SINU METS (november 2013)

Nr 33 Metsa õppeleht

28. november 2013

Unustatud hooldusraied Lk 6–7

Jahinaisi tõmbab loodus Lk 12–13

Kust puude nimed pärit on?

Lk 20–21

Pilte metsaseadusest Lk 32–33

Erametsanduse toetused SA Erametsakeskus kaudu saab taotleda nii Euroopa Liidu kui siseriiklikke metsandustoetusi.

Taotlemisel on abiks Erametsakeskuse spetsialistid.

Toetuse liik Metsa inventeerimise ja metsa­ majandamiskavade koostamise toetus

Kati Tael

Metsa uuendamise toetus

Kati Tael

Erametsaomanike nõustamise toetus

Ingrid Tust

Metsamaaparandustööde toetus Pärandkultuuri säilitamise toetus Vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine Metsaühistu toetus

Laura Pärtel Mart-Ants Pavelson Priit Jõeäär Kertu Kekk

Natura metsa toetus (MAK 2.7)

Mart-Ants Pavelson Indrek Reinsoo Kai Kraus Triin Nõmmik

Metsameede (MAK 1.5.1 ja 1.5.3) Metsanduse koolituste korraldamine

Kontaktisik

Kai Kraus Imre Kari Karin Kikamägi Kaiko Kell Priit Jõeäär

E-post siseriiklik@eramets.ee kati.tael@eramets.ee siseriiklik@eramets.ee kati.tael@eramets.ee siseriiklik@eramets.ee ingrid.tust@eramets.ee siseriiklik@eramets.ee laura.partel@eramets.ee mart.pavelson@eramets.ee priit.joeaar@eramets.ee kertu.kekk@eramets.ee natura@eramets.ee mart.pavelson@eramets.ee indrek.reinsoo@eramets.ee kai.kraus@eramets.ee triin.nommik@eramets.ee metsameede@eramets.ee kai.kraus@eramets.ee imre.kari@eramets.ee karin.kikamagi@eramets.ee kaiko.kell@eramets.ee priit.joeaar@eramets.ee

Telefon 683 6051 683 6051 683 6057 683 6051 683 6064 683 6067 673 6036 683 6064 683 6058 673 6034 683 6065 673 6034 683 6065 683 6067 683 6067

Erametsanduse veebileht: www.eramets.ee MTÜ Eesti Erametsaliit (metsaomanike esindaja, erametsanduse edendaja): Mustamäe tee 50 (III korrus), 10621 Tallinn.

Telefon 652 5888, e-post erametsaliit@erametsaliit.ee.

SA Erametsakeskus (metsanduslikud toetused, erametsanduse edendaja): Mustamäe tee 50 (II korrus), 10621 Tallinn. Üldtelefon 652 5333, e-post eramets@eramets.ee.

sisukord

22

Sisukord

12

14 METSAOMANIK 4 6 8 9 10

Talveks tuleb sööjaid juurde Saarlased maadlevad sarapuuvõsaga Sertifikaat on metsaomanikule kasulik Vintske toht on tüve kaitsja Aeg on üksmeelt õppida

JAHIMEES

Metsa õppeleht

24

12 14 16 17 18

Jahinaist võõristavad võhikud...

Kiskjaid ei saa liialt soosida Jahimehed on looduse hoidjad Põder ja aeg Koprajaht on maaomanike-jahimeeste rida

METSAELU 20 22 23 24 26

Millal puud nimed said?

Kuidas Kuud vaadata?

Seirajad käivad kannul...

Teejuht seente maailma* Hulgisigivad okkasöödikud kuusel*

TEATED

28 Eesti Jahimeeste Seltsis 29 Erametsaliit teatab

AMETLIK INFO

30 Teistelt tasub õppida 32 Et majandada oleks lihtsam 34 Uudised

Välja andnud SA Erametsakeskus Projektijuht Regina Hansen, tel 527 5151 e-post regina.hansen@eramets.ee Rahastanud Keskkonnainvesteeringute Keskus Teostus AS Eesti Ajalehed Toimetanud Viio Aitsam, tel 489 4117, e-post viio.aitsam@maaleht.ee Kujundanud Mari Peterson Esikülje foto Ingmar Muusikus – kanakull Tagakülje foto Viio Aitsam – härmatis

18 sinu mets

november 2013

3

metsaomanik LEILI MIHKELSON

Talveks tuleb sööjaid juurde Igal metsakasvatajal kujunevad ulukite peletuseks välja omad võtted.

M

etsaomanik ei saa põdral, kitsel või punahirvel metsa söömist keelata, kuid mõneti on võimalik sööjaid peletada või meelitada eemale paikadest, kus söömine metsakasvataja vaatekohast kahjustuseks muutuda võib.

Peletusvahendid pritsitud Enamik neist, kes on tahtnud oma metsa võimalike ulukikahjustuste eest repellendiga (peletusvahendiga) kaitsta, on nüüdseks pritsimis- (Trico, Plantskydd) või määrimistööd (Cervacol) ära teinud. Üldiselt tehakse neid enne suuremate vihmade saabumist.

Järvamaa metsaomanik Raivo Karpender, kes siiani on truuks jäänud mainitud kolmest repellendist kõige varem Eestisse jõudnud Plantskyddile, ütles, et ta alles lõikab võsa, et pritsida saaks.

“Ootan, et läheks jahedamaks ja vihma jääks vähemaks. Venitan selle tööga alati võimalikult kaua, pritsin vast alles detsembris või jaanuaris,” ütles Karpender, viidates sellele, et kõige suurem söömise aeg (seega ka kahjustuste oht) jääb talve lõppu. Ta järgib reeglit, et mida hilisem töötlemine, seda kindlam toime.

Alati pole kasu Metsloomad liiguvad sesoonselt ehk näiteks põdrad võivad just talveks ilmuda metsaosadesse, kus neid suvel harva liigub, kuid sellel on erandeid. Raivo Karpender rääkis, et näiteks ühes tema metsas elas kahe vasikaga põdralehm suvi läbi, oli suhteliselt paikne ja mui-

4

sinu mets

november 2013

Koostöö jahimeestega • Uue jahiseaduse valguses soovitab erametsaliit metsaomanikel kohaliku jahiühendusega sõlmida maa jahindusliku kasutamise leping.

• Ulukikahjustustesse puutuv tuleks lepingus kokku leppida.

• Kui lepingut pole sõlmitud ja metsaomanik otsustab taotleda uluki tekitatud kahju osalist hüvitamist jahiseaduse alusel, tuleb arvestada ulukikahjustuste ennetamise teatisega.

• Teatise punkti (jahimehi teavi­ tatakse metsaosadest, kus ulukikahjustust karta on) leiab ka Erametsaliidu soovitatud lepingutekstivariantidest, vt www.erametsaliit.ee.

• Teatis tuleb esitada iga aasta 1. maiks.

Allikas: jahiseadus, www.erametsaliit.ee

dugi toitus, ent kombel, mis metsaomanikule ei sobinud.

“Avastasin nende olemasolu siis, kui juba 2005. aastal istutatud, 0,5– 2,5meetristest kuuskedest sajad olid läbi suu tõmmatud. Ma pole enne näinud, et põder suvel kuuske niimoodi sööb,” ütles Raivo Karpender.

Teises metsas elavad püsivalt metskitsed. Metsaomanik jutustas, kuidas jahimeestega on kitsede pärast vaielnud, kuna nad ei taha kitsede arvukuse hiljutise madalseisu tõttu veel neid küttida.

Karpender jõudis oma juttudega välja

Põdra töö.

sinna, et ulukikahjustus ei pruugi sõltuda loomade arvukusest, vaid parasjagu peavalu võivad metsaomanikule tekitada ka vaid paar kindlasse metsaossa, metsakultuuri lähistele pidama jäänud looma.

Koer tuli appi Järvamaal elav Ülle Läll jutustas analoogse loo oma metsa vasikast ja põdralehmast, kes järglase kaitseks isegi metsamasinat ähvardas. “Kui ta sinna elama asunud on, siis on paigas ja mitte miski teda sealt ei liiguta,” ütles Läll.

Aja jooksul on ta ulukite peletuseks kasutanud mitmesuguseid viise. On üles riputanud ka pesuseebitükke, mille lõhn metskitsedele ei meeldi. “Jah, kitsed tõesti enam ei tulnud. Aga tulid hiired, kes sõid seebitükid ümmarguseks ja siis panid nahka ka taimed.”

Vasikaga põdralehma oli Ülle Läll oma metsast koera abil ära ajanud. Pärast seda pritsis aga kinnistu piirid üle peletusvahendiga Anti-Bissan, mida seni on Eestis pigem põllumehed oma põlluviljade kaitseks kasutanud. Esimene kogemus on, et kahe kuu vältel põder tagasi ei tulnud.

metsaomanik

Aprillilumi ja põder.

Ülle Läll, kes on ka metsakonsulent ja MTÜ Minu Mets juht, rääkis, et ulukite peletamise vahendid on asjad, mida metsaühistu ühishankega pole oma liikmetele soetanud. Tegu on kaubaga, mille puhul hulgiost soodsamat hinda ei annaks, mistõttu igaüks, kes just peletusvahendit kasutada tahab, valib ja tellib selle ise.

Katseid on tehtud Kuidas on aga metsamajanduslike võtetega, mida on samuti ulukite metsakultuuridest eemale meelitamiseks soovitatud ning millest mitu on seotud just talve ja raietöödega.

Metsaomanikud on Eestis proovinud näiteks nn söödahaabade langetamist ja mahajätmist valitud paika, mis jääb metsakultuurist kaugemale. Üks tuntud võte on ka valgustusraiel kõrgete tüveköntide jätmine jne. Ülle Läll lisatoiduga meelitamise võtetesse paraku väga ei usu. “Kui loomade arvukus on suur, on tõenäoline, et lisandunud toidu juurde hakkab just rohkem loomi kogunema,” arvas ta.

SM

Võimalikke abinõusid Tänapäevased soovitused metsamajanduslikult ulukikahjustuste võimalikkust vähendada tuginevad enamasti nõukogude ajal metskondade tarvis välja antud juhendile.

Riigimets järgib näiteks tiheda männikultuuri soovitust.

• Raiet tehes on soovitatav jätta kasvama metsakasvatajale vähem huvi pakkuvaid, ent metsloomadele hästi sobivaid puuliike nagu paju, kuslapuu, pihlakas, toomingas, haab, või soodustada nende uuenemist. Just neist liikidest võiks tuleohtlikesse piirkondadesse rajada tulekaitsebarjääre, mis osaliselt oleks siis ka ulukite söödakultuuriks.

• Haavikus, männikus ja haavaenamusega puistutes tasub raiet teha kitsamate lankidena, et vältida põtrade-metskitsede talvitumispiirkondades suuri lagendikke. Ülestöötamist teha kuuajalise intervalliga ja ainult novembrist aprillini.

• Männinoorendikes tasub hooldusraiet teha alles siis, kui mänd 3 meetrit kõrge. Raieaeg võiks olla võimalikult talvel.

• Söödaks tasub langetada põdra kohta 3–4 haaba või mändi ning kahe metskitse kohta üks suure võraga ning vähem korbastunud haab.

• Väljaraiutavad männid-haavad tuleks koondada sihtidel ja lagendike servadesse hunnikusse.

• Põdrapiirkonnis peaks männikultuuri tihedus olema 20% tavatihedusest suurem, soovitatav on eelistada külvi.

• Metsakuivendust tehes tasub säilitada mõnehektarisi vesiseid pajuvõsastikke. Võsastunud looduslik heinamaalapike keset metsa on tähtis abinõu metsanoorendiku kaitsel, kui see lähedusse jääb.

• Raiesmikud on ulukitele kümmekond aastat ihaldatud söödamaaks.

Hilissügisel ja talvel on raiejäätmed otsene toidulisa nii põdrale, kitsele kui jänesele. Kindlasti ärge hakake neid oksi põletama.

Allikas: “Eesti ulukid IV”, 1986

sinu mets

november 2013

5

metsaomanik

Saarlased maadlevad Saaremaa eripärastes tingimustes kasvava metsa omanikud õppisid hooldus­raieid tähtsaks pidama.

S

aaremaa metsaomanikud tutvusid eeskujulike raielankidega ja said nõu, milliseid karisid oma tehingutes vältida. Õppepäeva juhendasid Mati Schmuul ja Kaido Humal Saaremaa Metsaühingust.

Iga töö õigel ajal “Omanik peaks läbi mõtlema, mil moel ta soovib oma metsa kasutada. Ehk siis enda jaoks paika panema, mis on metsa juhtfunktsioon,” õpetas Kaido Humal. “Kui end just nii rikkaks ei pea, et ei huvita, kui palju su mets mõnekümne aasta pärast väärt on.” Küll mitte rikkuri tundest, kuid sageli jäetakse mets seisma paremate aegade või hinna ootuses, arvates, et mis metsaga ikka juhtub.

Kui puu on kasvuküps, siis ta juurdekasv väheneb, selgitas Humal, kes näitas seda värskel kännul, millel korrapäraste aastarõngaste ümber oli tekkinud imekitsaste vahedega vaigune rõngaring.

Kasvuküpses metsas on ka väljalangevus suur. “Kuusk tuleb võimalikult kiiresti ära raiuda, männikut võib mõnda aega hoida,” õpetas metsamees.

Saaremaa eripärad • Metsamaad 54%, suur osa sellest kinnikasvanud puisniidud.

• Pinnase eripärade tõttu laiutab okasmetsades sarapuu. Võsatõrje nõuab lisatööd ja -kulu.

• Probleemiks on tühisõidud ja sellest tulenev kulukas palgivedu – metsamassiiv jääb sadamast eemale saare ühte serva.

• Puuseemnete külvi aeg on aprillis, mitte mai keskel nagu mandril.

• Kui talvel on teed ammu juba läbi külmunud, võivad saare ilmajaamad (Vilsandil ja Sõrve sääre tipus) näidata veel sula ning teid kasutada ei lubata.

See tekitab tühja ooteaega.

6

sinu mets

november 2013

REGINA HANSEN

Erametsakeskuse kommunikatsiooni­ juht

“Kas 70–80aastast metsa on vara üles töötada?” küsisid õppepäevalised. Metsamees seletas, et see sõltub puu diameetrist. “Viljakal maal on kasvukiirus suurem, aga seadus on siiski nii range, et seda rikkumata niikuinii liiga noort puistut maha raiuda ei saa.”

Et metsast üldse asja saaks, on vaja õigel ajal teha harvendusraieid, pani Humal metsaomanikele südamele. Kui harvendus hiljaks jääb, peab piiri pidama, et metsa korraga mitte liiga hõredaks võtta.

Noores metsas tuleb rassida Mets on taastuv – raiud ära, kasvab asemele, arvatakse üldiselt. See on Humala sõnul tõsi vaid osaliselt: “Küsimus on, milline see pealekasvav mets on, kas väärtuslikke puuliike ka peale kasvab.”

Metsa uuendamine tundub lihtne – võtad metsa maha ja istutad taimed asemele. Sellest siiski ei piisa. “Pole mõtet kelkida maha pandud taimede arvuga, kui jätad need hooldamata. Esimesel kevadel läheb taimedest keskmiselt 70 protsenti kasvama ja ka edasipidi on väljalangevust. Kaks-kolm kevadet tuleb taimi juurde panna.”

Kui istutatud taimed jäävad omapäi, võtavad võimust sarapuu, paju ja lepp.

Nende juurdekasv on vägev ja istutatud taimed hukkuvad. Või siis tuleb haavavõsa peale, mis omakorda meelitab põtra.

Omapäi jäetud tihnikut võib näha paljudes Eesti erametsades. Hooldusraied on valdavalt tegemata. Metsaomanik aga ei tohiks nii vastutustundetult suhtuda sellesse, mis on tema hoolde antud.

Noore metsa hooldamine otsest tulu ei too, kuid tõhusat abi saab metsandus-

toetustest. Tuleb vaid olla hakkaja taotlema. “Kolm aastat saad raha selle eest, et tallad rohtu ümber taime,” tõi Humal näite.

Ilus lank ja eelarvamused Eeskujulikul raielangil on näha, millele tasub rõhku panna: kokkuveoteid ei tehta sirgelt, mets on ühtlase tihedusega, kasvavaid puid ei rikuta, samas oksad võivad jääda ka laiali.

“Siin on mets ilus ühtlane ja kokkuveotee läheb nagu uss õuna sees,” kirjeldasid päeva korraldajad Saaremaa Metsaühistu partnerfirma tehtud tööd. Ülestöötaja oli oksad kogunud vaaludesse. Juba mõne aasta pärast on raiejäätmed kõdunenud ja metsaalune sile.

Raiesmik on ilus siis, kui kännud on madalad, nõustus Humal, kuid juhtis tähelepanu: sellise tulemuse saab lumeta metsas. Paksu lumega jäävad paraku kõrgemad kännud, sest harvester ei suuda pead läbi lume suruda. See ei ole metsa ülestöötaja süü ega lohakus.

Hooldusraiest ei tasu raha loota 30–35 aastat pärast metsa istutamist tuleb omaniku jaoks esimene aeg, kui metsast saab ka puitu. See ei tähenda aga tulu. Kaido Humal: “Hooldusraie pole koht, kust raha võtta. Eesmärk on, et mets jääks ilus.”

Ta selgitas, et hooldusraiel ei saa ette ütelda kindlaid rahasummasid. Näiteks

metsaomanik

sarapuuvõsaga

SAAREMAA METSAÜHING

Pildil on näha, kuidas seemnest tulevad kenad männitaimed.

Kõrval kasvab haab nagu muru.

Küpse puu kasv jääb kinni.

Kännul on hästi näha, kuidas välimine kiht on n-ö toppama jäänud.

palgi kõverused on näha alles siis, kui puu pikali – kui on kahepoolne kõverus, läheb palk praagi hulka. Väga palju sõltub ka raiemehe tarkusest. Firmadega, kes lubavad hooldusraiest kindlat summat, soovitas Humal olla ettevaatlik – võib juhtuda, et mets narritakse ära.

Saaremaa Metsaühing maksab hooldusraiet tegevale harvesterijuhile tunnipalka. “Hind on kõrge, sest masin kogu aeg käib. Tihu siit ei tule, aga metsapilt jääb ilus.”

Harvendusraielangil tegi Humal kokkuvõtte: 20 hektarilt 750 tm puitu – kütet, paberipuitu ja ka palki.

Töömeestele makstakse harvendusraietel tihumeetri järgi. Siin tuleb arvestada, et harvendus on lageraiest pea

Kõrged kännud, aga mis teha...

Suure lumega ei suuda harvester madalalt lõigata.

poole kallim: ca 19 €/tm lageraie keskmise, 11 €/tm kõrval. Kindlalt tasub eelistada korralikku ja kallimat tegijat odava hinna pakkujale – kogemused näitavad, et “puudujääva” raha võtab odav tegija ikkagi kusagilt. Näiteks ei näidata kogu saadud puidutihu, tehakse kallimast palgist paberi peal paberipuu vms.

Metsaühingu esindajad leidsid, et era­metsandusel on vaja jõuda sama täpsuse ja tõhususeni, mida riigimetsas

Kolm soovitust • Telli metsamajandamiskava (inventeerimine). Metsaseaduse varsti jõustuvate muudatuste järgi ei ole see vähem kui 5 ha omanikele kohustuslik, kuid tasub ikkagi ette võtta, sest nii on endal hiljem mugavam.

Kui andmeid pole, tuleb raietööde eel teha taksaatoritööd ja metsateatise vormistamisega läheb nii rohkem aega.

• Planeeri tööd aegsasti ette. Metsaühistult töid tellides võiks olla varuaega vähemalt pool aastat – nii saab ühistu korraldada tööd omaniku jaoks võimalikult tulusalt (näiteks tellida töid ühe piirkonna mitmel kinnistul korraga). Planeerides raiet, tasub kohe läbi mõelda ka uuendamine.

• Usalda korraliku töö tegijat. Metsatöödele on võimalik leida väga häid tegijaid. Ei maksa vaadata ainult hinda, sest keskmisest odavama hinna pakkuja võib osutuda ka ebaausaks. Hea tegija tunneb ära tema varem tehtud korraliku töö ja varasemate klientide rahulolu põhjal.

Allikas: Saaremaa Metsaühing

näeb − nii oleks majandamine omanikule tulukam. Riigimetsas töötavad harvesterid tarkvaraga, mis näitab puidukoguse ära +/−4% täpsusega.

Suurte tööde ja koguste puhul on kuluefektiivsus suurem, samuti on puidu ostja valmis suuremate koguste eest paremat hinda pakkuma. See on ka põhjus, miks erametsanduses käib ühistegevuse tähtsustamine. Saarlased on metsaühistu kaudu puitu ühiselt müües jõudnud mahtudeni, kus ostjad pakuvad head hinda ja ei püüa kusagilt “lõigata”. Üksi väikest kogust müües võib omanik leida end fakti ees, et kas oled nõus koorma eest 15–20% vähem raha saama või vii puit koju tagasi. Suur hinnavahe võib üksi tegutsedes tekkida ka erisortidega – kui kasepakku on vaid paar-kolm tihu, pole seda kuhugi panna ja hinnaline pakk läheb kütte või paberipuidu hulka.

Metsaomanikele oleks suureks abiks, kui raiejäätmed ja oksad rakendust leiaks. Saarel töötab küll võimas hakkpuidukatlamaja, aga hetkel on suur varu raiejäätmeid ees ja lisakoguseid pole kuhugi panna. sinu mets

november 2013

7

metsaomanik

Sertifikaat on metsaomanikule kasulik KRISTEL ARUKASK

KRISTEL ARUKASK

Eesti Erametsaliidu projektijuht

Puiduturul on märgatavalt kasvanud nõudlus sertifitseeritud puidu järele.

M

etsa sertifitseerimise süsteeme on mitu, kuid praegu tuleb juttu just PEFC süsteemist, kuna Eesti Erametsaliit on sellega seotud. PEFC* on ülemaailmselt levinud ja tunnustatud säästliku metsamajandamise hindamise süsteem, mis sai alguse 1999. aastal Euroopas. PEFC sertifikaat tunnistab, et metsaomanik majandab oma metsi ökoloogiliselt, sotsiaalselt ja majanduslikult tasakaalustatult.

Eesti Erametsaliit sai PEFC rühmasertifikaadi 2010. aasta alguses, mil rühmaga oli liitunud 44 metsaomanikku, kel kokku 54 000 ha metsamaad.

Huvi aina suurem Mitu aastat oli PEFC sertifikaadi omamine metsaomanikule pigem võimalus näidata, et ta majandab oma metsi kestlikult, kuid tänavu on sertifitseerimine uue hoo sisse saanud. Seda näitab seegi, et liidu rühmasertifikaadiga ühinenute metsamaapindala on kasvanud 54 000 hektarilt 75 000 hektarile. Metsaomanike huvi sertifikaadi vastu on kasvanud ühelt poolt kindlasti seetõttu, et puidu kokkuostjad maksavad sellega seoses hinnalisa. Teisalt on turul nõudlus PEFC sertifitseeritud puidu järele suurenenud.

See kasv on nähtav terves Euroopas.

Sertifitseeritud puidu eelistamise üks põhjus on, et ka puidu kokkuostjad ja

8

sinu mets

november 2013

Kraav PEFC serditud metsas.

töötlejad on uuendanud oma keskkonnastandardeid. Märgilise tähendusega on, et tänavu hakkasid puidu kokkuostjad PEFC sertifitseeritud paberipuidu eest metsaomanikele maksma eurost hinnalisa.

Tähendab ka kohustusi Lisaväärtuse Eesti Erametsaliidu rühmasertifikaadile annab see, et hiljuti sai endale PEFC tarneahela sertifikaadi Eesti Puidumüügikeskus. Tänu sellele on võimalik müüa Eestist välja 100% sertifitseeritud puitu ehk teisisõnu saab turul tegutseda nii, et sertifikaadiga on kaetud kõik tarneahela etapid metsast kuni tooteni välja.

Metsaomanikul tasub arvestada, et sertifitseerimine ei tähenda ainult paremat puiduhinda, vaid sellega kaasnevad ka kohustused ja rahaline väljaminek. Sertifikaat sisuliselt ju tähendabki, et metsaomanik võtab oma metsa majandades vabatahtlikult endale rohkem kohustusi ja piiranguid.

Sertifikaadi omamine on metsaomanikule hea võimalus näidata ühiskonnale, et ta majandab oma metsi säästlikult ja vastutustundlikult. Teisalt annab sertifikaat metsaomanikule kindlustunde, et ebasoodsates majandustingimustes on tal oma puitu müües eelis. *Programme for Endorsement of Forest Certification Schemes

Kuidas PEFC sertifikaati saada?

• Et liituda Eesti Erametsaliidu PEFC rühmasertifikaadiga, tuleb täita avaldus, mille blanketi leiab Eesti Erametsaliidu kodulehelt www.erametsaliit.ee.

Allkirjastatud avaldus tuleb koos metsamaa-andmetega saata Erametsaliitu.

• Pärast avalduse saatmist võetakse metsaomanikuga ühendust ja lepitakse kokku esmane sisekontroll. Sisekontrolli tehakse selles maakonnas, kus metsaomanikul on kõige rohkem metsa. Kontrolli pindala sõltub metsamaa pindalast – mida suurem see on, seda suuremat pinda hõlmab ka kontroll.

• Metsaomanikul tuleks arvestada, et sisekontrolliks kulub enamasti terve päev, kuna kontrollitakse metsamajandusega seotud dokumente (metsamajanduskava, lepingud, metsamaterjali müügi dokumendid jne) ning käiakse ka metsas metsamajanduslikke töid vaatamas.

• Pärast sisekontrolli teeb Eesti Erametsaliidu rühmasertifikaadi kontrollrühm vastavalt kontrollitulemustele otsuse, kas võtab metsaomaniku rühmasertifikaadi liikmeks.

• Sertifitseerimine maksab metsaomanikule 0.26 €/ha. Liikmemaksu makstakse igal aastal.

• Enne PEFCga liitumist tasub küsida erametsaliidust standarditeksti, et tutvuda nõuetega, millega arvestama peab.

Lisateavet leiab www.erametsaliit.ee

metsaomanik VIIO AITSAM

Kooritud, kuid sel pildil on koorijaks olnud äike.

Vintske toht on tüve kaitsja Kas ja millistel tingimustel tohib kasutada elusa kase tohtu?

K

asetohu kasutamine käsitööks on Eestis elavnenud ja tohust kõneldakse, kui jutuks on näiteks ehitus vanade tavade järgi. Kasetohu kasutamist on hoogustanud ka teadmised-oskused, mis saadud Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonnas.

Seadusest otsesõnu ei leia Kasetohu headest omadustest (nt hüdroisolatsioon) leiab siit-sealt teavet ja mõned kasutajad levitavad oma interneti-kodulehtedel ka, millal just on parim aeg tohtu võtta. Ent kuidas seda materjali tohib koguda?

“Metsaseadus kasvava kase koore eemaldamist otseselt ei reguleeri,” ütleb keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Ray Raiesmaa.

“Samas kirjeldab seadus metsakasutusõiguse kitsendusi (§ 35) ja omaniku kohustusi metsa majandamisel (§ 42).”

Ray Raiesmaa viitab, et § 42 lõige 1 ütleb üheselt: metsaomanik on kohustatud jälgima metsa seisundit. Omanik peab majandama ja lubama oma metsa majandada üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi, ei kahjusta geenifondi, metsamulda ja veerežiimi /.../, ei loo eeldusi tuulekahjustuste tekkeks või seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks...

“Seega, kui koore eemaldamine võib tuua kaasa eeldused seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks, siis ei saa selline

tegevus olla lubatud ka mitte omaniku enda metsas, rääkimata võõrast metsast,” ütleb Ray Raiesmaa. “Õigusaktid otse kasetohu kohta ei ütle midagi, kuid metsa kõrvalkasutus ei tohi kahjustada metsapuid, see on neis kirjas küll,” kinnitab ka Luua metsanduskooli õpetaja Vello Keppart. Tema rõhutab ka head tava.

“On hea tava, et elusaid puid ei kahjustata. Ainult tohu pärast puud raiuda ei ole ka mõttekas. Seda võib nimetada nii-öelda talumehetarkuseks või loodusvara aruka kasutuse juhiseks,” ütleb Keppart.

Vahetult enne raiet Viljandi kultuuriakadeemias rahvuslikku käsitööd õppinud Andres Ansper, kes kasetohust tooteid valmistab hobi korras, räägib, et ta kogub küll tohtu kasvavatelt puudelt, ent seda lankidelt, mis on raiesse määratud.

Andres Ansper eelistab kasvavaid puid just sellepärast, et ülestöötamine rikub tema sõnul tohtu liialt. Ta lisab ka, et tohu võtmine on üsna vaevaline tegevus.

“Kui kasvavalt puult, siis peab ikka väga kiiresti sinna raie peale tulema,” ütleb omalt poolt metsaomanik Raivo Karpender, kes on näinud, kui ruttu metsatöödel kogemata vigastatud koorega kase tüvesse mädanik sisse tuleb.

SM

EINO LAAS

Eesti Maaülikooli õppejõud

Hea metsamajanduse tava ütleks, et kasvavatelt puudelt koort ei võeta (kaasa arvatud kasekoore välimist kihti – tohtu). Metsaseltsi lapsemeelne “hea tava” muidugi nii kaugele ei jõudnudki.

Nõukogude ajal võis tohtu varuda vaid langetatud puudelt. Ka tänapäeval ei koori metsaga tegelejad tohtu kasvavatelt puudelt, välja arvatud lähemal ajal raiesse minevad, nt harvendusraieks märgitud väljaraiutavad puud. Harvendusraieealisi kaasikuid on meil aga küll.

Ettevaatlikult opereerides saab koorekambiumi säilitada. Huvitav, kas tänapäevased varujad tagasisidet on käinud ka otsimas...

Inimnaha põletusastme järgi teavad arstid, kui suure kahjustusprotsendi puhul pole enam lootust. Tohuga on analoogne olukord: tohu koorimise järel suureneb puu gaasi- ja veevahetus tüve kaudu, lisaks võimendab seda koorimise järel tumedaks muutunud tüve kuumenemine, võrreldes valge tüvega.

Tohu koorija võtab puult ära kaitsekihi mitmesuguste nakatajate vastu.

Tartu külje all Jänese matkaraja ääres olid varem lõkketegijad tohtu koorinud ja minu silmale olid sellised mustaks muutunud tüved õõvastavad teiste kaskede hulgas.

Huvitav üldse, kuidas püsti olevalt tüvelt suuremat kogust pehmet tohtu saadakse? Vanemal arukase tüvel algab alt korbastumine, kõrgemale annab ronida.

Muidugi ei saa harvesterilõikusest töötlemiseks kasetohtu ega õiget palkmaja palki, seda saab vaid heast mootorsaelõikusest.

Konkurents kasetohule läheb suuremaks, kui meil hakatakse tohust eraldama betuliini ja teisi komponente. sinu mets

november 2013

9

metsaomanik

Mida on näidanud esimesed kuud uue jahiseaduse aegsete jahindusnõukogudega?

VIIO AITSAM

Aeg on üksmeelt õppida Põdra Põdra söödud söödud männinoorendikus. männinoorendikus.

V

astloodud jahindusnõukogude töökorras on ilmnenud mitu tõsist puudust. Neist põhiline, mida veidi kritiseerida tahaks, on nõue otsuseid langetada konsensuse alusel.

Jahimehed mäletavad eelmise jahiseaduse sätet, et juhul kui jahipiirkonna kasutaja on täitnud talle määratud jahi­ ulukite kasutusmahud, ei ole ta enam vastutav ulukite tekitatud kahjustuste eest. Sest kellegi maa peal elavad ju ka need metsloomad, kes ulukipopulatsiooni säilimise ja hea käekäigu huvides küttimata peavad jääma.

Praeguses seaduses midagi sellist enam pole ja nii mõnegi jahiseltsi pea kohale võivad kerkida mustad pilved, kohati kardetakse lausa pankrotti.

Algul tundus, et jahindusnõukogudest võib laialiminekuhirmus jahiseltsidele saada midagi päästerõnga taolist, sest oleks ju loogiline, et kui jahimehed ja maaomanikud ühise laua taga kasutusmahud kokku lepivad, on hundid söönud ja lambad terved ning vastastikused nõuded langevad ära.

Nii siiski ei läinud. Kuigi hea seegi, et jahindusnõukogu kui selline üldse seadusesse sisse kirjutati: on vähemalt teoreetilinegi kokkuleppimise koht olemas.

Kui lugeda jahindusnõukogude töökorda, torkab aga silma üks esmapilgul

10

sinu mets

november 2013

PAULI SAAG

Tartu Jahindusklubi

väga hea ja üllas säte: nõukogu otsused võetakse vastu konsensuse alusel. Sellega oleks justkui tagatud, et kellelegi ei saa “kambakat” teha. Kui ikka ühele jahindusnõukogu liikmele teiste ettepanekud täiesti vastuvõetamatud on, saab neile veto peale panna.

Igas maakonnas on oma jahindusnõukogu ja igas nõukogus on maksimaalselt kaheksa liiget. Isegi arvesse võtmata kurikuulsat eestlase iseloomu, on vist palju loodetud, et sellise inimeste hulga peale ei teki ühtegi nii tulist vaidlust, et vetoõiguse liiga entusiastliku kasutamise tõttu mõni jahindusnõukogu vähemalt ajutiselt töövõime kaotab.

See on mõtlemise koht. Seda enam et siiani pole konsensuse vajadust tegelikult põhjendatud. Sellest nõudest kerkib hoobilt järgmine probleem: mis saab siis, kui jahindusnõukogu ei suuda mõistliku aja jooksul kasutusmahtusid

kokku leppida? Loogiline oleks, et sellise olukorra tarvis leidub jahiseaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides mõni paragrahv. Paraku mitte.

Keskkonnaministeeriumi esindajate väljendatud seisukoht on, et sellisel juhul jahipidamine ei alga. Aga kuidas siis edasi? Ilmselge on, et sellisel juhul ulukikahjustused suurenevad, aga kes siis peaks kahjud kandma? Kas tõesti jahimehed, mis sest et nad ei saa veto puhul ulukikahjustuste vältimiseks suurt midagi ette võtta?

Samas juhul, kui maaomanik on keelanud oma kinnistul jahipidamise, jahimees ulukikahjusid hüvitama ei pea.

Mis on neil kahel olukorral vahet?

Mis saab siis, kui jahipiirkonna kasutaja alustab ikkagi küttimist, ehkki kasutusmahtusid pole kokku lepitud? Ka siin ei õnnestu seadusest välja lugeda konkreetset sanktsiooni.

metsaomanik Mis on jahindusnõukogu?

• Uue jahiseaduse alusel moodustati igasse maakonda jahindusnõukogu, mille ülesanne on korraldada regionaalset jahindustegevust. Nõukokku kuuluvad nii maaomanike, jahimeeste kui ka riigi esindaja ja neis on kokku kuni kaheksa liiget.

• Jahindusnõukogu teeb keskkonnaametile ettepanekuid pruunkaru, hundi ja ilvese küttimise korraldamiseks; lepib kokku põdra, punahirve, metskitse ja metssea küttimise mahu ja struktuuri; teeb vajadusel ettepanekuid jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks, jahipiirkonna piiride muutmiseks; võtab seisukohti jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise kohta.

• Igal maaomanikul ja jahimehel on võimalus oma esindaja kohalikus jahindusnõukogus üles otsida ja teha asjade kohta oma ettepanekuid.

• Jahindusnõukogude ja nende liikmete kohta leiab teavet keskkonnaameti kodulehelt www.keskkonnaamet.ee ja seal on avalikustatud ka kõik jahindusnõukogude koosolekute protokollid.

Allikas: keskkonnaamet

Mis on konsensus?

• Konsensus – üksmeel, enamuse arvamus või üldine kokkulepe otsuste vastuvõtmisel, mis eeldab vastuhäälte puudumist.

• Jahindusnõukogude töökord näeb ette, et otsused langetatakse konsensuse alusel.

• Töökorras on öeldud, et kui nõukogu ei saavuta konsensust, toimuvad osapoolte vahel konsultatsioonid kokkuleppele jõudmiseks.

• Erandlik on asi suurkiskjate puhul. Töökorras on öeldud, et kui nende küttimises nõukogu mõistliku aja jooksul konsensust ei saavuta, teeb otsuse hoopis keskkonnaamet.

Allikas: “Eesti keele seletav sõnaraamat”, keskkonnaamet

AIRA TOSS

Hiiumaa jahindusnõukogu liige, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees

I

kka teeb natuke kurvaks see, kui jahimehi püütakse maaomanikega hirmutada. Ju siis veel on vaja aega, et jahimeeste juhid igas Eestimaa piirkonnas mõistaksid, et see maa, millel nemad oma hobiga tegelevad ja paljudes piirkondades ka jahiturismi kui ettevõtlust arendavad, kellelegi kuulub.

Eks iga paradigma muutus tahab aega, seega ei maksa olukorda ka üle dramatiseerida.

Võtan maha selle hirmu, et maaomanike esindaja saab jahindusnõukogus esineda oma “isikliku arvamusega”. Ei saa, see ei ole lihtsalt võimalik. Jahindusnõukogudes on kõik liikmed esindamas organisatsioone, ja kui ikka ühe maakonna esindaja peaks liigselt probleeme tekitama ning soleerima, siis arusaadavalt jääks tema karjäär jahindusnõukogus lühikeseks – selline keeruline persoon lihtsalt kutsutaks tagasi. Ei taha

Mis õigused on maaomanikel?

• Üldisemalt on maaomanikul õigus korraldada oma maal väikeulukijahti; sõlmida kokkulepe jahindustegevuse korraldamiseks oma kinnisasjal; seada oma maal jahipidamiseks tingimusi või jahipidamine keelata.

• Otsesemalt jahindusnõukoguga seotud õiguseks on algatada jahipiirkonna kasutaja väljavahetamine (kui on olemas teatud hulk liitujaid, läheb algatus just nõukokku arutada); teha jahindusnõukogule ettepanekuid jahipiirkonna piiride muutmiseks.

Allikas: jahiseadus

ükski organisatsioon oma nime määrima riiukukke.

Meeldiv on tõdeda, et lõppeva aasta jahindusnõukogud jõudsid kõikides maakondades konsensuslike kokkulepeteni, ei tekkinud patiseisu, et jahiperiood juba käib, aga jahindusnõukogu ei ole veel otsuseni jõudnud. Mõnes maakonnas kulus rohkem aega, mõnes vähem, piirkonnad ju ongi Eestimaal erinevad.

Olles ise maakondliku jahindusnõukogu liige, olen näinud, kuidas esimesele küllaltki emotsionaalsele koosolekule järgnesid juba palju konstruktiivsemad.

Läbirääkimiste oskust on vaja harjutada kõikidel osapooltel, nii maaomanikel, jahimeestel kui riigi esindajatel.

Uus jahiseadus on lõpuks ometi viinud selleni, et ulukite arvukuse määramisel võetakse kuulda nende häält, kelle osaks on ulukipopulatsiooni toita.

Ulukite “ülekarjatamine” ei saa olla jätkusuutlik tegevus.

Konsensust kui otsusele jõudmise protsessi ei maksa peljata. Konsensusega püütakse saavutada kõigi osapoolte huvide parimat lahendust, ja parim jahindus saabki olla vaid sellisel juhul, kui mõlemad asjaosalised on rahul – nii jahimehed kui maaomanikud.

Konsensuse saavutamine algab lugupidavast suhtumisest iseendasse ja teistesse osapooltesse. sinu mets

november 2013

11

jahimees

Jahinaiste võõristajad on võhikud...

Enamasti hakkavad naised jahinaiseks mõne jahimehest pereliikme mõjul.

E

estis on üle 300 jahinaise. Küsimustele vastavad neist kolm: Triin Roostfeldt-Allas, Aili Popp ja Marika Ein. Mis oli teie jahinaiseks hakkamise peamine ajend?

Triin: Ei olnudki üht peamist ajendit. Olen alates 12. eluaastast tegelnud laskespordiga. Nii mu isa kui vend olid/ on jahimehed. Käisin vennaga koos jahil alates 14. eluaastast. Kui sain 16, ütles ta, et saan taotleda jahitunnistust ning selleks pean minema koolitusele. Kuna olin õpilane ja endal sissetulekut ei olnud, siis lubas ta, et tasub koolituskulud tingimusel, et teen eksamid paremale tulemusele kui tema. Ja et kui mul see ei õnnestu, pean koolituskulud temale hüvitama.

See oli justkui eesmärk omaette. Samas ma ei teadnud, et ta tegi eksamil vaid ühe vea. Õnneks ei teinud mina ühtegi.

Seejärel võeti mind vastu Haapsalu Jahiseltsi. Tol hetkel olin umbes saja meesliikme kõrval ainuke naine. Nüüd on meie seltsis naisi juba kolm. See on olnud asjade loomulik käik. Enamik naisi on jõudnud jahindusse kas isa, mehe või muu pereliikme eeskujul. Muidugi on ka erandeid, kuid need pigem kinnitavad reeglit.

Marika: Minu vanaisa oli ning isa, mees ja poeg on jahimehed. Jahindusel on suur osa meie elus. See oli loomulik, et minust jahinaine kasvas.

Aili: Ajend oli anda oma panus loomade arvukuse regulatsioonile.

12

sinu mets

november 2013

Mis jahinduses kõige rohkem meeldib?

Triin: Taas ei saa tuua välja üht konkreetset asja. Või kui, siis seda, et meeldib looduses olla. Olen looduslaps. Maal kasvanud, mööda metsi ja põlde ringi kolanud sellest ajast peale, kui jalad alla sain. Jahindushuviline peab olema loodusesõber. Muidu on aga jahindus hobi nagu iga teine. Eks hobisid ole ekstreemsemaid ja vähem ekstreemsemaid, kuid see ei tee üht või teist hobi teistest paremaks või halvemaks. Paremad-halvemad on need inimeste peas, kus stereotüübid mõttemaailma solgivad.

Marika: Mets. Mulle meeldib looduses käia. Metsas saab iga inimene olla koos omaenda mõtetega, seal valitseb rahu ja pole taustamüra, mis meid muidu kogu aeg ümbritseb.

Aili: Kindlasti üks asi on looduses viibimine ja selle tundmaõppimine, ilma milleta oleks jahipidamine keeruline.

Tuleb ju teada loomade liikumist ja käitumist.

Kui tihti teil on tulnud kokku puutuda suhtumisega, nagu oleks jahti pidav naine midagi sobimatut?

Triin: Tegelikult ei olegi. Üllatutakse küll, kui ütlen, et olen jahinaine. Negatiivsed kommentaarid jäävad pigem foorumitesse ja internetiartiklite sabadesse. Ütleme nii, et need, kes nõnda arvavadki, ei julge seda otse välja öelda, vaid ümber nurga ja teatud seltskonnale. Eks see ütle ka nende endi kohta midagi.

Samas jahinaine ei ole enam ammu midagi eksootilist või ekstreemset. Eestis on umbes 300 jahitunnistusega jahinaist ning lisaks veel suur hulk asjaarmastajaid. See teeb märkimisväärse protsendi jahimeeste koguhulgast. Sama arvuline suhe on ka naaberriikides. Kui ongi näpuga näitajaid, siis sõnum neile oleks: saage sellest üle.

Marika: Mina pole sellist suhtumist eriti kohanud. Olin Valgamaal teine naine, kes endale jahipaberid sai.

Aili: Mitte väga tihti, aga jah, on tulnud ette küll, eriti nende suust, kes ise ei pea jahti ega ole jahimehed. Nende arvates naised ja relvad ei käi kokku. Naiste koht peaks olema köögis supipoti taga!

Kui võtta aluseks maailma mastaap, siis naised on võistlusspordis saavutuste mõttes paremad laskjad kui mehed. Ja ei tohiks alahinnata ka jahinaisi, kelle tabavusprotsent ei jää alla meeste omale – pigem on vastupidi.

jahimees MARLEEN EIN

(Aili Popp on Eesti parim jahilaskur naiste klassis ja esikolmikus nii mõnegi võistluse üldarvestuses. – Toim.)

Mida tahaksite näpuga näitajaile ütelda? Hetkel näib me ühiskond olevat seal, kus näiteks snaipernaine või ka veristamistega toime tulev taluperenaine on pigem tunnustatud, kuid jahinaisele kiputakse kõõrdi vaatama. Ennustage, millal ja mis tingimustel see võiks (normaalseks) muutuda?

Triin: Suurt midagi ei taha ütelda, kuna otse mulle pole ütlemas käidud.

Avaldan oma arvamust siis, kui seda küsitakse.

Eks see ole teatud laadi silmakirjalikkus ka nendel näpuga näitajatel.

Elame ju vabas ühiskonnas, kus kõik võivad oma arvamust avaldada, kuid samas peaks sellega võrdset sammu astuma ka tolerantsus. Teistes vald-

kondades hakkame juba vaikselt sinnapoole liikuma...

Ehk võtab see lihtsalt aega, kuniks mõttega harjutakse. Naiste ja meeste vahel peaks olema siiski võrdsus.

Ilmselt pole see ühiskond veel valmis asju sugudeüleselt arutama. Terviku moodustavad naine ja mees koos – see võiks minu meelest kanduda ka jahindusse.

Ennustamisega ma ei tegeleks. Iga asi võtab aega – mõni vähem, mõni rohkem. Lõpuks loksub kõik paika.

Ilmselt ka see teema on nagu tee, mis peab kõigepealt lihtsalt “natuke tõmbama”.

Marika: Kui keegi arvab midagi asjadest või olukordadest, millest ta midagi ei tea, siis pole dialoogil alust.

Ma väga hindan inimesi, kellel on oma arvamus ja seisukohad, aga need saavad kujuneda, tuginedes teadmistele ja praktikale. Ma ei ole kokku puu-

Naiste jaht 2013 Põlvamaal.

Pildil esiplaanil (vasakult): Aili Popp, Marika Ein, Lilian Leetsi ja Triin Roostfeldt-Allas.

tunud inimestega, kes oleks naisi jahinduses kuidagi nähtuseks pidanud.

Küll lugesin kord netikommentaatorite arvamust jahindusest ja ütlen ausalt, et rohkem ei loe – piinlik oli inimeste rumaluse pärast. Soovitan neil inimestel tulla välja lõputult suurest ja anonüümsest virtuaalmaailmast.

Avastage see väike ja armas reaalmaa­ ilm, kus on toredad inimesed ja palju positiivsust pakkuv looduskeskkond.

Kui vaadata laiemalt ühiskondlikul tasandil, siis kindlasti on oluline kuvandi kujundaja televisioon ja ajakirjandus. Tänapäeva urbaniseerunud ühiskonnas võõranduvad kahjuks inimesed aina rohkem loodusest ja minetavad oskused hakkama saada linnakeskkonnast väljaspool. Oleme olukorras, kus juba hakatakse linlasi looduskeskkonda integreerima.

Vaatasin imestusega televiisorist uudist, kuidas Kumus avati sel kevadel tore pottidesse paigutatud näitus “Aedade järelelu”. See näitab, et suur osa linnas elavatest inimestest on võõrandunud looduskeskkonnast. Sellest erinevusest tulenevalt kujunevadki eri arusaamad ja seisukohad.

Ennustamine pole minu tugevaim külg. Olen veendunud, et meedial on positiivse kuvandi loomisel peamine roll. Negatiivne arvamus on kujunenud teadmatusest.

Aili: Näpuga näitajatele tahaks öelda, et ei maksaks võtta sõna sellistel teemadel, millega ei olda kursis ning mida pole suudetud tõestada. Ühtegi naist, kes on läbinud jahikoolituse ja eksami, ei tohiks kunagi alahinnata ega tema peale viltu vaadata, sest sellist sammu ega otsust nagu jahinaiseks hakkamine pole ta teinud üleöö. Tavaliselt on need viltu vaatajad peamiselt linnainimesed, kes hangivad oma söögivarud kaubanduskeskustest ega tea, mil viisil ja kuidas lihatooted sinna saavad. Küsiks siis nii, et kui tihti on poleemikat tekitanud farmides kodusigade tapmine?

Normaalseks muutub olukord siis, kui need inimesed, kes on jahipidamises võhikud, ennast ses valdkonnas harivad.

SM sinu mets

november 2013

13

jahimees

Kiskjaid ei saa liialt ANDRES LILLEMÄE

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi asetäitja, suurkiskjate töörühma liige

S

uurkiskjad on kõneaineks mitte ainult meil, vaid terves Euroopas, kui mitte öelda, et kogu maailmas. Meiegi oleme seda teemat käsitlenud korduvalt nii ajakirja Eesti Jahimees kui ka Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehe veergudel. Korraldasime sel teemal ümarlaua.

Osaleme ka laiemas arutelus, mis käimas Euroopa Liidu tasandil. Üleeuroopalise jahimeeste organisatsiooni FACE* kokku kutsutud koosolekul, mis oli tänavu veebruaris Brüsselis, osales meilt Harri Valdmann. Koosoleku siht oli teha Euroopa Komisjonile ettepanekuid õigemaks suurkiskja-poliitikaks.

Ei mahu ära Kogu probleemi olemus taandub ütlusele “hundid söönud, lambad terved”, ja seda kõige otsesemas mõttes. On jõutud arusaamisele, et senine suurkiskjate totaalne kaitse ei ole olnud tõhus. Salaküttimine lokkab üle Euroopa (sellest rääkis ka ELi keskkonnavolinik Janez Potocnik FACE 35. juubeliassambleel). Mitu hundi ja ilvese asustamise projekti Kesk-Euroopas on ebaõnnestunud ja selle suurim põhjus on eluruuminappus. Suurkiskjatel lihtsalt ei ole

Suurkiskjate töörühm • Tõnu Traks, keskkonnaministeerium • Peep Männil, keskkonnaagentuur • Leelo Kukk, keskkonnaamet • Tõnu Talvi, keskkonnaamet • Jaanus Remm, Eesti Terioloogia Selts • Andres Lillemäe, Eesti Jahimeeste Selts

14

sinu mets

november 2013

Suurkiskjad põhjustavad peavalu terves Euroopas. urbaniseerunud, inimesi täis maastikul enam kohta. Teine senise tegevuse sobimatuse põhjus on loomakasvatusele tekitatavad kahjud, mis ulatuvad miljonitesse eurodesse, ja kolmas teistele metsloomadele tekitatav kahju. Ühes Šveitsi kantonis suutsid sinna asustatud ilvesed näiteks lühikese ajaga viia mägikitsede populatsiooni nulli.

Valusaks teemaks on osutunud ka see, et hundid murravad koeri. Ammu on teada, et nende saagiks langevad metsas jahikoerad, kuid nüüd käivad võsavillemid asulates koeri murdmas. Kui ikka bolonka, puudel või kollikoer Lassy lamab koduhoovis tükkideks kistuna ja laste silmavett ei jõua enam keegi ära mõõta, läheb ka kõige rohelisema vaatega pereisal käsi rusikasse.

Kuigi koduloomade (kõige rohkem murtakse lambaid) puhul makstakse kompensatsiooni, ei kata see kõiki kahjusid. Hundiaedade ehitamine või karjakoerte muretsemine on kallid ettevõtmised.

Soomes viiakse lapsi taksode ja autodega kooli, kuna hundid jalutavad keset päeva külades... Ja suurkiskjatele on kuulutatud salajane sõda, milles Soome televisiooni andmeil on isegi mürki kasutatud.

Inimese ja suurkiskjate kooseksisteerimise projekti initsiaatoriks on kogu aeg olnud Euroopa Komisjon, kes on aga ka tõdenud: “Kui ei arvestata kõikide osapoolte vajadusi, siis on mõttetu suurkiskjatest Euroopa tasandil rääkida.”

Tänavu 26. juunil valmis saanud LCIE (Euroopa suurkiskjate initsiatiivgrupp) manifest räägib põhimõtteliselt sama.

Eriarvamused meilgi Kuidas on lood meil? Suurkiskjate ohjeldamist koordineerib keskkonnaministeeriumi juures tegutsev suurkiskjate

Hunt • Jahiaeg: peibutus- või varitsusvõi hiilimis- või ajujaht ning jaht piirdelippe ja jahikoera kasutades 1. novembrist jahiaasta lõpuni (Eestis algab jahiaasta 1. märtsil, lõpeb veebruari viimase päevaga).

• Praegusel jahihooajal: küttimis­limiidid määratakse maakonda­ de kaupa. Eesmärgiks on säili­ tada ligikaudu 20 pesakonna olemasolu aastaks 2014 ning et pesakonnad asuksid võimalikult ühtlaselt üle Eesti liigile sobivates elupaikades.

kaitset ja ohjamist korraldav töörühm.

Täiesti selgelt on töörühmas oldud jahimeestega eriarvamusel. Suurkiskja-poliitikat kujundasid kolm-neli meest vähemalt sinnani, kuni praegu tegutseva töörühma koosseis määrati.

Jahindus toetub kolmele jalale: majanduslik, sotsiaalne ja bioloogiline. Kui suudetakse asjale vaadata kompleksselt, on kõik omal kohal, aga niipea, kui eelistatakse mõnda neist, läheb tasakaal paigast ära ja tekib kaksikmoraal. Ulukiseireosakond keskkonnaagentuuris on üksus, kus inimesed saavad seiramise eest palka. Aga kui enne jahihooaja algust ei suudeta meile öelda, kui palju meil suurkiskjaid on...? Õnneks on praegusel töörühmal häid mõtteid ja palju tahet midagi ses vallas korda saata, et probleeme oleks vähem *FACE = The Federation of Associations for Hunting and Conservation of the EU

jahimees

soosida

INGMAR MUUSIKUS

INGMAR MUUSIKUS

Karu

• Möödunud aasta seireandmete alusel prognoositi tänavu sügiseks hundi arvukuse jäämist enam-vähem eelmise aastaga samale tasemele. Ruutloendus näitas arvukuse kerget jätkuvat langustrendi. Kahjustuste hulk on võrreldes eelmise aasta sama ajaga märgatavalt kahanenud.

• Tänavuse küttimise limiit on esialgu 77 hunti (sellest 67 limiidi I osa ja 10 erilubadega). Limiidi teine osa määratakse sõltuvalt lumeoludest ja jooksvalt kogutud informatsioonist üldjuhul hiljemalt 1. jaanuariks 2014.

Maakonniti võib siin sõltuvalt olukorrast olla ka erinevusi.

Allikas: keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonna täiendatud ettepanek, milles on arvestatud ka suurkiskjate kaitse ja kasutamise töörühma viimatise koosoleku ettepanek

Ilves

RAIVO TASSO

• Jahiaeg (välja arvatud kutsikatega emailves): peibutus- või varitsusvõi hiilimis- või ajujaht ning jaht jahikoeraga 1. detsembrist jahiaasta lõpuni.

• Algaval jahihooajal: mitte üle 20 isendi.

Ilvese arvukus (pesakondade arv) oli juba mullu suurkiskjate kavas soovitatud erakorralise miinimumi lähedal.

• Juurdekasvuprognoosi mudelid näitavad ilvese pesakondade tänavuseks arvuks vastavalt 53 ja 57 pesakonda.

Ilvese arvukuse jätkuvale olulisele langusele viitab ka ruutloendus.

Erinevalt hundist, kelle arvukust tuleb kindlasti ohjata, ei ole vaja seda praegu ilvese puhul teha. Jahindusnõukogud otsustavad, kas konkreetses maakonnas ilvest tänavu üldse kütitakse.

Allikas: keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonna täiendatud ettepanek, milles on arvestatud ka suurkiskjate kaitse ja kasutamise töörühma viimatise koosoleku ettepanekuid

• Jahiaeg (välja arvatud poegadega emakaru): varitsusvõi hiilimisjaht 1. augustist 31. oktoobrini karu tekitatud kahjustuste piirkonnas.

• 2012. aastal registreeriti Eestis seirel kokku 62 sama-aastaste poegadega karupesakonda. Seega on karu arvukus viimastel aastatel näidanud kerget, kuid püsivat langustrendi. Samas on muutused maakonniti erinevad. Arvukus on jätkuvalt langemas Järva-, Pärnuja Raplamaal ning langustrendi on pööranud ka Jõgevamaa ja Lääne-Virumaa asurkonnad.

Karu arvukus on kasvanud Ida-Virumaal, ülejäänud maakondades on see jäänud enam-vähem samale tasemele.

• Karusid on Eestis praegu 600–650 isendit.

• Arvukuse langust saab põhjendada peamiselt küttimisega, mis on mõnel pool olnud ilmselt suurem kui kohaliku asurkonna juurdekasvumäär.

Küttimissurve karule on alates 2005. aastast pidevalt kasvanud.

• 2012. aasta jahihooajal kütiti kokku 55 ning aasta varem 53 karu. Kuna tänavuse suve seisuga on karu arvukus küllaltki lähedal suurkiskjate kaitseja ohjamiskavas soovitatud miinimumile (60 pesakonda), saatis tänavust jahti hoiatus, et juurdekasvumäärast suuremal hulgal karusid küttida ei tohiks.

• Leiti, et küttimismaht peaks olema tagasihoidlikum kui viimastel aastatel ja et peaks piirduma maksimaalselt 40 isendiga.

Allikas: “Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2013” sinu mets

november 2013

15

jahimees

Jahimehed on looduse hoidjad TÕNIS KORTS

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht

E

esti Jahimeeste Seltsi (EJS) juhatuse otsuse põhjal on 2013. aasta kuulutatud jahimeeste seas jahikultuuri ja -eetika aastaks.

Sellise otsuse põhieesmärk oli pöörata Eesti jahindusorganisatsioonide ja jahimeeste tähelepanu jahikultuuri ja -eetika tähtsusele kaasaegses jahinduses.

Läbi aasta kestnud ja kestvate ettevõtmiste abil on jahimehed saanud teavet ning teadmisi jahikultuuri ja -eetika oluliste aspektide kohta.

Lisaks seadsime endile ülesande anda ühiskonnale selge sõnum, et kõrge jahikultuur ja -eetika kuuluvad Eesti jahimeeste põhiväärtuste hulka.

Kestlik jahindus EJS organisatsioonina on sõnastanud oma põhiväärtused, mille alusel käib kestliku jahinduse arendamine. Kestliku jahinduse all mõistame sellist ulukite ja nende elupaikade kasutamist, mis ei sea ohtu bioloogilist mitmekesisust ega ole takistuseks selle taastumisele.

Kogu meie tegevus lähtub säästva arengu põhimõtetest, ulukiressursist ja sellest, mis on ulukitele hea. Ulukiasurkondade keskne jahindus eeldab, et ohjamist tehakse piisavalt suurtel aladel, ja seda eriti just suurulukite puhul.

Kestlik jahindus saab nii praegu kui ka tulevikus tugineda ainult teaduslikele alustele. Teaduslike järelduste aluseks saavad aga olla õiged loenduse ja küttimise andmed. Meie ülesanne on aidata neid

16

sinu mets

november 2013

Eesti jahimehed hoiavad kokku, näitab igasuvine kokkutulek, mis tänavu oli Raplamaal.

Ühe aastaga ei muuda maailma, kuid kannatab küll veidigi sättida oma suhtumisi. andmeid koguda, ning jälgida, et need oleksid õiged. Jahindusnõukogude kaudu osaleme küttimismahtude ja -struktuuride määramisel ning seega võtame endale ka vastutuse otsuste õiguse eest.

Samas on Eesti jahinduslik ühistegevus ise ka rahvuslik rikkus, mida tuleb hoida, see on osa meie kultuuripärandist ja traditsioonist. Eestis ei ole just palju selliseid organisatsioone, kus aukohal pole mitte majanduslik, sotsiaalne või muu edukus, vaid professionaalsed oskused ja kogemused looduse tundmisel. Jahijuhatajaks ning kütiliini ja aju vanemateks määratakse jahimehed eelkõige nende omaduste põhjal.

Jahimeeste kogukonnal on suur ühtsustunne. Kes seda ei usu, tulgu ja võtku osa meie iga-aastasest kokkutulekust, kus selles veenduda saab.

Eesti jahimehed austavad ulukite õigust elule ja toetuvad jahipidamisel ühiskonnas välja kujunenud eetilistele tõekspidamistele. Austus elusa looduse suhtes on terve moraali tunnuseks. Jahieetika tähendab eelkõige jahimeestel olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, seega on tegu omamoodi rakendusliku kutse-eetikaga.

Tasakaalu hoidjad Jahipidamine ei ole ammu enam ainult toiduvarumine, sport, kitsa grupi ajaviide, vaid seda tegevust loetakse kaasaegse keskkonnakaitse meetmeks. Ülemaailmse jahindusorganisatsiooni CIC pea-

assambleel 2013. aasta aprillis Budapestis rääkis IUCNi esindaja Rosie Cooney jahipidamisest keskkonnakaitsja pilgu läbi. Tema sõnutsi kestlik jahipidamine mitte ainult ei toeta looduskaitset, vaid ongi ise looduskaitse.

Maailma kogemus ütleb, et organiseerimata või halvasti organiseeritud jahipidamine võib kujutada endast suurt ohtu looduslikule mitmekesisusele. Riikides, kus ei ole korraldatud kestlikku jahipidamist, on laialdaselt ulukikahjusid, lokkab salaküttimine ja jahitegevuse vallas valitseb suur segadus. Cooney sõnul oleks äärmiselt mõistlik eelistada korraldatud jahipidamist, et vähendada konflikti looduse ja inimese vahel.

Samast konfliktist kõneles Budapestis ka Reinhold Messner Austriast, kes oma ettekandes rõhutas, kuidas meil on vaja säilitada ja taastada looduslikku ta-

jahimees KAROLIN LILLEMÄE

Muutuv mõttemaastik Jahimehed mitte ainult ei ole looduse tundjad, vaid neil on ka kultuuri ja looduse tasakaalu hoidmisel roll ning vastutus nendes suhetes korda luua. See on meie ülesanne, aga ka õigustus oma olemasolule siin maailmas.

Nii nagu toimuvad muutused suhtumises loodusesse, on muutumas

paradigma ehk mõtteraamistik ka jahinduses. Piltlikult öeldes on terves maailmas tendents urbaniseeruda ja loodusest kaugeneda, ning loodusega tihedasti seotud jahimeeste tasakaalustav roll aina kasvab. Me peame kõigepealt ise aru saama, et oleme väike, kuid tähtis osa praktilises looduskaitses, ja siis seda ka teistele kuulutama.

Kui kas või osa meist on jahikultuuri ja -eetika aastal veidi rohkem hakanud mõtlema kõigele sellele, on aasta eesmärk täidetud. Ühe aastaga ei muuda ju maailma, kuid kannatab küll veidigi sättida oma suhtumisi.

Meie teema-aasta võttis kokku konverents “Jahindus on looduskaitse osa”. Sõltumata sellest, mis saab 2014. aasta teemaks, jääb tänavune aktuaalseks ka edaspidi.

• Kuni 1905. aastani oli Eesti alal vähemalt 2500–3000 põtra, kuid 1905. ja 1906. aasta salaküttimiste tõttu langes nende arv tohutult ja 1907. aasta alguses võis neid leida kõigest mõnesaja isendi ümber.

• 1918. aasta loendamisel selgus, et endise Eesti kubermangu piires on kõigest 410 põtra ja endise Liivimaa selles osas, mis Eesti alale jääb, mitte üle 500–550 põdra.

• Esimese maailmasõja ja sellele järgneva revolutsiooni ajal hävitati niivõrd palju põtru, et Eesti Vabariigi alguspäevil leidus meil neid vaid 20 ümber.

• 1931. aasta: “Meil elutseb põder peamiselt Kesk-Virumaal, Tartumaal, Võrtsjärve ümbruses ja Pärnu-, Lääne- ja Järvamaa piiril. Saartel puudub ta juba läinud sajandi keskpaigast saadik.”

• 1938. aasta: “Eesti valitsus võttis põdrad erilise hoole ja kaitse alla. Tänu sellele on põtrade arv meil tõusnud juba kuni 200-ni.”

• 1953. aasta: “Põder on levinud üle kogu Eesti, välja arvatud läänesaared.

1953. aastal hinnati põtrade arvu 800– 900 isendini.”

• 1969. aastaks oli põtrade asurkond kasvanud mitu korda. Ametlikel andmeil oli põtru ligi 9000, kuid metsainstituudi hilisema prognoosi kohaselt 12 000.

• 1970. aastate teisel poolel oli põtrade arvukus Eestis arvatavasti läbi aegade suurim. Metsainstituudi hilisema prognoosi järgi pidi põtru olema vähemalt 17 000. Kuid võimalik, et neid oli isegi üle 20 000.

• 1991. aastal oli põtru ametlikel andmeil 12 800, tegelikult umbes 14 000.

• 2013. aasta: põtru on 2013. aasta kevadel hinnanguliselt üle 13 000 isendi.

Allikas: jahimeeste käsiraamatud 1924 ja 1938; Juhan Aul, “Kodumaa neljajalgsed” (1931); “Eesti NSV imetajad” (1957); Eesti Mets; keskkonnaagentuur VIIO AITSAM

sakaalu. Tema kodumaal Tiroolis on näiteks välja arendatud bioloogilisele mitmekesisusele tuginevad põllumajandus ja turism.

Samas leidub piirkondi, kus on rikutud näiteks suurkiskjate elupaigad nii, et loomi ei ole enam võimalik sinna ka taasasustada. Messner kommenteeris, et kahjuks meie intelligents tihti pole enam võimeline neist asjadest aru saama.

Põder ja aeg

sinu mets

november 2013

17

jahimees

Koprajaht on maaomanikejahimeeste rida INGMAR MUUSIKUS

Mida teha, kui piirkonniti koprad maaomanikele vete ülespaisutusega probleeme tekitavad?

V

eel 2000. aastate alguses oli kobras Eesti jahimaakorralduse tegijate suure tähelepanu all. Tollal koostas Eesti Metsakorralduskeskus ning pärast selle likvideerimist metsakaitse- ja metsauuenduskeskus jahiorganisatsioonidele jahimaakorralduskavasid. Veeloomastiku asjatundja Nikolai Laanetu koostas Eesti kobraste kaitse ja kasutamise tegevuskava aastaiks 2001– 2005. Maakonniti käis kopra elupaikade inventeerimine.

Aeg ja olud muutusid Jahiorganisatsioonidel oli jahimaakorralduse kaudu muu hulgas silme ees Nikolai Laanetu metoodika, mille alusel konkreetsetes paikades hinnata, kuidas kopraga käituda, kas tuleks ta rahule jätte või veekogust hoopis täielikult välja püüda.

18

sinu mets

november 2013

Nüüdseks on olukord muutunud.

Tegevuskava ei kinnitatud, elupaikade inventeerimine jäi rahastuse lõppemise tõttu pooleli ja jahimaakorraldus kui selline Eestis lõpetati hoopiski.

Kui Eesti astus Euroopa Liitu, oli üheks läbirääkimiste objektiks peale suurkiskjate ka kobras. Koos hundi ja ilvesega on kobras kui liik kantud ELi loodusdirektiivi V lisasse, mis tähendab, et liik on üleeuroopaliselt tähtsustatud, kuid kuni asurkonna soodne seisund ohus pole, tohib teda küttida. Tohib küttida, kuid samal ajal tuleb kopra­ asurkonna seisundit jälgida. Kui seisund muutub halvemaks, tuleb võtta tarvitusele abinõud, et olukorda parandada.

Keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil ütleb, et vajadus kopra kaitse või ohjeldamise te-

gevuskava koostamise ja ekstraabinõude järele tekib siis, kui kopra seisukord muutub väga halvaks (vajab kaitset) või nii heaks, et kobras muutub probleemliigiks (arvukas ja kahjustusi tekitav üle Eesti).

Seni kumbagi äärmust ei täheldata, arvukus on vähenemistendentsis ja probleeme jätkub, aga need on lokaalsed, ei hõlma tervet Eestit. Seire hetkeseis on selline, et igal aastal loendavad kopraid jahimehed ning igal kolmandal aastal korraldab ulukiseireosakond elupaikade seire, mis viimati oli 2012.

ELi tähtsusega suurulukite (hunt, karu, ilves) küttimist reguleerib Eestis riik, kuid kobras on väikeuluk, kelle küttimine on jäetud maaomanike ja jahimeeste otsustada. Uuele jahiseadusele viidates täpsustab Peep Männil, et te-

jahimees VIIO AITSAM

Üldisi põhimõtteid

Korduvalt lõhutud ja taas üles ehitatud kopratamm Permisküla peakraavil.

Arvukus veidi väiksem • Pärast kopra arvukuse kõrgseisu aastatel 2006–2008 on nüüd märgata üle-eestiliselt väikest, kuid pidevat langustendentsi.

• Kerge langus on tõenäoliselt tingitud peamiselt varasematest rasketest talvedest, suhteliselt stabiilselt püsinud küttimissurvest ja suurenenud kisklussurvest nii hundi kui ka ilvese poolt.

• Mullu toimus üle mitme aasta koprapesakondade kaardistamine (kokku 3269), mida varem tehti igal aastal, kuid nüüd hakatakse tegema iga kolme aasta tagant.

• Lisaks kaardistamisele tegid eksperdid valitud aladel jahimeeste kogutud andmete võrdlemiseks kontroll-loendust. Sellest tuli välja, et osades jahipiirkondades teatakse koprakolooniatest vähem, kui neid tegelikult on, samas hinnatakse teistes neid jälle mõnevõrra üle (ühte pesakonda loetakse mitmeks).

• Üldjoontes on pesakondade arvu hinnang suhteliselt täpne, keskmiseks erinevuseks jahimeeste ja ekspertide loenduse vahel (ehk siis loendusveaks) saadi 13,5%. Teiste liikidega võrreldes on selline loendusviga üks väiksemaid.

• Arvestades, et kopra arvukus iseenesest on jätkuvalt suhteliselt kõrge ning et vähendada tema tekitatud kahjustusi, tuleks küttimist jätkata möödunud aastaga samas mahus.

Allikas: keskkonnaagentuuri hinnang ulukite seisundile ja küttimissoovitus 2013

gelikult on põhiline maaomanike otsus, kuna uus seadus annab maaomanikele õiguse väikeulukijahti omal maal ise korraldada.

Maaomaniku ja jahimehe asi Kui maaomanik kopra elukombeid vähe tunneb, võib koprakahjustuste probleem kasvada üle pea. Väheste teadmiste tõttu ei pruugi maaomanik ka nii tark olla kui RMK, kes riigimetsas jahti pi-

davate jahiühendustega maa kasutamise lepinguid sõlmides võimaliku kobraste tõrjumise või küttimise juba lepingutingimustesse sisse on kirjutanud.

Piirkonniti võib maaomanik sattuda abitusse seisu. Nagu elu näitab, võib see juhtuda ka jahimeestega, kui maastik on keeruline, maaomanikke ja kopraid ning nende küttimise nõudmisi palju.

SM

Nikolai Laanetu metoodika põhitõdesid ajast, mil Eestis veel jahimaakorraldust tehti.

• Kopra elupaigad klassifitseeri­ takse viide kvaliteedi (boniteedi) klassi, kusjuures 0-boniteedina eristatakse koprale elamiseks mittesobivad kraavid ja vee­ kogude sellised lõigud, kus kobraste elamine pole võimalik.

• Arvestades kopra elutegevuse spetsiifikat ja suurt mõju metsale, põllumaadele ning teistele kesk­ konnaväärtustele, on kõige aluseks kolm üldist põhimõtet ehk: on olemas veekogud, kust koprad tuleks vajadusel välja püüda; sellised, kus nende tegevus peaks olema teravdatud kontrolli all; ja need, kus võiks lasta kobrastel rahus olla.

• Kobraste täielik väljapüük pla­neeritakse maaparanduskraavidelt ja veekogudelt, kus nende elu­ tegevuse mõju on suure ulatusega ja kahjustab majandustegevusega kavandatud põhifunktsioone.

Nendelt veekogudelt tuleks koprad üldiselt välja püüda.

• Kobraste elutegevuse regulee­ri­ mine ja vajadusel ka väljapüük planeeritakse veekogudel, kus nende kontrollimatu elutegevus võib avaldada negatiivset mõju keskkonnaväärtustele või majandusele. Kobraste elamine on nendel veekogudel lubatud, kuid oluliste kahjustuste ilmnemisel ja maaomaniku nõudest lähtuvalt tuleb kas koprad välja püüda või nende elutegevust piirata.

• Suurematel jõgedel ja järvedel, kus kobraste mõju keskkonnale on positiivne ja inimtegevusele väike või pole seda üldse, tuleks lasta kobrastel rahus elada.

Küttida tasub seal vaid mõõdukalt juurdekasvu ulatuses, vältimaks üleasustuse tekkimist. Sellesse veekogude kategooriasse kuuluvad ka järvede ja tehisveekogude kaldaalad.

Talutiikides ja teistes eraõiguslikes veekogudes on jahikorralduslikest põhimõtetest lähtuvalt kobraste elutegevus lubatud, kuid kui maaomanik on kahjustustega hädas, tuleb loomade tegevust piirata või nad välja püüda.

• Kui kobrastele n-ö lubatud elupaikasid üldse ei jätaks, võib ohtu sattuda kopra säilimine Eestis elujõulise asurkonnana.

Allikas: Nikolai Laanetu materjalid

sinu mets

november 2013

19

metsaelu Puunimi “tamm” on vastetena olemas ka Volga-äärsetes sugulaskeeltes.

KARL PAJUSALU

keeleteadlane

Eesti keele puunimed kinnitavad eestlaste kokkukuulumist puude ja metsaga.

E

estlased on koos teiste keelesugulastega olnud metsavööndi rahvas, kelle vahetut suhet metsa ja puudega näitavad nii traditsiooniline eluviis, kombed kui uskumused. Eestlaste kokkukuulumist puude ja metsaga kinnitavad aga ka eesti keele puunimed.

Kõige vanemad Eesti keele kõige vanemasse, nn uurali kihistusesse, mis on meil ühine Siberi sugulaskeeltega, kuulub mitu puud tähistavat sõna. Need on “kuusk”, “kõiv” (kask), “toom(ingas)”, nähtavasti ka “paju”. Ka “kaske” on varem peetud igivanaks puunimeks, hiljuti on sellele leitud aga vana indoeuroopa vaste.

Peale põhjaeesti murrete esineb “kask” puu nimetusena vadja keeles.

Soome keeles on koivu (“kask”) kõrval tuntud ka kaski, kuid seal tähendab see noort kaske ja eriti noort lehtpuumetsa, mida kasutati alepõllunduseks. Viimane tähendus on levinud teisteski põhja- ja idapoolsetes läänemeresoome keeltes.

Huvitav on sõna “puu” enda ajalugu.

Tegu on kindlasti ürgse sõnaga. “Puu” esineb kujul pu veel mari, udmurdi ja komi keeles, samuti ungari fa, kamassi pa ja sölkupi poo on sama sõna vasted.

Uurali keeltes tähistab “puu” üldiselt nii kasvavat puud kui puitu, mõnes keeles metsagi. Sõnale on esitatud ka indoeuroopa algkeele laenuallikas, mil-

20

sinu mets

november 2013

Millal puud nimed said? lest lähtuvad vanainglise bēam ja saksa baum. Nähtavasti on “puu” iidne Euraasia sõna, mille vasteid leidub teisteski keelkondades. Sõna “puit” on aga eesti kirjakeelde loodud uus tuletis, mida hakati kasutama alles 1930. aastatel.

Vastavalt puu levikule Tuhandeid aastaid vanad on uurali sõnatüvede kõrval sellised puunimed, millel on kaugeim vaste ugri ehk ungari, handi ja mansi keeles. Siia kuuluvad “pihl(akas)” ja “hala(paju)”. Sõnas “pihlakas” on vana pihl-tüvi, mis idapoolsemates soome-ugri keeltes tähistab nii pihlapuud kui ka -marja. Selle soomeugri sõnaga on kõrvutatud pihlaka nimetusi mõnes turgi keeles, näiteks tšuvaši pileš.

Igivanaks on peetud ka soome keele üht paju-sõna salava, millega on püütud ühendada eesti murretes tuntud “hala(paju)”, kuid see on ilmselt siiski vana laensõna balti keeltest. Soomes

on salava olnud ka pähkli- ehk sarapuu vanu nimetusi.

Eesti keele vanimad puunimed on igal juhul sellised, mis tähistavad Euraasia kõige põhjapoolsemas metsavööndis kasvavaid puid. Pärast viimast jääaega hakkasid need esimestena kodunema Eesti alalgi.

Tavalistest põhjamaa puudest pole juttu olnud veel männist. Puu nimetusena on “mänd” tuntud ainult läänemeresoome keelealal, palju vanem on “peda(jas)”. Pedajas ~ pedak ~ pettäi on Eestis olnud peamiselt kirderanniku ja lõunaeesti murrete sõna; selle vasted ulatuvad aga permi keelte kaudu Uurali mägedeni. Mänd on algselt tähendanud noort männipuud ja see puunimi on saadud pudrumännast, mis enamasti tehti noore männi ladvast.

Volga-äärsetest sugulaskeeltest on leida vasteid ka lõunapoolsema levikuga lehtpuudele. Nii on mordva või mari keeltega ühised puunimed “tamm”,

metsaelu VIIO AITSAM

Lisalugemist Eesti Looduses on autorilt ilmunud: • “Sarapuu ja sara puu”, 2009, nr 12; • “Kust jalakas ja künnapuu nime said?”, 2011, nr 12; • “Õunapuu nimetuse saladus”, 2012, nr 12.

“haab”, “saar”, “lepp”, “vaher”, pärna nimetustest “lõhmus” ja “pähn”. Neist mõnda on võrreldud sarnaste indoeuroopa keelte sõnadega, näiteks leppa balti keeltes pärna tähendava sõnaga, vrd läti ja leedu liepa.

Algne tähendus Iidsete puunimetuste puhul ei ole tavaliselt algne tähendus läbinähtav. Püütud on leida küll mitmesuguseid seletusi. Näiteks puunime “kõiv”, soome koivu kohta on arvatud, et selle esimene osa tuleb valget (puukoore) värvi osutanud igivanast sõnast *koje (vrd sõna “koit”) ja teise silbi -vu vastab sõnale “puu”. Puunime “lepp” algupära on seostatud lepapuidu seistes punakaks tõmbuva värvusega, eesti murretes tähendab “lepp” ka verd.

Algul ilmselt noort pärna tähistanud “lõhmus” (soome lehmus) on ühendatud tüvega lehm-, mis omadussõnana on tähendanud pehmet. Samast tüvest on hellitusnimena kasutusele tulnud mordva keelte hobust tähistav sõna ja meie emast veist tähistav “lehm(ä)”.

Enamasti selliste kõrvutuste paikapidavust kindlalt tõestada ei saa.

On loomulik, et inimesed mõtestavad enda jaoks lahti olulist ümbritsevas looduses ja annavad sellele uusi tähendusi. Nii on sageli ka puunimetustega.

Näiteks on sarapuud seostatud sõnadega “sarg” (põllusiil) ja “sara”, kuigi neist esimene ei ole eesti keelealal harilik ja teine on üsna uus laensõna; pigem on siingi tegu aegade hämarusse jääva iidse puunimega.

Kunagi kasvas Eestis tunduvalt rohkem jalakat. Nähtavasti said üheks puu loomulikku levikut piiravaks teguriks jalakapuidu hinnatud omadused – sellest valmistati tööriistu. Jalaka nimetust on ühendatud jalg-sõnaga, viidates sellele, et jalaka lehtedel on näha “jalad”.

Kahtlemata on see leidlik seletus, kuid kõigis sugulaskeeltes on sõna tüvi jala-, seda sealgi, kus sõnast ei esine sõna

4 Sõna “kuusk” on pärit kaugetest aegadest.

6 Kõivud või kased?

“jalg” klusiilita jala-vormi. Seda puunime on loomulikum seostada jalo-tüvega, mis on läänemeresoome keeltes tähendanud midagi väärtuslikku, vrd soome jalopuu (väärispuu). Jalakaga sarnase “künnapuu” nimetus lähtub ilmselt aga tõesti künnapist, s.t kõõlust märkivast sõnast, mis viitab puutüve kujule.

Viljapuid on nimetatud harilikult nende vilja järgi. Nii on õunapuule nime andnud õunad, pirnipuule pirnid jne. Enamasti on viljapuid Eestis hakatud kasvatama üsna hiljuti, need on levinud mõisate kaudu ja saanud nime saksa keelest. Erandiks on õunapuu, mis on palju vanema ja laiema levikuga. Lõunaeesti “ubin” (õun) ja “uibo” (õunapuu) kuuluvad samuti vanasse algupärasesse keelekihistusse.

Eelkõige siinsed Enamik Eesti looduses tavalisi metsapuude nimetusi on iidset soomeugrilist algupära ja viljapuude nimetused reeglina naaberkeeltest laenatud, kuid leidub selliseidki puunimesid, mis on iseloomulikud eelkõige Eesti keelealale või selle ühele osale. Eespool oli nimetatud lõunaeesti “uibo”, eelkõige lõunaeestilise levikuga on näiteks ka “lodjapuu”.

“Pärn” on peale eesti keeleala tuntud vaid lähisugulaskeeltes liivis ja vad-

jas ning piiratult veel soome murretes ja isuri keeles. Eesti keelealal on “pärn” põhjaeesti murrete ja Mulgi sõna. Noort pärna on Põhja-Eestis kutsutud niinepuuks, saartel ja Lõuna-Eestis lõhmuseks. Vanim pärna tähistav sõna “pähn” on jäänud kasutusele ainult Lõuna-Eesti idapoolsetes murretes.

Eriti rohkesti on omapäraseid nimetusi olnud eesti murretes paju ning selle liikide ja vormide kohta. Eesti taimenimede teenekaim uurija Gustav Vilbaste on üldistavalt tõdenud, et põõsataoliste pajude tavaline nimetus Lõuna-Eestis on “pai”, Põhja-Eestis “paju”, saartel “pao”. Puukujuline paju on Põhja-Eesti murretes olnud “remmel(gas)”, Saaremaal selle variandina “lemmer”, LõunaEestis “raag” ning Viljandi- ja Pärnumaal “raid” (Gustav Vilbaste “Eesti taimenimetused”,1993, lk 554).

Paju eri liikide nimetusi on Eesti murretes olnud kümneid. *** Puude nimetused kajastavad eestlaste iidset ja ka uuemat ajalugu ning maastike muutumist. Mõnikord on soome-ugri keelte puunimed jõudnud eesti keelde alles kirjakeele kaudu. Hea näide selle kohta on “nulg”, mis võeti eesti keelde 1920. aastatel mari keelest. Alles viimastel aastatel on nulg hakanud eesti kodudes saama ka jõulupuuks ja seda istutatakse sageli uute eramute ette.

Mõisatest ja baltisaksa murdest pärit “sirel” seostub juba vanema kodukaunistamise traditsiooniga, nagu kalmistutelgi soositud “elupuu”, mis on tõlkelaen saksa keelest. Maastike ja eluviiside muutudes saab keel sillaks aegade ja kultuuride vahel, puude nimetused on selle üks kandvaid osi. sinu mets

november 2013

21

metsaelu viio aitsam

Vanarahva ütlemisi • Kõval kuul edeneb kõik hästi, pehmel ei.

• Noorkuu esimene nädal ja vana­ kuu viimane nädal olla kõva aeg, teine ja kolmas nädal olla pehme aeg. Kuu lõppemise ja noorkuu loomise vahel olla kolm päeva ka pehmet aega.

• Kui kalendrisse on märgitud, et homme on noorkuu, siis täna on kuuvahepäev, mil enam vanakuud ei ole. Siis tehakse kõik, mis pehmel ajal peab tegema.

Näiteks riiete pesemine, ahjude savita­ mine, naiste juusteotsade lõikamine jne.

Kuidas Kuud vaadata?

Vanasti arvestati talutöid tehes Kuu pehmete ja kõvade aegadega.

V

anarahvas jälgis Kuud nii metsatöid kui muid töid tehes. Rahvaluulearhiivides ja kogumikes on säilinud selle kohta hulk üleskirjutusi. Näiteks et mööbli tarvis saab hea puidu, kui puu raiuda vanakuu kõval ajal, kuid ehituspuit tuleks võtta noorkuu kõval ajal.

Samas kõva ja pehme aja määramine on käinud piirkonniti erinevalt. Metsamees Lembitu Tverdjanski on kirjutanud, et kõige sagedamini paigutati vanakuu kõva (ehk kuiv) aeg kuu viimase veerandi lõppu ja noorkuu kõva aeg esimese veerandi lõppu. Aasta kõige kõvemad ajad on küünlakuul...

Kuidas selles kõiges orienteeruda, kui tänapäevalgi tahta Kuu järgi käia?

Kuu faasid Kõigepealt Kuu faasid kõige laiemas mõttes (ilm.pri.ee abil).

• Kuu loomine – kogu nähtav Kuu osa on valgustamata.

• Noorkuu – j-tähe kumerusega Kuu kasvamas kuni poolkuuni.

• Poolkuu – nimetatakse ka Kuu esiNoorkuu. meseks veerandiks.

• Kasvav kuu – olek, mis jääb poolkuu ja täiskuu vahele.

• Täiskuu – kogu Poolkuu ehk esimene veerand. nähtav Kuu osa on valgustatud.

• Kahanev kuu – olek, mis jääb täiskuu ja n-ö teistpidi poolkuu vahele.

22

sinu mets

november 2013

Allikas: www.folklore.ee

Täiskuu.

• Poolkuu – nimetatakse ka Kuu viimaseks veerandiks.

• Vanakuu – a-tähe kumerusega Kuu kahanemas, kuni teda ei ole näha.

Eri moodi arvestus Ent millal on tegu kõva või pehme ajaga? Folklorist Mall Hiiemäe, kes oma raamatus “Pühad ja argised ajad rahvakalendris” (Varrak 2010) märgib, et arhiivis ja murdekogus olevad üleskirjutused on kohati vastuolulised, soovitab mitte hakata kogu kalendrit ööpäevade kaupa pehmeks ja kõvaks ajaks jaotama.

Esiteks ajavahemik Kuu loomisest teiseni (29 ja pool ööpäeva) ei annagi end niimoodi jagada.

Mall Hiiemäe kirjutab: “Kuu 3–4 päeva kestvaid, aina vahelduvaid kõvasid ja pehmeid aegu (ja ka nende vahepäevi) arvestatakse taevapildis vaadeldava Kuu erinevate olekute järgi. Tegemist pole niivõrd ajaarvamisega, kui just aja arvestamisega: oluline pole aja kulg, vaid pidepunktid selles.”

Detsember Kuu faase saab jälgida kalendritest, täpsemalt aga näiteks internetikülgedelt ilm.pri.ee ja www.astronoomia.ee.

Viimaselt on pärit lähiaja tähised.

• Noorkuu: 3. detsembril kell 2.22.

• Esimene veerand: 9. detsembril kell 17.12.

• Täiskuu: 17. detsembril kell 11.28.

• Viimane veerand: 25. detsembril kell 15.48.

Samas raamatus on ära toodud üks Haanja vallast pärit, 1936. aasta õpetus, mis annab asjast ettekujutust.

• Kuni Kuu on kolm päeva vana, on pehme aeg.

• Noorkuu kaar on kõva aeg.

• Kuu pooleks saamise päeval lõpeb kõva aeg ja algab noorkuu pehme aeg.

• Täiskuu ajal on paar päeva kõva aeg.

• Vanakuu maol on pehme aeg.

• Kui Kuu pooleks saab, algab vanakuu kõva aeg.

• Vanakuu kõva aeg kestab kuni päev enne Kuu loomist.

• Kuuvahepäev, mil Kuud ei ole, on pehme aeg, üldse kõige pehmem.

Veel mõned pidepunktid Mikk Sarv on oma blogis pakkunud niisugust laias laastus jaotust.

• Kuu loomise aeg (2 päeva enne ja pärast loomist) on pehme.

• Järgneb noorkuu viiepäevane kõva aeg kuni esimese veerandini (poolkuuni).

• Edasi noorkuu pehme aeg 5 päeva.

• Täiskuu aeg on kõva aeg 2 päeva enne ja 2 päeva pärast täiskuud.

• Siis tuleb vanakuu pehme (mäda) aeg.

• Lõpuks vanakuu kõva (kaduv) aeg.

Maavalla Koja kodulehel leiab jaotuse sirvilaudade märkide seletusest.

• Kaks päeva pärast Kuu loomist kõva aja algus.

• Esimene veerand – pehme aja algus.

• Kaks päeva enne täiskuud – kõva aja algus.

• Kaks päeva pärast täiskuud – pehme aja algus.

• Viimane veerand – kõva aja algus.

• Kaks päeva enne kuu loomist – pehme aja algus.

SM

metsaelu

Seirajad käivad kannul...

Eesti keskkonnaseire V kodulehele on lisandunud tänavused aruanded.

Lõopistrik.

INGMAR MUUSIKUS

eebilehelt http://seire.keskkonnainfo.ee, mis kajastab riiklikku keskkonnaseiret, leiavad huvilised tänavuse seire aruannete terviktekste ja lisaandmestikku. Osa aruannetest ilmselt veel lisandub, näiteks ka terviklikum pilt metsaseire kohta.

Olemas on aga hulk liigiseire aruandeid.

Lendoraval läheb kehvasti Lendorava kohta saab lugeda, et tal hästi ei lähe. Koostaja Uudo Timm kirjutab: “Eesti lendorava populatsiooni seisund on kiirelt halvenev. Viimaste aastate seireandmed ja uuringud näitavad asustatud leiukohtade arvu langust.

Alutaguse piirkonnas, mis on lendorava Eesti asurkonna peamine leviala, on viimase viie aasta jooksul vähenenud üle 50 aasta vanuste haabadega metsaeraldiste arv keskmiselt 1000 eraldist aastas. Lendoravale sobivate metsaeraldiste asustatuse protsent oli 2013. aastal 16,7%. See on küll veidi madalam kui paljude aastate keskmine, kuid seotud eelkõige asustatud leiukohtade arvu langusega viimastel aastatel.

Noortel lendoravatel, kes peavad levima oma sünnipaigast kaugemale, on väga raske turvaliselt leida uut elukohta. Metsaraie ja sellega seotud tormikahjustuste tagajärjel on paljud leiukohad üksteisest isoleeritud. Osa väikeste gruppidena isolatsioonis elavaid lend­ oravaid on kaotanud võimaluse levida teistesse sobivatesse elupaikadesse. Lisaks on sobivate elupaikade vaheline kaugus viimastel aastatel järjest suurenenud. Selline levila edasine killustumine viib väikesed asurkonnad hääbumisele ning tühjaks jäänud elupaikade taas­ asustamine on raskendatud või võimatu. Seetõttu tuleb süvendatud tähelepanu pöörata lendoravate asurkondi ühendavate metsaosade säilitamisele. Nendes kohtades, kus ühendused on katkenud, tuleb ühenduskoridore taastada...”

Röövlindude elust Röövlindude seire kohta kirjutab koostaja Ülo Väli: “Röövlindude arvukust ja sigimisedukust jälgiti 12 uurimisalal, kogupindalaga 1250 km², pesitsemise jälgimiseks kontrolliti 526 potent-

Händkakk.

siaalset pesapaika. Röövlindude üldine asustustihedus oli sarnane eelmiste aastate omaga, kuid kõrgem pikaajalisest keskmisest.

Silmatorkav oli herilaseviu ja lõopistriku kõrge arvukus, seireperioodi suurima väärtuse saavutas hiireviu asustustihedus. Murettekitav on välja-loorkulli ja kanakulli arvukuse jätkuv vähenemine, kahanes ka kodu- ja händkaku arvukus.

Putukatest sõltuvatel liikidel (herilaseviu, lõopistrik) leiti lisaks kõrgele arvukusele olevat ka suhteliselt kõrge sigimisedukus, kuid peamiselt pisinärilistest toituvate kulliliste (hiireviu, väikekonnakotka ja tuuletallaja) sigimisedukus oli keskmine, nendel liikidel, kelle menüüs on olulisel kohal linnud (kanakull, raudkull, roo-loorkull), keskmisest madalam. Madal sigimisedukus iseloomustas ka generalistidest (kõigesööjatest) kakulisi (händkakk, kodukakk)...”

Tosin programmi Eestis seiratakse keskkonna seisundit 12 programmi järgi. Programmide teemad on: eluslooduse mitmekesisus ja maastikud, kiirgus, mets, muld, põhjavesi, meri, seismilisus, siseveekogud, välisõhk. Peale selle tehakse kompleksseiret (õhusaaste mõju eri ökosüsteemidele), meteoroloogilist-hüdroloogilist seiret ja eraldi on tugiteenuste programm.

Kõige mahukam seireprogramm on eluslooduse mitmekesisuse ja maastike oma.

Kui aastaaruannetega ollakse ühel pool, koostatakse nende alusel aastakokkuvõte. Praegu on viimane selline olemas 2012. aasta kohta.

SM sinu mets

november 2013

23

metsaelu AUTORI FOTOD

Leht-kobartorik on vanade tammede jalamil kasvav omapärase välimusega seen.

Teejuht seente maailma* INDREK SELL

mükoloog ja loodusfotograaf, Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert ja projektijuht

Tammetaelik (Fomitiporia robusta, Phellinus robustus) Tammetaeliku viljakehad on mitmeaastased ja eenduvad. Seene viljakehade ülapind on hallikas, helepruun, mõnikord ka rohekas ning sageli pragunenud. Tammetaeliku viljakehade serv on ümmargune, alapind kaneelpruuni värvusega ja kaetud ümmarguste pooridega, mida leidub ühel millimeetril tavaliselt kuni viis.

Läbilõikes on tammetaeliku viljakehades näha kollakaspruuni seeneliha ja torukesekihte – lugedes kokku torukesekihtide arvu, saame teada seene vilja-

24

sinu mets

november 2013

kehade vanuse. Tammetaelik põhjustab puidu valgemädanikku.

Ehkki tammetaelik sarnaneb tuletaelikuga (ebatuletaelaga), on hea eristustunnus viljakehade läbilõikes nähtav seeneliha: tuletaelikul on see punakaspruun ja läiketa, ent tammetaelikul roostepruun ja läikiv. Samuti eristab neid kaht peremeespuu: nagu nimigi ütleb, kasvab tammetaelik tammedel, seejuures peamiselt vanadel puudel. Eestis on seen mõnes tammikus küll arvukas, ent teistes samas väga haruldane või pole teda seal üldse.

Tammetaelik.

Leht-kobartorik (Grifola frondosa) Leht-kobartorik moodustab suuri viljakehakobaraid, mille läbimõõt on tavaliselt mitukümmend sentimeetrit. Ühe haruneva aluse külge kinnitub kümneid lusikakujulisi kübaraid. Seene viljakehade ülapind on noorelt hele-nahkpruun, vanana hiirhall või šokolaadpruun. Kübarate alaküljel olev torukestepind on valge või kreemjas, seal paiknevad poorid.

Suur hulk kübaraid ja ümmargune kuju teevad leht-kobartorikust hästi äratuntava liigi. Esmapilgul samamoodi välja nägev nabatorik (Polyporus umbellatus) on küll mõneti sarnane, ent tema kübarad ei ole lusikakujulised ja külgmise jalaga – iga nööpjas kübar on hoopis keskse jalaga.

Leht-kobartoriku viljakehad arenevad tammede elustüvede jalamil või puu ligidal juurtel, erandina ka kändudel.

Seen põhjustab puidu valgemädanikku.

Tema üheaastaseid viljakehi on leitud septembrist novembrini puisnii-

metsaelu

Maksaku värskete viljakehade ülapind on punane ja läikiv.

tudelt, tammikutest ja parkidest. Ehkki meil esineb seent vaid tammedel, on teda lõuna pool leitud ka vahtralt, kaselt, valgepöögilt, kastanipuult, pöögilt ja jalakalt. Tegu on aga haruldase seeneliigiga kõikjal Euroopas. Eestis ja LõunaSoomes on ta oma levila põhjapiiril.

Leht-kobartorik on vääriselupaikade indikaatorliik, ta on ka I kategooria looduskaitsealune liik ning kuulub äärmiselt ohustatud liigina Eesti ohustatud liikide punasesse nimestikku.

Maksak (Fistulina hepatica) Maksaku viljakehad on keeletaolised, lühikese jalaga, elastsed ja lihakad. Seene viljakehade ülapind on virsiku- või lihapunase värvusega, alapind aga helekollane. Kui tavaliselt on torikseente viljakehades torukesed omavahel kokku kasvanud, siis maksaku torukestekiht moodustub tihedalt üksteise kõrval paiknevatest putkjatest torudest.

Läbilõikes on seene viljakeha punasekiuline, pigistades immitseb seenest punast vedelikku. Maksaku kuivanud viljakehad tõmbuvad aga kokku, nende värvus muutub ning seejärel on liigi äratundmine väga raske.

Seen tekitab puidu pruunmädanikku.

Maksaku nakatatud tammede puit värvub kaunilt pruunitriibuliseks ja näiteks Suurbritannias on see hinnatud materjal tisleritele.

Maksak kasvab tammedel, peamiselt esineb teda vanemate elusate puude tüvedel, mõnikord ka surnud tüvedel ja kändudel. Seene viljakehad on üheaastased, värskeid viljakehi on leitud juulist oktoobrini. Sageli kasvavad maksaku vil-

Tammenahkise tunneb ära pragunenud viljakehade järgi.

SEENED TAMMIKUTES Tammikud, pargid ja tamme-puisniidud pakuvad suurepärast elupaika paljudele puuseentele. Vanadelt tammedelt võime leida nii tavalisemaid kui haruldasemaid liike. Viimaste hulgas on omakorda nii vääriselupaikade indikaatorliike kui ka suuremaid haruldusi, keda on Eestist leitud vaid üksikutel kordadel.

jakehad puutüve alaosale või juurekaelale, harva ka kõrgemale.

Kesk- ja Lõuna-Euroopas on seen tavaline harilikul kastanipuul (Castanea sativa), harvem esineb seal teda ka mitmel teisel lehtpuul. Maksaku levila põhjapiir on seotud tamme levilaga: põhjapoolseimad leiukohad on Lõuna-Soomes. Tegu on vääriselupaikade indikaatorliigiga.

Tammenahkis (Xylobolus frustulatus) Looduses on tammenahkist võimalik ära tunda omapäraste lõhestunud liibuvate viljakehade järgi. Seeneliigi viljakehad on kuni 5 mm paksused, hallikaspruuni värvusega ja kaetud valkja kirmega. Selliseid väikesi tammenahkise viljakehi esineb ulatuslike kogumikena. Seene viljakehad on mitmeaastased.

Tammenahkis on saprotroof – toitub surnud puidust. Seen põhjustab sõeljat valgemädanikku: punakas- või tumepruunis puidus arenevad valged riisiterataolised laigud, mis hiljem arenevad õõnsusteks.

Nagu maksaku ja leht-kobartoriku puhul, on ka tammenahkise levik seotud tamme levilaga. Meist põhja pool on seent leitud näiteks Soomest Turu ligidalt Ruissalo tammikust ja Ahvenamaalt.

Tammenahkist on leitud ainult tammedelt, teda esineb lamavatel tüvedel või jämedatel mahakukkunud tammeokstel.

Harvem on teda leitud ka elusatel puudel olevatelt kõdunenud tammeokstelt, samuti kändudelt. Lisaks tammikutele esineb tammenahkist segametsades lamavatel vanadel tammetüvedel. Tegu on vääriselupaikade indikaatorliigiga, mis on ohualti liigina kantud Eesti ohustatud liikide punasesse nimestikku. * Alates Sinu metsast nr 30 (28.03.2013) esitame väikse valiku meie metsade vääris­elu­ paikades esinevatest seeneliikidest.

Käesolev ülevaade on selle tutvustusringi neljas osa, varasematel kordadel on olnud juttu haavikutes, loo­metsades ja kuuse-põlismetsades kasvavatest seentest. sinu mets

november 2013

25

metsaelu

Hulgisigivad okkasöödikud kuusel*

autori fotod

Okkalainelase emasliblikas.

KALJO VOOLMA

metsaentomoloog

Soodsates oludes võidakse puud lausa raagu süüa...

T

änavune ilus ja soe suvi pakkus häid elutingimusi ja sigimisvõimalusi ka neile putukatele, kes ei peitu taimekudedest kujunenud pahkadesse ega valmista endale kaitsvat võrgendipesa, vaid elavad ja toituvad avatult puude võras.

Okka- ja lehetoidulisi putukaid on palju. Puudel jagub okkaid ja lehti küllaga ning mõningase osa loovutamine neist putukate toiduks ei ole puule kuigi suur probleem. Selle rühma putukate sigimispotentsiaal on samas tavaliselt kõrge ning soodsates oludes kasvab nende arvukus kiiresti, mis võib päädida puude raagu söömisega.

Lehtpuudele, eriti kui see toimub suve teisel poolel, pole lehestiku kaotus veel eluohtlik, kuid okaspuudele võib raagusööm saatuslikuks saada. Eriti tundlik selles suhtes on kuusk. Okkad peaksid püsima puul 5–7 aastat, nende enneaegne kaotus tekitab puule tõsise stressiolukorra, millest toibumine käib paljudele üle jõu.

Kuusel ei ole nii palju okkatoidulisi putukaid kui männil, ent kui mõned neist on sagedased ja arvukad, võivad puule ka tõsist kahju teha. Tutvustame siinkohal kaht sagedasemat okkasöödi-

26

sinu mets

november 2013

Väike-kuusevaablase vastsete söömapilt kuuse noortel okastel.

Väike-kuusevaablase kahjustus kuuse võras.

kut, keda meie kuusemetsas võib kohata. Üks neist kuulub kiletiivaliste, teine liblikaliste seltsi.

vad endale sobiva sambla või metsavarisega koha, kus valmistavad 5–7 mm pikkuse pruuni kookoni, milles nad ka talvituvad.

Väike-kuusevaablane asustab meil eelkõige 10–30aastaseid kuusenoorendikke, tema eelistatuim munemis- ja toitumispaik on noorte puude ladvavõrsed või külgokste tipuosa. Selle soojalembese putuka meelispaigad on lõunapoolsed päikesele avatud metsaservad ja lainja maastiku lõunakallakul kasvavad hõredad kuusenoorendikud. Sageli näeb tema tegevuse jälgi ka koduaias või maanteeäärsetes kuusehekkides. Kuuse raagu söödud ladvavõrsete uinuvatest pungadest hakkavad mõnikord kasvama uued külgvõrsed, mis muudavad võra tihedaks, tuuleluua taoliseks. Tugeva kahjustuse tõttu võib puu ladvaosa ka kuivada.

Eelistab noori puid Väike-kuusevaablane (Pristiphora abietina) on 5–6 mm pikkune kollase-mustakirju varieeruva värvusega kiletiivaline putukas, kes lendleb mais – just sel ajal, kui kuuse pungad vabanevad kilejatest kattesoomustest. Putukas muneb puhkenud pungadele. Noored helerohelised, äsja kasvu alustanud okkad on parim toit munast koorunud vastsetele.

Väike-kuusevaablase vastsed on samuti helerohelised, täpselt sama värvi noorte kuuseokastega ja seega toitumise algul üsna raskesti märgatavad. Nende tegevus tuleb ilmsiks alles veidi hiljem, kui osaliselt näritud noored okkad kuivades punakaks muutuvad. Siis näevad kahjustatud võrsed välja nii, nagu oleks nad kerge tulega kõrvetada saanud. Ka kevadisest hiliskülmast näpistatud kuusevõrsed muutuvad punakaspruuniks, kuid sel juhul nad – erinevalt väike-kuusevaablase kahjustusest – vajuvad närtsinult longu.

Juuni lõpus – juulis laskuvad toitumise lõpetanud vastsed maapinnale, otsi-

Harv hulgisigija Okkalainelane (Lymantria monacha) on liblikas, kellele metsanduslikus kirjanduses väga palju tähelepanu pööratud. Levinud kogu Eestis, on tavaline, kohati sage, kuid tema hulgisigimisi on meil siiski olnud harva. Seevastu KeskEuroopas ja ka Venemaal on ta üks peamisi okkakahjureid.

metsaelu

5 Okkalainelase munakogumik tüvel.

4 Okkalainelase täiskasvanud röövik.

3 Okka­ lainelase isasliblikas.

Okkalainelase noored röövikud.

Okkalainelase nukk.

Ka Läänemere maades on ta põhjustanud ühe kõigi aegade suurima putukarüüste, mis siinsetes metsades kunagi registreeritud. See sai alguse ülemöödunud sajandi keskel Poola aladel, levis sealt Ida-Preisimaale (praegu Venemaa Kaliningradi piirkond), edasi Leedu ja Läti aladele ning jõudis 150 aasta eest Saaremaale – 1863 hinnati okkalainelase arvukust seal murettekitavalt kõrgeks.

Ka hiljutine okkalainelase hulgisigimine oli Saaremaal, kus 2012. aastal avastati 9 ha suurune kahjustuskolle Tagamõisa poolsaarel. Tänavu see laienes – ligi 23 hektaril olid kuused täielikult, männid osaliselt raagu söödud.

Okkalainelane (vanemas kirjanduses okkaliblikas) on valge mustade siksakvöötide ja tähnidega liblikas, keda tema välimuse järgi mitmes keeles, minevikus ka eesti keeles, nunn-liblikaks on nimetatud (Nonne, nun moth). Emas- ja isas-

liblikad on väliselt eristatavad – emase liblika tiivad moodustavad puhkeasendis võrdhaarse, isase omad aga võrdkülgse kolmnurga.

Liblikate lendlus toimub augustis, siis võib neid näha tüvedel, kus nad munevad koorepragudesse, kooreliistakute või samblikukogumike alla. Üks emane muneb mõnekümne muna kaupa kogumikena kokku kuni 150 muna. Embrüonaalne areng algab juba sügisel, kuid munad jäävad siiski talvituma ning röövikud kooruvad neist alles järgmisel kevadel.

Nagu väike-kuusevaablase puhul, on ka okkalainelase noorte röövikute kõige sobivamaks toiduks äsja kasvu alustanud noored kuuseokkad. Tüvel paiknevatest munadest koorunud kergeid, pikkade mustade karvadega kaetud röövikuid kannab tuul edasi uutele söömamaadele – kuuse võrsetele. Vanemate kasvujärkude röövikud söövad ka vane-

maid okkaid ja võivad kuused täielikult raagu süüa. Neile kõlbavad ka männi- ja kadakaokkad, isegi mõned lehtpuud ja alusmetsataimed.

Toitumise lõpetanud röövikud nukkuvad juulis, kinnitades end mõne võrgendiniidiga tüvele või okstele. Paari nädala pärast väljuvad nukust liblikad, pruunid läikivad nukukestad jäävad veel mõneks ajaks puutüvele või okstele, kuni sügistuuled ja vihm nad minema pühivad.

Meie oludes on okkalainelasele kõige sobivam esinemisala kuuse-männi segamets, sest mänd oma korbalise tüvega pakub liblikale sobiva munemispaiga ja kuuse noored okkad on äsjakoorunud röövikutele parim toit (männil sel ajal veel noori okkaid pole). Okkalainelase hulgisigimisele teeb sageli järsu lõpu röövikute hulgas leviv viirushaigus. *Alates Sinu Metsast nr 30 (28.03.2013) tutvustame lugejatele tuhandetest metsas elavatest putukaliikidest mõningaid eri ökoloogilistesse rühmadesse kuuluvaid liike, kellega loodusehuviline metsas võib kohtuda või kelle tegevusjälgi puudel näha. sinu mets

november 2013

27

teated

Eesti Jahimeeste Seltsis

• Uus jahimeeste kalender. Valmis Eesti jahimeeste kalender 2014. Seekord on teemaks “Unustatud jahiulukid”.

Kalendrist leiab linde ja loomi alates lendoravast ning lõpetades kaanestaaride tutkastega.

Traditsiooniliselt on iga liigi kohta lisatud huvitavaid fakte, mõne kohta ka pikem tutvustus. Jahimeestele huvipakkuv on jahihooaja tabel, mida on vastavalt uues jahiseaduses sätestatule ka uuendatud. Muidugi ei puudu traditsioonilised päikese- ja kuuseisud Paide horisondilt ning jahiseltside, lasketiirude, keskkonnaameti kontaktinfo.

Suurem osa kalendripiltide autoritest on jahimeestele teadatuntud loodusfotograafid: Remo Savisaar, Arne Ader, Valeri Štšerbatõh, Jaak Põder, Tarmo Mikussaar ja Rainar Kurbel. Nagu mitmel varasemal aastal, korraldasime konkursi, et anda ka jahimeestele ja nende lähedastele võimalus oma pilt kalendrisse saada. Sel aastal valiti nendest töödest välja Arvi Lepiski ja Vivian Ainsalu fotod.

• Jahirahu. 19. detsembril kuulutatakse 21. korda välja jahirahu metsadesse 24.–26. detsembrini. Väljakuulutamine on Pärnus.

Jahirahu ei tulene seadusest, vaid on jahimeeste omaalgatuslik kokkulepe, millega avaldatakse austust nii loodusele kui ka kogukonnale. Mitmed jahimeeste kogukonnad maakondades kuulutavad jahirahu välja pikemaks ajaks. Lisainfo: www.ejs.ee.

• Jahipidamisõiguse tasu. Tuletame meelde, et alates 1. juunist 2013 on kõigil jahti pidada soovivatel jahimeestel seadusest tulenev kohustus

28

sinu mets

november 2013

(k.a Eestis jahti pidavad välismaalased) tasuda jahipidamisõiguse tasu, mille suurus 2013. aastal on 10 eurot.

Maksta tuleb ainult siis, kui jahipidamise õigust ka realiseeritakse. Tasu suurus kehtestatakse igal aastal uuesti. Tasumise info leiab www.pilet.ee.

Maksmiseks mobiilimaksega tuleks helistada numbrile 1322*436*isikukood ja kuulata juhiseid. Jahipidamisõiguse tasu saavad maksta ka Eesti isikukoodita isikud, sh välismaalased. Selleks tuleb sisestada oma sünniaeg kujul 0AAKKPP0000 (analoogselt Eesti isikukoodiga, kuid kasutatakse ainult sünniaega, muud tunnused on nullid). Kui näiteks sünniaeg on 29. juuni 1982, peab isikukoodita inimene sisestama 08206290000 (82 tähistab aastat, 06 sünnikuud, 29 kuupäeva).

• Ajakiri Eesti Jahimees. Uuest numbrist saate lugeda jahindusnõukogudest, põdrajahist, šaakalist, Tihemetsa jahiseltsist, noorjahimeeste koolitusest, laskekatsest laiemalt.

Nagu ikka, leiab ajakirja lehekülgedelt ka ristsõna, retsepte ja jahilugusid.

• Karusnahkade kokkuost. Eesti Jahimeeste Selts ostab ka sel aastal karusnahku kokku. Esimene ostutuur on 3.–6. jaanuarini 2014. Lisainfo: Andres Lillemäe, andres@ejs.ee, tel 602 5972, www.ejs.ee.

• Uued ohutusvestid. Eesti Jahimeeste Selts on tänavusel jahikultuuri ja -eetika aastal enam tähelepanu pööranud ka sellele, mida jahil seljas kanname. Koostöös mitme liikmesorganisatsiooniga valmisid EJSi ja jahiühenduste sümboolikaga ohutusvestid.

Eesti jahimees on üldjoontes jahil korrektselt riides, aga ohutusvestidega on teine lugu – neid spetsiaalseid jahi tarbeks õmmeldud veste kannavad vähesed. Enamasti kasutatakse tavalisi ohutusveste. Vahel näeb eri riikide muudel elualadel kasutatavaid ves-

KAROLIN LILLEMÄE

Eesti Jahimeeste Seltsi uus ohutusvest.

te jne. Mitu jahiseltsi on tellimustööna kujundanud oma sümboolikaga vestid ja see on hea jahikultuuri näitaja. Kohtab ka jahindusbrändide sümboolikaga ohutusveste ja pealiskuubesid.

Jahieeskirjade paragrahv 8 sätestab jahiohutuse nõuded ühisjahil. Lõige kolm ütleb, et jahiohutuse tagamiseks ühisjahil on keelatud viibida jahil (välja arvatud varitsusjahil kõrgistmelt) looduses selgelt eristuva punase või oranži pealiskuue või vestita. Juhime tähelepanu sellele, et kollase ohutusvesti kasutamine ei ole enam nõuetekohane, nagu see oli eelmise jahieeskirja järgi.

Eks iga jahiselts ja jahimees otsusta ise, missugune ohutusvest või pealiskuub on meelepärane. Peaasjaks jääb ikka jahiohutuse tagamine.

Osa uutest EJSi sümboolikaga ohutusvestidest läheb ka müüki ja neid on võimalik mõne aja pärast osta Tallinnas Kuristiku tänaval seltsi kontoris.

Vt ka www.ejs.ee

teated

Erametsaliit teatab AIRA TOSS

PRIIT PÕLLUMÄE

Eesti Erametsaliidu tegevdirektor

• Kas erametsandus pole maaelu osa? Osalesime hiljuti viimasel maaelu arengukava 2014‒2020 juhtkomisjoni koosolekul. Saame nüüdseks tõdeda, et Natura toetus erametsadele jääb alles – seitsme aasta peale on kokku suudetud metsaomanikele päästa ~25 miljonit eurot. Praegu peame aga juba võitlema selle eest, et metsade hooldamine saaks toetatud ka 2014. aastal, kuna põllumajandusministeerium soovib järgmisel aastal meetme suletuks jätta. Vaheaasta tähendaks maapiirkondades paljude töökohtade kadumist. Esineme nende sõnumitega juba 27. novembril Tallinnas Eesti Talupidajate Keskliidu kongressil.

• Metsaseadus peab tagama tegevusvabaduse. Tõenäoliselt jõustuvad 1. jaanuaril 2014 metsaseaduse muudatused. Õnneks toovad need metsaomanikele kaasa bürokraatia vähenemise – kaob raie pindalapiirang, väikemetsaomanikud ei pea oma metsa kohta tellima inventeerimisandmeid, metsateatist saab esitada lihtsustatud korras jne.

Muudatused peaksid olema aga veelgi laiapõhjalisemad.

Lisaks kõigele muule õnnestus liidul säästa metsaomanikke raiete tähistamise koormast. Võrreldes soomlastega on Eesti metsaomanike tegevusvabadus aga seadusega üsna selgelt piiritletud.

• Metsaomanikke võib oodata kulude tõus. Alates 1. oktoobrist 2013 jõustusid Soomes uued veotranspordi gabariidi ja massi regulatsioonid. Suurendatakse veovahendite mõõtusid ja tõstetakse täismassi. Eestis on aga seis endiselt kehv, kuna piirangud lubatud maksimaalsetele veokogustele ei arvesta enam ammu uuenenud tehnoloogiat ja teadmisi transpordist.

19. novembril läheme Riigikokku taas kord oma seisukohti selgitama – täismassist olulisem on teljekoormus. Massipiirangutest tingitud võimalik hinnatõus vähendaks metsaomanike tulusid märkimisväärselt.

• Ministeerium taandus lubadustest. Metsaomanikud on pikisilmi oodanud lubatud ja õigustatud kompensatsiooni neile aladele, kus on olulised majandamise piirangud, aga mis asuvad väljaspool Natura 2000 alasid. Paraku aga taanduti antud lubadustest riigieelarve läbirääkimistel ning nii mõnelgi maaomanikul jääb järgmiselgi aastal kompensatsioon saamata. Selline olukord ei tohi jätkuda.

Valgamaal metsa maaparandusega tutvumas.

Esiplaanil paremal tutvustaja Anti Rallmann.

• Liidu kaudu saab odavamalt juriidilist nõuannet. Sõlmisime kliendilepingu advokaadibürooga Veso & Partnerid.

Lepingu tulemusena saavad nii liit kui ka meie liikmesorganisatsioonid õigusalast nõuannet ja konsultatsiooni märksa soodsamalt kui eraldi mõne büroo poole pöördudes. Koostöö on alles algstaadiumis, kuid loodame, et see saab peatselt suurema hoo sisse.

• Liit valib arengusuundi. Kogu 2013. aasta on möödunud paljuski arengukava koostamise rütmis. Nüüdseks on liidu arengukava aastateks 2014‒2020 valmis saanud. Seatud sihid metsaomanike ja metsaühistute esindamisel on kõrged ning loodame, et üheskoos liigume õiges suunas edasi. Liidu üldkoosolek on lähedal – juba 6. detsembril kogunetakse liidu tulevikku arutama.

• Erametsade sertifitseerimine saab hoogu. PEFC sertifikaadi tarneahel on nüüdseks omistatud TÜ Eesti Puidumüügi Keskusele. Ning endiselt ühendab Eesti Erametsaliit neid erametsaomanikke, kelle heaperemehelik majandamine vastab PEFC metsamajandamise nõuetele. Kui pikka aega oli PEFC sertifikaadiga metsaomanike maade kogupindala ~60 000 hektarit, siis selle aasta lõpuks on oodata tõusu ligikaudu 90 000 ha peale. Täpsemat infot rühmasertifikaadi kohta leiate meie kodulehelt.

• Maaparanduse ringkäik. 28. oktoobril kutsus Eesti Era­ metsaliit SA Erametsakeskuse, keskkonnaministeeriumi ja maaparandusameti töötajad Valgamaale Õru valda arutlema looduses maaparandusküsimuste üle. Enne seda olime 23. septembril kohtunud SA Erametsakeskuse kutsel Tallinna kontoris, nii et metsa minek oli loogiline jätk tubastele juttudele. Ilm soosis meie käike. Täname OÜ Metsatervenduse esindajat Anti Rallmanni, kes oli väga huvitava päeva ette valmistanud.

Värskeim info jpm: www.erametsaliit.ee sinu mets

november 2013

29

ametlik info

Teistelt tasub õppida Üheksa Eesti metsandustöötajat viibisid hiljaaegu praktikal Euroopa riikides.

V

älislähetusel olles saadi hinnalisi kogemusi nii metsatööde praktiliseks ja säästlikuks korraldamiseks kui ka metsandusküsimuste lobitööks võimukoridorides.

Seekord jagavad oma muljeid viis praktikanti, kes vastasid Sinu Metsa kolmele küsimusele.

1.

2.

3.

Mis on kõige suurem erinevus sihtmaa ja Eesti metsanduse vahel?

Mis oli kõige huvitavam metsanduslik mulje?

Palun tooge välja vähemalt üks asi (tarkus, kogemus vms), mida võiks või saaks rakendada Eesti metsanduses?

nevad, metsatööde ohutusele pannakse hoopis rohkem rõhku, enam on metsanduse kõrvaltegevusalasid ja erametsaomanikud on väga tugevasti oma “metsa küljes kinni” – Eestis müüakse sealsega võrreldes kas raieõigust või metsamaad ikka väga kergekäeliselt.

2.

Kõige huvitam oli tutvumine metsikute jõgede ja laviinide ministeeriumi tegevusega ning muidugi olid põnevad ka trossisüsteemid, millega metsas puitu koondatakse. Lisaks pakkus huvi raietööliste puude langetusvariantide jälgimine metsas.

3.

Tasuks tõsiselt mõelda trossisüsteemi rakendamisele Eesti metsanduses. See süsteem maksab umbes 0,5 miljonit eurot ja masin teeb ära nii harvesteri kui ka forvarderi töö. Selle kasutamine oleks odavam ja säästaks metsa kui ökosüsteemi rohkem.

Tänavune praktikA • Praktikal käidi Erametsakeskuse rakendatava elukestva õppe programmi Leonardo da Vinci alamprogrammi (People on the Labour Market) projekti “Metsandustöötajate kutsealane täiendkoolitus läbi tööpraktika“ (PROFOREST 2)” raames.

• Praktikantide blogid leiab aadressidelt saksametsas. blogspot.com ja austriametsad. blogspot.co.at/.

• Täpsem info projektist: www. eramets.ee/valiskoostoo/ proforest_2/.

mida majandatakse istutamisest alates, tehes seda igas etapis parimal võimalikul viisil.

Eestis on enamasti lageraie prioriteet number üks ja suhtumine selline, et eks elu näitab, mis pärast saab.

2.

Huvitav oli täistüvetehnoloogia koostöös (info)tehnoloogia viimase sõnaga, mis võimaldab iga palki pärast koorimist ja skaneerimist juba täpselt saematerjali lõikuseks optimeerida.

3.

Üle võtta tasuks seda, kuidas metsi reaalselt ühistuliselt majandada: piirnevad ja lähikonnas paiknevad kinnistud on kohaliku metsaühistu metsameistri valvsa pilgu all, ning kui on näha, et mingi töö vajadus (harvendus, sanitaarraie, noorendiku hooldus) on kätte jõudnud, siis teavitatakse sellest omanikku ja korraldatakse töö ära.

TRIIN SUUR

TIMO ASUJA

Austria

Saksamaa

1.

Kõige suurem erinevus on see, et metsandustehnika on Austrias hulga tänapäevasem ja raskemates oludes (mägistes piirkondades) kasutatakse sellist erilist tehnikat, mida Eestis üldse ei ole (nt puidu koondamine trossisüsteemidega). Peapuuliigid on samuti eri-

30

sinu mets

november 2013

MARGUS PAESALU

Saksamaa

1.

Põhiline vahe on majandamise eetikas: Saksamaal on mets ressurss,

1.

Saksamaal Schleswig-Holsteinis on metsa 10% kogu maa pindalast, Eestis 50%. Schleswig-Holsteinis on peamine eesmärk põllumaade arvelt metsa juurde kasvatada. Eestis on eesmärk olemasolevat metsa säästlikult ja efektiivselt majandada.

ametlik info

2.

Schleswig-Holsteini metsad näivad eestlasele nagu pargid. Palju kasvatatakse pööki ja tamme. Lageraieid ei näe kuskil, neid ei tehta.

3.

Piirkondlikud konsulendid võiksid meilgi lisaks nõustamisele korraldada metsade majandamist ja teha toetuste kohapealseid kontrolle.

Schleswig-Holsteinis loobuvad mõned metsaomanikud oma metsa majandamisest ja loovad sinna matmispaiga. Mets näeb välja nagu tavaline mets, aga ümber puude on maetud inimesed. Metsadesse matmine võiks olla tulevikus alternatiiv ka Eesti surnuaedadele.

PRIIT JÕEÄÄR

Saksamaa

1.

Lageraied on keelatud. Digiallkirja ei kasutata. Kujutage ette, kui kaua läheb aega lepingute allkirjastamisega posti teel – nädalaid!

2.

Seoses kliima soojenemisega asendavad sakslased okaspuumetsi lehtmetsadega, peamiselt pöögiga.

3.

Konsulendid võiksid Eestis ka olla tihedamini seotud piirkonnaga ehk meie süsteemi puhul võiksid nad rohkem olla seotud metsaühistuga. See tagab piirkonna metsamaa ja metsaomanike parema tundmise. Metsaomanikke ja nende soove saaks paremini ühistegevusse rakendada.

SIRLI MAASIK

Belgia, CEPF

1.

(Kuna praktika toimus üleeuroopalises metsaomanike organisatsioonis, on võrreldud ELi ja Eesti metsa-

poliitika jälgimist. – Toim.) ELi ja Eesti metsa­poliitika jälgimise vahel on kindlasti mastaap ja mõjude hindamise võime ning ulatus. ELi tasandil on poliitika abstraktne ja tavaliselt metsaomanikule raskesti mõistetav. Ta saab Brüsselis toimuvast teada vast alles siis, kuni mõni koormav seadusesäte kohaliku tasandi regulatsiooni üle võetakse.

Aga ega metsaomanikul olegi vaja muretseda, sest need on kohalikud era­ metsaühendused ja CEPF, kes peavad tegema kõik, et metsaomanike huve esindada. ELi tasandil teeb selle ülesande raskemaks see, et iga riigi metsandus on oma nägu.

Kui näiteks metsamajandamiskava muudetaks ELis kohustuslikuks, siis Eestis on see juba olemas, kuid näiteks Soomes, Rootsis, Austrias ei ole. Austrias vajavad sellisel juhul 110 000 metsaomanikku metsamajandamiskava ja neil ei ole ressursse ega tegijaid, et kohustuslikus korras kõigile kava koostada.

2.

Kõige huvitavam mulje on seni, kui oluline ikkagi on luua võrgustik (networking). Ma poleks arvanudki, et visiitkaardi jagamine on eraldi oskus. Imestusega jälgin, kuidas kolleegid Euroopa Metsamajast üritustel tutvusi loovad ja kui sujuvalt visiitkaardid uusi omanikke leiavad. Aga ilma tutvusteta ei saa üks lobist oma tööd teha.

3.

Võrreldes teiste CEPFi liikmesriikidega saaks Eesti panus ELi tasandil olla poliitika kujundamisel suurem. Sealse poliitika jälgimine annab kohalikule organisatsioonile võimaluse reageerida ja vajadusel oma häält kuuldavaks teha.

CEPF on hea infovahendaja, hoides metsandusküsimustel Brüsselis silma peal ja edastades alati oma liikmete infot. CEPFi töö on aga tunduvalt lihtsam, kui liikmesriigid ise ka aktiivsed on.

Ennast rohkem nähtavaks tehes on lihtsam ka teiste kogemustega kursis olla. Ei ole ju mõtet ise leiutada, kui kuskil riigis on juba toimiv lahendus olemas. Näiteks soomlased korraldavad Brüsselis metsanduslikke töötubasid ja diskussioone ning on seal alati esindatud. Brüsselis tegutsemiseks on muidugi raha vaja, kuid lobistide tööle saab palju kaasa aidata ka e-kirjadega.

SM

VIIO AITSAM

Uus ELi metsandusstrateegia 20. septembril avalikustas Euroopa Komisjon ELi uue metsastrateegia ettepaneku, mida valmistati ette kaks aastat. See esitati Euroopa Parlamendile ja Euroopa Nõukogule.

Uus strateegia “läheb metsast välja” ehk käsitleb tugevasti ka seda metsandust mõjutavat poolt, kus metsaressursse kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. Strateegia rõhutab, et metsad on tähtsad meile kõigile ja vaatab metsandust kui osa suurest tervikust.

Arutelud strateegia üle kestavad, kuid liikmesriikide kokkulepet ei saavutatud.

Euroopa metsanädal Euroopa metsasektor kohtub 9.–13. detsembrini Rovaniemis, kus tähistatakse Euroopa metsanädalat. Nädal on pühendatud sellele, kuidas metsad ja selle saadused aitavad kaasa liikumisele rohelise majanduse suunas.

Metsanädala peasündmus on UNECE Metsa ja Metsatööstuse Komitee ning FAO Euroopa Metsanduskomisjoni ühisistung. Lisaks korraldavad riigiasutused ja valitsusvälised organisatsioonid üle 20 ürituse.

Allikas: keskkonnaministeerium

sinu mets

november 2013

31

ametlik info

Et majandada oleks lihtsam Tuleval aastal jõustuvad metsaseaduse muudatused.

T

uleva aasta algusest ja osaliselt suve keskel jõustuvad metsaseaduse muudatused, mille peaeesmärk on teha metsaomanikule metsa majandamine lihtsamaks. Muudatuste aluseks on põhiliselt Eesti metsanduse arengukava aastani 2020, kuid hulga ettepanekuid on teinud ka huvigrupid – erametsaliit, riigimetsa majandaja, metsatööstus, keskkonnaorganisatsioonid, muidugi ka metsateaduse esindajad.

Olulisemad muudatused puudutavad metsa majandamist – metsaomanik saab tulevikus talveks vajamineva küttepuu raiuda oma metsast bürokraatiata, väiksema metsaomandi puhul pole enam vaja metsa inventeerida. Olukorra selgitamiseks püüame tähtsaimate muudatuste kohta tuua mõned lihtsustatud näited.

Lihtne metsateatis Metsaomanikud, kellel on inventeerimisandmed avalikustatud, saavad enne raiet metsateatise esitada lihtsustatud korras – ei pea enam esitama keskkonnaametile ning ootama vastust, vaid teatise saab registreerida otse metsaregistrisse, et siis kohe metsa minna. Samas tuleb meeles pidada, et raiete kavandamisel peab arvestama õigusaktidest tulenevate piirangutega.

Näiteks tuleb Ülol ühel ilusal talvehommikul, kui väljas paugub pakane, tahtmine oma metsast kohe maja jaoks palki lõikama minna. Õige majapalk ju pakasega ja täiskuu ajal varutaksegi. Inventeerimine on tal vähemalt kuu aega tagasi tehtud ja metsamajandamiskava järgides on ta ka kindel, et toimetab oma metsas seaduskuulekalt.

Ei tule tal muud teha, kui siseneda internetis metsateatise esitamise lehele, valida lihtsustatud metsateatise esitamise va-

32

sinu mets

november 2013

riant ja täita vajalikud lahtrid. Arvuti aitab Ülol kontrollida, kas raie on inventeerimisandmete järgi seal metsaosas lubatud ja ega metsas mõnda kaitseobjekti ole. Seejärel annab arvuti kohe teada, kas vigu leiti. Kui neid pole, registreeritakse Ülo soovitud raied ja ta võibki saega metsa tõtata.

Kui Ülo tunneb ennast siiski kahtlevalt ja raiega parasjagu kiiret pole, on targem esitada sama internetikeskkonna kaudu metsateatis ikkagi keskkonnaametile.

Ameti metsaspetsialist vaatab kavandatud tööd üle ja ütleb, kas tegevus on lubatud. Siis ei ole pärast pahandust.

Väikemetsaomaniku elu kergendab see, et kuni 5 ha suuruse kinnistu omanikud ei pea enam esitama inventeerimisandmeid. Säilib metsateatise esitamise kohustus, kui ühe kinnisasja kohta soovitakse raiuda rohkem kui 20 tm puitu aastas. Kuni 20 tm võib raiuda iga metsaomanik ilma teatiseta, siinjuures ei ole oluline ka kinnistu suurus. Hetkel on lisapiiranguks, et tohib raiuda 3 tm hektari kohta.

Kui Ülo talu teise kinnistu suurus jääb alla 5 hektari, ei ole ainult talve küttepuude varumise pärast temal kui teadlikul metsaomanikul mõtet sellel kinnistul metsa inventeerimist ja metsamajandamiskava tellida. Tuleb vaid esitada keskkonnaametile metsateatis. Küll metsaspetsialist vaatab, kas seal on raie lubatud. Ja kui Ülo soovib enda majapidamise ühe talve küttepuid varuda, siis ei pea ta isegi metsateatist esitama, vaid võib minna ja raiu-

SEADUS • Metsaseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seadus võeti Riigikogus vastu 20. novembril, jõustub 1. jaanuarist 2014 ja osaliselt 1. juulist 2014.

da selle väikese koguse sealt, kust metsale parem ja omanikule kasulikum.

Samas ettenägelik metsaomanik hoolib oma metsast ja planeerib kõik tegevused ette. Selleks on kasulik tellida inventeerimine ja metsamajandamiskava. Pealegi riik toetab ja aitab siinjuures metsaomanikku.

Loodusliku piiri järgi Kõiki metsaomanikke puudutab muudatus, mille järgi saab tulevikus metsa uuendada vastavalt looduslikele piiridele. Praegu on suuremate lageraielankide puhul laiusepiiriks 100 m ja seetõttu ei saa suuremaid eraldisi korraga raiuda, vaid tuleb mingi serv püsti jätta, mis tihtipeale jääb tuultele avatuks, rääkimata majanduslikust tasuvusest. Selline käitumine suurendab järjest ka eraldiste arvu ja soodustab metsa killustumist, mis teeb edasise majandamise keerulisemaks. Seadusemuudatuse jär-

ametlik info HEINO LAIAPEA

gi võib raie teha korraga kogu eraldisel, sõltumata suurusest. Endiselt jääb pindalapiirang kehtima lankidele, mis koosnevad mitmest eraldisest.

Nüüd ei ole Ülol suurema langi puhul tarvis enam kaardil joonlauaga ning metsas mõõdulindiga langi meetreid täpselt taga ajada ja oma metsa sisse kastikesi joonistada. Tuleb vaid enda või traktoristi jaoks raiesse mineva eraldise piirid ära tähistada ja vaadata, et seadusega lubatud pindala lõhki ei läheks.

Teine kõiki metsaomanikke puudutav muudatus annab võimaluse raiuda segapuistud õigemas vanuses. Praegu on igale puuliigile määratud erinev küpsusvanus ja iga konkreetse puistu võib raiuda siis, kui on täis selles kõige suurema osakaaluga puuliigi küpsusvanus. Edaspidi arvestatakse kõiki puuliike ning leitakse keskmine küpsusvanus. Muudatus peaks vähendama ka praegu ette tulevat

andmetega manipuleerimist. Seda võib juhtuda olukorras, kus puistu koosseisus on üheealised puuliigid peaaegu võrdse osakaaluga. Keskmiselt selle muudatusega raievanused ei alane ega tõuse.

Toomase metsas kasvavad ühel eraldisel 60aastased kuused ja kased. Lageraie küpsusvanus on kuusel 80 ja kasel 60 aastat. Praeguse seaduse järgi erineb selle metsa raievanus olenevalt sellest, kas inventeerimisandmete järgi on 10% rohkem kuuske või kaske, 20 aastat.

Samas on mõlemad koosseisud õiged, sest metsa korraldamise juhend lubab koosseisukordaja määramisel 15 ühiku võrra eksida. Seega on metsakorraldaja eksimisel või näiteks Toomase tahtlikul mõjutusel võimalik inventeerimisandmeid moonutada nii, et need ei vasta tegelikule olukorrale ja ühe puuliigi raie tehakse oluliselt alla küpsusvanuse. Uue süsteemi kohaselt, koosseisu järgi kaalutud küpsusva-

Metsaseaduse muudatustega lubab keskkonnaministeerium lihtsamat elu eelkõige väikemetsaomanikele, kellel oleks paberimajandust vähem.

nuste kasutamisel erineb nende kahe võimaliku koosseisu raievanus ainult kaks aastat.

Erametsandus vajab riigi tuge, et meil oleks toimivad metsaühistud ning metsaomanikele tagatud nõustamine, koolitused ja toetused metsahooldustöödele. Ent neid toetusi tuleb kasutada selle jaoks, milleks nad on mõeldud – näiteks metsa istutamiseks mõeldud raha eest tuleb ka metsa istutada ja sellel hoiab toetuse jagaja silma peal.

Probleemiks on olnud metsateede lõhkumine, mistõttu edaspidi on metsaomanik kohustatud jälgima, et metsa ülestöötaja paneks lageraie tegemise ajaks langil nähtavale kohale info raie tegija kohta. See nõue peaks distsiplineerima lohakamaid raiujaid ja annab korralikele võimaluse ennast reklaamida – häid tegijaid soovivad ehk naabridki oma metsa kutsuda. *** Üldiselt peaks metsaomanike, eriti väikemetsaomanike elu metsa majandamisel minema lihtsamaks, piirangud selgemaks ja mõistlikumaks. Lisaks puudutavad muudatused ka riiklikke ametkondi, kelle tööülesanded täpsustuvad, samuti suureneb riigi haldussuutlikkus.

Seaduse sõnastuse lihtsustamine ja täpsustamine muudab selle kõigile selgemini mõistetavaks.

Eesti on metsariik ja on tähtis, et meie metsandust puudutavad seadused oleksid kõigile selged, üheselt mõistetavad ja tagaksid metsade säilimise vähemalt samaväärsena ka tulevastele põlvedele, samas võimalikult vähe piirates metsaomanike tegevust.

KESKKONNAMINISTEERIUMI METSAOSAKOND sinu mets

november 2013

33

ametlik info LIIGID

METS

Vaatlusvõistluse võitis Värdi Soomann

Kõige vähem metsapõlenguid

Tänavusele loodusvaatluste võistlusele, mis kestis 15. maist 1. septembrini, saatsid loodusesõbrad teateid 12 sellise taimeliigi kohta, kelle levikuandmed loodusvaatluste andmebaasis olid puudulikud või kelle arvukust botaanikud hindavad vähenevaks.

Vaatlusi koguti hariliku kullerkupu, harakkuljuse, kassikäpa, nõmm-liivatee, pääsusilma, rukkilille, hariliku talviku, kuningakübara, madal-mustjuure, mägiristiku, sininuku ja vahelmise mõõla kohta. Kokku laekus 175 vaatlust, neist enim kullerkupu kohta. Rohkem tähelepanekuid sisestati ka pääsusilma, rukkilille, kassikäpa ja nõmm-liivatee kohta.

Võistluse võitja vaatluste üldarvu kategoorias oli Värdi Soomann, teisele kohale jäi Aiki Tibar ning kolmandatneljandat kohta jagasid Anneli Palo ja Tiina Topoleva.

Liikide arvu kategoorias tuli võitjaks taas Värdi Soomann, kes esikohtade eest sai auhinnaks nii loodusajakirjade neljase paketi kui ka ajakirja National Geographic Eesti tellimuse terveks 2014. aastaks.

Loodusvaatluste andmete kogumise üks eesmärke on edendada inimeste loodusteadlikkust. Oma panuse Eesti loodust puudutava väärtusliku info kogumisse saab aga anda igaüks, registreerides nähtu loodusvaatluste kodulehel olevasse elektroonilisse päevikusse. Lisateavet sellest saab aadressil http://loodusvaatlused.eelis.ee.

Alates 1921. aastast, mil Eestis hakati metsatulekahjude andmeid registreerima, pole nii vähe metsatulekahjusid olnud, kui oli mullu. 2012. aastal registreeriti viis metsatulekahju üldpindalaga 2,5 ha (2011. aastal 24 ja 19,3 ha). Keskkonnale tekitati metsapõlengutega kahju 16 euro ulatuses.

2012. aastal oli vähe metsatulekahjusid, kuna aprill ja suve teine pool olid vihmased.

Allikas: keskkonnaagentuur

JAHT

Jahindusnõukogudel otsused tehtud Maakondlikud jahindusnõukogud moodustas 1. juunil 2013 jõustunud jahiseaduse alusel keskkonnaameti peadirektor. Nõukogude üks peasihte on olnud sõlmida kokkuleppeid suurulukite küttimise mahu ja struktuuri asjus.

Vastavalt kokkulepetele kütitakse käimasoleval jahihooajal üle Eesti vähemalt 18 590 metssiga, 6485 põtra ja 913 punahirve. Metskitse küttimise mahtu valdavalt, arvestades viimaste aastate raskeid talvi ja kitse jätkuvalt madalat arvukust, ei määratud.

Jahindusnõukogu teeb keskkonnaametile ka ettepanekuid pruunkaru, hundi ja ilvese küttimise korraldamiseks, jahipiirkonna piiride muutmiseks ning kasutusõigusloa pikendamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

Selleks aastaks on jahindusnõukogud oma korralise töö lõpetanud. Nende koosseisu, töökorra ja koosolekuprotokollidega saab tutvuda keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee/ teenused/jahindus-4/.

Allikas: keskkonnaamet

34

sinu mets

november 2013

Allikas: keskkonnaagentuur

SERTIMINE

Keskühistu Eramets sai FSC-sertifikaadi Metsaühistute kaudu erametsadest pärit puidu ühismüügiga tegelevale Keskühistule Eramets väljastati FSC tarneahela sertifikaat. See tõendab puidu ostjale, et keskühistu kaudu müüdav puit pärineb jätkusuutlikult ja vastutustundlikult majandatavast metsast.

Puidu müüja ja puitu töötlev ettevõte, kes suudavad tõestada, et tegelevad õigesti majandatud metsast pärineva puiduga, saavad konkurentsieelise paljudel turgudel. Seetõttu kasvab huvi serditud puidu vastu kogu maailmas.

Puidu tarneahela sertifitseerimine hõlmab töötlemise, tootmise, transportimise ja levitamise kõiki etappe, mille kaudu jõuab toode metsast lõpptarbijani. Toodete puhul, mis müüakse lõppturul FSC-märgise all, on võimalik jälgida serditud materjali kuni selle algpäritoluni.

Keskühistu Eramets on 2009. aastal metsaühistute asutatud puidumüügiühistu, mille tegevuse eesmärk on pakkuda erametsaomanikele ausa ja läbipaistva metsamajandamise teenust.

Allikas: Keskühistu Eramets

PUIT

Aasta puitehitis on suvemaja Laulasmaal Tänavuse parima puitehitise tiitli pälvinud hoone projekteerisid ÖÖ-ÖÖ arhitektid Ülo-Tarmo Stöör, LembitKaru Stöör ja Kätlin Ölluk. Hoone paistab silma keeruka ja põneva arhitektuurse lahendusega, mis tulenes ühelt poolt tellija soovist olla loodusega kooskõlas ja teisalt kohaliku omavalitsuse ettekirjutustest. Žüriile avaldas muljet, et ühte vormi on suudetud valada ringikujuline põhiplaan ja viilkatus, mis moodustavad intrigeeriva komplekti. Lisaks projekteerijatele väärib tunnustust ka hoone ehitaja Olev Ehitus OÜ.

Allikas: Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Metsaomanike majanduskoostöö ühistute abil Eesti metsaühistud aitavad metsaomanikke ka puidu müügil ja laiemalt metsade majandamisel. Ühistu kaudu saab infot turuseisu kohta ning abi puidu või raieõiguse müügil ja metsa uuendamisel. Ühistud on ühiseks puidumüügiks asutanud keskühistu Eramets ja Eesti Puidumüügikeskuse.

Piirkond

Majanduskoostöö Kontakt kontaktisik

Ühistu

Telefon

Harjumaa

Margus Paesalu

margus.paesalu@erametsaliit.ee

Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu

5688 0340

Harjumaa

Indrek Jõesaar

indrek.joesaar@erametsaliit.ee

Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu

557 0613

Hiiumaa

Aira Toss

aira.toss@erametsaliit.ee

Hiiumaa Metsaselts

5648 8601

Ida-Virumaa

Mikk Värimäe

mikk.varimae@erametsaliit.ee

Iisaku Metsaühistu

522 5900

Jõgevamaa

Aivar Lääne

aivar.laane@erametsaliit.ee

Palamuse Metsaselts

514 5543

Jõgevamaa

Ülo Kriisa

ulo.kriisa@erametsaliit.ee

Saare Valla Erametsaomanike Ühing (kasvava metsa müük)

508 4016

Jõgevamaa

Harry Pütsepp

vooremaamets@gmail.com

Vooremaa Metsaühistu

507 7623

Järvamaa

Tarmo Läll

tarmo.lall@erametsaliit.ee

Minu Mets

505 4390

Läänemaa

Mikk Link

mikk.link@erametsaliit.ee

Läänemaa Metsaühistu

5345 3698

Lääne-Virumaa

Guido Ploompuu

guido.ploompuu@erametsaliit.ee

Viru-Lemmu Metsaselts

5558 3777

Lääne-Virumaa

Lauri Salumäe

rakvere.metsayhistu@erametsaliit.ee Rakvere Metsaühistu

322 7845, 513 4276

Pärnumaa

Eerik Philips

parnumaa.metsaselts@gmail.com

Pärnumaa Metsaomanike Selts

5348 3148

Pärnumaa

Tiit Kosenkranius

tiit.kosenkranius@erametsaliit.ee

Ühinenud Metsaomanikud

523 9932

Pärnumaa

Raigo Rõõmussar

raigo.roomussar@erametsaliit.ee

Ühinenud Metsaomanikud

525 9330

Põlvamaa

Kalle Peterson

kalle.peterson@erametsliit.ee

Põlva Metsaomanike Selts

514 4513

Põlvamaa

Erki Vinni

erki.vinni@erametsaliit.ee

Põlva Metsaomanike Selts

514 4514

Raplamaa

Margus Paesalu

margus.paesalu@erametsaliit.ee

Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu

5688 0340

Raplamaa

Märt Linnamägi

mart.linnamagi@erametsaliit.ee

Vardi Erametsaselts

5556 0125

Raplamaa

Valdu Reinaas

valdu.reinaas@erametsaliit.ee

Kohila Metsaselts

504 7119

Raplamaa

Indrek Jõesaar

indrek.joesaar@erametsaliit.ee

Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu

5570613

Saaremaa

Mati Schmuul

mati.schmuul@erametsaliit.ee

Saaremaa Metsaühing

5341 2480

Saaremaa

Kaido Humal

kaido.humal@hotmail.com

Saaremaa Metsaühing

5305 9455

Tartumaa

Harry Pütsepp

vooremaamets@gmail.com

Vooremaa Metsaühistu

507 7623

Tartumaa

Indrek Palm

indrek.palm@forestry.ee

Keskühistu Eramets

503 6246

Tartumaa

Leonhard Niklus

leonhard.niklus@erametsaliit.ee

Metsanduse Arendamise Ühing

529 3237

Tartumaa

Piret Arvi

piret.arvi@erametsaliit.ee

Metsanduse Arendamise Ühing

520 5853

Tartumaa

Peep Põntson

peep.pontson@erametsaliit.ee

Kesk-Eesti Metsaomanikud

515 5332

Tartumaa

Ülo Kuusik

ylo.kuusik@gmail.com

Tartu Jahimeeste Metsaselts

516 9682

Valgamaa

Atso Adson

atso.adson@erametsaliit.ee

Valgamaa Erametsaühing

5649 3197

Viljandimaa

Raigo Rõõmussar

raigo.roomussar@erametsaliit.ee

Ühinenud Metsaomanikud

525 9330

Võrumaa

Aarne Volkov

aarne.volkov@erametsaliit.ee

Võrumaa Metsaomanike Liit

529 9841

Võrumaa

Ilmar Ait

voru@erametsaliit.ee

Võrumaa Metsaomanike Liit

5302 0544

Eesti

Indrek Palm

indrek.palm@forestry.ee

Keskühistu Eramets

503 6246

Eesti

Rünno Viir

rynno.viir@kemo.ee

Eesti Metsaühistu

513 8384

• Rahvas teeb vahet pehme ja kõva aja vahel, mõlemaid määrab kuu.

Võrumaal jagatakse kuu muutuste aeg kaheksasse liiki.

• Kui kuu on kolm päeva vanaks saanud, algab kõva aeg, mil hea igasuguseid riistapuid raiuda, eriti rummupuud, sest siis see ei kuiva kokku ega pakata.

• Aeg mil vana ega uut kuud näha pole, on kuu vahepäev. Seda peetakse kuu muudatuste aegadest kõige halvemaks, sel päeval ei võeta midagi iseäralikku ette.

• Eesti vanemates tähtraamatutes on ära märgitud, missugust tööd noore, missugust vana kuu ajal ette tuleb võtta ja neid näpunäiteid pandi ka hoolega tähele.

• Okaspuud tuleb raiuda noore kuu ajal ja lehtpuud vana kuu ajal.

• Täiskuu ajal raiutud küttepuud kuivavad ruttu ära.

• Noore kuu ajal puhastatud heinamaal hakkavad kännud võsuma.

• Ülepea arvati noort kuud õnne ja edu toovaks ajaks, kasulikuks uutele ettevõtmistele.

• Arvati, et kuu seisukohtki mõjutab ilma, rääkimata sellest, et noorkuu toob sooja, täiskuu külma, noorkuu sagedasti sadu, täiskuu ilusat ilma.

• Missugune ilm on kuu loomise ajal, see on kogu esimese veerandi.

• Rõngad ehk sapid kuu ümber kuulutavad suvel järgmiseks päevaks vihma, talvel tuisku ja tormi.

Allikas: Matthias Johann Eisen, “Eesti vana usk”, Tartu 1926

Metsa õppeleht

Sinu Metsa saab ka koju tellida • Ilmub neli korda aastas.

• On metsaomanike, jahimeeste ja kõigi teiste metsandusestjahindusest rohkem teada tahtvate inimeste õppeleht.

• On Maalehe tellijaile tasuta, kuna ilmub Maalehe vahel.

• On tasuta ka eraldi tellides, kuid siis tuleb maksta kojukandetasu – ühe numbri eest 1 euro (+ käibemaks).

• Saab tellida tel 666 2540 või tellimine@lehed.ee.