SEENIOR (september 2013)

n Leelo Tungal elust ja olust Lk 3 n Vaba aja veetmisest Lk 4 n Vesiv천imlemisest Lk 6 N R 2 (4)

26 . S E P T E M B E R 20 1 3

2 A R V A M U S

SEENIOR Nr 2 (4) 26. september 2013

Kuidas alustada päeva?

“Iga päev on kingitus, seda enam, kui oled üle seitsmekümne”, teatab Lagle Parek ja seab temale omasel uljal kõnnakul hommikuti kell seitse sammud Pirita kloostrist TOPi purjespordikeskuse poole, et ujuda seal oma tavapärane kilomeeter.

Siis hommikusöök, kus tingimata võileiva peal on oma käega nopitud värsket rohelist, ja tohtri määratud ravimid.

Edasi tuhat tegemist, mille hulgas on kõige vaimustavam Eesti Kultuuriloolise Palverännu Raja Pirita Klooster – Vahtseliina (nimetus on esialgne) projekteerimine, võimalike rajavariantide läbitallamine koos sõpruskonnaga kohalikke juhte ja koduloohuvilisi kaasa haarates.

Rada on Lagle pöörane idee ja ettevõtmine – omaalgatuslikult avastada, talletada ja seejärel üldisse kasutusse anda eesti kultuuri- ja arenguloo rikkalike detailide kogum geograafilisest vaatevinklist.

Kõigil meil ei ole pööraseid ideid ja võimet hulkasid innustada. Ja pole tarviski, igale oma. Ei saa kiidelda, et keskkond ja tingimused Lagle eluteel olnuksid

jõudu ja tervist säästvad. Hing ja hoiakud määravad paljuski jõudluse, energiavoo ja enesetunde.

Hoiakuid ja jõudu andvat igapäevarežiimi saab soovi korral kujundada ja viimistleda.

Muretsemine kurnab Tulemuslik on päevale soodne alus rajada juba hommikul, näiteks äratusega enam-vähem samal kellaajal, olenemata sellest, kas on argi- või puhkepäev, töö- või pensioniiga. Kõigepealt mured meelest välja, sest ette muretsemine vaid kurnab – ja siis asja juurde.

Lagle Parek.

Vanemas eas võtab hommikune enese vormiajamine pisut rohkem aega kui varem. Voodi on paras paik esimeste võimlemisliigutuste jaoks. Keha on parasjagu soe ja tänulik iga harjutuse eest, mis mõõduka tempoga vere käima lükkab. Kõigepealt hõõrume peod soojaks, masseerime sõrmi, varbaid ja kõrvu, siis lülisambavenitused (pikemaks, pikemaks, nii nagu keegi pealaest sikutaks!), edasi tekitame lülisambas lainetusi.

Ka soolestik tahab mõnusalt ärgata, aitame teda kõhtu kergelt päripäeva masseerides ja põlvest kõverdatud jalga vastu kõhtu tõstes.

Tunnetame keha – mida ta veel tahaks? Arvan, et kergeid koputusi-patsutusi rinnaku piirkonda, südame kosutuseks ning sama näole ja peale. Aga selleks ajaks oleme juba istuli tõusnud.

Kerged patsutused üle keha tulevad asjale kasuks, panevad energia liikuma.

N ü ü d aken lahti ja hingamisharjutused ning edasi

harjutuste kompleks, mis on meeltmööda ja jõukohane ning mis liialt ära ei väsita.

Siis vesi ja hambahari, kuid enne on puder tulele pandud. Veel on hea, kui miski ajaks naerma, diafragma ehk vahelihase rappumine on tõeline tervisesüst.

Kui tundub, et enese peegelpilt hommikul võib ennem nutma kui naerma ajada, võiks siiski püüda jõuga naeratus näole manada ja silm särama panna.

Hakkab hoopis parem, naeratusel on igal ajal võluvägi. Võib-olla on abi kosmeetikast. Suurendav peegel tuleb siin kasuks, et parajuse piiri ära tabaks. Kui meikimist käsitleda maalimisena ja pole kavas teiste ette ilmuda, võib peatselt üsna lõbus hakata.

Parim on oma aia kraam Rüht sirgeks, päevarõivad selga ja hommikulauda. Mida lihtsam ja kodumaisem toit, seda kasulikum. Meie seedekulgla on harjunud aastasadade jooksul läbi töötama umbes 15 toiduainet. Massiline meile harjumatute toiduainete laviin kauplustes ei soosi toitainete vähima energiakuluga imendumist, tõhus seedetegevus on aga organismi üks olulisemaid funktsioone.

Ka kodumaist toitu võib ära rikkuda, seetõttu võiks ostmisel hoolega lugeda, mis pakendi peal kirjas. Näiteks E621 kasutamine on paljudes riikides keelatud. Parim oleks muidugi oma aia kraam.

Nüüd on aeg keskhommikusse jõudnud. Päevaplaan on tõenäoliselt eelmisel päeval tehtud ja kaugemad sihid juba varem planeeritud. Igavust küll olla ei saaks.

Meile antud elupäevad on mõttekas täita SISUGA. Parima enesetunde saab andmisest, olgu siis palga- või vabatahtliku tööna, oma pereliikmetele vajalik olemisena, abistajana seal, kus vaja. Tänapäeval on nooremate generatsioonidega sobitumine küll mõneti omaette oskus.

Iseenda tarbeks võiks tagavaraks olla nimekiri kõikvõimalikest tegevustest, mille hulgast valida. Kodused talitused nõuavad hoolt, tele ja raadio lemmiksaated vajavad vaatamist-kuulamist, raamatutest saab huvitavad inimesed endale külla tuua, sõprade võrgustik kas silmast silma või telefonitsi-meilitsi suhtlemiseks käigus hoida, kunsti ja loodust nautida, mälestusi kirjutada, päevikut või kirjavahetust pidada ja palju muud.

Kuid mida teha tervisega? See võib mitte üksnes hommiku, vaid kogu päeva ja öögi ära rikkuda.

Siin on soovitus: ärgem pühendugem haigusele, pühendugem elule. Niipea kui haigussümptomid vähegi end unustada lasevad, unustagem need.

Psüühikal on imepärane jõud keha mõjutada: keskendumine haigusele teeb üha haigemaks, haiguse mõistusepärane(!) tõrjumine meeldiva, õieti igasuguse tegevuse ja heade mõtetega annab jõudu juurde. Teatavasti kulgeb enamik haigusi lainete või episoodidena. Haiguse ägenemise vaheperioodid on ilus aeg, mil taas endale midagi mõnusat lubada.

Niisiis, iga päev kui kingitus.

Elukunsti hulka kuulub võime väikestest asjadest rõõmu tunda.

Kuid me ei räägi ju üldse väikestest asjadest, kui mõtleme sellele, et meil on õnn ärgata omal maal.

SISU ja meeleolu päevale anname igal juhul ise.

Airi Värnik arst, Tallinna Ülikooli vaimse tervise professor

SVEN ARBET

Ilmub Maalehe vahel

Toimetaja Eve Kaljusaar

Lisade juht Piret Tamm

Keeletoimetaja

Korrektor

Kujundaja

Väljaandja AS Eesti Ajalehed

eve.kaljusaar@lehed.ee

piret.tamm@lehed.ee

Marilin Look

Merike Järvlepp

Mari Peterson

Tallinn, Narva mnt 11e

Eripakkumine seenioridele!

5 lõõgastavat sügispäeva laulasmaa spa-s!

06.-10. oktoober 2013, 03.-07. november 2013, 01.-05. detsember 2013 Soodushind kehtib, kui tellimus ja ettemaks 50 € on tehtud enne 1. oktoobrit (6.-10.10), 5. novembrit (3.-7.11) ja 26. novembrit (1.-5.12)

189 € (normaalhind 312 €) PAKETTI KUULUB:

• üks koht 2-inimese toas (4 ööd) • hommiku- ja õhtusöök • saunade ja veekeskuse kasutus 7.00 – 22.00 • vesivõimlemine grupis (2 x hommikuti) • hommikumantlite kasutus • kõnnikeppide laenutus kahel päeval • UUDIS! Heade ideede töötuba, kus pakume meisterdamist erinevateks tähtpäevadeks • UUDIS! Koolitus tervislikust hingamisest teemal „Hinga ja lõdvestu, et olla terve!“ (1,5 tundi).

Koolitajad on psühholoog ja hingamisterapeut • 8 hoolitsust perioodi kohta (valikus on 16 erinevat protseduuri)

Täpsem info telefonil 6870 888 või internetist www.laulasmaa.ee

Laulasmaa Spa on veelgi ilusam kui enne.

P E R S O O N 3

SEENIOR Nr 2 (4) 26. september 2013

EERO VABAMÄGI

Lastekirjanik

LEELO TUNGAL:

Kunagi ei tohi lõpetada unistamist!

Luuletaja ja ajakirja Hea Laps peatoimetaja Leelo Tungal on vitaalsem kui kunagi varem.

Tema sulest ilmunud raamatuid on nautida saanud nii tänased lapsevanemad kui ka nende lapsed ning nagu ütleb armastatud lastekirjanik ise: “Jätkuks vaid aega ja jaksu, et kõik, mis mõtteis, ka paberile saada!”

Leelo Tungal jääb ise oma fenomenaalsest vitaalsusest rääkides tagasihoidlikuks. Tema sõnul on igapäevased tööpäevad nõnda intensiivsed, et õhtul üle poole tunni voodis enam raamatutki lugeda ei jaksa. Lugeda, vanade sõpradega kohtuda, reisida ning – mis kõige tähtsam – lapselapsele pehmest lõngast kampsunit kududa – selleks lihtsalt tuleb tema sõnul aega näpistada!

Kridlu hoiab vormis!

“Pean kudumisega ruttama, enne kui ta suureks kasvab!” muheleb Leelo oma silmaterast, neljasest Kridlust, nagu vanaema teda hellitavalt kutsub, rääkides.

“Eva Katarina on väga elav ning jõuab sada imet teha enne, kui teda pika nimega hüüdes talitseda jõuaks,” muigab lastekirjanik. “Ei oska öelda, milline vanaema ma olen, aga võin kinnitada, et Kridlu on mulle hea lapselaps. Tütred ütlevad, et kipun teda hellitama rohkem kui oma lapsi, aga meil on koos tore olla, samuti on meil sarnased maitsed nii toitude kui ka raamatute ja lastefilmide osas. Pealegi lubas tütretütar mind alati hoida vanaksjäämise eest – mis nii viga vanaema olla!”

Kui uurin, millised mälestused on Leelo Tunglal aga oma vanaemadest ja koos veedetud lapsepõlvest, muutub ta nukraks, kuid kinnitab samas, et meenutada on nii mõndagi.

“Minu emaema Mari Israel viidi Novosibirski oblastisse, kui olin kaheaastane, nii et teda mä-

letan väga häguselt. Tema viimane mulle öeldud lause oli: “Sina, laps, naerad, mina nutan – kas mu silmad sind üldse enam näevad?” Ega ei näinudki, vanaema Mari suri 89aastaselt võõrsil infarkti, kui kuulis, et on vaba ja võib kodumaale tagasi sõita…

Isaema Minna Katarina oli poola-läti päritoluga kaunitar, kelle vanaisa mõisavalitsejaks õppimiskäigu järel Eestisse tõi.

Vanaema hoidis mind väga – tal oli viis last ja peale minu veel ainult üks lapselaps – ja küllap oleks võinud tallegi liigset hellitamist ette heita.

Vaestel 50ndatel õmbles vanaema Minna mulle tädide peetud kleitidest uusi moekaid rõivatükke, kuivatas õunaseibe, mis mul keele alla viisid, ja küpsetas imemaitsvaid kooke.

Teismelisena, kui isa-emaga lahkarvamusi tekkis, sõitsin mitmel korral jalgrattaga Jõgisoole vanaema juurde, kes oskas mu pahurat tuju vaarikavarreteed ja porgandipirukat pakkudes leevendada.”

Igapäevased rõõmud Kui töölt koju jõudes Kridluga vestlemisest aega üle jääb, armastab Leelo – nagu juba mainitud – lugeda.

“Kahjuks ei jõua ma nii palju lugeda, kui tahaksin. Öökapiraamatuteks on enamasti Varraku ja Tänapäeva kirjastuste väärtromaanide sarjad. Viimase poole aasta suureks avastuseks on Hendrik Lindepuu tõlgitud ja kirjastatud poola kirjandus: Olga Tokarczuki romaanid,

Różewiczi, Zagajewski ja Szymborska luule. Wislawa Szymborska luulekogu “Herakleitose jõel” loen ikka ja jälle – ja alati leian midagi uut, mis vaimustab.

Muidugi pean kursis olema ka uuema lastekirjandusega, praegu loen huviga David Almondi raamatut “Poiss, kes ujus koos piraajadega”. Üldiselt olen inimene, kes tunneb rõõmu kõigest, mis siin elus helget ning mida võib-olla oleme hakanud isegi enesestmõistetavana võtma. Tunnen rõõmu, kui heiskame pühade puhul sinimustvalge lipu – mõtlen siis ikka, et pean rõõmustama ka nende lähedaste eest, kes seda aega näha ei saanud… Muredest pole muidugi praegugi puudust, kuid võõrriigi alamatena oleks meil neid palju enam – iseasi see, kas neist kõneldagi saaksime.

Oleme rikkad, kui saame rõõme vastu võtta kõigi meeltega. Muidugi rõõmustab mind – nagu kõiki emasid – üle kõige see, kui lastel läheb hästi.

Hea Lapse toimetajana rõõmustan ka kunagiste kirjalaste edusammude üle – see on selline rõõm, mida tunnevad ilmselt paljud kooliõpetajad, kes on noor­te annetega kokku puutunud.

Rõõmu pakub ka huvitav raamat, hea muusika, sisukas film, andekas teatrietendus ja põnev kunstiteos – kõik see, mis tõstab argimuredest üle ning teeb kas või hetkekski õnnelikuks.

Viimati tundsin end väga õnnelikuna Birgitta festivali “Arabella” esietendusel: lavastuse esimeses proovis olime mõlemad Olav Ehalaga hirmul, et tükist ei saa üldse asja, kuid näitlejad ja muusikud tegid paari päe-

Kõik hea, mis olnud, jääb inimese sisse ja annab rasketel hetkedel sooja.

vaga ära sellise imetlusväärse töö, et mul endalgi tuli lõpuloo ajal liigutuspisar silma. Rõõm on kokku puutuda tõeliste professionaalidega!”

Aja vool viib meid kaasa Aeg voolab ja muudab meid kõiki, sestap toovad mööduvad aastad juurde elutarkust, sisemist kannatlikkust, oskust mõista ja olla mõistetud. Kuidas näeb Leelo Tungal end praegu ning millisena mäletab nooruspõlves?

“Enda meelest olen ikka täpselt seesama, ainult peeglist vaatab vastu hoopis teine, kaalukam naisterahvas. Olgu muude asjadega, kuidas on, aga peeglid pole tänapäeval suuremad asjad!” sõnab siiani ülimuhedat huumorisoont omav luuletaja.

“Nali naljaks, ent kahtlemata olen ikka päris kõvasti muutunud – kadunud on uudishimulik ja aktiivne maakoolilaps, pealinna suurkoolis end üksildasena tundnud tüdruk ja ülikooliaegne uljas boheemlane. Mäletan nende eluetappide tundeid ja elamusi, ning selle kaudu on kergem mõista ka praegusi noori.

Lapsed ütlevad, et ma olevat muutunud pärast nende isa surma iseseisvamaks ja julgemaks.

Võib-olla see ongi nii, sest eks ma ole juba kaksteist aastat pidanud elama kahe eest… Võttis kaua aega, enne kui õppisin ennast lohutama teadmisega, et kuni üks meist elus on, seni elame mõlemad. Kõik hea, mis olnud, jääb inimese sisse ja annab rasketel hetkedel sooja,” lisab Tungal mõtlikult.

Ka elurütm on aja jooksul muutunud. “Vanasti – eriti vabakutselisena – see õige kirjutamistuhin alles õhtul peale tuligi, sest ööst andis ikka aega juurde võtta. Nüüd on öökull minus asendunud puukoristajaga, kes alustab peaga töötamist hommikutundidel. Kui tänapäeval on osa inimesi üle töötanud ja teine osa alatoidetud, siis mind võib ilmselt esimeste hulka arvata.

Positiivsuse kohta öeldi varem “optimism”, ja julgen oletada, et olen selline skeptiline optimist. Pika elu jooksul on nähtud ja tuntud nii mõndagi, õpitud nii enda kui ka teiste eksimustest, ja kui takkajärgi taipad, et nii mõnigi närvitsemine või unetu öö oleks võinud olemata olla, ei lase tujul enam liiga kergesti langeda. Olen elus karastunud!”

5 “Üldiselt olen inimene, kes tunneb rõõmu kõigest, mis siin elus helget ning mida võib-olla oleme hakanud isegi enesestmõistetavana võtma,” ütleb kirjanik Leelo Tungal, lisades, et muidugi rõõmustab teda üle kõige see, kui lastel hästi läheb.

Oleks vaid aega....

Kui uurin, millest vitaalne lastekirjanik veel unistab, kinnitab ta, et eelkõige võiks olla rohkem aega ja jõudu, et kõik soovitu ellu viia.

“Mul on mitu pooleli olevat käsikirja, mille lõpetamiseks oleks vaja rohkem aega ja paiksemat eluviisi. Tuleb loota, et edaspidi lähevad päevad 25tunnisteks, mis muud,” muigab ta ise.

“Kodukülale ja muudelegi maakohtadele mõeldes unistan sellest, et siinne rahvas saaks oma kodupaigas väärikalt elada, töötada ja lapsi kasvatada ega peaks elatise teenimiseks mööda ilma ringi hulkuma.

Noorpõlves unistasime abikaasaga, et pensionäridena ostame endale väikese maja Haapsallu – see on erilise atmosfääriga linn – ning kasvatame seal lapselapsi, kirsipuid ja koeri.

Nüüd loodan lähiaastatel oma kodumajale uue katuse peale saada… ja Haapsallu sõidutavad tütred mind igal sünnipäeval. Unistused muutuvad ja meie koos nendega!

Küll aga on mul üks tore rutiin. Enne uinumist, kui tuulutan tuba arvutilõhnadest, püüan ikka iga ilmaga taevatähed üle vaadata. Enamasti on nad alles ja oma koha peal, mis annab lootust, et ka minul, väikesel surelikul, on sellest ilusast mõõtmatust universumist silmade kaudu osa saades jaksu enda inimesekoha peal edasi elada...”

Kadri Penjam

Ruumid lamajatele Sõbralik personal Rahulik miljöö Ilus loodus

Hooldekodu

Jõgevamaal www.kaapahooldekeskus.ee

Kääpa küla, Saare vald, Jõgevamaa tel 773 4744, 528 8217 info@kaapahooldekeskus.ee

4 K U H U

MINNA

SEENIOR Nr 2 (4) 26. september 2013

Helen Urbanik

Eakate festival tuleb taas Ka tänavu 1.–2. oktoobril kogunevad eakad Salme kultuurikeskuses, et kuulata harivaid loenguid, vaadata etteasteid ning kohtuda sõpradetuttavatega.

Uuendusena on osa loenguid ja tegevusi teisel päeval ka vene keeles.

Juba neljandat aastat järjest korraldab MTÜ Inkotuba eakate festivali, et väärtustada eakate rolli ühiskonnas, näidata aktiivse ja tervisliku eluviisi võimalusi ning pakkuda kohtumis- ja suhtlemisvõimalust. Samas tähistatakse Eestis rahvusvahelist eakate päeva (1. oktoobril).

Positiivne ja hariv programm Eakate festivali programm pakub palju põnevat ka sel aastal. “Tänavune programm tuleb mitmekesine, uuendusena on osa loenguid ja tegevusi 2. oktoobril ka venekeelsed. Põnevamate esinejatena võib ära märkida Ivan Orava ja Eduard Tomani meelelahutuskava, laulab Voldemar Kuslap ja üle 40 eakate taidlusrühma kõikjalt Eestist. Mitmeid harivaid loenguid peavad IdaTallinna Keskhaigla, Südame­ K U H U M I N N A?

Toompea lossi renoveeritud valge saal on külalistele avatud n Riigikogu kantselei tellis suvel Toompea lossi fassaadija katuseremondi ning valge saali renoveerimise. Kõik huvilisi oodatakse ekskursioonile uuendustega tutvuma. Tasuta ekskursioonid üksikkülastajatele toimuvad iga nädala neljapäeval eesti keeles kell 15.

Registreeruda saab e-postil ekskursioon@riigikogu.ee.

Seenioride kolmapäevad meremuuseumis n Igal kolmapäeval pakutakse seenioridele võimalust külastada Eesti meremuuseumi väljapanekuid Lennusadamas ja Paksus Margareetas soodushinnaga. Lisaks on võimalik osaleda tasuta ekskursioonidel, mis algavad kolmapäeviti kell 14 ja 16 Lennusadamas, kell 12 ja 15 Paksus Margareetas. Lennusadama angaaride piletihind on 5 €, Paksu Margareeta ekspositsioon ja näitus “Soolase elu kirjad” soodushinnaga 3 €.

Seenioride kolmapäeva pakkumised on mõeldud külastajatele alates 60. elu­aastast ning kehtivad kolma­ päeviti. Ekskursioonidele registreerumine toimub kohapeal, kohtade arv on piiratud.

Lisainfo tel 620 0550.

Ilma mobiilita on elu tänapäeval raske ette kujutada.

H E A T E A DA

Eakate festival n Toimub 1.–2. oktoobril 2013 Salme kultuurikeskuses (Salme 12, Tallinn). n Tasuta pääsmed on saadaval Südameapteekides ja Inkotubades üle Eesti. Kohapeal maksab pilet 2 eurot. n Festivalil ostude tegemiseks soovitatakse kaasa võtta piisav kogus sularaha. Seekord on kohal ka Swedbanki pangabuss, kust vajadusel saab võtta lisa. n Täpne programm on üleval festivali kodulehel www.eakatefestival.ee.

apteegi, Corega, maanteeameti jt spetsialistid,” tutvustab festivali peakorraldaja, MTÜ Inkotuba juht Eha Topolev. Proovida saab ka eakate joogat, tervisevõimlemist ja bingot.

Festivali avatseremoonial pärjatakse vääriliselt konkursi “Aastad täis sära ja väärikust” parimad teod ja algatused. “Juba neljandat aastat toimuva konkursi eesmärk on tunnustada neid tegevusi ja ettevõtmisi, mis on muutnud eakate elu säravamaks,” sõnab Topolev. 2013. aastal lisandus uus kategooria –

TELEFON ei

Rõõmu jagub festivalil nii pealtvaatajatele kui ka esinejatele endile.

“Omastehooldus”. “Kuna kodus omakseid hooldavate inimeste teema on ühiskonnas teravalt päevakorral, otsime seekord persoone või organisatsioone, kes oma tegudega nende inimeste elu mingil moel kergemaks on muutnud,” tutvustab Topolev üllast eesmärki.

Konkursi raames antakse välja ka Karuohaka tiitel – seda isikule, organisatsioonile või ettevõtmisele, kes/mis on eakate väärikat vananemist takistanud.

Eelmisel aastal jäi tiitel välja andmata, kuid nimetati kõik kandidaadid, kes kategooriasse esitati.

Varuda tasub aega ja kannatust Külastajate huvi on korraldaja sõnul olnud igal aastal väga suur – publikut on aastast aastasse olnud 3000 inimese ringis. “Kindlasti on kõik väga oodatud. Kasulik on aegsasti hankida festivali tasuta pääse, mis on saada-

val kõigis Südameapteekides ja Inkotubades üle Eesti,” soovitab Topolev, sest kohapeal tuleb pileti eest välja käia 2 eurot. “Kui kellelgi on veel lusti vabatahtlikuks abiliseks registreeruda, võib seda teha ürituse kodulehel leiduvate kontaktide kaudu. Kõik abikäed on väga oodatud,” kutsub Topolev nii noori kui ka vanu üles korraldamises kaasa lööma.

Kuna rahvast tuleb eeldatavasti palju, palutakse kohalejõudmiseks varuda aega ja kannatust. “Kui tullakse ühiselt ja bussiga, soovitavad korraldajad mantlid ja suuremad kotid sõidukisse jätta. Festivalipaiga läheduses on spetsiaalne parkla, kuhu bussi pärast reisijate mahalaskmist parkida saab,” soovitab Topolev. “Soovitame ka meelde jätta, kuhu garderoobis üleriided panite ja võtta sealt hiljem välja ikka enda, mitte kellegi teise asjad.”

Eve Kaljusaar

Kui telefon kaob, puruneb või on juba ajast ja arust, tuleb end esmalt kaubanduses pakutavaga uuesti kurssi viia, seejärel läbimõeldud ostuotsus teha ning lõpuks uue seadmega harjuda. See võib olla esiti võõras ka noorele inimesele, vanemast rääkimata. Mida tuleks silmas pidada, kui mobiili valitakse eakale?

Muudab elu mugavamaks Mobiiltelefonid on ajaga muutunud järjest nutikamaks – esmapilgul keerulisemaks ja ka välimuselt suuremaks. “Maailm liigub nutifonide suunas ning tuttavate ja turvaliste nuputelefonide valik ei ole enam väga lai,” sõnab EMT teenuste kommunikatsioonijuht Kristina Samra.

“Kindlasti ei tasuks moodsamaid telefone karta, sest need on loodud eelkõige just meie elu lihtsustama, mitte keerulisemaks tegema,” julgustab Samra, et uuema põlvkonna telefonid võimaldavad päris palju ning nendega helistamine on pigem lisafunktsioon. Tänapäeva mobiilid lasevad näiteks pildistada, bussigraafikut vaadata, uudiseid jälgida, arveid maksta, e-kirju saata, navigee-

rida (kaardid telefonis), muusikat kuulata ja palju muud, mida igapäevaelus jooksvalt mingites olukordades vaja läheb ning mida mugavalt, sõltumata ajast ja kohast, korda ajada saab.

“Nutitelefonide suur pluss on ilus, suur ja selge ekraan, mida ka halvema nägemise korral on hea jälgida. Lapse või mõne tehnikaga rohkem sina peal oleva tuttava abil saab nutitelefonist kindlasti truu ja vajalik kaaslane ka seeniorile,” soovitab Samra.

Eakamate hulgas on Samra sõnul nutitelefonide kasutajaid praegu küll vähemuses, pigem eelistatakse tuttavat ja turvalist nuputelefoni. Kuid leidub neidki, kes kasutavad rahulolevalt ka näiteks iPhone’i või teisi uuemaid nutiseadmeid. “Usun, et nutitelefonide kasutamise osakaal seenioride hulgas lähiajal tõuseb,” arvab Samra.

“Nutitelefon tundub küll samm edasi, aga seda ei tasu karta – eakamad on võimelised paljuks,” julgustab Kuressaarest pärit Anne Oolup, kellel juba pea aasta jagu nutikas telefon taskus. “Kuna teen pensionäritöö kõrvalt veel palju muudki, on siingi vajadused tavalisest rääkimisest suuremad.”

Oolup tõdeb, et alguses tundus nutitelefoni kasutamine keerulisem, eriti ekraani tundlikkust ei tabanud kohe ära.

Väärikate ülikool alustas uue õppeaastaga Tartu Ülikooli väärikate ülikool jätkab põnevate loengutega üle Eesti ka sel õppeaastal. Kuigi registreerunuid on palju, saavad soovijad mõnes linnas veel liituda.

2010. aasta septembris Tartus tegevust alustanud Tartu Ülikooli väärikate ülikool jätkab ka 2013. õppeaastal. Koostöös regionaalsete esindustega toimuvad loengud kuues Eesti linnas: Tartus, Tallinnas, Pärnus, Narvas, Kuressaares ja Türil.

Tartu Ülikooli väärikate ülikooli programmijuht Karmel Tall ütleb, et loengute põhirõhk on jäänud läbi aastate samaks.

“Eesmärk on suurendada üle 50aastaste kodanike toimetulekuoskust ja rahulolu teadmiste, teadlikkuse, isikliku arengu ning loovuse arendamise teel. Selle saavutamiseks pakume loenguid üldhuvitavatel ja aktuaalsetel teemadel.” Sel aastal loodetakse jätkata ka veebipõhiste õppevõimaluste pakkumise ja keelekursustega.

Huvi on suur Eelmisel õppeaastal osales Tartu Ülikooli väärikate ülikoolis kokku üle 2000 õppija. Registreerinute arvu põhjal prognoositakse suurt huvi jätku ka 2013. aastal.

“Meeldiv on tõdeda, et huvi väärikate ülikooli vastu on jätkuvalt suur. Iga päev registree-

rub inimesi nii Tartu kui ka Tallinna programmile,” rõõmustab Tartu ja Tallinna programmi eest vastutav Karmel Tall. “Ruumide mahutavus on küll piiratud, aga praegu oleme vastu võtnud kõik registreerumissoovid.

Varasema kogemuse põhjal saame järeldada, et iga kord ei saa kõik registreerunud kohal olla ja seetõttu mahutakse ilusasti ära.

Seega on kõik teretulnud registreeruma ja osalema.”

Suurt huvi prognoosib ka TÜ Narva kolledži programmi eest vastutav Anna Markova. “Eelmisel aastal oli osalejate arv päris suur ning järgmiste loengute kohta käiakse küsimas juba praegu. Kindla teema ja kuupäevaga on meil ainult esimene loeng (25. septembril), aga terve semester on seotud Narvaga – ajalugu, arhitektuur jne.”

Narvas eelregistreerumist ei ole, lihtsalt tuleb kohale minna ja aktiivselt osaleda. Loengud toimuvad vene keeles. “Igati teretulnud on kõik loengute teemad ja ideed, mida võiksime edaspidi rakendada,” kutsub Markova üles ettepanekuid tegema.

Koostöös SA Kesk-Eesti õppeja kompetentsuskeskusega saab selle aasta jaanuarist väärikate ülikooli loenguid kuulata ka Türil. “Rõõm sellise ettevõtmisega jätkata on meie ja huvi ei näi raugevat,” sõnab SA Kesk-Eesti õppe- ja kompetentsuskeskus projektijuht Kristina Gudinas.

“Head meelt võib Türil tunda ka selle üle, et väärikate ülikoo-

lis on end täiendada soovijate arv võrreldes algusega aina kasvanud. Õppijate tagasiside on olnud väga positiivne, nende ettepanekuid arvestame edaspidi ka loenguteemade puhul.

Oluline on seegi, et pakutav programm tõstab vanemate inimeste eneseväärikust, mis ongi üks meie eesmärk – pakkuda võimalusi enesearenguks ja eluga kaasas käimiseks. Kiidan osalejaid aktiivsuse ja heatahtlikkuse eest. Usun, et väärikate ülikool Järva- ja Raplamaal on positiivselt vastu võetud ja töötab mitmeid aastaid,” usub Gudinas.

“Väärikate ülikoolis osalemine mingeid varasemaid teadmisi ei eelda, küll aga annab põhjuse kodust välja tulla ja teadmiste uuenemise ning lektorite ja teiste kursuslastega suhtlemise üle rõõmustada,” julgustab Gudinas aktiivselt osalema.

Saaremaal väärikate ülikooli korraldava SA Ülikoolide Keskus Saaremaal tegevjuht Maie Meius on rahul, et kohalik rahvas tunneb suurt huvi.

“Vastu saame võtta kõige enam 190 inimest, sest saal lihtsalt rohkem ei mahuta. Hetkeseisuga on registreerunud juba 184 inimest, seega reklaami polegi enam vaja teha.” Siiani registreerunutest on Meiusi sõnul kõige eakamad sünniaastatega 1925 ja 1926, kes võtsid osa ka eelmise õppeaasta loengutest.

Saaremaa väärikate ülikooli lektoriteks on peamiselt Saa-

K O N TA K T ID

Väärikate ülikool n Tartu: Karmel Tall, Tartu Ülikooli väärikate ülikool tel 737 6614, e-mail karmel.tall@ut.ee n Tallinn: Mai Olde, Elukestva õppe keskuse programmijuht tel 737 6604, e-mail mai.olde@ut.ee n Narva: Anna Markova, Eesti Kodu Narvas juhataja tel 740 1912, e-mail anna.markova@ut.ee n Türi: Kristina Gudinas, projektijuht tel 384 9164, e-mail kristina.gudinas@ut.ee n Pärnu: Mari Suurväli, täienduskoolituse programmijuht tel 445 0531, e-mail mari.suurvali@ut.ee n Saaremaa: Maie Meius, SA Ülikoolide Keskus Saaremaal tel 453 9839, e-mail yks@tt.ee

remaalt pärit Tartu ülikooli õppejõud, Saaremaaga seotud n-ö suvesaarlased ja kohapeal elavad Tartu Ülikooli vilistlased.

Põnevad õpikojad Pärnus TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli ütleb, et praeguseks on Pärnus oma osalemissoovist teatanud juba 496 inimest ning ametlikult on registreerimine lukus, liituda saab veel ainult väljasõitude ja õpikodade tööga. Loengute läbivaks teemaks on sel aastal igapäevast eluolu mõjutavad ja selle arengut käsitlevad teemad vaadatuna kolmelt tasandilt: Pärnumaa, riik ja Euroopa.

“Kindlasti on algaval õppeaastal märgata õppekäikude osakaalu kasvu ja õpikodade valdkondade ulatuse avardumist,” tutvustab Suurväli plaa-

ne. Näiteks on kolledžis plaanis käivitada õpikoda koduabiliste koolituseks, mis toetab rõõmsat tagasitulekut tööturule ja osalust ühiskonna igapäevases elus.

“Kohtumiselt “Euroopa majanduse tulevik” jäi Siim Kallase ettekandest kõlama ühe olulise probleemina just kõrge töötus kogu Euroopas. Samas ei jätku spetsialiste-oskustöölisi ning elanikkond üha vananeb. Kui tervist ja jaksu on, miks siis mitte tööd teha,” arvab Suurväli. Õpikodadest on hoogu kogumas ka “Vanaema sahver”, kus saab täiendust maitseelamustele ja retseptidele. “Rohenäppude taimevahetusepäevad ning väljasõidud mee- ja roosipäevadele on kavas ette võtta veel sel sügisel,” räägib Suurväli lähiaja plaanidest.

Eve Kaljusaar

T E H N IK A 5

SEENIOR Nr 2 (4) 26. september l 2013

ole tänapäeval ainult helistamiseks Nüüd teeb ta telefoniga peaaegu kõike. “Internet oma võimalustega – vajadus oli just e-kirju kiiresti kätte saada ja ka saata ning internetipanka kasutada,” loetleb ta peamisi tarvilikke teenuseid. “Kui on aega, loen ka uudiseid või mängin ajaviiteks “Angry Birdsi”. Alati on kaamera käepärast ja pildikvaliteet parem kui mõne “päris” fotokaga. Ka kontakte otsida on palju lihtsam.”

Milline telefon valida?

Kuna valik on lai, soovitab Kristina Samra enne ostu korralikult läbi mõelda, millistele kasutaja vajadustele ja soovidele telefon vastama peaks. Kas on soov ainult helistada? Või ka aeg-ajalt pildistada? Kas tahetakse ka uudiseid lugeda või mõnd muud internetti vajavat toimingut teha?

Kindlasti soovitab Kristina Samra kindlaks teha, et sobilik oleks nii klahvide (juhul kui tegu on nuputelefoniga) kui ka ekraanil oleva teksti suurus. Just eakamale lähedasele telefoni soetades soovitab ta neid asju eriti jälgida. Millised on aga praegu saadaolevatest lihtsamad, loogilisemad ja eakatele sobivamad?

“Nooruslikum ja julgem seenior võiks valiku teha mõne nutikama mudel hulgast, näiteks otsustada hästi selgete värvidega ekraani ja moodsa disainiga LG Optimus L7 II (EMTs 199 €) kasuks. Sellel on hea kaa-

mera, 4,3tolline puuteekraan, NFC ja mugav operatsioonisüsteem Android 4,1. Hästi sobiks ka Huawei Ascend W1 (149 €), millel on korralik ekraan, hea muusikamängija ja kaamera ning kiire protsessor,” loetleb Kristina Samra nutitelefone, mis võiksid eakamatele sobida.

Nutitelefoni valides soovitab EMT esindaja juurde võtta internetipaketi, et vältida ootamatuid arveid. Kindla kuutasu ja mahuga paketi korral on arved kontrolli all.

“Lihtne ja käepärane on ka veidi moodsama disainiga nuppudega telefon Nokia C2-01 (69 €), millel on hea kaamera, FM-raadio, muusikamängija, meelespea ja Bluetooth-ühendus.

Veidi konservatiivsemale eakale sobib suurte klahvidega lihtne nuppudega telefon ZTE S202 (39 €), millel on ka taskulamp, FM-raadio ning SOS-nupp. SOS-klahvi alla saab sisestada kuni viis nn SOS-numbrit, näiteks laste, naabrite, turvateenuse või sotsiaaltöötaja omad, kellelt hädaolukorras kiiresti abi kutsuda. See on lihtne spetsiaalselt seeniori­ de jaoks tehtud mobiil, millega on mugav he-

listada ja kõnesid vastu võtta.

Telefonil on eraldi nupp klahvide lukustamiseks, nii et selleks ei pea kasutama mitme nupuvajutuse kombinatsiooni. Paljude jaoks on tähtis ka see, et telefoni saab kasutada tugeva valgusega taskulambina ning soovi korral sellega raadiotki kuulata. Miinuseks sel mudelil on võrreldes nutitelefonidega tunduvalt

väiksem ekraan ning teksti suurus,” tutvustab Samra.

“Igal juhul tuleb läbi mõelda enda või siis lähedase seeniori vajadused ja soovid, konsulteerida asjatundjatega ning seejärel teha mõistlik ostuotsus, et telefonist saaks hea abiline igapäevaste asjade ajamisel,” võtab Samra kokku peamise.

Eve Kaljusaar

Enne telefoni ostu tuleb korralikult läbi mõelda, millistele vajadustele ja soovidele see vastama peaks.

TA S U B T E A DA

Soovitusi eakale mobiiltelefoni valimisel ja kasutamisel n Osta telefon vastavalt oma vajadustele. n Kõige peamine asi on ekraanil oleva teksti ja klahvide (nuputelefonil) suurus. n Telefon võiks võimalusel sarnaneda eelmise telefoniga (tarkvaraliselt), et uue seadme kasutamine oleks juba natukene tuttav. n Ära karda nutitelefoni! See on loodud sinu elu lihtsamaks, mugavamaks ja põnevamaks tegema. n Valides nutitelefoni, võta juurde internetipakett, et vältida ootamatuid arveid. n Uut telefoni ja SIM-kaarti soetades kontrolli, kus asuvad sinu kontaktid (kas telefonis või SIMil), ning palu need endale uude seadmesse ümber tõsta. n Tutvu ka telefoni kasutusjuhendiga – seal on palju igapäevaseks kasutamiseks vajalikku. n Pane telefon laadima, kui akut on järel 50% või alla selle – see säästab akut. n Kui telefon on ennast välja lülitanud ega lähe sisse, proovi sisselülitamisnuppu pikemalt all hoida või pane telefon laadima kauemaks kui 25 minutiks. n PIN tuleb määrata selline, mis meeles püsiks, või üldse maha võtta. n Pakett võimaldab kulusid kontrolli all hoida. “Minu EMT” paketiga saab telefoni kätte ilma rahata. Lisaks saab seenior ise valida, milliseid teenuseid ja kui suures mahus neid tarbida soovib. Valitud teenusemahtudele lisab EMT veel omalt poolt teenuseid juurde. Oma perele saab helistada tasuta. Kui on sõpru, kellega tihedamalt räägitakse, tuleks juurde võtta nn sõbrakõned: nii saab tasuta helistada kolmele EMT ja kolmele Elioni numbrile.

Täpsemalt vaata EMT kodulehelt www.emt. ee või küsi EMT esindustest, kus klienditeenindajad sobiva valiku teha aitavad.

Allikas: Kristina Samra, EMT SHUTTERSTOCK

Kas teil on

Suurepärane puhkus spaahotellis Viiking!

esinenud infarkti või insulti viimase

5 aasta jooksul?

Kui jah, siis võite osutuda sobivaks kliinilise uuringu jaoks, mis soovib teada saada, kas uuritav ravim võib vähendada kardiovaskulaarsete sündmuste riski.

Te võite osutuda sobivaks, kui vastate järgmistele kriteeriumitele: • vanus 40-85 aastat • viimase 5 aasta jooksul diagnoositud südameinfarkt või insult Kui te olete käesolevas uuringus osalemisest huvitatud, siis arutab uuringuarst teiega läbi ka teised uuringusse sobivad tingimused.

Ainult uuringuarst saab otsustada, kas olete uuringus osalemiseks sobiv või mitte.

HUVI KORRAL VÕI TÄPSEMA INFORMATSIOONI SAAMISEKS PALUME PÖÖRDUDA PÄRNA KLIINIKUSSE TELEFONIL 680 2000 ASUME TALLINNAS, J.PÄRNA 4. OLEME AVATUD ESMASPÄEVAST REEDENI KL 8.00-17.00

Eripakkumine

„KULDNE SÜGIS”

(3 päeva, 2 ööd) Hind alates 90 € / inimene Pakett kehtib 31.08.–31.10 PAKETTI KUULUB: • majutus kaheses toas (2 ööd) • 2 hommikusööki, 2 õhtusööki • hommikumantlid toas • hoolitsustest valikuliselt 3 protseduuri • saunakeskuse ja jõusaali kasutamine lahtiolekuaegadel

MIHKLIKUU MAJUTUSPAKETT (2 päeva, 1 öö) Pakett kehtib 01.–30.09.2013 Hind alates 45 € / tuba PAKETTI KUULUB: • majutus kahele (1 öö) • hommikusöök • saunakeskuse, basseini ja jõusaaliseadmete

kasutamine lahtiolekuaegadel • pudel vahuveini toas ootamas • 50% soodsam pääse ööklubisse Mirage (T–L)

või öölokaali Kassa

Sinu südame SPAA!

www.viiking.ee

Uuring on heaks kiidetud Tallinna Meditsiiniuuringute Eetikakomitee ja Ravimiameti poolt.

Sotsiaalministri 17.02.2005 määrus nr. 23 „Ravimi kliinilise uuringu teostamise tingimused ja kord” kohustub teavitama, et „tegemist on teadusliku uuringuga, millega võib kaasneda oht osaleja tervisele”.

Spa-hotel Viiking, Sadama 15, 80012 Pärnu Lisainfo aadressil info@viiking.ee tel 449 0500 (hotelli vastuvõtt), 449 0505 (müük)

6 L IIK U M I N E

SEENIOR Nr 2 (4) 26. september 2013

SHUTTERSTOCK

Vesivõimlemine sobib igas eas Vees karastamine ja ujumine on väga kosutav ja tervistav tegevus igas vanuses inimestele.

Treeningud vees on tõhusad kaalulangetamise eesmärgil. Inimese kehatemperatuurist jahedam vesi aktiviseerib keha energiatootmise ja aitab kulutada rohkem kaloreid kui maismaal.

Küllap on sügise saabudes paljudel raske jääda ootama uut suplushooaega järves, meres jt looduslikes veekogudes. Õnneks on viimasel ajal loodud hulgaliselt võimalusi suplushooaega jätkata nii basseinis kui ka vee- ja tervisekeskuses.

Lisaks ujumisele saab vees kehatoonust tõsta ja energiat juurde vesivõimlemise abil.

Vesivõimlemisega on soovitatav alustada mõnes juhendatud rühmas, kus saab toetuda treeneri näpunäidetele. Kõigepealt on tähtis omandada vees liikumiseks õiged võtted. Veetunnetuse ja teadlikkuse edenedes saab omandatud harjutusi edaspidi iseseisvalt basseinis ette võtta.

Küll aga on alati enne uue liikumisharrastusega alustamist vaja pidada nõu arstiga, kes teab teie tervislikku seisundit ning oskab hinnata riske. Kui olete otsustanud treeninguga alustada, tehke seda regulaarselt vähemalt 2–3 korda nädalas – siis on see nauditav ja ka kasulik.

Vees liikumise eriline tunne Vesi on tavapärasest erinev keskkond, tekitades n-ö kaaluta oleku tunde. Inimene tajub oma kehakaalu vees kuni 90% kergemana kui tavaoludes kuival maal. See aitab vähendada suurel määral pingeid tugi-liikumisaparaadis.

Igapäevane püstijalu toimetamine on vanemas eas kehale suur koormus ja väga sagedasti on tagajärjeks mõne kroonilise häda (nt alaseljavalu) süvenemine. Veekeskkond võimaldab lihastel lõõgastuda, leevendades seeläbi paljusid lihasprobleeme. Vesi tekitab kehale välise

surve, millele lisandub vee liikumine-voolamine. Kõik see kokku on heaks verevarustuse stimulaatoriks, mis mõjutab naha all olevaid veresooni ja närviretseptoreid ning aitab kehal ülemäärasest pingest vabaneda.

Vee üks mõjutegureid on temperatuur. Üldjuhul on vesi jahedam kui inimese keha, aktiviseerides keha energiatootmise ja aidates kulutada rohkem kaloreid kui maismaal. Seega on treeningud vees tõhusad kaalulangetamise eesmärgil. Võrreldes kuivamaatrenniga aitab treening vees kulutada sama südamelöögisageduse juures 20–100% rohkem energiat – selle peamine põhjus on keha oluliselt aktiivsem termoregulatsioon. Vees kõndides võite kulutada kuni 525 kalorit tunnis (võrreldes 240 kaloriga kuival maal), ilma et hakkaks palav või tekiks vigastusohtu.

Vesi on tihedam keskkond kui õhk. Harjutuste sooritamisel tuleb ületada veetakistus ning seeläbi on liigutused aeglasemad.

See on hea lihaste jõu ja vastupidavuse treenimisel ning muudab võimlemise ohutumaks. Vees on lihtsam liigutusi õigesti teha ning aeglasem rütm võimaldab neid paremini kontrollida. See aitab vältida vigastusi.

Samas on basseinis sulistamine mänguline ja loob rõõmsa tuju ning harjutused tunduvad vees palju mõnusamad kui kuival maal.

Vesivõimlemise eeldused Vesivõimlemine sobib peaaegu kõigile. Seda kasutavad spordivigastusi ennetades ja ravides tippsportlased ning selle abil koguvad igapäevaks vajalikku lisaenergiat paljud harrastussportlased ja eakad.

Ujumisoskus pole vesivõimlemisega tegelemiseks kohustuslik. Vesivõimlemistundides (v.a

süvavee-aeroobikas) on kindel pind jalge all kogu treeningu vältel. Vesivõimlemine sobib ka neile, kes alles otsivad veega kontakti. Kui te ujuda ei oska, ärge peljake veega tutvuda vesitreeningute käigus. Võimelge basseiniserva läheduses, et saaksite vajadusel sealt tuge otsida. Oluline on, et räägiksite oma kõhklustest treeningu alguses treenerile, kes kindlasti oskab muuta veega kohanemise mõnusamaks.

Mõned inimesed, kes tavalisel moel toredasti võimelda ei saa, leiavad, et suudavad seda teha vees, kus lihaste, luude, kõõluste ja sidemete pinge on väiksem. Isegi need, kes mingil põhjusel (artriit, seljavalud, südamehaigused ja kõrge vererõhk) pole võimelised paljusid harjutusi kaasa tegema, suudavad vesivõimlemist ikkagi nautida.

Vesivõimlemine on vastunäidustatud, kui teil on palavik, põletik, nakkushaigus, nakkuslik nahalööve, lahtine haav, äärmuslik veekartus või hiljuti põetud südamehaigus. Nagu näete, on loetelus pigem ajutise loomuga takistused, mille möödudes võib taas vette minna.

Varustus ja meelespea Võimlemise ajaks sobivad meestel ujumispüksid ja naistel trikoo. Kaheosaline päevituskomplekt pole vees võimlemiseks piisavalt stabiilne, sest võib liikumise ajal järele anda (paigast nihkuda). Kui kipute kergesti külmetama, kandke pikkade varrukate ja säärtega treeningriietust.

Jooge enne ja pärast treeningut rohkesti vett (toatemperatuuril), et kehatemperatuuri reguleerida, väsimust ennetada ja organismi veevarud taastada.

Sügavuse mõttes vesivõimlemiseks sobiv vesi ulatub rinnuni.

Tähtis on, et jalgadel oleks kindel toetuspind basseini põhjas

NB! n Loe veel tervisliku treeningu artikleid: www.sport.ee

ning treenitavad kehaosad oleksid täielikult vees – siis mõjub veetakistus korralikult. Olemas on ka süvavee-aeroobika, mille puhul hoiab harrastajat vees hõljumas spetsiaalne vöö, kasutades ära veele omast üleslükkejõudu.

Veetemperatuur määrab selle, kui hästi end vees tunnete.

Tehke enne basseini minekut kindlaks, et vesi oleks vähemalt 27–28 kraadi. Lõdvestuge ja tunnetage vee rahustavat mõju. Kui lihased-liigesed on pingest vabad, alustage harjutuskava.

Eakamad vajavad soojenduseks pikemat aega ning peaksid tempot tõstma ja langetama järkjärgult. Liiga äkiline ja intensiivne pingutus võib olla südamele ohtlik. Heaks soojenduseks on vees kõndimine. Mitmekülgsuse tagamiseks kõndige nii edaspidi, tagurpidi kui ka külgsuunas, lühikeste, pikkade ja keskmiste sammudega, põlve- ja sääretõstetega. Harjutuste puhul vältige suuri ja järske hüppeid ning hüppeseeriaid. Kui osalete tavalises vesiaeroobika rühmatreeningus, saate oma koormuse ise parajaks sättida. Professionaalsed vesiaeroobikatreenerid oskavad nõu anda igas vanuses võimlejale.

Lilja Normak Viimsi SPA vesiaeroobika treener

Artiklis on kasutatud infot ka MaryBeth Pappas Gainesi raamatust “Suurepärane vesivõimlemine”.

Mälu nõrgenemine, keskendumisraskused, närvilisus – Benfogamma® 50mg, kaetud tabletid N50 need nähud võivad olla tingitud vitamiin B1 puudusest Benfotiamiin ainuke retseptivaba Benfotiamiin - efektiivne vahend vitamiin B1 puuduse raviks

Vitamiin B1 tähtsus Vitamiin B1 ehk tiamiin täidab organismis paljusid olulisi funktsioone. B1-vitamiinil on äärmiselt oluline roll süsivesikute ja veresuhkru ainevahetuses. Ta aitab ära hoida erinevate kahjulike ainevahetusproduktide liigset tekkimist ja kuhjumist. Nende kahjulike ainete kuhjumine võib põhjustada erinevate organite, sealhulgas veresoonte, südame ja närvisüsteemi kahjustusi. Vitamiin B1 on vajalik närvirakkude normaalseks talitluseks ja mitmesuguste virgatsainete tekkeks, mis kindlustavad närviimpulsside edastamise.

Tiamiin on hädavajalik normaalse ajutegevuse tagamiseks ja mälu talitluseks. Lisaks eelnevale on B1-vitamiinil ülioluline roll organismi ainevahetuses energia tootmisel ning lihaste ja südame normaalse töö tagamisel.

Vitamiin B1 puuduse põhjused Vitamiin B1 puuduse põhjuseks võib olla ühekülgne toitumine, kange kohvi, sigarettide või alkoholiga liialdamine. Liigne maiustamine ja nn rafineeritud süsivesikuid sisaldavate toitude (saiad, pirukad, pitsad, hamburgerid) tarbimine võib samuti viia vitamiin B1 puuduseni. Vitamiin B1 puudus kaasneb mitme-

Tõhusaks vahendiks vitamiin B1 puuduse ravis on benfotiamiin - tiamiini rasvlahustuv vorm. Tavaline veeslahustuv B1-vitamiin imendub seedetraktist väga halvasti. Tiamiini annuste suurendamisel tekib soolestikus selle vitamiini küllastuskontsentratsioon ning suurem osa sissevõetud ainest väljutatakse.

te erinevate krooniliste haigustega, näiteks diabeediga. Ka loomulik vananemine tekitab olukorra, kus organismis tekib selle vitamiini puudujääk. Organismi vajadus selle vitamiini järele suureneb rasketest haigustest taastumise perioodil. Suurenenud tiamiinivajadus on ka neil, kes tegelevad paastumisega või salenemiskuuridega.

Benfotiamiin seevastu imendub tänu oma rasvlahustuvusele täielikult ning jõuab just sinna, kus organism teda vajab. Benfotiamiin pidurdab erinevate kahjulike ainevahetusproduktide kuhjumist, organismi seisund paraneb ja vitamiinipuuduse nähud kaovad. Benfotiamiin on hästi talutav ja ohutu aine, kõrvaltoimeid esineb väga harva.

Eestis on saadaval kaks erinevat benfotiamiini sisaldavat ravimit. Ilma retseptita on apteegist võimalik osta ravimit nimega Benfogamma, mis sisaldab 50mg benfotiamiini. Ööpäevas võetakse 1...3 kaetud tabletti. Toime saavutamiseks tuleb benfotiamiini võtta vähemalt 2 kuud järjest.

Mis viitab vitamiin B1 puudusele?

benfotiamiin Eestis Benfotiamiin on palju võimsama toimega kui tavaline veeslahustuv vitamiin B1, sest ta imendub palju paremini ja satub piisaval hulgal just sinna, kus organism teda vajab.

RAVIMIREKLAAM

• Ajutegevuse häired: kurnatus, närvilisus, mälu nõrgenemine, keskendumisraskused.

• Närvisüsteemi häired: käte või jalgade suremine, säärelihaste krambid, ebamäärased valud.

• Südametegevuse häired, südame kloppimine.

Ravimi omaduste kokkuvõtte leiate Ravimiameti kodulehelt www.ravimiamet.ee Benfogamma (benfotiamiin) on käsimüügiravim.

Näidustused: vitamiin B1 vaeguse ravi täiskasvanutel.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise või ravimi kõrvaltoimete tekkimise korral pidage nõu arsti või apteekriga.

Müügiloa hoidja: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG, Calwer Str. 7, D-71034 Böblingen, Saksamaa Täiendav teave tootja esindajalt: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG esindus, Vienibas gatve 87B - 3, LV 1004, Riia, Läti.

Kontakt Eestis: Laki 25-402, 12915 Tallinn. +372 6623369, info@woerwagpharma.ee

R E K L A A M 7

SEENIOR Nr 2 (4) 26. september 2013

REKLAAMTEKST

Kaks müüti meeste pidamatusest Pidamatus on laialt levinud, kuid piinlik mure.

Kui suur osa naisi otsib, hoolimata piinlikkusest, pidamatuse puhul professionaalset abi, siis mehed vastupidi püüavad pea liiva alla peita, arvates, et küll kõik iseenesest laheneb.

Müüt nr 1 – uriinipidamatus on naiste mure, meestel seda ei esine Üle 65aastastest meestest kannatab Eestis pidamatuse all kuni kolmandik, kuid probleemi olemasolu tunnistavad endale vähesed ning veelgi vähemad oskavad ja julgevad selle vastu abi otsida.

Pidamatusel võib olla mitmesuguseid põhjuseid, kuid üks levinumaid on suurenenud eesnääre, mis kimbutab üle 50aastaseid meesterahvaid. Mehed peaksid käima arstlikus kontrollis olenemata sellest, kas tunnevad vaevusi või mitte, sest selles vanuses on risk eesnäärmevähki haigestuda kõige suurem.

Meeste uriinipidamatuse sage sümptom on pidev tilkumine. Tavaliselt on see tingitud asjaolust, et suurenenud eesnääre ei lase põiel tõhusalt tühjeneda. Nii muutub põiesein lõdvaks ja uriini valgub aeglaselt välja kogu aeg. Vanuse kasvades ei sulgu kusejuha enam piisavalt ning pärast urineerimist võib uriini edasi tilkuda.

Kuigi meeste põiepidamatus on tunduvalt rohkem levinud, kui arvatakse, on paljudel sellest raske rääkida. Tihti ei oska inimene ise algavale hädale üldse tähelepanu pöörata ja peab vähe häirivaid kusemissümptomeid lihtsalt eaga kaasnevaks probleemiks. Vahel seostatakse seda ülemäärase vedeliku tarbimisega. Nii ei pea mehed pärast õhtust õllejoomist tekkinud öist korduvat kusemist häireks.

Hiljem muutub see aga rutiinseks tegevuseks ja siis võib juba tegu olla varjatult kulgeva haigusega. Tasub teada, et sage tualetis käimine ei ole täiskasva-

nud meeste puhul normaalne, vaid tõsine hoiatus probleemide algusele.

Paljud varjavad pidamatust ka enda eest – mure olemasolu ei tunnistata, arsti juurde ei minda ja ravimeid või meestele loodud pidamatustooteid ei tarvitata.

Kui urineerimisega on probleeme kas või vähesel määral, tuleb kindlasti pöörduda arsti poole. Tänapäeval on olemas väga head ravivõimalused, lisaks saab inimene ise oma elukvaliteedi parandamiseks palju ära teha. Enne ravi määramist on vaja kindlaks määrata, mis on uriinipidamatuse tekke põhjus, sest efektiivse ravi tagab vaid õige diagnoos.

Esmalt tuleks muret rääkida perearstile, kes hindab, kas uriinipidamatus vajab lisauuringuid, ning suunab patsiendi kuseteede haiguste spetsialisti (uroloogi) vastuvõtule. Peale perearsti ja uroloogi oskavad pidamatuse korral aidata ka Inkotubade õeharidusega ja spetsiaalse väljaõppe saanud konsultandid.

Müüt nr 2 – pidamatustooted on ainult naistele Levinud on arvamus, et pidamatustooted on loodud ainult naistele. Tänavu kevadel seitsmes riigis (Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Norras, Taanis) korraldatud küsitlus annab kinnitust, et meeste teadlikkus spetsiaalsetest pidamatustoodetest on üsna kesine.

12% Eestis vastanuist kasutab pidama-

tuse korral kaitseks paberit ja ainult 8% meestele mõeldud pidamatustooteid. 76% vastanuist, kellel esineb suuremal või vähemalt määral pidamatust, ei kasuta üldse midagi. Küsitlus viidi läbi meeste hulgas, kel vanust vähemalt 55 aastat.

Tegelikkuses kuuluvad meestele mõeldud toodete valikusse erineva imavuse ja suurusega tooted – nii väiksema kui ka suurema imavusega sidemed ja imav aluspesu. Nii nagu naiste puhul, võimaldavad ka meestele mõeldud pidamatustooted jätkata muretult igapäevaste tegevustega, kartmata uriini leket ja ebameeldivat lõhna.

Tähtis teada Pidamatusprobleemi pikaajalisemal esinemisel haigus järjest süveneb. Selline olukord mõjutab tugevalt meeste elukvaliteeti ning võib tekitada püsivat stressi ja depressiooniseisundit. Seega on väga oluline arsti juures käia ja murele üheskoos lahendus leida.

Head naised, ka teil on siinjuures suur roll – jätkuvalt julgustage mehi oma tervise eest hoolitsema ja astuma samme, mis tõstavad nende igapäevase elu kvaliteeti! Veenge oma kalleid kaasasid arsti poole pöörduma!

Eha Topolev

Tasub teada Levinumad sümptomid, mille ilmnemisel tuleks arsti juurde pöörduda l (öösel) kiirustatakse tualetti l tekib vajadus tihti urineerida l uriini väljutamisega tuleb alustada mitu korda l urineerides on ebamugavus-, valu- või põletustunne l tundub, et põis pole täielikult tühjenenud l uriinis on verd l vahetult tualetis käimise järel esineb tilkumist Tasuta nõustamine Inkotoas l teave uriinipidamatusest ja abi saamise võimalustest l treeningprogrammid vaagnapõhjalihaste harjutused, tualeti- ja põietreening l naha- ja haavahooldusküsimused l tootenõustamine – omadused ja iseärasused l toodete valimine, kasutamine ja paigaldamine Nõustamine Inkotoas on tasuta, vajalik on vaid enne registreerida.

Inkotoad asuvad 11 Eesti linnas.

Vaata lisa: www.inkotuba.ee, www.kuivaks.ee

MTÜ Inkotuba

2 3 . – 2 7 . september on ü le E uroopa k uulutatu d uroloo g i a n ä d ala ks , m i lle raames k es k en d uta kse meeste terv i se g a seotu d probleem i d ele

8 R E K L A A M

SEENIOR Nr 2 (4) 26. september 2013

Eakate festivaliga tähistatakse rahvusvahelist eakate päeva (1. oktoober). Festivali eesmärk on väärtustada eakaid inimesi, pakkuda neile kahte elamusterohket päeva täis erinevaid loenguid ja meelelahutust ning ühtlasi võimalust panna pärlid kaela, saada oma eakaaslastega kokku ja nendega suhelda.

Tule ja küsi lisainfot seenioride kruiisi kohta Tallinki boksist 1. korrusel!

Club One kaardi omanikule ja tema kaaslasele tasuta sissepääs.

EAKATE FE STIVAL

1.–2 .10.2013 SALME ESKUS KULTUURIK

3. NOVEMBRIL SEENIORIDE ERIKRUIIS STOCKHOLMI LAEVAL BALTIC QUEEN! Kutsume kõiki seeniore Stockholmi 3.-5. novembril. Seekord seilame Tallinki ühe uuema laevaga M/S Baltic Queen. Teie meelt lahutab kruiisijuht Inda Kõiva ning loomulikult ei puudu ka üllatusesineja. Suurt populaarsust kogunud Stockholmi 2,5-tunnine laevaekskursioon algab otse sadamast, meie kruiisilaeva kõrvalt. Sõidame mööda Lidingö saarest, Stockholmi populaarsest piknikusaarest Fjaderholmist, möödume kuninglikust Vasa sõjalaevast, kuningalossist ja teistest huvitavatest vaatamisväärsustest.

Stockholmi laevaekskursioon

20 €

/reisija

NB! Ekskursiooni kohtade arv on piiratud

Info ja broneerimine telefonil 669 6564 või e-posti aadressil grupid@tallink.ee www.tallink.ee

Grupi liikmele

Üksikreisijale kruiis Stockholmi

(alates 10 inimest)

kruiis Stockholmi al.

43 €

/in.

Hind sisaldab • kohta aknata neljakohalises B-klassi kajutis • 1 õhtusööki Rootsi lauas vabalt valitud suunal • Grupijuhile on kruiis, õhtuja hommikusöögid TASUTA

al.

44.50 €

/in.

(tingimusel, et kajutis on 4 maksvat reisijat)

Hind sisaldab • kohta aknata neljakohalises B-klassi kajutis • 1 õhtusööki Rootsi lauas vabalt valitud suunal