 elaniku piiri.

2021. aasta alguses oli Pärnu keskuslinnas 40 067 elanikku, tänavu 1. jaanuaril 39 474.

Seevastu kõigis kolmes Pärnu osavallas elanike arv aastaga kasvas. Käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga on Audru osavallas elanikke 6120 (mullu samal ajal 5998). Paikuse osavallas on 1. jaanuari seisuga elanikke 4029 (mullu samal ajal 3995). Tõstamaa osavallas on 2022. aasta 1. jaanuaril elanikke 1311 (mullu samal kuupäeval 1274).

Samasugust tendentsi, et Pärnu keskuslinnas rahvaarv vähe-

neb ja osavaldades kasvab, võis täheldada ka mullu. Pärnu perekonnaseisutoimingute ja rahvastikuregistriteenistuse juhataja Kristina Artma sõnul sündis Pärnus eelmisel aastal täpselt sama palju lapsi kui tunamullu.

Artma märgib, et nii eelmisel kui ka üle-eelmisel aastal lisandus Pärnusse 464 uut kodanikku, kelle elukohaks oli rahvastikuregistri järgi Pärnu linn. Loomulik iive oli terve aasta lõikes negatiivne. Suri 758 inimest, kelle elukohaks oli rahvastikuregistris märgitud Pärnu linn.

Surmasid oli läinud aastal märgatavalt rohkem. Võrdluseks – 2020. aastal suri 670 inimest, kelle elukoht oli rahvastikuregistri järgi Pärnu linn.

Mujalt Eestist ja teistest riikidest asus mullu Pärnusse elama

Rahvaarv väheneb nii Pärnumaal kui ka Eestis tervikuna.

2092 inimest. Selle aasta 1. jaanuari seisuga elab Pärnus 64 eri kodakondsusega inimesi. Kõige rohkem Eesti, Venemaa ja määratlemata kodakondsusega inimesi ning kodanikke meie lähiriikidest.

“Aga Pärnu on kodulinn ka väga eksootilistest maadest pärit inimestele. Siin elab näiteks Kolumbia, Dominikaani Vabariigi, Filipiinide, Indoneesia, Kambodža, Keenia ja Tšiili kodanikke,” räägib Kristina Artma.

2021. aastal sõlmisid Pärnu linnavalitsuse perekonnaseisu-

toimingute ja rahvastikuregistriteenistuse spetsialistid 284 abielu ja vormistasid 112 lahutust.

Võrreldes neid numbreid eelmise ja üle-eelmise aastaga on näha, et läinud aastal abielluti taas rohkem. Kui 2019. aastal sõlmiti 282 abielu, siis eriolukorra-aastal 2020 vaid 236 abielu. Läinud aastal jõudis Pärnu linnavalitsuses kooselude registreerimine koroonaeelsele tasemele. Samas oli meil läinud aastal lahutusi rohkem kui aastatel 2019 ja 2020,

OÜ Freshrex Group pakub tööd

tootmistöölistele

R A AMID

-70 kuni

Esimesele 50 tellijale katetega plastikklaasid

21 Tel 445 25 AD!

EVAHINN

SÜNNIPÄ

%

(0,00...+/-6,00 cyl -2,00)

TASUTA!

Pakkumised kehtivad prilliraamide ja klaaside koosostul kuni 31.01.

PORT ARTUR 2 • Lai 11, Pärnu

www.optiumgrupp.ee

Töö kirjeldus: fileede rulli keeramine, fileede ladumine purkidesse, kala sorteerimine.

Info tel 447 3620 või tulla E–R 9.30–15.30 Nurmeotsa tee 3, Papsaare küla, Pärnu E-post: freshrex@freshrex.ee • www.freshrex.ee

Torutehnik OÜ otsib oma meeskonda

SANTEHNIKUT

Torustike ja sanitaarseadmete paigaldus-, hooldus- ning remonditööd.

Võiks olla eelnev töökogemus tehnosüsteemide ehitamisel ja erinevate nüüdisaegsete torustikusüsteemide ning sanitaartehniliste seadmete hea tundmine.

mil need numbrid olid vastavalt 92 ja 87.

“Nii et võib öelda, et eriolukord, viiruslained ja piirangud on inimeste perekonnasündmuseid mõjutanud küll,” märgib Artma.

Alates läinud aasta detsembrist saavad kodanikud Pärnu perekonnaseisuametnike vastuvõtule tulekuks aja kinni panna.

Vastuvõtuaega saab broneerida kodulehe kaudu.

“Kindlal ajal ametniku juurde tulek on inimesele oluliselt mugavam kui oodata vastuvõt-

tu elavas järjekorras,” kinnitab Kristina Artma. “Ka ametnik on kodaniku tulekuks valmistunud, sest ta teab, kes ja millise toiminguga on tulemas. Asjaajamine on tänu veebipõhisele broneerimisele muutunud kiiremaks.”

Aja kinnipanek on vajalik abielu sõlmimise ja lahutamise, abieluvõimetõendi taotlemise, korduva perekonnasündmuse tõendi taotlemise, välisriigi dokumendi registrisse kandmise ja nime muutmise puhul.

PÄRNU MAALEHT

Alise Technic OÜ on asutatud 2000. aastal.

Meie tegevusalaks on metalltoodete lõike- ja survetöötlemine, keevitamine ning koostamine.

metallitöö operaator Tööülesanded: • Metallist detailide koostamine; tarvikute paigaldamine; töötamine erinevatel seadmetel; • detailide lehest välja võtmine, puurimine ja faasimine Nõuded kandidaadile: Oled meie meeskonnale parim valik, kui • oled kohusetundlik ja hindad meeskonnatööd; • oled kiire, tehnilise taibuga ja oskad lugeda jooniseid; • hindad korda, puhtust ja kvaliteeti; • eelnevad oskused ja teadmised metallitööst tulevad kasuks, kuid olulisim on suhtumine ja tahe.

Omalt poolt pakume: • Väljaõpet ja toetavat meeskonda; pikaajalist ja stabiilset töösuhet arenevas ettevõttes; spordi- ja tervisetoetust ning üritusi peredega • Täistööaeg. Töö kahes vahetuses: E–R kl 6.00–14.30 ja kl 14.30–23.00 Töökoha asukoht: Pärnu maakond, Pärnu linn, Savi 36c

torutehnik@torutehnik.ee tel 5661 1230 torutehnik

Kandideerimiseks palume saata CV koos senise töökogemuse kirjeldusega aadressile alise@alisetechnic.eu.

Kontakt: tel 5309 0785, e-post: alise@alisetechnic.e

TERMITOR OÜ otsib

mööblitislerit

Tööülesanded: • Mööblidetailide tootmine • mööbli kokkupanemine (köögi, vannitoa tasapinnad) Nõuded kandidaadile: • Töökogemus sarnasel ametikohal vähemalt 1 aasta • Vajalik on kaasamõtlemise oskus • Kasuks tuleb töökogemus mööblitootmises Täistööaeg: E–R kl 8–17

VIIMSE TEE SUUR SAAL ja KABEL AVATUD

Töötasu (bruto): 1200–1500 € (töötasu on tükitöö alusel) Töökoha asukoht: Pärnu maakond, Pärnu linn, Suur-Jõe 52a

Info ja transport 24h | Tel 443 7400, 518 5201 Riia mnt 48, Pärnu | Avatud E-R 9-16, L 9-13 info@viimnetee.ee | www.viimnetee.ee

Kandideerimiseks võib kohale tulla, helistada telefonil 5802 1680 või saata CV e-posti aadressile termitor@mail.ru.

Kontakt: Jurij Radzevičius, tel 5802 1680, e-post: termitor@mail.ru

A R V A M U S 11

PÄRNU MAALEHT Nr 1 20. JAANUAR 2022

Miks linnavalitsus loobus Pärnu keskuse arhitektuurikonkursi võidutööst?

FOTO: JANNO POOPUU

Pärnu südalinn on oluline keskus nii piirkonna elanike, tagamaa kasutajate kui ka linna külastajate jaoks. Kesklinna kui äri- ja kultuurielu kokkupuutepunkti elavus ning funktsionaalsus on linna toimimisel määrava tähtsusega.

HENRI EESSALU, Pärnu linnaarhitekt Pärnu linnaarhitektina pean vajalikuks selgitada, miks Pärnu linnavalitsus loobus keskväljaku ja Pika tänava piirkonna arhitektuurivõistluse võidutööga edasi liikumast.

Pärnu linn soovib arendada kesklinna, kus kultuuriväärtuslik vanalinn oleks seotud jõeäärse alaga ja traditsioonilise kuurordipiirkonnaga ning moodustaks nendega ühe sidusa ja elava terviku. Lisaks tuleb tegeleda avaliku ruumi parendamisega ja selle muutmisega inimsõbralikumaks.

Piirkond vajab kaasaegsemaks muutmist

Pärnu vanalinna ja jõeäärse uue keskuse sidususe peamine takistus on praegu Pikk tänav ja keskväljak, mis koos nõukogude ajast

pärit hoonestuse ja ebaproportsionaalselt laia liikluskoridoriga moodustab ruumi, kus puudub linnasüdamele vajalik funktsionaalne mitmekesisus ja inimsõbralik avalik linnaruum. Selle aasta suvel kehtestatud üldplaneering rõhutab samuti vajadust selle ruumiga tegeleda ja tõsta keskväljaku ja Pika tänava kvaliteeti.

Pärnus on hea tava korralda linnaruumiliselt olulistele aladele ja hoonetele arhitektuurivõistlusi. Traditsiooniliselt on just arhitektuurikonkurss tõhusaim viis leida parim arhitektuurne lahendus. Seetõttu otsustaski Pärnu linnavalitsus keskväljaku ja Pika tänava piirkonna väliruumi parima ideelahenduse saamiseks korraldada arhitektuurivõistluse.

Pärnu keskväljaku ja Pika tänava piirkonna arhitektuurivõistluse võitis Xenia Angela Sooniste, Jõnn Sooniste ja Andreas Krigoltoi (J+XS) ideekavand “Uus-Pärnu”. Paraku eeldab selle elluviimine detailplaneeringu koostamist, see omakorda linna üldplaneeringu muutmist.

“Pärnu linna eesmärk on mõistliku aja jooksul asuda võistlusala projekteerima, mitte alustada planeerimisprotsessiga.”

Helistage tel 510 0856

Härma Keskus Tallinna mnt 70, Pärnu E-R 10-18 L 10-16

Küsi kindlustuskaitse meilt – säästa oma aega ja raha! info@nbkm.ee tel 5551 1764 tel 5551 1765 Rüütli 40, Pärnu www.nbkm.ee

LIIVAPRITS — pindade puhastamine suruõhujoas liiva abil. Sobib tugevatele aluspindadele, nagu kivi, betoon või metallkonstruktsioonid. Liivaprits eemaldab tõhusalt vana värvi ja rooste.

Pärast arhitektuurikonkursi võitja selgumist asus linnavalitsus, nagu võistluseeskiri ette näeb, konkursi võitjaga läbirääkimistesse projekteerimistööde hankelepingu sõlmimiseks.

Võidutöö keskne idee oli Pika tänava uuesti hoonestamine.

Läbirääkimiste käigus selgus ka, et projekteerimistööde maksumus kujuneb kallimaks, kui algselt kavandati. Need asjaolud saidki läbirääkimistel peamisteks takistusteks, miks võidutööst otsustati loobuda.

Loomulikult on arhitektuurivõistluse eesmärk leida parim töö ja see ka hiljem ellu viia, kuid paratamatult võib ette tulla olukordi, mis hiljem välistavad žürii valitud töö realiseerimise.

Võistluseeskirjast johtuvalt on nüüd linnavalitsusel õigus asuda läbirääkimistesse teise koha saanud töö autoritega.

www.radeviktrade.ee

Autopesula Mauri tee 1-1 Mauri Tehnokülas www.puhasauto.eu

Dressipluusid Nahast päksirihmad ja vööd

Linn ei soovi üldplaneeringut muuta

Linnades tuleb aga planeerimisseaduse kohaselt hoonete püstitamiseks koostada detailplaneering. Lisaks tuleb rõhutada, et tegemist oleks olnud uut linna üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, kuna üldplaneering Pika tänava hoonestamist ette ei näe. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine kestaks umbes kolm aastat. Linnal puudub aga soov äsja kehtestatud üldplaneeringut muutma minna. Pärnu linna eesmärk on mõistliku aja jooksul asuda võistlusala projekteerima, mitte alustada planeerimisprotsessiga.

Garaaziuksed hind alates 459 €

Teeme Teie sõiduki säravaks nii seest kui väljast!

Teksapüksid meestele, naistele, lapsele Sooja voodriga teksapüksid Tagid ja meeste joped Teksasärgid, päevasärgid, T-särgid

Ootasime võistlejatelt võistlusala terviklikku lahendust ning tervikliku ja kõrgetasemelise avaliku ruumi võrgustiku kavandamist, mis seoks vanalinna jõeäärsete rekreatsiooni- ja ettevõtlusaladega.

www.ecopur.ee Tel 5333 2765 info@ecopur.ee

Põrandate, seinte süstimine ja soojustamine PUR-vahuga

KLAASIPRITS — on tugevam kui soodaprits ja seetõttu kasutatakse seda siis, kui sooda jääb natuke nõrgaks ja liiv juba liiga tugevaks ja abrasiivseks. Klaasipurul on õhema pleki, näiteks autode või mootorrataste detailide, puhastamisel eelis liivapritsi ees.

SOODAPRITS — uusimaid ja kesk-

konnasõbralikumaid puhastusmeetodeid. Eeliseks on see, et puhastamise käigus ei kahjustata aluspinda. Sooda eemaldab värvi, pahtli, mustuse, õlid, hallituse, põlemise lõhna ja jäägid jpm. Sooda sobib ideaalselt nii puidu kui ka metalli puhastamiseks.

PAKUME EHITUSTEENUST TEEME TEEMANTPUURIMIST Kui soovid rohkem teada, siis helista tel 5607 3131, 5612 2668 või külasta

www.rastblaster.ee

VÄIKE- JA SUURLOOMADE (väljasõiduga kohale) RAVI VEREUURINGUD, RÖNTGEN, ULTRAHELI LEMMIKLOOMADE PÜGAMINE JA PESU RÖNTGENPILDID HOBUSTE JALGADEST J. V. Jannseni 33, Pärnu tel 443 3663 ja 528 7465 Praegu oleme avatud E-R 9-16 ja L 10-14

www.vanaloomakliinik.ee

12 R E K L A A M

PÄRNU MAALEHT Nr 1 20. JAANUAR 2022

Kõik vajaliku mäesuusatamiseks ja lumelauaga sõitmiseks leiad Karuspordist! shop.karusport.com • • • • • • • • • • •

Mäesuusad Lumelauad Lumelauasaapad ja -sidemed Suusaprillid ja -kiivrid Kindad Kaitsmed Suusa- ja lumelauakotid Spordiprillid Jalgrattad ja jalgrattavarustus Mäesuusariided ja soe pesu Aerusurfi varustus

Avatud E–R 12–18 Tel 504 3253 E-post: info@karusport.com Madara 22, 10613 Tallinn