SEENIOR (september 2014)

n Mälu Lk 3 erksusest n Elurõõmsad persoonid Lk 4–7 n Tervisenõu Lk 8 VÄ L J A A N D E K O O S TA S A S i E E S T I A J A L E H E D E R I - J A L I S A L E H T E D E T O I M E T U S

4 . S E P T E M B E R 20 1 4

2 M Õ T T E D

SEENIOR 4. september 2014

Aeg näha tervikut ja vastandite ühtsust Ilmaelu on nagu pusle: ta on ilus siis, kui ta koos on.

Vanemas eas inimestel on terve hulk võimalusi, mida noorematel vähema elukogemuse tõttu ei ole – näiteks oskus näha suurt pilti.

Oma töös olen palju kasutanud ristkülikut diagonaaliga, millele andsin oma nime – Enneti ristkülik. Kes idee üle võtab ja seda samuti kasutama hakkab, võib ristkülikule oma nime anda.

Mõtteline diagonaal jagab ristküliku pooleks – ühele poole jääb tööelu õhenev kolmnurk,

teisele suurenev pensionärielu.

Eestis on üleminek ühelt teisele sageli järsk: eile töötasid, täna oled pensionil.

Andekusemägi ja lähisuhtlus Kui võimalik, võiks üleminek olla sujuv – töötad kolmveerandkoormusel, saad veerand pensioni, siis hakkad tööle poole kohaga ja saad pool pensioni... Nii oleks inimesel aega nautida seda, et tal on järjest enam aega. Tühjaks see aeg ei jää, vaid on mõeldud selleks, et tegeleda sellega, mis teeb õnnelikuks, ent milleks senimaani liialt vähe aega on olnud.

Eakate ööpäevane jälgimine ja hooldamine.

Majutamine ühe- ja kahe-kohalistes kutsungisüsteemiga varustatud telefoni-, kaabel TV- ja internetivalmidusega tubades.

Ranniku tee 48, Tallinn Telefon 609 2605 kursana@kursana.ee

Minu turvaline kodu

Olen alati öelnud, et õnn on olla “õige mäe otsas” ehk tegeleda sellega, milles väljendub andekus. Teadupoolest on igaüks mõnel alal andekas ja mõnel teisel alal jälle üsna jobu.

Lisaks õigele “andekusemäele” ehk oma tugevuste tundmisele on vaja leida õige töö ja õige lähisuhe. “Õige” tähendab antud kontekstis sellist, kus saadakse tunnustust just vastavale egole, iseendale nagu ollakse. Üks inimese tähtsamaid vajadusi on saada teiste inimeste tunnustust. Noorel on tunnustuskohtadeks töö ja lähisuhted.

Kui tööl enam ei käida, muutuvad lähisuhted senisest veelgi olulisemaks.

Suur õnn on, kui inimene omab lähisuhteid, mis toovad kaasa mõistmise ja tunnustuse – kui on lapsed ja lapselapsed ning omavaheline hea läbisaamine. Lisaks on veel palju-palju toredaid lähisuhtlusvõimalusi, mille avastamiseks või taasavastamiseks vanemas eas aega jagub. Tuleb uuesti mõelda oma “andekusemäele” ning tunda ära tegevused, mis teevad õnnelikuks – koostegutsemisringid, laulukoorid, vabatahtlik töö, ühiskondlik aktiivsus. Kui aeg on huvitava tegevusega täidetud ning see toob kaasa tunnustust, on hea ja õnnelik olla.

Tere, Herakleitos, vestleme veidi!

Alati pole käepärast sõbralikku ja tarka inimest, kellega suhtlemine rõõmu teeks. Kas ikka tõesti pole?

Igaühel meist on esivanemad. Need on näinud hulga keerulisemaid aegu kui meie tä-

napäev – kõik sõjad ja “idarongi-ekskursioonid”... Sellise esivanemaga saab suhelda ka siis, kui too ammu Linnutee avarustel uhkab: kindlasti on tal praeguse aja kohta midagi arvata.

Mentaalne sõpruskond ei pea piirduma vaid pereringiga.

Minu isiklikeks lemmikuteks on lahkunud filosoofid, kellega saab vestelda nii nende raamatuid lugedes kui ka lugemise vahepeal. Väärib märkimist, et Solon, Platon, Herakleitos, Jung ja paljud teised targad suhtlevad vabalt eesti keeles, oskavad targa inimese kombel viisakalt kuulata – ilma üleolevalt ninna kargamata ja oma arvamust peale surumata – ning evivad väga huvitavaid seisukohti.

Mina pole esimene, kes selle peale tulnud on – ka Jung ise vestles niimoodi nendega, keda lähedal polnud. See pole kiiks, vaid väga huvitav võimalus oma suhtlusringi tarkade inimestega laiendada.

Religioossed mõtted Usk on tuhandeid aastaid vana ning inimestele selle aja jooksul tugevasti tuge pakkunud.

Tõsi küll, usu nimel on sooritatud kuritegusid ja seetõttu pole kirikuelu paljudele hingelähedane. Samas pole religioosseks mõtiskluseks ilmtingimata vaja kirikusse minna.

Olen usu üle palju juurelnud.

Leidsin enese jaoks hea mõttekäigu eelmise paavsti Joseph Ratzingeri töödest. Kui tema arutles teemal Stehen-Verstehen (püsileidmine-arusaamine), siis see puudutas mind: inimesel on vaja midagi, mis seisab kindlalt

ja millele saab nii vaimselt kui ka energeetiliselt toetuda. Nagu sammas. Nagu Jumal. Nagu aegadeülene tarkus.

Elu on ju täis pidevaid väiksemaid ja suuremaid muutusi, kohati nagu säraküünal, ning religioossem maailmavaade toimuvale aitab nendes muutustes iseendaks jääda – seista ja mõista.

Siit tulebki suure pildi tunnetus, muutuva ja püsiühtsuse tunnetamine ja rakendamine.

Vanemal inimesel on küpsust ja oskust astuda sammuke tagasi, vaadelda tervikut. Nüüd aga on eriti vaja kindlat sammast, millele inimvaim toetuda saaks. On see usk, filosoofia või hoopis midagi muud, on pelgalt maitseküsimus. Tähtis on, et see püsileidmine-arusaamine olemas oleks.

Filosoofia lugemise ja mõtestamisega seostub veel üks suurepärane fenomen. Üks läbimõeldud mõte võib avada rea varasemaid, mida on küll loetud, aga pole lõpuni tunnetatud. Nii tagavad ennemuistsed suurmehed hea suhtlemise, rohkest mõtlemisainest rääkimata. Jah, ja neid mõtteid vajame enda ja enda tegude suunamiseks, ühiskonna parandamisekski.

gemust ja aega. Vait olla ei käsi enam keegi – seega on aeg suunata oma teadmised ühiskonnaelu parandamisse.

Iga võitlus algab iseendast.

Kas suudad end ületada – olgu füüsilises või vaimses mõttes?

Kas suudad anda oma panuse ka võitlusse parema kodukandi, oma maa ja rahva, isegi maailma eest? Seegi on ju hool oma lähedaste eest.

Inimene saab teistele anda seda, mis tal endal on. Tänastel eakatel on ajalooliselt unikaalseid kogemusi. See on väärtus, mille baasilt saab igaüks leida selle tee, millel käies tal ühiskonnale midagi jagada on.

Vanad kultuurid kummardavad halli pea ees – seda tarkust vajame nüüdki, ent kindlasti tuleb meeles pidada, et kandikul ei tooda kätte midagi, ka mitte võimalust ühiskonda panustada.

Oleme elus, järelikult eluvõitluses väljavalitud. Oleme väljavalitud, järelikult õnnelikud, kui omame ühist elusammast, näeme osa ja terviku ühtsust, lähisuhete tähtsust ning tegutseme ühisel sihil.

JÜRI O.-M. ENNET hingetohter

Sõnade ja tegude aeg Ent seenioriiga pole vaid vaikse mõtiskluse periood. Mäletan, kui olin väike poiss ja mulle alailma öeldi – laps on vait.

Aga ajad olid ju karmid ja kodus kuuldu võis kergesti kogu pere külmale maale saata. Küllap mäletavad seda oma lapsepõlvest paljud mu eakaaslasedki.

Nüüd oleme suured, meil on iseendalgi mõtteid, eluko-

Ilmub Maalehe vahel

Toimetaja EE lisade juht Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee

Väljaandja AS Eesti Ajalehed (Tallinn, Narva mnt 11e)

Keeletoimetaja Marilin Look

Korrektor Merike Järvlepp

Kujundaja Mari Peterson

Abiks pidamatusega inimestele Pidamatuse all kannatab iga viies vanemaealine, kuid probleemi olemasolu tunnistavad endale vähesed, veelgi vähesemad oskavad ja julgevad selle vastu abi otsida. MTÜ Inkotuba on abivajajatele pidamatuse kohta tasuta nõu jaganud ning põetushooldustooteid müünud juba 11 aastat – 12 punktis üle Eesti. Vaata kaardilt Inkotubade asukohti.

Inkotubades nõustavad spetsialistid uriinipidamatusega inimesi, nende hooldajaid ning hoolekande- ja tervishoiutöötajaid. Antakse teavet pidamatusest ja abi saamise võimalustest, vaagnapõhjalihaste tugevdamise harjutustest, tualeti- ja põietreeningust ning nõustatakse abivahendite (mähkmete, nahahooldustoodete) valimisel ja kasutamisel.

Soodustusega müüakse abivahendeid lastele alates 3. eluaastast, puuetega inimestele ja vanaduspensionäridele. Selleks tuleb Inkotoale esitada arstitõend ja isikliku abivahendi kaart. Kaardi väljastab kohalik

sotsiaalhoolekande osakond arstitõendi alusel, enamasti kirjutab arstitõendi perearst.

Vaata inkotubade asukohti ja lahtiolekuaegu kodulehelt www.kuivaks.ee. Liitu Inkotoa uudiskirjaga kodulehel www.kuivaks.ee.

Inkotuba korraldab viiendat aastat Eakate Festivali. Kutsume kõiki kuulama huvitavaid loenguid ja osa saama meelelahutusprogrammist 1. ja 2. oktoobril. Lisainfo: www.eakatefestival.ee

M Ä L U 3

SEENIOR 4. september 2014

SHUTTERSTOCK

Mälu erksaks ka vanemas eas Sellele, et ka vanemas eas mälu ergas püsiks, tasub mõelda juba keskeas. Tervislikud eluviisid, mitmekülgne toitumine ja mõõdukas tervisesport aitavad mälu halvenemist ära hoida või vähemalt edasi lükata.

Perearst Anne Kaldoja kinnitusel hakkab inimese aju vananema alates 40. eluaastast ning mäluhäired segavad iga kaheksandat 65aastast ja vanemat. Tema sõnul on vanus mäluhäirete tekkes olulisim riskitegur ning teadlased on täheldanud, et südamehaigusi – kõrget vererõhku, rasvumist ja diabeeti – esile kutsuvad tegurid näivad suurendavat ka dementsuse riski.

Mäluprobleemid saavad alguse vaikselt ning endalegi märkamatult, süvenedes aja jooksul ja hakates igapäevast elu üha enam segama. Dementsuse varajased sümptomid on nimede unustamine, igapäevategemiste meelespidamiseks loetelude ja meeldetuletuskirjade koostamine ning sugulastele korduvate telefonikõnede võtmine.

Väljakujunenud haiguseks saab pidada dementsust juhul, kui inimene unustab kokkusaamisi, ei tunne enam ära nägusid ega ole unustamise tõttu võimeline kokkulepetest kinni pidama.

Sellised haiged ei mäleta hiljutisi sündmusi ega oska enam kasutada ka loetelusid ja meeldetuletuskirju.

Kalatoidud ja seemned ergastavad mälu

Mäluprobleemid saavad alguse vaikselt ning endalegi märkamatult, süvenedes aja jooksul ja hakates igapäevast elu üha enam segama.

Kas õigeid toitumisvalikuid tehes annab mälu halvenemist ära hoida? Toitumisnõustaja Külli Holsting selgitab, et toitumuslik seisund on kindlasti otseselt seo-

tud nii parema vaimse tervise kui ka kognitiivsete funktsioonidega. Seepärast tasub tähele panna, mida suhu pistame, ja seda olenemata vanusest. Mälu tegevust ergastab ja parandab samuti igapäevane piisav vee joomine.

Kindlasti tuleb oma toidulauda rikastada kalaõli ehk oomega-3-rasvhapetega või süüa sagedasti kala. “Meie toidulaual võiks kala olla kuni viis korda nädalas, kuid kalade saastatus teeb ohutumaks puhastatud kalaõlide tarvitamise ja mõõduka kala söömise. Mälu jaoks on eriti vaja kalaõlis leiduvat DHA-d ehk dokosaheksanoolhapet, et parandada aju toimimist. Vältima peab transrasvu ehk hüdrogeenitud taimeõlisid, mida leidub hulgaliselt valmistoiduainetes, samuti peab hoiduma tugevast praadimisest,” lisab Holsting.

Transrasvad takistavad toitumisnõustaja sõnul mõtlemisprotsessi ja vajalike rasvade ainevahetust. Kuna aju koosneb suures hulgas rasvadest, on suurem oht ka nende oksüdeerumisel.

Kasutage praadimiseks kookoseõli, palmiõli või searasva. Mälu halvendab tugevasti ka alkohol ja suitsetamine. Vältima peaks ka ebakvaliteetseid kalaõlisid ning rääsunud ehk kibedamaitselist linaõli. Piiratult ehk kümme protsenti kogu tarbitavatest

Eriti häid tulemusi on uuringutes näidanud piisav E- ja C-vitamiini kogus, millega on saadud pidurdada Alzheimeri haiguse süvenemist ja edasi lükata ravimite tarbimise vajadust.

Külli Holsting

rasvadest peavad moodustama loomsed rasvad. Iga päev tasub süüa pähkleid ja seemneid, näiteks kõrvitsa-, päevalille- ja seesamiseemneid peaks meie kaubandusest olema hõlbus leida.

Tervislikud valikud Alzheimeri vastu Kindlasti vajab aju ka fosfolipiide. Neid leidub näiteks kanamunades. Eelistada tasub vabapidamise kanu, kelle munad sisaldavad rohkem ka oomega-3-rasvhappeid. Vere kolesteroolisisaldust ühe muna söömine päevas ei tõsta – seda ei tasu peljata. Fosfolipiide saame ka siseorganitest, kalast, sojast ja pähklitest. Lisandina on hea tarbida päevas 1 sl letsitiini, mis ka mälu parandab.

Vajame ka B-vitamiine. Aju kasutab seda suures koguses, igapäevast elu häirib juba selle minimaalne puudus. Eakatel on üsna tavapärane B12-vitamiini defitsiit, mis võib põhjustada aneemiat ja depressiooni. B-vitamiinide imendumist takistavad suitsetamine, kohv, alkohol, mao alahappesus, kaltsiumi- ja rauapuudus.

Magneesium aitab lõõgastuda ja ajul paremini välja puhata – seda saame rohelistest lehtviljadest. “Vanemaealistel võib halva/kehva toidu närimine ja madal maohape pidurdada toitainete omastamist. Selle vältimiseks on hea lahendus lisada rohelisi lehtvilju smuutisse või need mahlaks muuta, aga tarbida ikkagi toorelt, tagamaks vajaliku foolhappe ja C-vitamiini kättesaamise,” kirjeldab toitumisnõustaja viise, kuidas tervislikke valikuid teha.

Mälu parandab ka tsink ning vajadust selle järele tõstavad stress, infektsioonid, hormonaalne tasakaalutus, alkoholi tarbimine ja veresuhkruprobleemid.

Mainitud mineraalile tasuks veidi enam tähelepanu pöörata

meestel, sest palju tsinki väljub kehast spermaga. Keha tühjendab tsingist ka sigaretisuits, mis sisaldab triljon ajusse jõudvat oksüdanti. Tsingipuudust peetakse veel Alzheimeri arengu oluliseks faktoriks. Tsinki leidub rohkesti mereandides, kõrvitsaseemnetes, pähklites, idudes, lihas ja kalas, eriti austrites ja täisteraviljas.

“Kõik antioksüdandid kaitsevad aju, parandavad selle toimimist ja pidurdavad keha vananemist, seega peaksime iga päev tarbima 5–7 portsjonit köögivilju, lisaks pähkleid ja seemneid ning kasutama oliiviõli ja sööma vahel avokaadot. Eriti häid tulemusi on uuringutes näidanud piisav E- ja C-vitamiini kogus, millega on saadud pidurdada Alzheimeri haiguse süvenemist ja edasi lükata ravimite tarbimise vajadust. Karris sisalduv kurkum on vähivastase toimega ja annab panuse Alzheimeri ärahoidmisse. Lisandina on soovitatav tarbida ginko bilobat, mis on tugev antioksüdant, kasulik närvisüsteemile ning soodustab lühiajalist mälu,” soovitab toitumisnõustaja Külli Holsting võimalusel eelistada värsket ja mitmekülgset täisväärtuslikku toitu.

Perearst Anne Kaldoja sõnul mingit erilist nippi toiduga mälu tugevdada paraku ei ole, kuid kindlasti tasub teha tervislikke valikuid, toituda mitmekülgselt, süüa õiges koguses ja hoida optimaalset kehakaalu. Tasub tarbida rohkelt puu- ja köögivilju, piima ja piimatooteid, kala ja linnuliha.

Alati – olenemata vanusest, kuid vanuse kasvades seda enam – tasub valida väherasvaseid toiduaineid ja kasutada rasvainena kvaliteetseid taimeõlisid. Eelistada tasub tervislikke toidu valmistamise viise, piirata maiustuste ja karastusjookide tarbimist ning pruukida alkoholi mõõdukalt.

Kadri Penjam

Mälu nõrgenemine, keskendumisraskused, närvilisus – Benfogamma® 50mg, kaetud tabletid N50 need nähud võivad olla tingitud vitamiin B1 puudusest Benfotiamiin ainuke retseptivaba Benfotiamiin - efektiivne vahend vitamiin B1 puuduse raviks

Vitamiin B1 tähtsus Vitamiin B1 ehk tiamiin täidab organismis paljusid olulisi funktsioone. B1-vitamiinil on äärmiselt oluline roll süsivesikute ja veresuhkru ainevahetuses. Ta aitab ära hoida erinevate kahjulike ainevahetusproduktide liigset tekkimist ja kuhjumist. Nende kahjulike ainete kuhjumine võib põhjustada erinevate organite, sealhulgas veresoonte, südame ja närvisüsteemi kahjustusi. Vitamiin B1 on vajalik närvirakkude normaalseks talitluseks ja mitmesuguste virgatsainete tekkeks, mis kindlustavad närviimpulsside edastamise.

Tiamiin on hädavajalik normaalse ajutegevuse tagamiseks ja mälu talitluseks. Lisaks eelnevale on B1-vitamiinil ülioluline roll organismi ainevahetuses energia tootmisel ning lihaste ja südame normaalse töö tagamisel.

Vitamiin B1 puuduse põhjused Vitamiin B1 puuduse põhjuseks võib olla ühekülgne toitumine, kange kohvi, sigarettide või alkoholiga liialdamine. Liigne maiustamine ja nn rafineeritud süsivesikuid sisaldavate toitude (saiad, pirukad, pitsad, hamburgerid) tarbimine võib samuti viia vitamiin B1 puuduseni. Vitamiin B1 puudus kaasneb mitme-

Tõhusaks vahendiks vitamiin B1 puuduse ravis on benfotiamiin - tiamiini rasvlahustuv vorm. Tavaline veeslahustuv B1-vitamiin imendub seedetraktist väga halvasti. Tiamiini annuste suurendamisel tekib soolestikus selle vitamiini küllastuskontsentratsioon ning suurem osa sissevõetud ainest väljutatakse.

te erinevate krooniliste haigustega, näiteks diabeediga. Ka loomulik vananemine tekitab olukorra, kus organismis tekib selle vitamiini puudujääk. Organismi vajadus selle vitamiini järele suureneb rasketest haigustest taastumise perioodil. Suurenenud tiamiinivajadus on ka neil, kes tegelevad paastumisega või salenemiskuuridega.

Benfotiamiin seevastu imendub tänu oma rasvlahustuvusele täielikult ning jõuab just sinna, kus organism teda vajab. Benfotiamiin pidurdab erinevate kahjulike ainevahetusproduktide kuhjumist, organismi seisund paraneb ja vitamiinipuuduse nähud kaovad. Benfotiamiin on hästi talutav ja ohutu aine, kõrvaltoimeid esineb väga harva.

Eestis on saadaval kaks erinevat benfotiamiini sisaldavat ravimit. Ilma retseptita on apteegist võimalik osta ravimit nimega Benfogamma, mis sisaldab 50mg benfotiamiini. Ööpäevas võetakse 1...3 kaetud tabletti. Toime saavutamiseks tuleb benfotiamiini võtta vähemalt 2 kuud järjest.

Mis viitab vitamiin B1 puudusele?

benfotiamiin Eestis Benfotiamiin on palju võimsama toimega kui tavaline veeslahustuv vitamiin B1, sest ta imendub palju paremini ja satub piisaval hulgal just sinna, kus organism teda vajab.

RAVIMIREKLAAM

• Ajutegevuse häired: kurnatus, närvilisus, mälu nõrgenemine, keskendumisraskused.

• Närvisüsteemi häired: käte või jalgade suremine, säärelihaste krambid, ebamäärased valud.

• Südametegevuse häired, südame kloppimine.

Ravimi omaduste kokkuvõtte leiate Ravimiameti kodulehelt www.ravimiamet.ee Benfogamma (benfotiamiin) on käsimüügiravim.

Näidustused: vitamiin B1 vaeguse ravi täiskasvanutel.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise või ravimi kõrvaltoimete tekkimise korral pidage nõu arsti või apteekriga.

Müügiloa hoidja: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG, Calwer Str. 7, D-71034 Böblingen, Saksamaa Täiendav teave tootja esindajalt: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG esindus, Vienibas gatve 87B - 3, LV 1004, Riia, Läti.

Kontakt Eestis: Laki 25-402, 12915 Tallinn. +372 6623369, info@woerwagpharma.ee

4 E L U R Õ Õ M

SEENIOR 4. september 2014

Igal päeval peab olema tegevus ja eesmärk “Kui hing on avatud ja hell, jätkub elurõõmu ja tegutsemislusti igas eas,” kinnitab Inna Lumin (79).

Inna Lumin on veendunud, et pensionipõlves võib teha kõike seda, milleks varem aega ei olnud. Töö ja perekond ehk lapsed ja lapselapsed on andnud ellu rikastavaid ja rõõmustavaid hetki, ent ikka on aega nappinud nii paljuks, mida oleks tahtnud näha ja avastada, teha ja nautida.

Põnevatel rännuradadel Nüüd on lapselapsedki juba suured ja alustavad oma teed kõrgkoolides. Vanaemal seega aega rohkem – tema väärtused on lastele-lastelastele edasi antud ning nüüd võib taas tegeleda rohkem enda ja oma huvialadega. Üks suuremaid müsteeriume Inna jaoks on loodus kogu oma ilus ja mitmekesisuses. See huvi ja armastus on teinud naisest looduskaitse- ja geograafiaseltsi aktiivse liikme. Seltsielu on huvitav, sest sellesse mahub palju kohtumisi, loenguid ja õppepäevi, samuti reise ja matkateid,

varjulisi allikaid ja hiiepuid. Koos on imetletud suurimaid puid ja kivirahne, ronitud mäetippudele, vaate-, kiriku- ja tuletornidesse, et oma silmaga kõik ümbritsevad imed ära kaeda. Pensioniea seiklusaastad on toonud rohkelt muljeid ja mälestusi – mäed, sood, kõrbed ja saared.

“Hetkel on kõige eredamad muljed sellesuvistest reisidest, mida juulikuusse mahtus tervelt kolm,” särab Inna Lumin. Silmailu ja avastamisrõõmu pakkusid kõik. Liivimaa-matkal kaunis Koiva jõgi, mis Lätimaal Gaujana voolab, jutud lätlaste puusse tahutud kangelastest, kodumaised matkarajad Antslas, Kanepis, Karulas ja Rebasel ning miljonivaated mitmetest vaatetornidest.

Teine reis viis Leedumaale, kus Kolme Risti mäele roninud geograafid nägid Vilniust laiuvat otse oma jalge ees. Käidi ka mäel, kuhu on istutatud presidentide tammed ja Kivimäele viidi omagi kivike, mis uskumuse järgi kiviviijale õnne toob, kui ta üles minnes ühtegi sõna ei lausu.

Kolmaski reis viis samas suunas – Läti-Leedu-Poola rahvusparkidesse.

Kõrgustest avanevad suurepärased vaated, aga päris vahe-

tu looduselamuse saab siiski n-ö käega katsudes ja lähedalt vaadates.

Geograafiaseltsis tegutseb veel üks väiksem rühmitus, mis on välja kasvanud soo-uurija August Loopmani korraldatud matkadest. Loopmanit enam pole, aga soohuvi elab edasi ja selle baasilt on tekkinud “soosõprade” sõpruskond, kes ei pea paljuks igal aastal korra-paar kummikud jalga tõmmata, et soodesrabades haruldasi orhideeliike ehk käpalisi või aaskarukelli otsimas ja imetlemas käia.

Loodusega sina peal “See rahu ja vaikus, mis soo kohal laiub, ning soo lummavad lauka- ja järvesilmad annavad kauaks tunde, et oled osa saanud millestki erilisest, mida kusagilt mujalt ei saa,” mõtiskleb Inna. “Sood ja puudega rääkimine on looduselamuste allikaks...

Minu lemmikpuu on saar, tunnen saarepuude lähedust lausa füüsiliselt,” ütleb ta.

Vaimustusega meenutab Inna mereretki Eesti väikesaartele.

Ruhnu, Mohni, Keri, Prangli ja paljud teised on risti-põigiti läbi matkatud ning tuletornidest üle

vaadatud. “Kahju, et tänavused augustituuled ei lubanud Vaindloo saarele, aga loodetavasti saame ükskord ka sinna,” arutleb rändur silmade särades.

Selleks et olla loodusega sinasõber, tuleb tunda taimi, linde ja loomi. Esimese, Gustav Vilbaste tehtud taimemääraja ostis Inna Lumin juba väga ammu.

Nüüd on loodusraamatuid kogunenud suur hulk, palju teadmisi on andnud ka loodusretked Abro Teemuskiga.

Taimetarkus on abiks hea tervise hoidmisel – kõik vajalikud ürdid-õied korjab ja kuivatab Inna oma käega. Ravimtaimi, ürditeesid ja tervislikke keeduseid soovitab ja jagab naine lahkel käel oma sõbrataridelegi.

“Parim on omavalmistatud kibuvitsamarjakeedis,” kinnitab naine. “Marju korjata on kerge, aga nendelt seemneid ja karvu eemaldada tõsine töö, mis tuleb hea tulemuse nimel ära teha.”

“Liikuda on vaja muidugi aasta ringi, mitte ainult ilusate ilmade ja vaikse tuulega,” naerab Inna ja jutustab elamustest, mida on talle pakkunud line-dance.

Inna alustas sellega siis, kui tants oli Eestis veel päris uus, ning jät-

kab nüüdki, mil see juba rõõmsalt üle riigi on levinud.

Line-tantsijana osales Inna ka tõelises suurürituses – Guinnessi rekordi väljatantsimises. Aasta oli siis 2008 ning pikas tantsurivis järgis rütmi tervelt 2354 rõõmsameelset inimest. Tantsi-

mine ise teab kui palju aega ei võtnud, aga Guinnessi raamatusse jõudis märge eesti tantsijate vägiteost alles aastal 2012.

“See tants on huvitav just sellepärast, et annab hea füüsilise koormuse ning õpetaja sõnade järgi sobib ühtviisi hästi vanu-

Suurepärane puhkus spaahotellis Viiking!

KULDNE SÜGIS (3 päeva, 2 ööd)

• värskendav õuna-vannihooldus (vannisoolaga) • vannihooldus Surnumere soolaga • massaažitool Shiatsu programmiga • massaažitool verevarustust parandava programmiga • soolakamber • valgusravi

Eripakkumine kehtib 31.08.–31.10 Hind alates 90 € / inimene kaheses toas PAKETTI KUULUB: majutus kaheses toas (2 ööd) 2 hommikusööki 2 õhtusööki hommikumantlid toas hoolitsustest valikuliselt 3 protseduuri:

• • • • •

• jalgademähis „Kaneeli-ingveri kallistus” või lõõgastav šokolaadimassaaž 40 minutit (saab valida 1 kord) • šampanja ja roosiõie kätehooldus • šampanja ja roosiõie jalgadehooldus • soe virsiku-parafiinihooldus kätele • soe teepuu-parafiinihooldus jalgadele • Cleopatra piimavann greibiaroomiga

• jalutuskäik Pärnu muulil • õhu- ja päikesevannid hoovis lamamistoolidel • saunakeskuse ja jõusaali kasutamine

lahtiolekuaegadel

Pakume 14.09.–05.10 taastusravipaketti (alates 5 ööst) hinnaga alates 41 € öö. Ravipaketti kuuluvad majutus, kolm söögikorda ja arsti soovitusel individuaalne raviplaan.

Sinu südame SPAA!

Pakett kehtib vabade kohtade olemasolul.

Need ja muud parimad pakkumised leiad meie kodulehelt

www.viiking.ee Lisainfo aadressil info@viiking.ee või telefonil 449 0500 (hotelli vastuvõtt), 449 0505(müük).

Spaahotell Viiking, Sadama 15, 80012 Pärnu

Benita Kodu AS Kodu tee 8, Valkse küla, Keila vald 76616 Harjumaa

E L U R Õ Õ M 5

SEENIOR 4. september 2014

MADIS KALLAS

3 “Aegu või kilomeetreid ma ei loe. Liigun oma tervise ja meelerahu nimel,” ütleb Inna Lumin.

SA Taheva Sanatoorium pakub sotsiaalhoolekandeteenuseid rohkem kui sajale kliendile.

Töötame Tsirgumäe ja Kalliküla külades Taheva vallas Valgamaal.

loe. Liigun oma tervise ja meelerahu nimel,” kinnitab Inna.

Sellepärast on ta väga õnnelik ka oma väikese sõbra, taksikoer Charlie üle, kellele samuti metsarajad suurt rõõmu teevad.

Hetked kõrgkultuuriga

sevahemikus 4–104 eluaastat,” naerab Inna. Tema esimeseks õpetajaks oli line-tantsu Eestisse toonud Kaie Seger.

Ent see pole veel kõik. Talviti võtab Inna suusad ja naudib lumist metsa kodu lähistel Harkus. Suusarajad ulatuvad kau-

gemalegi: nii näiteks on Inna osalenud pea kõigil presidendimatkadel Aegviidus. Veel meeldivad tegusale daamile kepikõnd ja ujumine, millega ta samuti regulaarselt tegeleb.

“Sportlaseks ma ennast ei pea, aegu või kilomeetreid ei

Tormamine ei meeldi Innale üheski eluvaldkonnas. Tema tahab rahulikult vaadelda ja nautida, mõtiskleda ja arutleda.

Lisaks looduseimedele teevad Innat õnnelikuks inimeste loodud imed ehk kirjandus, kunst ja muusika. Nii näiteks avastas ta viimasel Leedu-reisil kunstniku ja helilooja Mikalojus Konstantinas Čiurlionise tööd.

Väga meeldib Inna Luminile ka orelimuusika ja ooperid.

“Viimaseid kuulaksin meeleldi maailmalavadelt, kuid vahetult pole see mul võimalik. Õnneks pakub Artis suurepärast võimalust ooperiparemikku kinolinalt vaadata ja seda ma teengi,” räägib tegus proua. “Need on samuti hetked, mida on vaja, et end elus hästi tunda.”

Sellist aega, et midagi teha ei oleks, pole Inna jaoks olemas.

“Tähtis on, et igal päeval oleks oma tegevus ja eesmärk,” on naine veendunud.

Helina Alver

Sihtasutus rakendab oma töös EQUASS-metoodikal põhinevaid kvaliteedikriteeriume – sihtasutusele on omistatud vastav kvaliteedimärk.

EQUASS Assurance on sertifitseerimissüsteem, mis tagab kvaliteedi ja kvaliteedikontrolli teenustes.

Asenduskodu toetab igati kasvandiku ettevalmistamist toimetulekuks iseseisvas elus.

Asenduskodu töötab peresüsteemil, peres kasvab kuni kaheksa last. Asenduskodule on väljastatud tegevusluba teenuse osutamiseks kuni 30 lapsele.

SA Taheva Sanatoorium on arenev ja õppiv organisatsioon, mis pakub just teile vajalikke ja paindlikke lahendusi. Isikukesksus on meie prioriteet!

Üldhooldekodu osutab kvaliteetset hooldus- ja põetusteenust. Hooldekodu teenust pakutakse nii Tsirgumäe kui ka Kalliküla osakondades.

Hooldekodus on kokku 70 kohta. Mõlemas hooldekodu osakonnas töötavad meditsiiniõed.

• üldhooldekodu • asenduskodu • turvakoduteenus lastele • erihoolekanne (ööpäevaringne

erihooldusteenus, toetatud elamine, igapäevaelu toetamine)

Erihoolekandeteenused toetavad puudega isiku võimalikult iseseisvat toimetulekut igapäevaelus. Sihtasutus plaanib laieneda eelkõige just ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise eesmärgil. Erihoolekandeteenuseid pakume umbes 30 kliendile.

Turvaliselt ja toetatuna tunned end Taheval!

Tsirgumäe küla, Taheva vald, 68012 Valga maakond tel 769 8723, 517 8470 • e-post tahevasanatoorium@hot.ee • www.sats.ee

SELLE REKLAAMIGA

SEPTEMBRIS

2 proovipäeva t asut a!

u s a t u u k al 455 €

el k s e k ritud eak ate hooldekodu Eesti e e v o n e r t Värskel

LISAINFO: www.pandiverepansion.ee info@pandiverepansion.ee tel 520 0066

6 E L U R Õ Õ M

SEENIOR 4. september 2014

Kristiina Viiron

Käsitöö- ja rännukirg “Olen niisugune julge ka, et proovin ära, kas saan hakkama või mitte,” ütleb peagi 80. sünnipäeva tähistav Linda Valdek.

Peagi kaheksakümneseks saav Linda Valdek juhendab Keila sotsiaalmajas kangaspuudel kudujate ringi.

Eelöeldu käib Keila sotsiaalkeskuse kangakudujate ringi juhendamise kohta – selle võttis naine oma õlgadele viis aastat tagasi, kui eelmine juhendaja töölt lahkus. “Ringi liikmed ise valisid mind,” nendib Linda, kelle käe all käib kangastelgedel kudumas 22 naist.

Linda ise osaleb ringitöös 15. aastat, üleüldse astub ta Keila sotsiaalkeskuse uksest sisse mitu korda nädalas – kas kangakudujaid juhendama, keraamikasse, kunstiringi või hoopiski võimlema.

Naine muheleb, et teised küsivad vahel jah, kas ta kodus ka mõnikord on. “Kui vaja, siis olengi,” kostab Linda, lisades, et kuna elab koos tütre perega, siis aiatööga tal suurt pistmist ei ole. Lapselapsedki on juba nii suured, et ei vaja ammugi enam hoidmist, ja niisama paigal istuda Linda ei malda, lugeda või telerit vaadata ka pikalt ei jaksa.

Pigem laseb näppudel käia.

Kudumistööst on naisel käsil praegu gobeläänist põrandavaip. “Katsetan kõiki väikeseid lõngajuppe mustriks sisse,” täpsustab ta.

Paar nädalat tagasi naasis Linda koos paari ringikaaslasega Veliselt kangakudujate suvekoolist, kust ta on samuti viis aastat osa võtnud, et uusi tehnikaid õppida. Hiljem saab teistele ringi liikmetele õpitut tutvustada ning seda, mille vastu kõigil huvi on, ka töösse rakendada.

Linda räägib, et näputöö on teda huvitanud noorest peale, esmalt õppis ta omal käel ära varrastel kudumise. “Käisin korra ka varrastel kudumise kursustel. Tahtsin teada, kas koon õigesti – nõnda siia majja jäingi,” jutustab naine.

Sõnapaari “siia majja” all peab ta silmas ikka Keila sotsiaalkeskust, asutust, mis kohalikele eakatele, ja mitte üksnes eakatele, palju aja veetmise võimalusi pakub.

nud ning seetõttu kududa ei saanud. Oskaja inimese selgitusega läks Linda emakoju ja tegi asja ära, põrandariide kudumiseks vajalikku materjali sai õdedelt.

Too vaip jäi toona pikaks ajaks ainsaks sedalaadi tööks, kuniks Linda kangakudujate ringiga ühines ja asjaga tõsiselt tegelema asus.

Naine nendib, et hästi istub talle ka keraamika ja maalimine.

Tervis pole takistanud Vaiba kudumine nõuab päris head füüsilist vormi, näiteks tuleb sageli kangaspuude alla ronida, ja muidugi peab silmanägemine piisavalt hea olema.

Möödunud sügisel juhtus Lindaga õnnetus: ta kukkus nii kehvasti, et murdis vasaku randme. Ise kududa ta siis küll ei saanud, aga teisi juhendada ikka.

“Väimees aitas kodus jope selga, ringis abistasid jälle teised,” meenutab tragi naine, et trauma teda kodus ei pidanud. Nüüd on käsi õnneks jälle terve ja liigub vaevata.

Veel teinegi haigus – nahavähk, õnneks pindmine – tuli Lindat kimbutama, mistõttu jäi tal tänavu reisile sõitmata. Naise teine kirg näputöö kõrval on nimelt reisimine ja nii on tal ette lugeda terve pikk rida riike, kuhu rännutee teda viinud on.

Nende sekka mahuvad Ungari, Šotimaa, Kreeka, Horvaatia,

Auväärse eaga ring Kangakudumise ring tähistas tänavu lausa juba 50. tegevusaastat. Omal ajal kultuurimajja asutatud tarbekunsti nime all tegutsenud ring oli pikki aastaid piirkonna ainsaks kohaks, kus kangastelgedel kudumist õppida ja harrastada sai.

Linda enda telgedel kudumiskogemus nii pika aja taha ei ulatu. Esimese vaiba kudus ta ligi neli aastakümmet tagasi. Naine meenutab, et sünnikodus olid kangaspuud täiesti olemas, aga sidust ta teha ei osa-

TERE TULEMAST KAUNISSE KUURORTLINNA PäRNU!

WASA HOTELL jA TAASTUSRAVI RAVIPAKETT pakkumine kehtib pühapäevast reedeni (4 ravipäeva) • •

• •

• • • • • • • •

käsimassaaž 25 min parafiin-osokeriitravi 15 min ürdi-pärlivann 10–15 min massaaživann 10–15 min soolakamber 40 min lokaalne külmaravi 15 min käteparafiin 15 min inhalatsioonravi

185 € inimene

majutus kahekohalises toas (viis ööpäeva) toitlustus Rootsi lauas (viis hommiku-, neli lõuna- ja viis õhtusööki; pakett algab õhtusöögiga ja lõpeb hommikusöögiga) arsti konsultatsioon ja ravikava koostamine ravipäevadel kolm raviprotseduuri järgmisest valikust:

SÜDAME TERVISE UURINGUPAKETT

5 ööd

• • •

kardiopulmonaarne koormustest südame ja kopsude seisundi kontrollimiseks tulemuste analüüs koos arstiga füsioterapeudi nõuanded ja personaalse harjutustekava koostamine

TERVISEKONTROLL • • • • •

liikumisravi rühmas (ravivõimlemine, kepikõnd) individuaalne võimlemine elektriravivõimalused (impulss-, magnetja ultraheliravi, darsonvalisatsioon) valgusravi hommikuvõimlemine juhendajaga (rühmas)

• • • • • • •

89 €

inimene

49 €

inimene

elektrokardiogramm (EKG) vererõhu mõõtmine kehamassiindeksi määramine veresuhkur, kolesterool, triglütseriidid türeotropiin ehk kilpnääret stimuleeriv hormoon (TSH) prostataspetsiifiline antigen (PSA) tulemuste analüüs koos arstiga

PAKKUMISED KEHTIVAD 07.09.–20.12.2014 Soodustuse saamiseks ütle märgusõna „MAALEHT”

E L U R Õ Õ M 7

SEENIOR 4. september 2014

ei lase kodus püsida 3 Linda valmistatud vest ja padjad.

4 Linda kodu põrandat katavad tema enda valmistatud vaibad.

Norra ja Islandki. Nüüdseks on hoolsat järgimist vajanud vähiravi Lindal läbi ja naine võib vaikselt jälle reisimise peale mõtlema hakata. “Türgis pole ma veel käinud, tahaks ka Taani või Portugali,” mõtiskleb ta.

Paljud asjad kingituseks Agaral näputöö tegijal on koduses sisustuses paljud asjad enda valmistatud, näiteks põrandavaibad, aknakatted, padjad, laudlinad ja rõivadki. Linda näitab saori loovkudumistehnikas valminud vesti. Samas

tehnikas on naine valmistanud ka kaks seelikut.

Muidugi saavad Linda tehtut endale kingituseks sõbrad ja sugulased. Tavaliselt käib see naise sõnul nii, et tema teeb midagi valmis ja siis keegi avastab, et oo, see sobib mulle.

Kõik naise kolm lapselast, õigemini küll nende naised, on saanud kingituseks Linda valmistatud suurrätid. Niisamuti Linda õe lapselaps, kes elab Ameerikas. Pojale kudus naine tänavu musta põrandavaiba, millele tikkis peale ornamendid. “Vaeva nägin küll palju, ütlen au-

salt,” täheldab Linda. Üks lapselaps sai omale aga sinistes toonides põrandavaiba, mille mustris lookleks nagu tee.

Kaua mõne eseme valmistamiseks aega võiks kuluda, pole naine arvutanud, aga oletab, et labases koes põrandariiet võiks päeva jooksul valmis teha paari meetri jagu. Suurrätik on aeganõudev, poolteist meetrit võtab Linda hinnangul aega kolm-neli täistööpäeva.

Kuid ega’s Linda olegi kärsitu – näputöö talle ju meeldib!

Kristiina Viiron

REKLAAMTEKST

Häirenuputeenus on päästnud paarkümmend inimelu Häirenupp on äärmiselt lihtne ja töökindel ning võimaldab kutsuda abi olukorras, kus seda muul viisil teha ei õnnestu. Üldjuhul on häirenupu kasutaja eakas või liikumispuudega inimene, kes võib oma kodus kasvõi lihtsalt kukkuda ja omal jõul mitte püsti saada. Või ähvardab teda tõsisema terviserikke oht, mille puhul on abi saabumise kiirus kriitilise tähtsusega.

Häirenupp on randmel või kaelas olev väike, mugav ja veekindel kellataoline nupuke. Lisaks paigaldatakse koju spetsiaalne vabakäe-hoolekandetelefon, nii et õnnetuse või terviserikke korral piisab isegi teisest toast appi hüüdmisest.

Inimesel endal ei pea olema mingit sidevahendit, vajadusel kasutatakse mobiilivõrgus toimivat seadet.

Nupuvajutusega algatatud häirekõne jõuab Medi kõnekeskuse operaatorini, kes vajadusel inimese lähedase (sugulase, naabri või hooldaja) appi saadab.

Häirenupulahendusi on mujal maailmas osutatud juba üle 30 aasta.

Eestis toimib üleriiklik Medi häirenuputeenus alates 2010. aasta kevadest, teenust osutatakse kõikides maakondades ja valdades, isegi väikesaartel.

Pea nelja aasta jooksul on hädasid lahendatud ja abilised koju saadetud üle 400 korral, sealhulgas on olnud üle 15 kiirabi ja isegi paar politsei väljakutset. Paarikümnel korral on päästetud inimese elu.

Alati ei pea isegi häirenuppu vajutama, et tunda end oma kodus kindlamalt ja julgemalt.

Selle kohta on tabavalt öelnud Laeva valla hoolealune Natalja: “Kui oled üksik ja vana, ei oska paremat asja tahtagi. Mul pole veel nupu abi vaja läinud, aga hoopis kindlam tunne on küll. Isegi vargaid ei karda enam. Ei oskagi enam ilma punase nuputa olla. Mobiili ei kanna ju igal sammul kaasas, nupp on kodus alati käel.”

Häirenupp tagab hingerahu ka kõikidele lähedastele, kes oma kallitest eakatest hoolivad. Kui üldjuhul on teenuse tellijad kohalikud omavalitsused, siis üha sagedamini leidub teadlikke lähedasi, kes oma kallitele vanematele või vanavanematele Medi häirenupu valivad.

Veel abivahendeid Teine põnev ja Eestis uudne abivahend on automaatne ravimidosaa­ tor. Lihtsasti käsitsetaval seadmel on 28 ravimilahtrit, kuhu hooldaja või sugulane tabletid asetab.

Määratud kellaaegadel annab ravimidosaator helisignaaliga märku, et on aeg tabletti võtta. Siis tuleb seadmel olevast avausest tabletid käele kukutada. Heli vaikib ja seade jääb järgmist tähtaega ootama.

Selle, jällegi mujal maailmas laialt kasutatava koduse lahenduse ülesanne on tagada, et unustama kippuv eakas õigel ajal õige ravimi saab.

Seade välistab üledoseerimise ja vale ravimi võtmise. Mitmete haiguste puhul on ju ravimi õigeaegne manustamine äärmiselt kriitiline ja hoiab ära vägagi traagilised tagajärjed.

Eakate ja ka laste iseseisvaks toimetulekuks kodus on loodud elektri­ pliidi valvur. Seade mõõdab pliidilt tulevat kuumust ja sisselülitamise aega ning lülitab pliidi välja enne, kui temperatuur ohtlikult kõrgeks muutub või määratud aeg kätte jõuab.

Kes oma kallile eakale sugulasele kindlustunnet pakkuda soovib, pöördugu julgelt Medi häire­nuputeenuse poole telefoni 661 8181, e-posti info@ medi.ee või kodulehe www.medi.ee kaudu. Samuti tasub küsida Medi häirenuputeenust oma linna või valla sotsiaalosakonnast.

8 T E R V I S

SEENIOR 4. september 2014

Tervis muutub üha tähtsamaks Pensionile jäämine mõjutab suurel määral inimese ajagraafikut.

“Korraks võib tekkida lausa tühjustunne, kuid selle täitmine on igati jõukohane tegevus,” kinnitab doktor Eero Merilind.

“Kui kogu aeg on tõustud hommikul pool seitse, pestud, kohvitatud ja riietatud, siis nüüd tehakse kõike sedasama, aga minna pole justkui kuskile.”

Merilind soovitab pensionäril koostada enesele uus päeva- ja nädalakava ning täita see meelepäraste tegevustega. Nii on kindel, et tühja aega eriti ei jää.

“Oluline on, et keha ega aju soiku ei vajuks,” rõhutab ta. Esimese jaoks on tähtis, et päevad sisaldaksid veidigi füüsilist liikumist, teise jaoks aga on headeks abimeesteks näiteks ristsõnad ja sudokud. “Kui tervis on seni korras olnud, tuleb nüüd tegutseda selle nimel, et see nõnda jääkski,” räägib doktor Merilind.

Rõhk liikumisele Merilind kinnitab, et vanemas eas muutub enese liigutamine eriti tähtsaks. Head on liikumisalad, mis ei mõju liiga koorma-

valt, aga lisavad füüsilist toonust, näiteks kepikõnd ja ujumine.

“Nüüd on aega ja võimalusi liikumisharrastusega tegeleda,” arutleb arst. “Liikumisvajaduse saab täidetud ka värskes õhus mõne toreda hobiga, näiteks aiatöid tehes.” Doktor Merilinnul on patsiente, kes just pensionieas on leidnud aega, et oma aed tõeliselt kenaks muuta, põnevaid lilli kasvatada ja näiteks ilus rosaarium rajada. Aiandus pakub peale liikumise ka mõtlemisainet ning silmailu ja hingerõõmu.

Tähelepanu toidule Kui noores eas võis süüa peaaegu mida tahes, siis vanemas eas hakkavad endast märku andma lisakilod. Ainevahetus on muutunud aeglaseks.

“Paljud ütlevad, et söön ainult väga natuke, aga kehakaal tuleb ega taha enam taanduda,” märgib Eero Merilind. Et seda ei juhtuks, soovitab arst toiduvaliku võimalikult tervisliku hoida – kodutoidu valmistamisekski on nüüd ju rohkem aega. Ka võiks üle vaadata toiduvalmistamise võtted – näiteks on aurutatud toidud tervisele kasulikumad kui keedetud või praetud road.

Loomulikult tuleks ikka rohkem liikuda. “Tõsi küll, liikumisega ei tohi üle piiri minna.

Koormus ei tohi liiga teha. Kui süda hakkab kloppima või peas on imelik tunne, tuleb istuda ja

PEREARST ANNAB NÕU n Tähtis on iga päev liikuda! n Toitumine olgu tervislik! n Hea uni aitab end hästi tunda. n Sotsiaalne suhtlus paneb silmad särama. n Kui vaja, tuleb arstiga nõu pidada.

puhata. Pärast võib jälle edasi liigutada,” räägib tohter.

Kõikvõimalikud reklaamid on täis soovitusi organismi vitamiinidega turgutada. Merilind märgib, et vitamiinid on tähtsad küll, aga neid on parem saada toidust.

“Eriti need, kes aeda peavad, võiksid varuda aiasaadusi sügavkülma – neist saab valmistada väga tervislikke, maitsvaid ja vitamiinirikkaid toite,” ütleb ta.

Korra-kaks aastas soovitab arst eakamatel patsientidel kuuajaline vitamiinikuur läbi teha. Kord aastas võiks selle ette võtta hilissügisel, kaks korda aastas aga jätta teine kuur varakevadesse. Vitamiinide valikul on soovitatav perearstiga nõu pidada.

Oluline uni Eero Merilind märgib, et kui vanemas eas muutub uni veidi problemaatiliseks, pole vaja sellepärast ehmatada või muretseda – see on tihtipeale vanusega kaasnev loomulik protsess.

TELLI NÜÜD SUURIM EESTI KÄSITÖÖAJAKIRI Kõigi ajakirja Käsitöö tellijate vahel läheb loosi kampsuni jagu lõnga koos ringvarrastega!

800 g meriinovillast Morbidone’i lõnga ja Knitpro kandilised ringvardad

Lisaks: 10 x 100 g linast lõnga koos Cloveri ergonoomilise heegelnõelaga (1,25 mm)

www.vikkel.ee

KÄSITÖÖ aastatellimus

vaid 16 € (4 numbrit).

Võit kaanehinnast

17%!

KÄSITÖÖ ILMUB 4 KORDA AASTAS: • KEVAD veebruaris • SUVI mais • SÜGIS augustis • TALV novembris

Käsitöö: lõikeleht, selged juhendid, palju inspiratsooni!

Tellida saad: www.ajakirjad24.ee, telefonil 666 2233 või tellimine@kirjastus.ee. Lisainfot vaata: www.ajakirjad24.ee.

Kampaania kestab 30. septembrini 2014.

“Õhtuti võib olla raskem uinuda, hommikuti kipub uni varakult ära minema,” räägib ta.

“Selline natuke poolik uni jätab inimesele tunde, et ta pole korralikult välja puhanud, pea pole värske ja enesetunne on kehva.”

Ehkki tegu on loomuliku asjaga, saab seda siiski olulisel määral leevendada. Merilind soovitab õhtust paarikümneminutilist jalutuskäiku, pärast mida valdab keha kerge väsimus ja uni tuleb suure tõenäosusega paremini.

Taas tuleb juttu igapäevasest liikumisest: “Lisaks õhtusele jalutamisele peaks veidi aktiivset liikumist mahtuma igasse päeva,” arutleb arst. “See on unemurede vastu väga tõhus leevendus. Kui uni sellest hoolimata lühikeseks ja kehvaks kipub jääma, tasub kindlasti arstiga nõu pidada.”

Sotsiaalne suhtlus Tervis ja heaolu ei tähenda vaid seda, et kusagilt ei valuta – terve inimene tunneb end ka emotsionaalselt tasakaalus olevana. Positiivne olek ja rõõmus ellusuhtumine aitavad kaasa hea tervise säilimisele.

Doktor Merilind kinnitab, et elu sotsiaalne pool on vanemas eas väga tähtis. Eriti siis, kui varasemaid, tööga seotud kontakte enam pole.

“Hea, kui lapsed ja lapselapsed on olemas ja kui nad lähedal on. Kui aga elu on viinud nad

eakatest vanematest kaugemale, tuleks selgeks õppida uuem tehnika ning oma perega näiteks Skype’i vahendusel suhelda. See on odavam kui telefon ning näitab suhtluskaaslasi ka ekraanil.”

Sama tähtis on suhtlemine eakaaslastega. Eero Merilind soovitab meelde tuletada kõik selle, mis elus rõõmu on teinud, ning vanemas eas mõne toreda hobi üles soojendada või sootuks uue asjaga tegelema hakata.

“Tegelikult pole kuigi tähtis, millega täpselt tegeldakse,” arutleb ta. “Teiste inimestega aja veetmine hoiab virgemana nii keha kui ka vaimu – ja hinge samuti,” kinnitab Eero Merilind.

Muredega arsti juurde Kogenud perearstina paneb Eero Merilind vanematele inimestele südamele, et ühegi tervisemurega ei tohiks jääda üksinda.

“Kui midagi on valesti, peab kindlasti pereõe või perearstiga nõu pidama, mitte ootama jääda, kas läheb üle või hullemaks,” kinnitab perearst.

Anne-Mari Alver

Eero Merilind.

VALLO KRUUSER

“Kui inimene jääb pensionile, saab ta senisest rohkem tähelepanu pöörata oma tervisele,” kinnitab perearst Eero Merilind.