KODUKOHVIKUTE AEG: Piesta Kuusikaru talu avas kohviku ja tutvustab väiketootmist Tähelepanu, start – juunikuus algas rannahooaeg! Turvatöötajad jagavad soovitusi Lk 8
Vaevalt poolteist aastat tegutsenud Tori saetööstus hakkab juba laienema
Tiina Kõresoo:
oma hinges ma usun toidufestivalidesse ja toidutänavatesse ning nende menusse Lk 4–5
Lk 6–7
www.maaleht.ee
16. juuni 2022 Nr 6
Lk 9
2
UUDISED
PÄRNU MAALEHT Nr 6 16. JUUNI 2022
TEOSTAGE PUUKIDE TÕRJET! HINNAD -10% VÄIKE- JA SUURLOOMADE (väljasõiduga kohale) RAVI VEREUURINGUD, RÖNTGEN, ULTRAHELI LEMMIKLOOMADE PÜGAMINE JA PESU RÖNTGENPILDID HOBUSTE JALGADEST J. V. Jannseni 33, Pärnu tel 443 3663 ja 528 7465 E–R 9–18 ja L 10–15
Pärnu õpilastel valmis elektroonikakursusel keskkonnamõõtmisseade FOTOD: TALTECH
Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud ja tudengid korraldasid sel poolaastal elektroonikakursuse Pärnu Koidula gümnaasiumi õpilastele.
www.ulejoekliinik.ee
D TEISE ID PRILL
50
%
Pakkumine kehtib täishinnaga toodetele kuni 31.07. Täpsemad kampaaniareeglid meie salongidest. e-pood: www.optiumgrupp.ee Port Artur 2 • Lai 11, Pärnu • tel 445 2521
Müüa kuiv 30 cm lepp võrgus 40 L 4,30 € Kuiv 30 cm kask võrgus 40 L 4,80 € Puitbrikett 960 kg alusel Premium pellet 8 mm 975 kg Turbabrikett alusel
Teooriat ja praktikat ühendaval kursusel koostasid õpilased praktilise elektroonikaseadme, mis mõõdab süsihappegaasi sisaldust, temperatuuri, suhtelist niiskust ja õhurõhku ehk parameetreid, mis enim mõjutavad inimeste enesetunnet. Kursuse eestvedaja, riistvara arenduse ja programmeerimise õppekava juhi Andres Eegi sõnul tutvustas kursus elektroonikakomponente ja seda, kuidas neist lahendusi koostada. „Õpilased said proovida nii programmeerimist kui elektroonikalülituste koostamist ning harjutada tundides pakutud materjalile internetist täienduse otsimist,” selgitab Eek. „Alusteadmiste kõrval on just viimane kiiresti areneva tehnoloogiaga sammu pidamiseks olulise tähtsusega.” Pärnu Koidula gümnaasiumi direktori Indrek Kaldo sõnul on elektroonikakursus olnud õpilastele lisamotivaator. „Koostöö TalTechiga on väga innovatiivne ja jätkub kindlasti ka tulevikus,” kinnitab ta. Kursuse lõpuks sai õpilastel valmis elektroonikaseade, mis esitleb elektroonika kasutust eri valdkondades. „Seade põhineb programmeeritaval mikrokontrolleril, mis mõõdab andurite abil mitmeid parameetreid. Sisseehitatud akuga seadet laeb päikesepaneel. Mõõtetulemused kuvatakse numbriliselt ja emotikonina
Pärnu Koidula gümnaasiumis toimunud TalTechi elektroonikakursus tõi kokku rohkelt huvilisi.
Koolilaste esimesed katsetused elektroonika vallas jõudsid ka reaalselt töötava tulemuseni.
– rõõmus, neutraalne, kurb,” kirjeldab Andres Eek. Kursust juhendasid nii TalTechi õppejõud kui ka tudengid. Üheks juhendajaks oli Liis Karbus, Pärnu Koidula gümnaasiumi vilistlane ning riistva-
ra arenduse ja programmeerimise õppekava tudeng. Karbuse sõnul oli tema jaoks kõige olulisem, et õpilased saaksid maigu kätte elektroonikast ja programmeerimisest, et nad saaksid aru, kas nad soovivad selle teemaga
sügavamalt tutvuda ja tuleviku tööalaselt siduda. Nii hoiab tudeng aega kokku, sest eriala vahetus on vähem tõenäoline ja aasta ei lähe kaotsi. Valikkursuste pakkumine on Eegi sõnul osa ülikooli strateegilisest koostööst riigigümnaasiumitega. „Pärnu Koidula gümnaasium on meie pikaajaline koostööpartner, just sealt tuleb igal aastal enim lõpetanuid TalTechi õppima. Loodan, et meie kursus tekitas noortes huvi riistvara ja elektroonika vastu,” märgib ta. Kursuse viimases tunnis käisid õpilased külas Pärnus asuvas Scanfili elektroonikatehases. „Meil on Eestis suur puudus elektroonikainseneridest, soovisime, et õpilased oleksid kursis ka sellega, millised ametid neid elektroonikatööstuses ootavad,” tõdeb Andres Eek. „Koostöös Eesti Elektroonikatööstuse Liiduga korraldasimegi selleks Scanfili külastuse.”
PÄRNU MAALEHT
Pärnusse rajatakse sügiseks ainulaadne
videomängude hariduskeskus Septembris avab Pärnus tegutsev mängustuudio Gamecan populaarse mängumootori arendamisele spetsialiseerunud õppekeskuse Full Cycle Game Academy. Tegemist on ainulaadse videomänguhariduskeskusega terves Põhja-Euroopas. Gamecan on kaasahaaravate videomängude arendamisega tegelenud juba kaheksa aastat ja on spetsialiseerunud Unreali mängumootorile.
Tänu videomängutööstuse ülemaailmsele kasvule on vajalikest mängumootori spetsialistidest kõikjal suur puudus. Seetõttu otsustas Gamecan rajada Pärnusse õppekeskuse, et koolitada välja vajalike oskustega videomänguarenduse talente.
Õppekeskus koolitab õpilastest üheksa kuuga Unreal Engine’i spetsialistid. Unreal Engine’i oskustega arendajad on videomängutööstuses enim nõutud spetsialistid. Sel sügisel Pärnus avatava õppekeskuse teeb eriliseks ka asjaolu, et sealne õpe imiteerib mängustuudiote igapäevatööd, kasutades selleks laialt levinud töökorraldust ja -riistu ning protsesse. Videomänguhariduskeskuse lõ-
petaja saab kohe alustada edukat karjääri videomängutööstuses Unreal mängumootori spetsialistina. Õppekeskuse õppejõud on Gamecanis töötavad spetsialistid ja kursusele võetakse vastu 30 õpilast. Registreerimine on alanud, seda saab teha kuni 15. juulini. Lisainfot leiab Full Cycle Game Academy kodulehelt.
PÄRNU MAALEHT
UUDISED
PÄRNU MAALEHT Nr 6 16. JUUNI 2022
3
FOTO: EESTI MEREMUUSEUM / ARON URB
Thomas Frank ja Jevgeni Dernovoi saabuvad haabjaga Lennusadamasse.
Võimlemisklubi Rüht ootab oma meeskonda
VÕIMLEMISTREENERIT
Haabjamehed sõitsid ühepuulootsikuga Soomaalt Lennusadamasse Lennusadama jahisadama kail tervitati juunikuu kolmandal päeval Thomas Franki ja Jevgeni Dernovoid, kes nädalaga tegid läbi mereretke Soomaalt Tallinnasse ühepuulootsikuga ehk haabjaga. Eesti Meremuusemi teadusjuht Hele Kiimann märgib, et tema hinnangul on märkimisväärne võimalus võtta vastu ühte vanimat paaditüüpi, mis peamiselt oli levinud põlisrahvaste, sh soome-ugri rahvaste seas. Haabjas kuulub ka alates 2021. aastast UNESCO kultuuripärandi nimistusse. Haabjamees Aivar Ruukel ütleb idee alguse tagamaid selgitades, et 2021. aasta septembris juhtus ta Facebookist lugema kajastusi Thomas Franki ekspeditsioonist mööda veeteid,
peamiselt mööda Volga jõge Vana-Laadogast Kaspia merele. Ajaloolased kutsuvad seda marsruuti kui teekonda „varjaagide juurest pärslasteni”. „Detsembris tegime Thomasega Zoomi-kõne, et arutada detaile, ning juba 2022 märtsis käis ta Eestis külas haabjat valimas. Samuti tutvus ta siis oma paadikaaslase Jevgeni Dernovoiga,” selgitab Ruukel ürituse saamislugu. Järgmise aasta plaanide kohta ütleb Ruukel, et 2023. aasta ekspeditsiooni sihtkohaks on Slusegårdi küla Bornholmi saarel. „Sealt leiti paadimatus aastast ca 100. Suur osa nendest kahe tuhande aasta tagustest paatidest on „laotatud” parrastega ühepuupaadid,” kirjeldab ta plaane. „Thomas Franki teaduslik hüpotees on, et skandinaavlased said Läänemere idakaldalt sellise paadiehituse tehnoloogia – tule ja vee abil
parraste laiali painutamine ühepuuvene kandevõime suurendamiseks ja sõiduomaduste parandamiseks. Haabjatega võeti pikki mereretki ette juba tuhat aastat enne viikingeid, nii läänest itta kui idast läände – väidab Thomas Frank ja üritab seda tõestada oma ekspeditsioonidega.” Ruukel räägib, et haabja ehitas Jaan Keerdo 18 aastat tagasi, 2004. aastal. Pikkust on lootsikul 6 meetrit 35 sentimeetrit. Laius 1 meeter. Parda kõrgus 35 sentimeetrit. „Varasema 18 aasta jooksul on Lendav Hollandlane sõitnud merd Käsmus, Tallinna merepäevadel, Võhandu maratonil ja 2009. aasta tuletulemisel,” meenutab Aivar Ruukel haabja kuulsusrikast ajalugu. Eesti Meremuuseumi juhatuse liige Urmas Dresen lisab, et haabjaid on Lennusadama ekspositsioonis lae all rippumas kaks – esimene neist on tehtud
umbes aastatel 1880–1885 ja kogutud muuseumi poolt 1970. aastate lõpul Kasari jõe äärest. „Ehk siis selline ühepuupaat, millega sõideti ringi nii jõe peal kui Matsalu lahel,” märgib Dresen. „See oli meil ka eelmises Paksu Margareeta ekspositsioonis neljandal kalanduse korrusel väljas. Teine on üsna kaasaegne ja saadud Soomaalt, valmistatud 1999– 2000. Neil haabjatel on vööri ja ahtri ehituses eripärad, mida ka suuremad spetsialistid oskavad tähele panna.” Peamine, mida taanlasest idaviikingite rännuteede uurija Thomas Frank ja Jevgeni Dernovoi soovivad selle retkega ja eelkõige jõudmisega järgmisel aastal Bornholmi saarele tõestada, on, et selline arhailine paaditüüp oli meresõidukõlblik juba tuhat aastat enne viikingiaega.
PÄRNU MAALEHT
Ülesanded: - võimlemistreeningute läbiviimine - võimlejate juhendamine võistlustel ja laagrites Eeldused: - võimlemistreeningute läbiviimise kogemus ja oskus - iseseisva töötamise oskus, otsustusvõime - huvi erialaseks enesearenguks Kasuks tuleb: - treeneri-/tantsuõpetajakutse omamine, selle omandamine Ettevõte pakub: - mitmekesist tööd laste ja noortega - nüüdisaegseid töötingimusi - motiveerivat tasu Tööle asumise aeg: 30. august Sooviavaldus koos CVga saata 1. augustiks ryhtvk@gmail.com. Lisainfo: Kai Esna, võimlemisklubi Rüht peatreener, tel 5348 0318
• KÜTTEPUUDE MÜÜK • HALUMASINATEENUS
Esna Talu OÜ, tel 5620 8231
Pärnu kuulutas silla ehitamiseks välja uue riigihanke Pärnu linnavalitsus kuulutas Raba ja Laia tänavat ühendava silla, Rääma ja Laiale tänavale rajatavate ringristmike ning silda ja ringristmikke ühendavate tänavalõikude ehitamiseks välja uue riigihanke.
Seekordne riigihange on koos projekteerimisega ja võistleva dialoogi vormis. Ehitaja saab koos arhitektide ja projekteerijatega välja pakkuda nii ideelahenduse kui ka hinna, mille eest ta on valmis silla koos tänavalõikude ja ringristmikega projekteerima ja ehitama. Esmalt peavad võimalikud pakkujad 4. juuliks teada and-
ma, et nad soovivad hankes osaleda. Seejärel taotlejad kvalifitseeritakse. Septembris algavad pakkujatega läbirääkimised, mille esimeses voorus tutvustavad pakkujad eskiise ja sillalahendusi. Järgneb teine voor, kus linnavalitsus ja pakkujad täpsustavad silla rajamisega seonduvat. Teise vooru lõpus allkirjastavad taotleja ja hankija tehnilise lahenduse, mis on pii-
sava täpsusastmega pakkumuse esitamiseks. „Peamisteks hindamiskriteeriumiteks on pakkumuse kogumaksumus ja hankelepingu täitmise lõpptähtaeg. Kõige optimistlikum silla ja tänavalõikude valmimise tähtaeg on 2025. aasta lõpp,” kinnitab abilinnapea Meelis Kukk.
PÄRNU MAALEHT
VIIMSE TEE SUUR SAAL ja KABEL AVATUD
Info ja transport 24h | Tel 443 7400, 518 5201 Riia mnt 48, Pärnu | Avatud E-R 9-16, L 9-13 info@viimnetee.ee | www.viimnetee.ee
4
SÜNDMUS
PÄRNU MAALEHT Nr 6 16. JUUNI 2022
Pärnu Maitsete Uulits 2022 tuleb täis uut energiat ja värskendavaid toiduelamusi Pärnu tänavatoidufestival ehk Pärnu Maitsete Uulits tuleb tänavu taas ja täidab Supeluse tänava eripalgeliste n-ö kiire toidu pakkujatega. Ettevõtmise põhiline idee pole aga kaugeltki burgerikultuuri viljelemine, vaid ikkagi erinevate maailma paikkondade toidukultuuri tutvustamine. AIN ALVELA
Kui koroonaaeg räsis iseäranis toitlustusasutusi üpris korralikult ja haiguspuhangu tõttu jäi ära ka enamik rohkem või vähem traditsioonilisi väliüritusi, siis Pärnu tänavatoidufestivalil selles mõttes vedas, et päris ära üritusi jätma ei pidanud, kuigi koroonahirmud kärpisid seda üksjagu väiksemaks.
Mullu sai Pärnu Maitsete Uulits kesksuvel samuti toimuda, taas mõneti tagasihoidlikumas vormis ja vähesemate osalejatega, kui varem ehk harjutud. Samas külastajaid oli ikkagi rohkesti, mis näitab, et üritus on tulnud Pärnusse, et jääda, ilmestada suvist linnaelu ja anda
AUTOKLAASIDE MÜÜK, VAHETUS JA PARANDAMINE Vahetame autoklaase kaskokindlustuse teenuse raames.
FOTOD: ERAKOGU
tooni kogu piirkonna suvistele tegemistele. Selle aasta 30. juulil tuleb festival aga taas suvepealinna ilmestama ja pakkuma põnevaid maitseelamusi, mis pole kaugeltki igapäevased ega rutiinsed.
Pooled toitlustajad panid uksed kinni
Nii Haapsalus, Pärnus kui ka mitmes teises Eesti linnas tänavatoidufestivale korraldava Tiina Kõresoo sõnul tabas teda suur üllatus, et mitte öelda šokk, kui ta hakkas tänavuseks festivaliks võimalikke toitlustajaid läbi helistama ning sai aru, kui suure sõna otseses mõttes laastamistöö COVID söögikohtade, iseäranis tänavatoidu pakkumisele spetsialiseerunud ettevõtete seas ikkagi tegelikult korda saatis. „Põhimõtteliselt pooli firmasid enam ei ole või tegelevad nad millegi muuga. Just see teine COVIDi-talv sai ilmselt paljudele saatuslikuks. Ma pean ka
Pärnu Maitsete Uulits on sätitud suveajale, mil suvepealinnas niikuinii rahvarohke. Sestap kogub üritus alati ka rohkesti külastajaid.
restorani ja tunnetan seetõttu hästi toidumaailmas toimuvat. Möödunud talv sai paljudele nii-öelda viimaseks piiriks ja nad siirdusid teistele erialadele,” räägib Tiina Kõresoo. „Aga
mis on selle kõige juures positiivne – väga palju on juurde tulnud uusi tegijaid. Pisikesi pereettevõtteid, ka Lätist, Leedust ja Soomest on palju põnevaid tegijaid tulemas. Meil polegi
varem nii palju toiduvalmistajaid väljastpoolt Eestit olnud. Esindatud on rohkesti rahvusköökide eksootikat, alates Venezuela, lõpetades Süüria köögiga – väga lai valik erine-
CACIBi näitused Pärnu Summer Cup 2022 9. JA 10. JUULIL Pärnus Raua tn pikendusel. Näituseplatsile pääseb Raua tänavast, näituselt välja pääseb Lõo tänavast. Koordinaadid 58°24’57.3”N 24°28’54.2”E / 58.415904, 24.481718.
Parkimistasu 5€ päev.
Ohutut liiklemist ja turvalist jaanipäeva!
Matkaautodel on lubatud jääda ööseks näituse territooriumile! 25€/öö elektriühenduse ja WC kasutamisega 10€/öö WC kasutamisega Kauplejad on näitusele oodatud R–P! Palun kontakteeruda e-postil info@parnupkk.ee. Tule ise, võta sõber kaasa ning saa osa põnevast koertemaailmast!
parnupkk.ee
SÜNDMUS
PÄRNU MAALEHT Nr 6 16. JUUNI 2022
vate rahvaste maitseid on sel suvel Pärnusse tulemas.” Nii tutvustavad innovaatilist tänavaloomingut auhinnatud restoranid, aga kohal on ka väikesed kodukohvikud oma maitseelamustega. Kui midagi on varasema ajaga võrreldes vähemaks jäänud, siis on need ehk väga suured toiduautod, mille ülalpidamine on ikkagi suhteliselt kulukas ja vahele tulnud pikk koroonapaus võttis ilmselt tahtmise asjaga tegeleda. Aga Kõresoo on seda meelt, et sel aastal on ettevõtmise korraldamine ikkagi juba palju positiivsem ja lootusrikkam, sest põnevad toitlustajad muudkui registreerivad ennast osalema. Muide, seda saab teha veel kuni juunikuu lõpuni, kusjuures eriti oodatakse, et kohalikud toitlustajad tuleksid välja ehk siis maitsete uulitsale oma roogasid pakkuma.
mad ja kestsid pikemat aega kui Eestis, siis leidub selliseid ettevõtjaid eriti palju just meie lõunanaabrite juures. „Ega see kerge aeg ei olnud. Kolm-neli aastat tagasi sai just festivalide hiilgeaeg alguse. Isegi korraldasin ühel aastal kokku neli tänavatoidufestivali – Tallinnas, Kohtla-Järvel, Haapsalus ja Pärnus. Ja siis tuli esimene COVIDi-aasta, mis oli toitlustamise mõttes täiesti surnud aasta,” iseloomustab Kõresaar viimaste aastate olukorda tänavatoidufestivalide vallas. „Tänu oma Kadriorus asuvale restoranile Salt püsisin hinges – tegime take away’d ja tassisime inimestele toitu koju. Aga oma hinges ma usun toidufestivalidesse ja toidutänavatesse ning nende menusse. Eestimaa suvi on niigi lühike ja tänu neile üritustele saame anda ennekõike väikestele tegijatele võimaluse ennast tutvustada vägagi suure publiku ees. Kellest paljud, tõele au andes, ju restoranidesse ei jõua või jõuavad harva.”
COVID rikkus festivalide kõrgaja
Tiina Kõresoo hinnangul sõltus koroonakriisi üleelamine paljugi ettevõtte tarmukusest ja ideede genereerimise ja elluviimise oskusest. Nii siirdus nii mõnigi senine kohvikuvõi restoranipidaja piirangute ajal täielikult välitoitlustamise valdkonda – toitu pakuti väljas ja kaasamüügiks ning kojukandeks. Seda tehti ka talvel, mida varem ei olnud keegi suuremat praktiseerinud. Nõnda suudeti keeruline aeg, kui siseruumides kliente teenindada ei saanud, üle elada. Kuna Lätis ja Leedus olid piirangud karmi-
Pärnu tänavatoidufestivali korraldajad, pildil vasakul Tiina Kõresoo.
„Esindatud on rohkesti eksootikat, alates Venezuela, lõpetades Süüria köögiga – väga lai valik erinevate rahvaste maitseid on sel suvel Pärnusse tulemas.” TIINA KÕRESOO
Toidulõhnaline päev täis maitseid ja muusikat
Festivalikorraldaja sõnul on tore, et toitlustus-teenindussektorisse lisandub hulgaliselt noori, näiteks koolides loodud idufirmade kaudu. See näitab, et valdkonna vastu huvi jagub ja nii mõndagi sellist on ka Pärnu festivalidele oma huvitavate projektidega oodata. Ja ega toidutänavale ei tule oma kokakunstiga siis ainult sellele keskendunud n-ö pro-
fid tänavatoiduvalmistajad, vaid seal on teretulnud ka väikeste kohvikute-restoranide pidajad, et anda edasi oma võib-olla täiesti unikaalseid, kusagil taluköögis väljamõeldud maitseid. Päeva lõpetab suur tantsupidu Supeluse tänaval. „Sel aastal jätkame kindlasti ka lastealaga, mida eelmisel korral tegelikult juba ka katsetasime. See saab asuma Presidendi pargi juures ning sinna tahame koondada kõik magusapakkujad,” kirjeldab Tiina Kõresoo eeloleva festivali plaane. „Nende seas ei ole kindlasti ainult suhkruvatikeerutajad, jäätisemüüjad ja vahvliküpsetajad, vaid valik on läinud märksa rikkalikumaks – pakutakse erinevaid toredaid kooke ja mida kõike veel. Lisaks tulevad sinna ka igasugused lastele mõeldud atraktsioonid – batuudid, mängud jmt.” Ta räägib, et toidutänavad ja tänavatoidufestivalid on mujal maailmas väga populaarsed. Lõuna pool soosib seda muidugi rohkem ka sealne soojem kliima. Tiina Kõresoo elab igatahes lootuses, et kunagi saab ka Pärnu Maitsete Uulits festivaliks, mis on Euroopa olulisemate tänavatoidufestivalide n-ö ametlikus nimekirjas. Tänavu on Tiina Kõresoo juba ühe tänavatoidufestivali korraldanud – maikuus Tallinnas Lasnamäel, mis küllaltki külmale tuulele vaatamata tõi kokku suure hulga müüjaid ja rahvast.
TOOTMISTÖÖLISE Tööülesanded: lao- ja muud abitööd tootmises, aluste pakkimine ja laadimistööd.
MEREANDIDE PAKKIJA Tööülesanded: mereandide sulatamine ja pesemine, kaalumine ja pakkimine jne. Pakume: tööks vajalikku väljaõpet, meeldivat töökeskkonda, stabiilset palka ja töökohta. Töökoha asukoht: Pärna allee 5, Audru alevik, Audru osavald,Pärnu linn. Oleme valmis värbama ka Ukraina sõjapõgenikke.
TÄITEMATERJALI MÜÜK ja TRANSPORT VÄIKEKALLURIGA
LIPUMASTID SUVE LÕPUNI
kuni 3 tonni korraga
10%
TRANSPORT
SOODSAMALT
al 40 €
58 091 823
info@parnukallur.ee
www.parnukallur.ee
U KS ESALO N G
Igaühel on õigus heisata Eesti lipp 365 päeva aastas
SISE- JA VÄLISUKSED, GARAAŽIUKSED, TREPIKOJAUKSED, LIUGUKSED, VARIKATUSED
Täpsem info ja personaalne pakkumine: mastid@hobesolg.ee
Tel 5565 5001
5
ERIMÕÕDULISED TULETÕKKEUKSED KORTERI VÄLISUKSED KUNI -20% Pakume ka transporti ja paigaldust.
Mexin Baltic OÜ Lao 12-5, Pärnu. Tel 443 1518. E–R 9–18, L 10–15
www.uksed.eu
6
TÖÖSTUS
PÄRNU MAALEHT Nr 6 16. JUUNI 2022
FOTOD: TANEL MEOS
Tori vallas vaid poolteist aastat tegutsenud saeveski haub juba laienemise plaani Eesti üks vastsemaid puidutööstusi Tori Sawmill alustas hoogsalt – juba poolteist aastat pärast tootmise alustamist kavandab ettevõte laienemist.
Roald (vasakul) ja Reigo Orm asutasid saeveski, mis ei põlga ära vähekvaliteetse palgi saagimist, mis muidu läheks kütteks või veetaks töötlemata kujul piiri taha.
Tori Sawmilli asutasid vennad Roald ja Reigo Orm, kes olid sealsamas juba oma 15 aastat puidukaubandusega tegelenud. Nende teisel ettevõttel Tori Timber oli seega suurepärane ülevaade üleilmsel puiduturul toimuvast, nõudlusest erinevate tootegruppide järele, pakkumisest, samuti oli neil aastate jooksul välja kujunenud enam-vähem kõi-
MÜÜA liiva, killustikku,
kruusa, freesasfalti, sõelutud mulda
Nurme Teedeehitus OÜ • Tel 502
9845
Teeme Teie sõiduki säravaks nii seest kui väljast! Helistage tel 510 0856
Autopesula Mauri tee 1-1 Mauri Tehnokülas www.puhasauto.eu
REHVID
KÕIKIDELE MASINATELE
(autod, traktorid, laadurid, haagised jm) Näiteks: MTZ-82-le ette/taha (250/450 €/tk) T-40 AM-le (175/425 €/tk) T-25 ja RS-09-le (90/280 €/tk) Küsida võib kõiki rehve. Asuvad Tartus. Transport üle Eesti.
Tel 503 9766 rain@redsom.ee www. redsom.ee
Küsi kindlustuskaitse meilt – säästa oma aega ja raha! info@nbkm.ee tel 5551 1764 tel 5551 1765 Rüütli 40, Pärnu www.nbkm.ee
» » » » » »
KORSTNA MÜTSID KATUSELUUGID KATUSEHARJAD AKNAPLEKID VIHMAVEESÜSTEEMID RÄÄSTAPLEKID
kidele kontinentidele ulatuv kliendibaas. Nagu vennad nüüd ütlevad, andsid just need teadmised neile kindluse sisuliselt tühjale kohale uus saetööstus püsti panna, olgem ausad, tööstuse, eriti veel puidutööstuse jaoks üsna keerulisel ajal, mil senised toorainekanalid on ära kukkumas ja avalikkuses suureneb raietevastasus.
Noor firma, aga juba laieneb Kuigi tootmine käib täie hooga – kahes vahetuses –, siis juhtkond alles sätib ennast sisse ja kunagisest piirkonnale elektrit jaganud alajaamast ümberehitatud kahekorruseline kontorihoone pole veel lõpuni valmis. Küll aga on tehase ümber laiuvad platsid ümarpalgivirnu täis – olukord on praegu lihtsalt selline, et toorainet tuleb osta siis, kui seda saada on, ja nii palju, kui võimalik. Tori Sawmilli piiritagused toormeprobleemid suuremat ei puuduta, sest suurem osa palgist tuleb neile Eesti metsadest, aga ka Eestis on riigimetsades praegu linnurahu, seda peab ka suur osa erametsaomanikest ning seetõttu on mai ja juuni tooraine hankimise seisukohalt
LAADUREKSKAVAATORI TEENUS, KAEVE- JA PLANEERIMISTÖÖD
Tel 5593 2204 www.vitaehitus.ee
www.etplekitood.ee Lao 8 80010 Pärnu (Boks 9) GSM 5662 1017 GSM 5684 2818
OSTAME MAATULUNDUSMAAD
HEA PÕLLUMAA EEST HIND KÄTTE VÄHEMALT 6000 €/ha KUI MÜÜD OMA MAAD, SIIS MÜÜ SEE KOHALIKULE MAAHARIJALE! Huvi korral helista tel 5666 2082, 511 2428 või võta meiega ühendust lopeagro@lopeagro.ee
Jüri! Selles aias on ju elekter Kõik karjuse ehituseks vajalik olemas kohapeal! Ferex OÜ
Suur-Jõe 67, Pärnu E-R 8-18 L 10-15 +372 447 8477 www.alve.ee
ALVE - mõistlikud hinnad iga päev!
TÖÖSTUS
PÄRNU MAALEHT Nr 6 16. JUUNI 2022
üsna kesised kuud. Sestap tulebki kevadel vähemalt paari kuu varu valmis soetada. Osalt palgitoormele piisava ruumi leidmiseks, osalt ka otseselt tootmise laiendamiseks soetatigi olemasolevale, kunagise farmikompleksi maa-alale lisaks teist samasuur naaberkinnistu, mille ettevõtte vajadustele vastavaks korrastamisega peagi pihta hakatakse. Saetööstus kasutab praegu umbes 10 000 tm palki igas kuus.
Madala kvaliteediga palgi väärindamine
Ettevõtte toodangu lõviosa moodustavad erineva pikkuse, laiuse ja ristlõikega kaubaaluse lauad või siis oleks õigem öelda pakendielemendid, sest tarnitakse seda väga paljudele pakenditootjatele üle maailma ning peaasjalikult toodetaksegi nendest kaubaaluseid ja pakendeid. Kogu tootmine on tellimuste põhine, standardseid tooteid pole. Toorainena kasutatakse ära põhimõtteliselt kõik metsast tulevad puuliigid, aga Sawmilli tootmise eripära võrreldes teiste saeveskitega seisneb selles, et saetakse n-ö madalakvaliteetsemat puitu, mis jääb üle näiteks sellest, mida kasutatakse mööbli või ehitusmaterjali tootmiseks. Nii sobivad ettevõttele ka üraskikahjustustega kuused ja okslikud või mõne muu defektiga notid, mis muidu läheksid ühel või teisel moel küttepuuks. Ainult mädanikku ei tohi puidus olla. Seega, sortiment, mis Tori Sawmillile kõlbab, on n-ö kva-
liteetsemat sorti küttepuu ja paberipuu ning kehvapoolsem palk ja kõik, mis nende vahepeale jääb. Saetakse palke pikkusega 2,5 ja 3,1 meetrit, palgi diameeter peab olema vähemalt 11 cm. OÜ Tori Sawmill juhatuse liige Roald Orm märgib, et saetakse ka musta ja halli leppa, haaba ja ka vähem esinevaid puuliike, näiteks saart jt. Lihtsalt platsi peal tuleb enne saagimisse suunamist okas- ja lehtpuu eraldi sortida. Ja ka toodang tuleb vastavalt eraldi ning seda ka turustatakse erinevatele klientidele. „Meil ei ole tooraine kvaliteedile väga suuri nõudmisi, küll on meil suured nõudmised saagimise kvaliteedile,“ iseloomustab Roald Orm ettevõtte spetsiifikat. „Meie materjal peab olema väga täpselt paksusesse, laiusesse ja pikkusesse lõigatud. Oleme sellesse ka kõvasti investeerinud, et oleks võimalik saagida nii, et ühe partii iga laud oleks täpselt samas mõõdus.“
„Teadmine, mis turul selles segmendis toimub, andis meile kindluse siia see investeering teha.“ ROALD ORM
Suurem osa Tori Sawmillis saetud materjalist läheb pakendi-, täpsemalt kaubaaluste tootjate käsutusse.
Hea ülevaade puiduturust andis kindluse Aga kuidas ikkagi on läinud nii, et ajal, mil nii mõnigi saeveski sipleb mitmete raskuste küüsis, sammub Tori Sawmill pikkade sammudega ülesmäge, tootmismaht suureneb ja tellimuste täitmiseks tuleb kahes vahetuses tööd vihtuda? Roald Orm selgitab seda nii, et kohe alguses teadvustati endale, et Tori Sawmill ei suuda hakata siinsel turul konkureerima suurte Skandinaavia päritolu või ka kohalike, ikkagi päris suure tootmismahuga saeveskitega, kelle toodangust lõviosa läheb ehitusmaterjaliks või mööbli valmistamiseks. „Me teadsime, kellele, mida ja millal on turul vaja ning kui suurt potentsiaali selles nõudluses on,“ ütleb Roald Orm. „Teadmine, mis turul selles segmendis toimub, andis meile kindluse siia see investeering teha.“
Siiani on vennad Tori Sawmilli paigutanud ligemale kaheksa miljonit eurot, peagi pannakse alus Sawmill II rajamisele, milleks kulub veel umbes teist samapalju. Nii otsustatigi keskenduda madalakvaliteedilise puidu väärindamisele ning hakata sellest saagima pakendimaterjali. See on nišš, milles tegutsedes on toorainet mõnevõrra rohkem saadaval, sest langipõhisest raiest läheb teadaolevalt keskmiselt 10% puidust just sellesse sortimenti, mida Sawmill vajab. Toodang läheb Euroopa riikidesse, Suurbritanniasse, aga ka Aasiasse ja Araabia maadesse, viimastel kuudel jääb järjest rohkem ka Eestisse. Piirkonnad, mis olid Roald ja Reigo Ormile juba varasemast hästi tuttavad, mistõttu nüüd pole Sawmilli toodangu müügiga väga suurt muret.
Ettevõte alustas kriiside keerises Roald Orm märgib, et eks selle vaevalt paari aasta pikkuse tegevusaja jooksul on saetööstuse valdkonda palju probleeme juurde tekkinud. Ka sellised, millega keegi ei osanud arvestada ega neist undki näha. „Algas kõik COVIDiga, seejärel jõudsime otsapidi energiakriisi, kus kõik asjad läksid kallimaks. Siis Venemaa sissetung Ukrainasse, mis lisas hindadesse ja nõudlusse palju emotsiooni sisse,“ loetleb ta. „Läbi kõige selle on ka tarneahelad muutunud ebakindlamaks. Nüüd ei tea, kas terendab ka üleüldine majanduskriis. Kuna osaleme rahvusvahelises äris, siis kõik need probleemid tekitavad ka meie tegevusse üksjagu segadust.“ Reigo Orm lisab, et raskustele vaatamata on Tori Sawmilli toodang ja selle tarnetingimused saanud klientide käest juba
7
palju positiivset tegasisidet ja nii on võidetud juurde uusi kliente ja uusi turgusid. „Võime ausalt öelda, et oleme olnud sõnapidajad mehed. Kui tahad kodust kaugemal äri ajada, siis peadki sõnapidaja mees olema,“ kinnitab Roald Orm. „Ei ole nii, et saad paar korda kellelegi kehva kaupa saata ja siis naasta jutuga, et alustame taas otsast peale.“ Nagu eespool mainitud, on juba alustatud Sawmill II projekteerimisega, mis vendade Ormide sõnul hakkab teatud tootegruppides täiendama esimest saetööstust ning peaks aitama veel nii mõnegi nende unistuse ellu viia. Uues tootmisüksuses on ka katlamaja ja puidukuivatid ning arendatakse see välja nii, et praegusele toodangule saab lisada veel ka teisi, juba konkreetsemaid tooteid. Üldine eesmärk on kasutatavale puidule veelgi rohkem väärtust lisada. Ja kuigi ettevõte pole tegutsenud veel kahte aastatki, otsustas Tori vallavalitsus mullu, et Tori Sawmill on kohaliku eluolu, sotsiaalse olukorra ja kogukonna kestvuse jaoks ülimalt oluline ettevõte ning nimetas firma valla aasta kõige tublimaks ettevõtteks. Ka metsaomaniku seisukohast on madalama kvaliteediga ümarmaterjali töötlev ettevõte hea ja vajalik, sest aitab tal oma metsast suuremat tulu teenida, sest ka kehvema kvaliteediga saepalgi eest saab ta ikka kokkuvõttes paremat hinda, kui selle sortimendi palgid kütteks müües.
AIAHOIDJA
Piletid müügil Piletimaailmas ja Piletilevis ning tund varem kohapeal
Aia- ja sisehaljastuse hooldus Info@aiahoidja.ee +372 5647 7893
23. juuni kell 03 hüpassaare rabasaar päikesetõusukontsert
“Tõnis mägi ja koit” FESTIVALI KAVA: www.muusikafestival.suure-jaani.ee
Teeme kõiki sise- ja välistöid, terrassi- ja katusetöid.
Tel 5627 6785
tiidukuldkaedou@gmail.com
KAIMO KIVIKAS
Tel 526 9639
www.ehitusteenused.ee
kaimo.kivikas@tootsiturvas.ee
KT Maja teeb kõiki ehitustöid Sinu soovidest lähtuvalt: • karbi- ja müüritööd • vundamendid • katused • välisvooder • siseviimistlustööd jpt Täpsem info tel 5814 9038
Meie põhitegevuseks on: • Puitmaterjalide müük • Voodrilauad • Värvitud voodrilauad • Sisevoodrilauad • Värvitud sisevoodrilauad • Tuulekastilauad • Värvitud tuulekastilauad • Immutatud terrassilauad • Saematerjal Vähemalt ühe tihumeetri kohalevedu üle Eesti TASUTA!
www.ktmaja.com |
ktmajaehitus |
ktmajaehitus
www.kpuit.ee tel 5593 6326 kpuit.tellimused@gmail.com
OSTAME HAAVA- JA LEPAPAKKU
KÜSI HINDA! Tel 501 1553 | www.grundar.ee
8
SUVEAEG
PÄRNU MAALEHT Nr 6 16. JUUNI 2022
Päikesekreem kaasa, alkohol mitte – Eestimaal algas rannahooaeg FOTO: KROONIKA ARHIIV
1. juunil algas Eesti randades ametlik rannahooaeg. Sadakond G4Si rannavalvurit hoiavad rannalistel silma peal 20 supelrannas Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis, Haapsalus, Kuressaares, Valgas, Põlvas, Elvas ja Tõrvas. SILJA JOON „Kõige tähtsam on, et rannakülastajad ei jätaks pere noorimaid liikmeid veekogu ääres omapäi,“ märgib G4S Eesti rannavalve juht Henry Seemel. Eelmisel suvel päästsid G4Si rannavalvurid kiire ja õigeaegse sekkumisega uppumisohust mitu väikest last, kes olid vanemate järelevalveta. „Väikesed lapsed on väga uudishimulikud, kuid ohte nad veel hästi ei taju, mistõttu on
TA S U B T E A DA
Rannavalve on Eestis paarikümnes supelrannas Rand Pirita Stroomi Kakumäe Pikakari Harku rand Harku väliujula Paralepa Vasikaholmi Pärnu rand
Aeroobika, tenn, treening, suvi, rand
lapsevanema juuresolek väga oluline,“ toonitab Seemel. Avalikus supelrannas on ujumisala tähistatud poidega. Selles alas on ujumine turvalisem – vesi pole liiga sügav ja ujuja jääb reeglina rannavalvurite vaatevälja. Samuti tähistavad poid seda ala, mis on mõeldud ainult suplejatele, mitte veesõidukitele või surfaritele. Rannavalvurid tuletavad meelde, et omavalitsuste hea-
korraeeskirjad lemmikloomaga randa tulla ei luba ja rannavalvurid jälgivad sellest reeglist kinnipidamist. „Õnneks leidub palju mõnusaid supluskohti neljajalgsetele sõpradele ka väljaspool ametlikku rannaala,“ ütleb rannavalve juht. Lisaks lemmikloomadele tuleks koju jätta ka alkohol ja klaastaara, kuid haarata päikeselisel päeval randa kaasa päi-
kesekreem, joogivesi ja rõõmus meel. 1. juunist on avatud leht www.g4s.ee/rannad, kust saab infot randade õhu- ja veetemperatuuri ning rannakülastajate arvu kohta. Rannahooaeg kestab 31. augustini. Rannas on sõltuvalt ranna suurusest ja külastajate arvust üks kuni viis rannavalvurit.
Kuressaare Anne Kanal Emajõgi Verevi Pühajärv Valgamaal Põlva järv Paala Viljandi järv Tõrva Riiska Tõrva Vanamõisa
Kuupäev 01.06–31.08 01.06–31.08 01.06–31.08 01.06–31.08 01.06–31.08 01.06–31.08 01.06–31.08 01.06–13.06 14.06–15.08 16.08–31.08 01.06–31.08 01.06–31.08 01.06–31.08 01.06–31.07 01.08–31.08 01.06–31.07 01.08–31.08 01.06–31.08 01.06–31.08 01.06–31.08 01.06–31.08 01.06–31.08
PÄRNU MAALEHT
Maa, me isade maa, on püha see maa... Ole hoitud, kaitstud ja kantud!
Kellaaeg 10–20 10–20 10–20 10–20 10–20 10–20 10–20 10–18 10–20 10–18 11–20 10–21 10–21 12–20 12–19 10–21 10–20 11–19 12–20 10–22 11–19 11–19 Allikas: G4S
Vändras asuv õunatalu avas suvekohviku Vändras asuv Piesta Kuusikaru talu avab sel suvel külastajatele ühel päeval nädalas talukohviku uksed, ettetellimisel võõrustatakse ekskursioonigruppe, samuti pakutakse väiksematele gruppidele võimalust korraldada kohviku köögis kooskokkamise ja muid üritusi. SILJA JOON „Alustasime suvise talukohvikuga. Augusti lõpuni saavad ühel päeval nädalas kõik soovijad meile külla tulla,“ ütleb pereettevõtte perenaine Külli Eller. Piesta on ajalooline külanimi ja peretalu põhitegevus on kaasaegsel viisil põnevate õunatoodete valmistamine. Tootevalikus on õunamahl, alkoholivaba glögi moodi vürtsikas õunajook, õrna mündiga õunasiirup, aeg-
laselt kääritatud õunaäädikas, gurmaanide lemmik õunastroop, õunamarmelaad ja uudistootena lisandub jaanipäeva eel salatikaste. Stroop? Stroop on rikkaliku maitsega õunasiirup, mis sobib nii kala ja kana, pannkoogi kui ka erinevate juustudega, selgitas perenaine. Tegemist on auhinnatud tootega – esimese Eesti tootjana teenis Piesta Kuusikaru talu Piesta õunastroop maailma
9
SUVEAEG
PÄRNU MAALEHT Nr 6 16. JUUNI 2022
kõige usaldusväärsemal toiduja joogikonkursil Great Taste kõrgeima auhinna. Talus võetakse kokkuleppel vastu ka ekskursioonigruppe, et tutvustada väiketootmise tegevustikku alates mahlapressimisest kuni oma kaubamärgi loomiseni. Külalistele näidatakse noort maheõunaaeda ning õunamaja, kus valmivad Piesta õunatooted. Nii kohvikukülastuse kui ekskursiooni käigus on hea õnne korral võimalus degusteerida ka alles katsetamisel olevaid uusi tooteid – juunis näiteks pehmeid marmelaadikomme. Talu kohvikus ja köögis toimus sel kevadel esmakordselt ka selline seltskonnaüritus, kus valmistati ühiselt mitmekäigulist rooga. Omaette väärtus on külastajate jaoks peretalu esivanemate lugu, mille kohta on loodud fotoväljapanek. Vändra metsas Pärnumaal asuva Piesta Kuusikaru talu lugu algas 1868. aastal, mil praeguse peremehe Hardi Nigulase vaar-
FOTO: ERAKOGU
Kuusikaru talu peremees Hardi Nigulas ja perenaine Külli Eller külalistele roogasid serveerimas.
„Alustasime suvise talukohvikuga. Augusti lõpuni saavad ühel päeval nädalas kõik soovijad meile külla tulla.“ KÜLLI ELLER
isa Gustav ostis talu endale päriseks tollaselt Vana-Vändra mõisnikult. Gustav Jürgenstein oli rahvuslane, kelle saatus on Eesti elu edenemise võrdkuju – ennast vaeslapsest üles töötanud mehest sai esmalt kingsepp ja seejärel taluperemees. Isatalu päris noorem poeg Voldemar, kuna vanemad vennad Johann ja Anton olid eelkõige kooli- ja kirjamehed. Talu edulugu lõppes järsult 1940ndatel, kui pääseti küll küüditamisest, kuid kodukohast tuli lahkuda.
Talu taastamisega alustasid järeltulijad 2014. aasta kevadel tühjalt kohalt – endisaegsed taluhooned olid hävinud ning põllud ja karjamaad võssa kasvanud. 2016. aastal istutasid talutaastajad oma õuele esimesed noored õunapuuistikud. Praegu annab 1650 istikuga noor maheaed juba saaki. Sortidest eelistati istikuid, mis ei karda külma ega haigusi, mis kannavad hästi ja mille viljad sobivad ka töötlemiseks. Sellised sordid nagu näiteks Liivi Kuldrenett, Antonovka, Krista ja Kovalenkovskoje.
EHITAME RASKEVEOKITE PLATSE LADUDELE, KAUPLUSTELE, PARKLATELE Tänakivide paigaldus käsitsi ja masinaga suurele alale kiirelt! Asenda asfalt – küsi hinda! Tel 5802 2481 www.prostone.info Müüa ehituslikku saematerjali, põranda-, terrassi- ja värvitud voodrilauda. Vedu tasuta.
Tel 528 2268 | www.mppuit.ee
SW-PANEELIDEST LAUTADE JA TOOTMISHOONETE EHITUS
OR AMTRIK OÜ
Merff OÜ on asutatud 2016. aastal eesmärgiga pakkuda kvaliteetset ehitusteenust nii Eestis kui Soomes. Merff OÜ põhiline tegevusvaldkond on ehitusvahendus ja tööjõurent, oleme leidnud alati parima pakkumise oma klientidele.
ootab oma meeskonnaga liituma kogemustega
Meie klientide seas on nii juhtivad ehitusettevõtted kui ka erakliendid.
HARVESTERI ja FORVARDERI OPERAATORIT
Oma töö parimaks reklaamiks on hea tagasiside ja kvaliteetne töö
Nõutav eelnev metsatöökogemus ja vähemalt B-kat juhiluba. Töökoht asub Rootsis. Lisainfo ja küsimused tel 503 5462 või kaido.leiten@amikor.ee
KÜSI PAKKUMIST www.merff.ee tel 507 1077 info@merff.ee
10
KESKKOND
PÄRNU MAALEHT Nr 6 16. JUUNI 2022
Eesti vetes ujub nüüdsest ringi rohkem kui pool miljonit noorkala RMK Põlula kalakasvatuskeskus asustas Eesti kalavarude täiendamiseks erinevatesse veekogudesse sadu tuhandeid siigasid, lõhesid, forelle ja tuurasid. Eriti arvukalt – 377 400 isendit – asustati siiavastseid, sest siiavarud siinsetes vetes vajavad hädasti suurendamist. Tänavu asustati esimest korda ka merisiiga – 3200 vastset Pakri lahte. Samuti jätkati siigade asustamisega Pärnu jõkke ja Peipsi järve: vastavalt 121 900 Pärnu poolsiirdesiiga ning 252 300 Peipsi siiga. Üheaastaseid lõhesid lasti meie veekogudesse 76 200, neist 26 000 kahte Soome lahe jõkke (Purtse ja Valgejõgi) ning 50 200 lõhe Pärnu jõkke. Kaheaastaseid lõhesid asustati Purtse, Jägala ja Valgejõkke 10 300 ning Pärnu jõkke 6200, kokku 16 500 keskeltläbi 150 grammi kaaluvat kala. Kohtla jõkke lasti 120 kaheaastast meriforelli, Narva jõgi sai täiendust 1637 üheaastase tuura võrra. „Asustame neid liike, kelle varud on vähenenud ning kes ei suuda piisavalt paljuneda, et nende populatsioon iseseisvalt taastuks,” selgitab RMK kalakas-
FOTO: AIMAR RAKKO
Siia asustamine Peipsi järve tänavu maikuus. Siiavastseid transporditakse vee ja hapnikuga täidetud kilekottides. Need viiakse paadiga järvekaldast u 500 meetri kaugusele ning kott lõigatakse katki, misjärel pääsevad kalakesed järve.
vatustalituse nõunik Ene Saadre. Kalu paljundatakse ja kasvatatakse Põlula kalakasvatuskeskuses loodusest püütud kaladelt võetud marjast ja niisast, lõhe paljundamiseks kasvatatakse Põlulas ka sugukarja. Kõigil ühe- ja kaheaastastel lõhedel on rasvauim ära lõigatud, et taaspüügil eristada neid looduses koorunuist. 2500 kaheaastasele lõhele on seljauime alla kinnitatud ka individuaalmärgis, mis võimaldab pärast
kala kinnipüüdmist saada andmeid tema kasvu, rännete jmt kohta. Individuaalmärgistega märgistati ka sada tuura. Kõik siiavastsed on märgistatud vannitamisega strontsiumkloriidi lahuses, mis jätab jälje kala kuulmekivikesele. „Märgistamine annab teadlastele võimaluse kalauuringute käigus tuvastada asustatud kalu ja seeläbi uurida nende arvukust, seisundit ja rändeteid,” täpsustab Saadre. Püüdes märgisega kala, tuleb sellest teatada märgisel toodud telefoninumbril või kasutada selleks RMK Põlula kalakasvatuskeskuse märgiste tagastamise veebiankeeti aadressil www.rmk.ee/polula, edastades märgise numbri, kala hinnangulise pikkuse ja kaalu ning andmed püügiaja ja -koha kohta. Elusalt püütud alamõõduline kala tuleb koos märgisega esimesel võimalusel vette tagasi lasta. „Põhja-Eesti jõgedes on lõhepopulatsioonid päris ilusti taastunud. Lähitulevikus keskendub Põlula kalakasvandus lõhe noorkalade kasvatamisel eelkõige Pärnu jõe lõhekarja taastamisele ning jätkab ka siia, tuura ja ebapärlikarbi kasvatamise katsetöid,” tutvustab Ene Saadre tulevikuplaane.
PÄRNU MAALEHT
23.06.2022
KELL 18.00 - PÄRNU, VALGERANNA
VALGERANNA
jaanituli 2 QUICK START ANNE VESKI SHANON
HELLAD VELLED SANG & KÖIS - ARLET PALMISTE
PILETID MÜÜGIL PILETILEVIS JA KOHAPEAL!
FOTO: MARIA KILK
Suvilate tuleohutusnõuded jätavad terves Eestis paremat soovida. Pildil suvila Sillamäel, mille põlengus hukkus eelmise aasta sügisel inimene.
40 000 suvilat võivad iga hetk maha põleda Kuigi pärast koroonakriisi algust on paljud inimesed hakanud rohkem suvilates aega veetma, pole tihtipeale hoonetesse endiselt suitsuandurit paigaldatud, mistõttu on see otsene oht inimeste elule ja tervisele. G4Si hiljuti läbi viidud uuringust selgus, et suitsuandur on olemas 95% Eesti leibkondadest, kuid ligi 40 000 suvilat on ilma suitsuandurita. Näiteks Harjumaal Kose vallas suvilat pidav 56-aastane Tõnu (nimi muudetud – toim) sõnas, et külastab maakodu pea igal nädalavahetusel kevade keskpaigast kuni sügise-
ni. Mees tunnistas, et ta pole sinna suitsu- ega vingugaasiandurit paigaldanud. „Ma ei ole seda siiani tähtsaks pidanud,” ütles ta. „Ilmselt on põhjus see, et siiani ei ole õnnetust juhtunud.” Päästeameti andmetel on aga suvilates tärganud tulekahjusid omajagu. Nii saabus eelmise aasta aprillis päästjatele teade, et Saku vallas Metsanurme külas põleb suvila. Päästjate saabudes oli suvila katusest leek väljas, õnneks inimesi majas ei viibinud. Hävis ligi pool hoonest. Tekkepõhjuseks arvati olevat rike elektrisüsteemis. Samal päeval said päästjad väljakutse ka Saue valda Laitse külla, kus põles suvila. Saabudes sai selgeks, et laus-
leegis põleb kahekorruseline hoone ning tuli oli juba levinud ka kõrvalhoonele. Elanik oli majast ise välja saanud, kuid püüdes iseseisvalt põlengut kustutada, oli ta viga saanud ning kiirabi toimetas ta haiglasse. Suvilast jäid alles vaid varemed. Ka see põleng sai alguse elektrisüsteemi rikkest. „Et kaitsta nii ennast kui oma maakodu, tuleks hoonesse paigaldada andur. Suvilatesse on ideaalne valik nutikas andur, mis edastaks reageerijatele ka signaali, sest kui teid suvilas pole, siis on sellest vähe abi, kui andur kohapeal häiret annab,” selgitab G4Si kommunikatsioonijuht Maxim Tuul.
PÄRNU MAALEHT
KESKKOND
PÄRNU MAALEHT Nr 6 16. JUUNI 2022
Eesti loopealsete taastamise projekt valiti Euroopa parimaks
FOTO: PIRET SEPP
Euroopa Komisjon valis keskkonnaameti projekti „Elu alvaritele” (LIFE to alvars) tuhandete projektide hulgast parimaks LIFE-projektiks, mis on Euroopa kaitsealade võrgustikus eales ellu kutsutud. Projekti käigus taastasid amet ja partnerid viie aasta jooksul ligi 2500 hektarit Lääne-Eestile omaseid kadakasi karjamaid ning lõid kohalikele talunikele vajalikud tingimused lammaste, veiste ja hobuste karjatamiseks. Sel kuul tähistab üleeuroopaline keskkonna- ja kliimaprojekte toetav LIFEprogramm oma 30 aasta juubelit. Eile toimunud auhinnatseremoonial tunnustas Euroopa Komisjon parimaid LIFE-projekte, mille peaauhinna pälviski eelnimetatud Eesti keskkonnaprojekt. Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra ütleb, et uudis tegi siiralt head meelt, sest tuhandete projektide hulgast parimaks valimine on suur tunnustus
ameti ja kõikide projekti panustanute tööle. „Loopealsete taastamise projekt oli tõepoolest suurejooneline – ligi 2500 hektari loopealse karjamaa taastamisel lõid kaasa ligi 600 eramaaomanikku,” märgib Vakra. „Viie aasta jooksul said rajatud karjatamiseks vajalikud taristud, renoveeritud karjamaade ligipääsuteed, sai teha teavitustööd loopealsete olulisusest ning paigutada projektialadele loopealseid tutvustavad infotahvlid. Lisaks mõeldi koos kohalike loomakasvatajatega loopealsetelt saadava lisandväärtuse ehk puidu, loomaliha ja lambavilla väärindamise võimaluste üle. Nii edendati ka ettevõtjate vahelist koostööd, et töö jätkuks sõltumata edaspidistest toetustest.”
11
Taastatud liigirikas loopealne.
Loopealsed ehk alvarid on Lääne-Eestile ja saartele iseloomulikud õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad. Viimaste aastakümnete jooksul toimunud muutuste tõttu olid need väärtuslikud kooslused aga suuresti tähelepanuta jäänud. Alvarid on olnud traditsiooniliselt külakarjamaad – ilma karjatamiseta kasvavad
nad aga tihedalt kadakat ja mändi täis, mille tagajärjel karjamaale omane liigirikkus hääbub. Loopealsete taastamistööd seisnesid alvaritele kasvanud tihedate kadakapadrikute harvendamises, mändide välja raiumises ja karjaaedade rajamises, et seal oleks võimalik taas loomi karjatada. Õhukesemullalised
lubjarikkad niidud on haruldased kogu maailmas, mille tõttu on oluline sealseid kooslusi eriliselt kaitsta. Lisaks Eestile leidub loopealseid veel ainult Rootsi suurtel saartel. Keskkonnaameti loopealsete karjamaade taastamise projekti tegevused leidsid aset aastatel 2014–2019. Projekti eelarve oli 3,7 miljonit eurot, mil-
lest Euroopa Liidu panus oli 2,8 miljonit eurot. Keskkonnaameti projekti partnerid olid Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Lisaks enam kui 600 eramaa omanikule olid kaasatud 40 talunikku ja 20 taastamisega tegelevat ettevõtet. Enamik ettevõtmisega algselt liitunuid hooldavad taastatud alasid siiani.
Ahvenamaa saarestik 14.–17.07 Napoli – Ischia saar ja Herculaneum 26.–30.07 Lõuna-Poola ja Tatrad 06.–12.08 Horvaatia – Sloveenia – Bosnia 14.–23.08 Lõikuspeo erikruiis Ahvenamaale 15.–17.09 Lapimaa viies aastaaeg ruska 17.–21.09 Alsace ja Saksamaa sügisfestivalid 22.–29.10 Avasta Eestimaad! Mehhiko 28.10–11.11 Hiiumaa 02.–03.07 Päikeseline Tai 04.–19.11 Osmussaar 09.07 Imekaunis Sri Lanka 10.–23.02 Roosid, vein ja Viljandi 16.07 Kuninglik Jordaania 08.–15.03 Vormsi 30.07 Hispaania – Portugal 19.–25.03 Peipsiveer ja Piirissaar 06.–07.08 Holland – Belgia – Luksemburg 19.–27.04 Tel 505 9902
www.gondvana.ee
gondvana@gondvana.ee
Pesumasinad ja nõudepesumasinad
TAIMEDE MÜÜK Pärnu mnt 29 Märjamaa alev
Jaama tn 4/1 Lihula linn
Varbla mnt 14 Tõstamaa alev
sillametsa.eu
Remont ja kojukutsed Lisaks parandame teie telerid, raadiod, autoraadiod, kodukinod, DVD-d... Võta meiega ühendust tel 442 7231 Centralservice OÜ
Asume aadressil Riia mnt 74, Pärnu
12
REKLAAM
PÄRNU MAALEHT Nr 6 16. JUUNI 2022
g n i r e t a C o t s e R R s Pärnust - toitlustu
• sünnipäevad • firmapeod • külmlauad • soojad toidud • seminarid / koolitused • pagari- ja kondiitritooted Aitame planeerida toidukoguseid ja koostada just sinule sobiva menüü!
Osaühing Kirbla pakub tööd
ROBOTLAUDA OPERAATORILE KAHEKSA ROBOTIGA LAUDAS Töö on vahetustega (sisaldab ka öövahetusi) • • • • •
PAKUME nüüdisaegset töökeskkonda väljaõpet kohapeal tööriideid tööks vajalikke vahendeid elamispinna võimalust
KASUKS TULEB • varasem töökogemus farmis töötamisel CV palume saata e-posti aadressile info@kirbla.ee
E.Schön OÜ otsib Rahvusvahelist vedude autojuhti Sadulveoki juhtimine, osalemine laadimisel ning kauba koguse ja pakendi kontrollil, kauba kinnitamine; töö saatelehtedega (CMR); kauba transportimine sihtkohta; vedude tegemine: Soome – Lääne-Euroopa; töötamine külmutusautodega. Ootused kandidaadile: Täpsus, kohusetundlikkus, kasuks tuleb inglise keele oskus vähemalt suhtlustasandil. Keeleoskus: eesti keel – soovituslik B2; inglise keel – soovituslik B1; soome keel – soovituslik A1 Juhiluba: CE Kandideerimiseks saatke oma CV e-postile info@schon.ee.
Täpsem info tel 554 8238
Ecobirch AS otsib oma meeskonnaga liituma
PÄRNUSOOMEPÄRNU PÄRNUROOTSISOOMEPÄRNU
OPERAATOREID Saada oma CV, kui sul on tehnilist taipu, oled püsiv ja järjekindel, õpihimuline, oskad töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas.
Tööülesanded: • peamiseks ülesandeks tootmisliini seadistamine ja sujuva töö tagamine oma töölõigus • valminud toodete kvaliteedi ning vastavuse tagamine etteantud mõõtudele ja kvaliteedinõuetele • Kasuks tuleb eelnev töökogemus puidutööstuses.
Omalt poolt pakume: • • • • •
konkurentsivõimelist töötasu stabiilset ja kindlat töökohta hoolivat töökeskkonda ja toetavat meeskonda väljaõpet kohapeal sportimise ja vaba aja veetmise võimalust
Töö toimub graafiku alusel kolmes vahetuses. Kandideerimiseks saada oma CV e-postile aire.ojala@ecobirch.eu või läbi CV Keskuse süsteemi. Ühendust võetakse ainult väljavalitud kandidaatidega. Ecobirch AS on 2002. aastal asutatud eestimaisel kapitalil põhinev moodne puidutööstus, mille keskmeks on liimkilbivabrik Pärnus, kus toodame kase ja männi liimkilpe peamiselt ehituspoodidele üle maailma.