REMONDIMEES (jaanuar 2017)

SHUTTERSTOCK

VANADEL MÖÖBLIESEMETEL

AKUTRELL

SHUTTERSTOCK

tuleb valida vastavalt töö iseloomule

on rääkida oma lugu

ABC MOTORS

HEA TARBESÕIDUK

muudab töö sujuvaks

Remondimees VÄ L J A A N D E K O O S TA S A S E K S P R E S S M E E D I A

26 . J A A N UA R 20 17

Loe lk 2, mis on polüuret aanvaht ja kuidas ta sooja hoiab.

Remondimees

Ilmub Maalehe vahel

Väljaandja AS Ekspress Meedia Tallinn, Narva mnt 13

Toimetaja Vilve Torn vilve.torn@ekspressmeedia.ee

Tegevtoimetaja Margit Aedla margit.aedla@ekspressmeedia.ee

Reklaamiprojektijuht Kirk-Marius Kukumägi kirkmarius.kukumagi@ekspressmeedia.ee, tel 661 3337, 511 7629

Kujundaja Mari Peterson mari.peterson@ekspressmeedia.ee

2 S I S U T U R U N D U S

MAALEHT Nr 4 (1529) 26. jaanuar 2017

Polüuretaanvaht hoiab maja hästi soojas, sest täidab kõik õhuvahed, kustkaudu muidu külm majja tungiks.

Polüuretaanvaht ehk PUR-vaht ehitiste soojustusmaterjalina hakkas Eestis levima alles kolm-neli aastat tagasi, kuigi mujal maailmas kasutatakse seda juba aastakümneid. Seda vahtu toodetakse mitmesugust, nii et endale sobiva leiab nii vana talumaja taastaja kui ka moodsa kodu ehitaja.

Tänapäevaseid soojustus- ja pinnakattematerjale pakkuva ja paigaldava ettevõtte 2K Services OÜ juhatuse liige Koit Helmrosin kinnitab, et kõigi PUR-vahtude eelis varasemate soojustusmaterjalide ees ongi see, et tegu pole plaatmaterjaliga – seda saab paigaldada nii-öelda ühes tükis, ilma et jääks liitekohti. Nõnda peab see paremini sooja kui näiteks vill ja teised soojustuses kasutatavad plaatmaterjalid.

Soojustusmaterjali soojapidavust näitab soojusjuhtivusarv ehk U-arv. Mida väiksem see on, seda paremini peab materjal sooja. Villa või vahtpolüstüreeni ehk „maakeeli” penoplasti soojusjuhtivust mõõdetakse plaadi keskelt, nõnda võib selle U-arv tulla üsna väike, mis peaks lubama head soojapidavust. Tegelikus elus aga on majade seinad ja muud konstruktsioonid harva päris sirged, vanematel majadel pole need seda kunagi.

See toob kaasa selle, et plaatmaterjaliga soojustades jäävad isolatsioonikihti paratamatult praod sisse, peale selle vill vajub aja jooksul. Nõnda tekivad külmasillad, mis halvendavad oluliselt maja soojapidavust.

PUR-vaht see-eest pihustatakse soojustatavale pinnale või injekteeritakse ehk süstitakse seintesse. Nõnda saab just sellise kuju ja paksusega soojustuskihi, nagu vaja on. Täpsemalt öeldes pritsitakse või süstitakse pinnale või vahesse vahu koostiosad ning vaht moodustub alles paigalduse käigus nende reageerimisel.

POLÜURETAANVAHT sobib soojustama nii uut kui ka vana maja

Kinnise või lahtise rakustruktuuriga Polüuretaan on polümeermaterjal, mida olenevalt selle tihedusest ja rakustruktuurist võib kasutada väga mitmesuguste omadustega konstruktsioonide soojustamisel. Eeskätt eristatakse PUR-vahtusid selle järgi, kas tegu on lahtise või kinnise rakustruktuuriga materjaliga. Lahtise struktuuriga vahud on pehmemad, lasevad õhku läbi ega ole ka veekindlad. Vanematest soojustusmaterjalidest võib neid võrrelda villaga.

Kinnise rakustruktuuriga vahud on tugevad, katsudes kõvad ning õhu- ja veekindlad, umbes nagu penoplast. Erinevus on siiski see, et PUR-il on umbes 20 protsendine auruläbilaskvus, mis tagab, et puit ei lähe seal sees mädanema.

Kui kõneldakse isolatsioonivahust, tuleb silme ette kõigepealt Makroflex.

Ometi on PUR-vaht nii katsudes kui ka lähedalt vaadates hoopis teistsugune, ütleb Helmrosin. Kuigi PUR-vaht nagu Makroflexki paisub pärast paigaldamist, ei tule teda hiljem lõigata, kuigi mõnikord seda siiski ka tehakse. PUR-vahtu lõigates ei muutu selle omadused, kuna tegu on kahekomponentse materjaliga, Makrofleksi puhul on tegu ühekomponentse materjaliga. Kui sellelt nn kilekiht ära lõigata, on vaht ultraviolettkiirguse, tuule ja ilmastiku vastu täiesti kaitsetu ja praktiliselt kõlbmatu. PUR-vaht aga peab ultraviolettkiirguse käes väga pikalt vastu, muutmata sealjuures omadusi.

PUR-vahtu ei saa hoonete soojustuses kasutada ainult sellisel juhul, kui min-

gid normid seda keelavad – näiteks, kui muinsuskaitsealuse hoone taastamine näeb ette takku. Kuid ajutisi kiireid konserveerimislahendusi saab teha ka muinsuskaitseobjektidel ja seda ongi tehtud.

Vanadel taastatavatel talumajadel on see-eest mitmeid kohti, kuhu PUR-vaht hästi sobib.

Helmrosin toob näite suure talumaja taastamisest Viljandimaal. Alumine osa seinast on majal maakivist. Seal on omanik lasknud sisse laduda fiboplokkidest uue sirge seina. Kahe seina vahemiku on Purest.ee injekteerinud lahtise rakustruktuuriga PUR-vahtu täis, sest seal on oluline, et sein hingaks.

Teist korrust, endist pööningut, on omanik soojustanud villaga, mille peale on Purest pritsinud kinnise rakuga PURvahu kihi, et saavutada sundventilatsiooniks vajalik õhutihedus.

Helmrosin selgitab, et kõige üldisemalt saab lahtise või kinnise rakustruktuuriga vahu kasuks otsustada selle järgi, kas isolatsioonitööd tehakse hoones seestpoolt väljapoole või vastupidi.

Seestpoolt soojustatakse üldiselt lahtise rakustruktuuriga vahuga, väljastpoolt aga kinnisega, et kaitsta maja väl-

jastpoolt niiskuse, tuule ja muude ilmastikumõjude eest. Reaalselt tuleb ehitada maja seestpoolt võimalikult õhutihe ja väljapoole järjest hingavamaks, kuid see kõik sõltub lahendustest ja pinnakatetest. Mingis kihis see õhutihedus kindlasti saavutada tuleb, selgitab Helmrosin.

Saab õhema soojustuskihi Moodsatest materjalidest uusi maju ehitades kasutatakse vundamendis ja soklis ainult kinnise rakuga vahtu. Mida ülespoole, seda rohkem on see läbirääkimiste küsimus, selgitab Helmrosin. Näiteks kui tahetakse hästi õhukest seina, siis tuleb valida kinnise struktuuriga vaht, sest see tagab soojustusefekti õhema kihina. Helmrosin võrdleb – 10 sentimeetrit PUR-vahtu võrdub oma soojustusomadustelt ligikaudu 20-sentimeetrise villakihiga. Ta lisab, et oma tegelikult toimelt võib seda võrrelda isegi kuni 25-sentimeetrise villakihiga, kuna vahtisolatsioon on õhutihe ja külmasildu ei jää.

Kuid arvesse tuleb võtta veel muidki asjaolusid, alates sellest, mis tüüpi materjalist on soojustatav konstruktsioon,

kuni selleni, kas majas elab allergikuid või astmahaigeid.

Elaniku tervis on alati esikohal, mistõttu pritsimise käigus tuleks pererahval hoonest lahkuda, kuni töö on tehtud, märgib Helmrosin. Ta lisab, et PUR-vahu valikul saavad nad silmas pidada ka väga tundliku tervisega inimeste vajadust, kus nad kasutavad vee baasil toimivaid vahtusid.

Nii kinnise kui ka lahtise rakustruktuuriga vaht võib olla üsna erineva tihedusega ja sellest tulenevalt erinevate omadustega. Näiteks mahub ühte kantmeetrisse 8 kuni 25 kilogrammi lahtise rakustruktuuriga vahtu. Kõige nii-öelda lahjemat ja pehmemat kinnise rakustruktuuriga vahtu mahub aga kantmeetrisse 35 kilogrammi, järgmist tüüpi 45–53 kilogrammi jne – olenevalt vajalikust koormustaluvusest.

Tervisele ohutu materjal PUR-vahtu saab paigaldada ka talvel õues, kuid sel juhul tuleb sellele lisada kiirendit, mis aitab vahul külmas paremini paisuda, muidu jääb paisumisefekt liiga väikeseks.

Kuigi PUR-vahu paigaldamine ei ole iseenesest eriti keeruline ega ka aeganõudev töö, on mõistlik seda tegema kutsuda ikkagi õppinud meistrimees. Esiteks maksab masin, millega seda paigaldatakse, ligikaudu 50 000 eurot ning seda ei ole võimalik praegu Eestis rentida. Teiseks tarnitakse vahtu peamiselt 205-liitristes vaatides.

Peale selle, kuigi juba seinas või mujal paigas oleva soojustusena on PUR-vaht igati tervislik ja keskkonnasõbralik, tuleb selle paigaldamise ajal arvesse võtta kindlaid riske. Nimelt tekib see vaht paigalduse ajal isotsüanaadi ehk MDI ja polüooli reageerimisel. MDI on aga kantserogeenne aine. Sellepärast kannavadki paigaldajad valget keemikaitsekostüümi ja -maski. Oht vältab aga kõigest kuus sekundit, kuni kestab reaktsioon, mille käigus on moodustunud täiesti ohutu aine.

PUR-vahtude valmistamisel ei ole ka kasutatud mitmeid aineid, mida ehitusmaterjalide puhul täiesti õigustatult kardetakse, nagu formaldehüüde ja klorofluorosüsinikke ehk CFC-sid.

PUR-vahtude üks suurepärane omadus on veel see, et see ei maitse hiirtele ega rottidele, tänu millele nad ei näri sellesse auke.

R E M O N D I M E E S 3

MAALEHT Nr 4 (1529) 26. jaanuar 2017

Hea tarbesõiduk muudab töö sujuvaks ABC MOTORS

Töökindel transpordivahend, liikuv kontor ja mobiilne mainekujundaja – nii iseloomustab head tarbesõidukit Abc Motors ASi turundusjuht Indrek Luberg.

“Tarbesõiduk on töövahend ja heaks teeb selle eelkõige töökindlus,” ütleb Luberg. Siiski pole hea tarbesõiduk tänapäeval enam pelgalt transpordivahend, vaid ka mobiilne kontor.

“Nutitelefoni ja tahvelarvuti hoidik ning sülearvuti laud ja kirjutusalus võimaldavad juhil autost väljumata tellimusi käsitleda ja dokumente vormistada.

Navigatsioonisüsteem hoolitseb selle eest, et valitud marsruut oleks optimaalne ning ajaja kütusekulu minimaalne. Juhtimisabisüsteemid, nagu parkimisabi ja tagurduskaamera, hoolitsevad ohutuse eest manööverdamisel.

Sobiva võimsusega mootor, ruumikas salong, mugav juhiiste ja konditsioneer tagavad mugava ning stressivaba töökeskkonna. Ja tänu sellele kindlasti ka suurema motiveerituse,” kirjeldab Luberg.

Ta on kindel, et korraliku tänapäevase hea varustusega tarbesõidukiga sujub töö kiiremini. Ühtlasi aitab selline sõiduk liikuva visiitkaardina ettevõtte mainet kujundada.

vitab Luberg. “Kui inimeste vedu on rohkem ja kaubavedu vähem, on mahtuniversaal kindlasti mugavam valik. Minu soovitus on läbi mõelda kõikvõimalikud olukorrad, kus autot kasutama hakatakse, selgitada oma vajadusi ka automüüjale ja teha põhjalik proovisõit müügil olevate autodega. See on kindlaim viis leida just teie vajaduseks sobivaim.”

Kaubik ülekaalukalt levinuim Renault Master ja Trafic olid 2016. aastal oma klassi populaarseimad kaubikud Eestis.

Renault’ tarbesõidukid on Euroopas müüduimad juba aastast 1998.

Neile, kes plaanivad tarbesõidukit soetada, soovitab Luberg lugeda autoarvustusi ja küsida tuttavatelt, millised on nende kogemused markidega-mudelitega.

Ta tõdeb, et kuna tarbesõiduk on töövahend, siis on iga teeninduses veedetud hetk tegelikult kulu. Kui odavalt saadud tarbeauto vajab peagi remonti, hävib ostu pealt kokku hoitud raha teenimata jäänud tuluna ka siis, kui remont ja varuosad garantiikorras tasuta on.

Otstarbele vastav ümberehitus Turundusjuhina teab Luberg, et sobiva tarbesõiduki leidmisel on hästi oluline selgitada välja kasutaja tegelikud vajadused – tar-

besõidukeid saab ümber ehitada ja kohandada.

“Linna vahel kauba vedamiseks saab poest osta standardse kaubiku või ehitada juba konkreetseid vajadusi arvestava furgooni raamautole või platvormile. Võib-olla aitaks mingil määral kõrgem, madalam või laiem furgoon korraga rohkem kaupa vedada, kusagile paremini ligi pääseda või kas või laevapiletilt raha kokku hoida,” toob Luberg näiteid. Näiteks Saksamaal telliti postiljonidele parempoolse rooliga autod, et nad ei peaks iga kord postkasti juurde minnes ümber auto jooksma.

“Läbimõeldud valikud tarbesõiduki ostul aitavad aega kokku hoida ja esialgu veidi kulukam lahendus võib end seeläbi

AUTOTEENINDUS UUED VARUOSAD AUTOLAMMUTUS http://pakiauto.ee/

üsna kiiresti tasa teenida.” Mõnikord võib aga otstarbekaks osutuda otsus soetada ka suuremasse kodusesse majapidamisse tarbesõiduk, kui mahtuniversaali võimalustest väheseks jääb.

“Seda saab soovitada siis, kui on teada konkreetse majapidamise vajadused. Kui suur on pere, mida plaanitakse selle autoga vedada, kus ja kui palju sellega peamiselt sõidetakse jne. Võib-olla sobib selleks lihtne viiekohaline väikekaubik,” soo-

Abc Motors on Renault’ automargi esindaja Eestis. Eelmisel aastal tõusis Renault Eesti tarbesõidukite turul Peugeot’ ja Citroëni järel kolmandale kohale.

Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) kinnitusel leidis tarbesõidukite turul 2016. aastal aset märkimisväärne tõus. Kokku müüdi 4972 uut tarbesõidukit, mis ületas 2015. aasta müüginumbrid 8,7% võrra. Detsembris müüdi enim Citroëni sõidukeid, aasta kokkuvõttes osutus edukaimaks aga Peugeot 784 müüdud tarbesõidukiga. Kaugele ei jäänud 717 müüdud autoga maha

Saksamaal telliti postiljonidele parempoolse rooliga autod, et nad ei peaks iga kord postkasti juurde minnes ümber auto jooksma.

ka Citroën ja kolmandaks tõusis Renault 558 autoga, toob AMTEL välja.

“Abc Motorsile oli 2016. aasta rekordiline nii käibe kui ka müüdud sõidukite arvu mõttes. Uusi Renault’ tarbesõidukeid müüdi Eestis 83 tükki rohkem kui 2015. aastal, mis teeb peaaegu seitse autot kuus enam,” lisab Luberg.

Eestis on levinuim tarbesõiduki liik kaubik. Eelmisel aastal moodustas müüdud kaubikute osakaal neli viiendikku kõigist tarbesõidukeist, mida kokku müüdi peaaegu 5000.

Kaubikutest kõige rohkem osteti omakorda enim väikekaubikuid täismassiga kuni 2,79 tonni. Nende osakaal kogu kaubikute müügist oli veidi üle poole ehk 2044 tükki. Seda segmenti juhivad PSA Grupi tooted Partner (Peugeot) ja Berlingo (Citroën).

Peugeot’ Partner on automüüjate kirjeldusel kompaktne ja lihtsasti käsitsetav. Selle kaubaruum sobib väiksemate veoste transportimiseks.

Kuni 3,5tonnise täismassiga ehk suuremate kaubikute turgu valitsevad ülekaalukalt Renault Trafic ja Master, mida müüdi vastavalt 224 ja 211 tükki. Bussidest müüdi klassiti enim Mercedes-Benzi, Iveco ja MANi mudeleid ning veoautodest Volvo sadulautosid, mida realiseeriti aasta jooksul 212 tükki.

VIVIKA VESKI

4 R E M O N D I M E E S

MAALEHT Nr 4 (1529) 26. jaanuar 2017

Akutrell tuleb valida vastavalt töö iseloomule Päris kõike pole mõistlik ühe ja sama akutrelliga ette võtta, iga tegevus tahab sobiliku võimsusega tööriista.

Akutrellide võimsused jaotatakse pinge järgi. Masinatel pole olemas n-ö ühte kindlat võimsust, võimsus tuleneb aku voltaažist ja jääb vahemikku 7,2–36 volti. Kehtib loogika, et mida suurem on pinge, seda rohkem saab masinast ka võimsust kätte.

18 V tööriistad on kõige suurema tootevalikuga. Enamasti leiab iga töömees sellest valikust sobiva. Mida võimsam tööriist, seda kauakestvam ja on tõenäolisem, et erinevaid töid tehes sellega midagi ei juhtu. Vastavalt võimsusele on ka muud detailid ja materjalid kvaliteetsemad, sest liiga võimas mootor nõrgas korpuses hakkaks mootorit kahjustama. Tekiks paratamatult väändumine, mis võib reduktoreid katki murda.

Seepärast tuleb silmas pidada, et tööriist valitaks ennekõike vastavalt töö iseloomule. Kui on tarvis ainult väikesi kruve puitu keerata või mööblit kokku panna, pole kindlasti vaja osta kõige võimsamat akutrelli. Võimsu-

se kasvuga suurenevad ka tööriista kaal ja hind, sest materjalid lähevad raskemaks. Lihtsamatel töödel on rasket akutrelli ka ebamugav käsitseda.

Lühiajaline masina ülekoormus kvaliteetse akutrelli puhul veel seadet ei kahjusta. Paar augukest võib ka nõrgema trelliga ära puurida, aga kindlasti ei tohiks seda teha pidevalt. Mida suurem on koormus, seda kuumemaks läheb mootor ning sellest tulenevalt võivad mootorid ja lülitid katki minna. Tavaliselt tekib piiritunnetus kogemuse põhjal, näiteks akutrelli häält kuulates. Kui masin ikka käes vinguma hakkab, ei maksaks seda rohkem sundida.

Vali uuemad akutüübid Tööriista valikul on kindlasti üks oluline näitaja ka aku tüüp. Põhimõtteliselt eristatakse akudes kolme elementi: liitium-ioon, nikkelmetall-hüdriid ja nikkelkaadmium. Liitium-ioon on tänapäevase aku põhielement, sellistel akudel on väga madal iseeneslik tühjenemine. Teised materjalid kipuvad juba ajalukku vajuma.

Vana akuga tööriista korral kipub tööprotsess algama aku-

SHUTTERSTOCK

um-ioonaku korral ei saa kasutada vana tüüpi laadijaid.

Akudel kohtame veel ühte näitajat – ampertunnid. See näitab, kui palju voolu akusse mahub. Kui tuua paralleel autoga, siis tähendab see, kui suur on auto bensiinipaak. Mida suurem on ampertundide number, seda kauem tuleb akut laadida ja seda rohkem sinna voolu sisse mahub.

TA S U B T E A DA

Akutrell nnAkutrelli esimesel käigul on 0–400 pööret minutis. nnKäiku vahetades muudetakse ülekanded ära. nnMida väiksemad on augud, seda suuremate pööretega võid puurida. Ja vastupidi – mida suurem auk, seda väiksemaid pöördeid tuleb kasutada.

Suurt jõudu pole vaja

laadimisega. Liitium-ioonakuga saab tööd jätkata sealt tasemelt, kuhu see eelmise töö lõpus jäi.

Vanadel akudel on nn mäluefekt. Kui akus olevat energiat lõpuni ära ei kasutata, vaid alustatakse laadimist poolikult tasemelt, jätab aku selle meelde kui nulltaseme. Järgmise korraga on aku mahtuvus juba vähenenud. Vanemat tüüpi akul peab energia täiesti lõpuni ära kasutama ja siis lõpuni täis laadima.

Muidugi võib mõelda, et vahetaks vana aku välja uue liitiumioonaku vastu, aga kahjuks pole see võimalik, sest akude kinnitused on erinevad. Peale selle tuleb akusid erinevalt laadida ja liiti-

Väga oluline ja sagedasti kasutatav näitaja on akutrellidel pöördemoment, mis sisuliselt võrdub kinnitusmomendiga. See tähendab teatud pöörete arvul teatud jõuga kinnitatud poldi kinnitusjõudu ehk millise maksimaalse jõuga on võimalik polti kõvasse materjali kinnitada.

Pöördemomendi puhul tuuakse eraldi välja “kõva” ja “pehme” materjali näitaja: “kõva” on metalli ja “pehme” puitu kinnitamine. Näitajat mõõdetakse njuutonmeetrites, mis näitab, kui suure jõuõlaga saab polt kinnitatud. Mida suuremaks lähevad numbrid, seda parem on see näitaja.

Muidugi tuleb kõike vaadata materjali ja töö tegemise kon-

Väiksem pinge ei tähenda kehvemat tööriista.

Iga töö jaoks on lihtsalt vaja valida sobilik masin.

tekstis, mis otstarbeks tööriista kasutatakse. Kui rakendada liiga suurt jõudu, võib materjali lihtsalt katki keerata ja kinnitus ei hoia mitte midagi kinni. Näiteks tuleb üsna ettevaatlik olla kruvide laskmisel kipsseina, et materjali pealmist kihti katki ei teeks.

Pöördemomendi asendi ehk siis siduri astmetega saab mehaaniliselt natuke kinnituse seadistust reguleerida. Muidugi mitte väga täpselt, aga siiski.

MARGIT AEDLA

Õige määre igale seadmele! mine u k k a sp Soodu eebruarini!

28. v ub km dadele n i h s u d oo

lisand

Ostes korraga 2 kasti kvaliteetseid LUKOIL (OMV), UNIL või MANNOL 400g määrdeid – soodushind + TASUTA määrdeprits kauba peale!

S

L2

L3

LMG2

EPW2

EPX2

AX1

2.21 € 2.15 € 2.78 € 2.72 € 3.00 € 3.51 € L2 L3 LMG2 EPW2 EPX2 AX1

Universaalne liitiummääre. NLGI 2.

Kõrge temperatuuri- ja koormustaluvus, veekindlus.

Universaalne liitiummääre. NLGI 3.

Kõrge temperatuuri- ja koormustaluvus, veekindlus.

Molübdeeni ja gra�iti sisaldav EP liitiummääre.

Eriti rasketele tingimustele (vibratsioon, löögid...)

Eriti veekindel, eriti hea kleepuvus ja nakkuvus, eriti rasketele tingimustele, EP liitiummääre. Kauakestev. Sinine.

Kõrge kuumakindlusega (kuni +160°C) EP liitium-kompleks määre. Parim kulumiskaitse.

Alumiinium-kompleks määre. Väga hea veetaluvus ja kleepuvus. Koormusttaluv. (-30°C kuni +190°C)

182DS

EPR2

EPR3

Molith EP2 Caliopal 2

1.76 € 1.87 € 1.93 € 1.93 €

2,83 €

Thermoplex 2

2,83 €

Liitiummääre keskmiselt koormatud seadmetele. NLGI 2.

Hea kleepuvus, kauakestev.

Universaalne EP liitiummääre. NLGI 2.

EPR2 Hea temperatuuri- ja koormustaluvus, kõrge veekindlus.

Universaalne EP liitiummääre. NLGI 3.

EPR3 Hea temperatuuri- ja koormustaluvus, kõrge veekindlus.

Molübdeeni ja gra�iti sisaldav EP liitiummääre.

Molith EP2 Eriti rasketele tingimustele (vibratsioon, löögid...)

Eriti veekindel EP liitium-kaltsium määre suurtele koormustele, Caliopal 2 ekstreemsetes oludes Thermoplex 2 Eriti kuumakindel EP liitium-kompleks määre.

Lühiajaliselt kuni +200°C. Roheline.

182DS

Lisainfo ja tellimine: www.erimell.ee

TARTU, Vahi 5 tel 740 0455 tartu@erimell.ee

SAUE, Sooja 4a tel 670 9400 saue@erimell.ee

MP2

EP2

WR2

LC2

1.82 € 2.22 € 2.18 € 2.69 € MP2

EP2

WR2

LC2

Universaalne liitiummääre NLGI 2 ehitus- ja põllutehnikale. Kauakestev korrosiooni- ja kulumiskaitse.

Kõrgsurve MoS2 liitiummääre molübdeenlisandiga. Universaalne EP määre veere-, liug-, jt laagritele.

Eriti veekindel, Long Term, suure survetaluvusega liitiummääre ekstreemselt rasketele tingimustele (vesi, pori, tolm...)

Eriti kuumakindel määre kõrgel temperatuuril ja suurel koormusel kuul- ja rulllaagritele (töötemp. -35°C kuni +170°C)

RAKVERE, Narva 40 tel 322 3309 rakvere@erimell.ee

PÄRNU, Tallinna 107 tel 442 9710 parnu@erimell.ee

R E M O N D I M E E S 5

MAALEHT Nr 4 (1529) 26. jaanuar 2017

Tõmba õige saag käima!

Saagi ostma minnes tee kohe alguses endale selgeks, milleks seda tööriista argielus vaja läheb. Üldistades võib saed jagada kolme rühma: hobi-, universaal- ja profisaed. nn Hobikasutaja ostab sae suvilasse või maakodusse. Saagi vajatakse näiteks aiahooldusel, ehitamise või remondi käigus.

Universaal- ehk talumenn hesae soetavad need, kes teevad oma suhteliselt tagasihoidliku küttepuude varu ise, kasutavad saagi hooldusraieks või ka väiksema koguse puude tükeldamiseks ehk järkamiseks.

Profisaag on mõistagi neinn le, kes teenivad sellega elatist.

Mõeldud ka kodusesse majapidamisse, kus aastane küttepuude tarvidus on suurem kui 50 ruumi ehk ruumimeetrit (u 0,7 tihumeetrit).

Elektrilised ja akudega Väikseks loetakse saagi, mille juhtplaat on kuni 30 cm. Kui pead küttepuid saagima ja metsatöid tegema, vaata suurema mootorivõimsuse ja pikema juhtplaadiga mootorsae poole.

Normaaltingimustes on 35–37 cm juhtplaat sellisteks töödeks täiesti piisava pikkusega.

Mootorsaag koosneb kolmest põhiosast: mootor, juhtplaat ja saekett. Kolm osa tuleb kokku panna nii, et need sobituksid üksteisega ja vastaksid töö iseloomule.

Poes tõmbavad kindlasti pilku elektrilised mootorsaed, mis on bensiinimootoriga masinatest isegi mitu korda odavamad.

Aialippide tükeldamiseks sobivad need kindlasti, kuid suurema saarepuu mahavõtmine on juba liiga suur väljakutse.

Hea spikker on paremate elektriliste saagide ketiõlituse paak – selle maht võib olla isegi alla 20 milliliitri, kuid masina töötades kulub õli kiirelt.

Elektriliste saagide ülekannetes on kerguse ja odavuse nimel tihti kasutusel komposiit- ehk plastmaterjalidest hammasrattad, mis ei kannata pikalt järjest töötamist. Koormuse all nende temperatuur kasvab, materjal kaotab soojenedes oma omadused ehk pehmeneb. Siis on üsna

Mootor, juhtplaat ja saekett tuleb kokku panna nii, et need sobituksid üksteisega.

tõenäoline, et hammasratastel kuluvad hambad töö käigus ära.

Selliseid saage kasutatakse materjali järkamiseks, kui seda tööd pole palju või ei saa näiteks müra tõttu mootorsaagi kasutada. Kuigi nende hooldus on mõnevõrra lihtsam, sööb selle edu ära kasutaja vähene mobiilsus ehk fakt, et pidevalt tuleb juhtme otsas rippuda. Kui tööd tuleb teha tihti ja siis ka ringi liikuda, tuleks elektriline saag unustada.

Turule on ilmunud ka vahetatavate akudega saed, mis sobivad hästi ka hobikasutajale.

Kett olgu terav Tõhusa saagimise võti on õige kett. Lõikevarustus koosneb saeketist ja juhtplaadist. Kodutöödeks sobib kõige paremini kett, millel on madal vibratsioonitase ja nõrk tagasilöök. Need omadused tagavad ohutuse ja muudavad kasutamise mugavaks.

Metsatöödele on parim valik kõvasulamkattega kett. See püsib pikemat aega terav, isegi kui seda kasutatakse kohati mullast puud lõigates või see aeg-ajalt vastu maad läheb. Kui soovid teha aga täpseid lõikeid või tegeleda puunikerdustega, on parim valik kanthammaskett.

Kui saagi kasutab eakam inimene või naisterahvas, on kindlasti abi kergkäivitussüsteemist.

Kindlasti on kodukasutajal abi ka keti kiirpingutusest – see on

SHUTTERSTOCK

lihtne ja tööriistavaba. Tavasaagidel kasutusel olevad ketikaane kinnitusmutrid ei kao ära ja ketti saab kas või paku otsas pingutada.

Kodukasutaja saagidel on kasutusel väikse hambaga ketid.

Ketid on arendatud selliseks, et vibreeriksid võimalikult vähe ja nende tagasilöögioht oleks väike, samas lõikevõimsust ohverdamata ning seda isegi kasvatades. Saeketi juures on väga oluline veel lõikehamba teravus.

Mootorsael on oluline ka keti õlitamine. Palju kasutatakse ketiõlina vana kasutatud mootoriõli vms. See on väga vale, sest vana mootoriõli on kaotanud oma määrimisomadused ning rikub kiiresti õlitussüsteemi ja juhtplaadi. Korralik ketiõli peab suutma määrida ning piisavalt nakkuda, et jätta juhtplaadi ja keti pindadele kaitsvat õlikihti.

Kui kasutad saagi ka talvel, jälgi ketiõli külmakindlust.

Jälgi kilovattide arvu Jõudluse vajadus sõltub samuti töö iseloomust. Puude langetamine ja küttepuude tegemine nõuab tunduvalt rohkem võimsust, kui okste lõikamine ja puude piiramine. Kui hakkad saagi võimsuse järgi valima, vaata eelkõige mootori kilovattide arvu, mitte kubatuuri.

Osal saagidel võivad olla sama võimsuse juures täies-

Universaal- ehk talumehesae soetavad need, kes teevad oma suhteliselt tagasihoidliku küttepuude varu ise.

ti erinevad mootori töömahud, kuid siin tulevad mängu mootori pöörded. Väiksema kubatuuriga masinal on pöörded oluliselt kõrgemad. See tähendab omakorda seda, et ketile antakse suurem kiirus, mis on väga oluline töömugavuse tagamisel.

Kuigi pikk juhtplaat näeb sae küljes muljetavaldav välja, osutub see tihti ebavajalikuks ja ta-

kistab ka töö tegemist. Mida pikem on juhtplaat, seda enam vajab see energiat, et ketti juhtplaadil liigutada. See mõjutab sae mootori liikumiskiirust ja jõudlust: seega vali juhtplaat vastavalt lõikesügavuse vajadusele ja veel enam mootori võimsusele.

MARGIT AEDLA

6 R E M O N D I M E E S

MAALEHT Nr 4 (1529) 26. jaanuar 2017

Korda võib teha kõike, kui leidub Lihtsamate koduste restaureerimistööde korral liigu sammhaaval ja tee asju õiges järjekorras.

Vana kummut, mille sahtlipõhjas ilutseb siiani kiri: Jaan on loll. Soe mälestus ema lapsepõlvetempudest. Nagisev ja ajahambast puretud kiiktool. Siiani tuleb silme ette hallipäine ja alati heasüdamlik vanaisa. Sellised mööbliesemed poevad südamesse ja neil on põlvkondade kaupa rääkida oma lugu.

Muinsuskaitseameti infovoldiku “Mööbel. Restaureerimine” koostajad Pille Suurna ja Ahti Koitmäe soovitavad lihtsamate koduste restaureerimistööde korral liikuda sammhaaval ja teha asju õiges järjekorras.

Enne tööriistade välja kraamimist uuri mööblieset põhjalikult, sest välise vaatluse tulemuste põhjal saad paika panna edasise töö käigu ja mahu. Ühtlasi jõuad selgusele, kas eesootav töö on sulle jõukohane või pead abi otsima restauraatorilt, annavad Suurna ja Koitmäe nõu.

Liimimis- ja puiduparandustööd

Vanu käepidemeid ja lukke leiad antiigipoodidest ja vanavaralaatadelt.

nn Tappide liimimine. Võta kõik lahtised või loksuvad tapid ettevaatlikult lahti. Puhasta tapikeel ja -pesa vanadest liimijääkidest.

Enne uuesti liimima asumist proovi, kas tapid on piisavalt tihedad. Kui tapikeel pesas loksub, kasuta tihenduseks spooni.

Tool liimi kokku sirgel pinnal ja kõik tapid korraga. Jälgi, et kõik toolijalad toetuksid pinnale, nii ei teki konstruktsioonis nihkeid. Liimimiseks võid kasutada PVA veekindlat puiduliimi või tisleriliimi (kondi- või nahaliim). PVA-liimi on lihtne kasutada ja tulemus jääb vastupidav.

Tisleriliimi kasutamine nõuab rohkem vilumust ja kiirust, sest kuivab väga ruttu.

Kanna liim ühtlaselt liimitavatele pindadele, suru pinnad kokku ja pane pitskruvidega pooleks kuni kaheks tunniks surve alla.

Seejärel eemalda ühenduskohtadest välja pressinud liim. nn Puiduparandused. Selle töö juures kasuta samaliigilist võimalikult kvaliteetset kuiva ja soovitavalt vana puitu. Esmalt valmista mõõtude järgi parandustükk.

Seda tehes pane tähele, et puidukiud jookseksid samas suunas kui parandataval kohal ja et otslõige ei oleks risti puidukiududega, vaid umbes 45-kraadise nurga all.

Parandustükki šabloonina kasutades märgi terava noa või pliiatsiga katkisele kohale täpselt parandustüki kuju. Uurista peitliga või freesi see osa välja. Liimi parandustükk kohale ja pane pressi alla. Kui liim on kuivanud,

1 0 K A S U L I K K U N Õ UA N N E T tervisele mõjuvad ühtviisi halvasti nii liigne niiskus kui ka kuivus.

1 Mööbli otsene päikesevalgus mõjub viimistlusele halvasti ja pleegitab puitu.

2 Pikaajaline hakkab paremini käima, kui määrid sahtli jooksuliiste parafiiniga.

3 Sahtel mööblieseme juures on olulised kõik detailid, mis moodustavad ühtse terviku.

4 Vana mõni jääklaas puudub, näe vaeva. Leia originaaliga võimalikult sarnane ja sobita see kokku vanade klaasidega.

5 Kui juurde kuuluvad stiilile omased käepidemed, lukud ja hinged. Kui mõni käepide on aja jooksul kaduma 6 Mööblieseme läinud, säilita olemasolevad ja leia puuduva asemele sobiv.

Vanu käepidemeid ja lukke leiad antiigipoodidest ja vanavaralaatadelt.

Metallosi saad mustusest ja vanast viimistlusest puhastada piirituse või värvieemaldiga. Puhastamiseks eemalda mööblilt käepidemed ja lukud.

Puuduva võtme pärast ei maksa lukku välja vahetama hakata, luku järgi saab lasta uue võtme teha.

Võimalusel väldi poes müüdavaid mööbli värskendus- ja puhastusvahendeid. Saavutad küll kiiresti ja lihtsalt hea välimuse, kuid neis sisalduvad ained võivad hiljem tekitada probleeme eseme üleviimistlemisel.

Vaata aeg-ajalt oma mööbel üle – ega tool ole loksuma hakanud või mõni spoonitükk lauaservast lahti tulnud.

Väiksemaid parandusi on lihtne teha, kuid pikkamisi võib viga väga suureks kasvada.

7 8 9

10

Allikas: muinsuskaitseamet

höövelda või lihvi uus tükk muu pinnaga tasaseks. nn Lahtise spooni kinnitamine.

Spooni kinnitamisel arvesta restaureeritava eseme viimistluse seisukorda. Kui vana viimistlus

on hästi säilinud, kinnita spoon pitskruvide abil.

Esemel, mida tuleb uuesti viimistleda või mille viimistlust tuleb värskendada, võib lahtist spooni esmalt niisutada ja

Tuntavalt tõhusam õhksoojuspump!

• Vaikne kui sosin • 3-D õhujaotus • Tipptasemel soojustegur – COP 5,52 • Õhupuhastus koos ionisaatoriga tolmu jm allergeenide vähendamiseks

A

+++

Refteh OÜ | www.toshibaeesti.ee

Küsi pakkumist!

R E M O N D I M E E S 7

MAALEHT Nr 4 (1529) 26. jaanuar 2017

põhjendus seejärel proovi see lihtsalt kuuma triikrauaga kinni triikida.

Kui see ei toimi, süsti spooni alla PVA-liimi. Seejärel hoia kuuma triikrauda peal, kuni spoon on kinnitunud.

Spooniparandusi tee samal põhimõttel nagu puiduparandusi, kuid parandustükkide kinni liimimiseks võid kasutada triikrauda.

Viimistlemine nn Šellak- ja vahaviimistluse värskendus. Pille Suurna ja Ahti Koitmäe sõnul saab esmapilgul kulunud ja tuhmi šellakviimistluse kerge vaevaga taastada. nn Pinna puhastamine. Enne puhastama asumist eemalda esemelt metallosad (lukusildid, käepidemed, hinged). Puhastamiseks kasuta pehmet karukeelt ja piiritust. Nüüd hõõru karukeele ja piiritusega pind ettevaatlikult üle (ära sulata lakikihte lahti) ja pühi lapiga lahustunud mustus ära.

Värviplekke ja teisi sarnaseid määrdunud kohti saad eemaldada terava peitliga. Veekahjustuste (valged laigud laki pinnal) eemaldamiseks kasuta piirituse, linaõli ja tärpentini segu (vahekorras 1 : 1 : 1). Kanna segu lapile, siis plekile ja hõõru fööniga soojendades, kuni see kaob. Poleeritud pinna puhul seda meetodit kasutada ei saa.

Toonimine. Kui pärast puhasnn tamist jääb pind ebaühtlase tooniga (peits on kohati maha kulunud), valmista põhitoonist veidi heledam peits ja peitsi kogu ese üle. Parandustükke peitsi ettevaatlikult, et peits ei satuks muu pinna peale. Kasuta vesipeitsi – see on lihtsasti kasutatav ja annab hea tulemuse. nn Pragude ja aukude täitmine.

Väiksemad praod ja augud võid täita vahapulgaga. Vali õiget tooni vahapulk, soojenda seda veidi ja suru siis tugevalt prakku, ülejäägid eemalda terava peitliga.

Suurna ja Koitmäe kinnitusel ei ole mööbli restaureerimisel hea kasutada tänapäevaseid pahtleid – need ei võta peitsi sisse ja nii jäävad pinnale inetud laigud. nn Lõppviimistlus. Kui peits on kuivanud, laki pind ühtlaselt šellakiga üks-kaks korda üle. Matima pinna saavutamiseks kasuta vaha. Enne vahatamist lihvi pinda kergelt karukeelega. Kanna vaha puuvillase lapiga ühtlaselt pinnale. Lase 24 tundi kuivada ja hõõru pinda fööniga soojendades puuvillase lapiga.

Vana viimistluse eemaldamine Enne kui otsustad vana viimistluse eemaldada, kaalu hoolega, on see ilmtingimata mõistlik või vajalik. Kui vana (originaal-) viimistlus pole säilinud, seda ei ole

SHUTTERSTOCK

võimalik või otstarbekas säilitada, tuleb Suurna ja Koitmäe soovitusel see töö siiski ette võtta.

Samas lähtu uue viimistluse tegemisel alati eseme originaalviimistlusest.

Tavaliselt tuleb šellakiga lakitud pinnalt vana viimistlus kergelt maha värvieemaldiga. Seda võid kasutada ka poleeri, õlivärvi ja -laki eemaldamiseks. Kanna värvieemaldi pintsliga pinnale ja lase mõjuda, kuni viimistluskiht on sulanud. Seejärel pese pind hoolikalt sooja veega ja karukeelega hõõrudes puhtaks. Vajadusel korda protseduuri.

Samuti sobib šellakviimistluse eemaldamiseks piirituse-tärpentini või piirituse-atsetoonisegu.

Täispuidust esemelt võid paksemat õlivärvikihti esmalt kuumaõhupuhuriga eemaldada.

Vana viimistlust käsitsi eemaldades (lihvides või kaapides piki puidusüüd) ole väga ettevaatlik, et eseme pind kahjustada ei saaks. Seda eriti spoonitud mööbli puhul, kus spoon võib olla õhem kui 1 mm. Sestap on mõistlik lihvmasina kasutamisest loobuda.

VILVE TORN NB! Loo kirjutamisel oli abiks muinsuskaitseameti infovoldiku “Mööbel. Restaureerimine” 1. ja 2. osa.

Rohkem infot leiad www.muinsuskaitseamet.ee.

Vana mööblieseme juures on olulised kõik detailid, mis moodustavad ühtse terviku.

8 R E K L A A M

MAALEHT Nr 4 (1529) 26. jaanuar 2017