SÕDA UKRAINAS: Pärnumaa abistab igati sõjakoldest pääsenud põgenikke Lk 2–3 Pärnumaal elav naine kogub Siberis sündinud eestlaste ja nende perede lugusid Lk 10
Kohus otsustas, et Paikre prügila peab ladestustasu, millest omal ajal mööda hiiliti, ikkagi ära maksma Lk 4–5
Ulvi Nõmm:
vajalik on aus meel, sõbralikkus ja soov lastega suhelda Lk 8–9
www.maaleht.ee
17. märts 2022 Nr 3
2
UUDISED
PÄRNU MAALEHT Nr 3 17. MÄRTS 2022
Linnapea pöördumine:
FOTO: AGO TAMMIK
AITAME UKRAINAT!
Eesti Vabariigi sünnipäeva hommik rabas kogu maailma mureliku teatega – Venemaa president on otsustanud alustada täiemahulist konventsionaalset sõda iseseisva ja demokraatliku Ukraina riigi vastu. Venemaa diktaator ei varjanud maailma eest oma sõjalise agressiooni eesmärki – hävitada üks Euroopa riikidest ja kehtestada Venemaa juhile sobiv režiim. Au Ukraina rahvale, kes ei ole paindunud agressori ees ja võitleb oma riigi ja kogu Euroopa vabaduse eest! Sõda Ukrainas on toonud kaasa sõjakoledusi, tuhandeid inimohvreid, juba üle miljoni inimese on lahkunud sõja eest oma kodumaalt. Ka Eesti piiri on ületanud nädalaga üle paari tuhande Ukrainast põgenenud inimese, peamiselt naised ja lapsed. Nende siht on olnud jõuda oma sugulaste ja tuttavate juurde Eestis või Põhjamaades.
Arvestades põgenike arvu jätkuvat kasvu, alustas Pärnu linn kohe tegevusi põgenike abistamiseks, sealjuures alustas püsivalt tööd linna kriisijuhtimise staap. Lisaks käivitasime koostöös Eesti Punase Risti ja vabatahtlikega asjade ning annetuste kogumise Ukrainale ja siia saabuvatele põgenikele. Andsime Punase Risti kasutusse ruumid aadressil Tallinna mnt 2, kuhu saab tuua asju ja annetusi ning kust need suunatakse abivajajateni. Eestimaalased on olnud uskumatult helded ja igasugust vajalikku abi on juba saadud eraisikutelt ning ettevõtetelt. Oma abi on pakutud ka majutuse osas, kokkuleppeliselt tege-
leb abi vahendamisega Ukraina põgenikele MTÜ Pagulasabi (pagulasabi.ee/paku-abi). Kuna MTÜ on üle koormatud, on Pärnu linn avanud oma abiliini +372 444 8188. Samuti on sisse seatud ajutine koordinatsioonikeskus, kuhu Pärnusse jäävad põgenikud saavad pöörduda, helistades eelnevalt eespool toodud numbril. Oleme ümber korraldanud sotsiaalosakonna töö, et olla valmis pakkuma sotsiaalabi Pärnu linna territooriumil viibivatele ukrainlastele, kes elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu on sotsiaalselt abitus olukorras. Linnavalitsusel on hetkel kasutada linnakassa reservfondi vahendid, oma toetust on lubanud eraldada riik ja Euroopa Liit ning vajadusel olen valmis volikogult paluma reservfondi mahu suurendamist. Hetkel on paljud teemad veel täpsustamisel, kuid koostöös sotsiaalministeeriumiga avatakse Pärnu linnas järgmisel nädalal majutusasutus, kus pakutakse põgenikele peavarju kuni üks kuu, meditsiinilist
ja sotsiaalset abi ning toitlustamist. Linnal endal on praegu neli partnerit, kes saavad lühiajalist peavarju pakkuda kuni 230 inimesele. Kuid sellest võib kriisi süvenedes väheks jääda ja seetõttu planeerib ning valmistab linn ette veel vähemalt kolme suuremat keskust, kus massilise sisserände korral saaks põgenikke ajutiselt majutada. Siiani on enamik Pärnusse saabujaid leidnud peavarju oma sugulaste või tuttavate juures, hostelites, paljud siin töötavad ukrainlased on toonud siia ka oma pered. Teeme koostööd Eesti Töötukassaga põgenikele töökohtade vahendamiseks, töö leidmiseks ja õppeks. Samuti toetab töötukassa ettevõtjaid
“Paljud põgenikud on lapsed, seetõttu lõime Pärnus esialgu 100 uut koolikohta ja 15 lasteaiakohta.”
Romek Kosenkranius
tööjõu leidmisel. Meil on tekkinud hea koostöö kohaliku Ukraina kultuuriseltsiga, sealsed inimesed on valmis aitama tõlkimisega ja kaasmaalaste abistamisel asjaajamise ning sisseelamisega meie ühiskonda. Paljud põgenikud on lapsed, seetõttu lõime Pärnus esialgu 100 uut koolikohta ja 15 lasteaiakohta. Otsime ukraina keelt oskavaid õpetajaid, et Ukraina
Tõstuksed • Uksed • Ajamid
REHVID
ROMEK KOSENKRANIUS Pärnu linnapea
Garaažiuksed Välisuksed Tuletõkkeuksed Aiaväravaajamid
Garaažiuksed
hind alates 459 €
KÕIKIDELE MASINATELE
www.radeviktrade.ee
(autod, traktorid, laadurid, haagised jm)
Radevik OÜ • Savi 3/4 • Pärnu
Põhjused, et võtta ühendust: hingamisvaegused, depressioon, väsimus jne
Näiteks: MTZ-82-le ette/taha (215/480 €/tk) T-40 AM-le (165/365 €/tk) T-25 ja RS-09-le (80/270 €/tk) Küsida võib kõiki rehve. Asuvad Tartus. Transport üle Eesti.
lapsed, kelle koolitee sõda katkestas, saaksid jätkata õppimist emakeeles. Samuti on mõned huvikoolid pakkunud abi laste huvitegevuse korraldamiseks. Tänan südamest kõiki pärnakaid ja ettevõtteid, kes on juba toetanud Ukrainat ja tema kodanikke või plaanivad seda teha. Au Ukrainale!
(Olerexi automaattankla juures)
Tel 5667 2906 E-post radevik.parnu@gmail.com
Tervendaja Volli
Tel 503 9766 rain@redsom.ee www. redsom.ee
vastuvõtule registreerimine olenemata elukohast.
KAIMO KIVIKAS
Pärnu 20.03, 03.04
kaimo.kivikas@tootsiturvas.ee
Eelinfo tel 558 9281
Tel 526 9639
Pesumasinad ja nõudepesumasinad Remont ja kojukutsed Lisaks parandame teie telerid, raadiod, autoraadiod, kodukinod, DVD-d... Võta meiega ühendust tel 442 7231 Centralservice OÜ
Asume aadressil Riia mnt 74, Pärnu
AUTOKLAASIDE MÜÜK, VAHETUS JA PARANDAMINE Vahetame autoklaase kaskokindlustuse teenuse raames.
UUDISED
PÄRNU MAALEHT Nr 3 17. MÄRTS 2022
Pärnu avas põgenike abistamiseks hädaabitelefoni
Võimalused Ukraina inimeste abistamiseks
Pärnu linnavalitsus avas Ukraina sõjapõgenike abistamiseks ööpäevaringse hädaabitelefoni 444 8188, kuhu võib kiiret lahendamist vajavate probleemide korral helistada nii eesti kui ka vene keeles.
Ööpäevaringne infotelefon Pärnus 444 8188
Sotsiaalosakonna juhataja Tõnu Poopuu selgitab, et see on hädaabitelefon, kust saab kasvõi kell kaks öösel nõu, kuidas mõnda Ukraina põgenikuga seotud probleemi kiiresti lahendada. “Palun sellel numbril mitte helistada, kui tahate pakkuda asju või peavarju, samuti töötamise, lasteaia, koolide või muude teemadega seotud küsimustes,” ütleb Poopuu. Asjade kogumisega tegeleb Punane Rist, mille kogumispunktid asuvad Pärnus Tallinna mnt 2 endistes Pärnamägede kohviku ruumides ja Papiniidu 5 asuvas
Sillakeskuses. Mõlemad kogumispunktid on avatud iga päev kell 11–19. Infot inimeste pakutavate majutamisvõimaluste kohta kogub MTÜ Eesti Pagulasabi nende kodulehel asuva vormi pagulasabi.ee/paku-abi kaudu. Lisaks palub Pärnu linnavalitsus Pärnus pakutavatest ajutistest elukohavõimalustest e-posti aadressil ukraina@parnu.ee teada anda. Politsei jagab piiril järgmisi kontakte: Eestis viibimine, ööbimine, olme 1247; migratsiooniküsimused, sealhulgas töötamise registreerimine migrationadvice@politsei.ee, +372 612 3500; psühholoogiline abi (emotsionaalne toetus) +372 614 7393; arstiga konsulteerimine 1220; hädaabi 112; Ukraina kogukond: +372 5650 2572; Ukraina Suursaatkond +372 601 5815.
PÄRNU LINNAVALITSUS
Eesti Punane Rist võtab vastu annetusi Alates 3. märtsist võtab Eesti Punane Rist Pärnus annetusi vastu aadressil Tallinna mnt 2 asuvates endistes Pärnamägede kohviku ruumides ja Papiniidu 5 asuvas Sillakeskuses. Mõlemad kogumispunktid on avatud iga päev kell 11–19. Annetuste kogumist koordineerib Pärnus Jana Ristimets, kellele on soovitatav eelnevalt telefonil +372 5348 6338 helistada, et teada saada, mille järele on hetkel kõige suurem vajadus. Ühel päeval on kõige rohkem vaja mänguasju, teisel aga juba maiustusi jne. Peale selle on puudus uuest voodipesust ja beebitoidust. Nii maiustuste
kui ka beebitoidu säilivusaeg peaks olema vähemalt kolm kuud, voodipesu peaks olema uus, mitte kasutatud. Ristimetsa sõnul kasutatakse Pärnus kogutavat abi Pärnu linna ja maakonda saabuvate põgenike aitamiseks, mitte ei saadeta seda Poola või Ukrainasse. “Loomulikult ei keeldu me ka abist, kui mõnes teises maakonnas kogutud asju vajatakse,” märgib Jana Ristimets. Lisaks asjadele on Ukraina põgenike abistamiseks vaja raha. Annetamisvõimalusi pakuvad Eesti Punane Rist, Eesti Pagulasabi, Mondo ja Ukraina Kultuurikeskus.
Naisterõivaste kaupluses
Olete ud! oodat
Port Artur 2 II korrusel
SUUR LÕPUMÜÜK Palju tooteid
Danielle Donaঞ käekoঞd
-30%
5 €, 10 €, 15 €
Kõik sallid, mütsid, kindad
-50%
Meie põhitegevuseks on: • Puitmaterjalide müük • Voodrilauad • Värvitud voodrilauad • Sisevoodrilauad • Värvitud sisevoodrilauad • Tuulekastilauad • Värvitud tuulekastilauad • Immutatud terrassilauad • Saematerjal Vähemalt ühe tihumeetri kohalevedu üle Eesti TASUTA! www.kpuit.ee tel 5593 6326 kpuit.tellimused@gmail.com
PÄRNU LINNAVALITSUS
Pärnu linna ööpäevaringne hädaabitelefon Ukraina sõjapõgenike abistamiseks, kuhu võib kiiret lahendamist vajavate probleemide korral helistada nii eesti kui ka vene keeles.
Lasteaiakoha või koolikoha saamine Pärnus
Pärnu linnavalitsuse haridusosakond (SuurSepa 16) – Ene Koitla, +372 444 8252, ene.koitla@parnu.ee.
Kui soovid Ukraina sõjapõgenikele Pärnus majutust pakkuda
Anna oma majutusvõimalustest Pärnus teada aadressil ukraina@parnu.ee.
Isikukoodi taotlemine
Isikukoodi omamine on vajalik mõnede teenuste saamiseks. Pärnu linnavalitsuse rahvastikutoimingute teenistus (Suur-Sepa 16) – Kristina Artma, +372 444 8231, kristina.artma@parnu.ee.
Paku tööd
Ukraina sõjapõgenikele saab tööd pakkuda Eesti Töötukassa kaudu. Ukrainlastega tegelevate töötukassa Pärnumaa konsultantide kontaktnumber on +372 447 9300.
Pagulasabi
Abipakkumisi koordineerib MTÜ Eesti Pagulasabi, neid saab teha aadressil pagulasabi.ee/paku-abi.
3
Sotsiaalkindlustusamet Abistamise plaanidest saab teada anda aadressil ukraina@sotsiaalkindlustusamet.ee.
Tervis
Tervisenõu saab inglise ja vene keeles perearsti nõuandetelefonil 1220 (välismaa numbrilt helistades +372 634 6630). Vajadusel suunatakse inimene edasi hädaabi numbrile 112. Psühholoogilist tuge ja emotsionaalset toetust saab kriisitoe telefonilt 116 006 (+372 614 7393). Lisaks saab vestelda ka veebis aadressil palunabi.ee. Tugi on tagatud inglise ja vene keeles. Kõigile Ukraina põgenikele on tagatud vältimatu abi raske või eluohtliku terviserikke korral.
Riigiinfo – kriis.ee
Jooksvat infot Ukraina kodanike võimalustest Eestisse tulla ja siin viibida saab eesti, ukraina, inglise ja vene keeles veebilehelt kriis.ee.
Abi- ja nõustamistelefonid
1247 – riigiinfo telefon, välismaa kõnekaardiga helistades +372 600 1247 1220 – perearsti nõuandetelefon, välismaa kõnekaardiga helistades +372 634 6630 112 – erakorraline meditsiiniabi (kiirabi) ning PPA ja Päästeamet Migratsiooni puudutavad küsimused, sh töötamise registreerimine: migrationadvice@politsei.ee, +372 612 3500 Ukraina kogukond: +372 5650 2572 Ukraina Suursaatkond: +372 601 5815
PÄRNU LINNAVALITSUS
4
KESKKOND
PÄRNU MAALEHT Nr 3 17. MÄRTS 2022
TÄITEMATERJALI MÜÜK ja TRANSPORT VÄIKEKALLURIGA
kuni 3 tonni korraga TRANSPORT
al 37 €
58 091 823
info@parnukallur.ee
www.parnukallur.ee
Puurkaevude ja maaküttesüsteemide rajamine. Vee- ja kanalisatsioonitorustike, septikute, biopuhastite, veesüsteemide müük ja paigaldus. Lisainfo: 5199 2900 www.puurkaevumeistrid.ee
raamidele Klippidega id triga klaas Blue UV fil
TASUTA
PORT ARTUR 2 • Lai 11, Pärnu • Tel 445 2521
SILMADE KONTROLL JA PRILLIDE MÜÜK 5. aprillil kell 10.00
KOONGA PEREARSTIKESKUSES Etteregistreerimine telefonil 446 2530 19. aprillil kell 10.00
PÄRNU-JAAGUPI RAHVAMAJAS Etteregistreerimine telefonil 5323 2454 8. aprillil kell 10.00
SINDI SOTSIAALTÖÖKESKUSES (Pärnu mnt 27a) Etteregistreerimine telefonil 5323 2454
Paikre prügila vaidles keskkonnaametiga selle üle, kas jäätmete vedamine prügilasse on tõlgendatav vahekihtide ehituse või ladestamisena.
Negatiivsed uudised jäätmerindelt mõjuvad hävitavalt motivatsioonile oma prügi sortida Keskkonnaameti ja Paikre prügila mitu aastat väldanud kohtuvaidlus on selleks korraks lõppenud, sest sõlmitud kokkuleppe kohaselt maksis jäätmekäitlusfirma riigile ladestustasu, millest aastaid oli kõrvale hiilitud, lõpuks ikkagi ära.
prügilates toimuva, sh ladestatavate jäätmete koostise teravdatud tähelepanu alla. Nüüd kinnitab hiljuti keskkonnaameti juhiks saanud Rainer Vakra, et reidide ja muul moel asja ajamise tulemusel on jõutud niikaugele, et n-ö vanad petuskeemid on prügilaid opereerivate ettevõtete tagatubadest välja roogitud, aga ega täie veendumusega saa ka Vakra öelda, et nende asemele ei teki uued.
AIN ALVELA
Kohtuasju järjest rohkem
11. aprillil kell 10.00
TORI SOTSIAALMAJAS
Etteregistreerimine telefonil 529 7216 6. aprillil kell 10.00
VARBLA TEENUSEKESKUSES
Etteregistreerimine telefonil 449 6624, 524 2485 • kuiva silma test • silmarõhu mõõtmine • optilised päikeseprillid
SILMADE KONTROLL €, prilliostjale TASUTA!
Aasta tagasi kirjutas Maaleht suurest rahva tüssamisest, mis lokkab jäätmete vallas. Ilmnes, et inimene võib kui tahes hoolikalt oma pakendiprügi pesta, lõpuks rändab see ikka kas prügimäele või Iru elektrijaama ahju. Muu hulgas juhtis Maaleht toona tähelepanu sellele, et Paikre ja Uikala prügilates on kord käest ära – näi-
datakse müstilisi olmejäätmete sorteerimisnumbreid, aetakse segi mõisted ladustamine ja ladestamine ning veetakse prügimäele jäätmeid ehitusmaterjali sildi all. Kõik ikka selleks, et maksta jäätmete ladestamise eest võimalikult vähe keskkonnatasu. Läinud aasta märtsikuus lubas keskkonnaamet, et võtab
Rainer Vakra elab uude ametisse sisse, ta on juba käinud kolmekümne ühest ameti kontorist kuueteistkümnes ning kohtunud omavalitsusjuhtidega ja selgitanud, et elu edenemise jaoks on vaja kusagil ka kaevandada, tuuleenergiat toota ja metsa raiuda. “Peamine on see, et leida kõiges tasakaal, üksmeel ja teha nii, et loodusel oleks hea,” ilmestab ta oma kreedot.
Tema laual on keskkonnainspektori välivormi nimesildid, mis ootavad mundri külge õmblemist. Vakra kinnitab, et tahab ka ise n-ö objektil käia. Ta nimetab prügiasjandust oma lemmikteemaks ja võib pikalt rääkida, kuidas ta oma diplomitööd tehes Nõmme majaomanike prügikastides tuustis, nähtu ära süstematiseeris, seejärel ukselt uksele rahvast jäätmete sortimise usku käis pööramas ning hiljem uuesti prügikottide sisu läbi analüüsis. Vakra on veendunud, et sellest tõusis kasu, sest teisel korral olla pakendeid muust prügist eraldi sorteerijaid juba märksa rohkem olnud. Keskkonnaametil on kukil terve ports kohtuasju, mille hulgast leiab karjääride rajamise, paisude lammutamise, tuuleparkide ehitamise ja metsaraiete vastastega sõdimise juhtumeid. Täpset numbrit Vakra ei ütle, aga märgib, et kohtuskäimine sageneb sedamööda, kuidas suureneb ini-
KESKKOND
PÄRNU MAALEHT Nr 3 17. MÄRTS 2022
5
FOTO: TANEL MEOS
Nimesildid ootavad mundrile kinnitamist – Rainer Vakra soovib oma töös olla n-ö sündmuste keskel, selleks aga on vaja välivormi. FOTO: AIN ALVELA
meste teadlikkus. See toob kaasa ka n-ö copy-paste vaiete esitamise, mis iseäranis käib metsateatiste kohta – võetakse valimatult mingi piirkonna teatised ja esitatakse nende kohta vaie. “See paneb meid raskesse olukorda, sest iga vaiet menetleme sisuliselt, aga mida rohkem neid on, seda keerulisem on filtreerida n-ö päris rikkumisi pseudoprobleemidest,” nendib Vakra. “Tekib karjapoisi ja hundi sündroom ehk suure vaiete tulva all võivad tõsised rikkumised tähelepanuta jääda.”
PA N E TÄ H E L E
Kõrged eesmärgid, visa edenemine n Segaolmejäätmetes sisaldub ca 50% biolagunevaid jäätmeid, SEI uuringu põhjal 52,5%. n Umbes veerandil praegu prügilasse suunduvast segaolmejäätmete kogusest on turul konkreetne rahaline väärtus – 6,4% olmeprügist moodustavad klaaspakendid, 1,8% metallpakendid, 17% paber ja papp. n Plastijäätmete osakaal olmeprügis on ca 18%. n Segaolmejäätmed koosnevad 87,3% ulatuses põlevast materjalist. n Potentsiaalselt taaskasutatava materjali osakaal segaolmejäätmetes on viimase kümnendi jooksul püsinud laias laastus muutumatuna või isegi suurenenud. n Eesti on seadnud eesmärgiks ladestada alates aastast 2030 prügilatesse mitte rohkem kui 10% tekkivatest segaolmejäätmetest. n Aastal 2025 peame suutma ringlusse saata vähemalt 55% olmejäätmetest, 2030. aastal juba 60%. n Biojäätmeid saab eraldi ära anda 49, pakendijäätmeid 21 omavalitsuses 79-st. 15 omavalitsuses veetakse ära ainult sortimata olmejäätmeid. Allikad: keskkonnaministeerium, SEI Tallinn
S TAT I S T I K A
Kodudes sortimine ei võta kuidagi vedu
Segaolmejäätmete liigiline koostis (%) Jäätmeliik
2008
2012
2020
biojäätmed
37
32
32
plast
29
28
27,5
klaas
8,5
5
6,5
metall
2,5
4,9
2
puit
0,4
2
1
paber ja papp
17
13,5
17,5
ohtlikud jäätmed
0,2
1,5
0,1
elektroonikaromu
0,5
2
0,8
muu põlev materjal
6
12,9
13
tekstiil ja rõivad
4,6
5
5,7
muu mittepõlev materjal
4,5
4
4,2 Allikas: SEI Tallinn
Paikre maksis valskuse kinni
Aastal 2009 suleti Eestis viimased vanamoodsad prügilad ning alles jäi viis n-ö uue aja nõuetele vastavat jäätmekäitluskeskust – Väätsa, Torma, Tallinna, Uikala ja Paikre. Omavalitsused hakkasid läbi viima korraldatud jäätmeveokonkursse, rajati sorteerimis- ja ümbertöötlustehaseid, elumajade juurde ilmusid mitmevärvilised konteinerid eri liiki jäätmete jaoks. Kuna ladestatava prügi eest peab jäätmefirma maksma riigile keskkonnatasu, hakkasid prügilad sellest kõikvõimalike moodustega mööda laveerima. “Kuigi keskkonnaameti hinnangul on praegu olukord parem, siis vaade ajalukku on õige – hakati vassima mäkke viidava prügi numbritega. Maakeeli öeldes tekkis kihu jäätmed mustalt maha valada,” kirjeldab Vakra prügilate petuskeemi. “Et olukorda muuta, võtsime prügimäed erilise tähelepanu alla. Eelmisel aastal tegime 20 kontrollkäiku, mis teeb iga prügila kohta neli reidi.” Tema sõnul peitub saatan detailides ehk arusaamas lades-
“Paikre on nüüd meie suurema tähelepanu all ja ma usun, et vähemalt sellisel kujul nad enam riiki petma ei hakka.” RAINER VAKRA
tamise ja ladustamise erinevustest. Kui esimesel juhul jäävadki jäätmed mäkke, siis teisel juhul tuleb need hiljemalt kolme aasta jooksul läbi sorteerida ja käidelda. Kõige suurema probleemina nimetab ta biojäätmete osakaalu ladestamisele minevas prügis, mis tegelikult 2020. aasta suvest tohib olla 20%, uuringutele tuginedes aga on palju rohkem. Ka riigikontrolli audit juhtis mullu tähelepanu asjaolule, et prügilates vaadatakse sellele kohustusele läbi sõrmede. Mis Paikresse puutub, siis kokkuleppega lõppenud kohtuotsuses on kirjas, et otsuse täpset sisu, sh konkreetset summat, milles kokku lepiti, ei tohi avalikustada. Küll aga kinnitab Vakra, et Paikre prügila tasus riigile takkajärgi saamata jäänud ladestustasu ära. “Paikre on nüüd meie suurema tähelepanu all ja ma usun, et vähemalt sellisel kujul nad enam riiki petma ei hakka,” selgitab ta.
KIIRE KOHALETOIMETAMINE! Tel 506 8501 OTSE TOOTJALT: • 6 ja 8 mm Premium-pelletid, • pakitud kandiline kasebrikett, • pakitud kandiline turbabrikett, • pakitud kivisüsi, • kuivad kütteklotsid.
KASTREERI/STERILISEERI OMA LEMMIK VÄIKE- JA SUURLOOMADE (väljasõiduga kohale) RAVI VEREUURINGUD, RÖNTGEN, ULTRAHELI LEMMIKLOOMADE PÜGAMINE JA PESU RÖNTGENPILDID HOBUSTE JALGADEST J. V. Jannseni 33, Pärnu tel 443 3663 ja 528 7465 Praegu oleme avatud E-R 9-16 ja L 10-14
www.vanaloomakliinik.ee
Koroonaaeg sünnitas pakendeid
Rainer Vakra reastab jäätmemajanduse hinnete skaalale – hinde “5” saab anda siis, kui jäätmeid üldse ei teki, hinde “4” saab jäätmete ringlusse saatmine, koolipoisi “3” on jäätmete põletamine ja “2” tuleb panna prügilasse matmisele. Kui aastas tekib Eestis olmejäätmeid umbes pool miljonit tonni, sellest 250 000 tonni läheb Irusse ahju, siis teise poolega ei suuda me paraku muud tarka ette võtta kui prügimäele viia. Aga riiklik eesmärk sätestab, et aastaks 2030 ladestataks prügimäele vaid 10% olmejäätmetest. “Põhjus, miks me toimetame jätkuvalt hindele “2”, on see, et olmejäätmeid tekib meil kaks korda rohkem, kui Iru jaam suudab põletada,” põhjendab Vakra. “Kui arvestame, et selles koguses on pool biojäätmeid, siis tekiks jäätmearuandluses hoopis teistsugune pilt, kui need segaolmejäätmete hulgast välja saaksime.” Ja kuigi jäätmete sorteerimise vajalikkusest kodudes on räägitud paarkümmend aastat, näitab Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse mullune uuring, et sisuliselt pole viimase tosinkonna aasta jooksul suurt midagi muutunud, vähemalt mitte paremuse suunas. Nii nagu 2008. aastal sattus segaolmejäätmete sekka 19% plasti, nii on seda seal ka praegu 18%. Paberi ja papi ning üldse põleva materjali osakaal on aga viimase kaheksa aasta jooksul hoopis kõvasti suurenenud. Vakra möönab, et inimeste tahe sorteerimisse panustada käib alla, kui ilmneb, et nii või naa jõuavad jäätmed ikkagi lõpuks ahju. “Kõik jäätmemajandust käsitlevad negatiivsed lood mõjuvad hävitavalt inimeste motivatsioonile prügi sorteerida,” tõdeb ta.
ÕHKSOOJUSPUMPADE keemiline hooldus ja kontroll HINNAD ALATES
60 € +km tel 5627 2272 info@kliimaabi.eu www.kliimaabi.eu
U KS ESALO N G
SISE- JA VÄLISUKSED, GARAAŽIUKSED, TREPIKOJAUKSED, LIUGUKSED, VARIKATUSED ERIMÕÕDULISED TULETÕKKEUKSED KORTERI VÄLISUKSED KUNI -20% Pakume ka transporti ja paigaldust.
Mexin Baltic OÜ Lao 12-5, Pärnu. Tel 443 1518. E–R 9–18, L 10–15
www.uksed.eu
6
AU TA SUD
PÄRNU MAALEHT Nr 3 17. MÄRTS 2022
Vabariigi aastapäeva eelõhtul anti üle Pärnumaa tänavused vapimärgid
Aivar Ruukel on toonud Soomaa maailmakaardile, tutvustades väsimatult sealseid loodusväärtusi nii Eesti inimestele kui ka mujalt tulnud loodusturistidele.
23. veebruaril anti üle tänavused Pärnumaa Omavalituste Liidu antavad Pärnumaa vapimärgid, mille kandjateks said turismivaldkonna ettevõtja Aivar Ruukel, Pärnu KEKi äripargi arendaja Ervin Luur ja rahvatantsu edendaja Kädi Pärnoja.
Aivar Ruukel Aivar Ruukel on kauaaegne Soomaal turismindust arendav ettevõtja, juba mitukümmend aastat Soomaal rabades ja jõgedel matku korraldanud loodusmees ja ökoturismi eestvedaja. Tänu Aivar Ruukelile on Soomaa piirkond jõudnud mitte ainult Eesti, vaid ka maailma kaardile. Tema korraldatud raba-
ja jõematkad on alati väga atraktiivsed ning eristuvad. Aivar suudab alati üllatada, näiteks viies 2020. aasta sügisel külalisi kanuuga Soomaal seenele. Lisaks on Aivar alati valmis nii Soomaa kui ka kogu Pärnumaa looduse teemadel sõna võtma ja piirkonda esindama. Aivar Ruukel on üks kolmest juhatuse liikmest uues
Pärnumaa turismiettevõtjaid koondavas klastris (Destination Pärnu MTÜ), mille vajalikkusest on räägitud aastaid. Tema eestvedamisel jõudis Soomaa haabjas UNESCO inimkonna kiireloomulist kaitset vajava kultuuripärandi nimistusse. Tegemist on suure tunnustusega Eesti kultuuriruumile ja ühtlasi kogu
Pärnumaale, mis annab võimaluse meie piirkonda rahvusvaheliselt palju paremini tutvustada.
Ervin Luur
Ervin Luur on tegutsenud eduka ettevõtjana aastakümneid, olles tänini mitmete äriettevõtete asutaja ja osanikuna maakonna ettevõtlusmaastikul aktiivne tegutseja.
Teeme kõiki sise- ja välistöid, terrassi- ja katusetöid.
Tel 5627 6785
tiidukuldkaedou@gmail.com
Timberita OÜ
SW-PANEELIDEST LAUTADE JA TOOTMISHOONETE EHITUS Merff OÜ on asutatud 2016. aastal eesmärgiga pakkuda kvaliteetset ehitusteenust nii Eestis kui Soomes. Merff OÜ põhiline tegevusvaldkond on ehitusvahendus ja tööjõurent, oleme leidnud alati parima pakkumise oma klientidele. Meie klientide seas on nii juhtivad ehitusettevõtted kui ka erakliendid.
Oma töö parimaks reklaamiks on hea tagasiside ja kvaliteetne töö
KÜSI PAKKUMIST www.merff.ee tel 507 1077 info@merff.ee
Merikese puhastusteenus AASTAST 2006
• • • • • •
Kontorite ja büroode koristus Laopindade korrashoid Tootmispindade koristus Regulaarkoristusteenus Põrandate süvapesu ja vahatamine Akende pesu
Merike Veider tel +372 5858 8776 www.timerita.com Merikese koristused
AU TA SUD
PÄRNU MAALEHT Nr 3 17. MÄRTS 2022
PA N E TÄ H E L E
Ervin Luuri elutööks võib aga pidada AS Pärnu KEKi eestvedamisel loodud Ehitajate Tee Äriparki, mille tegevust ta nõukogu esimehena ka juhib. Ehitajate Tee Äripark pälvis 2021. aastal maakonna ettevõtlus- ja majanduskeskkonna arengusse panustamise eest Pärnumaa Karu austava tiitli. Lisaks on Ervin Luur osalenud aastaid mentorina Pärnumaa Arenduskeskuse mentorklubis, kus ta on oma nõu ja jõuga olnud abiks arvukatele alustavatele ettevõtjatele. Pärnu Rotary Klubi liikmena on ta aastate jooksul panustanud arvukate heategevuslike algatuste elluviimisesse Pärnu maakonnas ning toetanud mitmeid spordi- ja kultuuriüritusi.
Ka osavallad andsid välja oma vapimärgid
Tulihingelise rahvatantsuarmastajana on Kädi Pärnoja olnud läbi aegade erinevate tantsukollektiivide juhendaja. Pildil (keskel) on ta koos rahvatantsurühmaga Wendre.
Kädi Pärnoja
Pärnu KEKi ja ETEE Äripargi juhataja Ervin Luur on tõstnud nõukogudeaegse tööstuspiirkonna taas tootmisalana kõrgesse hinda.
7
Kädi Pärnoja juhendab nelja rahvatantsurühma: naisrühma Vändrikud alates 1964. aastast, segarahvatantsurühma Hõissa 1991. aastast, segarahvatantsurühma Wendre 1997. aastast ning eakate tantsurühma Värten aastatel 1964–1984 ja 2001. aastast. Kädi Pärnoja on aluse pannud Suurejõe segarühmale, samuti olnud laste ja noorte peotantsuõpetaja. Pärnoja on olnud ka maakondlike rahvatantsupidude üks korraldajatest. Tema tantsurühmad on tantsinud pea kõikidel vabariiklikel üldtantsupidudel. Vabariiklikel pidudel on ta olnud naisrühmade nelikujuht aastatel 1965 ja 1970. Maakonna pidudel aastatel 1975 ja 1980 tantsupeo üldjuht. 2002. aastal tantsupeo pealavastaja. Aastatel 1981, 1985,
2000, 2008 tantsupeo naisrühmade liigijuht. 2010. ja 2015. aastal maakonnapeo eakate rühmade liigijuht. Kädi Pärnoja tantsurühmad on esindanud eesti rahvatantse mitmetes välisriikides, näiteks Soomes, Rootsis, Tšehhis, Türgis jne. Ta on tantsude looja kõikidele oma tantsurühmadele. Tantsu “Vändra metsas” tantsivad ka teised rahvatantsurühmad. 2011. aastal ilmus Kädi Pärnoja autoritantsude raamat “Vändra metsas Pärnumaal” kümne autoritantsuga. Kädi Pärnoja on algatanud 2003. aastal Pärnumaa veteranide tantsurühmadele mõeldud rahvatantsuürituse “Oma tantsu päev”, kus tantsitakse eesti rahvatantse.
PÄRNU MAALEHT
Audru osavallakogu otsustas vabariigi aastapäeva eel tunnustada osavalla vapimärgiga Lindi lasteaedalgkooli direktorit Ulla Orgusaart. Orgusaart tunnustati töö eest Lindi lasteaedalgkoolis ning olulise panuse eest Lindi piirkonna ja kogukonna elu arendamisel. Haridusjuhina on Orgusaar Lindi lasteaed-algkoolis loonud ühtehoidva ja oma tööd armastava meeskonna, julgustades oma töötajaid arenema ja võtma vastu uusi väljakutseid. Ulla Orgusaar on alati avatud uutele ideedele ja võimalustele, mis toetavad lasteaia ja kooli arengut kasvu- ja õpikeskkonnana. Tema juhtimisel on Lindi lasteaed-algkooli motoks saanud “Suurte tegudega väike kool”. Orgusaare panus Lindi piirkonna arengusse pole oluline üksnes kooli direktorina – ta on ka ühiskondlikult väga tegus kogukonnaliige. Orgusaar on Lindi külaseltsi liige, ta lööb aktiivselt kaasa rahvamaja ja kooli ringide töö korraldamises. Paikuse osavallakogu otsustas vabariigi aastapäeva eel tunnustada osavalla vapimärgiga Raiko Hiisi. Raiko Hiis pälvis tunnustuse 20-aastase tegevuse eest noorte- ja maadlusspordi edendamisel Paikusel. Lisaks maadlusspordi valdkonna juurutamisele ja edendamisele on Hiis märkimisväärselt panustanud Paikuse osavalla arengusse, kuuludes aastaid nii Paikuse valla kui ka osavallakogu koosseisudesse. Vabatahtlikuna on ta aidanud kaasa erinevate kogukonna ürituste õnnestumisele ja Paikuse lõviklubi aktiivse liikmena parendanud kodukandi elukeskkonda. Tõstamaa osavallakogu otsustas vabariigi aastapäeva eel tunnustada osavalla vapimärgiga kaht tublit inimest. Urve Merila pälvis vapimärgi kauaaegse kohusetundliku tegevuse eest Tõstamaa meditsiinitöötajana. Karin Miidu sai vapimärgi Tõstamaa ja Kastna kultuuri-, seltsi- ja külaelu edendamise eest.
PÄRNU MAALEHT
KAEVETEHNIKA JA LISASEADMETE MÜÜK
+372 5381 3396 • www.balticmx.eu • kontor@balticmx.eu
8
VABATAH T L IK
PÄRNU MAALEHT Nr 3 17. MÄRTS 2022
Pärnumaa tunnustuse pälvis SÕIDUKITE KERE- ja VÄRVITÖÖD LIIKLUSKAHJUDE HINDAMINE PLEKUKERETOOD@GMAIL.COM
+372 514 1091 LINA 20, PÄRNU Puuruut OÜ Puuhooldustööd ja ohtlike puude raie. Viljapuude lõikus ning raiejäätmete koristus.
Tel 5302 2636
PARIMAD EHITUSLAHENDUSED MEILT! Õhekrohvfassaadid • Puitfassaadid • Klaasfassaadid Trepikodade siseviimistlus • Fassaadide pesu ja viimistlus Siseviimistlustööd • Plaatimine • Katused • Ventilatsioon
õhinapõhine vanem õde Põhitöökoha kõrvalt vabatahtlikuna Pärnus pereabikeskuse eestvedajana tegutsev Ulvi Nõmm pälvis tänavu oma panuse eest topelt tunnustuse – tema tegevust pereabikeskuses tõstis esile nii Pärnu linnavalitsus kui ka Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskus. SILJA JOON
www.hjpehitus.ee | Tel 5780 2163 | hjpehitus@online.ee
info@united-loggers.ee
Pakume head hinda metsamaterjalidele,
virnastatud võsale ja
raiejäätmetele
Ulvi Nõmm töötab Pärnu Vabakoolis koolipsühholoogina. Vabatahtlik tegevus on rõõmuga tehtud tegevus, usub Nõmm ja lisab, et tal on olnud juba pisikesest peale soov kaitsetuid ja hädasolijaid aidata. Nüüd, täiskasvanud naisena on tal võimalus, oskused ja soov kaasata teisigi. Ent mis tunde annab pere ja töö kõrvalt teiste aitamine? On ju 47-aastasel naisel omal kodus kasvamas kaks toredat last ja elukohaks talumajapidamine Pärnu külje all, kus samuti tegevust kuhjaga. “Mul on selline tunne – olen küll väike inimene Ulvi Nõmm, aga saan sel moel seda maailma päästa ja parandada,” pakub vabatahtlik välja.
Ameerikast alguse saanud liikumine
Mittetulundusühinguna tegutseva pereabikeskusega on Ulvi Nõmmel olnud side viimased 13 aastat. Nõmm räägib, et aastaid tagasi oli pereabikeskuse lastevarjupaik Pärnu linnavalitsuse allasutus. Seal oli kuus lastele mõeldud varjupaigakohta ja see tähendas, et varjupaigas oli võimalik lastel elada. Lapsed elasid varjupaigas ja neil oli vaja oma täiskasvanud inimest, kellega saaks asju arutada. Tugikasvataja oli tööl 24 tundi, aga lapsed vajasid inimest, kellega hoida pikemat kontakti. Tartus oli juba tegutsemas USAst alguse saanud liikumine Vanem Vend, Vanem Õde. Ameerikas on sel liikumisel saja-aastane traditsioon, mis keskendus laste haridusele:
jõukamad inimesed pakkusid kitsamates oludes sirguvatele lastele õpiabi. Abistaja on lapsele justkui vanema õe või venna eest. “Tänaseks on selline heategevus levinud enam kui pooltes maailma riikides. Toona psühholoogina pereabikeskuses töötades tundsime, et seda liikumist oleks hädasti vaja Pärnussegi,” nendib Ulvi Nõmm ajas tagasi vaadates. 2010. aastal oli Pärnu pereabikeskus Vanema Venna, Vanema Õe põhimõtted omandanud ja valmis lastele tuge pakkuma. Aga siis sulges Pärnu linnavalitsus pereabikeskuse. Pereabikeskuse laste varjupaiga töötajad võtsid kätte ja moodustasid MTÜ, mis jätkas pereabikeskuse nime all tegevust ning asus pakkuma vanema venna ja õe teenust. “See jäigi meie MTÜ teenuseks Pärnumaal,” tõdeb Ulvi Nõmm.
toredaid ühisüritusi ja pakub kogukonnatunnet. See tähendab ühiseid sünnipäevade tähistamisi, vastlate ja jõulude puhul kogunemisi. Laps ja tema vanem õde või vend kohtuvad ideaalis korra nädalas. Näiteks igal kolmapäeval veedetakse koos kaks-kolm tundi. Käiakse kinos või kohvikus, looduses. Mõni hoiab kontakti üle päeva sotsiaalmeedia kaudu. Mentori ankeedis tuleb välja, mis on vabatahtliku huvid – koordinaator Ulvi Nõmm suudab prognoosida, mida “õed” või “vennad” saavad hiljem koos teha. Pole ju mõtet panna kokku jalgpallihuvilist suurt venda ja raamatuhuvilist noort õde. “Minu asi on kokku panna paare, et neil oleks koos tore tegutseda,” seletab vabatahtlik. Aruandluse kohustust ei ole. See on vabatahtlik tegevus ja bürokraatiaga ei ole mõtet õhinapõhiseid survestada.
Et lapsel oleks turvaline jonnida
Kes on need lapsed, kes omale vabatahtlikust vanema venna või õe saavad? Liikumise Pärnumaa eestvedaja selgitab, et need on lapsed vanuses 7–18. Ei pea olema tingimata lasteküla laps, et omale sellist toetavat täiskasvanud õde või venda saada. Lihtsalt keegi on märganud abivajavat last ja pakkunud välja selle võimaluse.
Kogu töö põhineb vabatahtlikel
Kuidas saada heategevusliku teenuse vabatahtlikuks ja kuidas laste toetamine välja näeb? Ulvi Nõmm tõdeb, et vanema venna või õe kandidaadid täidavad põhjaliku mentori ankeedi enda kohta, lisaks tuleb esitada karistusregistri väljavõte, mida nõuab Eesti Vabariigi seadus kõigilt, kes tegelevad lastega. “Rohkem polegi dokumente vaja. Lisaks aus meel, sõbralikkus ja soov lastega tegutseda,” kirjeldab Nõmm. Pereabikeskus pakub vabatahtlikele koolitusi, korraldab
“Pole lapsevanemat, kes protsessi käigus ütleks, et lõpetame ära. Pigem ollakse rahul, sest laps on rahul.” ULVI NÕMM
Laps või noor võib olla täiesti tavaline ja tore, aga ta ei suuda või ei oska omale näiteks koolis sõpru leida. Või näeb ta teistmoodi välja – on suure kehakaaluga või tunneb end mingil muul põhjusel tõrjutuna. Alati leidub omapäraseid lapsi, keda eakaaslased omaks ei võta, teab Ulvi Nõmm. Aga sõpra oleks vaja igaühel. Nimekirjas on ka lasteküla lapsi. “Hea, kui lasteküla lapsel on oma täiskasvanu, keda ta saab usaldada. Arenemiseks on vajalik igal lapsel ka veidi jonnida. Oma “vanema õega” on turvaline jonnida,” selgitab psühholoog Ulvi Nõmm. On neid lapsi, kes istuvad arvutimaailmas ja tunnevad ennast üksildasena. Koos vanema õe või vennaga saab käia metsas matkamas või looduses kettagolfi kettaid lennutamas. MTÜ pereabikeskuse poole pöörduvad murega õpetajad, kooli sotsiaaltöötajad, lastekaitsetöötajad, omavalitsuste sotsiaaltöötajad, aga ka lapsevanemad ja lapsed ise. Võib ju isegi tunduda, et lastega tegelevaid inimesi on piisavalt ja kas seda paljuks ei lähe. Nõmm tõdeb, et iga panus on omal kohal ja väärtuslik: õpetaja teeb oma tööd tööajal, ametnik oma tööajal, vanem õde või vend väljaspool tööaega.
Luuakse pikaajalised sõprussuhted
Vahel pelgavad vanemad, et “vanema õe” näol ilmub vaatevälja keegi, kes asub peres kamandama ja õiendama. Nii see aga ei käi, sest pereprobleeme vabatahtlik ei lahenda. Samuti ei ole õhinapõhine peresõber lapsehoidja, kelle hoolde saab lisaks koolilapsele ka mudilasi anda. Nii see ei käi. On olnud juhus, kus ema on lapsega tülis ja palub vabatahtlikul uurida, mida laps mõtleb. Üks ema arvas jällegi, et “õde” võib tekitada olukorra, kus laps enam oma ema ei armastagi. See lugu lõppes sellega, et ema pakkus mõne aja möödudes pereabikeskuse teenuse saajaks ka nooremat last, et seegi omale “õe” saaks. “Pole lapsevanemat, kes protsessi käigus ütleks, et lõpetame ära. Pigem ollakse rahul,
9
VABATAH T L IK
PÄRNU MAALEHT Nr 3 17. MÄRTS 2022
FOTO: SILJA JOON
MÜÜME ELUPUUDE ’SMARAGD’ JA ’BRABANT’ POTITAIMI Lisaks valikus 100 erinevat taimeliiki Pakume ka kuuse- ja männiistikuid Tel 5194 3567 • Palgisalu OÜ
Kevad luusib juba vaikselt ringi ja seoses sellega on õige aeg hakata tegelema kevadiste aiatöödega! :) Siinkohal saan mina teile appi tulla nõu ja jõuga!
Kui vajate aiaruumi hooldusel abi või lihtsalt mõnda head mõtet, võtke ühendust! Teen töid alates aiaruumi kujundamisest kuni istutamise ja hoolduseni välja! Sealhulgas viljapuude hoolduslõikust, hekkide pügamist, istutustöid jne. Tel 5810 2848 Mario.sommer@mail.ee
me!
Aias näe
Ulvi Nõmm ütleb, et on vanemate õdede vanem õde ja psühholoogiharidus kulub selle vabatahtliku töö juures igati ära.
sest laps on rahul,” kommenteerib eestvedaja. Kui laps pöördub Ulvi Nõmme poole sooviga leida vanem õde või vend, siis öeldakse sageli, et sõbral või õel-vennal juba on – kas tema saaks ka. Sellisel moel moodustunud sõbrapaarid peavad toimetama koos aasta jooksul. Vahel juhtub, et pärast seda aega jäädakse sõpradeks aastateks.
Paljuski projektipõhine tegevus
Praeguseks on see liikumine tegutsenud Pärnumaal tosin aastat. Hetkel ühendab ettevõtmine 18 vabatahtlikku – Pärnumaal tegutseb tänavu 18 sõbrapaari. Selline hulk sõbrapaare on Ulvi Nõmme arvates rõõmustav. Näiteks on neli vabatahtlikku sellised, kes on kolinud värskelt Pärnusse, aga ei tunne siin kedagi ja soovivad panustada. Aastad ei ole vennad ja igal aastal nii priske kogukonnaga hõisata ei saa. Nõmm teab
aegu, kui abivajavaid lapsi on olnud rohkem kui vabatahtlikke. Selline seis tekitas rusuvaid tundeid. Pärnu linnavalitsus eraldab ühingule tegevustoetust – paari kohta 20 eurot kuus, et oleks võimalik käia kinos või näitusel. Vabatahtlike seas on gümnaasiumiõpilasigi ja siis kulub taoline toetus marjaks ära. Ulvi Nõmm nendib, et esialgu MTÜl oma ruume pole – varem renditi tuba Laatsareti tänaval. Nüüd kogunetakse koolitusi pidama, kus võimalik: Pärnu noorte vaba aja keskuses, Huubis. Kiirete teemade arutamiseks on loodus ühine Facebooki grupp. Suviti peetakse kolmepäevaseid suvelaagreid. Näiteks pandi ühel aastal telgid püsti ühe vanema õe vanaisa hoovil. Tehti lõket, käidi ujumas, hariti põldu. Kogukond on pidanud suvepäevi Soontagana maalinnas suurtes sõjaväetelkides ja jõulupidu kalurikülas.
Rahastuse saamiseks kirjutatakse projekte, koputatakse julgelt tootjate uksele. Ühendus võimaldab lahkesti liituvatel noortel saada eestvedaja ameti kuldaväärt kogemust: kuidas planeerida ja kirjutada projekte.
Oodatakse liituma uusi vabatahtlikke
Järgmise üritusena planeeritakse munadepüha ajal aarete jahti. “Lähme peidame metsa munad ja salakirjad,” kirjeldab vabatahtlik. Kahe aasta eest pakkus Pärnu ettevõte Trimtex pereabikeskusele toetuseks rahasummat. Nõmm meenutab, et siis sai palutud raha asemel hoopis turunduskampaaniat, et teenus jõuaks võimalikult paljude pärnumaalasteni. Tänu kampaaniale liitus ettevõtmisega nii vabatahtlikke kui ka lapsi. Pärnu pereabikeskuse eestvedajad õpetasid välja ka Paide vanema õe ja venna koordinaatori, aga het-
kel on seal jäänud tegevus soiku. “Eesotsas peab olema väsimatu inimene,” teab Nõmm. Nõmm on rahul, et tal on olnud viimasel kahel aastal selles töös tore abiline. Kai Kunimägi on vabatahtlik, kellega on hea koos asju arutada, “Oleme sarnase mõtteviisiga,” pakub eestvedaja. Mis paneb Ulvil silma särama? Paaride positiivne areng: näiteks esimesed kaks paari, kes liikumise raames kokku said, külastavad üritusi sõpradena tänaseni. Ulvi Nõmm ootab liituma vabatahtlikke – see ei tähenda, et peaks kohe endale hoolealuse võtma. Tasapisi koolitustel ja üritustel käies saadakse teemaga tuttavaks. “Kui keegi tahab päriselt maailma parandada, võiks kindlasti ühendust võtta,” ütleb Ulvi Nõmm. Hoolimata sellest, kus piirkonnas huviline elab, võiks ta pereabikeskusele helistada või kirjutada.
PUIT, MIS ELAB EDASI
ANNAME VANADELE PUIT- JA PALKMAJADELE UUE HINGAMISE TEGELEME MAJADE RENOVEERIMISTÖÖDEGA
Tel 5343 5282 | www.hmwoodwork.ee
HAUAKIVID MATUSEPLAADID HAUAPIIRDED Telli mugavalt e-poest: www.granito.ee Näidistega saab tutvuda Pärnus, Paide mnt 2a (Krematooriumi juures) INFO tel 5741 2782, info@granito.ee
10
AJALUGU
PÄRNU MAALEHT Nr 3 17. MÄRTS 2022
Kogutakse Siberis sündinud eestlaste lugusid Siberis sündinud laste seltsingu eestvedajad ootavad materjale kõigilt küüditatuilt ja nende järeltulijatelt, et panna kokku raamat Siberis sündinud eestlaste saatustest ja eludest. Meie nime – “Siberis sündinud laste seltsing” (lühend SSLseltsing) – autor on Roman Parmas, Memento Põlvamaa Ühenduse esimees. Siberis sündinud laste esimene üle-eestiline kokkusaamine toimus Tartu Memento juhatuse ja Põlva Memento liikme Liidia Posti eestvedamisel Tartus 29.05.2021. Teine kord võttis seltsingukaaslasi vastu Silva Kärner, Memento Järvamaa Ühenduse juhatuse esimees, Järva-Jaani Vanatehnika Muuseumide Keskuses 9.10.2021. SSLseltsingu kolmas taaskohtumine toimus seltsingukaaslase, ERMi metoodiku Virve Tuubeli organiseerimisel 19. veebruaril 2022 Eesti Rahva Muuseumis Tartus, Muuseumi tee 2. Viimatisel kokkusaamisel andsid Virve Tuubel ja Made
Torokoff-Engelbrecht ülevaate Siberis sündinud laste ja perede mälestuslugude kogumise ja kirjutamise ning raamatu koostamise protsessi kohta. Lisaks andis ERMi teadur Terje Anepaio ülevaate küüditatute materjalidest ERMi kogudes. Tehti seltsinguliste ühine foto ja külastati ERMi giidi ja metoodiku Virve Tuubeli juhtimisel Eesti kultuuriloo näitust “Kohtumised”. Siberis sündinud laste ja nende perede lood on Made Torokoff-Engelbrecht esialgu kogunud kausta tööpealkirjaga “Õnnepisarad”. Ja nende lugude kogumist ta jätkab, sooviga kokku panna põhjalik kogumik eestlaste lugudest Siberis. Et töö kuidagi juba algusest peale raamidesse suruda ja ühel hetkel materjalitulva all mitte
läbi põleda, soovib Torokoff, et juba lugude saatjad need teatud struktuuri järgi koostaksid. Siinkohal annabki ta mõned mõtted ja soovitused, mida võiks ühise raamatu jaoks kirjutada, milliseid meenutusi, lugusid ning fotosid jagada Siberi ajast ja kuidas kulges elutee pärast Siberit.
Soovituslik struktuur, kui lugu kirjutada või oma lugu täiendada I – Minu vanema(te) lugu enne Siberisse saatmist
Kus vanemad või vanavanemad enne asumisele saatmist elasid, millega tegelesid?
II – Sundasumisel olles
Millal, kuidas, miks ja kuhu Sinu pere või pereliige sundasumisele saadeti – Siberisse või vanglasse Venemaale? Mis töid vanem või vanemad Siberis tegid? Kus elasid, millistes tingimustes? Suhted kohalikega? Komandantidega? Millal ja kus Sina sündisid? Kes Sind pisikesena hoidis? Kas käisid lastesõimes
või lasteaias? Kui seal polnud lasteaeda, kuid vanemad pidid tööl käima, kes siis Sind hoidis? Kuidas eestlased omavahel suhtlesid ja kokku hoidsid?
III – Tagasi Eestis
Millised olid Sinu päris esimesed mälestused? Inimesed? Lõhnad? Milliseid lugusid Sa oled kuulnud ja tead vanemate, vanavanemate juttude või kirjavahetuste kaudu Siberi ajast? Kuidas ja millal saabusite tagasi Eestimaale? Kas saite kohe soovitud kodukohta minna? Kas vanemad said tööd? Elamise? Milliseid takistusi tuli taas üle elada? Mida Sina mäletad kohanemisest uues keskkonnas, keeleja kultuuriruumis? Milline oli suhtumine teie kui küüditatute peresse, kas oldi sõbralikud? Kas Sind pilgati? Kas Sul oli raskusi koolis kohanemisega või läksidki venekeelsesse kooli? Või kõik laabus kenasti? Sinu vanemate ja Siberi kaaslaste eluaegse sõpruse tähendus Sinu jaoks?
FOTO: ERAKOGU
Alma Torokoff küüditati Pärnumaa Saarde vallast Jäärja külast Ala-Kiisa talust 25. märtsil 1949. aastal. Teekond viis Krasnojarski kraisse Balahta rajooni Toilunskisse.
Mis Sulle neist kokkusaamistest meenub? Mis Sinu hinge vanemate Siberi-aegsest sõprusest kõige enam on puudutanud?
IV – Siberis sündinud eestlase portree
Milline on olnud Sinu vanema(te) pere eeskuju? Millised Sinu vanema(te) isikuomadused on Sind saatnud või aidanud Sul oma eesmärke täita, unistusi ellu viia või ka eluraskusi ületada? Millele mõeldes oled saanud enesekindlust? Mis on aidanud Sul jääda sirgeselgseks ja õiglaseks, inimlikuks jne? Sinu elutee erakordseimad hetked, olulisemad sündmused?
Mille üle Sinu vanemad praegu võiksid rõõmu või uhkust tunda, mida pead oluliseks jagada? Raamatu jaoks kogub lugusid kokku Siberi laps Made Torokoff-Engelbrecht, konsulteerib Siberi laps Virve Tuubel ERMist. Palun saada oma meenutuslugu Madele e-posti aadressil madetorokoff@gmail.com. Kui tekib küsimusi, kirjuta või helista julgelt Madele telefonil 529 1307. Seejärel jätkub tööprotsess keeletoimetajaga, raamatu kujundajaga jne.
MADE TOROKOFF-ENGELBRECHT
LIPUMASTID
Müüa kuiv 30 cm lepp võrgus 40 L 3,20 €
KEVADE LÕPUNI
Premium pellet 8 mm 975 kg
Puitbrikett 960 kg alusel
10%
SOODSAMALT
Igaühel on õigus heisata Eesti lipp 365 päeva aastas
Turbabrikett alusel
Küsi kindlustuskaitse meilt – säästa oma aega ja raha! info@nbkm.ee tel 5551 1764 tel 5551 1765 Rüütli 40, Pärnu www.nbkm.ee
Ootame oma kollektiivi
PAGAR-KONDIITRIT Tööülesanded
• täidiste valmistamine • pirukate, saiade, küpsiste valmistamine • oma töökoha korrashoidmine
Pakume
• mereõhku • sõbralikku, lahedat töökollektiivi • väljaõpet kohapeal
Tööaeg graafiku alusel:
• 2 päeva tööl, 2 päeva vaba
Lisainfo tel 5691 8733 e-post: elve.vahenomm@mail.ee
Teksapüksid meestele, naistele, lapsele Sooja voodriga teksapüksid Tagid ja meeste joped Teksasärgid, päevasärgid, T-särgid
Dressipluusid Nahast päksirihmad ja vööd
Härma Keskus Tallinna mnt 70, Pärnu E-R 10-18 L 10-16
EGESTEN TRANSPORT OÜ võtab tööle
Täpsem info ja personaalne pakkumine: mastid@hobesolg.ee
Tel 5565 5001
Otsime oma meeskonda VEOAUTOJUHTI. CE-kategooria juhiluba; sertifikaadid, pädevus- ja kutsetunnistused Rahvusvahelised veod marsruudil Eesti, Läti, Soome. Kasuks tuleb soome või vene keele oskus.
Kandideerimiseks saada CV: Kalvin Eisenschmidt, tel 518 9441 e-post: kalvin@venderloo.ee
Venderloo Veod OÜ • www.venderloo.ee
CE-kat autojuhte • puisteainete vedudele (liikuv põrand) • kallurvedudele • Skandinaavia vedudele Helista 502 7811 Erkki või kirjuta personal@egesten.ee
11
UUDISED
PÄRNU MAALEHT Nr 3 17. MÄRTS 2022
KredEx toetab maapiirkonda kodu soetajaid Alates 1. märtsist hakkas KredEx pakkuma kodulaenu käendust kahele uuele sihtrühmale: lasterikkad pered ja maapiirkonda kodu soetajad. Lisaks alandati maale kodu ostjate puhul omafinantseeringu nõuet.
PA N E TÄ H E L E
Maakohad, mis toetuse alla ei käi
KredEx jätkab ka seniste sihtrühmade käendamist, kelleks on noored pered, noored spetsialistid, energiatõhusa kodu soetajad, kaitseväe ja kaitseliidu veteranid ning tagastatud majade üürnikud.
Maapiirkonda kodu soetajale tagatis
KredEx soovib muudatusega lihtsustada kodu soetamist maapiirkonda või seal oleva kodu rekonstrueerimist ja selleks alustati uutmoodi teenuse pakkumist. KredEx pakub maapiirkonda kodu soetajale tagatist 80% ulatuses laenujäägist. Seejuures ootab pank laenuvõtjalt 10-protsendilist omaosalust. See tähendab, et ostetavale või renoveeritavale kodule seatakse hüpoteek KredExi kasuks ning tagatise turuväärtus ei oma enam sellist tähtsust, nagu me kodulaenude puhul harjunud oleme. KredExist öeldakse, et selle meetme puhul jääb pangalaenu tagama üksnes KredExi käendus ja 20% kodulaenust on tagatiseta ning kodurajajal tuleb arvestada suuremate kuludega. Kui tavaliselt tasutakse KredExi käenduse eest vaid ühekordne tasu, siis selle uudse lahenduse puhul tuleb kogu laenuperioodi jooksul maksta lisaks laenuintressile iga kuu KredExi käenduse tasu 1% käenduse jäägist aasta baasil.
PÄRNU MAALEHT
Maapiirkonnas eluaseme ostja või rekonstrueerija on füüsiline isik, kes ostab eluaseme või rekonstrueerib enda omandis oleva eluaseme väljaspool järgmisi asustusüksusi: n Harju maakonna linnad ja alevikud, välja arvatud Ardu, Habaja, Loksa, Rummu ja Ämari; n Tallinnaga külgnevad vallad; n Tartu maakonna linnad ja alevikud, välja arvatud Alatskivi, Kallaste, Rannu ja Rõngu; n Haapsalu linn asustusüksusena; n Kohila alev; n Kuressaare linn asustusüksusena; n Paikuse alev; n Pärnu linn asustusüksusena; n Rakvere linn; n Rapla linn asustusüksusena; n Sauga alevik; n Viljandi linn. Allikas: KredEx
Pärnu randa kogunenud rüsijää pakkus turnimisrõõmu
Metsä Woodi Pärnu vineeritehases kohtub Soome puit nutika Eesti töötajaga. Kvaliteet sünnib sinu hoole all.
Seoses töömahtude suurenemisega ootame oma meeskonnaga liituma
tootmistöölisi, kelle käe all valmib spoonist kvaliteetne vineer. Töö toimub kolmes vahetuses graafiku alusel, mh öövahetustes ja osaliselt nädalavahetustel.
Pakume sulle: • väljaõpet ja vaheldusrikast tööd • stabiilset ja tähtajatut töösuhet • ohutut ja modernset töökeskkonda • terviseedenduse võimalusi (sporditoetus, täiendav tervisekindlustus)
Sinult ootame: • tootmistöö kogemust • head meeskonnatööoskust • valmisolekut töötada kolmes vahetuses ja nädalavahetustel • head füüsilist vormi • eesti ja/või vene keele oskust • tavakasutaja tasemel arvutioskust
Tule Metsä tööle!
FOTO: KAIRI PRINTS
25. veebruari suur torm muutis Pärnu ranna tõeliseks vaatamisväärsuseks. Pärnu rand pole eestlaste lemmikrand mitte ainult suvel, vaid ka talvel – eriti siis, kui rüsijää kujundab selle omapäraseks kunstiteoseks. Rand oli neil päevil inimesi täis, vähemalt veebruari lõpus võis veel julgelt minna merejääle uisutama või niisama kõndima ja looduse meistrikäe loomingut imetlema. Jääkamakatel turnimas käis ka Delfi Reisijuht. Pärast nenditi, et loodusele tuleb tänulik olla selle eest, et ta korraldab inimestele selliseid pinget maandavaid tegevusi ka sellisel raskel ajal nagu praegu.
Sinu uus töötajaid väärtustav töökoht asub Pärnus Kase 17. Vaata meie tegemiste kohta lisainfot www.metsawood.ee ning saada oma andmed personaleesti@metsagroup.com
PÄRNU MAALEHT
Rüsijää Pärnu rannas
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM kuulutab välja konkursi
ÕPPEJUHI ametikohale. Ootused kandidaadile: • hea suhtlemis- ja kaasamisoskus; • oskus ennast ja meeskonda juhtida; • korrektsus ja täpsus tööülesannete täitmisel; • väga hea arvuti kasutamise oskus; • pingetaluvus; • initsiatiiv; • omab haridus- ja teadusministri 29. augusti 2013. a määruses nr 30 „Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded § 2 lõikes 2 sätestatud õppealajuhataja kvalifikatsiooni. Kasuks tuleb vähemalt 2-aastane juhtimiskogemus haridusasutuses ametikoha töövaldkonnas. Omalt poolt pakume: • arenemis- ja koolitusvõimalusi; • tegutsemisvabadust ja palju väljakutseid; • huvitavat, mitmekesist ja stabiilset tööd; • puhkust 56 kalendripäeva. Kui Sa tunned, et kirjeldatud töö on Sinu jaoks, ootame Sind kandideerima läbi CV keskuse www.cvkeskus.ee/oppejuhtparnusparnu-uhisgumnaasium-764376 27. märtsiks 2022. Tööle asumise aeg 15. august 2022.
12
REKLAAM
PÄRNU MAALEHT Nr 3 17. MÄRTS 2022
Vaaderpuu on akende ja uste ning puittreppide hooldamisele ja valmistamisele spetsialiseerunud ettevõte. Teeme puiduparandused, klaasime, paigaldame uue kiti, tihendame ja taastame ajastutruu väljanägemise.
VANAD AKNAD JA UKSED ON
VÄÄRT TAASTAMIST!
Korralikult renoveeritud aken või uks on sama hea kui uus. Korralikult taastatud aknad ja uksed peavad kinni heli ja sooja, taluvad ühtviisi nii niiskust kui ka päikest ja sellest tulenevat UV-kiirgust. Samuti näevad soliidsed välja.
Küsi lisainfot
tel 5340 8947
e-post info@vaaderpuu.ee