Lk 2
Lähiaja tegevused: Rail Baltica ehitusse investeeritakse aastatel 2020-2022 123 miljonit eurot
Lk 3
Lk 4
Mis teoksil? Omavalitsuste olulisemad teetähised ning ehitusplaanid
Opereerimisplaan nimetab rongitüübid, millised meilgi sõitma võiks hakata
PE ATUS
JÄRGMIN E
RAIL BALTICA – KIIRE RONGIÜHENDUSE INFOLEHT • 18. JUUNI 2020
Eestisse mahuvad korraga nii metsised, merikotkad kui ka Rail Baltica aitavad paremaid projekteerimisotsuseid langetada.
INTERVJUU Rail Baltica ettevalmistused liiguvad tempokalt ning rääkimata mõne aasta tagusest trammiühenduse rajamisest Tallinna kesklinna ja lennujaama vahele, on praeguseks juba järgmised objektid ehituses. See aga ei tähenda, et keskkonnateemad oleksid planeerijate jaoks teisejärgulised. Projekti tarbeks on uuringuid ja mõjude hindamisi tehtud kaugelt rohkem, kui seadus ette näeb, ja palju on ees ootamas, ütleb Rail Baltica keskkonnajuht Roland Müür. ujal maailmas eelistatakse raudteed teistele transpordiliikidele lisaks mugavusele ja kiirusele ka selle väikese ökoloogilise jalajälje tõttu. Kuidas Eestis selle mõju tajutakse? Kõik oleneb muidugi sellest, millega võrrelda ja millistele uuringutele toetuda. Kui kõrvutame näiteks kaubatranspordi energiakulu, siis võib öelda, et kui liigutaksime kaupu rongiga, oleks see oluliselt säästlikum. Kuna Rail Baltica on kavandatud kogu pikkuses elektrifitseeritult, siis vähendab see olenemata kasutatud elektrienergia päritolust oluliselt kogu Eesti ja lõunanaabrite transpordisektori õhusaastet. Kui vaadata veel suuremat pilti, siis tuleks lisaks otsestele keskkonnamõjudele arvestada ka teisi tegureid: ohutust, mürasaaste vähenemist jt. Üldiselt peetakse raudteed siiski üheks kõige keskkonnasäästlikumaks transpordiliigiks nii Euroopas kui ka maailmas laiemalt. Olete juba üle kahe aasta Rail Baltica keskkonnajuht. Kuidas te ise keskkonnateemadeni jõudsite? Olen ise Pärnus sündinud ja käi-
nud Pärnu 4. keskkoolis. Lõpetasin ka sealse bioloogiaklassi, aga pärast kooli mul tegelikult plaani keskkonnateemadega tegeleda polnud. Läksin esmalt ülikooli füüsikat õppima ja sattusin valdkonda hoopis ühe põneva rahvusvahelise projekti kaudu, kuhu mind meeskonnaliikmena kaasati. Sealt sain tõelise nn rohepisiku külge ja siiani pole töiselt igav hakanud ega valikut kahetseda tulnud. Millised teemad teil igapäevaselt töölaual on? Kuna Rail Baltica rajamine eeldab väga suures mahus keskkonnamõjude kaardistamist, uurimist ja hindamist, siis on ampluaa väga lai. Võib öelda, et tegelen RB Estonia poolelt kõikide keskkonnamõjusid puudutavate küsimustega, milleks on hindamiste tellimine ja koordineerimine ning erinevate täiendavate uuringuvajaduste kaardistamine, puudutagu see linnustikku, taimestikku, veestikku või midagi neljandat. Samuti on minu vastutusalas arheoloogilised uuringud või ühena viimastest metsiseid puudutava mahuka uuringu tellimine. Ma ei tegele teemadega üksi, meil on meeskonnas veel mitu keskkonnaspetsialisti ja erinevate elualade eksperti, kes
Kuidas jõuti loodusmõjude vaatest praeguse trassivalikuni? Kui hakata kaugemalt pihta, miks üldse valiti trass läbi Pärnu, siis võib lühidalt öelda, et selle valiku taga on kümned uuringud. Esiteks fakt, et Tartu trass oleks tähendanud väga paljude hoonete ja elamute mahavõtmist – olemasolev trass on kitsas ja valdavalt ühe rööpapaariga ning läbib mitmeid asulaid. Lisaks tuli arvestada ohutuse, maksumuse, tehnilise teostatavusega – kiirraudtee ülepääsud peavad olema mitmetasandilised ja nõuaks ligi 50–60 ristumise ümberehitamist. Siin ei ole küsimus ainult looduskeskkonnas. Kas te kujutate ette, et me oleksime läinud maju lammutama ja hulgaliselt maid võõrandama Aegviidus, Tapal, Tamsalus, Jõgeval, Tartus, Elvas jne? Kõikides nendes kohtades paiknevad hooned kohe raudtee kõrval. Pärnu trassi nüüdseks valitud asukoha tingis looduse vaatest väga selgelt see, et lähtuti põhimõttest vältida Natura 2000 ja kaitsealade läbimist. Läbi nende on raudteed rajada väga keeruline ja seda juba ai-
nuüksi Euroopa Liidu looduskaitseõigusest tulenevalt. Seega ei jäänud raudtee keskkonnamõju, ohutuslikke, ehitustehnilisi ja majanduslikke aspekte arvestades väga palju alternatiive. Planeerimisel kasutati nn välistust: esmalt langesid välja suure loodusväärtusega piirkonnad ja kaalule jäid alad, kus leevendavate meetmete kasutamine annab loodetud mõju. Olemasoleva trassi ulatuses on kõikides lõikudes võimalik raudtee mõjusid maksimaalselt leevendada, seega on see inimkeskkonna, looduse ja riigi rahakoti vaatest kõige mõistlikum variant. Riigikohus tegi mai lõpus otsuse, et Pärnust lõuna poole jääva Rail Baltica trassi osas tuleb teha täiendavad uuringud. Mida see täpsemalt tähendab?
Riigikohus tühistas Pärnu maakonnaplaneeringu ühes lühikeses lõigus Pärnu linnast Eesti-Läti piiri vahel. Võib öelda, et tühistamisel on võtmekoht Luitemaa linnuala, mille kohta oli õigel ajal tegemata jäänud Natura ala hindamine. Otseselt puudutas lisamata jäänud dokument ligi viie kilomeetri pikkust trassilõiku, aga tühistati pikem lõik, kuna raudtee rajamise tehnilistest tingimustest lähtuvalt pole võimalik leida linnualast kaugemal asuvaid teoreetilisi alternatiive. Teistes lõikudes ettevalmistavad tööd käivad ja planeeringud on jõus Rapla-, Harju- ning Põhja-Pärnumaal. Mis edasi saab, mida see projekti valmimisele kaasa toob? Nagu öeldud, siis Luitemaa linnuala osas pidanuks läbi vii-
Keskkonnamõjudega tuleb arvestada ükskõik millise taristu ehitamisel ja trassi nihutamine või ka vanale trassile ehitamine ei tähenda, et mõjud kaovad, küll aga võivad muutuda leevendusmeetmed. Foto: Roland Müür
ma põhjaliku keskkonnamõjude hindamise – nn Natura hindamise. Keskkonnamõjud tuleb hoolikalt välja selgitada nendegi projektide puhul, mis avaldavad ka kaudset mõju Natura aladele. Seega tuleb see hindamine nüüd läbi viia ja analüüsida, et kui trassi ei ole võimalik või pole mõistlik nihutada, siis milliseid leevendusmeetmeid saab rakendada. Maakonnaplaneeringu tühistamine ise aga projekti valmimist ei mõjuta, peame ehitusetapid ümber tõstma ning usun, et püsime ajakavas. Keskkonnamõjude hindamine seega jätkub? Rail Baltica ettevalmistamisel on projektimeeskond tellinud mahukamaid ja ulatuslikumaid uuringuid ning mõjuanalüüse, kui seadus ette näeb. Loetelu oleks pikk: arheoloogilised uuringud, taimeliikide- ja veerežiimi hindamine jne. Oleme teinud seda selleks, et enne põhiprojekti valmimist oleks meil maksimaalne teadmine, kas negatiivseid mõjusid keskkonnale on ning kas ja mil määral on need sel juhul leevendatavad. Mitte keegi projekti partneritest ega elluviijatest ei alahinda looduskeskkonna väärtust ega kahtle nende mõjudega arvestamise vajalikkuses. Hetkel on projektimeeskonna enda initsiatiivil käimas kogu põhiprojekti keskkonnamõjude hindamine, et olla kindel minimaalses keskkonnamõjus ja lahenduste toimivuses. Kas olemasoleval trassil on võimalik leida lahendus, kus mõju linnustikule, sealhulgas metsistele, oleks väikseim? Võimalik on leida praeguse trassi puhul piisavad leevendused, et raudtee mõju metsiste asurkonnale oleks minimaalne. Võib öelda, et ka trassi nihutamine 20 kilomeetrit ei muudaks mõjusid päris olematuks ja lisanduda võivad veel uued mõjud, kuna uurimata on sealne pinnas, loomastik, taimestik, veerežiim jne. Ehk siis tegelik mõju mõnele taime- või loomaliigile sõltub väga paljuski leevendusmeetmetest.
Rail Baltica on üks mahukaimate keskkonnauuringutega projekt Eesti ajaloos, mh tehti enam kui 140 000 euro eest Eestis esmakordselt nii põhjalik metsiste elupaiku käsitlev uuring.
Jätkub lk 3