Kohalikel omavalitsustel on Euroopa Liidu kliimapoliitikas ja roheleppe elluviimises oluline osa. Seepärast ongi ellu kutsutud just kohalikule valitsustasandile keskenduv klii mamuutustega kohanemise missioon.
Missiooni eesmärk on toetada vähemalt 150 Euroopa piir- ja kogukonda, et leida ühiselt lahendusi, kuidas muu tuda 2030. aastaks kliimamuutuste suhtes vastupanuvõi melisemaks.Missioon aitab osalevatel linnadel ja piirkon dadel paremini mõista kliimariske, nendeks valmistuda ja töötada välja uuenduslikke ideid kliimamuutustega ko hanemiseks. Omavalitsuste kõrval kuuluvad missiooni ka EL-i institutsioonid, uurimisasutused ja agentuurid. See ga saab omavalitsus missiooniga ühinedes Euroopast li sanõu ja -tuge. Ühtlasi saab teiste linnade-valdadega ko gemusi vahetada, abi ja tarkust ekspertidelt ning lisavõi malusi kliimaprojektide rahastamiseks.
„Üha enam peame tegelema kliimamuutustega kaasne vate probleemide ja muredega ning nende lahendamise ga. Septembris kinnitas Pärnu linnavolikogu „Pärnu ener gia- ja kliimakava 2030“, mis annab meile suunised, kui das edasi liikuda. Missiooniga ühinemine toetab igati Pär nu seniseid püüdlusi kliimamuutustega kohaneda,“ selgi tab abilinnapea Irina Talviste.
Kliimamuutustega kohanemise programm on üks viiest Euroopa Komisjoni algatatud missioonist, kus tegeletakse Euroopa suurimate probleemidega.
Eestist osalevad kliimakohanemise missioonil peale Pär nu veel Tartu, Rakvere ning Saue ja Viimsi vald.
PÄRNU MAALEHTKokku anti 2905 häält.
Ekstreem- ja harrastussport Paikusel 132
Enim poolthääli saanud VanaPärnu seiklusparki soovib raja da Vana-Pärnu Kogukond MTÜ. Seikluspark on kavandatud Kesk 22a spordiplatsi juures asuvas se puudesallu, mille alla soovi takse ehitada madal seikluspark koos slackline’i tasakaalulindiga. Seiklusrada koosneks 19 elemen dist ja maksaks hinnapakkumise järgi 49 824,72 eurot.Tõstamaa osavalla ettevõtmistest sai enim hääli ettepanek ehitada koo li juurde madalseiklusrada, kus saaks teha 18 seiklusharjutust.
Ettevõtmise eeldatav maksumus on 10 000 eurot, rada saaks ka sutada nii lapsed, noored kui ka täiskasvanud.Paikuse osavalla neljast hääletamisel olnud ette panekust anti enim hääli ideele püstitada Vaskräämale mängu linnak, kus saaks turnida, liugu lasta ja mängida. Mängulinnaku püstitamine maksaks eeldatavas ti 10 000 eurot.Võiduideede el luviimine on kavandatud teoks teha 2023. aasta jooksul.
PÄRNU MAALEHT
Ekstreem- ja harrastussport Pärnu linnas 101
Ekstreem- ja harrastussport Tõstamaal 148
Kergliiklustee Mai elamurajoonis 19
Mänguväljak Oja piirkonnas 948
Mänguväljak Pärnu jõeäärse pump track’i kõrval 23
Paikuse Teeveere pargi jõekalda ujumiskoht 45
Paikuse Vaskrääma mänguplats noortele 165
Puhke- ja grillimiskoht Paikusel 8
Rataste remondipunktid 29
Tõstamaa madalseiklusrada 174
Vana-Pärnu tasuta madal seikluspark koos slackline’iga 1113
Allikas: Pärnu linnavalitsus
Pärnumaal Saarde vallas 2023. aasta suvel elektrit tootma hakkav Eesti moodsaim tuulepark sai novembri alguses nurgakivi.
Utilitase Saarde tuuleparki püs titatakse üheksa tuulikut ja eel datav aastatoodang 135 GWh teeb sellest Eesti suurima too danguga tuulepargi.
Utilitase kontserni juhi Priit Koidu sõnul on praegune ener giakriis valusalt kätte näidanud, millised on taastuvenergiaalli kate rajamisega ja rohepöörde ga venitamise tagajärjed.
„Seetõttu on vaja kiires tempos lisada uusi tootmisvõimsusi, mis toovad nii energia varustuskind luse ja -sõltumatuse kui ka mõist liku hinna,“ märgib Koit. „Just tuuleenergia võimsuste rajami ne nii maale kui ka merele annab meile selle tulemuse kõige kiire mini. Eestil on väga head tuule olud ja seda loodusressurssi tuleb maksimaalselt ära kasutada.“
Tuuleparki paigaldatakse üheksa Vestase V150 tüüpi tuu likut, mis on Eestis seni paigal
datud tuulikutest kõige mo dernsemad ja efektiivsemad. Ühe tuulegeneraatori võimsus on 4,3 MW.
„Võrreldes kümne aasta tagu se ajaga, on tuulikute tehnoloo gia väga kiiresti edasi arenenud. Tänu võimsamatele tuulikute le saab praegu vähemate tuuli kutega toota palju rohkem ener giat,“ selgitab Koit.
Nurgakivi panemisel osale nud majandus- ja taristuminis ter Riina Sikkut on veendunud, et Saarde tuulepark on algus Eestisse tänapäevaste taastuvenergiavõimsuste rajamisele ning Utilitas on arendajana ol nud sihikindel ja omajagu kan natlik riigiga asju ajades.
„Et kohalikku, taskukohast ja väiksema keskkonnamõjuga elektrit rohkem toota, tuleb riigil teha strateegilisi valikuid, kiiren dada menetlusi ja võrguliitumisi,“ ütleb Sikkut. „Eesmärk on seatud: toota 2030. aastal vähemalt sama palju taastuvelektrit, kui on Eesti aastane tarbimine. Eesmärgi täit miseks algatasime ka vajalikud seadusemuudatused.“
Üheksa tuulikuga Saarde tuulepargi koguvõimsus on 39
MW ja planeeritav aastane too dang 135 GWh, mis teeb sellest Eesti suurima toodanguga tuu lepargi. Tuulepargi toodang ka tab üle 40 000 ehk enam kui kogu Pärnu maakonna majapi damiste aastase elektritarbimi se vajaduse.
Tuulikute paigaldamine al gab plaanide kohaselt 2023. aasta kevadel ja elektrit hakkab tuulepark tootma 2023. aas ta suvel. Tuulikud paigaldatak se Saarde valla kaguossa, Kilin gi-Nõmmest on lähim tuulik üle 10 km ja Tihemetsa alevikust üle 5 km kaugusel.
Tuulepargi ehitustöid teevad Nordecon Betoon, Verston ja Connecto ning Elering rajab tuu lepargile uue alajaama. Töödeks kaasatakse mitmeid kohalikke alltöövõtjaid ja tarnijaid. Utilitas investeerib Saarde tuulepargi ra jamisse üle 60 miljoni euro.
Kontsernile kuulub kaks tuuleparki Lätis koguvõimsu sega 79 MW ja ettevõte aren dab uusi taastuvenergia toot misvõimsusi nii Eestis, Lätis kui ka Leedus.
Igat sorti puitmaterjal muudkui kallineb, hinnatõusu veab küttepuit – halud, brikett ja graanulid.
SILJA JOON
Eesti Erametsakeskus nendib oma kolmanda kvartali puidu hindade ülevaates, et niigi tava tult kõrged paberi- ja küttepui duhinnad tõusid veelgi.
„Euroopas kestev sõda ja Venemaa tekitatud energiakriis on kaasa toonud ebanormaalsed arengud puiduturul,“ seisab pui duturu ülevaates. „Pikaaegselt
välja kujunenud proportsioonid puidusortimentide hindade va hel on oluliselt muutunud.“
Hinnatõusu vedaja on just küttepuidu hind – alates eel mise aasta augustist on see iga kuu tõusnud. Kasvule on kaht lemata kaasa aidanud ka üldi ne energiakandjate kallinemi ne. Nii on küttepuidu hind aas taga tõusnud üle kolme korra. Kolme kuu taguse ajaga võr reldes on hind erametsakes
kuse andmetel tõusnud 42,7% ja aastataguse ajaga võrreldes lausa 209,8%.
Sügiseks on kuiva küttepuidu varud otsas „Kes saab praegu 90 euroga kät te ruumimeetri kuiva puud, on võidumees,“ ütleb Põharas küt tepuid tootev Teet Killing.
„Oleme öelnud klientidele, kel on kahe-kolme aasta kütte varu ees, et põletage varupui
tu. Ühe aasta kütte ost vahele jätta pole midagi hullu,“ soovi tab Pärnu Soojakulleri esindaja Marko Mölder.
Audru vallas Põhara kü las oma kodutalus küttepuude tootmist arendav ettevõtja Teet Killing nendib, et halupuude hind on otseselt seotud toorme hinnaga. Tema sõnul jagune vad küttepuude tootjad kaheks: need, kes teevad puid oma met sast, ja need, kes ostavad kolme
meetrist ümarpuitu metsafirma delt.
Killingu sõnul on metsa müüa praegu hea aeg, aga tooret sisse osta kallis, sest kolmemeetrise ümarpuidu tihumeetrihind on näiteks Pärnumaal kerkinud keskmiselt 80–85 euro kanti.
„Toorme sellise hinnaga ku juneb ruumimeetri halgude hinnaks minimaalselt 90 eurot, mis on kahtlemata üle mõistuse kallis,“ nendib ta. „Sellise hinna
ga ei ole mina tooret veel sisse ostnud.“
Halupuude tootja paneb praegu oma raha toorme alla ja saab selle tagasi alles aasta pä rast, kui puud on kuivanud ja saab maha müüa.
Killing müüs juba tänavu mais ära kõik mullu valmis too detud talvepuud. Sügisel kuiva ahjupuud tema laoplatsil pak kuda ei olnudki. Järel on veel 40liitrised kuiva lepa võrgu-
pakendid. Sellise pakendi tihu meetrihinnaks tuleb 125 eurot. Sama hinnaga müüdi kuivi lepa halge ka lahtiselt.
Killingu kevadised kliendid on n-ö varujatüüpi inimesed, kes ei soeta kütet mitte algavaks, vaid järgmiseks talveks. Ent pal judel pole võimalik küttevaru kuskil hoida või pole varude soe tamiseks raha.
Killing nendib, et märja puu ja kuiva halupuu ruumimeet
rihinna vahe on umbes 15–20 eurot. Tema arvates peaks hin navahe tegelikult veel suurem olema, sest puu kahaneb kuiva des – aasta pärast on riit mada lamaks kahanenud.
Ka paberipuit lõhutakse sageli halgudeks Kevadel töödeldi Killingu laoplatsil toorest puud, mis läks halumasinast otse autokasti ja müüki hinnaga 65–70 eurut
ruumimeeter. Nüüdseks on sel lise küttepuu hind tõusnud 85–95 euroni.
„Kasehalgudest ma üldse ei räägi. Kasepaberipuust tehtava toore küttepuu hind on praegu 145 eurot ruumimeeter,“ mär gib Teet Killing.
Ta on vestelnud ka teiste maakonna halutootjatega ja kü sinud, kuidas kallis halg müü giks läheb.
„Kui kuiva lepahalu ruumi meetri eest küsitakse 120 eu rot, siis pooltel juhtudel lõpe tab klient kõne, pooltel juhtudel astutakse tehingusse. Kes saab praegu 90 euroga ruumimeetri kuiva puud kätte, on võidumees ja võib ostuga rahul olla,“ sõnab Killing.
Küttepuude tootja sõnul mõ jutab lõpptoote ruumimeetri hinda sisseostetavate nottide hinna kõrval veel kütteõli ja elektri hind, aga ka tööliste pal gad ning traktorite ja veokite va ruosade kallinemine.
Ümarpuidu kõikide sorti mentide hind on Eesti turul lii kunud viimasel ajal üles ja alla. Viimase aasta-pooleteise jook sul pigem üles. Paberipuu hin na määravad Skandinaavia sis seostjad. Miks nad on hinna üles ajanud, seda Killing ei tea. Soomes ja Rootsis on kasepabe ripuu hind poole madalam kui Eestis. Sealseid metsaomanikke on kohustanud seadus ühistuid looma. Metsaühistud omakorda panid selja kokku ja ostsid sae tööstuse või paberivabriku.
„Meil seda pole. Eestlased ei saa omavahel läbi. Oleme soom laste ühistuliikumisest kõvas
ti maas,“ nendib Killing. Tema arvates ajavad kolmemeetrise ümarpuidu hinna üles hakkpui du- ja graanulitootjad. Pärnu piirkonnas kerkis ümarpuidu ti humeetrihind siis, kui Utilitase Väo elektrijaam tõstis suve lõpus ümarpuidu tihumeetri kokkuos tuhinda kolmandiku võrra – 90 eurole tihumeetri eest. Pärnus tõusis ümarpuidu tihumeetri hind 80–85 euro kanti.
Killing pakub, et küttefirma de seisukohast on sooja hind sõl tuvuses gaasi hinnast. Kui gaa si mingil põhjusel napib, ei tule Tallinna linna kütta mitte enam Irust, vaid Väo koostootmisjaa mast. Väo jaama katlasse minev tahkekütus tuleb aga Eestimaa pealt kokku osta.
ei ole esialgu ette näha Kas paberipuu hind lähiajal ka langeb? Killing tunnistab, et praegused märgid seda küll ette ei näita.
„See on nagu ilmaennustuse ga. Teadlik majaomanik üritab kevadel osta ülejärgmise talve puu ja paneb selle kuivama,“ ennustab ta, et ka kevadel küt tematerjali ostubuum jätkub.
Killing paneb praegu riita desse kuivama järgmise talve küttepuid. Kevadel sisseoste tavat märga puitu ta ei ladus ta, sest see läheb otse haluma sinasse ja sealt klientidele koju. Samas on praegu tootjal kallist kolmemeetrist ümarpuitu va ruda riskantne, sest puidu hind võib langeda ja müüja ei saa olla kindel, kas inimesed on valmis ostma tuleval suvel kü tet 100–120eurose ruumimeet rihinnaga.
Praegu on võitjad need, kel lel on oma metsa, kust puid teha, olgu ta siis eraisik või fir ma. Hind paneb paika ka raiete intensiivsuse. Metsa ei võeta maha rohkem kui mullu, ent visuaalselt hakkab raie rohkem silma. Põhjuseks nimetab Killing asjaolu, et raied on tulnud ilma olude tõttu teedele lähemale ja seda on mööda sõites näha – sügisel võetakse ette väikse mal veokaugusel asuvad raied, et mitte metsaalust lõhkuda. Samuti peetakse raieks tihti ka võpsikuraiumist, kus tegelikult jäetakse tulevikumets püsti.
Uudse teenusena on Killing hakanud pakkuma võimalust, kus metsa kõrval elav metsa omanik tellib omale kodumet sast valmis halupuud õuele.
tada oma metsas sanitaarraiet ja mahavõetud puitu halgude na õue peale saada. Naaber tah tis ka ja nii see ajapikku teenu seks kujuneski,“ meenutab Teet Killing. „Küttepuutootja jaoks on see kasulik, sest raha ei seisa toorme all kinni. Ka klient saab oma küttepuud nõnda teenuse na kätte odavamalt kui turult ostes.“
„Puidu hinda dikteerib tegelikult graanuli hind,“ lausub Marko Mölder Pärnu Soojakullerist
„Puidufirma on huvitatud graa nulite ja liimpuidu tegijatele puidu müügist – pole vaja puitu sortida, sobib ka kõver, ülekas vanud või muidu teatud kvali teedipuudustega puit.“
Mölder tõdeb, et mullu samal ajal maksis kolmemeetrise lepa palgi tihumeeter 28 eurot, aga nüüd maksab 88 eurot.
„Siin pole midagi rääkida. Nagu kuulda, on pelleti hind küll grammike langenud, aga paberi- ja kartongihinnad sa mas kerkinud kolmekordseks,“ lausub Mölder.
Väiketootjad sörgivad suur tootjate sabas, ei julge toorma terjali ette osta ega pikki plaa ne teha. Töötajate palkasid on Soojakulleris tõstetud, sest kogu eluolu on ju kallimaks muutu nud.
„Seda teenust oleme järjest kasvava eduga pakkunud viima sed 6–7 aastat. Alguse sai asi nii, et üks metsaomanik soovis teos
VÄNDR A, LIHUL A, TÕSTAMAA ja KILINGI-NÕMME päästekomandod otsivad oma meeskonda
„Oleme öelnud klientidele, kel on kahe-kolme aasta kütte varu ees, et põletage varupuitu. Ühe aasta kütte ostmine vahele jätta ei muuda iseenesest mida gi,“ märgib Mölder.
kellel on vähemalt keskharidus, autojuhiluba (kasuks tuleb C- ja CE-kategooria juhiloa olemasolu) ning kes valdavad eesti keelt vähemalt B1-tasemel ja on füüsiliselt heas vormis.
Kandideerimiseks saada CV 27. novembriks piir konnale vastava märgusõnaga „Vändra päästja“, „Lihula päästja“, „Tõstama päästja“ või „KilingiNõmme päästja“ e-posti aadressil cv@rescue.ee.
Tutvu tööpakkumisega päästeameti kodulehel https://www.rescue.ee/et/toeoepakkumised.
„Teadlik majaomanik üritab kevadel osta ülejärgmise talve puu ja paneb selle kuivama.“
Soid ja rabamaastikke taastatak se mujalgi Eestis, aga konkreet selt WaterLandi projekt startis eelmise aasta detsembris ja hõl mab kokku 3531 hektari suurust Pärnumaa maa-ala – need on kõige suurema alana turbatoot misest maha jäänud Lavassaare jääksoo, Sindi linna lähisel asuv Kõrsa jääksoo ja kuivendatud soometsad Kikepera looduskait sealal. Kõrvuti nendele aladele sobiliku ökoloogilise koosluse taastamisega uuritakse võima lusi, kas ja kuidas võiks endised turbamaardlad võtta kasutusele näiteks taastuvenergia tootmi
seks. Ennekõike peetakse silmas sinna kas tuule- või päikesepar kide rajamist.
Märgalad roheenergiat tootma?
Novembri alguses Narvas pee tud RMK looduskaitsekonve rentsil tutvustasid WaterLandsi töögrupi esindajad projekti ede nemise käiku, ettetulnud tõrkeid ja ka eesmärke, milleni lähema tel aastatel loodetakse jõuda.
Tartu Ülikoolist osaleb märgalade taastamise projektis ruu miplaneerimise eksperdina Kadri Leetmaa. Tema sõnul
Kogu Euroopa Liitu hõlmava märgalade taastamise projekti WaterLand raames on Eestis plaanis aidata paremale tervisele 3500 hektarit sooalasid. Kõik need asuvad Pärnumaal ja suur osa neist on endised turbakaevandamise alad.
taastatakse WaterLandsi pro jekti raames kogu Euroopas 10 500 hektarit soid ja raba sid ning kõige ulatuslikumad tööd tehakse just Eestis ja Pärnumaal.
„Eeloleval talvel on meil plaa nis läbi mängida projektiga hõl matud alade võimalikke kasu tusvaldkondi tulevikuks,“ mär gib Leetmaa. „Ja üks võimalik valdkond on taastamisala sidu mine taastuvenergeetika aren damisega.“
Leetmaa sõnul mängib prot sessis oma rolli ka riiklik taas tuvenergia tootmise kava, mille üks eesmärke on seda teha kii remini, viies planeeringuid su juvamalt ellu, aga kaasates ka kohalikke kogukondi. Järgmine suurem projektis osalejate koh tumine koos vajalike arutelude ga toimub märtsis Tartus pee taval planeerimiskonverentsil, kus omapoolsete stsenaariumi tega soovitakse tulla planeeri jate ette.
ELF-i märgalade programmi eksperdi Jüri-Ott Salmi sõnul käsitletakse tegevuse käigus ka võimalusi, kuidas kohalik kogu kond saaks taastatud sooaladel edaspidi toimuva käigus sellest mingil moel kasu. Olgu selleks kasutusalaks siis märgalavil jeluse raames taimekasvatus, taastuvenergia tootmine või mi dagi muud.
„Me jõuame oma märgalade taastamisega järjest rohkem ka eramaadele ja selle tõttu meie tegevuse puutumus kohalike inimeste eluolusse suureneb. Sellepärast on meie jaoks väga suur väljakutse, kas ja kuidas
kompromisse saavutada,“ rää gib Salm.
Pärnumaal kolm taastamisala Üks Eestis toimuva projek ti eestvedajaid, Tartu Ülikooli teadur ja ELF-i märgalade pro jekti juht Marko Kohv selgitab, et Pärnumaal on WaterLandsi projektiga hõlmatud alad mär gitud tinglikult valgusfoori vär videga. Värvivalik lähtub sellest, kuivõrd keeruline on neil aladel looduslikku olukorda taastada ja neile hiljem otstarbekat kasu tusmoodust leida.
Roheline on Kikepera loodus kaitsealal paiknev taastamispiir kond – seal suuremaid problee me pole, see paikneb asulatest eemal riigimaal ja taastamisel pole märkimisväärseid takistusi.
Kollasega on tähistatud Kõrsa jääksoo, sest seal lähedal on pä ris palju inimasustust ja kõigil kohalikel võib sealsete tege vuste kohta oma arvamus olla. Nähakse võimalust rajada sinna, tulevase Rail Balticu trassikori dori lähistele päikeseenergia tootmise üksus.
Punane värv käib Lavassaare ammendunud turbaväljade kohta, mida on ühtekokku oma 10 000 hektarit, mille looduslik tasakaal on kõige rohkem riku tud ja kus märgala taastamine on ka kõige vaevanõudvam. Just sellele alale võiks projektijuhti de arvates planeerida roheener gia tootmise üksusi.
„Näeme siin n-ö kombinee ritud maakasutust, näiteks ro heenergeetikat. Sest roheener gia tootmiseks on vaja ruumi,
Eestis aga sellist vaba maad eri ti ei ole. Lavassaares on olemas maa, kuhu tehniliselt on võima lik tuule- või päikeseparke raja da,“ tutvustab Marko Kohv vald konda, millega projekti raames tegeldakse.
Kohalik rahvas ei jää kõrvale ELF-i keskkonnateadlikkuse eksperdi Piret Pungas-Kohvi ülesanne on kohalike võimude ja piirkonna inimestega suhelda, et mõista, mida kohalikud oma valitsused ja kogukonnad märg-
alade taastamisest ootavad ja soovivad.
„Praeguseks oleme suhel nud omavalitsuste ametnikega ja planeerijatega ning oleme ka rääkinud inimestega, kes elavad nende kolme taastamisala lähe dal. Esimene ring on tänaseks tehtud,“ iseloomustab PungasKohv senist tegevust. „Proovime anda kohalikule rahvale võima likult toetava pinnase, et nad saaksid aimu, mis nende kodu lähistel toimub ja miks seda kõi ke tehakse, ning et neil oleks võimalik selles kaasa rääkida.“
Praktilistest tegevustest toob ta esile näiteks Kõrsa ra basse loodusraja ehitamise, mis oleks üks Tartu Ülikooli loodusvaatluste maratoni tee kondi ning kus asjahuvilised saaksid teha näiteks loodus vaatlusi või käia niisama jalu tamas ja rabaelustikuga tut vust sobitamas.
Piret Pungas-Kohv kinnitab, et kohalikelt küsitakse kindlas ti nende arvamust selle kohta, millega peaks märgalasid taas tades arvestama. Samuti soo vitakse n-ö lumepallimeetodil
saada uusi kontakte, kellega veel võiks nende küsimuste as jus suhelda.
tuleb üle hinnata Märgalade taastamises ja nei le seejärel mingi majandusliku funktsiooni leidmises on suur töö ökoloogidel. Nad peavad hindama mingi tegevuse mõju looma-, linnu- ja taimeliikidele ning jagama soovitusi, kuhu on midagi mõistlik rajada ja kuhu see või teine rajatis kohe kuidagi ei sobi. Näiteks ei saa tuulepar ke rajada lindude rändeteedele ja need ei tohiks olla ka liiga lä hedal kaitsealuste liikide pesit suskohtadele.
Kuigi liikide lõikes pole uuringuid praegu veel kuigi pal ju, võib seniste teadmiste põhjal üldistades öelda, et elupaigad võivad ohtu sattuda ennekõi ke tuuleparkide rajamise tõttu. Aga ka päikesepaneelid kätke vad mõningatele liikidele ohtu sid. Seega tuleb kõigepealt veen duda, kes piirkonnas elutsevad, ja alles seejärel saab hakata pla neerima mingi konkreetse raja tise ehitamist.
WaterLandsi projekti viivad ellu Eestimaa Looduse Fond (ELF), Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), AS Tootsi Turvas ja Tartu Ülikool. Projekt kestab viis aastat (2021–2026), selles osaleb 32 partnerit 14 Euroopa riigist ja seda juhib Iirimaa Dublini Ülikooli Kolledž (UCD). Projekti kogueelarve on 23 mil jonit eurot, millest läheb Eesti soode taastamiseks 5,2 miljonit eurot.
Siiani veel soojakutes tegutsev Pärnu kodutute loomade varjupaik kolib järgmisel aastal loodetavasti uude hoonesse, sest raha selleks on olemas ja ehitushangegi välja kuulutatud.
SILJA JOONPraeguse riigihanke lepinguga on Varjupaikade MTÜ käsutusse antud maa aadressiga Raba 32, Pärnu. Varjupaikade MTÜ kom munikatsioonijuht Anni Anete Mõisamaa kinnitab, et nii on see olnud kõigi nende 15 aasta jook sul, kui on Pärnus tegutsetud.
„Sellele maale oleme ühin gu, vabatahtlike ja toetajate jõududega loonud varjupaiga, mis tegutseb ajutistes soojaku tes,“ selgitab Mõisamaa.
See aga ei ole jätkusuutlik varjupaiga pidamise viis. See tõttu saigi neli aastat tagasi Var jupaikade MTÜ initsiatiivil Pär nu linna arengukavasse surutud varjupaiga hoone ehitamine.
Nüüdseks on suurim areng see, et Pärnumaa Omavalit suste Liit, kuhu on koondunud Pärnumaa kohalikud omava litsused, on alustanud looma de varjupaiga hoone ehitamist. Seda hoonet on kaua oodatud, sest varjupaigas peab olema ta gatud heaolu nii loomadele kui ka inimestele.
„Kohalik omavalitsus toe tab loomade ülalpidamist esi mesed 14 päeva,“ lausub Mõi samaa. „Edasi saame loomade eest hoolitseda ja neid varjupai gas hoida ainult tänu annetaja tele. Seega oleme väga tänuli kud, kui armsad inimesed toe tavad meie tegevust, et saaksi
me tagada hoolealustele pari ma võimaliku hoolitsuse.“
Eriti tänulik ollakse kvali teetse kassitoidu eest, sest seda kulub varjupaigas kõige roh kem.
on palju abi
„Oleme Varjupaikade MTÜ-s kogunud loomavõtjatelt infot, kuidas nad varjupaigani jõud sid, ja tervelt 21% võttis looma just tänu sotsiaalmeedias näh tud kuulutusele. Sotsiaalmee dia mängib loomade koju aita mises väga suurt rolli,“ räägib kommunikatsioonijuht.
Enamasti satuvad loomad varjupaiga hoole alla kolmel põhjusel. Kõige rohkem on loo mi, kes on leitud tänaval hul kumast. Kui loomal on omanik, kes teda otsib, või mis veel pa rem – kui loom on kiibistatud, siis saab ta varjupaigast taga si koju.
„Kuid suur hulk on ka neid, kellel omanikku ei olegi ja keda ei otsita. Eriti suur on see prob leem just tänavakasside seas,“ tõdeb Mõisamaa.
Lisaks saabub varjupaiga hoole alla loomi, kes on pääste
n Varjupaikade MTÜ on Eesti suurim kodutute loo madega tegelev organisat sioon, kuhu kuuluvad varju paigad Läänemaal, Pärnus, Tallinnas, Viljandis, Võrus ja Valgas ning loomade hea olukeskus Viljandimaal. n Kokku 15 tegutsemis aasta jooksul on MTÜ koju aidanud üle 23 000 looma. n Pärnu loomade varjupai ga juhataja on Seyle Juss.
tud halbadest tingimustest, ne mad on põllumajandus- ja toi duamet omanikult võõranda nud ja varjupaika toimetanud.
Vahel võetakse varjupaika vastu ka loomi otse eraisiku telt, kui nad on sunnitud min gil põhjusel oma lemmikust loobuma.
„Aga see on pigem erijuhus ja seda teeme vaid vastavalt võimalustele. Eelkõige soo viks, et loom saaks jätkata elu oma kodus, ning oleme nõuga ja muul moel loomaomanike le toeks,“ rõhutab Anni Anete Mõisamaa. Kui ikkagi tuleb loo male uus kodu otsida, siis sel leks on MTÜ loonud Koduotsija Facebooki lehe. Selle lehe kau du aidatakse omanikel otsida ise loomale uus kodu, et loom ei peaks vahepeal varjupaika sattuma.
„Kui meie hoolealused saak sid rääkida, siis usume, et nad väljendaksid tänulikkust sel le eest, et nad on tänavatelt või halbadest tingimustest pääste tud ja leidnud ulualuse, kus neil on turvaline ja nende eest kan takse hoolt. Üle kõige tahaksid nad aga seda päris enda inimest ja kodu, kus elupäevade lõpu ni mõnusalt elada,“ mõtiskleb Mõisamaa.
Kas varjupaiga töötajad käivad ka loomi päästmas? Mõisamaa sõnul käiakse loomi päästmas koostöös põllumajandus- ja toi duametiga.
„Kõige eredamalt on meeles eelmisel aastal 31 kollilaadse koera päästmine väga jubeda test tingimustest,“ ütleb Mõisa maa. „Tegu oli kutsikavabriku ga, kus loomapidaja aretas koe ri rahateenimise eesmärgil ja loomade heaolust ei hoolinud. Õnneks said koerad päästetud ja enamikule leidsime ka uued kodud. Praegu on sellest selts konnast Pärnu varjupaigas ko duootel veel kaks koera.“
Koroonapandeemia ajal oli inimestel palju muret oma töö kohtade ja lähedaste tervise pä rast. See kummaline aeg mõju tas ka loomade varjupaiga elu. 2020. aasta kevad tõi kogu Var jupaikade MTÜ jaoks kaasa suuri muutusi.
„Kui riik lukku läks, põhjus tas see väikese ehmatuse, sest külalisi varjupaika sisse lasta ei saanud ja kartsime, et loomad ei saa uutesse kodudesse,“ mee
nutab Mõisamaa. „See andis meile võimaluse oma tööd üm ber planeerida ja nii viisime läbi mitmeid muudatusi – lükkasi me nii palju tegevusi kui või malik online-kanalitesse, aren dasime oma kodulehte ja kor raldasime ümber varjupaikade külastamise.“
Suurt rõhku pandi varjupai ga loomade tutvustamisele just kodulehel ja sotsiaalmeedias. Juhtus see, et kui vähenes ini meste niisama kohapeal käimi ne ja loomade vaatamine, siis keskkond muutus hoolealuste le vaiksemaks ja rahulikumaks.
„Tänu sellele hakkasid loo mad avanema ja ennast roh kem näitama – ka need, kellele muidu tekitas keskkond stres si ja kes selles olukorras peidus istusid või vastupidi ülinärvili sed olid,“ kirjeldab Mõisamaa. „Tänu sellele hakkasidki koju saama ka need loomad, kes olid varjupaigas oodanud kuid või lausa aastaid. Nüüd tundub juba loomulik, et looma võtmi ne algab kodulehelt ja varju paik pole meelelahutusasutus, kuhu niisama aega veetma tul la.“
Loomasõpru tuleb lähedalt ja kaugelt Pärnu varjupaigal on palju pi kaajalisi koostööpartnereid, kellele ollakse väga tänulikud. Tanni kauplus toetab varjupai ka juba mitmendat aastat tehnika tasuta hooldusega ja on kinkinud neile vajalikke kvaliteetseid Husq varna tooteid. Pärnu Postimees avaldab igal nädalal ühe hoole aluse loo, kes otsib kodu. Halve ti loomakliinik aitab hoolealu seid kvaliteetse veterinaarse abi ga soodsamatel tingimustel.
Pärnu varjupaik on Varjupai kade MTÜ osa ja pidevas suht luses kolleegidega teistest var jupaikadest. Pärnu varjupai gas on seitse töötajat, Varjupai kade MTÜ-s üle Eesti kokku 58 töötajat. Tööalane väljaõpe toi mub varjupaikades kohapeal,
sest sellist ametit pole võimalik kuskil õppida.
„Psühholoogilisest abist oleks palju abi, kuid peame olema üksteisele toeks ja ise hakkama saama,“ märgib Mõisamaa.
Pärnumaa varjupaiga kas sid leiavad vahel tee Tallinna Pe saleidjasse. Kas sel moel saab nii mõnigi Pärnumaa kassike oma le peremehe pealinnas? Aeg-ajalt tuleb ikka ette, et mõni Pärnu maalt leitud neljajalgne kolib hoo pis pealinna või mujale Eesti otsa.
„Vahel reisitaksegi mõnest teisest linnast meie juurde, sest tahetakse konkreetselt mõne le meie hoolealusele kodu pak kuda. Isegi Soomest on tuldud meie varjupaika looma võtma,“ kinnitab Mõisamaa.
Milliste mõtete ja tunnete ga minnakse Pärnu varjupai
gas vastu talvele? Kui peaks tu lema –30 kraadi pakast, kuidas siis toime tullakse?
„Talvele lähme vastu natu ke kahetiste tunnetega. Ühelt poolt oleme väga elevil uue hoone ehitamise üle, teisalt aga teame, et ehituse aeg tuleb meie jaoks väga keeruline,“ lau sub ta. „Varjupaik kolitakse sel leks ajaks praeguse krundi kõr vale ja kõik muutub veel ajuti semaks, kui praegu on. Ka loo made kohtade arvu oleme sun nitud kokku tõmbama.“
Pärnu kodutute loomade varjupaiga töötajate suurim soov on, et uue hoone ehitus lä heks hästi. Praeguse seisuga on valmis hoone projekt ja positiiv selt lõppes ka ehituse riigihan ge. Loodetakse, et aasta pärast on maja valmis.
Meie põhitegevuseks on: • Puitmaterjalide müük • Voodrilauad • Värvitud voodrilauad • Sisevoodrilauad
• Värvitud sisevoodrilauad • Tuulekastilauad • Värvitud tuulekastilauad • Immutatud terrassilauad • Saematerjal
• Katuste ehitus
• Fassaadide soojustamine • Puit- ja krohvfassaadid • Siseviimistlus- ja maalritööd • Plaatimistööd • Vannitoad, WCd, saunad
• Küttesüsteemide paigaldus
www.asrex.ee
„On loomulik ja inimesed saavad aru, et varjupaik pole meelelahutusasutus, kuhu niisama aega veetma tulla.“
ANNI ANETE MÕISAMAAFOTO: SILJA JOON
Korstnapühkija Jürmo Piberman on seda ametit pidanud ühtekokku 11 aastat ja näinud selle aja jooksul korstnaid, mille seisukord on uskumatult halb.
Lühikeses usutluses räägib Piberman, millised valed küt misharjumused on inimestele vanast ajast sisse juurdunud ja mida neile soovitada.
Kui kohe alguses korstnapüh kija jutt lühidalt kokku võtta, siis ilmneb üllatav tõsiasi: küttesead med on tihtilugu korrast ära just majades, kus pererahvas on juba aastaid ahjuküttest toasooja saa nud ja nende meeltes on tekki nud n-ö rutiinne lohakus.
Kui tihe on teie töögraafik? See oleneb hooajast. Inimesed on harjunud mõtlema kütte seadmete puhastamisele enne kütteperioodi algust ehk sügise ti. Kuna mul on palju püsiklien te, siis on töö aasta vaates üsna võrdselt jaotunud – olen õpeta nud inimesi, et korsten tuleks üle vaadata korra aastas. Samas
on ooteaeg ikkagi sügiseti paar kuud, kevadel kuu aega.
Kui kaua olete korstnapühki jana töötanud ja kus peami selt tegutsete?
Praegu jookseb 11. aasta – alus tasin 2012. aastal ja tegutsen Harjumaal.
Kui tihti näete väga halvas või ohtlikus seisus korstnaid?
Kuna minu kliendibaas on pü siv, 70–80% inimesi on mind varemgi kutsunud, siis on neil kütteseadmetega hästi. Aastas näen kokku 30–40 ohtlikku küt teseadet. Seal mängivad rolli erinevad tegurid.
Mis võib inimesele ohtu kuju tada?
Üks on korstna ots – see võib olla lagunenud ja tihendatud
põlevmaterjaliga, näiteks vahu või Makroflexiga. Teisalt võivad olla mõrad korstna pööningule jäävas osas või puitkonstrukt sioonid liiga lähedal, nii et või vad süttida.
Ohtlikud võivad olla ka ühen duslõõrid, mis ühendavad kütte seadet ja korstnat. Kui need on kinni kaetud ja ma ei saa vaada ta, kas on tekkinud mõrasid, kust võib kuumus ja suits sisse pääse da. Lisaks võib tekitada ohtu küt
tekolle ise – mõningate ahjude puhul on küttekolded lagunenud ja ahju lagi varisemisohtlik.
Lisaks olen näinud läbipõle nud sauna- ja praeahjusid ning katkiseid pliidiplaate, mis või vad tekitada ohu kütmise ajal. Kuumus kandub edasi põlev materjalidesse või läheb suits tuppa. Eriti halb on olukord, kui tuppa jõuab lõhnatu ja värvitu vingugaas, mis võib inimesele juba eluohtlik olla.
Kuidas vingugaas tuppa jõuab? Vingugaas tekib enamasti siis, kui küttekolle on katki. Et seda ei juhtuks, peab kogu küttesüs teem olema terve ja pragudeta, sest ka läbi pragude võib vingu gaas tuppa pääseda.
Teine võimalus on see, et sii ber suletakse liiga vara – nii ta kistatakse vingugaasi tee korst nasse ja see jõuab hoopis elu ruumidesse. Siibri tohib sulgeda alles siis, kui kõik söed on kus
tunud. Vanast ajast on inimes tel millegipärast arvamus, et kui söed on all, siis peaks siibri sulgema, et mitte korstna kau du sooja välja lasta. See on vale! Ohtu seavad end need, kes on juba aastaid kütnud ja muutu vad liiga julgeks. Need, kes on endale alles hiljuti kütteseadme soetanud, on tihti palju ettevaat likumad.
Mida te visiidi jooksul kontrol lite?
Kõigepealt uurin, kuidas on aas ta läinud ja kas on mingeid mu resid. Uute klientide puhul võtan ka läbi, kas teatakse, kuidas siiber töötab, kuidas ahju kütta ja sulge da. Tavaliselt tekib inimestel kü simus, kui palju puid alla panna ja kui tihedalt tuleks kütta.
Seejärel puhastan korst na tahmast – selle kogunemi sel võib korsten süttida, teisalt on tahm ka soojusisolaator. Kui tahma on liiga palju, ei saa seade korralikult soojendada. Iga ob jekti lõpus annan ülevaate küt teseadmete üldisest ohutusest. Kui mingi kütteseade on väga halvas seisus, siis teen ettepane ku päästeametile, kellel on õigus selle seadmega kütmine keelata.
Isegi kui korstnapühkija on seadmed üle vaadanud, tasub meeles pidada, et selle aasta märtsist on vingugaasiandur kohustuslik ka tahkeküttesead mega hoonetes, kus on näiteks ahi, pliit või kamin. G4S-i stan dardlahenduste divisjoni direk tor Tarmo Pärjala toob näite, kui salakavala vaenlasega vin gugaasi puhul tegemist on.
„Meil on ette tulnud juhtu meid, kus tänu vingugaasian duri paigaldusele on inime sed avastanud, et nende elu ruumides on pikemat aega ol nud vingugaas,“ ütleb Pärjala. „Inimesed on kurtnud pärast anduri paigaldamist, et andur annab kogu aeg häiresignaali. Põhjus pole selliste juhtumite puhul mitte rikkis andur, vaid vingugaas eluruumis.“
Sellisel juhul tuleks Pärjala sõnul kutsuda korstnapühki ja, kes vaataks küttekehad ja kütmisviisid üle. Kuigi väikese CO kontsentratsiooni korral ei pruugi inimene end kohe hal vasti tunda, on see pikema aja jooksul ikkagi tervisele kahjulik.
säästad raha ja tervist Novembrikuus on kütteperiood täies hoos ja keskkonnaminis teerium soovib juhtida elanike tähelepanu sellele, kui olulised on õiged kütmisvõtted nii inime se tervisele, keskkonnale kui ka ahjuomaniku rahakotile.
Õigeid kütmisvõtteid tuleb kasutada selleks, et ahjukütmi se mõju õhukvaliteedile ja ini
mese tervisele oleks võimalikult väike.
Arvatakse, et niiskeid puid kasutades on ainukeseks prob leemiks nende halvem süttimi ne. Aga märja puiduga küttes rikutakse ka oma küttekollet ja korstnat ning õhku eraldub märksa rohkem saasteaineid. Samuti on märja puidu kütte väärtus mitu korda väiksem.
Keskkonnaministeeriumi vä lisõhu ja kiirgusosakonna pea spetsialisti Kaidi Kiili sõnul ei teagi inimesed tihti, et teevad ahju, kaminasse või pliidi alla tuld tehes midagi valesti.
„Õige tuletegemisega saab igaüks anda panuse parema õhukvaliteedi heaks. Kõige olu lisem on kasutada vaid kuiva puitu, süüdata tuli pealtpoolt ja kütteseadmeid regulaarselt hooldada,“ ütleb Kiil. Paljudes tekitab hämmingut soovitus süüdata tuli pealtpoolt. Aga kui nii toimida, liigub tuli ülalt alla, nii et põlemine saab alata sta biilsemalt ning tekkivate saas teainete heitkogused on märksa väiksemad ja kütmisest saadav kasutegur palju suurem.
Kütta tuleb kuivade puudega Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ahjulaboris on katsete ga tõestatud, et niisket halupui tu kuiva asemel kasutades on peenosakeste heitkogused üle kahe korra suuremad.
„Otseselt vähki tekitavate ühendite osas on heitkoguste erinevused niisket puitu kasuta des veelgi suuremad, olles koha ti isegi kuni kümme korda suu
remad,“ selgitab Kiil. Ikka tuleb üle korrata, et prügi põletamise ga seatakse ohtu nii iseenda kui ka oma lähedaste tervis.
„Koduses majapidamises jäät mete põletamisega tekkivate oht like ainete heitkogused on mär kimisväärsed,“ lausub Kaidi Kiil. „Jäätmete põletamisel tekkivad
ühendid on ohtlikud päris mit mel põhjusel: ohtlikud ühendid on püsivad, toksilised ning kogu nevad organismides ja toiduahe lates. Ahjus moodustub prügi põletamisel eralduv tahmakiht, mis vähendab ahju tööiga ja küt te efektiivsust.“ Vähemalt kord aastas tuleks lasta korstnapüh
kijal puhastada korsten ja küt tekolded. Ahju ja selle lõõristiku korrashoid tagab piisava tõmbe, mis mõjutab otseselt põlemist. Kui kütmise ajal tuleb korstnast valget suitsu, on kütmisega kõik korras.
Ja kütmisega ei maksa üle pingutada. Meeles tuleb pida
da, et ahi hakkab sooja and ma alles mõne aja pärast. Liigkütmist tuleb vältida, sest see võib lõhkuda küttekollet ja põhjustada tahmapõlen gu. Ahjuomanikele kasulik ke nõuandeid saab vaadata ja meelde tuletada veebilehelt www.kutaoigesti.ee.
suundade ja eelistuste väljatöötamine; osalemine valla arengukava ja ül dplaneeringu väljatöötamisel, täiendamisel ja elluviimisel; üld- ja detail planeeringute ettevalmistamine, koostamine ja menetlemine; vastamine enda pädevusse kuuluvatele avaldustele ja kirjadele; planeerimismater jalide edastamine volikogule ja vallavalitsusele; Kihnu valla arenduspro jektide ettevalmistamine ja juhtimine; riigihangete läbiviimine
Nõuded kandidaadile kutseharidus keskharidusega; väga hea eesti ja inglise keel; arvutioskus spetsialisti tasemel
Kasuks tuleb geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri magistrikraad või ruu milise keskkonna planeerija kutse või vähemalt 2aastane erialane tööko gemus; riigi põhikorda, kohaliku omavalitsuse korraldust, avalikku tee nistust ja oma töövaldkonda reguleerivate õigusaktide tundmine; oskus koostada õigusaktide eelnõusid ning haldusakte, samuti teada ja järgida haldusmenetlusele kehtestatud reegleid
Omalt poolt pakume töötasu 1700 €; vajadusel elamispind; toetav meeskond; kodus töötamise võimalus Kandideerimiseks saada CV ja motivatsioonikiri Kihnu Vallavalitsuse e-postile info@kihnu.ee hiljemalt 22. novembril kell 16.
Kontakt Egon Vohu, vallavanem, tel 5564 9365, e-post: egon.vohu@kihnu.ee
