Pärnu Maaleht (veebruar 2022)

INSENERIÕPE PÄRNUSSE: TalTech tuleb gümnaasiumilastele praktilist tarkust jagama Lk 3 Kabli ajalugu on tulvil kuulsusrikaste reederite ja laevakaptenite tegemisi

Häädemeestel veavad kogukonnaliikumist kolm tarmukat naist

Rasmus Aaslaid:

Lk 8–9

Lk 4–5

Lk 6–7

läheme inimestele appi, aga mitte neid kontrollima ega karistama

www.maaleht.ee

17. veebruar 2022 Nr 2

2

UUDISED

PÄRNU MAALEHT Nr 2 17. VEEBRUAR 2022

Kalleim korter läks müügiks üle poole miljoni euro eest Eelmisel aastal kasvas Pärnu korteritehingute arv 26% ja ruutmeetri mediaanhind 12% – linna kalleimate korterite ruutmeeter maksis mullu üle 4000 euro, selgub kinnisvarafirma Uus Maa maa-ameti tehingustatistika analüüsist.

Uus Maa kinnisvarabüroo analüütiku Igor Habali sõnul ostetakse Eesti väikelinnades kinnisvara peamiselt endale elamiseks, kuurortlinnades, nagu Pärnu, Viljandi ja Haapsalu, on lisaks ka aktiivne investeerimisturg.

“Kui Eestist välja reisimine on keeruline, siis riigi sees puhkamine on tõusuteel, mis tõstab investorite huvi kuurortide vastu,” rääkis Habal.

“Tallinnas liiguvad elukondliku kinnisvara hin-

nad paljude inimeste ostujõu eest paratamatult ära ja nii kaalutakse pealinnast välja kolimist ja kaugtööd. Seetõttu kasvas mullu huvi nii Pärnu kui praktiliselt kõigi teiste väikelinnade vastu,” selgitab Igor Habal. “Sarnaselt Tallinnaga oli ka Pärnu kinnisvaraarendajatel uute korterite ehitamisega raskusi ning esmamüügi tehingute arv vähenes aastaga 27%. Defitsiit mõjutab ka Pärnu hindasid tuntavalt ülespoole.”

Analüütiku sõnul on Pärnu nõukogudeaegsete tüüpmajade korterite hinnatipp 2100 €/m 2. “Uute korterite mediaanhind oli mullu ligi 2400 ja kalleimate korterite eest maksti üle 4000 €/m2,” rääkis Habal.

Tema sõnul on Pärnu olukord sarnane Tallinnaga, kus kesklinnas kodu ostmine on muutunud paljudele kättesaadamatuks, mistõttu liigub elamuturg linnasüdamest eemale.

Pärnus on suund võetud Audru poole, kus tehakse rohkesti tehinguid.

Pärnus tehti 2021. aastal elukondliku kinnisvaraga kokku 1244 tehingut, mis on 28,4% varasemast aastast rohkem.

Korteritehingute arv kasvas aastaga 26% (1104). Pärnu korteri pinnaühiku mediaan-

hind oli 1415 eurot, mis on 12% enam kui 2020. aastal. Aasta lõpus, 2021. aasta detsembris maksis korteri ruutmeeter aga juba 1668 eurot. Pärnu kalleima korteri eest maksti mullu 520 000 eurot.

Pärnus tehti mullu eramutega 119 tehingut – 47% rohkem kui aasta varem. Hoonestatud kinnistu mediaanhind oli 130 000 eurot, 18% mullusest näitajast rohkem. Linna kalleim eramu müüd 440 000 euro eest.

Pärnus elamumaaga tehtud tehingute arv kasvas aastaga 62%, krundi mediaanhind tõusis 7% ja oli eelmisel aastal 35 000 eurot. Kalleim krunt maksis 85 000 eurot.

PÄRNU MAALEHT FOTO: AGO TAMMIK

ÕHKSOOJUSPUMPADE keemiline hooldus ja kontroll HINNAD ALATES

60 € +km tel 5627 2272 info@kliimaabi.eu www.kliimaabi.eu

Meie põhitegevuseks on: • Puitmaterjalide müük • Voodrilauad • Värvitud voodrilauad • Sisevoodrilauad • Värvitud sisevoodrilauad • Tuulekastilauad • Värvitud tuulekastilauad • Immutatud terrassilauad • Saematerjal Vähemalt ühe tihumeetri kohalevedu üle Eesti TASUTA! www.kpuit.ee tel 5593 6326 kpuit.tellimused@gmail.com

Audru on kant, kus on viimasel ajal märgata elamispindadega tehtavate tehingute arvu jõudsat kasvu.

Vabakutselised saavad end kogukonda registreerida Eelmisel aastal avati Pärnu vabakutseliste veebileht vabakutselised.forwardspace.ee, mida administreerib Forwardspace’i tegevjuht Egle Volke.

Volke ütleb, et idee koondada ühe katuse alla kõik Pärnumaa vabakutselised sündis tegelikult juba mõne aasta eest, enne seda, kui tema projektiga liitus.

“Leian, et see oli väga hea otsus ja tunnustan Pärnu lin-

navalitsust, kes Forwardspace’i ideega kaasa tuli ning sellele õla alla pani,” tunnustab Egle Volke. “On Pärnu õnn olla ühelt poolt väikelinn, kus paljud kohalikud ettevõtted teevad juba tulemuslikult koostööd, teisalt parajalt suur, et arendada uusi

ettevõtlust soodustavaid süsteeme.”

Ta selgitab, et veebilehe avamise eesmärk on ühendada ühelt poolt Pärnu vabakutselised ja teiselt poolt ettevõtjad, kes otsivad endale vastavate kogemuste ning teadmistega abilisi.

“Samuti saab selles veebikeskkonnas konto loonud inimene võtta ühendust teiste vabakutselistega, et vahetada kogemusi ja luua ühi-

seid koostööprojekte,” märgib ta.

Leht on olnud üleval veidi üle poole aasta. Pärnu vabakutseliseks saab end registreerida lehel vabakutselised.forwardspace.ee, see on lihtne ning tasuta.

“Pakutavaid oskuseid on seal juba praegu seinast seina, alustades mööbli kokkupanemisest, lõpetades mitmekesisuse koolitustega,” kirjeldab Volke.

PÄRNU MAALEHT

UUDISED

PÄRNU MAALEHT Nr 2 17. VEEBRUAR 2022

FOTO: TALTECH

Tehnikaülikooli linnak Tallinnas. Nüüd siirduvad TalTechi õppejõud Pärnusse, et seal gümnaasiumiõpilastele insenerierialasid lähemalt tutvustada.

TalTechi õppejõud annavad Pärnu gümnaasiumiõpilastele elektroonikatunde Tallinna tehnikaülikooli (TalTech) õppejõud annavad sel poolaastal Pärnu Koidula gümnaasiumi õpilastele elektroonika valikaine tunde.

Tegemist on ühe projektiga ülikooli järelkasvu strateegias, mis suunab oma tegevused erialavalikut kaaluvatele noortele.

Elektroonika valikaine on värske täiendus TalTechi ja Pärnu Koidula gümnaasiumi pikaajalisele koostööle, mille eesmärk on tekitada noortes huvi Tallinna tehnikaülikoolis õpetatavate alade, sealhulgas inseneeria ja IT-valdkonna vastu.

Koos teooria ja praktika

“Pakume erinevaid valikainete programme ka teistes riigigümnaasiumites, kuid elektroonikaõpe valmis spetsiaalselt Koidula kooli soovidele vastu tulles. Just sellest gümnaasiumist tuleb igal aastal enim lõpetanuid TalTechi õppima,” kinnitab TalTechi koolikoostöö ja vastuvõtuturunduse peaspetsialist Helen Raja.

Elektroonika valikaine on mõeldud valdkonnast huvitatud gümnasistidele. Raja sõnul kombineeritakse tundides teooria ja praktiline õpe.

“Igale osalejale on tehnikaülikoolilt komplekt makettlaua ja komponentidega, millel saab kokku panna ja katsetada elektroonikalülitusi,” ütleb ta.

Aine viimane kolmandik on kavandatud miniprojektina, kus õpilased rakendavad teadmisi mõne praktiliselt kasutatava lahenduse ehitamiseks – näiteks päikesepaneeliga telefonilaadija, kell, taimer või termomeeter.

Elektroonika valikaine maht on 35 akadeemilist tundi. Kursust juhendavad TalTechi õppejõudude kõrval ka tudengid. Juhendajate leidmisel on abiks IT-teaduskonna üliõpilaskogu, nii et osalejate hulgas on elektroonikatudengite kõrval ka teiste erialade üliõpilasi.

“Lisaks on meile suureks abiks Elektroonikatööstuse Liit, kes aitab korraldada õpilastele Pärnu elektroonikaettevõtete külastusi,” räägib Raja, lisades, et kindlasti arvestatakse ekskursioone kavandades koroonaviiruse olukorraga.

Inseneriõpe gümnaasiumisse Pärnu Koidula gümnaasiumi õppejuht Ille Rohtlaan on rõõmus, et TalTechi toel ellu kutsutud valikkursused toetavad ja laiendavad kooli reaalsuundi just inseneriõppe osas.

“Praktilise väljundiga elektroonikakursus on õpilastele huvitav ja motiveeriv, nii saavad nad sooritada näiteks ka praktilise töö, mis on gümnaasiumi lõpetamise eeldus,” kirjeldab Rohtlaan.

Elektroonikaõppe kõrval alustab veebruarist Pärnu Koidula gümnaasiumis ka tehnilise graafika kursus, mille eesmärk on anda teoreetilised ja praktilised alused jooniste valmistamiseks, vormistamiseks ja

“Iga uus valikaine töötatakse välja koostöös kooliga, rakendades ülikooli õppejõudude teadmisi ja parimaid praktikaid.”

HELEN RAJA

lugemiseks; arendada ruumikujutlusvõimet ja insenertehnilist mõtlemist; koostada ja redigeerida CAD-tarkvaraga loodud objekte ja jooniseid.

“Eestis on suur puudus elektroonika- ja insenerialade spetsialistidest. Huvi tekitamine selle valdkonna vastu juba gümnaasiumis aitab noortel julgemalt erialavalikut teha,” kinnitab Ille Rohtlaan.

Koostöö riigigümnaasiumidega on osa TalTechi laiemast strateegiast.

“Valikainete programmid gümnaasiumitele aitavad tõsta noorte teadlikkust ning langetada haridustee jätkamiseks läbimõeldud otsuseid,” selgitab Helen Raja.

“Iga uus valikaine töötatakse välja koostöös kooliga, rakendades ülikooli õppejõudude teadmisi ja parimaid praktikaid. Nii saab ülikool anda läbi erinevate koostööprojektide sisuka panuse gümnaasiumi õppekavadesse.”

Lisaks valikainete programmidele pakub TalTech ettevalmistavaid kursuseid riigieksamiteks ja olümpiaadideks.

PÄRNU MAALEHT

Täiskasvanute õpe jätkub senises kohas Haridus- ja teadusminister Liina Kersna tegi Pärnu linnavalitsusele ettepaneku, et Pärnu täiskasvanute gümnaasiumis (PTG) õppijad saaksid Noorte väljak 2 hoones õppetööd jätkata veel vähemalt kaks õppeaastat.

Pärnu linnavolikogu otsustas 2020. aasta detsembris PTG tegevuse alates 2022. aasta 31. augustist lõpetada ja volitada linnavalitsust sõlmima haridusja teadusministeeriumiga kokkulepet, millega PTG õppijatele tagatakse Pärnumaa kutsehariduskeskuses põhi- ja üldkeskha-

riduse omandamise jätkumine mittestatsionaarse üldharidusõppe vormis.

Minister andis selle aasta 9. veebruaril Pärnu linnapeale saadetud kirjas teada, et kooli pidamise üleandmisega linnalt riigile tagatakse õppijatele põhi- ja üldkeskhariduse omandamise jätkumine mittestatsionaarse üldhari-

dusõppe vormis. Küll aga pidas Kersna mõistlikuks jätta kool senisesse asukohta vähemalt kuni kaheks järgnevaks õppeaastaks.

“Koostöös riigiga on leitud lahendus, mis teeb ümberkorralduse ja ülemineku sujuvamaks,” kinnitab haridusvaldkonna eest vastutav abilinnapea Varje Tipp.

“Paljud täiskasvanute gümnaasiumi õpilased rääkisid, et neile on Noorte väljak 2 ruumid väga sobivad ja nad pelgasid kooli vaimu kadumist suures kutsehariduskeskuse kompleksis.”

Ministeerium on kinnitanud, et praegused PTG õpilased jätkavad pärast kooli pidamise üleand-

mist õpinguid õppekaval, mille järgi nad PTGs õppima asusid.

Ka kooli töötajate töölepingud lähevad muutumata kujul riigikoolile alates 1. septembrist 2022. Muutub vaid kooli pidaja, Pärnu linna asemel hakkab kooli pidama riik.

Halduslepingut haridus- ja teadusministeeriumi ja Pärnu linna vahel pole veel sõlmitud.

Koos 9. veebruari kirjaga on ministeerium saatnud linnavalitsusele halduslepingu projekti, mis sisaldab kooli üleandmise üksikasju ja Noorte väljak 2 hoone kasutamist.

PÄRNU MAALEHT

SILMADE KONTROLL JA PRILLIDE MÜÜK • kuiva silma test • silmarõhu mõõtmine • optilised päikeseprillid

14. märtsil kell 10

TÕSTAMAA RAHVAMAJAS

21. veebruaril kell 10

Etteregistreerimine tel 5323 2454

Etteregistreerimine tel 5323 2454

HANILA-KÕMSI RAHVAMAJAS

LIHULA KULTUURIMAJAS

7. märtsil kell 10

15. märtsil kell 10

Etteregistreerimine tel 5323 2454

JÕESUU KÜLAMAJAS

16. märtsil kell 10

Etteregistreerimine tel 510 2419

Etteregistreerimine tel 5660 0540

LÕPE KLUBIS

SILMADE KONTROLL  €, prilliostjale TASUTA!

3

4

KOGUKOND

PÄRNU MAALEHT Nr 2 17. VEEBRUAR 2022

Häädemeeste kaubamärgi edendajad kiidavad omakandi kogukonda MTÜ Kabli Festivali tegusad liikmed on sättimas paika Häädemeeste Hää suviste ürituste kondikava – ollakse uhked, et see tore kogukondlik ettevõtmine on muutunud aastaringseks ning et peagi näeb ilmavalgust Kabli Festivali kaubamärgi alla koondunud tootjaid, kultuuritegijaid ja käsitöölisi lähemalt tutvustav koduleht.

SILJA JOON Pärnumaa aasta vabaühenduse kategoorias Pärnumaa tegija 2021 tiitli pälvinud MTÜ Kabli Festivali egiidi all toimetavad Eveli Loorents, Margit Eichen ja Aigi Treumuth selgitavad, et kevadeks valmivalt kodulehelt saab huviline hankida sündmuste kohta infot ja kohalikud ning kogukonnaliikmed saavad turundada oma tooteid ja ettevõtmisi.

Ilmneb, et mullu toimus Häädmeeste Hää raames vallas kokku 36 eriilmelist üritust. Kas seda on palju või vähe? “Kõiki sündmusi publik ära tarbida ei jõudnud,” tõdesid naised.

Seetõttu kavandatakse tänavu suviseid üritusi ehk pisut vähem. Häädemeeste Hääd tähistavad suvised koduhoovide kohvikute päevad, Rannaniidu kino,

rannapeod, kontserdid, matkad ja palju muudki. Need on üritused, mis aitavad piirkonda tutvustada.

Seljad pannakse kokku

Häädemeestel sirgunud Eveli Loorents rääkis, et MTÜ Kabli Festival asutati aastal 2010 Kabli Päikeseloojangu festivali korraldamiseks.

“Toona oli meie eesmärgiks parandada piirkonna mainet ja tuua siia turiste ja külalisi ning

olla huvitav sihtkoht,” selgitab Loorents. “Paar aastat tagasi otsustasime, et festival on piirkonda hästi teeninud, ent nüüd on aeg edasi liikuda, eesmärke laiendada ja uusi sihte seada.” Ühiselt nõu pidades saigi 2019. aasta sügisel loodud uus kaubamärk Häädemeeste Hää.

Avaram platvorm võimaldas kaasata hakkajaid tootjaid, kultuuritegijaid, üritustekorraldajaid, käsitöölisi – kogukonnaliikmeid laiemalt.

Aigi Treumuth (vasakult), Margit Eichen ja Eveli Loorents tõdevad, et kogukondlikku kuuluvust väljendav Häädemeeste Hää kaubamärk on tootjate seas populaarne ning seda identiteeti naudivad ka Häädemeeste suveelanikud.

Maa, me isade maa, on püha see maa...

Ole hoitud, kaitstud ja kantud!

KOGUKOND

PÄRNU MAALEHT Nr 2 17. VEEBRUAR 2022

5

FOTO: SILJA JOON

Aigi Treumuth on noor naine, kes juhib alates 2018. aastast Häädemeeste huvikeskust – ta on sündinud ja kasvanud Häädemeestel.

“Mulle on see paik väga südamelähedane, meie piirkond on väga ilus ja vaheldusrikas ning siin elab palju tegusaid inimesi,” tõdeb Treumuth. “Kui seljad kokku panna, siis on palju lõbusam tegutseda, tekib palju rohkem häid ideid ja saab palju suuremalt asju ette võtta.”

Margit Eichen toimetab Kablis.

Eichen juhib Tuisuliiva puhkemaja, kus toimuvad erinevad üritused ja mis on tuntuks saanud jõulukuul kui rannapäkapikkude tegevuspaik. Lisaks turismindusele tegeleb Eichen keraamikaga – peab Häädemeestel keraamikastuudiot.

“Mulle ei meeldi üksi nokitseda, koos saab rohkem tehtud ja ägedam on ka. Ei taha kõike head endale hoida, tahaks jagada,” iseloomustab Margit Eichen.

Ta on olnud Kabli festivali kontsertide ja rannapidude traditsiooni loomise ja läbiviimise juures.

Ta teab, mis tähendab vedada üritust, kus osaleb tuhatkond inimest.

Pandeemia alates aga jätkas Eichen Tuisuliival väiksemale publikule ja oma kogukonnale mõeldud üritustega.

Margit Eicheni jaoks tundus sümpaatne toetada tegevustikku, mis ühise kaubamärgi all jaguneks terve aasta peale.

“Et kogu aasta oleks midagi teha, mitte ainult suvekuudel,” lausub ta.

Elanike arv suurenemas

Häädemeestel on palju erinevaid külgesid nii omade kui ka võõraste silmis. Näiteks võib tõdeda, et Häädemeeste kant on atraktiivne festivalikorraldajate silmis – mullu toimus Lepaninal elektroonilise muusika festival Live Love Laugh.

Möödas on ka need ajad, mil Häädemeeste valla asulates võileivahinna eest puumajakese või elamumaad osta sai. Lisaks saab Häädemeeste peagi kena muuseumi, mida võib kaugemaltki uudistama tulla.

“Valla elanike arv on üle aastate taas suurenenud – küllap tehakse rohkem tööd kodukontorites,” tõdevad naised. Nende sõnade kohaselt on regioon muutunud populaarseks – maale soovitakse järjest rohkem elama tulla, hinda on tõusnud aeglasem elustiil.

Tõmbekeskused meelitavad küll oma töövõimalustega siit inimesi lahkuma, ent suviti saabub valla rannapiirkonda hordide kaupa suvitajaid, kel seal oma maakodu.

Aigi Treumuth nendib, et Häädemeeste on ideaalne koht laste kasvatamiseks, siin on lasteaed ja kool, muusikakool, huvikeskus, spordihoone, ja siin on turvaline. Pärnu pole ka teab mis kaugel – Häädemeeste lapsed sõidavad Pärnusse trennigi.

Ettevõtja Margit Eichen on seda meelt, et Häädemeestel on võimalik kohapeal saada kõiki vajalikke teenuseid alates postkontorist kuni poe ja iluteenusteni välja, üksnes pesumaja pole.

Kogukonda ühendavad rõõmud ja ka mure paikkonna tuleviku pärast – lahte planeeritakse tuuleparki ja Massiarust kavandatakse läbi sõitma Rail Balticut.

Talvel on ka Hää

Häädemeeste Hää on kaubamärk, mida kohapealsed tootjad on hakanud tasapisi lisama oma toodetele.

“Tootjad panevad toodetele Häädemeeste Hää kaubamärgi, et näidata kogukondlikku kuuluvust. Suveelanikud naudivad seda identiteeti samuti,” märgib Eveli Loorents.

Kogukonna loomine ja arendamine on Eestis populaarne teema. Kui kõik kallineb, siis kogukonnas saavad inimesed asu-

“Kui seljad kokku panna, siis on palju lõbusam tegutseda, tekib palju rohkem häid ideid ja saab palju suuremalt asju ette võtta.”

AIGI TREUMUTH

da üksteist aitama – kes kasvatab taimi, kes koob käpikuid, kes küpsetab leiba või teeb torti.

Agarad naised leiavad, et sammuke edasi Häädemeeste Hää kaubamärgi arendamisel on aastaringse ürituste kava planeerimine.

Platvorm peaks olema kohalikele avatud viisil, et iga inimene saaks anda oma panuse.

Naised tõdevad, et suvel toimub vallas nii palju sündmusi, et igale poole ei jõuagi. Et talv ei oleks tükk tühja maad, toimus tänavu esmakordselt Häädemeeste Hää raames jõululaat ja tosinal nädalavahetusel oli avatud käsitööpood. Käsitööpoodi peeti Häädemeeste muusikakooli taga asuvas naisseltsi Martad majas. Selts Martad on tegutsenud piirkonnas juba 30 aastat.

Käsitööpoes olid müügil kudumid, keraamika, sepised, toidud, ehted, kala, maiustused, piparkoogitaignad, söök. Samuti toimusid töötoad – verivorsti ja hapukapsa tegemise, jõulupärgade tegemise ja küünalde valmistamise töötoad. Hoovi peal peetud jõululaadal esinesid muusikakooli lapsed, õpilastel oli võimalus müüa oma käsitööd.

Häädemeeste huvikeskust juhtiv Aigi Treumuth leidis, et tänu talvisele ettevõtmisele saadi juurde uusi kogukonnaliikmeid – inimesi, kes varem kaasa ei löönud. Pandeemia tingimustes toimunud üritused olid vajalikud, sest muidu harjutakse liiast sellise eluga, et päevad ja õhtud mööduvad kodus teleka ees ning välja ei taheta enam tullagi.

Palju õnne, Eesti!

Turvalist teed!

KÜLASTA ABAKHANI KAUPLUSI: Pärnu: LAI 18

Tallinn: Tartu mnt 63 Tallinn: Pärnu mnt 69 Tallinn: Mustika Keskus

Tartu: Riia 9 Tartu: Rüütli 11 Narva: Energia 2 eAbakhan: www.abakhan.ee

6

VABATAH T L IK

PÄRNU MAALEHT Nr 2 17. VEEBRUAR 2022

Päästekomando levitab Sindis julge pealehakkamise vaimu Sindi mees Rasmus Aaslaid on ameti poolest Eesti kaitseväe staabiohvitser, ent Pärnu ettevõtluspreemiate jagamisel tunnustati teda hoopis tubli vabatahtliku töö tegijana.

SILJA JOON Läinud aasta lõpus, kui Pärnumaa jagas aunimetusi oma parimatele, aktiivsematele ja silmapaistvamatele inimestele, tunnistati 31-aastane Rasmus Aaslaid üheks kolmest Pärnumaa aasta vabatahtlik 2021 tiitli pälvinud inimeseks.

Aaslaid ise ütleb, et tal on vabatahtliku tuletõrjekomando liikmena kindel siht – teha oma kodukant kõige turvalisemaks kohaks maailmas.

“Saame ise panustada, et see nii oleks,” tõdeb Sindis sirgunud mees.

Tegelda tuleb kõigega Rasmus Aaslaid räägib, et vabatahtliku panustamise mõtteviisi süvendas temas kaitseväeakadeemia, kus valitses arusaam – kui midagi ei ole või midagi ei meeldi, siis võta kätte ja tee ära.

Rasmus Aaslaiul on tulnud kustutada rabatulekahjut ja silohoidla põlengut. Ta ütleb, et

eriti raske on kustutada maastikupõlenguid, sest tulele ei pääse hästi ligi ja läheb kaua aega.

Aaslaid seletab, et komando teeb koostööd päästeameti ja häirekeskusega, mis tähendab kahe mehe valmisolekut jõuda sündmuspaigale 10–15 minutiga.

“Kutselistel on reageerimisaeg lühem. Nad jõuavad kohale kiiremini ja meie toetame neid hiljem,” seletab Aaslaid.

Selliseid väljakutseid on nädalas korra – tegu on tulekahjuga või on mõni puu tee peale kukkunud, tuleb ette ka, et kass on puu otsas või katkise tiivaga kajakas või vares korstnas.

Väljasõitudeks on vabatahtlikul tuletõrjeseltsil tuletõrjeauto ja

TORUPROFF OÜ Keskkonnasõbralikud ja säästlikud küttesüsteemid Sinu eramule!

ÕHK-VESISOOJUSPUMBAD MAASOOJUSPUMBAD ÕHK-ÕHKSOOJUSPUMBAD

Puurkaevude ja maaküttesüsteemide rajamine.

Vee- ja kanalisatsioonitorustike, septikute, biopuhastite, veesüsteemide müük ja paigaldus.

Küsi hinnapakkumist ja konsultatsiooni:

kaire@toruproff.eu | tel 5682 2762 või tule kohale: Suur-Jõe 63, Pärnu

Lisainfo: tel 501 279 (Sven) | 526 9604 (Ardo) www.puurkaevumeistrid.ee

VÄIKE- JA SUURLOOMADE (väljasõiduga kohale) RAVI VEREUURINGUD, RÖNTGEN, ULTRAHELI LEMMIKLOOMADE PÜGAMINE JA PESU RÖNTGENPILDID HOBUSTE JALGADEST J. V. Jannseni 33, Pärnu tel 443 3663 ja 528 7465 Praegu oleme avatud E-R 9-16 ja L 10-14

Pesumasinad ja nõudepesumasinad Remont ja kojukutsed Lisaks parandame teie telerid, raadiod, autoraadiod, kodukinod, DVD-d...

Võta meiega ühendust tel 442 7231 Centralservice OÜ

Asume aadressil Riia mnt 74, Pärnu

AUTOKLAASIDE MÜÜK, VAHETUS JA PARANDAMINE Vahetame autoklaase kaskokindlustuse teenuse raames.

www.vanaloomakliinik.ee

7

VABATAH T L IK

PÄRNU MAALEHT Nr 2 17. VEEBRUAR 2022

FOTO: SILJA JOON

kastiauto ning garaaž masinate hoidmiseks asub Sindi gümnaasiumi taga.

Seltsi omakorjatud-teenitud rahast ja toetajate abiga ehitatud staabimaja paikneb Sindi suvilaterajoonis Mureli tänaval.

Staabimaja pole veel täielikult valmis, aga seal saab juba korraldada kooskäimisi ja koolitusi. Kriisi korral saavad näiteks kortermajade inimesed sinna sooja minna, staabis pakutakse hädas sindilastele vett, infot ja igasugust muud abi.

Suitsuandur igasse elamisse

Sindi komando vabatahtlike meeste ja naiste rolliks pole ainult õnnetuste tagajärgedega võitlemine, vaid ka ennetustöö – kodude külastamine ja nõustamine, kuidas paigaldada suitsu- ja vingugaasiandurit.

Sagedasti kruvitakse riiulil tolmuv andur õigesse paika.

“Läheme inimestele appi, aga mitte neid kontrollima ega karistama. Inimesed kardavad, et saavad trahvi, kui me tuleme,” lükkab Aaslaid ümber visalt leviva valearusaama.

Juhendades inimesi käituma, jagatakse meelespeasid, kuidas oma kodu ohutumaks korraldada. Teemaks on andurid, tulekustutustekid, tulekustutid – kuhu need paigutada ja kuidas hoida.

“Oleme sõbralikud. Kui keegi ütleb ikka, et ei soovi, siis lähme minema,” lisab vabatahtlik.

Mees meenutab, et temagi sirgus Sindis tavalises peres. “Oskan seetõttu paremini

suhelda peredega, kus on abi vaja,” lisab ta.

Info külastatud kodu tuleohutuse kohta antakse edasi päästeametile.

Vabatahtlikud päästjad nõustavad ka üritustel: laadal, lasteaias, koolides – kuhu neid parasjagu kutsutakse.

Minnakse ka operatiivseid ennetuskäike tegema. Suvel sõidetakse jõe äärde vaatame, kas rannas on järelevalveta lapsi või kas mõni purjutaja jõge ületama ei tiku. Minnakse lõkkesuitsu silmates lõkkeid lähemalt vaatama.

“Kui põletatakse hunnikus rehve, siis lähme ja laseme sinna vee peale,” lausub päästja.

Ennetustööks on ka uisuväljakute rajamine – et inimesed ei läheks jõe õhukese jää peale uisutama.

Aaslaid ütleb, et ootab vabatahtlikke seltsiga liituma.

Seltsis saab teha üheskoos sporti, osaleda koolitustel, mis puudutavad meditsiini, päästeala, ennetusnõustamist.

“Kui oleks minu teha, siis võiks igal linnaelanikul olla kriisi puhuks oma ülesanne,” pakub Aaslaid.

Tema arvates pole vabatahtliku tuletõrjekomando roll üksi linnaelanike turvamine, vaid ka asjalikuma mõtteviisi levitamine.

Sindi enne ja nüüd

Sindis kasvanud Rasmus Aaslaid ütleb, et linn on tundmatuseni muutunud. Sellest on saamas sõbralik ja turvaline elupaik Pärnu lähistel, mit-

Valmisolek number üks. Suuresti just vabatahtlike õlul on Sindi piirkonna päästetegevus.

“Kui oleks minu teha, siis võiks igal linnaelanikul olla kriisi puhuks oma ülesanne.”

RASMUS AASLAID

te “väike koht, kus midagi ei toimu”, nagu kirjeldati Sindit mehe koolipõlve sõprusringkonnas. Sindi maine on muutunud, on Rasmus Aaslaid kindel.

Valgustatud kergliiklusteed, paisu asemel kärestik, korrastatud linnasüda, kus ei anna enam tooni inetu ühiselamu, lammutatud kolemajad – linnapilt on muutunud.

Mis võiks sintlaste elustandardit veelgi parandada?

Aaslaid leiab, et Sindi inimesed käivad Soomaal matkaradadel, aga Sindi rabassegi võiks rajada laudtee, kus inimesed saaks matkamas käia – seal saab isegi väikses järvekeses ujuda.

Kärestiku kõrval paikneks kärestikukeskus ja selle kõrval kohvik.

“Minu lapsepõlves oli Sindi tööstuslinn, kus inimesed käisid Pärnus tööl. Kui Paikuse elanike kogukond on pigem Pärnus, siis Sindi on rohkem omaette. Siin on kodukohvikud ja hoovimüügipäevad, elukeskkond, mis on väärt avastamist.

Linna lisandub teenuseid – siin on perearstikeskus ja hambaarst, pesumaja ja autoremont, juuksur, postkontor, sularahaautomaat ja pakiautomaadid. Mängutuba sünnipäevade jaoks. Bussiühendus väga hea nii Tori kui ka Pärnu suunal.

On kool ja lasteaed,” mõtiskleb Rasmus Aaslaid.

Kui minna ajas veelgi tagasi, siis on mehele eeskujuks olnud tema ema – endine Sindi kooli õpetaja ja praegune Tori sotsiaalmaja juhataja.

“Vabatahtliku tegevusi alustasin ema kõrval. Ema tegi Sindis suvel lastele integratsioonilaagrit, et neil poleks pikal koolivaheajal igav,” meenutab Aaslaid.

Seal sai kodukandi hüvanguks kaasa löödud. Hiljem juba kõrgkoolis vabatahtlikuna koolis kodutütreid ja noorkotkaid juhendatud. Kaitseväes valitses julge pealehakkamise mentaliteet.

LIPUMASTID TALVE LÕPUNI

10%

SOODSAMALT

Tel 445 2521

KAIMO KIVIKAS

Tel 526 9639

PORT ARTUR 2 • Lai 11, Pärnu

www.optiumgrupp.ee

kaimo.kivikas@tootsiturvas.ee

Igaühel on õigus heisata Eesti lipp 365 päeva aastas

Puuruut OÜ Puuhooldustööd ja ohtlike puude raie.

Viljapuude lõikus ning raiejäätmete koristus.

Küsi kindlustuskaitse meilt – säästa oma aega ja raha! info@nbkm.ee tel 5551 1764 tel 5551 1765 Rüütli 40, Pärnu www.nbkm.ee

Tel 5302 2636

Pakume tööd auto kosmeetikule (salongipesu, poleerimine, vahatamine, välipesu).

Saada CV e-postile puhasauto@gmail.com või helista tel 510 0856.

Raamatupidamisteenused väikestele ja keskmistele ettevõtetele info@renisder.ee www.renisder.ee

Täpsem info ja personaalne pakkumine: mastid@hobesolg.ee

Tel 5565 5001

8

AJALUGU

PÄRNU MAALEHT Nr 2 17. VEEBRUAR 2022

Kabli meresõitjate, reederite ja kaptenite

ajalugu on kirev kui Kihnu seelik Igal Eestimaa paikkonnal on oma ajalugu, iseasi, kui täpselt siin või seal seda on dokumenteeritud ja oma esivanemate elu vastu huvi tuntud.

Kabli küla ajalugu on hästi talletatud tänu kohalikule koduloo uurijale Malle Alunurmele.

AIN ALVELA Kireva ajalooga on kahtlemata meie rannapiirkonnad, iseäranis Liivi lahe idarannik, sest eks just sealtkaudu toimusid ka põliste eestlaste esimesed kontaktid välise, kaugema maailmaga. Just sealt siirdusid meie meremehed laia maailma.

Rääkimata sellest, et meri on olnud rannarahva toitja ja katja niisamuti, nagu põld ja mets oli seda rohkem maismaa pool elanud inimestele.

Kabli eluolu tutvustab õpperada

Hästi rikkalik ajalugu, mis ikka moel või teisel mere ja

Tõstuksed • Uksed • Ajamid

meremeestega seotud, on ka Pärnumaa lõunaosa, täpsemalt Kabli kandil. Tänapäeval on kenakene hulk sellest ajaloost jäädvustatud Kabli rannaribale rajatud purjelaevanduse õpperajale, kuhu on paigaldatud ka mälestuskivid, mis kaunistatud purjedega, millel tekstid kunagiste tähtsündmuste või ka lihtsalt ammust eluolu tutvustavate tekstidega. Saab teada, kuidas purjekaid vanasti ehitati, kuidas varuti nende jaoks ehitusmaterjali, mil moel valmistati laevade mudeleid, muu hulgas ka neid, mis pudelisse käivad. Saab aimu laeva kiilu

ehk emapuu valimisest, metsast väljatoomisest ja vajalikku mõõtu saagimisest, materjaliks kasutatud palkide saagimisest, puidu koolutamisest jmt. Ära on märgitud töö sepikojas, leidub tõrvahaudade kirjeldus, juttu tehakse sellestki, kuidas Kabli naised laevade purjesid õmblesid ja kuidas vanasti laeva ristimine toimus. Kokku on õpperajal 20 kivi erinevate tekstidega.

Lisaks sellele kulgeb läbi Kabli küla ka looduse õpperada, seal on RMK puhkekeskus ja kuulus linnuvaatlustorn.

Seal on ka ehedal kujul säilinud Reederi talu, mis ehitati 1889. aastal ja mille hooned on võetud muinsuskaitse alla.

Looduskaitseala loodi Kablisse 1991. aastal, aga ranna ja õpperaja hooldamine on ikka kohaliku külaseltsi aktiivsete inimeste hooleks.

Kabli purjelaevaehitus oli kuulus ja tuntud lähedal ja kaugel, just seal ehitati Eesti esimesed kaugsõidupurjekad. Aastal 1986 pandi Kablis püsti mälestusmärk, mis tähistab 125 aasta möödumist purjelaeva Markus valmimisest. Kui Kabli purjelae-

vaehituse algusaeg jääb 1860. aastatesse, siis laevu ehitati seal veel ka esimese Eesti Vabariigi ajal. Eelmisel aastal tähistati muide Kablis sealse purjelaevanduse 160. aastapäeva, pidustused olid ühildatud Kabli 10. kodukandipäevaga.

Olgu märgitud, et tegelikult toimus purjelaevade ehitamine Tahkurannast kuni Heinasteni ehk siis Läti piirini. Lõppes see 1938. aastal, kogu selle aja jooksul ehitati kokku paarsada

“Minu põhitõde siin elus on ikka olnud see, et ma pean tundma selle koha ajalugu, kus ma elan.”

MALLE ALUNURM

purjelaeva. Esimene neist oli Markus, viimane kandis nime Neptun.

Rikkalik meresõitjate ajalugu

Viimastel kümnenditel Kabli küla ajaloo talletamisega tegelenud Malle Alunurm jutustab, kui tõsine ja ka tähtis asi see laevaehitus omal ajal tegelikult oli. Kablis tehti laev põhimõtteliselt valmis, lasti vette ja veeti Pärnusse, kus see Vallikäärus taglastati. Seejärel läks sõit Riiga, kuhu Euroopa eri paigust tuli kokku vastav komisjon, kes tegi uuele alusele klassihindamise ja kui kõik oli korras, andis välja vastava tunnistuse.

Kõik Kablis ja selle ümbruses ehitatud laevad küll klassitunnistust ei saanud, aga fakt, et laev seal ikkagi valmis ehitati, jääb faktiks. Malle Alunurmel on isegi nimekiri 65 kõige suuremast laevast. Paljud reederid ehk laevaomanikud olid kohalikud mehed, mitmed neist elasid ka ise Kablis. Ja oli ka kaptenreedereid, st selliseid, kes ehitasid ise endale laeva ja olid hiljem sellel ka ise kapteniks.

See ise ehitamine on muidugi tinglik, sest kuni 1920. aastateni olid Kabli laevameistrid kõik pärit Saaremaalt. Kohalikud meistrid ilmusid pildile alles noores Eesti Vabariigis pärast Vabadussõda, varem olid Kabli mehed muidugi laevaehituses kaasa löönud, aga siiski vaid töömeeste, mitte meistritena.

Kohalikud reederid panid oma merel teenitud rahad mängu ja ehitasid Kablisse mitmeid vajalikke hooneid, näiteks kogu laevaehituse ajaloo jooksul ehitasid reederid Kablisse kolm koolimaja. Ühiskondlikus korras ja taas paljuski laevaomanike abiga ehitatid toona ka kohalik seltsimaja, pritsimaja jm hooned, mida jõudsalt arenev kogukond hädasti vajas.

Vene tsaarivõimu ajal, aastatel 1864–1916, tegutses Heinastes merekool, mille hoones on alates 1979. aastast merekooli muuseum.

Viimase Kabli laeva kurb saatus

Kabli külas oli vanasti, laevaehituse hiilgeajal kaks ellingut, kus laevu tehti. Neist teiselt lasti vette viimane Kablis

Garaažiuksed Välisuksed Tuletõkkeuksed Aiaväravaajamid

Garaažiuksed

hind alates 459 € www.radeviktrade.ee Radevik OÜ • Savi 3/4 • Pärnu (Olerexi automaattankla juures)

Tel 5667 2906 E-post radevik.parnu@gmail.com

Kasvava võsa ja raiete ost Saarde vallas.

5345 8630 Tauri Õigus Tempke Majandus OÜ

KIIRE KOHALETOIMETAMINE! Tel 506 8501 OTSE TOOTJALT: • 6 ja 8 mm Premium-pelletid, • pakitud kandiline kasebrikett, • pakitud kandiline turbabrikett, • pakitud kivisüsi, • kuivad kütteklotsid.

REHVID

KÕIKIDELE MASINATELE

(autod, traktorid, laadurid, haagised jm) Näiteks: MTZ-82-le ette/taha (160/340 €/tk) T-40 AM-le (135/300 €/tk) T-25 ja RS-09-le (75/250 €/tk)

Küsida võib kõiki rehve.

Asuvad Tartus.

Transport üle Eesti.

Tel 503 9766 rain@redsom.ee www. redsom.ee

AJALUGU

PÄRNU MAALEHT Nr 2 17. VEEBRUAR 2022

9

kes samuti Neptunilt olid pääsenud ja pole mingit põhjust eeldada, et nad tõtt ei rääkinud.

Kodukoha ajalugu au sees

2010. aastal alustas Kabli külaselts omaaegse purjelaeva koopia ehitamisega.

Ehitamine kestis kolm aastat, laeva nimeks sai Kaja.

Nüüd seisab Kaja seltsimaja kõrval möödunud kuulsust ja põnevaid lugusid täis reederite hiilgeaegade mälestuseks.

FOTOD: KABLI KÜLASELTS

ehitatud laev, mis pärast pikki vaidlusi sai nimeks Neptun. Tuli välja üks suuremaid laevu, mis Kablis üldse ehitatud. Pikalt, pea kümme aastat ehitatud laev seilas päris edukalt mõnda aega, jõudis välja Taani väinade vahele ja vedas seal mitu aastat kaupa.

Aga siis ühel päeval jäi Neptun tormi kätte ja murdus pooleks. Osa meeskonnast pääses kaldale, osa uppus, ent kõige hullem lugu oli see, et baltisakslasest kapten lasi uppuvalt laevalt esimesena jalga, kuigi kohustus ja komme nõuab, et just kapten on seal siiski viimase võimaluseni ja ka lahkub laevalt viimasena.

Too kapten oli aga üsna äpardunud, vaevalt ta ühtegi tervet päeva kainegi suutis olla – ei hoolinud ta oma meeskonnast ega ka laevast. Laevahukus pääsenud, võttis kapten suuna ühte Taani kõrtsi, jõi ja laaberdas seal öösel kusagil kella kolmeni ning siis, siirdunud suurest kurvastusest nuttes mööda mudaseid tänavaid mere poole, kukkus näoli porilompi ja uppus sinnasamusesse vaevalt vaksakõrgusesse vette ära.

Selle loo rääkis mulle vaata et ühe hingetõmbega Kabli ajaloo elav entsüklopeedia Malle Alunurm. Ta ei usu, et see oleks mingi linnalegend, sest selle loo tõid kodumaale meremehed,

Malle Alunurm räägib, et ajaloolise materjali kogumisel ta internetti suuremat ei kasuta, küll aga saab ta kogu aeg hulgaliselt n-ö originaalset materjali, kusjuures seda saadetakse talle kõikjalt maailmast. Viimati tuli säärane saadetis Austraaliast. Just selle läbitöötamise kallal Arunurm tänavusel lumerohkel talvel ongi tegelenud. No ja lisaks on meie erinevad arhiivid tema sõnul rikkalikuks allikaks, kust kõikvõimalikku materjali annab välja otsida.

“Kabli küla on purjelaevanduse ajaloo oluline keskus ja nii on ka loomulik, et meie külaseltsi üks peamisi ülesandeid on selle ajaloo hoidmine ja säilitamine,” märgib Alunurm, kelle enda juured tegelikult polegi Kabli mullas. Küll aga elab ta seal juba enam kui 50 aastat.

“Ega ma ei oska öelda, kuidas just Kabli kanti on sellised toredad ja aktiivsed inimesed koondunud. Aga nii see on,” ütleb ta. “Ja minu põhitõde siin elus on ikka olnud see, et ma pean tundma selle koha ajalugu, kus ma elan. Ilmselt on nüüd siia kokku juhtunud rohkem selliseid inimesi, kes kodukoha ajaloo vastu huvi tunnevad.”

10

UUDISED

PÄRNU MAALEHT Nr 2 17. VEEBRUAR 2022

Suvel valmiv Päikese kool pidas sarikapidu

Päikese kooli uut koolimaja ehitab osaühing Optimus Ehitus. Optimus Ehituse projektijuhi Alar Saariku sõnul on tulevase koolimaja hoonekarp valmis ja nagu sarikapidu viitab, on hoonel katusekonstruktsioon peal.

Aknad on paigaldatud ja fassaaditööd on käimas.

Hea koostöö ehitajaga

Veebruarikuu kolmandal päeval peeti täiskõrguse saavutanud Pärnu Päikese kooli uue õppehoone ehitusel sarikapidu.

Tänavu suvel Pärnus aadressil Rõugu 8A valmiv uus ühekorruseline koolimaja on mõeldud 50 õpilasele. Hoone moodustub kärjekujulistest moodulitest, mille kesksed osad (saalid ja tehnoruum) on kõrgemad. Klassiruumide sissepääsud on kavandatud nii, et kahe klassi peale oleks üks sissepääs, peauksest sisenedes avanevad saal ja söögisaal, mida saab omavahel ühendada.

Põneva ja unikaalse arhitektuuriga koolihoone arhitektid on Jane Teresk ja Alice Philips.

Arhitektuuris rohkesti uudsust

Koolimajja tulevad omaette klass individuaaltööks, käsitööklass, muusikaklass, muusikateraapia ruum, meelte- ehk tunnetustuba, rahuruum ja multifunktsionaalne ruum, mida saab kasutada aula ja võimlana. Õppetöö, toitlustuse, kooli raamatu-

kogu, arhiivi ja personaliga seotud ruumide kõrval on tulevases koolimajas veel füsioterapeudi ruum, mullivann ja vibroakustilise voodiga ruum.

Kõik need ruumid on Päikese koolile väga vajalikud, sest tegemist on haridusasutusega, kus õpivad lapsed, kellel on üldjuhul lisaks hariduslikele erivajadustele ka meditsiinilised erivajadused ja kellele tavakool ei suuda lapse puudespetsiifikast lähtuvat õpet pakkuda.

Pärnu linnas ja maakonnas on Päikese kool ainuke eestija venekeelne toimetuleku- ja hooldusõpet pakkuv haridusasutus. Kuni läinud aasta kevadeni tegutses kool Rõugu tänaval nõukogudeaegses lasteaiamajas, mille seisukord ja ruumilahendus ei vastanud koolipere vajadustele. Ehituse ajal tegutseb Päikese kool Metsa tänaval endises Kellukese lasteaiamajas.

SEPTIKUABI

SEPTIKUD JA BIOPUHASTID ERAMUTELE Küsi pakkumist hoonevälise kanalisatsiooni täislahendusele hajaasustusprogrammi jaoks!

Müük: Ehitajate tee 8/1,Pärnu Tel 5559 9009, info@septikuabi.ee, www.septikuabi.ee

Päikese kooli sarikapidu 3. veebruaril.

FOTO: PÄRNU LINNAVALITSUS

Pildil jõulu tähistav Päikese koolipere. Päikese kool tähistab tänavu 1. septembril asutamise 20. aastapäeva ja saab sel puhul kolida ka vastvalminud koolihoonesse.

FOTO: PÄIKESE KOOL

Projektijuht kinnitab, et vaatamata lumerohkele talvele on ehitustööd sujunud plaanipäraselt.

“Peale fassaaditööde teeme hoones sees eritöid, nagu nõrkja tugevvoolu kaabeldus ja ventilatsioonitorustiku paigaldamine,” kirjaldab Alar Saarik tööde käiku. “Just hiljuti lülitasime poole hoonest küttesse, et alustada veebruari keskel hoonesiseste krohvitöödega.”

Pärnu Päikese kooli direktori Marju Trumsi sõnul sujub koostöö ehitajaga hästi.

“Arutame läbi kõik tekkinud olukorrad ja küsimused. Näiteks kuhu poole peaksid avanema koolimaja uksed, grossingusüsteemi (lakke kinnitatav turvarakmete süsteem, mille abil saab läbi viia füsioteraapiat liikumispuuetega inimestele) paigaldused, sobiva põrandakatete valiku ja kõik muudki lahendused, mis on vajalikud meie kooli õpilaste turvalisuse huvides,” selgitab Trumsi.

Päikese kooli õppehoone ehitamise kogumaksumus on 4,1 miljonit eurot, millest suurima osa moodustab Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) investeeringutoetus hariduslike erivajadustega õpilastele suuna-

ARKIN EHITUS

tud põhikoolide võrgu korrastamise meetmest. Lisaks toetavad kooli ehitust Pärnumaa vallad läbi Pärnumaa omavalitsuste liidu ja Pärnu linn.

Riigihanke tingimuste kohaselt peab uus koolimaja olema linnale üle antud käesoleva aasta 25. juuliks.

Järgneb hoone sisustamine, et kool saaks tänavu 1. septembrist õppetööd alustada. Sisustuse ja mööbli hanked on linnal tehtud ning lepingud sõlmimisel.

Kooli hoovist suurema osa kujundab ehitaja, kuid Päikese kooli juurde tuleb ka spetsiaalne meelteaed, mille rajaja leidmiseks kuulutab linnavalitsus välja hanke. Meelteaed on teraapiliste omadustega õueala, mis on mõeldud tunnetusprotsesside, emotsionaalse tasakaalu, füüsise ja sotsiaalsete oskuste arendamiseks. Päikese kooli meelteaia on projekteerinud osaühing Kivisilla, selle rajamist toetab samuti ERF. Pärnu Päikese kool on Pärnu linna munitsipaalkool. Kool on ülelinnalise vastuvõtuga, vabade kohtade olemasolul on võimalus vastu võtta ka õpilasi Pärnu maakonnast. See on põhikool, kus õppetöö toimub põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel toimetuleku- või hooldusõppes. Kooli võetakse vastu õpilasi SA Innove Rajaleidja koolivälise nõustamismeeskonna soovituse alusel ja vanema kirjalikul nõusolekul ning kool rakendab õpilasele tõhustatud tuge või erituge.

PÄRNU MAALEHT

info@united-loggers.ee

Pakume head hinda

Teeme kõiki ehitustöid: ■ fassaadide soojustus ■ majade ehitus ■ remont ■ viimistlus

metsamaterjalidele,

virnastatud võsale ja

raiejäätmetele

Tel 504 3610 ■ www.arkin.eu

UKS ESA LO N G

SW-PANEELIDEST LAUTADE JA TOOTMISHOONETE EHITUS Merff OÜ on asutatud 2016. aastal eesmärgiga pakkuda kvaliteetset ehitusteenust nii Eestis kui Soomes.

Merff OÜ põhiline tegevusvaldkond on ehitusvahendus ja tööjõurent, oleme leidnud alati parima pakkumise oma klientidele.

Meie klientide seas on nii juhtivad ehitusettevõtted kui ka erakliendid.

Oma töö parimaks reklaamiks on hea tagasiside ja kvaliteetne töö

KÜSI PAKKUMIST www.merff.ee tel 507 1077 info@merff.ee

SISE- JA VÄLISUKSED, GARAAŽIUKSED, TREPIKOJAUKSED, LIUGUKSED, VARIKATUSED ERIMÕÕDULISED TULETÕKKEUKSED KORTERI VÄLISUKSED KUNI -20% Pakume ka transporti ja paigaldust.

Mexin Baltic OÜ

EGESTEN TRANSPORT OÜ Võtab tööle

CE-kat. autojuhte • • • •

konteinervedudele puisteainete vedudele (liikuv põrand) kallurvedudele Skandinaavia vedudele

Lao 12-5, Pärnu. Tel 443 1518. E–R 9–18, L 10–15

www.uksed.eu

Helista tel 502 7811 - ERKKI või kirjuta personal@egesten.ee

UUDISED

PÄRNU MAALEHT Nr 2 17. VEEBRUAR 2022

11

Vaata metsaregistrist, kas sinu metsas on Natura elupaik Keskkonnaamet ja keskkonnaministeerium teatasid veebruari alguses, et seoses Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega Eesti riigi suhtes peatatakse raied Natura metsaelupaikades.

Keskkonnaamet soovitab erametsaomanikel kontrollida enne metsaraie kavandamist metsaregistrist, kas väärtuslikke metsaelupaiku jääb ka nende metsamaadele.

Kokku peatatakse raied esialgu 28 kuuks 12 685 hektaril erametsades ja 29 673 hektaril riigimetsades või segaomandis oleval metsamaal. Erametsad, mida otsus puudutab, moodustavad 3,5% kõikidest piiranguvööndites asuvatest metsaaladest.

Raieõigus on peatatud metsaelupaikades, mille metsateatised on esitatud pärast 20. detsembrit 2021. Enne seda kuupäeva lubava otsuse saanud raied võib metsaelupaikades ära teha.

Keskkonnaameti peadirektori Rainer Vakra sõnul soovitab ta erametsaomanikel kontrollida metsaregistrist, kas nende metsas on Natura 2000 metsaelupaik.

MIS ON MIS

Natura 2000 võrgustik

Spetsiaalselt kaardikihilt saab näha enda ja naaberkinnistutel asuvaid Natura 2000 võrgustiku alasid.

“Silmas tuleb pidada, et Natura ala ei ole lausaliselt elupaikadega kaetud. Piiranguvööndite metsades, mis ei ole metsaelupaikadena määratletud, on kaitse-eeskirjadega kooskõlas olevad raied, sh uuendusraied, jätkuvalt lubatud,” selgitab Vakra.

Selleks, et veenduda, kas metsas on Natura metsaelupaik, tuleb metsaregistrisse sisse logida metsaomanikuna, autentides end ID-kaardi abil. Seejärel tuleb metsaregistri kaardikihtide

Müüa kuiv 30 cm lepp võrgus 40 L Müüa kuiv 30 cm kask võrgus 40 L Puitbrikett 960 kg alusel.

Premium pellet 8 mm 975 kg Turbabrikett alusel

komplektis “Looduskaitse” aktiveerida kaardikiht “Metsaelupaigad”. Kui metsamaale jääb Natura elupaiku, on see kaardikihil neoonrohelise värviga eristatud.

Klõpsates hiirega kaardil oleval eraldisel, kuvatakse ka metsaelupaiga täpsem info.

Rainer Vakra rõhutab, et raied Natura elupaikades peatatakse seniks, kuni elupaikade olemasolu on lõplikult selge.

“Keskkonnaamet hindab metsaelupaika nii välitöö raames kui ka ülepinnaliste inventuuri-

Teksapüksid meestele, naistele, lapsele Sooja voodriga teksapüksid Tagid ja meeste joped Teksasärgid, päevasärgid, T-särgid

de käigus. Kuni aga keskkonnaamet ei ole otsust metsaelupaiga kohta teinud, on metsaraie välistatud. Kui aga leitakse, et metsaelupaik ei ole piisava esinduslikkusega või on esialgsed inventuurid metsaelupaiga määramise osas olnud ekslikud, teeb keskkonnaamet raiet lubava otsuse juba enne 28 kuu möödumist,” räägib Rainer Vakra.

Ta soovitab tutvuda ka erametsaomanikele mõeldud toetustega, millega kompenseeritakse looduskaitseliste piirangu-

Dressipluusid Nahast päksirihmad ja vööd

Härma Keskus Tallinna mnt 70, Pärnu E-R 10-18 L 10-16

Eesti taastuvenergia tootja Elelevi OÜ ostab igasuguses seisundis põllu- ja metsamaad roheenergia arendusprojektideks.

Küsi pakkumist otse ostjalt elelevi@elelevi.ee või 5657 7377.

Biolan Baltic OÜ on alates 1998. aastast tegutsev Soome kontserni Biolan Oy gruppi kuuluv turbatoodete tootmisele spetsialiseerunud ettevõte, mille tootevalikusse kuuluvad looduslikud väetised, kasvusubstraadid, kasvuturvas ja grillsüsi. Ca 70% toodangust läheb ekspordiks. Ettevõtte kaks Pärnumaal paiknevat tootmisüksust annavad tööd 36 inimesele.

Seoses senise tubli raamatupidaja siirdumisega uutele väljakutsetele, võtame tööle

RAAMATUPIDAJA Ostame maad uusarenduseks!

PAKUME ÕIGLAST HINDA VÕI OSALUST ARENDUSES!

+372 56 285 128

info@krausskinnisvara.ee

kelle tööks on ettevõtte raamatupidamise haldamine ja raamatupidamistoimingud, aga ka finantsanalüüside ning vahekokkuvõtete tegemine juhtkonna jaoks.

Sobivalt kandidaadilt eeldame: • raamatupidamise või finantsalast haridust ning töökogemust; • head eesti keele oskust nii kõnes kui kirjas; • toimetulekut inglise keeles (soome keele oskus on kasuks); • head Exceli oskust ja raamatupidamisprogrammide kasutuskogemust; • orienteeritust enesearendamisele ja erialasele enesetäiendamisele; • B-kat juhiluba ja soovitavalt ka autot tööl käimiseks.

Tööandja poolt: • korralik töötasu (täiskoormuse juures 2500 € bruto); • rahvusvaheline töökogemus; • töösõitude kütusekompensatsioon; • Terviseparadiisi kuukaart; • koolitused.

Vaata lisaks internetist: bhsolutions.eu/biolan-raamatupidaja Värbamist korraldab Ajud ja Käed Lahendused | B&H Solutions OÜ Kandideerimiseks saada oma CV hiljemalt 21.02.2022 (k.a.) e-postil cv@bhsolutions.eu Lisainfo: konsultant-värbaja Taavi Miku, tel 5566 1759, cv@bhsolutions.eu

FOTO: MAA-AMETI KAARDIRAKENDUS

te tõttu Natura 2000 erametsamaal saamata jäävat tulu.

“Toetusi vahendab metsaomanikule SA Erametsakeskus. Kinnitatud elupaiga olemasolul erametsas on metsaomanikul õigus kompensatsioonile 60 või 110 eurot hektari kohta aastas, sõltuvalt, kas elupaik asub piirangu- või sihtkaitsevööndis,” kirjeldab Vakra toetuste suurusi ja selle maksmise tingimusi.

PÄRNU MAALEHT

Natura 2000 on üleeuroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on säilitada või vajadusel taastada ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund.

Natura aladel on lubatud tegevus, mis ei kahjusta Natura ala eesmärke.

2017. aastast koosneb Eesti Natura 2000 võrgustik 66 linnualast ja 541 loodusalast kogupindalal 14 859 ruutkilomeetrit.

Pisut alla poole Natura aladest asub meres. Eesti maismaa territooriumist on Natura 2000 aladega kaetud 17 protsenti.

Natura alade hulka maismaal kuuluvad lisaks metsadele ka põllumaad ja muud maastikud, mis on olulised liikide säilimiseks või taastumiseks.

Natura elupaik on looduslike tingimuste kogum, mis on vajalik, et liik saaks selles kohas elada.

Allikas: keskkonnaamet

12

REKLAAM

PÄRNU MAALEHT Nr 2 17. VEEBRUAR 2022

DACIA SANDERO LAOPAKKUMINE

VÕTMED KÄTTE HIND AL

14 999€ Autod kohapeal laos

HINNA SEES TEHASES PAIGALDATUD LPG-GAASISEADE. GARANTII 5 AASTAT VÕI 100 000 KM.

DACIA SANDERO STEPWAY Essential LPG 100hj laoauto varustuses on: Mehaaniline kliimaseade, metallikvärv, elektrilised, soojendusega küljepeeglid koos välistemperatuurianduriga, valgussensor, LED lähi -ja päevasõidutuled, katusereelingud, roolilt juhitav raadio, bluetooth, 12V pistik, kiirusepiirajaga püsikiirusehoidik, mäeltstardiassisdent, elektrooniline stabiilsuskontroll, esimesed ja külgmised turvapadjad + turvakardinad, rehvirõhu kontrollsüsteem, ARK ja ohutuspakett, porikummid, kummist salongi põrandamatid, 16" veljed, kvaliteetsed talverehvid ja palju muud. Hind sisaldab käibemaksu, pilt on illustratiivne. Pakkumine kestab, kuni kaupa jätkub. Kütusekulu kombineeritud tsüklis(WLTP): LPG: 6,8-7,2 / bensiin: 5,2-5,6 l/100km.

CO2 heitkogus kombineeritud tsüklis (WLTP): LPG 106-112 / bensiin:119-126 g/km.

Dacia soovitab

DACIA.PEREAUTO.EE

PEREAUTO OÜ PÄRLIMÕISA TEE 24, PÄRNU TEL 447 7300