SINU METS (september 2013)

Nr 32 Metsa õppeleht

12. september 2013

Hakketurg kohati plindris Lk 6–7

Kuidas peibutada põtra?

Lk 16–17

Seen huvitab paljusid Lk 20–21

Metsaseadus muutub Lk 32–33

Erametsanduse toetused SA Erametsakeskus kaudu saab taotleda nii Euroopa Liidu kui siseriiklikke metsandustoetusi.

Taotlemisel on abiks Erametsakeskuse spetsialistid.

Toetuse liik

Kontaktisik

Erametsaomanike metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetus

Kati Tael Sirli Maasik

Metsa uuendamise toetus

Sirli Maasik

Erametsaomanike nõustamise toetus

Ingrid Tust

Metsaparandustööde toetus Pärandkultuuri säilitamise toetus Vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine Metsühistu toetus

Monika Lindström Priit Jõeäär Priit Jõeäär Helje Tammsalu

NATURA metsa toetus (MAK 2.7)

Mart-Ants Pavelson Indrek Reinsoo Kai Kraus Triin Nõmmik

Metsameede (MAK 1.5.1 ja 1.5.3) Metsanduse koolituste korraldamine

Kai Kraus Triin Nõmmik Imre Kari Piia Kiivramees Kaiko Kell Priit Jõeää

E-post siseriiklik@eramets.ee kati.tael@eramets.ee sirli.maasik@eramets.ee siseriiklik@eramets.ee sirli.maasik@eramets.ee siseriiklik@eramets.ee ingrid.tust@eramets.ee siseriiklik@eramets.ee monika.lindstrom@eramets.ee priit.joeaar@eramets.ee priit.joeaar@eramets.ee helje.tammsalu@eramets.ee natura@eramets.ee mart.pavelson@eramets.ee indrek.reinsoo@eramets.ee kai.kraus@eramets.ee triin.nommik@eramets.ee metsameede@eramets.ee kai.kraus@eramets.ee triin.nommik@eramets.ee imre.kari@eramets.ee piia.kiivramees@eramets.ee kaiko.kell@eramets.ee priit.joeaar@eramets.ee

Telefon 683 6051 683 6057 683 6057 683 6057 683 6051 683 6067 683 6067 673 6036 683 6064 683 6058 673 6034 683 6065 673 6034 683 6065 683 6065 683 6059 683 6067 683 6067

Erametsanduse veebileht: www.eramets.ee MTÜ Eesti Erametsaliit (metsaomanike esindaja, erametsanduse edendaja): Mustamäe tee 50 (III korrus), 10621 Tallinn.

Telefon 652 5888, e-post erametsaliit@erametsaliit.ee.

SA Erametsakeskus (metsanduslikud toetused, erametsanduse edendaja): Mustamäe tee 50 (II korrus), 10621 Tallinn. Üldtelefon 652 5333, e-post eramets@eramets.ee.

sisukord

14 24

26

Sisukord METSAOMANIK 4 6 8 10 11

Looduslikku taime uluk ei taha Puiduhakkega on pigem kehvad lood Jahinduslik maakasutus ja lepingud Mis sildiga eramaad tähistada?

Kuidas hooldada puuskulptuuri?

JAHIMEES

Metsa õppeleht

32

12 12 14 16 18 19

10

31

Jaht ei anna ainelist tulu Saab eluaegse sõltuvuse...

Eesti koerad said karu lõhna nuusutada Kuidas peibutada põtra Katk on metssea ja kodusea ühine taud Rootslased muretsevad põtrade pärast

Välja andnud SA Erametsakeskus Projektijuht Regina Hansen, tel 527 5151 e-post regina.hansen@eramets.ee

METSAELU 20 22 24 26

Seeneuss ei tule taevast...

Roomajatel vedas ilmaga Teejuht seente maailma* Võrgendikoid, -vaablased ja teised võrgendikudujad*

TEATED

28 Eesti Jahimeeste Seltsis 29 Erametsaliit teatab

AMETLIK INFO 30 30

31 32 34

Vääriselupaiga kaitse lepingu tasu suureneb!

Erametsakeskuse nõukogu suurendas toetuste eelarveid Toetused, mille taotlemine ukse ees Valitsus kiitis metsaseaduse muudatused heaks Uudised

29

Rahastanud Keskkonnainvesteeringute Keskus Teostus AS Eesti Ajalehed Toimetanud Viio Aitsam, tel 489 4117, e-post viio.aitsam@maaleht.ee Kujundanud Merike Arbet Esikülje foto Viio Aitsam – punased kärbseseened Tagakülje foto Viio Aitsam – pihlakamarjad

sinu mets

september 2013

3

metsaomanik

Looduslikku taime uluk ei taha ELMUT KÖÖSEL

Eesti parim talumetsamajandaja 2013

K

ui 20 aastat tagasi tänu maareformile kinnistute omanikuks saime, tuli endale selgeks teha, kas minna edasi põllunduse või metsandusliku suunaga. Kuna mina olin varem metsaga kokku puutunud ja isa oli nõukogude ajal Välinõmme metskonnas metsatehnikuks, kaldus me valik küllalt valutult metsa kasuks.

Esialgu olude sunnil Otsustasime, et alustame kohe metsakultuuride rajamisega väheväärtuslikele põllumaadele. Juba siis andsime endale aru, et mets on põlvkonnaülene ja et see, mille täna külvame, lõikavad kord lapselapsed.

Kõik tundus olevat selge ja lihtne, kuid komistuskiviks said istikud. Nimelt ei olnud tol ajal taimeaedadest võimalik taimi saada. Suhtumine erametsaomanikesse oli kuidagi üleolev, öeldi, et kui metskondadest mingid jäägid jäävad, siis ehk. Samas lisati, et ärgu me enne juuni esimese dekaadi lõppu uuesti tulgu.

Igaüks, kes vähegi tegelnud istutamisega, peaks teadma, et juuni keskpaik jääb istutustööks lootusetult hiljaks. Taimede kasvamaminekuks on vaja, et mullas oleks juurdumiseks piisavalt niiskust.

Tol ajal ei olnud võimalik veel ka istikuid järgmiseks kevadeks ette tellida. Elu käis ikka vene aja rütmis.

Meile oli aeg aga väärtus. Otsustasime kasutada oma kraaviäärtest võetud

4

sinu mets

september 2013

Kristel Arukask

Pea kõik metsakultuurid oleme rajanud oma maadelt pärit taimedega. looduslikke taimi. Tekkis lausa suur huvi teha sellist eksperimenti, et kuidas nad ikkagi kasvama lähevad.

Ei sõltu kellestki Valisime taimede võtuks kraaviperved, kus liivakas heinata pinnas. Õnneks oli talu ümbruses selliseid kohti küllalt. Lisaks oli ühe elektriliini alt buldooseriga mõne aasta eest ära lükatud kännustik ja sinna oli tekkinud nagu taimeaed, kust sai välja võtta just kvaliteetseid taimi – enne kui taime labidaga välja kaevasime, vaatasime, kas ta on ikka ilus ja juured terved.

Labidale olen taimede väljavõtul truuks jäänud siiani, sest nii saab need väiksemate juurekahjustuste ja suurema mullapalliga kätte ning nad lähevad hästi kasvama. Tellisime ka Rootsist kaks spetslabidat, aga need lõikavad juuri rohkem läbi ja hiljem osa taimi kuivab.

Taimede transportimiseks kasutasime oma väikest haagisega ratastraktorit. Sellega oli mugav sõita heinamaale, kus nad uuesti mulda panime. Käru katsime pealt presendiga, et juured päikesest kahjustada ei saaks.

Eks selline tegevus nõua aega ja vaeva, aga meeldis, et me ei sõltunud mitte kellestki. Olenevalt kevadest ja maapinna niiskusest saime istutamisega alustada aprilli alguspoolel.

Esimesel aastal olid hinges ka väikesed kahtlused, aga kui nägime, et tai-

med läksid väga hästi kasvama, sattusime hoogu. Nii hakkasidki, põld põllu järel, sirguma kuusetaimed. Ainult seda peab nüüd tagantjäreletarkusega tunnistama, et istutustihedusega pingutasime veidi üle. Kartsime, et kõik ei lähe kasvama ja isal oli metskonnapäevilt kogemus, kuidas hektarile tuli taimi tublisti rohkem panna (väljaminek, põdrad-kitsed). Aga hilisemal harvendusel on ikka väga valus saagida maha puid, mida oled ise istutanud.

Metsloomad valivad Panime tähele, et sõralised ei tundnud vähematki huvi oma metsast pärit kuusehakatiste vastu. Hoopis teine asi oli taimlataimedega. Kui juba oli võimalik ka taimeaedadest taimi saada, pakkus üks tuttav meile paarisada istikut, mis tal üle jäid. Istutasime need põllule oma taimede vahele. Just neid taimeridu leidsid üles põdrad-kitsed – nagu hekikääridega käidi neist üle.

metsaomanik

Elmut Kööseli looduslikest kasetaimedest kaasik.

Uurisin asja targemate käest ja sain teada, et loomad teevadki vahet looduslikul ja taimlas kasvatatud taimel. Viimasele lisatakse mineraale, et kasv oleks kiirem, ja ilmselt saavad loomad neist endile vajalikke aineid.

Muidugi võib ju kohe öelda, et ulukite vastu aitab repellent, aga see on lisaaeg ja -kulu, mida olen suutnud vältida. Ilmselt on piirkonniti ka ulukite arvukus erinev.

Olen siiani jäänud looduslike metsataimede pooldajaks. Kui istutan kännustikku, siis kasutan taimede transpordiks oma metsaväljaveotraktorit. Sellega on hõlbus koos taimedega metsa sõita ja võimalik ka maapinda “hammustada”, et oleks kergem taimed mulda panna.

Saarde valla maadele on oma abikäe ulatanud ka vanajumal – mullaviljakus on väga hea. Pärast lageraieid tuleb järelkasv hästi peale ja on kohti, kus taimi saab lausa langilt – tühimike jaoks istutad taimi ümber sealtsamast kõrvalt.

Kännustikus olen taimed istutanud vanade kändude või suuremate kivide äärde nii, et nad jääksid põhja või ida poole külge. Kuna meil on valdavad tormituuled läänekaarest, jääb lootus, et puud (kuusk on küllalt tormiõrn, kuna juured sügavale ei ulatu) tormidele paremini vastu panevad.

Katsetused kasega Osal põldudel katsetasin kaskede istutamist, taas kuuskede kaitseks tuulepealsetele külgedele. Kasejuured ulatuvad maapinda sügavamale ja puud on ehk tormikindlamad.

Ei oska praegu hinnata tulemust ja eks see jäägi järeltulevate põlvede hinnata. Hetkel on noorendikud 10 meetri kõrgused ja tuuleprobleemi veel pole.

Puid istutades-kasvatades on hea kujutleda, kuidas lapselapsed näevad kord ikka kõrget ja mühisevat metsa...

Kasekultuure olen rajanud ainult põllumaale, üheks põhjuseks ka mada-

lamad lopsaka rohuga lohud. Peale selle kase kasvuks sobiv mullastik – kõrvalolev kasesalu andis suurepärast spoonipakku. Püüdsin alguses maapinda ette valmistada adraga kündes, aga sellest tuli kohe loobuda, kuna rohi oli liiga suur.

Sündis mõte istutada sinna vähe suuremad kased. Töö oli mitu korda raskem kui kuuskede istutamine, sest kaevasime välja umbes meetri pikkused puuhakatised. See nõudis suurema mullapalliga väljakaevamist, mis omakorda tähendas suurt auku ka istutamiseks. Tööpäeva lõpus oli aga ilus vaadata põllule tekkinud sirgeid puuderivisid.

Kasvama läksid nad üllatavalt hästi, naljaga võib öelda (nagu vene ajal), et 99%. Sellest saab järeldada, et kasejuured taluvad ümberistutamist hästi. Ka nende vastu oli metsloomade huvi nullilähedane.

Hinge puges ärevus, kui nad aasta möödudes hakkasid kõvasti pikkust kasvatama ja tüvi jäi peenikeseks, ning suur ehmatus tuli 5–6 aasta pärast, kui kased olid juba oma kolme meetri pikkused. Ühel sulal talvepäeval hakkas sadama-tuiskama laia lund, öösel lõi taeva selgeks ja külmetas. Pilt, mis järgmisel päeval avanes, oli kohutav – kõik puud nagu vibud lookas. Otsustasin päästa, mis päästa annab. Käisin kõik puud ükshaaval läbi, raputasin kinnikülmunud lume maha ja painutasin nad uuesti võimalikult sirgeks – põlv vastu tüve ja pea kõrguselt kätega enese poole. Kogu ettevõtmine võttis aega kolm päeva. Kased jäid küll kergelt kaardu, kuid kevadel ajasid end sirgu ja nüüd seda kasepõldu vaadates ei märka enam üldse, milline saatus neid oleks võinud tabada.

2003. aastal tõin taimeaiast 3000 kaseistikut ja istutasin sama põllu peale.

Võrreldes loodusest võetud taimedega, oli nende istutamine nagu pidu, mis siis et nende ümbert tuli hiljem rohtu tallata. Halb üllatus saabus järgmisel suvel, kui ka kitsed need taimed avastasid.

Ladvad näksiti pealt järjest ära ja osade taimede ümber oleks nagu tantsu löödud, ilmselt sokud püüdsid seal sarvi sügada ja lõpuks murdsid puud katki.

Nüüd, 10 aastat hiljem tuleb tõdeda, et kasvab ehk veel 100 puud ja need ei ole mitte kase moodi. Pigem sarnanevad nad dekoratiivsete meetripikkuste draakonipuudega. Sellist probleemi pole mul kunagi tekkinud looduslike kaskedega. sinu mets

september 2013

5

metsaomanik

Puiduhakkega on pigem Piirkonniti on hakkematerjali ülestöötamine lausa peatatud. viio aitsam

MIKK LINK

Läänemaa Metsaühistu tegevjuht

L

äänemaal on nii raidmete, võsa kui ka väheväärtusliku lehtpuu raie ja müük peaaegu peatunud.

Hakkpuidu turustamisega tegelesime aktiivselt 2011. aastast. Siis oli hind nii hea, et müüsime hakkena ka ümarat küttepuitu. Raiesse läksid küttepuuenamusega metsad n-ö täistüve meetodil: raie tehti giljotiin-tüüpi metsalangetusmasinaga ja hakkpuiduks kõlbas kogu raiemaht – tüved, ladvad, oksad, alusmets (võsa). Tasu hakke eest – ca 8 €/pm³ – motiveeris metsaomanikku raiuma. Ta sai raiekulud kaetud ja jäi ka endale tulu.

Hea hind äratas huvi ning pakkumine kasvas. 2012 hakkas hind tasapisi langema, keskmiselt maksti hakkekandi eest ca 7.50 €. Kuuldused heast hinnast aga ei raugenud ja metsaomanike soov oma lehtpuumetsa raiuda ei kahanenud.

Hakkekandi eest makstav hind peab olema kokku lepitud enne raiet ja kokkuvedu. Üldiselt peab hakitav materjal virnas 1–1,5 aastat kuivama, alles siis saab hakkida ja reeglina makstakse pärast hakkimist. Riskide maandamiseks sõlmis metsaühistu hakke ostjaga eelkokkulepped. Sellega saime garantii, et virnad pärast kuivamist hakitakse ja makstakse tasu.

Tänu eelkokkulepetele on Läänemaa Metsaühistu liikmed saanud oma hakkpuitu müüa tänavu suveni. Ostja on kokkuleppest kinni pidanud. Tugev hinnalangus on samas just hakkpuidu varujale karm olnud – ta teeb energiatarbijaga enamasti aastase lepingu, mille alusel tarnitav toormaterjal peab olema varutud aasta eest, seega aastataguse hinnaga. Hinnalanguse korral saab metsaomanik oma raieid piirata, aga hakkefirmad peavad enda mahtusid hoidma.

6

sinu mets

september 2013

Hakkematerjalivirnad on olemas, kuid piirkonniti tekib neid tänavu märksa vähem kui mullu.

Hinnalangus pani raietööd Läänemaa küttepuuenamusega metsades seisma juba käesoleva aasta algusest.

Järgmiseks aastaks seega meie metsadest energiapuitu turule oodata ei ole.

Selline soovitus on liikmetele tehtud.

Hakkehinnaga, mis nii madal (tänavu 5 €/pm³), ei ole mõtet metsa teha.

Samas on kuulda, et hakkefirmadel veel toorainest puudu ei ole. Palju materjali tuleb kraavidelt ja põlluservadelt.

Samuti leidub veel pikalt seisnud virnasid, mida ähvardab kõdunemine – omanikud on nõus ka kehva hinnaga.

Hakketurg on viimase paari aastaga järjest allapoole läinud. Samas tekib üha uusi koostootmisjaamasid. Kuid puitu

metsast enne välja ei saa, kui hinnalangus pöördub. Arvatavasti hakkab hind taas tõusma, kui energiatootjad avastavad, et nende tarnelepingud ei pea.

Metsaomanikke huvitab stabiilsus, aga hakkehinna tugev kõikumine pärsib just küttepuumetsade majandamist. Ka energiatootja vajab stabiilset toormaterjali tarnet ja hinda. Praegu viivad metsaomaniku ja energiatootja kokku vahendajad. Võib-olla aitaks stabiilsust luua aga metsaomanike ja energiatootjate otselepingud. Kindlasti võiks siin olulist rolli mängida metsaühistute juurde loodud energiaühistud, kes varustaks soojatootjat hakkega või müüks ise väiksemate katelde abil soojust.

metsaomanik

kehvad lood I VIKTOR LEHTSE

Iisaku Metsaühistu juhatuse esimees

Hakkeks kõlbava puidu hind on Eestis praegu piirkonniti üsna erinev.

MARGUS PAESALU

Arved Viirlaiu PõhjaEesti Metsaühistu metsameister

T

allinna lähedus annab paremaid võimalusi. Meie ühistus on praegu liikmete metsadest hakke varumine võrreldes aastataguse ajaga pigem tõusnud. Olgugi et hind on olnud turul toimunust mõjutatud (Narva tarnete lõpp), on vähemalt aasta vältel see olnud suhteliselt stabiilne, jäädes 5.50– 6 €/pm³ kohta. Suurim ostja piirkonnas on Tallinna külje all asuv Väo koostootmisjaam, kuid neil on tarnijatega ma-

da-Virumaal, meie metsaühistus, on hakkematerjali ühismüük peatatud. Üheks põhjuseks on liiga odav hind ja teiseks see, et pole õieti ostjat. Ühistu otseleping Narva Elektrijaamadega on lõpetatud, kuna poliitilise otsuse järel seal hakke kasutamine lõppes. Kui selle lepingu ajal sai metsaomanik materjali kantmeetri eest 7 €, siis nüüd makstakse 3–4, millega vast ainult kulud nulli saab.

On metsaomanikke, kes müüksid ka selle hinnaga, aga metsaühistu neid müüke ei korralda, kuna pole kindlat ostjat.

Plaadi- ja graanulitootjad, kes suure suuga lubasid pärast Narvas hakke põletamise lõpetamist selle materjali metsaomanikelt ise ära osta, seda ei tee. Pakkumine kujunes nii suureks, et näiteks Püssi plaaditootja laoplats sai täis pea kohe, ja kokkuost lõpetati.

Tõsi, mõned laevad on hakkega ka Sillamäe sadamast välja läinud ja mõned väiksemad ostjad on haket tahtnud, aga selle müügiga (veoga, maksmisega jms) on seotud palju probleeme – metsaühistu ei taha võtta metsaomaniku ees nii ebakindlates tehingutes vastutust.

Kui Narva veel ostis, hakkas asi nii laabuma, et müüa sai kõike raiejäätmeteni välja. Plussiks oli peale hea hinna just otseleping, mis võimaldas müüa suuri koguseid ja kõik osteti ära.

Nüüd see materjal jääb metsa. Ettevõtjad, kes Narva hakkeäri taustal endale uut tehnikat ostsid, on pankrotis.

Meie soovitame metsaomanikel jätta hakkematerjal üles töötamata ja oodata paremaid aegu.

Kunagi need kindlasti tulevad, kuid ei tea, millal. Näiteks Iisakus valmib juba enne aasta lõppu uus hakkega köetav katlamaja, aga nemad peavad hakketarnija selgitama riigihanke ja vähempakkumisega.

Väiksemad metsaomanikud ei võida sellest midagi, nad jäävad oma vähemate kogustega värava taha või on alltöövõtjad, kellelt ostetakse materjali vastavalt ostja soovile.

Ahtmesse pidi tulema koostootmisjaam, kuid sealgi metsaomanikud otselepingutega löögile ei pääseks.

Usun, et näiteks Pärnu või Tartu pool on olukord parem, kuna seal on müügivõimalusi rohkem. Meie seis hakkega on nukker. Narva lähedale metsadesse jäid suured hakkematerjali virnad seisma, sest kusagile teise Eesti otsa pole neid mõtet vedada.

hulepingud ja ühistu peab oma väikeste mahtude tõttu vahendajat kasutama.

Väole tarniv koostööpartner pakub ka suhteliselt paindlikku teenust, ostes nii juba virnastatud ja kuivanud raidmeid kui pakkudes alusmetsa ja väheväärtusliku metsamaterjali raie kompleksteenust (lõikus giljotiiniga, virna koondamine, hakkimine ja äravedu, millele tehtavad kulutused arvatakse maha hakke lõpphinnast). Kõikide variantide puhul käivad tehingu juurde korralikud lepingud.

Kompleksteenuse lepingus on fikseeritud virnastatud raidmete hakkimise kohustus keskmiselt 6–8 kuu pärast, puistekantmeetri eest makstav hind, ja detailselt, metsaeraldiste kaupa on raiutav väheväärtuslik materjal kirjeldatud.

Näiteks: eraldiselt nr 5 raiuda sarapuud, remmelgad, toomingas, tormi heidetud ja haiged puud. Teenuse plussiks on, et alusmetsast saadava mittelikviidse puidu lõikamisele (töö, mis maksab vähemalt 100 €/ha) ei pea enne ümarmaterjali raie algust peale maksma.

Ka on harvesteril või saemeestel hulga lihtsam likviidse ümarmaterjali raiet teha, kui pikemalt majandamata metsas on esimene koristustöö juba tehtud. Miinuseks on, et 1–2 m kõrgust väga peenikest võsa giljotiin-lõikepeaga ei lõigata, see jääb langile. Samuti ei saa giljotiin jagu väga jämedast puidust (nt püstine surnud saarepuu).

Masinatest on paremaid tulemusi andnud giljotiiniga varustatud väike harvester, mis saab väga hästi sarapuupõõsaste, alusmetsa toominga ja peenikese lepa lõikusega hakkama. Paralleelselt kasutatav lintidega kopp-giljotiin on siiski kaevetöödeks mõeldud masin, mis sobib hästi kraavipealsete raieks ja langi sobivusel ka alusmetsa lõikama, kuid ei sobi oma väikse haardeulatuse tõttu näiteks harvendusraielangile – liiga laiad ja tihedalt paiknevad kokkuveoteed.

Aasta lõpus on oodata koostööpartneri tarnitavate mahtude kasvu, loodame, et ka hind kerkima hakkab. sinu mets

september 2013

7

metsaomanik

Jahinduslik maakasutus ERIK KOSENKRANIUS

metsaomanik, Kohila Metsaseltsi juhatuse liige, Eesti Erametsaliidu juhatuse liige

A

sjaõigusseaduse järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada, käsutada ja nõuda teistelt, et seda õigust ei rikutaks. Sama seadus täpsustab, et kinnisomandi puhul ei või teised isikud tähistatud kinnisasjal omaniku loata viibida ja tähistamata kinnisasjal tohib loata viibida vaid päikesetõusust päikeseloojanguni.

Uut jahiseadust lugedes näeme, et see toetubki asjaõigusseadusele. Esiteks on kinnitatud, et omanikul on õigus: seada oma maal jahipidamiseks tingimusi; keelata jahipidamine; kohustada kinnisasjal jahipidamiseks sõlmima omanikuga lepingu. Samas on jäetud jahimehele õigus pidada tähistamata kinnisasjal päikesetõusust päikeseloojanguni jahti, kui omanik pole seda ära keelanud ja kui see ei toimu lähemal kui 200 m hoonetest.

Miks lepingut vaja on?

Lepingut on vaja, et kokku leppida maaomaniku ja jahipiirkonna kasutaja vastastikused kohustused. Need sõltuvad lepingu eesmärgist, mõistlikkuse põhimõtetest, kohati ka väljakujunenud praktikast. Üldiselt on maaomanike eesmärgiks, et ulukikahjustusi oleks vähe, et omanikku ta kinnistul liialt ei häiritaks ning ta saaks õiglast kompensatsiooni oma maal asuva taristu kasutamise ja tekkivate kahjude eest.

Maaomaniku huvi võib olla ka saada oma maalt tulu jahipidamise korraldamise eest (jahilubade müük, jahiala rentimine). Samas võib omanik võtta ka endale kohustusi – näiteks et teavitab jahimehi uutest metsakultuuridest ja rakendab kahjustuste ennetamise meetmeid.

Jahipiirkonna kasutajate eesmärk on saada jahimaa enda kasutusse võimalikult väikeste kulutustega ja säilitada

8

sinu mets

september 2013

Leping aitab maaomanikel ja jahimeestel suhted selgelt kokku leppida. kindlus tehtud investeeringute (nt jahirajatised) osas. Nende lepingukohustuseks võib olla ulukite arvukuse hoidmine kokkulepitud tasemel, hüvitades ulukikahju või tasudes kasutusrenti.

Hea kauakestev kokkulepe sünnib, kui mõlema osapoole eesmärgid on tasakaalustatult arvesse võetud ja pooltel on ühine huvi neid saavutada.

Millises vormis ja mis sisu?

Lepingut sõlmides tuleb alati arvestada võlaõiguses kehtivate üldpõhimõtetega. Üks neist, lepinguvabaduse põhimõte, võimaldab osapooltel vastavalt oma vajadustele kindlaks määrata lepingu sisu – ei pea lähtuma ainult seadusest, vaid sõlmida saab ka muid olulisi kokkuleppeid. Võlaõigusseaduse järgi võib lepingu sõlmida suuliselt või kirjalikult.

Vaidluste ärahoidmiseks on soovitatav teha kirjalik leping.

Lepingus peaks kirjas olema: 1) aeg ja koht, kus leping sõlmiti; 2) osapoolte andmed; 3) lepingu objekt ja selle kirjeldus (loetelu maaüksustest, mis antakse jahipidamiseks); 3) poolte kohustused (sh tähtajad kohustuste täitmiseks); 4) lepingu kehtivus; 5) sanktsioonid kokkuleppe rikkumisel; 6) lepingu muutmise ja vaidlustamise kord; 7) osapoolte allkirjad.

Eesti Erametsaliit on koostanud oma liikmetele soovituslikud lepinguvormid, milles on nende üldpõhimõtetega arvestatud. Siiski peitub lepingu väärtus konkreetsete sätete täpsustamises, millele ka maaomanik peaks tähelepanu pöörama. Allpool tähtsamad neist.

• Kokku tuleks leppida, millistele ulukitele lubatakse kinnistul jahti pidada. Kas omanik lubab seda kõigile jahiulukitele või näiteks ainult suurulukitele (põder, metssiga, hirv, mets-

kits, suurkiskjad), jättes väikeulukite jahi õiguse endale. Kui maaomanikul endal pole plaani väikeulukijahti korraldada, on mõistlik anda seegi jahimeestele ja kokku leppida, et nad reguleerivad väikeulukite arvukust, likvideerides ka koprakahjud.

• Oluliseks võib osutuda jahi ajalise raami kokkuleppimine. Näiteks võib omanik soovida oma kinnistul “jahivabasid” pühapäevi või et võõrad ta hoonete läheduses pärast päikeseloojangut ei liiguks (nt oktoobris loojub päike juba enne seitset). Et vajadusel jahipäeva pikemaks venitada (või täiskuuga metssiga passimas käia), on seaduse järgigi lepingut vaja. Ka siis tuleks kirja panna, kas jahti lubatakse ööpäev ringi või kindlatel aegadel.

• Kui lepitakse kokku renditasu maksmine, tuleks fikseerida summa hektari kohta aastas ja kogusumma. Lepin-

metsaomanik

ja lepingud viio aitsam

Põder on sattunud hoogu...

Erametsaliidu lepingunäidised: www.erametsaliit.ee/2013/08/05/ maa-jahindusliku-kasutamise-lepingutest/.

Metsaomanike organisatsioonide loetelu: www.erametsaliit.ee/liikmed-2/.

gus peaks olema, mis ajast hakatakse tasu arvestama, mis on tasumise tähtajad ja kuhu arvele tasu maksta. Üldiselt on tava, et kui lepitakse kokku rendis, mis vastab turuhinnale, siis eraldi ulukikahjude hüvitamist rentnikult ei nõuta.

Ent mis on jahimaarendi turuhind? Raske öelda, sest see sõltub konkreetsest alast ja nõudluse-pakkumise olukorrast. Näiteks Soomes on omavalitsused rentinud jahimaid ka 0.04–0.50 €/ha ja põdrajahialadel

on levinud hinnatase 1 €/ha. Meie RMK jahilubade oksjonil kujunes tänavu keskmiseks müügihinnaks üle 2 €/ha, mis peegeldab moonutatud turusituatsiooni.

• Maaomanikule on tähtis kokku leppida olulise ulukikahju määratluses ja selle hüvitamises. Ekslikult arvatakse, et jahiseaduse hüvitamismäär 100 €/ha on lepingupooltele kohustuslik. Vastupidi, selle määra on riik kehtestanud juhtudeks, kui lepingut ei sõlmita. Lepingu sõlmijail on vabadus omavahel kokku leppida oma kahjumääratlused ja hüvitusemäärad.

Praegu liikvel olevad soovituslikud lepinguvormid pakuvad olulise kahju piiriks seda, kui metsakultuurides on tervete puude arv langenud alla metsa majandamise eeskirjas kehtestatud miinimummäära (nt männil ja lehtpuudel alla 1500 tk/ha, kuusel alla 1000 tk/ha).

Põllukultuuride puhul võiks olulise kahjuna käsitleda olukorda, kus kahjustatud ala moodustab üle 10–20% põllu pindalast või kahjustatud on üle 10% valminud saagist.

Kahju arvutamisel võetakse aluseks statistika (põllukultuuride keskmine saagikus ja kokkuostuhinnad, istikute hinnad), dokumentaalselt tõestatud kulud või mõni muu eraldi kokku lepitud metoodika. Fikseerida tuleb, kas kahju arvutatakse kokku ainult jooksva aasta baasil või on nt metsakultuuride puhul lubatud pikema perioodi summeerimine, samuti see, mis tähtajaks kahjunõue tuleb esitada, mis on tasumise tähtajad ja mis arvele hüvitis maksta.

• Jahimeestele on tähtis jahindusrajatistega (söödakohad, kõrgistmed) seonduv. Lepingus tuleks sätestada, millistel tingimustel neid tohib teise isiku maale rajada ja mis neist saab pärast amortiseerumist või lepingu lõppemist.

• Tähtis küsimus on ka lepingu kestus. Kui valitakse tähtajatu leping, on vaja täpsustada tingimused, mille alusel saab lepingu lõpetada (nt kahjude mittehüvitamine, muude lepingutingimuste räige eiramine, omandi võõrandamine).

Tähtajalise lepingu eelis on, et lepingu lõppedes on võimalik uues olukorras ka kõik tingimused uuesti üle vaadata. Kui tegu on rahaliste kohustustega, saab arvestada inflatsiooniga jne. Soovitatav on esimesel korral uue partneriga lepingut sõlmides teha tähtajaline leping 3–4 aastaks.

Kuidas sõlmida lepingut?

Kui endale on selgeks tehtud, millistel tingimustel leping sõlmida, tuleks ühendust võtta teise osapoolega ja teha talle oma esialgne pakkumine. Mõistlike ootuste ja hea läbirääkimisoskuse korral peaks kokkulepped kiiresti sündima.

Maaomanikel tasub kaaluda ühenduse võtmist erametsaliitu kuuluva kohaliku metsaomanike organisatsiooniga või põllumeeste kohaliku esindusega, et pidada läbirääkimisi koos teiste maaomanikega. Võib-olla on sarnased ootused enamusel ja nii saab ka ebarealistlikud soovid varakult välja sõeluda. Selline praktika säästaks kõigi asjaosaliste aega ja vaeva. Peasiht on saavutada kokkulepped. sinu mets

september 2013

9

metsaomanik

Mis sildiga eramaad tähistada?

Kui soov on võõraste liikumist piirata, ei piisa ainult tähistusest, et tegu on eramaaga.

viio aitsam

Metsaomanik küsib Mida võõrad ikkagi minu metsas igaüheõiguse alusel teha tohivad ja kuidas peaksin oma maa tähistama, kui soovin, et marjulisedseenelised oma tulekust mulle märku annaksid?

V

astuse leiab Erametsakeskuse uuest trükisest “Omaniku ja külalise õigused eramaal”. Mirjam Vili koostatud trükis on elektroonilisel kujul olemas ka erametsaportaalis www. eramets.ee. Siin sellest mõned väljavõtted.

• Üldpõhimõtte kohaselt tähendab igaüheõigus Eestis igaühe õigust viibida looduses ja ka loodusande korjata. Seadus on aga igaüheõigust piiranud. Nii kehtivad teatud kitsendused võõral eramaal viibimise suhtes ja lisaks on riik kehtestanud liikumispiiranguid paikades, kus inimese tulek võib ohustada väärtuslikku looduskeskkonda vms.

• Tähtis on teada, et metsas viibimisele on metsaseadus kehtestanud veelgi nõudeid. Näiteks tohib piiramata või tähistamata erametsas päikesetõusust -loojanguni olla ja metsasaadusi varuda, kuid vaid metsaomaniku huve põhjendamatult kahjustamata, metsaelustikku häirimata, püsivaid jälgi jätmata, tuleohutusnõudeid ja metsaomaniku nõudeid järgides jne.

• Metsasaadustena käsitleb metsaseadus marju, seeni ja pähkleid, dekoratiivoksi, ravim- ja dekoratiivtaimi ning nende osi. Seega ei ole lubatud tehnilise toorme (korvivitsad, männikasvud, sammal, vaik, puukoor jne) korjamine.

10

sinu mets

september 2013

Jahipidamine igaüheõiguse alla ei kuulu. See on reguleeritud jahiseadusega.

• Võõral eramaal viibimise reeglid on seotud sellega, kas maa on piiratud või tähistatud. Kui eramaa on piiramata ja tähistamata, siis üldreegli kohaselt ei või kõrvalised isikud sellel omaniku loata viibida päikeseloojangust päikesetõusuni. Lihtsamalt öeldes peaks pärast päikese loojaminekut eramaal viibimiseks alati välja selgitama maaomaniku ja temalt nõusolekut küsima. Päevasel ajal ei pea tähistamata või piiramata eramaal viibimiseks eraldi nõusolekut küsima.

Aga isegi siis, kui eramaa ei ole tähistatud või piiratud ja sellel viibimine on seetõttu lubatud, võib maaomanik siiski ka kohapealse ühekordse tahteavaldusega oma maal viibimise keelata.

• Kui eramaa on piiratud või tähistatud, ei või teised isikud seal omaniku loata viibida. Seadus ei täpsusta aga, mida piiramise ja tähistamise all mõeldakse. On asutud seisukohale, et maatüki piiramisena tuleb käsitleda igasugust tarastamist, piirdeaedade, kaasa arvatud karjaaedade tegemist, hoiatusmärkide üles-

seadmist. Seega, kui eramaal on aed ümber, peaks sisenemiseks omanikult luba küsima.

Samas võib maaomanik sissepääsu sulgeda ka siltide, viitade või muude märkide ülesseadmisega. Õigusaktidega ei ole taas kehtestatud eraldi nõudeid eramaad tähistavatele siltidele. Seaduse tõlgendajate poolt on aga asutud seisukohale, et tähistusest peab selgelt ilmnema, et tegu on suletud territooriumiga.

Silt, millel lihtsalt kirjas “eramaa” või “eramets”, ei tähenda, et omanik sooviks maal viibimist keelata. Selline silt on käsitletav lihtsalt informatiivse teatena, mis ütleb, et maatükk on eraomandis.

Sildil peaks olema omaniku sellekohane soov väljendatud võõraste isikute viibimiskeeluna koos maaomaniku kontaktandmetega.

Nii saaks huviline vajadusel omanikuga ühendust võtta ja küsida maal viibimiseks luba.

• Kui omanik soovib oma maa sulgeda, on korrektsete siltide paigutamine tema mure. Kui tähistus on ebapiisav ning mittenähtav, ei saa juhuslikku eramaale sattujat võõrale territooriumile tungimises süüdistada. Ööpäev ringi on lubatud sõltumata kinnisasja tähistamisest viibida kallasrajal, avalikul veekogul ja avalikult kasutataval teel.

SM

metsaomanik Metsaülem Toomas Ehrpaisi mälestuseks valmistatud pingi puitosad näitasid tänavu suvel putukate head levikut.

Metsaomanik küsib Mismoodi hooldada puuskulptuuri, mis seisab õues? Kui immutada, siis millega, ja kas seda peaks mingi perioodilisusega kordama?

Mida teha, kui skulptuuri on juba tekkinud lõhed?

Mida teha, kui skulptuuri on tekkinud kellegi putuka käigud? viio aitsam

Kuidas hooldada puuskulptuuri? Äsja ostetud puuskulptuur on ilus, kuid üsna ruttu hakkab selle väljanägemine luituma.

Õ OTT OLESK

puutöömeister, Puuvestja OÜ

ues seisev kuju tõepoolest muutub aja möödudes ja valdavalt ilmastiku mõjul – ilus puidutooni kuju omandab hallikasmusta värvuse. Kõike lihtsam viis teda hooldada on immutada puidukaitsevahenditega (näiteks tume tõrvaõli, Remmersi tooted jne).

Immutusvahendi asjus tasub julgelt küsida ehituspoodidest nõuannet – nii saate kõige õigema vahendi. Pealmise luitunud puidu kihi mina lihviksin maha, kas liivapaberi või terasharjaga. Siis kannaksin peale värvitu puidukaitsevahendi (krundi). Viimase kihina kannaksin peale toonitud puidukaitsevahendi.

Seda, kui sageli kuju uuesti immutada, ei oska üheselt ütelda. Näiteks tõrvaõliga tasub igal aastal kuju uuesti üle teha. Üldisemalt kehtib aga see, et kui kuju jälle tuhmimaks hakkab muutuma, tuleks taas vahendiga üle käia.

Puukujul on soovitatav kasutada just imavaid, mitte katvaid värve. Katvad värvid nimelt ei sobi puitu tekkivate või seal juba olevate kuivamislõhedega.

Kuivamislõhed – need kuuluvad puukuju juurde. Puukuju ostes peab sellega arvestama, et kujule võivad need lõhed hakata ilmuma. Ausa ja asjakohase info selle kohta võiks muidugi juba kuju meister anda. Kuivamislõhede teket saab leevendada töö käigus ja tegelikult juba kuju jaoks puitu valides.

Kui aeda tuuakse värskelt valminud kuju, oleks soovitatav teda hoida vilus (näiteks puukuuris). Mida rahulikumalt kuju kuivab, seda ühtlasemad ja väiksemad kuivamislõhed sellesse tekivad.

Aga mida teha, kui need lõhed on juba olemas ja nii suured, et häirivad? Üks võimalus on puiduliimi ja puukiilukestega see lõhe kinni liimida. Lõhekohad saab hiljem ühtlaseks lihvida, asetades ketaslõikuri otsa liivapaberiketta.

Kui ise sellega hakkama ei saa, tasub viia kuju meistri juurde, kes selle korralikult taastab.

Ka putukatõrjevahendid on poodides saadaval. Sortiment muutub tihti, nii et konkreetset vahendit ei oska soovitada. Ma ise vajadusel lihtsalt lähen ehituspoodi ja küsin, mis parasjagu müügil on. Seda soovitan teha ka kujuomanikel.

On kemikaale nii putukate kui seente tõrjeks, kuid need muutuvad üha naturaalsemaks.

Seda karta, et putukad kuidagi puidus edasi toimetavad, ei tasu. Kui suhteliselt värskelt tehtud kujus leitakse putukakäikusid, võib see näidata, et putukad olid puidus juba enne kuju valmissaamist.

Kui käigud näha, on nad ise sealt juba lahkunud. sinu mets

september 2013

11

jahimees viio aitsam

Jahikultuuri aasta puhul: kes on ja kes ei ole jahimeheks kohane.

Jaht ei

J

Põdrapulli pulmaaegne tampimiskoht.

ahimeeste selts andis ligi sada aastat tagasi (1924) välja jahimehe käsiraamatu, mille autor M. Treumann muu hulgas kirjeldab jahimeheks olemise eripärasid ja pakub välja, kellel tema arvates ei tasu mõtelda jahimeheks hakkamisest.

Eelkõige rõhutab Treumann, et jahimeheks ei sobi need, kes loodavad jahinduse abil jõukaks saada. Pigem on tema sõnul valdkond selline, millega rikkaks ei saa ning mis ei sobi ka elatusallikaks.

Jahimeheks ärgu hakaku kirglik inimene, sest kirglikkus viib liialdusteni, mis jahindusse ei sobi. Jahimeheks ärgu hakaku ning püssist hoidku eemale ka ettevaatamatu ja hooletusse kalduv inimene, samuti see, kel probleeme kuulmise või nägemisega.

Ainelise tulu lootjatele pühendab käsiraamatu autor lausa pikema jutu. Ta kirjutab, et “ainelise kasu tagaajamine viib mehe kombe-, korra- ja seadusevastalisele jahipidamisele, teeb temast viletsa jahiloomade hävitaja ja metsavarga”.

Metsavarguse all on silmas peetud ülemäärast ja läbimõtlemata (nt et ei hoia emasloomi) küttimist.

Emasloomade ja -lindude hävitamine on Treumanni järgi iga tõsise jahimehe

Saab eluaegse sõltuvuse...

Kes ükskord on põdrapeibutamise endale selgeks teinud, ei pääse sellest enam iial.

ENDRIK RAUN

jahimees, põdrapeibutamise kahekordne Eesti meister*

12

sinu mets

september 2013

T

aas on käes see aeg aastaringis, kus põdrapullid metsas valjult “ohkides” häälitsevad ja endast nii vastassugupoolele kui ka konkurentidele märku annavad. Tundes ja teades neid häälitsusi ning neid järele aimates, saab inimene põtru ligi meelitada. Seda nimetataksegi põtrade peibutamiseks ehk pillitamiseks.

Eheda hääle eeskujul Kümmekond aastat tagasi, olles sõpradega Harjumaal põdrajahil, räägiti pärast edukat põdrajahti muu hulgas sellest, et keegi jahiseltskonnast pidavat põdra häält järele teha oskama. Hakkasin uurima, et mis ja kuidas. Pika pin-

nimise peale leiduski mees, kes häbelikult maja nurga taha läks ja veidi “ohkis”. Sellest piisas, et minus huvi äratada.

Sellest alates hakkasin kirjandust ja helinäiteid otsima, mida, peab tunnistama, pole just teab mis palju saadaval. Esimesed helinäited sain kassetil Ameerikast, aga, nagu hiljem selgus, on Alaska ja Kanada põder ja Euroopa põder häälitsustelt sarnased, kuid mitte samasugused. Sama kehtib Ameerikast tellitavate, põdralehma ammumist jäljendavate pasunate kohta.

Võttis üksjagu palju aega, et aru saada, mis häält teeb ikkagi indlev põdralehm meie metsades ja mis häält teeb

jahimees

anna ainelist tulu silmis lubamata ja toores nähtus, mis alati hukka mõista tuleb. See on tema sõnul sama kõlvatu tegu kui jahipidamine alal, kus jahimehel selleks õigust ei ole.

Jahimeheks sobib see, kes tunneb jahiloomade ja jahilindude eluviise, kes ei küti neid ülemäära, kes järgib seadust ja oskab oma huvid allutada seltskonna huvidele.

Kohe käsiraamatu algusosas püüab Treumann selgitada jahipidamise olemust, mis ilmselt juba tol ajal jahist kaugemal olijate seas vastakaid arvamusi tekitas. Ta vaidleb, et pole tõsi, nagu mõjuks jahipidamine küti tunnetele “toorendavalt”.

Kui kütt astub kütitud looma või linnu juurde, valdavad teda korraga kaks vastandlikku tunnet – haledus kütitu pärast ja heameel oma osavusest. Kumbki neist siiski pole autori sõnul tunne, mis inimesse toorust lisaks. Samas ei välista ta, et jahimeeste hulka võib olla sattunud tooreid mehi. Näiteks looma kannatusi rahulikult pealt vaatav jahimees, kes aga siis on toores iseenesest ja mitte jahipidamise tõttu.

SM kiimane põdrapull. Kuna põdralehm on paaritumisvalmis vaid 24 tundi aastas ning põdrapull siis reeglina temale lähedal, neid hääli metsas palju kuulda ei saa. Kõik aga loksus paika, kui ma kord kargel ja veidi udusel sügishommikul sattusin “põdrapulma”, kus õhk oli häältest tiine ja sain aru, et see ilmselt ongi võti – kuulata looduses hääli nende ehedal kujul, salvestada need oma peas ja siis taasesitada nagu makilindilt.

Mitte ainult jahimehed Huvi peibutamise vastu on viimastel aegadel üha kasvanud – loomulikult meeldiks igale jahimehele, kui jahisaak valitud paika n-ö ise saabub. Loodusfotograaf saab aga peibutamise abil rahulikult lähenevat looma soovitud poosis pildistada. Miks mitte ka koos lastega ilusal kargel sügishommikul metsavee-

Kuidas vanasti põtra pillitati?

1924. aasta “Jahimehe käsiraamatus” on kirjeldatud kolme Eestis kasutusel olevat põtrade ligikutsumise viisi.

• Minnakse vaikselt põtrade liikumise kohta ja jäädakse allatuult varju, kus veerand tundi ollakse täiesti vait.

Seejärel hakatakse puust nuiaga lööma vastu kuuse juurt – igas minutis üks-kaks korda. Peale selle iga paari minuti järel lüüakse vastamisi kaht peenikest kuiva pulka. Seda kõike tehakse pool tundi järjest.

Kui põder kohale ei tule, peab vaikselt asukohta vahetama ja uuesti proovima. Kui põder juba nähtaval, ei tohi enam pulkasid kasutada, kuid looma seisatumise hetkel tuleb üks kord lüüa veel nuiaga vastu kuuse juurt.

Nuiaga löömine jäljendab põdra jalaga vastu maad löömist ja pulkade klõbin põdrapulli sarvede puutumist vastu oksi.

• Teine viis on jäljendada põtrade häälitsusi, mida tol vanal ajalgi soovitati õppida põtrade endi käest.

• Kolmas viis on linnuhääle matkimine. Vanas käsiraamatus on väidetud, et on olemas üks väike öölind, kes sööb põdrakärbseid. Kui põder, kellele kärbsed on tüütud ja piinavad, selle linnu häält kuuleb, tõttavat ta kohe hääle peale kohale.

Käsiraamat kirjeldab: “See lind vilistab iga häälitsemise ajal 5–6 korda õige lühidalt, kusjuures iga üksik vilistus oma kestvuse ajal hääleliselt tõusev. Kuus üksteisele järgnevat vilistust kestavad kokku umbes kaks sekundit. Iga üksiku vilistuse lõpus hääl tõuseb ja iga järgmine algab madalamalt kui eelmine lõppes.” Paus vilistamisridade vahel kestab kolm-neli minutit.

Käsiraamat õpetab, et kütt vilistagu ühel kohal kolm kuni viis korda, ja kui põder välja ei ilmu, tuleb kohta vahetada. Kui põdral juba lind olemas, kes teda kärbestest päästmas, võib ta hakata vilele vastama.

res põder kohale kutsuda – elamus nii endale kui ka lastele... Hoiatan aga, et sellest võib saada endale eluaegse harrastuse ja sõltuvuse.

Peibutada saab aasta ringi Edukaks peibutamiseks on vaja teada põtrade põhilisi häälitsusi, nende harjumusi. Samuti tuleb arvestada ilmastikuoludega, teada loomade liikumisradasid ning kiimaperioodil ka pullide nn kiimalohkude asukohta. Väga tähtis on veel riietus, tuule suund, asukohavalik, peibutamise perioodilisus jne.

Peibutamine toimib tegelikult aasta ringi, mitte ainult inna ajal, nagu ekslikult arvatakse. Sügisel muutuvad põdrad lihtsalt häälekamaks ja sotsiaalsemaks. Mais ja juuni alguses, kui põdralehm võõrutab eelmise aasta vasikaid, on nad peibutusele väga altid. Põdra-

*Endrik Raun võitis esikoha nii põdralehma kui põdrapulli hääle matkimises tänavu suvel, kui jahimeeste kokkutulekul korraldati Eesti I meistrivõistlusted põdra- ja hirvepeibutamises.

mullikad on uudishimulikud ja reageerivad samuti kontakthäälele aasta ringi. Kõige raskem on ära petta vana vasikaga põdralehma. Emainstinkt on tugev. Ta on ettevaatlik ja tabab peibutaja hääles ära iga valenoodi. Kõige lihtsam on praegu, innaajal, peibutada oma piirkonda valitseva põdrapulli ümber tiirutavaid noori pulle, kes on valmis iga vähegi põdra häält meenutava heli peale kohale jooksma.

Vt ka lk 16–17, kus on põdra peibutamisest lähemalt juttu sinu mets

september 2013

13

jahimees

Eesti koerad said karu viio aitsam

MARGUS KASK

Eesti Jahikoerte Tõuühingu esimees

E

esti jahimeeste 33. kokkutuleku populaarseim üritus pealtvaatajatele oli Eesti Jahikoerte Tõuühingu Soomest kohale kutsutud motoriseeritud karu demonstratsioon.

Enamik koertest kartis Tegu oli raadio teel juhitava karutopisega, mis oli lõhnastatud päris karu väljaheidetega. Soomes on selle topiskaruga katsetatud juba üle 3000 eri tõugu jahikoera ja see on seal endiselt väga populaarne. Põhjus on selles, et Soomes on karujaht koertega lubatud ja koeraomanikud soovivad oma koeri testida enne esimest kokkupuudet päris karuga vabas looduses.

Meie ettevõtmise idee seisnes selles, et tutvustada meie jahikoertele mingilgi moel karu kuju koos temale iseloomulike lõhnadega, et koeraomanikud saaksid oma koeri katsetada ja näha, kuidas koer sellesse ulukisse üldse suhtub.

Kuna Eestis on karujaht koertega keelatud (lubatud on vaid haavatud uluki jälitamine), pole enamikul meie jahikoertest karuga kokkupuudet olnud.

Kui jahi käigus haavatakse karu, on jahimehel teda jälitama minna ilma koe-

See lühikarvaline taks oli katsel osalenud koertest üks julgemaid, mis on ka taksidele väga loomupärane. Öeldakse ju tihti, et taksid põevad nn Napoleoni sündroomi (nad on ise väikesed, kuid hing on neil vali).

Ta töötas täiesti julgelt ja iseseisvalt, ilma et oleks peremehest puudust tundnud.

14

sinu mets

september 2013

Eelkõige näitab kohtumine tehiskaruga, kas ja kuivõrd koer karu kardab. rata, kel vastav kogemus, väga ohtlik, sest tegu on ikkagi meie metsade suurima kiskjaga.

Hetkel meil muud võimalust koeri karuga tutvustada polegi, kui kutsuda Soomest topiskaru kohale. Kokkutulekul katsetati topise peal ühtekokku 26 eri tõust jahikoera. Vastupidiselt koeraomanike algsele hoiakule, positiivsusele, et tegu ju ainult topisega, osutus tegelikult kõik vastupidiseks. Koertest vähemalt 70% kartsid nii seda topist kui ka vänget karu lõhna.

Mõned näited Kommentaare koerte käitumisele saab lugeda sel katsetusel tehtud piltide kõrvalt.

Kui üldisemalt katsetust kokku võtta, võin öelda, et nii mõnegi seal osalenud koeraga võiks päris karu jälitama minna küll.

See, et suurem osa koeri seda topiskaru kartis, on neile andeks antav, kuna neil polnud enne karu ja tema lõhnaga kokkupuudet olnud. Et tulemuslikult jahti pidada, peavad olema head ja väljaõpetatud jahikoerad. See kehtib vägagi ja eeskätt karujahi puhul, mis on väga ohtlik.

Baieri verekoer on väga uudishimulik ja ka ettevaatlik, mis on jahisituatsioonides väga hea, kuid ka tema pelgab karu.

Nagu koera tõunimest nähtub, on ta peamiselt aretatud haavatud ulukite ülesotsimiseks.

On näha, et see saksa karmikarvaline linnukoer kardab topist ja hoiab peremehe ligi.

Iseseisvalt, ilma peremehe juuresolekuta koer karule läheneda ei julge. See on ka antud koeratõule omane. Ta on ju aretatud peamiselt linnujahiks.

Lääne-siberi laika, kellel tuli oma loomulikku vajadust rahuldada, ei paistnud seda karu väga tõsiselt võtvat. Metsas jahiolukorras sellist asja tavaliselt ette ei tule.

jahimees

lõhna nuusutada Üks uljas taks läks alguses küll kiirelt karu lähedalt uudistama, kuid kui karu tema poole pööras ja liikuma hakkas, tegi koer täiskäigul minekut.

See lääne-siberi laika kartis meeletult. Seda oli tema käitumisestki näha – hoidis end kogu aeg peremehe selja taha. Selliselt käituva koeraga pole kohe kindlasti mõtet karujahile minna.

Uudistama tulnud snautser haukus karu peale päris tigedalt.

Teadupärast pole snautser üldsegi jahikoera tõugu, nad on algselt aretatud hiirte ja rottide püüdmiseks.

Siin jälle üks tubli taks, kes aktiivselt ümber karu tiirutas ja rünnakute eest eemale põikles.

Taksid on kunagi aretatud peamiselt urujahiks, kuid nad töötavad ka väga edukalt suurulukitele. Tema ainuke segav faktor on lühikesed jalad.

See lääne-siberi laika kogus algul julgust peremehe kõrval, kuid hiljem läks ka iseseisvalt karule lähemale. Pildilt on hästi näha laikale tõuomast liikumist. Laika eesmärk on ulukist ette jõuda ja haukumisega ta peatuma sundida kuni küti saabumiseni. Laikad on universaalsed jahikoerad, kellega võib pidada igasugust jahti. sinu mets

september 2013

15

jahimees

Kuidas peibutada ENDRIK RAUN

jahimees

T

avaline kontakthääl, mille abil põder otsib lihtsalt kaaslast, on nasaalne “ngoh”, kus “ng” pole terav, vaid üleval ninas sündinud nasaal: suruge keel ülahammaste taha ja üritage segada “ng” ja “oh”. Hääl ei sünni mitte huulte vahel, vaid kurgulaes.

Sellist häälitsust kasutavad nii pull kui ka lehm omavahelisel suhtlemisel.

Pullil on hääl sügavam, lehmal kõrgem ja kergem.

Kiimahääl ja hirnumine Hääle tegemisel suruge nina nimetissõrmedega kinni ja moodustage peopesadest häälekanal. Kõik hääled peaksid tekkima kuskil nina ja suulae vahel, mitte suuõõnes või huulte vahel. See on kõige tähtsam.

Põdrapulli kiimahääl on sügavam kui eelmine. Võib kostuda erinevalt: “uu’äh” või “uu’ah”, “üü’öh”, “uu’oh” jne, rõhk on

16

sinu mets

september 2013

Üks üldisi põhireegleid on, et peibutaja peab käituma rahulikult nagu põder. esimesel osal ja lõpus “h” on pikem sügav ohe.

Lehma indlemise hääl on nõudlik ja pikk kutsung “aöö’aa’aa’aaaoh”, kusjuures rõhk ja hääle tõus on esimesel “aöö”-l (nagu lehma ammumine) ning edaspidi hääl langeb tertsi võrra iga “aa”-ga.

Iga jahimehe varustuses peaks olema ka põdra hirnatus. Esimene osa häälest meenutab lehma indlemishäält ja teine osa hobuse hirnatust, umbes nii: “aööha-haha-hah”.

Põdrad hirnuvad siis, kui neid miski häirib või kui nad tähelepanu tahavad.

Ka näiteks siis, kui vasikas lehmast liiga kaugele läheb ja on vaja n-ö laps korrale kutsuda. Lehm hirnatab ka siis, kui pull üritab teda paaritada, aga lehm ei ole selleks veel valmis.

Kui te seda häält valdate, on võimalik seisma panna üheksa jooksvat põtra kümnest. Soomes on mõnes jahiseltsis,

kus on teada oskajaid peatajaid, keelatud ajujahis oma ees häälega põtra peatada.

Sellised võiks siis olla põhilised hääled pillitamisega alustaja jaoks. Peale nende on aga veel palju variatsioone, mida asjast huvitatu metsas kuulda võib.

Põdralehm kutsub vasikat erilise sügava vilega, vasikas ema niutsuva häälega, vihane pull hoopis “röhatab” jne.

Oma hääle harjutamine Loomade häälte matkimine ja ka oma “heliaparaadi” töökorras hoidmine nõuavad pidevat treenimist. Alustuseks tuleks hankida endale mõni helikassett või plaat koos õpetusega, parim on salvestis, kus jäädvustatud põtrade erinevad hääled looduses.

Oma hääli oleks kasulik ka salvestada ja kuulata neid kõrvalt ning võrrelda originaaliga. Sealt edasi püüda kuulata ja järele aimata hääli metsas. Just praegu, septembris, on seda teha kõige lihtsam. Musikaalne kuulmine tuleb kindlasti kasuks.

Kuidas käituda?

Koha valik. Peibutada on mõtet seal, kus põtru liigub, kus on hea söödabaas ning head puhkamis- ja varjumistingimused. Augustis ja septembri alguses

jahimees Näidisstsenaarium

põtra?

ARHIIVIFOTO/HARRI PÕLDSAM

tasub aga üles otsida kiimalohud ja sarvepuud, kus pullid oma sarvi “samblast” puhastavad.

Neid märke jälgides leiate üles ala, kus suur pull valitseb. Ala on tavaliselt oma 2–4km läbimõõduga. Sellise piirkonna lähedal pillitades ei tohi jahimees laskmisega kiirustada, sest tavaliselt jooksevad esimesena kohale noored pullid ja alles nende järel suuremad või ala valitseja ise. Olge kannatlik!

Kõige parem on pillitada kõrgistmelt, sest siis segab tuule võimalik keerutamine teid kõige vähem. Kuid ärge arvake, et põder ei oska üles vaadata. Oskab, eriti kui teete järske liigutusi.

Kui kõrgistet pole, siis igal juhul tuleb asukoht valida võimalikust põdra lähenemise suunast allatuult. Ideaalne, kui selja taha jääb mingi veekogu või muu takistus, mis ei lase pullil küti selja taha

• Liigun peibutuskohta rahulikult ja vaikselt põõsastelt lehti rebides.

Kohale jõudes istun vähemalt 15 min vaikselt, väldin järske liigutusi.

• Alustan: lehma kontakthääl 1 kord, siis 2 min paus, uuesti kontakthääl, uuesti paus jne, nii 10 min.

Umbes 10 min pärast 3 kontakthäält järjestikku, paus jne.

• Umbes 20 min pärast pikk, lehma venitatud kiimahääl nii, et: 2 kontakthäält, siis kiimahääl ja jälle 2 kontakthäält. Häält tehes keeran pead aeglaselt igasse ilmakaarde.

• Kui vastukaja ei ole, pean 10 min pausi. Kogu aeg väldin järske liigutusi ja jälgin hoolega ümbrust.

300kilone pull võib tulla 50 m peale imekspandavalt vaikselt, sama hääletult ka kaduda.

• Kui pull vastab, hakkan kuulma lähenevat “uuoh” ohkimist. Sellest hetkest teen häält (kontaktvõi lehma kiimahäält) vaid siis, kui pull häälitseb. Aina häälitsedes lähenedes ei suuda ta peibutaja hääles valenoote leida.

• Kui pull kahtleb, jääb vait ja paigale, teen pulli ohkimist, nagu oleks konkureeriv tegelane lehma juurde jõudnud. Murran ka paar oksa, näidates, et konkurent on tugev. See peaks pulli taas liikuma panema.

hiilida ja tema lõhna ninna saada. Vältida tasub lagedaid alasid, kuhu vana pulli naljalt välja ei kutsu. Millegipärast hakkavad pullid lõhna otsides lähenema vasakult poolt. Seda tuleks arvestada laskesektori valikul!

Varitsuskohale minek. Ei ole vaja liikuda salamisi ja hiirvaikselt, käituda tuleks nagu põder ise. Rahulikult, vaikselt, aeg-ajalt seisatades, et teha paar-kolm kontakthäält, ja siis jälle edasi. Tõmmake põõsaste okstelt lehti (põder sööb), see rahustab lähedal olevad loomad maha.

Miks pillitamine ei toimi?

Oskuslik pillitamine võib luhtuda, kui: • samal alal on enne pillitatud ja pull on “külalisnäitlejatest” teadlik; • metsas on liikunud muid inimesi; • alal on palju lehmi ja vähe pulle, kes ei soovi oma kaaslase juurest lahkuda; • on alust arvata, et tegu on kord juba ligi meelitatud vana ja targa pulliga, kes teist korda samal aastal enam õnge ei lähe.

Vältida tuleks kõike ebalooduslikku nagu suitsetamine, mobiiltelefoniga rääkimine, metallikõlksud. Auto tuleks jätta vähemalt 200 m kaugusele ja sinna jäägu ka oma loomulikud vajadused…

Põdrad kasutavad tihti omavahel suheldes okste peale astumist. Pillitadeski võib kuulda lähedalt ootamatult oksa raksatust. See tähendab, et põder on kohal. Ta annab endast märku. Samuti võite teha ka teie, aga ärge tehke seda tihti. Kui pull on korra teie häält kuulnud, teab ta poole meetri täpsusega, kus suunas asute.

Riietus. Riietus ja jalanõud peaksid olema sellised, et ei teeks liikudes loodusvõõraid hääli. Parem mitte kasutada deodorante jms. Jahiriided peaksid enne hiilimis- ja varitsusjahti tuulduma näiteks puukuuris. Aitab ka, kui pistate need koos kuuseokstega ööks kotti või, kui häda käes, suitsutate lõkkesuitsus.

Põdra haistmiselundi pindala on ¼ võrra suurem kui A4-paberileht, ca 800 cm² ehk siis 200 korda suurem kui inimesel. Selleks peate valmis olema!

Vältige loksuvaid kummisaapaid, sest see heli põtradele ei meeldi. Uute kummisaabaste lõhn aga hirmutab loomi.

Pillitamine. Peibutamine on nagu teatrietendus. Enne metsa minemist peab teil peas valmis olema, mida etendate. Valmis peavad olema mõeldud võimalikud “näitelavad” olenevalt tuule suunast ja ilmast.

Olukorrad on alati erinevad, aga kunagi ei tohi olla liiga kärsitu. Pigem tehke häält vähem kui rohkem. Vahel vaikse ilmaga võtab paar-kolm tundi aega, enne kui ettevaatlikult lähenev pull kohale jõuab. Kõige parem ilm pillitamiseks ongi vaikne ja karge ilm, kus hääl kostab kaugele. Tuulisema ja sooja ilmaga võib hääle võimendamiseks kasutada kasetohust ise valmistatud ruuporit.

Ohutus. Kui pulliga vastastikku ragistada, oksi murda jms, võib pull muutuda ründavaks. Enne seda võib kuulda pulli häält, mis on nagu kolksatus “wüöh”. Siis on põhjust valvel olla ja vaadata valmis mõni puu, mille taha rünnaku puhul varjuda. Ja seda päris tõsiselt.

Eetikast. Peibutuskohta tuleks minna ja sealt tulla loodust häirimata. Kui olete ka looma küttinud ja kohale on ilmunud rohkem põtru, laske neil rahulikult oma teed minna, ennast varjates.

Pole vaja, et nad hakkaksid toimunuga inimest seostama. sinu mets

september 2013

17

jahimees

Katk on metssea ja kodusea ühine taud Peale metssealiha kaudu levida võiva keeritsusstõve, millest oli juttu eelmises Sinu Metsas, on Eestis päevakorral sigade katku teema.

M

etssigade ja kodusigadega ühistest taudidest on hetkel aktuaalsed sigade klassikaline katk ja Aafrika katk. Aktuaalsed on need sellepärast, et tegu on sigadele kergesti nakkavate väga ohtlike taudidega ja neid on meie naaberriikides diagnoositud.

Mõlemad haigused on väga nakkusliku iseloomuga ja kanduvad kergesti üle kas kodusigadelt metsa või vastupidi.

Inimesele need haigused ohtu ei kujuta.

Klassikaline katk Sigade klassikaline katk on väga nakkuslik sigade viirushaigus, mida iseloomustab ägeda kulu korral veremürgistus, alaägeda ja kroonilise kulu korral aga sooleja kopsupõletik.

Viiruse levitajad on haigete loomade korjused, tapajäätmed ja viirusega saastunud söödad, inventar, riided. Teiste riikide kogemustele tuginedes võib öelda, et metssigade nakatumine toimub enamasti metsa viidud kodusigade korjuste või toidujäätmete vahendusel. Nakkuse ülekandumisele aitab kaasa asjaolu, et viirus on välistingimustele väga vastupidav (eriti külmale) ja võib näiteks lihatoodetes säilida kuid.

Sigade klassikalist katku esineb mitmel pool maailmas, lähiriikidest on seda haigust Venemaal ja Lätis.

Haiguse tunnused on väga muutlikud ja neid võib segi ajada mitme teise haiguse omadega. Haigestuda võivad igas vanuses loomad, kuid raskemini siiski noorloomad. Kui haigus on mõnda aega populatsioonis ringelnud, siis edaspidi enam vanemaid metssigu surnuna ei

18

sinu mets

september 2013

viio aitsam

Metssiga, keda on pildistatud Elistvere loomapargis.

VETERINAAR- JA TOIDUAMET Lisainfot sigade haiguste kohta leiab veterinaar- ja toiduameti kodulehelt: www.vet.agri.ee Lisateavet proovivõtu kohta saab veterinaar- ja toidulaboratooriumi kodulehelt: www.vetlab.ee/

leita, sest ellujääjad saavad haiguse vastu immuunsuse. Nähtavaimad haiguse tunnused on kurtumus, närvinähud (liikumise koordineerimatus, halvatus, krambid), hirmu kadumine ja teistest eraldumine.

Aafrika katk Sigade klassikalise katkuga on haiguspildi alusel väga sarnane sigade Aafrika katk. Ka see on kergesti nakkav, ägedalt kulgev viirushaigus, mis iseloomustub palaviku, verejooksu ja suure suremusega (kuni 100%).

Haiged loomad eritavad viirust kõigi eritistega. Sead nakatuvad tavaliselt kokkupuutel haige loomaga või nakatunud liha sisaldavate toidu- või söödajäätmete söömisel. Samuti võib viirus levida puukide (mitte Eestis, kus neid puugiliike pole), viirusega saastunud esemete, sõiduvahendite, sisseseade või riiete kaudu.

Praegu on see haigus levinud Aafrikas, Itaalias Sardiinia saarel ja Venemaal (sh Leningradi ja Tveri oblast). Haiguse sümptomid võivad sarnaselt klassikalise katkuga laialt varieeruda või üliägeda kulu korral sootuks puududa.

Kui tekib kahtlus Sigade klassikalise või Aafrika katku kahtluse puhul tuleb loomadelt uurimismaterjalina võtta põrn, neer, kops ja võimalusel ka vereproov. Soolepõletiku korral tuleks proov võtta ka jämesoolest. Sooleproovi võtmisel on oluline, et see pakitakse teistest võetud proovidest eraldi, vältimaks saastumist.

Võetud proovid tuleb pakkida puhtasse ja lekkekindlasse pakendisse. Selleks sobivad kilekotid, purgid jne. Kilekottide kasutamisel tuleb materjali pakkimiseks kasutada mitut kilekotti ja need kindlalt sulgeda.

Vältida tuleb pakkematerjali saastumist pealtpoolt. Proove tuleb säilitada +2 kuni +4° juures ja esimesel võimalusel toimetada need Tartusse veterinaar- ja toidulaboratooriumisse (Kreutzwaldi 30).

Kui see ei ole kohe võimalik, võib proove (v.a veri) ka külmutada –20° juures ja tuua külmunud materjali laboratooriumisse.

SM

jahimees viio aitsam

Aina rohkem põtrasid satub muu hulgas loomaparkidesse – mida see loomadega teeb?

Rootslased muretsevad põtrade pärast

Jutt Rootsi põtrade suremisest võimendus Eestis korraks seoses nn keemiapilvede vastase aktsiooniga.

K

odanikuliikumine, kes võitleb Eestis nn lennukisabadest tekkivates pilvedes olevate, väidetavalt teadlikult taevasse toimetatavate kemikaalide vastu, tõi tänavu suvel nende pilvede kahjuliku mõju üheks näiteks põtrade suremise Rootsi teatud piirkondades.

Kuigi sellest jäi mulje, nagu oleks just nüüd alanud loomade massiline hukkumine, ei ole see tegelikult nii – Rootsis ollakse põtrade pärast mures, kuid tegu on nähtusega, mis piirkonniti päevakorral olnud ka mitu korda varem.

Rootsi põtrade arvukust hinnatakse 300 000–400 000 loomaga. Küttimine on ulatunud uudisteportaalide andmeil kuni 90 000 loomani.

Meie põdrauurija Jüri Tõnisson mäletab, et üks Rootsi põtrade suremist kaa-

sa toonud haiguselaine oli 1994. aasta paiku – selline tõbi, millesse haigestusid just kõige tugevamad ja tervemad loomad.

Internetist välismeedia kajastusi otsides leiab, et Rootsi põtrade teema on päevauudistes olnud võimenduses aegajalt nii enne kui pärast 1990. aastaid.

Uudisteportaalide põhjal ei saa olukorrast tõest pilti, kuna välismaagi ajakirjanikud faktidele omalt poolt emotsioone lisavad, kuid põgusama ülevaate, mis üldse jutuks on olnud, sealt siiski leiab.

Mitut moodi arvamusi Näiteks Rootsi raadio mullune teade, et riigi lõunaosas on olnud põtrade suremist – 14 looma sarnaste näitajatega, ent surma täpset põhjust ei oska keegi määrata. On võetud proovid, mida on

uuritud, kuid leitud pole ei viirust, parasiite ega mürgistusnähtusi. Ölandi saarel on täheldatud põdravasikate suremist ja sealne põdraprobleem on kohati üsna läbiv teema.

Tänavuste teadete järgi on asjatundjad hakanud välja pakkuma, et põtrade suremise puhul võib tegu olla toidupuudusega, elupaikade ahenemisega või ka kliimamuutustega. Meenutatakse, et sarnast nähtust täheldati Rootsis 1980. ja 1990. aastatel. Üleasustust on uudistes hakatud võimendama ja selle kõrvale tuuakse Norra uurijate järeldused põhjapõtrade kohta. Seal on leitud, et kui kliima soojenemine jätkub, võib just toidubaasi muutumine loomade elupaigavõimalusi kokku tõmmata.

Veel leiab portaalidest kuue-seitsme aasta vanused teated selle kohta, et on püütud uurida, miks kahaneb Ölandi saare põdralehmade sigivusvõime. Vasikaid sündis vähem ja kütitud põdralehmadest leiti kahjustunud embrüod.

Kahtlustati seost puukidega, mida põtradelt leitigi. Ent üleval oli ka hoopis loomade veresuguluse küsimus.

2008. aastal kirjutasid saksakeelsed uudisteportaalid põtrade suremisest Rootsi loomapargis ja siis pakuti surma põhjuseks hoopis stressi.

Mõtlemisainet küllaga Põtrade suremise pärast on mures ka Rootsi loomakaitsjad, kes rõhutavad, et põder on üks Rootsi rahvusloomadest ja valitsus peaks hoopis rohkem tähelepanu pöörama nende loomade käekäigule.

Olemas on ju ka looduslik suremus, mis on loomulik, kuid haiguspuhangud on piirkonniti seda üle kahe korra kasvatanud. Loomakaitsjad on Rootsi valitsusele esitanud pöördumise, et haiguslaine põhjus kiiresti üles leitaks ja selle vastu midagi ette võetaks.

Muretsemise harjal mainitakse tihti ka põtrade seda suurt suremust, mida põhjustab rongi- ja autoliiklus mitte ainult Rootsis, vaid ka Soomes, Norras jne.

Samal ajal vilksatab uudistes ka häid sõnumeid: sakslased rõõmustavad, et üha rohkem on põtru näha riigi idaosas.

Arvatakse, et nad on sinna jõudnud (õieti taasjõudnud, kui ammuste aegadega võrrelda) Poolast, Tšehhist või Baltimaadest.

SM sinu mets

september 2013

19

metsaelu

Seeneuss ei tule taevast...

Tegelikult on nn seeneussid seenesääskede, seenekärbeste jt vastsed.

S

eeneline, kes oma tarbeks seeni korjab, on keskendunud vaatama, kas seene viljakeha on puhas või ussitanud. Kui pilku veidi üles tõsta, näeb seentel veel igasuguseid elukaid, kes aga tihti inimese lähenedes kiirelt jooksu panevad.

See tegelik mitmekesisus on loomulik, sest seent tarvitab toiduks või kasutab ka elupaigana tohutu hulk looduses elavaid liike.

Seenetriinu ja seenesultan Malakoloog Annelie Ehlvest on Maarja küla jaoks kokku pannud õppematerjali seentest toitujate kohta. See on pea ainus kokkuvõtlik lihtne ülevaade, mis sel teemal kättesaadav.

Sealt selgub, et üksnes neidki, kelle liiginimetuses sõna “seen”, on omajagu palju.

Näiteks seenetriinulased, lepatriinut meenutavad, ent piklikumad täpilised elukad, kes toituvad torikulistest, murumunadest, šampinjonidest, hallitusseentest jm. Seenetriinusid võib Eestis teoreetiliselt tihti kohata, kuid metsas liikujale ei pruugi nad ette juhtuda, kuna toituvad surnud või surevate puude koore all.

Seenesultan on ilus värviline mardikas, kes elab seentes nii valmikuna kui vastsena. Üldse kokku on Eestis seenesultaneid leitud kolm liiki, neist kaks suhteliselt suured ja silmahakkavad.

Seeneõgilasi on vähemalt 11 liiki.

Kirjud, lapiku kehaga, küllalt väikesed

20

sinu mets

september 2013

Suur vilttiib seenel oma asju ajamas.

mardikad elavad kõdunevas puidus ja seenetanud koore all, peamiselt lehtpuudel.

Sääsed ja kärbsed Seentega on seotud ka seenesääsklased, keda Eestis on umbes 500 liiki, ja seenekärblased, kelle umbkaudseks liikide arvuks Annelie Ehlvest pakub 15.

Nende putukate vastsed elavad ja kasvavad ka paljudes söögiseentes ning nemad on, keda harjutud nimetama

seeneussideks. Seeneusse võib leida ka mürgiseentest.

“Valmikud munevad seene kübara alla või seene kanna sisse, kus koorunud vastsed nukkumiseni toituvad,” kirjeldab Annelie Ehlvest. “Siis kukutavad nad end mulda, kus nukkuvad ja talvituvad.”

Seenesääsklaste kohta on kirjutatud, et mõned neist meenutavad väljanägemiselt tõesti ka neid sääski, kes inimeste verd imevad. Vahet saab sääs-

metsaelu viio aitsam

Seene juurest leitud sulgsuulane.

Kollane teetigu maiustab seene kallal.

Üks Eesti suurimaid kojata tigusid – must seatigu.

Kõrvahark, kes sööb kõike.

Keegi on võtnud suure suutäie.

Valguse kätte sattunud seeneuss pageb ruttu seene sisse tagasi.

See pilvik on langenud paljude erinevate hammustajate ohvriks.

kedel teha sellega, et seenesääsklastel ei ole iminokka, millega verd imeda.

Nn tavaliste sääskede suvine rohkus ei tähenda seda, et tingimata sel aastal ka seeneusse palju oleks – entomoloog Olavi Kurina andmeil sõltub seenesääsklaste arvukus suve teise poole ilmastikust.

Entomoloogid teavad veel, et eri liiki seenesääsklastel võivad olla omad seene-eelistused, kuid seenekorjajal ilmselt vahet pole, mis liiki putukas ta kor-

jata tahetud seenesse oma munad munenud on.

Kui seeni metsas uurida, leiab neilt veel palju eri liiki putukaid. Muude seas sööb seent ka kõigesööja kõrvahark.

Teod ja nälkjad Seeni sööb muu hulgas ka enamik Eesti 80 maismaateo liigist. Kõige sagedamini võib seene viljakehal kohata kojata tigusid, teetigulasi ja nälkjaid. N-ö seeneteona on eriti tuntud kollane teetigu,

kuid üksnes teetigusidki on meil kokku viis liiki.

Nälkjaid ekstra seentelt otsides leiab nad tihtipeale seenekübara alt, kus ta on end seenesse lausa sisse söönud. Kohata võib ka noori tigusid, kes mõnikord on nii väikesed, et silma hakkavad alles seeni puhastades. Samas võib just seeneline kokku juhtuda me suurimate kojata tigudega – suure seateo ja musta seateoga.

Seeni söövad ka kojaga teod. Näiteks on ära toodud, et erilisel kohal on seened kahehambase sulgsuu toidulaual.

See on tigu, kelle koda on kui pikk spiraalne pruun pulk. Eriti ilus on see väike tigu siis, kui liikuma hakkab – võrreldes suure ilusa kojaga on tema keha lausa tilluke.

Teised hammustajad Peale selle söövad seeni paljud imetajad, olgu suured või väikesed. Näiteks orav, siil, metssiga, metskits, kaelushiir.

Kui imetajate toidusedelit liigiti eraldi jälgida, leiab sööjaid muidugi rohkem.

Näiteks on seenesööjaks märgitud segatoiduline mäger. Seentest toitub leethiir jne.

Seente kohta on üteldud, et nad täidavad looduses tähtsat osa. Nad on koos bakteritega enamikus ökosüsteemides peamised orgaanilise aine lagundajad. Ilma seenteta oleks maailm täis taimede ja loomade jäänuseid, mis lämmataksid kõik ümbritseva.

Seentel toituva elustikuga seoses on mükoloogid vaielnud, kas võiks olla tõsi hüpotees, nagu levitaks seenesääskede ja -kärbeste vastsed, need seeneussid kübarseente eoseid. Seeneussid toituvad, nagu on kirjutanud Erast Parmasto, seenelihast, kuid eosed läbivad vastse seedetrakti tervelt ja idanemisvõimelisena. Kui hüpotees osutuks tõeks, oleks ussid seentele lausa kasulikud.

Samas Eesti Looduse kirjutises on Parmasto märkinud, et kui keegi sööjaist neid eoseid levitab, siis vast mõneti teod ja neist eriti nälkjad ning närilised ja mõned teised loomad. Sääskedekärbeste ussid ei ole nii liikuvad, et neid levitajana saaks võtta.

SM Allikas: Annelie Ehlvesti koostatud abimaterjal “Retk seeneriiki”; “Mardikate määraja” (1973); Eesti Loodus sinu mets

september 2013

21

metsaelu viio aitsam

Harilik kärnkonn.

Eestis sagedane, roomajate hulka liigitatav arusisalik.

Rohukonn.

Roomajatel vedas ilmaga Kahepaiksete ja roomajate tänavune seire näitas, et just roomajatel on läinud väga hästi.

E

estis on palju looduses elavaid liike, kelle seisundist ja käekäigust pole ülevaadet. Teavet on rohkem nende kohta, kes on riiklikult seiratavad. Seire mõttes tuleb liigile “kasuks”, kui ta on looduskaitse all ja eriti, kui teda kaitstakse terves Euroopa Liidus.

Kahepaiksed ja roomajad Eestis elab 11 liiki kahepaikseid: sabakonnaliste seltsi, salamanderlaste sugukonda kuuluvad harivesilik ja tähnikvesilik; päriskonnaliste seltsi kuuluvad mudakonn (mudakonlaste sugukond), harilik kärnkonn, rohe-kärnkonn, juttselg-kärnkonn ehk kõre (kõik kolm kärnkonlaste sugukond), rohukonn, rabakonn, tiigikonn, järvekonn, veekonn (kõik konlaste sugukond).

Kõige tavalisem Eesti kahepaikne on pea kõikjal (välja arvatud Saaremaal) esinev rohukonn. Üle kogu Eesti on levinud ka harivesilik. Enam-vähem kõikjal Eestis esinevad veel tähnikvesilik, ha-

22

sinu mets

september 2013

rilik kärnkonn ja rabakonn. Lõuna-Eestis on arvukad ka rohelised konnad.

Roomajaid elab Eestis viis liiki. Nad kõik kuuluvad soomuseliste seltsi: arusisalik, kivisisalik (sisaliklaste sugukond), vaskuss (vaskuslaste sugukond), nastik (nastiklaste sugukond) ja rästik (rästiklaste sugukond).

Kõige arvukamad Eesti roomajad on arusisalik ja harilik rästik. Nastikut kohtab peamiselt saartel ja rannikualadel.

Haruldane pole Eestis ka vaskuss.

Nii kahepaiksed kui roomajad on riikliku seire objektid.

Elupaikasid tuleb hooldada Kahepaiksete ja roomajate seire aruanne, mille on koostanud MTÜ Põhjakonn, on üks esimesi, mis tänavustest on esitatud ja sellega saab tutvuda riikliku seire internetilehel.

Aruande järgi kohati seirejaamades kokku kaheksat liiki kahepaikseid (rohelisi konni kõikidel juhtudel liigini ei määratud) ja nelja liiki roomajaid: tähnikvesilik,

harivesilik, mudakonn, harilik kärnkonn, kõre, rohukonn, rabakonn ja tiigikonn; kivisisalik, arusisalik, vaskuss ja nastik. Rästikut seirejaamades ei kohatud.

Lääne-Virumaa harivesiliku- ja mudakonnaasurkonnad asuvad kaitstavates karstiveekogudes ja eramaadel olevates tiikides. Eramaadel asuvad veekogud on pea kõik väga halvas olukorras ja vajaksid kiiret taastamist/puhastamist.

Karstiveekogud on aga head looduslikud sigimisveekogud, kuni vee kvaliteet näiteks reostuse tõttu ei lange.

Kõre asurkonnad, mis asuvad liivavõi kruusakarjäärides, on üldiselt stabiilse arvukusega või isegi tõusutrendis. Rannaniitudel asuvad populatsioonid on endiselt väga madala arvukusega.

Rohe-kärnkonna ei registreeritud üheski seirejaamas. Viimati registreeriti liigi sigimine 1998. aastal Piirissaarel. Ihamarus kuuldi häälitsevat rohe-kärnkonna 2005. aastal. Seirajate hinnangul on need kaks populatsiooni hääbumas.

metsaelu Otepää piirkonnas, kus tüüpiline kahepaiksete fauna koosneb rohelistest konnadest ja harilikust kärnkonnast ning rohukonnast ja/või rabakonnast ning tähnikvesilikust, on harivesiliku olukord paremaks läinud ja paljudes taastatud veekogudes on vastsed. Mudakonna on Otepääl aga tunduvalt vähem. Siiski leiti 2013. aastal mudakonna kulleseid kahest veekogust, kus ta varem pole siginud.

Just mudakonna ja harivesiliku arvukus on olulisel määral sõltuv kaitsetegevustest, sealhulgas uute sigimisveekogude rajamisest ja vanade hooldamisest/ taastamisest. Näiteks Piirissaarel peaks sigimisveekogude puhastamine olema seirajate hinnangul palju ulatuslikum.

Halb üllatus kivisisalikuga Roomajatele oli 2013. aasta aruande järgi väga hea, sest suvi oli soe ja sadas mõõdukalt. Sellest tulenevalt on roomajate sigimine väga hästi õnnestunud ja järelkasvu palju.

Roomajatest kivisisaliku leviku kohta on Eestis veel vähe andmeid. Viimastel aastatel leitud uued alad viitavad, et ta on meil veel arvukas, aga kohati tuleks seirajate arvates hakata tegelema populatsiooni säilimiseks vajaliku elupaiga taastamisega.

Suureks negatiivseks üllatuseks oli seirajatele, et Männikul on kaitsevägi hävitanud kivisisaliku meeliselupaiga ja talvitumisala. Oletus on, et paljud sisalikud seal ka hukkusid. See peegeldub loendustulemustes – isendeid oli poole vähem, eriti vanu loomi.

Kõik on kaitse all Kõik Eestis esinevad kahepaikse- ja roomajaliigid on looduskaitse all. Viis liiki kahepaikseid ja üks liik roomajaid (kivisisalik) kuuluvad ka ELi loodusdirektiivi lisadesse. Harivesilik on kantud II ja IV lisasse kui spetsiaalseid kaitsealasid vajav liik. Mudakonn, kõre, rohe-kärnkonn ja rabakonn on lisades kui ranget kaitset vajavad liigid.

Lisaks asuvad kõre, mudakonn ja rohe-kärnkonn Eestis oma levila põhjapiiril.

Kõre, rohe-kärnkonn, mudakonn, rabakonn ja harivesilik on kantud ka Berni konventsiooni II lisasse. Harivesilik on tähelepanu vajava liigina kantud rahvusvahelisse punasesse raamatusse (IUCNi punane raamat).

SM

Mitmekesisuse seire • Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire alamprogramm on riikliku seire 12 allprogrammist kõige ulatuslikum ning mitmekesisem, hõlmates nii liikide, koosluste kui maastike seiret.

• Alates 1994. aastast on allprogrammi kuulunud igal aastal ligikaudu 40 alaprogrammi.

• Näiteks 2012. aastal olid selle alamprogrammi raames seiramise objektid järgmised.

- Apteegikaan - Metsakanalised - Euroopa naarits - Ohustatud soontaimede ja samblaliigid - Haned, luiged ja sookurg - Ohustatud taimekooslused - Hülged (Natura 2000 kooslused) - Jõevähk - Ööliblikate kooslused - Kahepaiksed ja roomajad - Päevaliblikate kooslused - Kaitsealused seeneliigid - Põllumajandusmaastikud - Kassikakk - Rähnid - Kesktalvine veelinnuloendus - Kormorani üleeuroopaline loendus - Rahvusvahelise tähtsusega kalaliigid - Randa uhutud linnud - Kotkad ja must-toonekurg - Rukkirääk - Lendorav - Saarmas - Maastike kaugseire - Nahkhiired - Madalsoode ja rabade linnustik - Ulukiasurkonnad - Maismaalimused - Valitud elupaikade haudelinnustik - Meresaarte, luhtade ja niitude linnustik - Valitud elupaikade talilinnustik

Kõikide seirearuannetega saab tutvuda seire kodulehel.

Allikas ja lisateave: http://seire.keskkonnainfo.ee/

Tigu kui keskkonnaseisundi indikaator

viio aitsam

Ühed tähtsad tegelased, kelle eluolu Eestis jälgitakse, on maismaalimused. Näiteks on neid ekstra uuritud, et selgitada välja valitud metsatüüpide limuste liigirikkus, tigude arvukus ja haruldaste maismaalimuste liikide levik.

“Nii isendite arv kui ka liikide rohkus Eesti vaesemates metsatüüpides on ligikaudu samal tasemel, kui see oli Kesk-Euroopas enne atmosfäärisaaste Võsa-vööttigu. intensiivistumist,” märgib Piret Kiristaja seirearuandes. Kesk-Euroopas põhjustasid nn happevihmad nii tigude arvukuse kui ka metsalindude sigimise edukuse allakäigu. Sellest aspektist vaadatuna on Eesti metsade olukord kaasajal kriitilise lähedane.

“Siit tuleneb üks tähtsamaid tigude seire ülesandeid: informeerida meid keskkonnas toimunud muutustest, mis on põhjustatud nn happevihmade ehk saaste kauglevist ja kohalikust atmosfäärisaastest,” märgib Kiristaja.

Eestis on maismaatigusid 80 liiki ja looduskaitse all on neist neli pisitigu, keda aga on niisama metsas liikujal võimatu märgata ning veel võimatum määrata.

SM

Allikas: maismaalimuste seire aruanne 2012 sinu mets

september 2013

23

metsaelu AUTORI FOTOD

Roostetoriku oranžikaspunaseid viljakehi võib leida põlismetsadest kuuse lamatüvedelt.

Teejuht seente maailma* INDREK SELL

mükoloog ja loodusfotograaf, Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert ja projektijuht

Roostetorik (Pycnoporellus fulgens) Roostetoriku viljakehad on oranžika värvusega, sageli on nad kübaralised või poolliibuvad, harva liibuvad. Samuti on seene viljakehad sageli poolringja kujuga, 3–10 cm suurused ja mitmekaupa liitunud. Roostetoriku viljakehade alaküljel on labürintjad ja hambulised poorid, millimeetril on neid üks kuni kolm.

Asetades roostetoriku viljakehale tilgakese kaaliumhüdroksiidi lahust, värvub see tilga alt pohlapunaseks.

Roostetoriku viljakehad on üheaastased, värskeid viljakehi võib leida juulist oktoobrini. Tema peremeespuud on eelkõige kuusk, harvem mänd, haab

24

sinu mets

september 2013

ja lehis. Peamiselt esineb roostetorik vanades metsades, kus leidub lamapuitu: ta kasvab lamavatel tüvedel, harva ka tüügastel või kändudel. Seen kasvab puutüvedel, mida on enne lagundanud üks tavalisem torikseen, kännupess (Fomitopsis pinicola). Roostetorik on põlismetsade ja vääriselupaikade indikaatorliik.

Roostetorikule lähedane liik liibuv roostetorik (Pycnoporellus alboluteus) on aga nimest tulenevalt enamasti liibuvate viljakehadega ning erinevalt harilikust roostetorikust moodustab harva kübarataolisi viljakehi.

Peamine eristustunnus on poorid: liibuva roostetoriku poorid on isegi millimeetrist suuremad, ühele sentimeetrile mahub neid kolm kuni seitse. Liibuvat

roostetorikut on Eestist leitud vaid üksikutel kordadel − Muraka looduskaitsealalt ja Järvseljalt.

Roosa pess (Fomitopsis rosea) Roosa pessu viljakehad on kabjakujulised, suurus varieerub paarist sentimeetrist kümmekonnani. Lisaks on seene viljakehad kõvad, pealt mustjaspruunid, alt roosaka või lillaka värvusega. Roosa pessu viljakehad on mitmeaastased: igal aastal kasvab juurde uus torukestekiht – lugedes kokku kihtide arvu, saab teada viljakeha vanuse. Sageli on läbilõikes torukesed näha 2–4 kihina.

Värskele juurdekasvupinnale on omane ere-lillakaspunane värvitoon.

Ehkki roosa pessu vanad viljakehad või-

SEENED KUUSE-PÕLISMETSADES Põlismetsad oma lamatüvedega pakuvad suurepärast elupaika paljudele puuseentele. Kõige suurem puitulagundavate seente liigiline mitmekesisus on seal kuuse lamatüvedel, kust võime leida nii tavalisemaid kui haruldasemaid liike.

Viimaste hulgas on omakorda nii põlismetsade ja vääriselupaikade indikaatorliike kui ka suuremaid haruldusi, keda on Eestist leitud vaid üksikutel kordadel.

metsaelu

Eestis kasvab kõigest kaks roosade või lillakate poolringjate kübaratega torikseent: mitmeaastaste korkjate või puitunud viljakehadega roosa pess (vasakul) ja ainult mõne kuu vältel kasvav pehme juustutaoline lillatümak (paremal). Roosa pess ja lillatümak kasvavad okaspuupuidul, peamiselt kuusel.

vad olla sarnased meil tavalise kännupessu omadega, on viljakeha lõike- või murdepinnal näha roosat või lillakat seeneliha (surnud kännupess on seest määrdunudpruun).

Roosa pess kasvab enamasti lamavatel kuusetüvedel, harvemini kändudel, korra on teda leitud ka männilt. Ehkki seent esineb Eestis harva (näiteks peale Hiiumaa pole teda mujalt läänesaartelt leitud), võib ta mõnes põlismetsas olla sage. Roosa pess on vääriselupaikade ja põlismetsade indikaatorliik, samuti kuulub ta ohualti liigina Eesti punasesse nimestikku.

vaga. Alapind on neil aga kuld- või kaneelpruun ning poorid nurgelised või labürintjad. Püstistel puudel kasvades moodustab kuusetaelik teravaservalise kübara, ent mahalangenud tüvedel võivad liibuvad viljakehad kasvada sageli mõne meetri ulatuses.

Kuusetaeliku viljakehad on mitmeaastased, neid võib leida kuuskedel. Umbes pooled leidudest on lamatüvedelt ja pooled eluspuudelt, harva esineb kuusetaelik kändudel. Seen on Eestis pillatud levikuga, ta on enamasti vähearvukas.

Kuusetaelik on põlismetsade ja vääriselupaikade indikaatorliik.

Lillatümak (Leptoporus mollis) Lillatümaku viljakehad on poolringjad kübarad, mille alumine serv võib olla pikalt laskuv. Viljakehad esinevad kas üksikult või mitmekaupa liitunult, nad on pehmed, lihakad ja vesised. Lillatümaku viljakehad on alguses roosakasvalged, värvuvad peagi lillakaks või punakaks ning vanana muutuvad pruuniks.

Lillatümaku viljakehad on üheaastased, värskeid viljakehi on leitud juulist oktoobrini. Seent esineb Eestis pillatult ja vähearvukalt, peremeespuu on enamasti kuusk, harvem mänd. Lillatümaku viljakehi esineb kändudel, tüügastel ja lamatüvedel. Tegu on põlismetsade ja vääriselupaikade indikaatorliigiga.

Poropoorik (Amylocystis lapponicus) Poropooriku viljakehade ülapind on alguses roosakasvalge, ent värvub hiljem pruuniks. Nende alapind on aga värvuselt määrdunudvalge. Noored poropooriku viljakehad on limased ja kleepuvad. Seene värsketele viljakehadele on iseloomulik magushapu sookailulõhn.

Ehkki poropooriku viljakehad võivad sarnaneda lillatümaku omadega, on viimased väiksemad ja pehmemad.

Poropoorik kasvab enamjaolt keskmiselt kõdunenud kuuse lamavatel tüvedel, väljastpoolt Eestit on teda leitud ka teiste okaspuude lamatüvedelt. See-

Kuusetaelik (Porodaedalea chrysoloma, Phellinus chrysoloma) Kuusetaeliku kõvad ja tugevad viljakehad on pruuni ülapinna ning kollaka ser-

Kuusetaelik.

Poropoorik.

ne üheaastased viljakehad on lühiealised, neid esineb augusti lõpus ja septembri esimeses pooles, igal aastal viljakehi ei teki.

Põhja-Soome ja Venemaa Karjala põlismetsades on poropoorik üsna sage ning sobib seal suurepäraselt põlismetsade indikaatorliigiks. Meil on ta aga I kategooria looduskaitsealune seeneliik, kuuludes äärmiselt ohustatud liigina ka Eesti Punasesse Nimestikku. Eestis esineb poropoorikut vaid kahes Ida-Eesti põlismetsas.

Poropooriku kaitse paremaks korraldamiseks on koostatud kaitse tegevuskava, loodetavasti leiavad kavas ette nähtud tegevused lähiajal ka rakendamist. * Alates Sinu metsast nr 30 (28.03.2013) esitame väikese valiku meie metsade vääriselupaikades esinevatest seeneliikidest.

Käesolev ülevaade on selle tutvustusringi kolmas osa, eelmistel kordadel oli juttu haavikutes ja loometsades kasvavatest seentest. sinu mets

september 2013

25

metsaelu

Võrgendikoid, -vaablased autori fotod

KALJO VOOLMA

metsaentomoloog

V

õrgendikoid, võrgendivaablased, võrgenditutlased ja kedriklased on putukad, kelle nimest võib juba järeldada, et nad “koovad-ketravad” puuokstele võrgendi. Sinna peituvad nende vastsed ning teinekord kaetakse kileja võrgendilooriga terved puud ja põõsad.

Võrgendikudujaid on rohkesti liblikaliste hulgas, neid leidub eelkõige lehtpuudel ja -põõsastel, mõned kedriklaste ja tutlaste liigid teevad aga oma võrgendpesad okaspuudele. Kiletiivaliste seltsi kuuluvad võrgendivaablased elavad okaspuudel.

Tuntuim ja sagedasim liik võrgendikudujate hulgas on toominga-võrgendikoi (Yponomeuta evonymella), kelle hulgisigimised korduvad mõneaastaste vaheaegade järel.

Muneja jääb pigem varju Võrgendikoid (Yponomeuta) on väikesed, kuni 15 mm pikkused, valgete mustatäpiliste eestiibade ja hallide tagatiibadega liblikad. Nad jäävad ise enamasti üsna märkamatuks, kuid nende tegevusjäljed – hallid võrgendpesad puudel ja põõsastel – köidavad alati inimeste tähelepanu.

Eestis esinevast seitsmest omavahel üsna sarnasest võrgendikoi liigist kuus elavad puudel ja põõsastel, üks liik (Y. sedella) toitub aga rohttaimedel – kukeharjal. Dendrofiilsed võrgendikoid on enamasti väga kitsalt spetsialiseerunud ja toituvad vaid ühel kindlal puu- või põõsaliigil. Mõne toidulaud on laiem, kuid piirdub siiski lähedaste taimeliikidega.

Kuna nende pisiliblikaliikide kirjeldamise ja nimepaneku aegu polnud nende toidueelistused veel päris selged, on ladinakeelsetes liiginimedes segadust.

Nii kannab meie tavalisim liik – toominga-võrgendikoi – hoopis kikkapuu (Euonymus) järgi tuletatud ladinakeelset nime Y. evonymella, kuigi ta ise kikkapuulehti ei söö.

26

sinu mets

september 2013

Tuntuim neist “kudujaist” on toomingavõrgendikoi.

Toominga-võrgendikoi (Yponomeuta evonymella) toomingal.

Kasekedrik (Eriogaster lanestris) kasel.

Kikkapuu-võrgendikoi (Yponomeuta cagnagella) kikkapuul.

Pihlaka-võrgendikoi (Yponomeuta padella) viirpuul.

Paju-võrgendikoi (Yponomeuta rorrella) hõbepajul.

Kikkapuul esineb hoopis teine liik – kikkapuu-võrgendikoi (Y. cagnagella), keda võis ka tänavu Tartu parkides kohata. Toominga (Prunus padus) järgi on ristitud hoopiski pihlaka-võrgendikoi (Y. padella), keda eesti keeles on nimetatud ka viirpuu-võrgendikoiks. Tema on oligofaag, kes toitub mitmel roosõielisel, sh pihlakal, laukapuul, viirpuudel, toompihlakal, ebaküdoonial, ka ploomipuudel, aga mitte kunagi toomingal. Tänavu suvel oli ta arvukas Tallinnas, kus sõi raagu ning mässis võrgendisse kreegipuid ja läikiva tuhkpuu hekke.

Aednikele hästi tuntud õunapuuvõrgendikoi (Y. malinellus) toitub tõesti õunapuul (Malus). Hiljutise uustulnuka paju-võrgendikoi (Y. rorrella) peamine toidupuu on hõbepaju (Salix alba). Tema võrgendpesi märgati arvukalt Tartus 2011. Tänavu oli ta hõbepajudel veelgi arvukam, üksikuid võrgendpesi oli ka vitspajul jt pajuliikidel. Eestis

esinevatest liikidest jäi veel nimetamata harvemini ette tulev liik – Y. plumbella, kes elab kikkapuudel.

Mõned söövad puu raagu Eri liiki võrgendikoide arengutsükkel on üsna sarnane. Liblikate lendlus toimub südasuvel, enamasti juulis. Nad munevad toidupuu okstele kogumikuna 50–80 muna, kattes need hanguvast nõrest moodustuva kaitsva kilbiga. Sügisel kooruvad munadest röövikud, kes jäävad kilbi alla talvituma.

Sealt nad väljuvad järgmisel kevadel ja asuvad kohe toituma noortest puulehtedest, mässides need võrgendiniidiga kokku. Enamasti võib puudel-põõsastel näha üksikuid võrgendpesi, kuid arvuka esinemise korral söövad nad puud raagu ning mässivad oksad ja isegi tüved võrgendisse. Selline pilt on sagedasim toomingatel, kuid ka pihlaka- ja kikkapuuvõrgendikoi võivad põõsad raagu süüa.

metsaelu

ja teised võrgendikudujad* Nõmmevõrgendivaablase eonümfid mullas.

Männi-võrgenditutlane (Thaumetopoea pityocampa).

Nõmme-võrgendivaablane (Acantholyda posticalis).

Kuuse-võrgendivaablane (Cephalcia abietis).

Nõmme-võrgendivaablase ebaröövik.

Tõusuteel on ka üldiselt lõunapoolsema levikuga paju-võrgendikoi arvukus.

Toitumise lõpetanud röövikud nukkuvad tihedalt üksteise kõrval võrgendpesas südasuvel. Nukust väljunud liblikaid võib näha võrgendpesadel puhkamas.

Kaskedel tekitab siin-seal suuri võrgendpesi kasekedrik (Eriogaster lanestris). See kedriklaste sugukonda kuuluv punakaspruunide tiibadega liblikas lendab varakevadel ja muneb peentele kasevõrsetele. Noored röövikud elavad võrgendpesas, kust käivad öösiti lehtedest toitumas. Vanemad mustad, valgete küljetäppidega ja seljal punakaspruunide karvatuttidega kuni 5 cm pikkused röövi-

Võrgendivaablane Acantholyda hieroglyphica männitaimel.

kud elavad vabalt omaette. Toitumise lõppedes koovad tiheda kookoni, milles nukkuvad maapinnal. Võivad jääda mitmeaastasesse puhkeseisundisse – dispausi.

Kümme toituvad okaspuudel Võrgendivaablased. Eestis esineb 10 liiki võrgendivaablasi, kelle vastsed toituvad okaspuudel. Suuremat tähelepanu on pälvinud nõmme-võrgendivaablane (Acantholyda posticalis), kelle esmakordne hulgisigimine meil avastati 2008 Saaremaal, kus ta sõi raagu üle 250 ha keskealist ja raieküpset männimetsa. Massiline lendlus toimus ka tänavu.

Nõmme-võrgendivaablase lendlus toimub mai keskel soojadel päikesepaistelistel päevadel, mil võib massiliselt näha mullast välja ronivaid valmikuid nii maapinnal kui tüvedel. Toimub paaritumine ja emased ronivad seejärel tüve mööda üles võrasse okastele munema. Ta muneb keskmiselt 30 piklikku muna, mis paigutatakse tavaliselt ühekaupa okastele. Paari nädala pärast kooruvad vastsed.

Kuigi emane muneb eelmise aasta okastele, liiguvad äsja koorunud ebaröövikud noortele võrsetele, kus toituvad esmajoones noortest okastest. Igaüks neist valmistab hõredast võrgendist omaette võrgendpesa. Võrgendiga mässitakse kokku puu oksad, sinna jääb okkajäänuseid ja ekskremente.

Juba juuni lõpus laskuvad vastsed maapinnale, muunduvad kollasteks eonümfideks ja kaevuvad liivasemal pinnasel kuni 15 cm sügavusele mulda (raskema liivsavipinnase puhul on sügavus väiksem). Seal valmistab iga vastne en-

dale ovaalse koopa, millesse jääb küsimärgitaoliselt kõverdununa talvituma.

Nukkumine toimub varakevadel, kuid osa vastseid jääb mitmeks aastaks diapausi. Nii kujunevad kroonilised kahjustuskolded, kus igal aastal lendab välja vaid osa populatsioonist.

Noortes männikultuurides võib sageli kohata siiani eestikeelse nimeta võrgendivaablase liiki Acantholyda hieroglyphica, kes valmistab puutüvekeste ümber ekskrementidega täidetud toruja võrgendpesa. Mujal olulise metsakahjurina tuntud sinine võrgendivaablane (A. erythrocephala) on aga meil seni üsna märkamatuks jäänud.

Kuuskedel tekitab suuri pruuni näripuru, okkajäänuste ja ekskrementidega täidetud võrgendipesi kuuse-võrgendivaablane (Cephalcia abietis). Sagedamini on teda kohatud meie läänesaartel.

Võrgenditutlased on lõunapoolsema levikuga liigid. Männi-võrgenditutlane (Thaumetopoea pityocampa) on levinud Vahemere maades, kus tekitab mändidel suuri valgeid ümaraid võrgendpesi. Ta põhjapoolsema sugulasliigi T. pinivora meile lähimad leiukohad on Leedus Kura säärel ja Rootsis Gotlandil, seega mitte kuigi kaugel Saaremaast. *Alates Sinu Metsast nr 30 (28.03.2013) tutvustame lugejatele tuhandetest metsas elavatest putukaliikidest mõningaid eri ökoloogilistesse rühmadesse kuuluvaid liike, kellega loodusehuviline metsas võib kohtuda või kelle tegevusjälgi puudel näha. sinu mets

september 2013

27

teated

Eesti Jahimeeste Seltsis • Uus jahiseadus. 1. juunist hakkas kehtima uus jahiseadus. Sellega seotud küsimustele leiab vastuse veebilehelt www.ejs.ee “Jahiseaduse” bänneri alt või Eesti Jahimeeste Seltsis (EJS) müügil olevast jahiseaduse taskuvariandist.

• Jahimeeste kokkutulekust. 19.–21. juulini oli Eesti jahimeeste XXXIII kokkutulek, juhtlausega “Väärtustame jahikultuuri”. Kokkutulekul oli rekordiliselt üle 5000 inimese (arvutuslikult tõestatud). Programm keskendus varasemast rohkem jahikoertele. Üldisemalt sai vaadata põnevaid võistlusi, kuulata huvitavaid loenguid, nautida mõnusat muusikat ja seltskonda. Võistlustes selgitati välja ka parimad. Jahiühenduste arvestuses võitis Pärnumaa JL, II koha sai Raplamaa ja III Rakvere Jahindusklubi. Jahiseltside arvestuses võitis teist aastat järjest Mõniste JK Kaisma JS ja Kehtna JK ees.

• Sõlmiti haldusleping. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ja EJSi president Margus Puust allkirjastasid jahindusalaste ülesannete täitmise halduslepingu. Sellega antakse seltsile üle näiteks õigus väljastada jahitunnistusi, korraldada jahiteooria ja laskekatsete koolitusi jms. Leping sõlmiti uue jahiseaduse alusel. EJS on ministeeriumiga halduslepingulistes suhetes 2009. aastast.

• Ajakiri Eesti Jahimees. Augustis ilmus ajakiri Eesti Jahimees nr 4/2013. Sellest saab lugeda jahimeeste kokkutulekust, ulukiasurkondade seisundist ja küttimisest 2013. aastal, ulukikahjude hüvitamisest Euroopas, keeritsussidest ja keeritsusstõvest, jahindusesemete kogujast Ilmar Kangurist jpm.

• Veebipõhine infosüsteem. Eesti Jahimeeste Selts on koostöös keskkonnaministeeriumiga algatanud jahimeeste veebipõhise infosüsteemi arendamise.

See on planeeritud metsaregistri juur-

28

sinu mets

september 2013

Jaanus Vaiksoo

Kaarel Roht

Jahimeeste kokkutulekul.

EJSi president Margus Puust (vasakul) ja keskkonnaminister Keit PentusRosimannus halduslepingut allkirjastamas.

de ja seda hakkab haldama keskkonnaministeerium.

Infosüsteem on abiks nii jahimeestele, maaomanikele kui ka riiklikele institutsioonidele. Tänu sellele saavad jahipiirkondade kasutajad tulevikus ise sisestada andmeid oma jahipiirkonna kaardile ja kaarte eri andmetega välja trükkida. Infosüsteemis on tulevikus nähtavad katastriüksuste piirid, jahikeelualad, kontaktandmed jpm. Plaanitud on ka võimalus esitada veebipõhiselt ulukiseire andmeid. Praegu toimub jahimeeste vajaduste kaardistamine. EJS ootab töögrupi tööst osa võtma huvitatud jahimehi, kel palutakse endast märku anda e-kirjaga aadressil tonis.korts@ejs.ee.

• Jahinduse hea tava. Jahikultuuri ja -eetika aastal on koostamisel jahinduse hea tava, mis valmib aasta lõpuks. See on kogum õigusnormidest ja käitumisjuhistest, millest osa on kirjas seaduses ja osa ei ole, kuna kuulub nn tavaõiguse valdkonda.

• Vaktsineerimise järelkontroll. Juba seitse aastat on veterinaar- ja toiduamet ning EJS teinud lepingupõhist koostööd, kogumaks rebastelt ning kährikutelt pea- ja vereproove marutaudivastase vaktsineerimise tõhususe kontrolliks. Tänavu juuli alguses sai allkirjastatud järjekordne, 2013. aasta vaktsineerimise järelkontrolli leping. Lisainfo: www.ejs.ee.

• Vibujahist. 6. augustil avati uus peatükk Eesti jahindu-

se ajaloos – Ilmatsalus toimus Eesti esimene ametlik vibujahi laskekatse. Selle viisid läbi ja sooritasid ka ise laskekatse komisjoni esimees Rita-Anette Kohava ning komisjoni liikmed, rahvusvahelise litsentsiga vibujahiinstruktorid Riho Alep ja Tauno Lang. Kokku oli kohal 13 jahimeest, kellest katse sooritasid 11. Õnnitleme Eesti esimesi vibujahimehi!

Vibujahi laskekatse toimub määratud distantsidelt 10, 12, 14, 16, 18, 20 meetrit 3D loomakujudesse (nt kobras, jänes, rebane). Sooritatuks loetakse tulemust, kui tabatakse kõik kuus looma südamepiirkonda.

1. juunist kehtima hakanud jahiseadus lubab vibujahti pidada vastava tunnistusega jahimeestel väikeulukitele ja jahilindudele. Linnujahil on kohustuslik kasutada flu-flu sulistusega nooli. Jahitunnistuse number peab olema veekindla markeriga kantud nii vibule kui ka nooltele.

• Algas linnujaht. 20. augustil algas linnujahihooaeg, lisaks eelnevalt lubatud lindudele võib küttida vee- ja soolinde.

Eelmisel jahihooajal kütiti 23 738 jahilindu, kellest parte oli 12 565 ja hanesid 5319.

NB! Tuletame meelde, et veelinde ei tohi küttida pliihaavleid sisaldavate padrunitega.

Vt ka www.ejs.ee

Peeter Hussar linnujahil.

teated

Erametsaliit teatab PRIIT PÕLLUMÄE

Eesti Erametsaliidu tegevdirektor

• Uue jahiseaduse valguses. Tuletame meelde, et oleme välja töötanud maa jahindusliku kasutamise lepingu vormid, mis on leitavad meie kodulehelt (vt 5. augusti uudist lepingutest). Lisaks sellele on erametsaomanike esindajad maakondlikes jahindusnõukogudes tegemas tänuväärset tööd, et ka järgmistel põlvedel oleks võimalik jalutada terves ja ilusas metsas ning saada sealjuures osa meie rikkalikust faunast.

• Käisime Brüsselis oma sõnumit edastamas. Juunis toimus Brüsselis Euroopa Parlamendis Balti erametsaomanike esindusorganisatsioonide (lisaks Eestile ka Läti ja Leedu organisatsioonid) ühisseminar “Erametsandus Balti riikides”. Ühepäevane seminar keskendus Euroopa metsapoliitika arengutele ja metsaomanike omandiõiguse küsimustele.

Oma ettekandes rõhutasime, et seadusega tuleks kooskõlla viia kompensatsiooni maksmine elektriliinide aluse maa piirangute eest. Lisaks rõhutasime, et üle tuleks vaadata füüsilisest isikust väikemetsaomanike maksustamine ning väljaspool Natura võrgustikku asuvatel aladel toodetud avalike hüvede eest tasumine.

• Suutsime päästa Natura toetuse? Eesti metsade elurikkust toetav Natura hüvitis jäi Euroopa Liidu uue eelarveperioodi (2014–2020) esialgsesse rahastamisvarianti. Samas tunneme endiselt muret, kas toetusmeede rakendub juba järgmisest aastast. Nimelt soovib põllumajandusministeerium käimasoleval perioodil tekkinud jäägid mujale paigutada ja endiselt on lahtine uue perioodi rakendumise aeg.

• Metsaomanikke mõjutavad ka ehitusseadustik ning planeerimisseadus. Saatsime eelnõude infosüsteemi oma arvamused justiitsministeeriumi algatatud planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse eelnõule.

Eelnõus on mitu metsaomanikele probleemset sätet, mis suurendaksid bürokraatiat omandi kasutamisel. Oleme jätkuvalt seisukohal, et elektripaigaldiste ja sideehitiste kaitsevööndi piirangutest tulenev kahju on vaja maaomanikele õiglaselt hüvitada.

• Selgusid parimad talumetsamajandajad. Eesti parim talumetsamajandaja 2013 on Elmut Köösel, Pärnumaa Saarde valla Viira talu peremees. Ta on metsaomanik, kes oma

Kristel Arukask

Talumetsamajandajate konkursi tänavune voitja Elmut Köösel oma metsas.

Pärndkultuuri fotokonkursi voidutöö autor on Arto-Randel Servet.

tagastatud kinnistutel asuvaid valdusi on laiendanud metsatükke juurde ostes.

Raplamaa parim on Margo Pärn, Valgamaa parim Ants Kõomägi ning Hiiumaa parimaks osutus Rein Jürimäe. Õnnitleme!

• Pärandkultuuri fotokonkurss. Kevadel kuulutasime seoses kultuuripärandi aastaga välja fotokonkursi “Pärandkultuur minu metsas”. Žürii koosseisus Triinu Kusmin, Lembitu Tarang, Jarek Jõepera, Vaike Pommer ja Artur Talvik vaatasid läbi 63 laekunud jäädvustust kodumetsast.

Eriauhinnad määrati Merike Rüütsalule, Toomas Lemmingule ning Ain Erikule.

III koha väärilise foto tegi Triin Leetsaar, II koha sai Külli Arukask ja parimaks fotoks tunnistati Arto-Randel Serveti “Kiviaed”.

Konkursi auhinnad panid välja Eesti Erametsaliit, Juhani Puukool, Avinurme Puiduait, Eesti Metsaselts ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit. Peatselt saab võistlustöödega tutvuda ka meie kodulehel www.erametsaliit.ee.

• Kas Rail Baltic hakkab läbima sinu maad? Saatsime Pärnu, Rapla ja Harju maavalitsusse ning ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse kirja sõnumiga, et suures trassirajamise hoos ei unustataks maaomanikke ja nende kodusid. Rõhutasime, et planeerimise protsessi on tarvilik kaasata ka kohalikud maaomanikud.

Värskeim info jpm: www.erametsaliit.ee sinu mets

september 2013

29

ametlik info

KADI KÕIV

keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist

K

eskkonnaministeerium on kaasajastamas määrust “Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja vääriselupaiga kasutusõiguse arvutamise täpsustatud alused”.

Määruse muudatusega suurendatakse vääriselupaiga kaitseks sõlmitud lepingus toodud tasu tulumaksu osa võrra. See on tingitud maksu- ja tolliameti tõlgendusest, millest tulenevalt ei kä-

Vääriselupaiga kaitse lepingu tasu suureneb! sitleta alates 2010. aastast vääriselupaiga kasutusõiguse tasu enam toetusena ja see on maksustatud tulumaksuga. Meie eesmärk on tagada metsaomanikule lepingus sätestatud summa kättesaamine täies ulatuses. Sellega täidame metsaomanikule seatud ootuse.

Edaspidi suurendab SA Erametsakeskus kõiki enne muudatuse jõustumist sõlmitud lepingute iga-aastast osamakset väljamaksel. Suurendatakse neid

osamakseid, mille tasumise tähtaeg on 1.01.2013 või hilisem. Vääriselupaiga omanikele, kellele on 2013. aastal juba väljamakse tehtud, teeb EMK maksustatud osa ulatuses lisaväljamakse määruse jõustumisel.

Uutele lepingu sõlmijatele arvestatakse tulumaksu osa juba kasutusõiguse tasu sisse. Tasu suurendamine on hea motivatsiooni allikas uute lepingute sõlmimiseks.

Erametsakeskuse nõukogu suurendas toetuste eelarveid Erametsakeskuse nõukogu otsustas tunduvalt suurendada metsa uuendamise ja pärandkultuuri toetuse eelarvet.

E

rametsaomanikud hooldavad oma metsi üha aktiivsemalt. Sellest tulenevalt laekus Erametsakeskusele tänavu esimesel poolaastal metsauuendamiseks toetuseavaldusi rohkem kui kunagi varem: kokku 255 taotlust 849 200 eurole. Toetusetaotluste hulk ületas 2013. aastaks kinnitatud metsa uuendamise toetuse esimese taotlusvooru eelarve (390 000 €) enam kui kahekordselt.

SA Erametsakeskuse eesmärk on metsaomanikke toetada tegevustes, mis pikas perspektiivis on tähtsad kogu ühiskonnale. Riigi rahaline tugi pikaajaliste investeeringute tegemisel, sh metsakasvatustööde kulude katmisel, on erametsaomanikele väga oluline.

Erametsakeskuse nõukogu otsuse kohaselt suureneb metsa uuendamise toetuse vooru eelarve 195 000 euro võrra ehk tasemeni 585 000 €. Raha selleks leiti metsamajandamiskavade koostamise toetuse eelarvest, mille kasutamine oli tänavu prognoositust tagasihoidlikum.

“Tänu Erametsakeskuse nõukogu otsusele võime öelda, et enamik väikemetsaomanike toetusetaotlusi metsa uuendamiseks saab rahuldatud,” ütleb Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun. “Täismahus saavad rahastatud peaaegu kõigi füüsilisest isikust metsaomanike toetusetaotlused, vähendamisi tehakse 17 juriidilise isiku toetusetaotluse osas,” täpsustab ta.

30

sinu mets

september 2013

Pärandkultuuri fotovõistluse ühe eripreemia pälvis Toomas Lemming – Tallinna õpilased taastatud lubjaahju uurimas.

Erametsakeskusel on hea uudis ka pärandkultuuri toetust taotlenud erametsaomanikele. Nimelt otsustas nõukogu seoses kultuuripärandi aastaga suurendada ka pärandkultuuri toetuse selle aasta eelarvet. Nii saavad kõigi tänavu toetust taotlenud metsaomanike tegevused metsanduslike pärandkultuuriobjektide korrastamisel rahastatud.

Eelarves olnud 20 000 eurole tuli selleks otstarbeks juurde leida 12 341 eurot. Kokku rahastatakse pärandkultuuriobjektidega seotud töid 32 341 € ulatuses. Peamised toetatavad tegevused on seotud metsastunud parkide kordategemisega.

Täpsem info toetuste kohta: www.eramets.ee/toetused.

SA Erametsakeskus on riigi sihtasutus, mille ülesanne on tõsta metsaomanike kompetentsi ning edendada keskkonnasõbralikku ja efektiivset erametsandust.

ERAMETSAKESKUS

ametlik info Kristel Arukask

Metsatee tänavuse Raplamaa parima talumetsamajandaja Margo Pärna metsas on rajatud toetuse abiga.

MARIS TÕNURI

Erametsakeskuse toetuste üksuse juht

Toetused, mida sel sügisel Erametsakeskusest (EMK) veel taotleda saab, on mõeldud metsa uuendamiseks ja hooldamiseks.

N

eid toetusi on kaht liiki: metsamaaparandustööde toetus ning meetmed 1.5.1 ja 1.5.3, mis on broneeringupõhised, s.t et toetusetaotlus tuleb esitada tegevuste kohta, mida alles plaanitakse tegema hakata. Kui taotlus rahuldatakse, on vaja tehtud tööde kohta teatud aja jooksul esitada deklaratsioon.

Selle alusel toimub kohapealne kontroll ja toetuse väljamaksmine.

Metsa uuendamise toetus on aga tehtud tööde põhine, mis tähendab, et toetusetaotlus esitatakse tegevuste kohta, mis on juba tehtud. Toetusraha makstakse välja niipea, kui taotluse rahuldamise otsus on tehtud.

Metsamaaparandustööde toetus Selle toetuse taotlusvooru tähtpäev on 1. oktoober 2013. Oluline on taotlemiseks vajalikud soovid varakult läbi mõelda ja andmed üle kontrollida.

Taotlusega tuleb esitada: uuendustööde kava koos tööde plaaniga, selle koostamise eest esitatud arve ja viimase tasumist tõendav dokument ning maaparandustööde toetuse mahutabelid.

Uuendustööde kava koostaja peab olema Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registris (MATER) arvel olev ettevõte.

Uuendustööde objektid peavad olema kantud maaparandussüsteemide registrisse. Selleks tuleb esitada registrisse kandmise avaldus põllumajandusametile, kes vajadusel käib olukorraga kohapeal tutvumas. Nende tööks peab olema lumevaba aeg.

Toetused, mille taotlemine ukse ees Kui uuendatavad objektid asuvad piirinaabriga kahasse, on vajalik ka tema nõusolek. Toetust ei saa piirikraavidele, mida soovitakse uuendustööde käigus puhastada ilma kooskõlastuseta.

Taotlusvooru eelarve on 500 000 €.

Taotlust saab esitada digitaalselt allkirjastatuna aadressil siseriiklik@eramets.ee.

Ka võib taotluse saata posti teel või tuua käsipostiga EMKsse aadressil Mustamäe tee 50, 10621 Tallinn.

Meetmed 1.5.1 ja 1.5.3 1.−14. oktoobrini võetakse vastu taotlusi Eesti maaelu arengukava 2007– 2013 meetmeteks 1.5.1 ja 1.5.3.

Metsa majandusliku väärtuse parandamise meetmest (1.5.1) saab toetust taotleda hooldusraieks, laasimiseks, metsa uuendamiseks, kahjustuste ennetamiseks, metsatarvikute ja väikemetsatehnika ostmiseks. Kahjustatud metsa taastamisel (1.5.3) toetatavad tegevused on uue metsakultuuri rajamine, looduslikule uuenemisele kaaKõiki erametsaomanikke on valmis aitama nii metsanduslikes küsimustes kui ka toetusetaotluste täitmisel ja esitamisel metsaühistud koostöös metsakonsulentidega. Kui endal jääb teadmisi või pealehakkamist väheks, tasub julgelt ühendust võtta. Metsaühistute kontaktid leiab kergesti erametsaportaalist www.eramets.ee (vt esilehel “Ava metsaühistute kaart”).

saaitamine ning metsakultuuri hooldamine.

Metsatulekahju ennetamise (ka 1.5.3) toetatavad tegevused on tulekaitseobjekti tähistamine, tuletõrje veevõtukohale juurdepääsutee korrashoidmine, tuletõkestusriba või -vööndi rajamine või korrashoid ning suitsetamisja lõkketegemiskoha rajamine ja tähistamine.

Meetme 1.5.1 taotlusvooru eelarve on 1,7 mln € ja meetmel 1.5.3 on see 300 000 €. Taotlusi saab esitada ePRIAs https://epria.pria.ee/epria/, digitaalselt allkirjastatult aadressil metsameede@eramets.ee, paberkandjal postiga või EMKsse kohapeale tulles (Mustamäe tee 50, Tallinn).

Taotlemiseks vajalikku infot saab metsakonsulentidelt, kes aitavad taotlusi täita, ja erametsaportaalist www. eramets.ee/toetused/.

Metsa uuendamise toetus 1. detsembrini saab esitada toetusetaotlusi metsa uuendamiseks. Toetatavad tegevused on metsakultiveerimismaterjali soetamine, maapinna ettevalmistamine, metsaistutustööd ja metsapuutaimede hooldamine.

Taotlusvooru eelarve on 260 000 €.

Taotlusi saab esitada ePRIAs https:// epria.pria.ee/epria/, digitaalselt allkirjastatult aadressil siseriiklik@eramets.ee, paberkandjal postiga või EMKsse kohapeale tulles (Mustamäe tee 50, Tallinn).

Täpsem info toetuse kohta on saadaval aadressil www.eramets.ee/toetused/. sinu mets

september 2013

31

ametlik info

Valitsus kiitis metsaseaduse muudatused heaks viio aitsam

Riigikogus pole muudatuste eelnõu veel arutama hakatud.

V

alitsus kiitis 18. juulil heaks metsaseaduse muudatuste eelnõu.

Kuna Riigikogu suvel istungeid ei pea, pole eelnõu menetlust seal veel algatatud.

Muudatused, mis eelnõus, lähtuvad Eesti metsanduse arengukavast aastani 2020 ning kiideti Riigikogus heaks 15. jaanuaril 2011. Eelkõige puudutavad need arengukava tegevusi, mis on suunatud metsade jätkusuutlikumale kasutamisele.

Lisaks on siht eelnõu muudatustega vähendada bürokraatiat, muuta metsas toimuv avalikkusele nähtavamaks, tõhustada järelevalvet ja parandada metsamajandajate konkurentsivõimet.

Järgnevalt ülevaade põhilistest planeeritavatest muudatustest.

Väikeomanik ja paberimajandus • Praegu kehtiva metsaseadusega on metsaomanik, kelle omand kuni 2 ha ja kes soovib oma metsa majandada, vabastatud kohustusest esitada oma metsa kohta inventeerimisandmed. Muudatusega on inventeerimisandmete esitamise kohustusest vabastatud kõik kuni 5 hektari suurusega metsamaakinnistute füüsilisest isikust omanikud.

Samas metsateatis tuleb raie tegemise korral keskkonnaametile ikka esitada.

Need metsaomanikud, kes raiuvad aastas oma metsast vähem kui 20 tihumeetrit, ei pea muudatuse

32

sinu mets

september 2013

Metsaseaduse muudatustega tahetakse hõlpsamaks muuta väiksemate metsaomanike elu.

kohaselt tulevikus raiet tehes raieliike määrama (praegu seda tuleb teha).

Langi piirid ja raie segapuistus • Praeguse seaduse raielangi suuruse nõuded toovad kaasa selle, et tekkivad raiesmikud, mis on sobitatud seadusega lubatud piiridesse, ei arvesta

tihti metsakoosluse enda ja muu loodusega. Muudatuse siht on anda võimalus eraldisepõhise langi pindala rohkem varieerida ning ühtlasi loomulikumalt maastikku sobitada. Samuti on eesmärk vältida metsade jätkuvat killustumist.

Maksimaalsed pindalad sätestatakse kasvukohatüüpide kaupa. Kui

ametlik info viio aitsam

Metsaomanik küsib

Miks ikkagi on vaja raielankide juurde silte ja missugused need peaks välja nägema?

Kas kontrollijad kaartide abil ei leia lanki üles?

Teave on mõeldud avalikkusele ja naabritele. Eelnõu jätab sildi vormi ja paiknemise metsaomaniku enda otsustada.

Eestis on alla 5ha metsamaa omanikke väga palju. Kas siis, kui nende metsi enam ei inventeerita, pole ohtu, et kaob terviklik ülevaade erametsade seisust?

Metsaregistrisse on selliseid metsamaid kantud kokku 55 256 ha, täiendavalt vabastatakse inventeerimisandmete esitamise nõudest 22 755 metsaomanikku. Selle eesmärk on väikemetsaomanike majandustegevust aktiveerida.

Kõik muud metsaomaniku kohustused säilivad. Inventeerimisandmete kohustusest vabastamine ei tähenda inventeerimisest loobumise kohustust. Vastupidi, seda riik soovitab ja soosib, toetades jätkuvalt metsade inventeerimist ja metsamajandamiskavade koostamist.

Metsade seisu jälgitakse aga nii nüüd kui ka tulevikus statistilise metsainventeerimise kaudu.

Kuidas hakkaks väikemetsaomanikud raie korral metsateatisi esitama?

Nemad ju otse registrisse neid esitada ei saaks, kui inventeerimisandmeid pole.

Metsateatise esitamine keskkonnaametile jätkub sarnaselt praegusega, lihtsalt inventeerimisandmed pole selleks kohustuslikud. Tõsi, metsateatist lihtsustatult metsaregistrisse ilma inventeerimisandmeteta esitada ei saa.

lageraie tehakse ainult ühel eraldisel korraga, võib raiuda korraga tervel eraldisel, sõltumata eraldise suurusest. Kaotatakse ka seni kehtinud langi laiuse piirang.

Samas on nõue, et raiesmikuga piirneval eraldisel ei tohi lageraiet enne teha, kui raiesmik on uuenenud (välja arvatud juhud, kui raies-

Turberaiega uuendatav mets parima talumetsamajandaja 2012 Janek Kuuse maadel.

miku ja uue lageraielangi kogupindala ei ületa lageraielangi seadusega sätestatud maksimaalset pindala).

• Praeguse seadusega saab metsaomanik segapuistus raiet planeerides arvestada vaid enamuspuuliigi raievanust. Kuna segapuistus on rohkem liike, mille raievanused võivad olla väga erinevad, saavad metsaomanikud seadusemuudatusega võimaluse raiuda puistu optimaalses vanuses ehk arvestades tervikut. See teeb metsa majandamise loogilisemaks ning jäävad ära praegusest seadusest tulenevad konfliktiolukorrad ja andmetega manipuleerimised.

Säilikpuud ja metsaregister • Seni on kehtinud kohustus jätta, sõltumata langi suurusest, sinna vähemalt viis tihumeetrit säilikpuid ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikke puid või nende säilinud püstiseisvaid osi. Muudatuse kohaselt tuleb üle viie hektari suurusel raielangil jätta vähemalt kümme tihumeetrit säilikpuid ühe hektari kohta. Kuna säilikpuude ülesanne on bioloogilise mitmekesisuse tagamine, on tähtis, et suurematel raiesmikel oleks säilikpuid rohkem.

• Metsaomanik, kellel on metsaregistris (ametlikult metsaressursi arvestuse riiklik register) metsa inventeerimisandmed olemas, saab eelnõumuudatuse järgi tulevikus registreerida oma metsateatise metsaregistris. Metsaregister genereerib tulevikus metsa inventeerimisandmete

baasil teemakaardi, kus on näha alasid, millel majandustegevus on võimalik. Avalikkus, kes on hakanud aina rohkem raietegevust jälgima, saab neid võimalikke alasid vaadates oma seisukohti esitada konkreetse ala inventeerimisandmete avalikustamisest kuni omaniku metsateatise registreerimiseni.

Raieaegsed sildid • Metsaomanikule seatakse kohustus harvendus- ja uuendusraie tegemisel panna kogu raie ajaks välja info metsaomaniku, raietööde tegija ja raie tegemise aja andmetega. Selle muudatuse siht on tugevdada kontrolli ja järelevalvet.

Keskkonnaamet saab võimaluse teha metsauuendusekspertiisi ka seoses tavapäraste kontrollitoimingutega. Seni on amet seda teinud vaid siis, kui metsaomanik seda tellib.

• Osade muudatustega on plaan täpsustada erametsaomanikele antavate toetuste sihipärasust ja parandada SA Erametsakeskuse kontrollivõimekust. See on seotud ka metsandusliku ühistegevusega.

• Eelnõuga on plaan lisada seadusesse uus raieliik – kujundusraie.

Seda tehakse kaitsealadel, et kaitstava liigi elutingimusi parandada või näiteks maastikus vaadete avamiseks jms.

KESKKONNAMINISTEERIUMI METSAOSAKOND sinu mets

september 2013

33

ametlik info JÄRELEVALVE

TEAVE

Looduses liikujad eiravad seadust

Roheline Värav on taas avatud

Keskkonnainspektsiooni suvised kontrollkäigud on näidanud, et paljud puhkajad ja kalastajad ei pea keskkonnakaitsenõuetest kinni: ikka kiputakse sõitma, telkima ja lõket tegema seal, kus seda teha ei tohi.

Inspektsiooni Tartumaa büroo, keskkonnaameti ja veeteede ameti kontrollreid Alam-Pedja looduskaitsealal taas kinnitas eelöeldut. Emajõe vanajõel sõideti mootorpaadiga ning kallastel telgiti ja tehti lõket. Sel reidil algatati kuus väärteomenetlust.

Vales kohas sõitmise, telkimise ja lõkke tegemisega on probleeme igal pool. Maikuust alates on inspektsioon algatanud analoogsete juhtumite puhul ligi 80 väärteomenetlust. Seaduse järgi saab rikkujale selliste rikkumiste eest määrata kuni 1200 eurot rahatrahvi.

Allikas: keskkonnainspektsioon

SEENED

Kodumaiseid keskkonna- ja loodusuudiseid koondavat veebiportaali Roheline Värav saab uuenenud kujul näha aadressil www.rohelinevarav.ee. Portaalist leiab ülevaate päevakajalistest keskkonnaja loodusuudistest ning artiklitest, mis pärinevad keskkonnaorganisatsioonidelt, loodus- ja teaduslehekülgedelt, onlineajalehtedest ning valitsusasutustelt.

Lisaks uudiste edastamisele pakub Rohelise Värava portaal võimalust kõigile loodushuvilistele mõtteid vahetada. Uuendusena on avatud arvamuste rubriik “Roheline sahtel”. Seal on ka sündmuste kalender, mille abil saab end kursis hoida koolituste, foorumite, seminaride ja näitustega ning muude keskkonna ja loodusega seotud üritustega.

Roheline Värav on tegutsenud eri vormides − nii veebilehena kui ajalehena − alates 1999. aastast. Tegevust korraldab SA Eestimaa Looduse Fond.

Uue värava ülesehitamist toetas BLRT Refonda OÜ.

Allikas: Eestimaa Looduse Fond

Muuseum jagab seenetarkust

Tartu Ülikooli loodusmuuseum, kes hiljuti taas korraldas seenenäituse, on oma kodulehele üles pannud uue “Seente õppekogumiku”. Sellest leiab huviline ülevaate seeneilmast, nende lühimääraja ja õppelehed, mille abil saab oma teadmisi kontrollida.

Uue õppekogumiku leiab aadressil http://natmuseum.ut.ee.

Allikas: Tartu Ülikooli loodusmuuseum

ELi NÕUDED

NEPCon on puidumääruse järelevalvaja Mittetulundusettevõttel NEPCon, keda metsainimesed seni teavad eelkõige metsade ja puidu tarneahelate sertijana, on nüüd õigus anda üle kogu Euroopa Liidu ELi puidumääruse asjus õiguslikku abi. Euroopa Komisjon kinnitas NEPConi 27. augustil ametlikult ELi puidumääruse järelevalveorganisatsiooniks.

Järelevalveorganisatsiooni roll on aidata puidu turulelaskjatel täita oma kohustust luua toimiv nõuetekohase hoolsuse süsteem ja kontrollida selle juurutamist, et ELi majandusruumi jõuaks vaid legaalne puit. Järelevalveorganisatsiooniga koostöö tegemine on vabatahtlik, kuid koostööd tehes saab olla kindel, et nõuetekohase hoolsuse süsteemi juurutamine õnnestub.

NEPConi üks sihte on pakkuda rahvusvahelisi teenuseid ja lahendusi, tehes selleks omakorda koostööd Rainforest Alliance’iga, tänu millele on mittetulundusettevõttel lai esindajate ja audiitorite võrgustik üle kogu maailma.

Allikas: NEPCon

34

sinu mets

september 2013

METS

Sündis metsanduse arendamise fond

Eesti Metsaseltsi üldkoosoleku otsusega loodi 29. juunil seltsi juurde sihtasutus Eesti Metsanduse Arengufond. Sihtasutus registreeriti 11. juulil.

Fondi loomise eesmärk on Eesti metsade kestliku kasutamise ja kaitse edendamine ning Eesti metsanduse rahvusvahelise konkurentsivõime tagamine. Metsaja puidusektoril on vaja algatada ja toetada selliseid muudatusi metsanduses, mis kiirendaksid kohanemist uueneva majandusstruktuuriga, suurendaksid puidusaaduste ekspordi võimalusi ja aitaksid luua uusi töökohti. Nende ülesannete paremaks täitmiseks oligi tarvis luua metsandusorganisatsioonide üldisi huve teeniv paindlik rahastamissüsteem.

Eesti Metsanduse Arengufond tagab edaspidi Eesti Metsaseltsi liikmetele vajaliku, riigist sõltumatu rahastamise, mida täiendavad riiklikud grandid ja projektid. Fondi vara kujuneb peamiselt metsamaterjali või kasvava metsa raieõiguse müüjate ja ostjate vabatahtlikult tehtud sihtotstarbelistest annetustest, aga ka täiendavatest annetustest, kingitustest, pärandustest, sihtotstarbelistest eraldistest ja fondi põhikirjaliste eesmärkide saavutamist toetavast majandustegevusest.

Fondi nõukokku kuuluvad Eesti Metsaseltsi liikmeteks olevate juriidiliste isikute esindajad, lisaks kaasatakse teisi metsanduse ja loodushoiu asjatundjaid.

Allikas: Eesti Metsaselts

Metsaomanike majanduskoostöö ühistute abil Eesti metsaühistud aitavad metsaomanikke ka puidu müügil ja laiemalt metsade majandamisel. Ühistu kaudu saab infot turuseisu kohta ning abi puidu või raieõiguse müügil ja metsa uuendamisel. Ühistud on ühiseks puidumüügiks asutanud keskühistu Eramets.

Piirkond

Majanduskoostöö kontaktisik

Kontakt

Ühistu

Telefon

Harjumaa

Margus Paesalu

margus.paesalu@erametsaliit.ee

Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu

5688 0340

Hiiumaa

Aira Toss

aira.toss@erametsaliit.ee

Hiiumaa Metsaselts

5648 8601

Ida-Virumaa

Mikk Värimäe

mikk.varimae@erametsaliit.ee

Iisaku Metsaühistu

522 5900

Jõgevamaa

Aivar Lääne

aivar.laane@erametsaliit.ee

Palamuse Metsaselts

514 5543

Jõgevamaa

Ülo Kriisa

ulo.kriisa@erametsaliit.ee

Saare Valla Erametsaomanike Ühing (kasvava metsa müük)

508 4016

Jõgevamaa

Harry Pütsepp

vooremaamets@gmail.com

Vooremaa Metsaühistu MTÜ

507 7623

Järvamaa

Tarmo Läll

tarmo.lall@erametsaliit.ee

MTÜ Minu Mets

505 4390

Läänemaa

Mikk Link

mikk.link@erametsaliit.ee

Läänemaa Metsaühistu

5345 3698

Lääne-Virumaa

Guido Ploompuu

guido.ploompuu@erametsaliit.ee

Viru-Lemmu Metsaselts

5558 3777

Lääne-Virumaa

Lauri Salumäe

rakvere.metsayhistu@erametsaliit.ee

Rakvere Metsaühistu

322 7845, 513 4276

Pärnumaa

Tiit Kosenkranius

tiit.kosenkranius@erametsaliit.ee

Ühinenud Metsaomanikud MTÜ

523 9932

Põlvamaa

Kalle Peterson

kalle.peterson@erametsliit.ee

Põlva Metsaomanike Selts

514 4513

Põlvamaa

Erki Vinni

erki.vinni@erametsaliit.ee

Põlva Metsaomanike Selts

514 4514

Raplamaa

Margus Paesalu

margus.paesalu@erametsaliit.ee

Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu

5688 0340

Saaremaa

Mati Schmuul

mati.schmuul@erametsaliit.ee

Saaremaa Metsaühing

5341 2480

Tallinn

Olavi Udam

olavi.udam@erametsaliit.ee

Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu

504 7407

Tartumaa

Indrek Palm

indrek.palm@forestry.ee

Keskühistu Eramets

503 6246

Tartumaa

Leonhard Niklus

leonhard.niklus@erametsaliit.ee

Metsanduse Arendamise Ühing

529 3237

Tartumaa

Piret Arvi

piret.arvi@erametsaliit.ee

Metsanduse Arendamise Ühing

520 5853

Tartumaa

Peep Põntson

peep.pontson@erametsaliit.ee

Kesk-Eesti Metsaomanikud MTÜ

515 5332

Tartumaa

Ülo Kuusik

ulo.kuusik@erametsaliit.ee

Kesk-Eesti Metsaomanikud MTÜ

516 9682

Valgamaa

Atso Adson

atso.adson@erametsaliit.ee

Valgamaa Erametsaühing

Viljandimaa

Olavi Udam

olavi.udam@erametsaliit.ee

Ühinenud Metsaomanikud MTÜ

504 7407

Viljandimaa

Raigo Rõõmussaar

raigo.roomussar@erametsaliit.ee

Ühinenud Metsaomanikud MTÜ

525 9330

Võrumaa

Aarne Volkov

aarne.volkov@erametsaliit.ee

Võrumaa Metsaomanike Liit

529 9841

Võrumaa

Ilmar Ait

voru@erametsaliit.ee

Võrumaa Metsaomanike Liit

5302 0544

Eesti

Indrek Palm

indrek.palm@forestry.ee

Keskühistu Eramets

5649 3197

503 6246

• Vanasti raiuti toored kuuseoksad katki loomadele allapanuks, kui põhku vähe oli.

Kuuseoksasõnnik oli põllule hea väetis.

• Kuuse käbidega värviti lõnga ja riiet, selleks kasutati mahakukkunud käbisid.

• Kuuse vaiku pandi mädamuhu peale, see kiskus mäda välja. Ka pakatava jalakanna tegi vaik kohe terveks.

• Kadaka koortega värviti linast lõnga ja riiet.

Kadaka oksi keedeti sarvloomadele terviserohuks ja jõuandjaks.

• Kadakaoksasuitsu tehti elutubadesse, see puhastas õhku.

• Lepavõsude lehed, mis hõõruti enne mahlaseks, olid head haudunud varbavahedesse panna, sest need kuivatasid haudunud koha ära ja tegid pargikorra peale.

• Sügeliste vastu aeti toore lepa pulk tuliseks ja nühiti sellega sügelise punne.

• Villide vastu aitab keedetud toomingakoor.

• Jalaka oksi raiuti katki ja keedeti loomadele rohuks kondihaiguste vastu.

• Tamme laastusid kasutati nõiduste vastu.

Tamm oli ka puidust esemeid valmistades salapulga materjal.

• Tamme koort keedeti, kui kõhuhädad, ja see vesi joodi siis sisse.

• Tamme tõrusid anti sigadele toiduks ja inimesed jahvatasid neid kohvi hulka.

• Haava koort keedeti ja seda vett anti tiisikusehaigetele hobustele juua.

• Vardaid ja heegelkonkse villase lõnga jaoks tehti sirelipuust.

Allikas: Oskar Loorits, “Endis-Eesti elu-olu II”, 2004

Metsa õppeleht

Sinu Metsa saab ka koju tellida • Ilmub neli korda aastas.

• On metsaomanike, jahimeeste ja kõigi teiste metsandusestjahindusest rohkem teada tahtvate inimeste õppeleht.

• On Maalehe tellijaile tasuta, kuna ilmub Maalehe vahel.

• On tasuta ka eraldi tellides, kuid siis tuleb maksta kojukandetasu – ühe numbri eest 1 euro (+ käibemaks).

• Saab tellida tel 666 2540 või tellimine@lehed.ee.