Lk 3
Lk 6
RONGISÕIT muutub Euroopas inimestele veelgi olulisemaks transpordiviisiks
KOHALIK PILK: mida toob RB kaasa kohalikele elanikele ja ettevõtetele?
Lk 8
ERIVÄLJAANNE: milline on sinu tähemärgi rongi- ja reisihoroskoop?
PE ATUS
JÄRGMIN E
RAIL BALTICA – KIIRE RONGIÜHENDUSE INFOLEHT • 7. JAANUAR 2021
Heidi Hanso: kui tulevikus saaks Eestist mõnusalt rongiga kuskile, eelistaksin seda kindlalt lennukile
A
Mullu sõitsid esimest korda elus kiirrongiga, aga kas üldse mäletad, millal sa esimest korda elus rongiga sõitsid? Mäletan väga hästi. Lapsena, kui ma olin pisike beebi, siis mul oli näokasvaja, healoomuline hemangioom, ja ma sõitsin oma teisest elukuust kuni kümnenda eluaastani alguses üle paari nädala ning siis üle paari kuu vanematega rongiga Moskvasse. Nii et nende vanade rongidega ma olen sadakond korda vähemalt Moskvas käinud. Sellega on mul veel üks tore lugu. Moskvas oli üks väga äge linnuturg. Tollal ei tohtinud üle piiri loomi tuua, aga mina sain sealt endale karvased villakhamstrid. Pidin piirivalve ees teesklema, et magan seal üleval kupeenaril ja need hamstrid olid mul põues väikeses puuris. Kas sa sealt saidki oma armastuse loomade vastu? Hea küsimus. Kindlasti see mängis rolli. Ega neid villakhamstreid enne kellelgi olnud, aga mina nad tõin ja siis oli pool Saaremaad neid täis. Aga Saaremaal – meil olid ju talus sead, lambad, lehmad, loomad, kanad-kuked. Ja sellest armastusest on nüüdseks selline fanatism kasvanud.
K
Et sa looma- ja linnusõber oled ning teed ühtlasi keskkonnasaadet, kas võib öelda, et sa oled loodusega sina peal? Kindlasti jah. Teletööd olen muidugi kaua teinud, 15 aasta ringis. Aga eelmisest aastast alates teeme ka Marko Matverega sellist vahvat keskkonnasaadet nagu „Jälg”, mis on väga-väga põnev ettevõtmine. Kui palju sa aga ise teadlik keskkonnatarbija oled või tavaelus keskkonnaküsimuste peale mõtled? Mõtlen keskkonnaküsimuste peale väga palju. Lisaks teletööle olin ma ju umbes kümmekond aastat tagasi ise „Teeme ära” pundis, mõttetalgutel, ja edasi tulid meil need maailmakoristuspäevad ja muu. See on kõik mu silmi avanud – siin Saaremaal oma võpsikuski sorteerin prügi ja minu komposteerimissüsteem on selline, et kõik, mis inimesest järele jääb, läheb esimese joonena kausiga ukse taha ning siis mu paarkümmend hane-parti-kana ja koerad-kassid söövad kõik meelepärase ära. Nii et põhimõtteliselt jõuavad kompostihunnikusse võib-olla ainult mandariinikoored, kuna ma lihtsalt ei viitsi neid lammastele anda. Aga tegelikult suhtun keskkonnateemadesse väga tõsiselt ja taaskasutan väga palju. Näha mind uut asja ostmas on pigem haruldus. Aga nüüd on sellega juba üks teine teema: ka teise ringi asjade kasutamisel tuleb ol-
Tegelikult ei peaks ju ka kaltsukast ostma kahte pluusi, vaid ainult selle, mis sul vaja on.
RAUNO LEE Rail Baltic Estonia kohalike peatuste projektijuht
Kanal 2-s keskkonna- ja loomasaadet tegev, ise ehedat maaelu elav Heidi Hanso räägib intervjuus, kuidas on kujunenud temas keskkonnateadlikkus, mida ta arvab reisimise ökoloogilisest jalajäljest ning kas Eestis oleks ruumi meie oma Greta Thunbergile. lustame sellest, et küsime selle nii erakordse möödunud aasta valguses – millal sa viimati reisisid ja kuhu? See oli 2019. aasta detsembris, kui käisin Prantsusmaal Marseille’s ja Pariisis. Ning huvitav fakt: Pariisist Marseille’sse ja tagasi sõitsin esimest korda kiirrongiga. Ehk siis napilt enne seda, kui kõik lukku läks.
Kohalikud peatused võtavad ilmet
Heidi Hanso ei häbene öelda, et loomaarmastusest on tema jaoks kujunenud omamoodi fanatism. Fotol Heidi oma Pajuvärava talus. Foto: erakogu
la mõistlik. Mina olen juba veidi kimpus sellega, et mul on nii palju asju ja pean õppima neist lahti laskma. Tegelikult ei peaks ju ka kaltsukast ostma kahte pluusi, vaid ainult selle, mida sul vaja on. Ei tohi ahneks minna, kui odavasti kätte saab. Lisaks teen ju palju asju siit kodukontorist ja ka kodukontor on üsna suur keskkonnasääst, ei pea iga päev kuskile tööle minema. See annab mulle võimaluse vaadata aknast välja, kui paabulind õues esineb, ning märgata, kui rebane hoovi peal kanu noolida üritab (naerab). Ehk siis maaelu paistabki selline romantiline, hoovil jooksevad ringi eksootilised loomad ja elu on lill? Jah, see kõlabki hästi romantilisena. Aga argipäev on ikkagi see, et mu kummikud on kogu aeg nii mudased ja kuna mu majas praktiliselt puudub esik, siis seetõttu on kogu mu kodu paras tolmupesa. Igapäevaselt on toa-õue vahet jooksmas kaks last, kolm koera ja kolm kassi ning ilma naljata, vahel mõni pudulojus ka sekka. Ja minu maaelu – viljelen seda ühegi keskkonnaalase või PRIA toetuseta. Tegelikult tähendab see seda, et siin maal elamine ei ole ilma palga-
tööta võimalik ja teletöö on ideaalne lahendus: sügisel-talvel teen teleasju, kevadel-suvel mässan siin Pajuväraval loomade ning maaelu tutvustamisega linnainimestele ja koolilastele. Telekarjäär on mulle emotsionaalselt väga vajalik. Kaasaegne maaelu ongi minu jaoks see, et sul on töö, mis toob leiva lauale, siis on sul need loomad ja turism pakub lihtsalt hooajalise lisa. Muidugi kui ma maikuus Pajuvärava talu uksed külastajatele lahti teen, siis inimesed saavad tulla ja näha, mis tunne on elada nagu seitsmekümnendatel oma vanaemade kodus. Ja näevad, et mul ei ole muruniidukit ega piinlikult hoolitsetud aeda – mul haned-pardid söövad kogu muru ära ja kasvab, mis kasvab. Ma näen, et inimestel on vaja näha seda päris maalähedust, jätkusuutlikku talupidamist, lambale leiba anda ja kana sülle võtta, mitte millimeetri täpsusega niidetud muru või harilikku kodulooma kuskil uhkes puuris. Siin Pajuväraval on kõik selline ... loomingulises kaoses, aga väga sõbralik. Talvel muidugi upume porimerre ja seetõttu pole julgenud külalisi vastu võtta. Jätkub lk 3
ohalik rongiliiklus annab rahvusvahelisele raudteele laiema kasutusvõimaluse. Kava järgi tuleb Eesti trassiosale kaksteist kohalikku peatust. Raudteeäärsete asulate potentsiaal elupiirkonnana kasvab, sest kiire ja tõhus ühistransport toob suurtes keskustes asuvad töökohad kodule lähemale. Rongipeatusi ei saa raudteel igaühele meelepärastesse asukohtadesse laiali puistata. Regionaalrong ei tohi rahvusvahelist rongiliiklust aeglustada, seega tuleb ehitada mitmel pool välja lisarööpapaarid. Neid projekteeritakse juba praegu koos raudteega. Hilisema hoonestuse ning väiksemate rajatistega, näiteks teede ja parklatega, on aega rohkem. Potentsiaalset reisijate arvu silmas pidades on valminud kolm kohaliku peatuse taristu arhitektuurset lahendust. Need erinevad üksteisest nii mastaabi, olemuse kui ka hinna poolest. Standardse lahenduse juurde kuulub ooteplatvorm koos viitade, tabloode ja ohutuspiiretega, juurdepääsuteed, parklad ning ootepaviljon või jaamahoone. Jaamarajatised on planeeritud moodulitena, reisijate arvu kasvades saab vajadusel mooduleid lisada. Iga kohaliku peatuse juurde arvestatakse maad varuga, et vajadusel saaks taristut laiendada, näiteks parkimiskohti juurde luua. Juba praegu räägitakse omavalitsustega olulisemad küsimused läbi, et saaks algatada detailplaneeringu protsessi. Jätkub lk 5