SINU METS nr 37 by Maaleht

Nr 37 Metsa õppeleht

13. november 2014

Raietulusse arvesta kohe uuenduskulu Lk 4–5

Seakatku erimeetmed Lk 14

Puudel urvad! Lk 22–23

Jurist selgitab igaüheõigust Lk 32–33

Erametsanduse toetused SA Erametsakeskus kaudu saab taotleda nii Euroopa Liidu kui siseriiklikke metsandustoetusi. Taotlemisel on abiks Erametsakeskuse spetsialistid. Toetuse liik

Kontaktisik

Metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetus

Kati Tael Sirli Jakobson

Metsa uuendamise toetus

Kati Tael Sirli Jakobson

Erametsaomanike nõustamise toetus

Ingrid Tust

Metsamaaparandustööde toetus Pärandkultuuri säilitamise toetus Vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine Metsaühistu toetus

Laura Pärtel Mart-Ants Pavelson Priit Jõeäär Kertu Kekk

Natura metsa toetus

Mart-Ants Pavelson Indrek Reinsoo

Metsameetme toetused

Kai Kraus Imre Kari Triin Nõmmik Kaiko Kell Priit Jõeäär

Metsanduse koolituste korraldamine

E-post siseriiklik@eramets.ee kati.tael@eramets.ee sirli.jakobson@eramets.ee siseriiklik@eramets.ee kati.tael@eramets.ee sirli.jakobson@eramets.ee siseriiklik@eramets.ee ingrid.tust@eramets.ee siseriiklik@eramets.ee laura.partel@eramets.ee mart.pavelson@eramets.ee priit.joeaar@eramets.ee kertu.kekk@eramets.ee natura@eramets.ee mart.pavelson@eramets.ee indrek.reinsoo@eramets.ee metsameede@eramets.ee kai.kraus@eramets.ee imre.kari@eramets.ee triin.nommik@eramets.ee kaiko.kell@eramets.ee priit.joeaar@eramets.ee

Telefon 683 6051 683 6057 683 6051 683 6057 683 6057 673 6033 683 6064 683 6067 673 6036 683 6064 683 6058 673 6034 683 6065 683 6067 683 6067

Erametsanduse veebileht: www.eramets.ee MTÜ Eesti Erametsaliit (metsaomanike esindaja, erametsanduse edendaja): Mustamäe tee 50 (III korrus), 10621 Tallinn. Telefon 652 5888, e-post erametsaliit@erametsaliit.ee.

SA Erametsakeskus (metsanduslikud toetused, erametsanduse edendaja): Mustamäe tee 50 (II korrus), 10621 Tallinn. Üldtelefon 652 5333, e-post eramets@eramets.ee.

sisukord

Sisukord

15 22

METSAOMANIK

4 Puidu müügist tuleb istikuraha kõrvale panna 6 Metsaomaniku kalender 6 Metsas tööd tehes pea silmas ka ohutust 7 Teatiseta raiest ja teede korrastamisest 8 Kuidas nutiseadme abil puuvirna mõõta? 10 Kuidas palgi pikuti pooleks saab? 10 Kui pikalt ehituspuit kuivama peab? 11 Läänemaa erametsad kosuvad ühistu käe all

JAHIMEES

12 Sigade katku ala kahjuks laieneb 14 Seakatku puhul rakendatavatest meetmetest 15 Marutaudi järelkontrolli tuleb võtta tõsiselt 16 Aasta “Märka ulukit!” hakkab lõppema 18 Kuidas ulukikahjustusi vähendada? 19 Ulukihoole enne ja nüüd 19 Jahipidamisõiguse tasu maksmisest

Metsa õppeleht

Välja andnud SA Erametsakeskus Projektijuht Regina Hansen, tel 527 5151 e-post regina.hansen@eramets.ee Rahastanud Keskkonnainvesteeringute Keskus Teostus AS Eesti Ajalehed Toimetanud Viio Aitsam, tel 526 9787, e-post viio.aitsam@gmail.com Kujundanud Mari Peterson Esikülje foto Ingmar Muusikus – nirk Tagakülje foto Viio Aitsam – talveks valmistuv orav

METSAELU 20 21 22 23 24 26

Kasetriibik saab rohkem tähelepanu Kassikakul ei lähe hästi Uued urvad puul! Seemned püsivad puus Teejuht seente maailma Üraskid – tõelised metsaputukad

TEATED

28 Eesti Jahimeeste Seltsis 29 Erametsaliit teatab 30 Kuusetaimede ühishange 2015 kevadeks 30 Looduskaitsehüvitised endiselt arutelu objektiks 31 Kolmandik erametsast on naiste käes

AMETLIK INFO

32 Seadus eeldab, et inimesed on mõistlikud 34 Uudised

24 sinu mets

november 2014

metsaomanik

Puidu müügist tuleb ist Viimases loos n-ö Harju keskmisest metsast hindame ostu-müügiprotsessi kulgu ja müüdud puidust saadud rahalist tulu.

maniku tulu metsa müügist selgub lõplikult alles siis, kui tööd on tehtud ja puit metsaveerest ostjani jõudnud. Alles siis on täpselt selged puidusordid, ja see mõjutab hinda kõige enam. Sel kinnistul oli hästi näha, kui erineva kvaliteediga on puit. Talule lähemal kasvas kvaliteetse materjaliga veidi ülekasvanud mets, kuid kaugemal, kunagistel karjamaadel, oli ise kasvanud mets, kust tuli välja üksnes kütte- ja paberipuit. “Varem oli selles metsas raiet tehtud, aga talumetsaraiele tüüpiliselt oli keskendutud palgile,” hindab metsameister Ray Raiesmaa. “Metsakasvatuse seisukohast ei ole selline raie parim majandamisviis. Ka noore metsa hooldust ei tohi tulu saamise kõrval unustada, ehkki see lühemas ajalõigus tulu ei too. Metsamees peab ikka mõtlema ülejärgmisele põlvele.” Erinevalt varasemast peeti seekord silmas, et tuleb luua tingimused parema metsapõlve jaoks. Kus vaja, tehti noore metsa harvendust, ja kus puud päris puseriti, seal korraldati lageraie. Metsameister andis Urmasele soovituse, et ta puidutulust ka metsa uuendamise kulud juba ette maha arvestaks. Uuendamise keskmine hind hektari kohta on umbes 500 eurot, selle järgi kujuneb tal maapinna ettevalmistamise ja istikute kuluks kokku umbes 1500 eurot. Need tööd tuleks Urmase kinnistul ära teha tuleva aasta sügisel või kevadel. Raiesmaa ütleb, et soovitab kinnistule istutada kas kuuske või mändi, aga peab kuuske mõistlikumaks: kuusk saab paremini hakkama, kuid rohukasvu suhtes tundlikumate mändide ümbert peaks esimestel aastatel väga hoolega rohtu tallama ja niitma. Istutusaeg tuleks omanikul varakult planeerida ja taimed ühistult tellida vähemalt pool aastat ette – ühistu kaudu paarisaja tuhande taime kaupa tellides tuleb taimede hind omanikule üksjagu soodsam.

sinu mets

november 2014

REGINA HANSEN

Urmase kinnistu puhul on mõistlik just istutada ja mitte lanki looduslikule uuendusele jätta, mille puhul hakkaks sel langil maapinna ettevalmistuse järel vohama hoopis kask jms. Üldiselt eelistavad omanikud istutada metsa talgute korras ja noorel metsal ise silma peal hoida, kuid on neidki, kes linnaelanikuna tellivad istutamise ja noore metsa hoolduse ühistult. Valik sõltub aja- ja rahakulust jms, kuid peaasi on, et mets saaks istutatud ja väikesed puud vajalikku hoolt. Kuidas läks puidu müügiga? Nii metsameister kui ka omanik jäid müügitulemusega kokkuvõttes rahule. “Palgi realiseerimise ja hindadega on reeglina kõige lihtsam,” ütleb ühistu poolt puidu müüki korraldanud Raiesmaa. “Puidumüügikeskuse hinnakõikumised pole aastate lõikes olnud suured, raie ja puiduvedu toimuvad aasta ringi ühtlaselt.” Ta lisab, et tänavu siiski oli VIIO AITSAM

Palgimüügiga üldiselt probleeme pole.

Erametsakeskuse kommunikatsioonijuht

periood, kus saeveskid veeti umbe. See mõjutas ka palgi hinda, mis suvel langes paar eurot. Suvise raie puhul, nagu Urmase kinnistul, ei tohi palk üle kahe nädala ootel seista, muidu läheb siniseks ja kaotab oma väärtuse. Paberipuidu hinna kõikumised võivad aasta lõikes olla üsna suured, lisab metsameister. Rootsist, ilmselt tormi järelmõjuna, on siiamaani turul palju paberipuitu. Tänavu teises kvartalis hinnad “mängisid”, kuid kolmandas kvartalis, kui Urmase paberipuit müüa tuli, olid hinnad juba head. Okaspaberipuit võeti vastu Kunda sadamas. Küttepuidu hind seevastu on tänavu teinud vigureid. Hind oli hea aasta alguses, kuid kolmandas kvartalis langes tunduvalt. Raieid tehti sel perioodil palju, Södra ja Stora Enso kokkuostjate ja koostootmisjaamade laod olid täis, turgu tuli otsida kohalike halupuutegijate juurest. Küttepuidu müügiga läks pisut aega, aga Raiesmaa sõnul õnnestus leida hea ostja ja omanik sai üllatavalt kopsaka tulu. Puidu hinnad tervikuna väga palju ei kõigu ja hetkelise hinnatõusu ajal oleks hilja alles raiuma hakata – siis võib olla kindel, et keegi on jõudnud ostja juurde varem ja löönud hinnad alla. Laias plaanis on nii müüja kui ostja jaoks hoopis tähtsam stabiilsus – kui praegu raiet kavandada ja õigel ajal raiuda, ootab omanikku kindel tulu ning ostja saab olla kindel, et vajalikul ajal on tal toore olemas ning saab maksta kõrgemat hinda. Enda kinnistult saadud puidu koguste, müügiprotsessi ja hindade kohta saab omanik ülevaate keskkonnas www.vaheladu.eu. Erametsaportaalis www.eramets.ee toodud ülevaatest saab ettekujutuse hindadest ja nende kõiku-

metsaomanik

ikuraha kõrvale panna EKRAANIPILDISTUS

Näidisvaade “vahelattu”.

mistest nii Keskühistu Eramets, Eesti Puidumüügikeskuse kui ka RMK puiduhinnastatistika põhjal. Ühistu taotleb omaniku kasu 2000. aastate alguse hoolimatud raied on metsaomanike seas teinud oma töö. “Metsaomanik on õrn,” ütleb Raiesmaa. “Enamik saab ju aru, et nende käes on vara ning et tehingute puhul tuleb ettevaatlik olla.” Ühistu kaudu puitu müües on kogu müük ja tulu kujunemine omaniku jaoks paremini kontrollitavad. “Tal on täpne ülevaade materjali kogustest ja hinnast,” räägib Raiesmaa. Ka Urmas sai keskkonnas Vaheladu. eu kokkuvõtte. “Mulle on ilmselt veel nõukaajast jäänud sisse kahtluseuss, et küllap puiduga ikka petetakse. Seetõttu jälgisin Eesti Puidumüügikeskusest saadetud lingilt seda kõike kohe huviga,” ei salga Urmas, et isevoolu teed ta müügiasjadel minna ei lasknud. Ray Raiesmaa selgitab, kuidas ühistu tagab omaniku jaoks puidu müügil läbipaistvuse. Ühtsed müügikanalid nagu Eesti Puidumüügikeskus ja Keskühistu Eramets

on metsaomanike endi loodud, et ühiselt suuremaid koguseid müües saada paremat hinda. Tänapäeval on kogu metsa ülestöötamise protsess hästi jälgitav. Harvesteril on mõõdikud, mis näitavad ülestöötatud puidu koguseid ja sortimenti. Selle alusel esitatakse omanikule aruanne (Eesti Puidumüügikeskuse puhul keskkonnas Vaheladu.eu) ja algab müük, mis on samas keskkonnas jälgitav. Mõtle ka järgmise põlve peale Metsaühistutel on praegu kiired ajad, sest toimub ettevalmistus raiehooajaks. Siiski ei saa töid planeerida üksnes talvesse, mis kipub lühikeseks jääma. Raiutakse ka suvel ning kuival ajal kevadel ja sügiselgi. Ühinenud Metsaomanikel on aasta ringi töös mitu metsatraktorit ja tegemist jätkub neil rohkem kui küll. Omanik võiks ideaalis mõelda raiete peale kümme aastat ette, kõigi metsatööde puhul aga ühe põlve peale ette. Kui raiutakse, tuleb võtta kohustus ka metsa uuendada ja hooldada. “Metsa tasub raiuda nii, et kvaliteetse materja-

li müügist saadud tulust tehakse ära ka vajalikud hooldusraied,” soovitab Raiesmaa. “Väheväärtusliku puidu hind ei kata raiekulu ära, peale maksta omanik ei taha, ja küllap see ongi üks põhjus, miks suur osa erametsi on jäänud hooletusse.” Omanike soovid ühistule on tema sõnul väga erinevad. On neidki, keda ei huvita, et mets pärast raiumist korda saaks. Ideaalne omanik planeerib töid ette, kuid vaid üksikud teevad seda. Siin saab ühistu aidata: tellitud metsamajandamiskava alusel määratakse koos tööde järjekord, ja ühistu hoiab juba ise silma peal, et kõik järgemööda tehtud saaks. Väikemetsaomanik teeb reeglina majandamiskava järgi kümne aasta peale määratud tööd ühekorraga, sest see on majanduslikult mõistlik. “Palgitulust tuleb kõrvale panna osa, mis on vajalik metsa uuenduseks,” rõhutab Ray Raiesmaa veel kord metsaomaniku vastutust. Mets on pika mäluga ja omanikust jääb jälg vähemalt ületuleva põlveni. Hoolas omanik jätab endast maha metsa, mille eest järeltulijad teda mõttes tänavad. sinu mets

november 2014

metsaomanik

Metsaomaniku kalender November • Tavaliselt väga porine kuu ja raiumisel on pinnasekahjustused vältimatud. Peab arvestama kulutusi ekskavaatorile, millega rööpaid sillutada. Teatud olukordades ei pruugi kulud olla siiski suuremad kui lume eemaldamise kulud. • Lume tulekuni on hea aeg teha kultuuri- ja noorendikuhooldust. VIIO AITSAM

Aastaaeg selline, et jälle näeb leevikesi, kes kohati koondunud väikesesse parve.

HEINO LAIAPEA

• Esimeste külmade saabudes ei ole veel mõtet taliteid ehitada – tavaliselt see töö sulab ära. • Pärast esimesi külmasid algab männija kuusekäbide korjamise aeg. • Külmade tulekuga, enne lume saabumist, läheb karu taliuinakut pidama. Detsember • Külmade saabudes tuleb alustada taliteede ehitamisega. Talv ei ole väga pikk. • Kui lund veel ei ole, siis on mõistlik puhastada lageraielangid võsast, enne kui paks lumi maha sajab. See töö on ilma lumeta palju lihtsam, aga samas peab arvestama, et harvester ei pruugi võsa lume alt üles leida ja kevadine lank on risune. • Männi- ja kuusekäbide korjamise hooaeg. • Metsaraie hooaeg. Jaanuar • Hea aeg raiete tegemiseks. • Ei tohi aega viita teeäärsete ja mineraalmuldadel olevate lankide raiumisega. • Viimane aeg alustada taliteede ehitust – kõigepealt tallamine ja siis lume eemaldamine. • Kogutakse ning lüditakse kuuse- ja männikäbisid. Sobiv aeg ka sanglepa ja saare viljade, seemnete kogumiseks. Veebruar • Tavaliselt on lumi väga paks ja peale raiete pole metsas midagi teha. • Kui plaanitakse taliteid kasutama hakata alles märtsis, tuleb neilt järje-

Enamik Eesti metsaomanikest on väikeomanikud...

• •

• • •

•

kindlalt lund lükata, sest muidu võib juhtuda, et maapind sulatab lume all külmunud osa üles. Jätkub kuuse- ja männikäbide korjamine. Käbilindudel on pesas pojad! Metsloomade lisasöötmine muutub järjest tähtsamaks – talvega on energiavarusid kulutatud, kuid raskeid aegu on veel ees. Algab ilveste jooksuaeg. Algab rebaste, kuu teises pooles ka jäneste jooksuaeg. Kui lumi hakkab sulama, peavad jooksuaega ka kährikkoerad, kes talvel võivad pikemat-lühemat aega taliuinakut pidada. Veebruariga lõpeb jahiaasta, mida Eestis arvestatakse 1. märtsist veebruari lõpuni. Allikas: “Metsaomaniku käsiraamat”, 2012

Metsas tööd tehes pea silmas ka ohutust Universaalseid soovitusi metsas töötajale.

• Ära tööta langil üksi. Kui muudmoodi pole võimalik, jäta kellelegi teade, kus oled ja millal tuled. • Kõik langil viibijad peavad kandma kiivrit. • Kahekesi töötades jätke vahemaad vähemalt kahe ja poole puu kõrguse jagu.

sinu mets

november 2014

• Enne langetuslõike tegemist peab langetaja valju häälega märku andma (alt ära!) ning veenduma, et puu langetamine on ohutu talle endale, kaastöötajatele ja kõrvalistele isikutele. • Ohutuse tagamiseks tuleks raielank tähistada. • Ära tööta langil tugeva tuule, äikese, udu, nähtavust piirava tiheda lumesaju või jäite tingimustes. • Ära tööta sae plaadiotsa ülemise vee-

• • • •

randiga – seal on tagasilöögi oht kõige suurem. Ära kunagi tee saeketi tõukava poolega lõiget enda poole. Kanna alati kaasas mobiiltelefoni. Kanna kaasas ka esmaabivahendeid. Kui lähed metsa autoga, pargi see nii, et vajadusel oleks võimalus kiiresti, manööverdamiseta lahkuda. Allikas: “Metsaomaniku käsiraamat”, 2012

metsaomanik Kuigi seadus räägib korda tegemisest aasta jooksul, on Eestiski olemas metsa ülestöötajad, kes teevad seda esimesel võimalusel.

Teatiseta raiest ja teede korrastamisest VIIO AITSAM

TAIVO DENKS keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist

Meeldetuletusi metsas tegutsejale.

änavu on jõustunud üksjagu metsaseaduse muudatusi, mis peaks metsaomaniku elu senisest lihtsamaks tegema. Olgu nimetatud näiteks eraldisepõhine metsamajandamine, mis lubab nüüd eraldise täies mahus raiuda (ei pea enam serva püsti jätma, kui eraldis on üle 100 meetri lai), või inventeerimiskohustuse piiri tõstmine füüsilisest isikust metsaomanike puhul viiele hektarile. Ka on metsaomanikul nüüd võimalus ise registreerida metsateatis otse metsaregistris nii, et keskkonnaametilt ei pea raieks luba küsima. Seda juhul, kui metsa inventeerimisandmed on olnud metsaregistris avalikustatud vähemalt kuu aega. 20 tm raiet ilma teatiseta Tavaliselt toob iga seaduse muutmine veidi segadust, nii on ka seekord. Kõige rohkem on küsimusi tekitanud võimalus raiuda 20 tihumeetrit puitu metsateatist esitamata (metsaseaduse § 41 lõige 14). Küsitakse, kas nüüd võibki selle 20 tm raiuda teatist esitamata mis tahes metsaosast ja mis tahes vanuses puudena.

Varem kehtis kord, et metsaomanik võis teatist esitamata raiuda kuni 3 tm metsamaa hektari kohta, kuid mitte rohkem kui 20 tm kinnisasja kohta. Nüüd on hektaripõhine piirang kaotatud. Muudatuse eesmärk oli see, et ka väiksema metsamaa omanikud saaksid näiteks talvel vajamineva küttepuu oma metsast võtta. Nüüd võib iga metsaomanik, sõltumata kinnisasja suurusest, raiuda kuni 20 tm puitu kinnisasja kohta aastas. Tähtis on tähele panna, et seadusesätte tekst ei sisalda ühtegi erandit selle kohta, et rakendamisele ei laiene ülejäänud raiete kohta kehtivad üldreeglid. Ka ei ole ülejäänud raieid reguleerivates paragrahvides viidet selle kohta, et need tingimused ei kehti juhul, kui raiet tehakse metsaseaduse § 41 lõikes 14 sätestatud võimalust kasutades. Seega ei pea kuni 20 tm raiumisel küll metsateatist esitama, kuid muu hulgas tuleb jälgida metsaseaduse § 28–33 sätestatud tingimusi. See tähendab, et saab raiuda ikkagi ainult neid puid, mis selles metsaosas on lubatud raiuda: küpsusvanuse saavutanud metsas saab selle 20 tm võtta näiteks uuendusraie korras, raiudes metsa sisse väikese häilu või raiudes hajali puid, just nii, nagu endale mõistlikum tundub. Nooremas, näiteks keskealises metsas lagedat laiku (nagu lageraiega) tekitada ei tohi, vaid see 20 tm on võimalik raiuda harvendusraie korras. Rööpad mõistlikul ajal korda! Kuna raiehooaeg on alanud ja sügis selline aeg, kus raietöödega on teedele ja metsasihtidele rööpad kerged tulema,

SEADUSE TEKST • Metsaseaduse § 41 lõige 14: Metsateatist esitamata või metsaressursi arvestuse riiklikus registris registreerimata võib metsaomanik raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu kinnisasja kohta aastas. • Metsa majandamise eeskirja § 19 lõige 3: Raietööde käigus kahjustatud teed, sihid, kraavid, sillad ja truubid tuleb korrastada vähemalt raie-eelsele tasemele ühe aasta jooksul metsateatise kehtivuse lõppemisest arvates.

tasub üle vaadata ka muudatused nende korrastamise korras. Koos metsaseadusega muudeti mitut keskkonnaministri määrust. Neist olulisim on ehk metsa majandamise eeskiri, milles ka teede ja sihtide korrastamisega seonduv regulatsioon on muudetud selgemaks. Varasem regulatsioon sätestas raietöödel kahjustatud sihtide, kraavide, sildade ja truupide korrastamiseks kaks valikut – kas raietööde lõppemisele või metsateatise kehtivuse lõppemisele järgneva kalendriaasta jooksul. See tähendas seda, et kui metsateatise kehtivus lõppes näiteks 1. jaanuaril 2013, jäi korrastustöödeks veel terve järgmine kalendriaasta 2014, s.t teatud juhtudel oli kahjustuste likvideerimisega võimalik venitada pärast metsateatise kehtivuse lõppemist veel kuni kaks aastat. Muudatusega on korrastamiseks kehtestatud üks ühene tähtaeg – ühe aasta jooksul metsateatise kehtivuse lõppemise kuupäevast alates. sinu mets

november 2014

metsaomanik

Kuidas nutiseadme abil ANNA-GRETA TSAHKNA Timber Diameter OÜ äriarendusjuht

Uudset nutirakendust on tänavu täiustatud ja kontrollitud.

avapäraselt on puidu täpne mõõtmine väga ajamahukas ja seetõttu ka kulukas. Suurematel ettevõtetel on kallid mõõduliinid, kuid need on taskukohased vähestele. Harvesteridelt pärinev info ei pruugi alati olla usaldusväärne, kuna masina seade võib olla vajalikul hetkel kalibreerimata. Näiteks Rootsis ei lubata seetõttu üldse harvesterilt pärinevat infot maksmise aluseks kasutada. Kui mõõduliini pole, on tavapäraseks viisiks nii Eestis kui mujal määrata metsamaterjali maht ligikaudse mõõtmisega sammude ja lati abil, kuid arusaadavatel põhjustel on siin peamiseks probleemiks vähene täpsus. Ei ole siis imestada, et väga levinud on mahtude üle peetavad vaidlused, mis on tülikad kõikidele osapooltele.

Vaid paar minutit Timber Diameter OÜ metsamaterjali mõõtmise nutirakendus (see kannab nüüd nime Timbeter), mis pälvis ettevõtluskonkursil “Ajujaht 2014” esikoha, muudab mõõtmise senisest palju täpsemaks, kiiremaks ja ka tagantjärele analüüsitavaks. See sobib nii metsaomanikele kui puiduettevõtjaile ning on taskukohane neilegi, kes teevad mõõtmisi näiteks vaid korra aastas. Rakendus annab paari minutiga täpse vastuse metsamaterjali mahu kohta, ja olemasolevaid andmeid (asukoht, kogus, puuliik, koefitsient) koos pildiga saab lihtsalt edastada näiteks e-postiga.

sinu mets

november 2014

Koefitsiendi abimees aitab määrata virnatäiust. 2015 veebruariks loodab Timbeteri meeskond jõuda rakendust arendades koefitsiendi automaatse määramiseni.

KAKS KÜSIMUST Kuidas ja mis tingimustel Timbeteri kasutada saab? Timbeteri saab alla laadida interneti Google Play keskkonnast. Allalaadimine on tasuta ja samuti on tasuta esimese 1000 tihumeetri mõõtmine. Edasine hind on 5 eurosenti tihumeetri kohta. Meil on ka kuutasupõhine pakett, kus lisaks mõõtmisele saab kasutada laomoodulit. See on mõeldud peamiselt ettevõtetele, kes soovivad saada kompaktset ülevaadet mõõdistustest ja kogustest. Kuutasu arvestatakse vastavalt ettevõtte mõõtmismahtudele, kasutajate arv on piiramatu. Kuutasu algab 100 eurost.

Mis suunas käib rakenduse edasiarendamine? See käib koostöös testijate ja olemasolevate klientidega. Suunaks on täisautomatiseerimine. Timbeteri eesmärk on kõrgeim efektiivsuse tase minimaalse ajakuluga. Selleks kaotame ära paberimajanduse ja viime kõikvõimaliku informatsiooni digitaalseks. Metsasektor muutub seeläbi tõhusamaks ja läbipaistvamaks.

Pärast Ajujahi võitu keskendusime kogu meeskonnaga rakenduse arendamisele ning nüüd on Google Play keskkonnas juba mõnda aega saadaval rakenduse uus ja täiendatud versioon. Selles on lisaks virna mõõtmisele ka panoraammõõtmine (vajalik suurte virnade puhul), kõikide mõõtmiste andmeid koondav laomoodul ning koefitsiendi abimees, mis lihtsustab virnatäiuse määramist. Koefitsiendi abimehe arendamisel tegime tihedat koostööd Jüri Järvisega, kes on Eestis ümarpuidu mõõtmise juh-

tiv ekspert. Ta on välja andnud ka vastavasisulise raamatu, mis põhineb Soomes ja Rootsis kasutataval metoodikal. Eri võimalused Timbeteri kasutamine on lihtne. Mõõtja teeb nutiseadme abil metsamaterjalist pildi, mis annab, nagu öeldud, paari minutiga täpse tulemuse. Rakendusel on kolm mõõtmissüsteemi: palgivirna, autokoorma ja panoraammõõtmine. Koefitsiendi abimehega saab samm sammu haaval määrata täpselt, milline on virnatäius.

metsaomanik

puuvirna mõõta? TIMBER DIAMETER OÜ

Referents 1 m tähendab, et mõõtmisel tuleb kasutada vähemalt 1 meetri pikkust pikkusetaloni (nt puidust liist, mõõdulint või mõõdulatt), mis tuleb mõõtmist alustades virna külge kinnitada.

Igal pildil on lisaks virna mahule salvestatud ka GPS-koordinaadid ja koefitsiendi arvutuskäik. Kui hiljem peaks tekkima vaidlus, kas koefitsient ikka määrati täpselt, saab tugineda pildi andmetele. Mõõtmisandmed salvestuvad süsteemis ja neid saab kiirelt edasi saata näiteks müügipakkumiste või raportite tegemiseks. Laomooduli kaardirakendus annab ülevaate metsamaterjalist eri lankidel ning võimaldab kiirelt ja lihtsalt teha inventuure. Laomoodulil on kaks vaadet: kaardivaade, kus on märgitud virnade asukohad, ning tabelina ülevaade, kus saab andmeid filtreerida eri näitajate kaudu: asukoht, lepingu number, puuliik jms. Kõiki andmeid on võimalik alla laadida ka Exceli tabelina. Lahendust võib vajadusel liidestada teiste infosüstee-

midega nagu näiteks raamatupidamine, palgaarvestus ja logistika planeerimine. Rakendust kasutades saab mõõta kaht moodi: kas pildistada ja teha mõõtmine kohe või siis pärast pildistamist jätta mõõtmistulemuste saamiseks vajalikud toimingud hilisemaks, näiteks kontoris tegemiseks. Tänu Timbeterile on mõõtmisandmed täpsemad ja põhjust vaielda palju vähem. Metsaettevõtetel on lihtsam ja kiirem inventuure teha (tuleb vaid palgivirnad üle mõõta) ning hulga kergem on ka autojuhtide elu. Kuna metsamaterjali kogused saab hõlpsalt teada, on kogu logistikat palju lihtsam korraldada. Kontrollitud lahendused Timbeteri rakenduse mõõtmise täpsuse on kinnitanud Metrosert. Samamoodi oleme ise võrrelnud mõõtmistulemusi

3D-skänneritega – erinevus on jäänud alla 2%. Oleme oma rakenduses suurt rõhku pannud just kasutaja mugavusele. Toodet arendades püüdsime välistada kõikvõimalikke olukordi, kus kasutaja võiks kogemata vea teha. Seega peaks ka end tehnoloogiakaugeks pidavad inimesed selle rakenduse kasutamisega hakkama saama. Vajalik on vaid keskmise võimekusega nutiseadme olemasolu, mis tähendab, et seadmel on olemas vähemalt kolm sensorit: akseleromeeter, kompass ja GPS. Seni oleme oma rakendust testinud seadmetel: Samsung Galaxy Note 10.1 2014 edition, HTC One M7, Samsung Galaxy Note 8.0, Asus MEMO Pad FHD 10, Sony Xperia Z2, Sony Xperia Tablet Z2, Samsung Galaxy S2, Samsung Galaxy S3, Nexus 7c (K009), Samsung Galaxy Tab 2 10.1 (GT-P5100). Neid soovitame. sinu mets

november 2014

metsaomanik VIIO AITSAM

Kuidas palgi pikuti pooleks saab? TAAVI EHRPAIS metsamees ja raievõistluste meister

Väikemetsaomanik küsib, kuidas saagida palk pikuti pooleks, kui ongi tegu vaid ühe palgiga, mida ju saeveskisse ei vii.

Näide mitut pidi lõigatud palginottidest konkreetsel otstarbel. Pilt tehtud Varbola puupäevadel.

Sellisel juhul on kõige lihtsam ikkagi teha seda mootorsaega. Lõikus ei jää küll nii sile, aga näiteks istepingiks käib küll. Kui maas olevat palki ei oska nii saagida, et tera maasse ei läheks, tuleb palk panna alusele, ja parem oleks, kui saaks selle ka fikseerida. Kui tegu on väga suure läbimõõduga ja/või väga

täpset lõiget nõudva palgiga, tuleb kutsuda lintsaeraam koju. Sellise teenuse pakkujad on Eestis olemas. See läheb muidugi kalliks, aga kui teenuse pakkuja ei ela kaugel, siis võib-olla polegi asi väga hull. Ehk on ka naabrimehel midagi saagida vaja ja saab tellimust ühendada.

Kui pikalt ehituspuit kuivama peab? Puuinfo kodulehe järgi oleneb vastus sellest, mille tarvis täpsemalt puitu vaja on.

Väljavõtteid Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juures tegutseva Puuinfo programmi materjalidest. • Puidu niiskuse tasemed: – toores puit: üle 25% (maksimaalselt 100% ja enam); – õhukuiv puit: 15–25% (saavutatav välisõhus kuivatamisel); – transpordikuiv puit: u 18% (selline kuivusmäär väldib transpordikahjustusi); – tislerikuiv puit: 10–15%; – mööblikuiv puit: 6–10%. • Jaotus lähtub puidu otstarbest. Puidul on omadus imada kuivana endasse ümbritsevast õhust niiskust, märjana aga niiskust välja anda. Seega omandab puit piisava aja korral ümbritseva õhu niiskusele vastava niiskustaseme ehk tasakaaluniiskuse. Mööbel paikneb enamasti küllalt kuiva õhuga ruumis, tisleritooted (uksed-aknad) puutuvad sageli kokku nii sise- kui välisõhuga.

sinu mets

november 2014

• Eluruumides loetakse normaalseks õhuniiskuseks 40–60%, keskkütte tõttu tuleb heaks pidada juba 20–30%. Puit on rakulise ehitusega, vesi võib paikneda rakuõõntes (niiskusel üle 30%) ja -seintes. Kui muutub rakuseintes oleva vee hulk (niiskusel alla 30%), toob see kaasa ka raku mõõtmete muutumise: alla 30% niiskuse korral puit kahaneb. Kuna puit koosneb eri rakkudest, ei ole kuivamiskahanemine tüve eri suundades ühtlane. • Piki tüve telge on kuivamiskahanemine kõige väiksem, vaid 0,5%, raadiuse suunas 4% ja tangensiaalsuunas 8% (okaspuit). Puidu kuivamise korral muutub saematerjali kuju sõltuvalt sellest, millisest tüve osast laud või pruss välja on saetud. • Puidu kuivamiskahanemine on eriti tülikas muutuva õhuniiskusega ruumides, näiteks suvilas. Kuivamiskahanemist tuleb arvestada ka laudpõranda tegemisel: enne põranda paigaldamist peaks ruum olema hilisemale õhuniiskusele lähe-

dase niiskusega, samuti peab paigaldatavatel laudadel olema hilisemale tasakaaluniiskusele lähedane niiskus. Tavaliselt tähendab see seda, et ruum peab olema köetav, aluspõrand kuivanud ja põrandalaudu hoitakse enne paigaldamist mõni aeg selles ruumis. Voodrilauad on sellise profiiliga, et nende kuivamiskahanemist enamasti ei märka. • Maja karkassimaterjali niiskus peaks olema alla 24%, välisvoodrilaudadel alla 18%, sisevoodril alla 16% ja põrandalaudadel alla 10%. Kogu materjal peaks olema kambris kuivatatud – niiskus on siis ühtlasem ning sine ja seenkahjustuste tekkimise risk väiksem. • Niiskus imendub puitu kõige enam piki kiudu, seepärast tuleb välistingimustes kaitsta eelkõige materjali otspindasid. Kui see ei õnnestu, tuleks otsad töödelda kaldseks, et vesi saaks kergemini ära voolata. Allikas ja palju lisateavet: www.puuinfo.ee

metsaomanik

Läänemaa erametsad kosuvad ühistu käe all Erandlik on Läänemaa Metsaühistu selle poolest, et suur osa liikmeid elab Rootsis.

VIIO AITSAM

äänemaa Metsaühistu juhatuse esimees ja tegevjuht Mikk Link ütleb, et lehtpuuvõsa asemel võiks Läänemaal kasvada kena kuusik. Muld ja ilmastik seda lubaks. Siinne metsamees peab aga olema eriti töökas ja järjekindel, sest padrikust korraliku metsa kasvamist tuleb teadlikult suunata. Siinsed metsad on suuremalt jaolt tekkinud endistele kolhoosipõldudele ja -karjamaadele. Padrikud on tihedad, mets kasvab mühinal, aga puit on ebakvaliteetne. Tooret arvestades oleks piirkonda perspektiivikas rajada lisaks hakkpuidukateldele ka plaaditehas. Mikk Link ütleb, et ühistusse tööle minnes otsis ta metsa majandamisel ideaali või eeskuju. Peagi mõistis, et pole mõtet end teistega võrrelda. “Läänemaal on üle kahe korra kehvemad metsad kui näiteks Põlva kandis ja rahalises väärtuses võib vahe olla lausa kuuekordne. Siinse metsaomaniku tulu on väike ja mõnikord tuleb töödele ka peale maksta.” Stockholmi seminarid Ühistu liikmetest enam kui pooled elavad Rootsis. Seetõttu peab omanike usaldus ühistu vastu olema välja teenitud, et siinseid mehi oma metsadesse ragistama lubatakse. 167 ühistu liiget on enne sõda Noarootsi vallas elanud inimesed ja nende Rootsis elavad järeltulijad. Omandi suurus on keskmiselt 24‒30 ha. Ühistu töökorraldus arvestab liikmete eripära: kaks korda aastas toimub Stockholmis seminar, kus omanikud ja ühistu esindajad saavad silmast silma suhelda. Räägitakse peamiselt inglise kee-

Läänemaa metsadest saab kujundada palgimetsasid, kuid see nõuab järjekindlat tööd.

les. Lepingud on tõlgitud ka rootsi keelde, samuti toimub meilikirjavahetus rootsi keeles. Läänemaa Metsaühistu alustas 2010. aastal 13 liikmega. Järgmisel aastal oli liikmeid juba 80, nüüd juba 329 ja majandada on 7500 ha metsa. Liikmeid tuleb innustada “Metsaühistu põhikirja kohaselt on meie ülesanne oma liikmeid abistada metsade majandamisel, kasutamisel, kasvatamisel ja kaitsel,” tsiteerib Link. Ehkki kõikvõimalike metsaspetsialistide reklaami ilmub rohkelt, usaldavad inimesed suust suhu reklaami kõige enam. “Ühistusse jõuavad metsaomanikud reeglina mõne tuttava soovitusel,” tõdeb Link. Tulijad on väikemetsaomanikud, kes tahavad kinnistut säilitada, kuid annavad endale aru, et nad metsandusest ise midagi ei tea. Seetõttu oodatakse, et ühistu pakub majandamisel täisteenust. Tähtis argument liitumiseks on ühistu läbipaistev asjaajamine. Paljudele omanikele meeldib metsa majandamisel looduskeskne lähenemine, aga selline raie on kulukas. Peale maksma enamik omanikke siiski veel ei soostu. Liikmete arvu üleliia kiirel suurendamisel ei näe Link mõtet, tema sõnul tu-

leb arvestada oma võimekust head teenust pakkuda. Metsaühistu loob liikmete metsadest esmalt korraliku andmekogu ja siis mõtleb koos omanikuga edasise tegevusplaani läbi. Ühistu on metsaomaniku suunamisel aktiivsem pool, et vajalike tööde järjekord aastate peale paika panna. Stabiilse töö tagamine on ka ühistule oluline, sest see võimaldab kavandada tegevust nii, et metsa ülestöötajatel ja ühistu töötajatel oleks tööd ja leiba aasta ringi. Peremees on metsaomanik Metsaühistus on palgal kolm töötajat. Mikk Lingi töö on ühistu üldjuhtimine ja teenuste kvaliteedi tagamine. Arvo Aljaste tegeleb metsatööde planeerimisega ja vastutab, et kõikide metsade ja vajalike tööde kohta oleks andmebaas. Metsameister Allar Luik hoolitseb metsaraiete ja puiduveo eest. Töövõtulepingu alusel töötavad ühistu juures ka kolm konsulenti. Praegust tööde mahtu arvestades oleks paari töötajat veel juurde vaja, hindab Link. Ühistu juht peab põhjendatuks, et ühiskond toetab väikemetsaomanikke ja ühistute arengut ka rahaliselt. Võrreldes äriühinguga ei ole ühistu eesmärk kasumit teenida, vaid see, et omanik oleks motiveeritud oma metsi tulevikku vaatavalt majandama. Väikeste metsatükkide majandamine on keerukas ja töömahukas, aga ühistegevus annab kindlust, et ka erakätes olev Eesti mets on heaperemehelikult majandatud. Just eesmärkide erinevuse tõttu leiab Link, et toetused oleks õiglane suunata üksnes eraisikust väikemetsaomanikele. Kõigil ühistu liikmetel on juhtimisel võrdne sõnaõigus. Tegevust hindavad ja aastaaruande võtavad vastu kaheksa metsaomanikust volinikku. Puitu turustab ühistu Keskühistu Eramets kaudu. REGINA HANSEN Erametsakeskuse kommunikatsioonijuht sinu mets

november 2014

jahimees

Sigade katku ala kahjuks laieneb

KAROLIN LILLEMÄE toimetaja, Eesti Jahimeeste Selts

Sigade Aafrika katku (SAK) teemat oleme käsitlenud ka kahes eelmises Sinu Metsa numbris. Seekord on tähelepanu all katku levik ja tsoonid.

elmise Sinu Metsa ilmumise ajaks oli SAK diagnoositud kolmes maakonnas – Valgamaal, Viljandimaal ja Ida-Virumaal. 28. oktoobril lisandus nimekirja Võrumaa, kus Varstu vallas leiti katk neljal metsseal – piirkond nimetati taudistunud alaks nr 5. Septembris Ida-Virumaal diagnoositud juhtum on seni õnneks jäänud ainsaks sealkandis kindlaks tehtud juhtumiks.* Levik on toimunud peamiselt

Lõuna-Eestis ja kokku on diagnoositud katk 30 metsseal (oktoobrikuu lõpu seis). Eri tsoonid Euroopa Komisjoni rakendusotsusega on asjassepuutuvate liikmesriikide territooriumid ohuanalüüsi alusel jagatud kolme tsooni. III tsooni kuuluvad liikmesriikide need haldusüksused, kus SAK on diagnoositud nii kodu- kui metssigadel.

AAFRIKA KATKU LEIDUDE KRONOLOOGIA Kuupäev 29. oktoober 28. oktoober 27. oktoober 27. oktoober 16. oktoober

Koht Kellel diagnoositi Viljandimaa, Tarvastu vald, taudistunud ala 1 surnuna leitud metssiga Võrumaa, Varstu vald, Raudsepa küla 4 leitud metsseakorjust Viljandimaa, esmane taudistunud ala 2 surnuna leitud metssiga Valgamaa, Helme vald, Jõgeveste küla 1 surnuna leitud metssiga Viljandimaa, Tarvastu vald, Roosilla küla, taudistunud ala 3 surnuna leitud metssiga 15. oktoober Viljandimaa, Tarvastu vald, Roosilla küla 1 surnuna leitud metssiga 10. oktoober Viljandimaa, Tarvastu vald, taudistunud ala 1 surnuna leitud metssiga 8. oktoober Viljandimaa, Tarvastu vald, taudistunud ala 5 surnuna leitud metssiga 6. oktoober Viljandimaa, Tarvastu vald, Roosilla küla 1 surnuna leitud metssiga 6. oktoober Valgamaa, Hummuli vald 1 surnuna leitud metssiga 3. oktoober Viljandimaa, Tarvastu vald, Roosilla küla 1 surnuna leitud metssiga 25. september Viljandimaa, Tarvastu vald, Roosilla küla 2 surnuna leitud metssiga 22. september Valgamaa, Õru vald, Õruste küla 1 jahimehe tapetud metssiga (Viiele seakasvatusettevõttele, mis leiukoha ümber 200km² alal, on kehtestatud kitsendused.) 18. september Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Aa küla 1 surnuna leitud metssiga (Kolmele seakasvatusettevõttele, mis leiukoha ümber 200km² alal, on kehtestatud kitsendused.) 18. september Viljandimaa, Tarvastu vald, Roosilla küla 1 surnuna leitud metssiga 15. september Valgamaa, Hummuli vald, Kulli küla 1 surnuna leitud metssiga 15. september Viljandimaa Tarvastu vald, Roosilla küla 3 varasemast leiukohast surnuna leitud metssiga 10. september Viljandimaa, Tarvastu vald, Roosilla küla 1 surnuna leitud metssiga (Kolmele seakasvatusettevõttele, mis leiukoha ümber 200km² alal, on kehtestatud kitsendused.) 8. september Valgamaa, Hummuli vald, Aitsra küla 1 surnuna leitud metssiga (Seakasvatusettevõtetele, mis metssea leiukohast 8 km raadiuses, on kehtestatud täiendavad kitsendused loomade liikumisel ja tapmisel; kohustuslik on järgida bioohutusmeetmeid.) Allikas: www.seakatk.ee, www.ejs.ee, www.keskkonnaamet.ee Seakatkuteave on nüüd tõlgitud ka vene keelde ja selle materjali leiab aadressilt www.agri.ee/ru/chuma-sviney.

sinu mets

november 2014

II tsooni kuuluvad need haldusüksused, kus SAK on diagnoositud metssigadel, ning I tsoon on nn puhvertsoon, mis külgneb aladega, kus taud on diagnoositud metssigadel. Praegu III kitsendustega tsooni Eestis kehtestatud ei ole. Lähim III tsoon asub Lätis. I tsoon Lubatud on elussigade liikumine Eestis, Euroopa Liidus (vastav märge sertifikaadil) ja eksport, kui on tehtud uuringud. Seakasvatusettevõtted on intensiivse veterinaarjärelevalve all ja neile on kehtestatud täiendavad bioohutusmeetmed. Sealihale ja -toodetele, loomsetele kõrvalsaadustele ja paljundusmaterjalile kitsendusi ei ole. Metssealiha erimärgistamine on kohustuslik; käitlemine on lubatud vaid Eesti piires. II tsoon Lubatud on elussigade liikumine Eesti piires (tõend 9-T), kui on tehtud uuringud. Seakasvatusettevõtted on intensiivse veterinaarjärelevalve all ja neile on kehtestatud täiendavad bioohutusmeetmed. Lubatud on uuritud sigadelt või karjadest pärineva sealiha ja -toodete liikumine Eesti piires kuumtöödelduna ja erimärgistuseta, kauplemiseks (vastav märge sertifikaadil) ja ekspordiks. Piirangud 1. oktoobril kehtestas keskkonnaamet omavalitsustes, kus SAKi on diagnoositud (n-ö II tsoon) jahipiirangud – keelatud on aju- ja koerajaht kõikidele ulukitele, et metssigu mitte liikvele ajada. Lubatud on lisasöötmine ja küttimine peibutus-, varitsus- või hiilimisjahina. I tsoonist tohib välja viia üksnes sigade Aafrika katku suhtes uuritud ja nega-

jahimees Sigade Aafrika katkuga seoses kehtestatud kitsendustega tsoonid seisuga 28. oktoober 2014. Sinine – I kitsendustega tsoon ehk puhvertsoon. Punane – II kitsendustega tsoon ehk tauditsoon, kus on sigade Aafrika katku leitud metssigadel. Lilla – keskkonnaameti kehtestatud uus taudistunud ala.

WWW.SEAKATK.EE

Eesti kaart taudistunud aladega.

28. oktoobril lisandus nimekirja Võrumaa, kus Varstu vallas leiti katk neljal metsseal. Piirkond nimetati taudistunud alaks nr 5.

tiivse uurimistulemusega kütitud sigade rümpasid, nende osi või nendelt sigadelt pärinevat liha sisaldavaid tooteid tingimusel, et selliste loomsete saaduste turustamine toimub üksnes sama liikmesriigi territooriumil. Jätkata võib metssigade lisasöötmist söötmiskohtades. II tsoonis tuleb kütitud metssigu sigade Aafrika katku suhtes uurida. Kütitud metssigu, nendelt pärinevat liha või liha sisaldavaid tooteid on keelatud tsoonist välja viia. Jätkata võib metssigade lisasöötmist söötmiskohtades. Keelatud on ajujaht ja jaht jahikoertega (v.a haavatud uluki otsimine lõastatud jahikoertega). Loe ka lk 14 * Kui kirjutis juba valmis oli, jõudis seltsi mitteametlik teade Ida-Virumaa teisest juhtumist.

KUIDAS TEAVITADA KÜTITUD METSSIGADEST? • Veterinaar- ja toiduameti maakondlikku veterinaarkeskust tuleb pärast küttimist võimalikult kiiresti teavitada igast kütitud metsseast taudistunud alal ning II ja III tsoonis. • Samuti tuleb maakondlikku veterinaarkeskust pärast küttimist võimalikult kiiresti teavitada igast I tsoonis kütitud metsseast, kelle rümpa soovitakse transportida I tsoonist välja. • Teavituseks tuleb ametile esitada sellised andmed: andmete esitaja ees- ja perekonnanimi, kontakttelefon, küttimise kuupäev, jahiloa number, kütitud metssea sugu ja hinnanguline vanus, küttimise koht (maakond, vald, küla, jahipiirkond). • Veterinaar- ja toiduameti maakondlikku veterinaarkeskust teavitatakse e-kirjaga veterinaarkeskuse üldisel e-posti aadressil (leitav www.vet.agri.ee/?id=160&op=body). • Teavituskohustusega puhkudel peab tagastataval jahiloal olema veterinaararsti märge kütitud metssea liha analüüsimisest sigade Aafrika katku suhtes. sinu mets

november 2014

jahimees

Seakatku puhul rakendatavatest meetmetest

KAROLIN LILLEMÄE

toimetaja, Eesti Jahimeeste Selts

Teema on nii terav, et kogu aeg tuleb juurde midagi uut.

eterinaar- ja toiduameti, keskkonnaameti ja Eesti Jahimeeste Seltsi esindajad arutasid 4. novembril sigade Aafrika katku hetkeseisu ja edasiminekuvõimalusi ning vaatasid üle Euroopa ekspertide hinnangu. Eestis rakendatavad meetmed Eesti on seakatku puhul rakendanud oma meetmeid, mis on erinenud nii Lätis, Leedus kui ka Valgevenes kasutusel olevatest. Nii näiteks ei ole Eestis järsult intensiivistatud metssigade küttimist, nagu seda on tehtud naabrite juures, kus kütitud metssea eest maksti lausa rahalist preemiat, kuid haigus levis hoopis väga kiiresti riigi ühest otsast teise. Samuti on Eesti säilitanud lisasöötmise kui meetme, mis hoiab metsseakarju paigal, ja seda tingimusel, et ei rajata uusi söödakohti. Taudipiirkondades on kee-

latud ajujaht ja jaht jahikoertega. Kõik meil rakendatavad meetmed on suunatud sellele, et metssiga võimalikult paigal hoida ja seega pärssida haiguse levikut. Euroopa ekspertide soovitused Eestit väisasid Euroopa Komisjoni esindajad Vittorio Guberto ja Stig Mellergaard, kes uurisid, kuidas on meil katku ohjeldamisega toime tuldud ning andsid sellele oma hinnangu. Üldine hinne meie senisele tegevusele oli hea. Metssigade puhul märgiti positiivse poole pealt ära see, et me ei läinud kaasa metssigade hävitamisega ning piirasime katkupiirkonnas aju- ja koerjahti. Oleme suutnud vältida kodusigade nakatumist. Euroopa Komisjoni esindajad tegid ka ettepanekud, kuidas Balti riigid peaksid edasi minema. Kõigil kolmel riigil on väga oluline järgida Euroopa Komisjoni näpunäiteid, kuna see on otseselt seotud ka katku vastu võitlemiseks eraldatava rahasummaga (EL rahastab praegu 75% katkuga seotud kuludest). Üks tingimus, mis seati, oli kolme Balti riigi ühise seakatku vastu võitlemise strateegia koostaVIIO AITSAM

Metssiga on hetkel Eestis tõsiselt ohustatud liik.

sinu mets

november 2014

mine. Kuna tegu on ühe ja sama haigusega, eeldatakse, et liikmesriigid kasutavad ühtseid meetmeid. Teine juhis, mille eksperdid andsid, oli seotud lisasöötmisega. Nende ettepanek on taudistunud alas ja puhvertsoonis talvine lisasöötmine üldse lõpetada ja alustada sellega alles 15. aprillist põllumajanduskahjude vähendamiseks. Lisasöötmist võiks nende hinnangul jätkata taudistunud ala ümbruses 4 km raadiuses, et haiged sead koonduks ühte kohta ja sinna ka jääks. Peibutussöötasid võiks kasutada küttimise hõlbustamiseks – 10 kg sööta ruutkilomeetri kohta. Nn valges tsoonis praegu mingeid muudatusi lisasöötmises ei tuleks. Plastkonteinerid ja põletusahi Katkupiirkondadesse paigutatakse (kokkuleppel jahimeestega) suletavad plastkonteinerid, kuhu saab surnud metssigu panna. Mööda Eestit hakkab ringi liikuma Inglismaalt ostetav põletusahi, mis korjuseid põletab. Koosolekul arutati ka vajadust koostada sõraliste majandamise kavad, mida Eestis hetkel pole. Eriti oleks seda vaja metssigade osas. Praegu ei ole meil ega kogu Euroopas metssigade kohta tõsiseltvõetavaid uurimistöid – see on väga suur puudujääk. Eesti tauditõrjekomisjonil seisab ees raske otsuste vastuvõtmise aeg: ühest küljest justkui on antud suhteliselt vabad käed, teisest küljest väga täpsed juhised, mis on seotud ELi rahaga. Selles on kõik üksmeelel, et seakatk on meie ühine mure ja selle vastu võitlemiseks peame kõik andma oma panuse ning tihti tähendab see ka kompromisse. Millised need ühisotsused olema saavad, selgub lähitulevikus. Jahimeeste hääle aitavad tauditõrjekomisjoni viia Eesti Jahimeeste Seltsi esindajad, kes lisaks eksperditööle kaitsevad ka kõigi Eesti jahimeeste huvisid.

jahimees

Marutaudi järelkontrolli tuleb võtta tõsiselt INGMAR MUUSIKUS

TÕNIS KORTS Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht

Eesti Jahimeeste Seltsi jaoks on järelkontroll kohustus, mille aluseks leping veterinaarja toiduametiga.

arutaud on surmavaim nakkushaigus maailmas. Statistika järgi sureb maailmas iga 10 minuti järel üks inimene marutaudi. Kaks kolmandikku haigestunutest on lapsed. Enim on marutaud levinud Aafrikas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas. Aastas vaktsineeritakse üle 15 miljoni inimese ja see väldib ca 330 000 surmajuhtumit. Eestisse jõudis metsamarutaud, mille kandjaks olid peamiselt koerlastest väikekiskjad, alles 1968. aastal. Viimati suri

inimene Eestis marutaudi aga 1986. Viimatine marutaudijuhtum registreeriti meil 2011. aasta jaanuaris, kui leiti nakatunud kährikkoer Põlvamaal Värska vallas mõne kilomeetri kaugusel Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni maismaapiirist. Vaktsineerimine ja järelkontroll Alates 2013. aasta aprillist on Eesti ametlikult kuulutatud marutaudivabaks riigiks. Marutaudivastase võitluse on ühiseks prioriteediks seadnud Rahvusvaheline Loomatervishoiu Organisatsioon (OIE), Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO). Metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine algas Eestis 2006. aastal. Seda tehti vaktsiinikülvina kogu riigi territooriumil. Samast aastast teeb veterinaarja toiduamet ka marutaudivastase vaktsineerimise järelkontrolli. Uuritakse, kas vaktsineerimine mõjub ja kas haigusjuhtumite arv väheneb. Uurimiseks kasutatakse pea- ja vereproove kährikutelt ja rebastelt. Nende proovide saamiseks pöörduti Eesti Jahimeeste Seltsi poole, kellega on oldud lepingulistes suhetes. See nn vetleping on olnud Eesti Jahimeeste Seltsi-

TÄNAVUNE JÄRELKONTROLL • Üldine reegel on, et jahiaasta lepingu raames 31. oktoobriks võib olla laekunud proove, kuid mitte üle 50%. 31. detsembriks peab olema laekunud vähemalt 65% proovidest ja 28. veebruariks mitte vähem kui 90% proovidest. • Euroopa Komisjoni sooviga on proovide arvud viidud täpsemaks – neli looma 100 ruutkilomeetri kohta. Seetõttu on proove tarvis vähem kui varasematel aastatel. Kokku on vaja 1740 pead ja 375 vereproovi. • Proovide hulk on arvude kaupa jaotatud maakonniti. 1. oktoobriks k.a oli laborisse jõudnud 14% peaproovidest ja 31% vereproovidest. Allikas: veterinaarja toiduamet

le teine tähtis leping riigiga lisaks keskkonnaministeeriumiga sõlmitud halduslepingule. Jahimehed üle Eesti on andnud oma parima, et lepingut täita ja tähtsa riikliku uuringu jaoks materjal kindlustada. Leping kährikkoerte ja rebaste peade ja vereproovide kogumiseks on sõlmitud ka jahiaastaks 2014/2015. Jahimehed koguvad sel jahiaastal üle 2000 vere- ja peaproovi. Soovitavalt kogutakse proovid hukkunud isenditelt või inimpelguse kaotanud isendite küttimisega. Lisaks kogutakse proove tavaküttimisega. Proovid toimetatakse maakondlikesse veterinaarkeskustesse. Nüansid seoses jahiseadusega Uue jahiseaduse kohaselt on väikeulukite küttimise korraldamine maaomaniku õigus. Sellest tulenevalt on väikeuluki (sealhulgas rebased ja kährikud) küttimine korraldatud üle riigi väga erinevalt. Alates sellest, et see on keelatud, kuni selleni, et see on väga täpselt lepinguga reguleeritud. Nende kahe vahele mahuvad ka kõik muud variandid. Samas on väikeulukite küttimisega seonduv tähtis. Marutaudi vaktsineerimise järelkontroll on sellest vaid üks osa. Väikekiskjate ja teiste väikeulukite küttimine on ka tähtis jahinduslik meede, reguleerimaks nende arvukust ning ära hoidmaks nii haigusi kui suurest arvukusest tulenevaid muid kahjusid. Jahimehed ja maaomanikud saavad omavahel hakkama – uue jahiseaduse uus korraldus pole jahimeestele “vetlepingu” täitmise probleeme tekitanud. Loodame, et see jätkub nii ka edaspidi. Aitäh omanikele, kes väikeulukite küttimise tähtsusest aru saavad ja oma maal seda võimaldavad. sinu mets

november 2014

jahimees

Aasta “Märka ulukit!” hakkab lõppema

Põdrapull metsaservas. INGMAR MUUSIKUS

TÕNIS KORTS Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht

Kokkuvõtvalt võib ütelda, et märkamist on liiga vähe ja tihti on puudu ka elementaarsetest teadmistest meie ulukite kohta.

esti Jahimeeste Seltsil on hea tava anda aastatele nimed, et siis ühele või teisele teemale rohkem tähelepanu pöörata. Lõppev aasta möödus üldisemalt öeldes märkamise tähe all. Jahi-

sinu mets

november 2014

mehed kutsusid üles märkama ulukeid nii looduses kui ka teedel ning mõtisklema sellegi üle, et ulukitel on oma vajadused (miks mitte ka õigused), millega me peame enda tähtsaid asju ajades arvestama. Näiteks kui käis uue jahiseaduse arutelu, olid põhilisteks sihtgruppideks maaomanikud ja jahimehed. See ongi normaalne, sest kõigepealt peavad need huvigrupid suhted korda saama. Häid lahendusi otsides on kulutatud palju aega ja energiat. Neid lahendusi on siinseal ka leitud ja töö selles suunas jätkub. Uluk annab endast märku Kui räägime loodusest ja eriti elusloodusest, siis headest lahendustest on tihti vähe, sest siis meil on vaja kõige paremat. Kõige paremates lahendustes on ka ulukitel oma koht. See tähendab, et asjaosalised pole mitte ainult maaomanikud ja jahimehed, vaid on ka kolmas osapool – ulukid. Vahel, kui inimesed aru ei saa, et ulukitega tuleb kui sihtgrupiga arvestada,

annavad ulukid sellest ise märku. Siis on neid märguandeid vaja osata märgata. Kui inimesed ei soovi või ei oska märgata, teeb loodus asjad lihtsaks, nii et igaüks saab aru. Midagi niisugust on juhtunud metsseaga. Sigade Aafrika katk on halastamatult meie metssigu niitmas ja me ei suuda seda peatada. Selgub, et inimestel pole vaktsiini selle haiguse vastu. Selgub ka see, et me ei teagi metsseast ja tema käitumisest suurt midagi, polegi teda meie tingimustes eriti uuritud. Kõige tavalisem metssiga, ja me teame temast nii vähe! Oleme panustanud valikuliselt üksikute liikide põhjalikku uurimisse, aga teised liigid on seetõttu jäänud tähelepanuta. See ei ole kriitika, vaid nii lihtsalt on. Mis aga juhtub siis, kui näiteks meie metsade uhkuse hundi toiduahelasse kuuluv metssiga kaob mõneks ajaks loodusest? Kas peaksime sel juhul mingi “üllatusega” arvestama?

jahimees

Andres Üprus Kehra gümnaasiumis.

Kalev Kübarsepp Laulasmaa koolis.

Saaremaa “Märka ulukit!”. Jaan Villak Rakveres.

Küsimusi on ses vallas rohkem kui vastuseid. Ulukiuurijad on oma ettekannetes välja pakkunud, et ka sõraliste tarvis võiks olla ohjamiskavad. Tundub, et jahimehedki toetavad seda ideed, sest siis on võimalik asurkondi paremini hallata ja oleks olemas kontroll võimalike jahipidamisvigade üle. Pole olemas kahjulikku looma Möödapanekute taga on teadmiste vähesus. “Märka ulukit!” aasta eesmärk oligi, et me kõik, alates ulukite tundjatest kuni lasteaialasteni välja, tõesti märkaksime neid. Märkaksime ja saaksime aru ulukite kindlast kohast looduses. Nii nagu põllumajanduses on oma külvikorrad ja rütmid ning metsamajanduses teatud võtted, on ka jahinduses kui ulukite majandamisega tegelevas harus oma reeglid. Ulukid ei ole meile antud niisama ega kauba peale. Neid tuleb ohjata ning selleks on vaja teadmisi ja kogemusi. Eesti Jahimeeste Seltsil on plaan, kuidas jahimeeste teadmisi tõsta,

KOOLIDE PILDIKOGUD

Valik pilte 2014. aasta kohtumistelt, kus jahimehed koolides, lasteaedades jm käisid tutvustamas metsaelustikku ja jahindust.

ja kindlustada parem ulukite majandamine. Need mõtted on sõnastatud seltsi uutes arengusuundades. Viimastel aastatel on taas tekkinud tendents, et inimesed on hakanud ulukeid jaotama kahjulikeks ja kasulikeks. Kahjulikud on need, kes inimesele kahju teevad; kasulikud need, kes kahju ei tee või kellega on muidu mõnus askeldada. Keskkond aga on kompleks, kus igal lülil oma koht ja igal liigil oma otstarve. Kogu seda kompleksi on veel vürtsitatud võõrliikidega... “Märka ulukit!” aastal on jahimehed viinud laiali sõnumit, et ei ole olemas kasulikke ega kahjulikke ulukeid, vaid on inimeste vähesed teadmised ja eelarvamused. Päriselu reeglid Arvutipõlvkonnale on jahimehed “Märka ulukit!” aastal seletanud, et ulukitega majandamine ja jahindus ei ole arvutimäng. See on tegelik elu, kus kehtivad tegeliku elu reeglid. Kui neid reegleid

ei tunne, võib tunduda julm, et hunt kena triibulise metsseapõrsa ära sööb, aga kui looduse toimimist tundma õppida, kaovad hinnangud, mis asenduvad teadmiste ja mõistmisega, et just nii see peabki olema. Ka see on ulukite märkamine. Muidugi ei suuda me ühiskonnas või inimeste mõtlemises midagi ühe aastaga kapitaalselt muuta. Aga seda saab küll kindlalt ütelda (kui heita pilk aastale tagasi ja vaadata üle kõik need jahimeeste kohtumised lasteaedades ja koolides, kohtumised loodusainete õpetajatega ja huvilistega), et oleme enda poolt andnud parima, mida hetkel suudame. Loodan väga, et nii mõnigi noor inimene (miks mitte ka täiskasvanu) sai selle aastaga ulukite kohta rohkem teada ja oskab senisest enam neid ka looduses märgata. Kuigi järgmise aasta rõhutatud teema on juba teine, jätkavad jahimehed ikka ka ulukite märkamisega. Märgakem neid siis ikka ka järgmistel aastatel! sinu mets

november 2014

jahimees

Kuidas ulukikahjustusi vähendada? Metsaomanikud saaks soolakuid rajada ja põllumehed teha põllule haljasmassiribasid.

Kobraste eest kaitstud puud. VIIO AITSAM

simene materjal, mis laekus Eesti Jahimeeste Seltsi üleskutse peale jagada nippe ulukikahjustuste vähendamiseks, pärineb Jõgevamaa jahimehelt Tiit Seerilt. See materjal on üles riputatud ka seltsi kodulehele.

Soovitusi metsaomanikule • Võimalusel kasuta rohkem looduslikult kasvanud kuusetaimi. Valiku puhul on metskits söönud ära just kasvatatud kuusetaime ja söömata jätnud loodusliku (jälgisin söömist mitu aastat järjest). • Langeta septembris-oktoobris haab umbes 1,5–2,5 meetri kõrguselt ja pane sinna soolakivi (parim on KNZ). Optimaalseks koguseks soovitavad asjatundjad kaks soolakut 100 ha kohta. Sellega vähendad oluliselt põtrade puukahjustusi. Olen talvel, kui lumi juba üle põlve, täheldanud kuuse ja männi koorimist ning noorte haabade murdmist kusagil kahe meetri kõrguselt just piirkondades, kus läheduses (alla 300 m raadiuses) ei ole ühtegi soolakut. Soolakute rajamisel tuleks jälgida, et vahemaad ei jääks liiga pikaks ja asuksid aladel, mida põder kasutab söömiseks ajal, mil soola vajab. Kui metsaomanik ise soolakuid rajab, võiks koha jahiseltsiga läbi rää-

NB! Eesti Jahimeeste Selts ootab endiselt ulukikahjustuste ennetamise kogemuste jagamist ja nippide kirjeldusi aadressil andres@ejs.ee.

sinu mets

november 2014

Lihtsalt püstitatav noorendikku kaitsev ulukiaed Läänemaal.

kida. Kui ei tea, kes piirkonnas jahti peab, siis jahirentniku info saab metsaregistrist oma kinnistu asukoha järgi. Registri aadress on https:// register.metsad.ee/avalik/. • Kui sinu metsas on liigniisked alad, kus kasvab valdavalt paju, siis vaata, millist põõsast on põdrad söönud ja võta sealt pärast maa sulamist oksi ning torka maha. Sama võib teha ka elektriliinide all. Mida rohkem pakud ala, kus põder, metskits ja jänes saavad toituda, seda vähem ulukid istutatud puutaimi ja suuremaid puid söövad. • Parimaks kuuse- ja männikultuuride kaitse vahendiks metskitsede eest pean ulukitõrjevahendit Trico (www. systemseparation.ee), mis on käsipritsiga pritsitav ja ilmastikule vastupidav. Soovitusi põllumehele • Maisi külvates külva metsaga piirnevale põlluosale haljasmassiriba. Võimalusel lisa kiiresti valmiva teravil-

ja seemet ja riba tasub teha nii lai, et saab koristada. Haljasmass tuleb niita enne maisitõlvikute valmimist, et jahimehed saaks seal hakata sigade eest põldu kaitsma. Selliseid triipe võib suuremale põllule rohkem teha, siis ei saa sead maisis magada ja jahimehed saavad haljasribadel neid küttida. Kui põldu läbib oja või kraav, tuleb ka nende kaldad küttimise jaoks puhtad hoida. • Üle 100ha põllu puhul on soovitatav haljasribasid rajada ka risti metsaga. Tihedus oleneb juba kohalikust olukorrast (sigade arvukus, maapinnareljeef, põllu kuju jms). Selliste ribade rajamisega on näiteks Kalanas Lembit Paal oma põllul saanud sigade tekitatud kahju minimaalseks viia. Sama põhimõtte järgi saaks ka teistel viljapõldudel kahjusid ennetada. Ükski PRIA ette kirjutatud tingimus ei sätesta, et põldu sedamoodi külvata ei tohi. *** Peletusvahendit Trico saab kasutada nii metsas kui põllul. Metsas tasub seda kahjustuste ennetamiseks kasutada eriti siis, kui noorendik on raiutud hõredaks (nii avatakse põdrale kuuse ja haava koorimiseks juurdepääs). Nagu ajalehes on kirjutatud, oleks kulu olenevalt puude arvust 10–20 l/ha ja maksumus jääks 100–200 € ringi. RMK teeb lageraieid piirkonniti ja sellele alale siis loomad koonduvad. Kui seal kahjustuste ennetamise peale ei mõtle, võivad kahjunõuded suureks kujuneda. SM

jahimees

Ulukihoole enne ja nüüd Vana käsiraamatu kordustrükk võimaldab aja muutumist jälgida.

VIIO AITSAM

ranz Reidolfi 1938. aastal ilmunud “Jahinduse käsiraamatu” kordustrükk annab muu hulgas huvitava ülevaate sellest, kuidas tol ajal soovitati teha ulukihoolet. Reidolf nimetas metsloomade eest hoolitsemise lisasöötmise osa toitlustamiseks. Ulukite toitlustamiseks soovitas ta näiteks asutada ning pidada korras söödapõldusid ja -aasasid. Hoolitsust vajasid peamiselt metskitsed, hirved, jänesed, ja tetrede kokkukoondamise huvi korral ka nemad. Põdra kohta on käsiraamatus üteldud, et tema erilist hoolitsemist ei vaja, vahest vaid kaitset salaküttimise eest.

Metsasilo valmistamise õpetus Reidolf ei arvanud midagi soola metsa viimisest – kui just on näha, et kitsed seda tahaks, siis söödasõimede juurde vastavatesse künadesse. Toitlustamiseks soovitatud viljadkultuurid on tema raamatus harilik rukis, jaanirukis, kaer, segatis, ristik, loomakapsad ja loomapeet, porgand, naeris, mitmesugused rohud, tetredele oder, kaer, nisu, tatar.

Metssigadele teravilja söötmise tünn Pärnumaal.

30 aastat hiljem, 1969 ilmunud kogumik jahimeheks pürgijatele vajalike materjalidega märgib, et talvist lisasööta vajavad metskitsed, metssead, jänesed, põldpüüd ja talvituma jäänud pardid. Rõhutatud on, et lisasööta vajavad “kasulikud” ulukid. Söödapõldudel kasvatatavate kultuuridena on märgitud metskitse ja jänese puhul söödakapsas, varajane rukis, kaer ja juurvili (söödapeet, porgand), metssigade puhul maapirn, kartul, kaer, hernes, söödapeet.

Õpetatakse tegema metsasilo (75% söödakapsa või -peedi lehti ja ülejäänud osa männioksad, mustikavarred, kanarbik, samblikud) ning varuma koresööta (muu hulgas “vitamiinhein” kultuurniidult, kus rohkelt aasnurmikat ja liblikõielisi taimi või lutserni ja ristikut, kusjuures hein kuivatati eri meetodiga). Suure tähelepanu all on söötmiskohad ja söödasõimed. Raps ja soolakud Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehel, jahimeheks pürgijate õppematerjalide seas on, et lisasöötmist vajavad kanalised, jänesed, metssiga, metskits, hirv, karu. Söödapõldude kultuuridena on märgitud raps, söödakapsas, rukis, kaer, maapirn, segatis, nisu, hernes. Tähtsal kohal on soolakute rajamine. Metskitse lisasöödad on: koresöödana hein (ristik, lutsern, leherikas metsahein) ja lehisvihad (nõges, paju, vaarikas, pihlakas); mahlaka söödana söödakapsas, -peet, kartul, maapirn, õunad; jõusöödana kaer, muu teravili, tammetõrud. Metssea lisasöödad on: igasugune teravili (mais), kartul, tammetõrud, valguvajaduse rahuldamiseks kala- ja lihajäätmed. Põder vajab lisasööta eelkõige selleks, et teda metsakultuuridest eemale meelitada soolakutega või pajustike tagasiniitmisega. SM

Jahipidamisõiguse tasu maksmisest

lates 1. juunist 2013 peavad jahipidamisõiguse tasu maksma kõik jahimehed, ka välisriikide kodanikud, kes soovivad Eestis jahile minna. Tasu suurus aastas on 10 eurot. Jahipidamisõiguse tasu saab maksta Pilet.ee keskkonnas www.pilet.ee. Maksmine toimub internetimaksega, mobiilimaksega, maksega infoliini või käsimüügipunkti kaudu. Juhime tähelepanu, et jahipidamise õigust ei anna ülekanne valele kontole. Jahimehed on ekslikult raha üle kandnud portaali haldajale Ridango ASile

(endise nimega Ühendatud Piletite AS), kes on palju makseid pidanud seetõttu tagasi kandma. Juhised ja info, kuidas ja kellele täpselt jahipidamisõiguse tasu maksta, on olemas nii keskkonnaministeeriumi, keskkonnaameti, Eesti Jahimeeste Seltsi kui ka Pilet.ee veebilehel. Kõige lihtsam on jahipidamisõiguse tasu maksmiseks kasutada mobiiltelefoni, helistades numbrile 1322*436*isikukood. Mobiiltelefoniga ostes lisandub tasu 0.51 eurot teavitussõnumite eest.

NB! Täpsem teave makse tegemisest: • www.envir.ee/et/jahindus • www.keskkonnaamet.ee/ teenused/ • www.ejs.ee • www.pilet.ee

Kui jahti peetakse jahipidamisõiguse tasu maksmata, saab selle eest trahvi kuni 100 trahviühiku ulatuses. KESKKONNAMINISTEERIUM sinu mets

november 2014

metsaelu

Kasetriibik saab rohkem tähelepanu Hiljuti sai valmis selle eriti pika sabaga looma kaitse tegevuskava.

una kasetriibik inimeste silme alla eriti tihti ei satu ja teadlased teda ekstra ka ei jälgi, teatakse Eestis sellest loomast vähe. Nüüd, kui keskkonnaministeerium kinnitas kasetriibiku kaitse tegevuskava, on rahaeralduste lootust, et teadlased saaks uurida, kui haruldane või mitteharuldane liik see pika sabaga näriline meil tegelikult on.

Arvamised ja teadmised Terioloog Uudo Timmi koostatud kavast selgub, et pikka aega peeti meil kasetriibikut suhteliselt haruldaseks liigiks, kuna teda kohati nii harva. Kui Eesti Terioloogia Selts 1980. aastatel imetajate levikuatlast koostas, hakati kasutama uut meetodit (lõksupüügi kõrval püük maasse kaevatud koonuste abil) ja leiti, et ta on hajusalt üle Mandri-Eesti olemas. 1990. aastate teisest poolest alates ei ole aga Eestis süstemaatilisi pisiimetajate uuringuid tehtud ja ülevaadet levikust pole, viimase kümne aasta jooksul on registreeritud vaid kümmekonna isendi leiud. Kuna teavet on nii vähe, pole teada seegi, mis kasetriibiku levikut ohustada võib. Uudo Timm märgib, et näiteks Saksamaal on võimalikuks ohuteguriks peetud intensiivset põllumajandust ja Rumeenias metsade hävimist, kuid Eestis on olud teised. Viimastel aastakümnetel toimunud suured muudatused nii ilmastikus kui ka Eesti põllu- ja metsamajanduses võivad Timmi järgi mõjutada kasetriibiku elu pigem positiivselt.

sinu mets

november 2014

Kasetriibik (Sicista betulina Pall.) on ainuke hüpiklaste sugukonna esindaja Eesti loomastikus.

Metsade majandamine muudab metsamassiivid mosaiikseks ja kujundab servaalasid, mis kasetriibikutele elupaikadeks sobivad. Tugevad tormid suurendavad lamapuidu kogust, ning ka seadusega kehtestatud kohustus, et majandajad peavad jätma lageraielankidele säilikpuid ja lamapuitu, loovad koos raiejäätmete ja kändudega kasetriibikule sobivaid elupaiku. Samas on see ainult arvamine. Et täpsemalt teada ja vajadusel kasetriibiku kaitseks midagi ka ette võtta, on vaja nende loomade levikut, arvukuse muutumise trende jms uurida. Väike keha, pikk saba Kasetriibik (Sicista betulina Pall.) on hüpiklaste sugukonda kuuluv väike näriline. Ta on ainuke selle sugukonna esindaja Eesti loomastikus. Teistest maailmas olemas olevatest triibikutest erineb ta oma põhjapoolsema leviku ja eluviisiga. Tema elutsükkel on seotud puudega ja ta tarvitab rohkem loomset toitu kui teised triibikud. Kasetriibik sarnaneb hiirega, erineb meie teistest närilistest oma väga pika saba poolest, mis on 120% tema tüvepikkusest. Timm märgib veel, et liigi tunnusena ei ole ta ülahuul lõhestunud, nagu see on kõigil teistel Eesti närilistel. Muudest meie närilistest (välja arvatud juttselg-hiir) eristab teda ka must triip seljal. Juttselg-hiirega võrreldes on kasetriibiku kehapikkus lühike (alla 100 mm) ja saba väga pikk. Lisaks on tema kõhualune kollaka tooniga, juttselg-hiirel hall.

Kasetriibikud eelistavad elupaiku, kus rohi on kõrge ja tihe ning leidub vanu kände ja pehkinud puutüvesid. Triibikuid võib leida metsa-, niiduja põlluservas, samuti võsastuvatel raiesmikkudel, kuid nad asustavad ka tiheda rohukattega leht- ja segametsi. Ta otsib toitu maapinnal tiheda rohurinde varjus liikudes või osavalt mööda rohttaimede varsi ja puude-põõsaste oksi ronides. Ronimisel kasutab triibik tasakaalu hoidmiseks nii oma pikki varbaid kui ka saba, mida ta saab keerata okste ümber. Pesa teeb kasetriibik enamasti looduslikesse varjepaikadesse – pehkinud kändudesse, puujuurte alustesse õõnsustesse, varisenud tüvedesse, samblasse või rohupuhmikutesse, kuid mõnikord kaevab ka uru või kasutab teiste pisiimetajate maa-aluseid käike. Eestis on kasetriibikuid kohatud leht- ja segametsades, puisniitudel, kõrge rohuga luhtadel ning nii kultuurkui ka looduslikel niitudel. Sügiseti on neid nähtud põlluservadel ja kartulipõldudel. Kasetriibik tarvitab nii taimset kui loomset toitu. Toidu koostis on eri aastaaegadel erinev. Sööb paljude rohttaimede ja puude seemneid, samuti mar-

metsaelu WIKIPEDIA

Kassikakul ei lähe hästi Kaitsmise siht on arvukuse vähenemist pidurdada.

ju, õisi ja õrnemaid lehti. Sööb ka igasuguseid selgrootuid loomi, eriti putukaid. Talvised magajad Erinevalt hiirtest magavad triibikud talveund. Uudo Timmi järgi kestab see umbes kaheksa kuud, tõenäoliselt septembrist maini. Sügiseks koguvad triibikud kehasse rasvavarusid, mille tõttu võib looma mass isegi kahekordistuda. Kui õhutemperatuur langeb alla kümne kraadi, uinuvad kasetriibikud maa-alustes urgudes, pehkinud kändudes või muudes kuivades varjepaikades, tõmmates end kerra. Nende kehatemperatuur langeb. Kevadine ärkamine toimub aeglaselt, normaalse liikumisvõime taastumine võtab aega. Sigimisperiood algab kasetriibikutel kohe pärast taliuinakust ärkamist, tavaliselt mais või juuni algul. Loomad on sel ajal aktiivsed nii öösel kui päeval. Pesakonnas on tavaliselt 2–6 poega. Alates 2004. aastast on kasetriibik Eestis III kaitsekategooria liikide nimistus. SM Allikas: “Kasetriibiku kaitse tegevuskava”

assikakkude kaitse on Eestis käinud 2005. aastal kehtestatud kaitsekorralduskava järgi. Nüüd kehtestati n-ö jätkukava, et aktiivset kaitset jätkata. Jätkukavas on kirjas, mida on plaanis ette võtta aastail 2014–2018. Linnu arvukus on viimase veerandsaja aasta jooksul pidevalt vähenenud. Hinnanguliselt elab Eestis praegu ainult poolsada paari kassikakke. Arvukuse vähenemise taga on mitu põhjust, näiteks pesasid rüüstavad väikekiskjad, pesitsusaegne häirimine, toidulaua kahanemine. Ohutegur on ka kassikakkude hukkumine elektriliinides ja teedel. Kuna hinnanguliselt on üle poole Eesti kassikaku asurkonna elupaikadest teadmata, on uue tegevuskava järgi plaanis teha põhjalik inventuur, et saada täpsem ülevaade kassikakkude seisust ja elupaikadest. Lisaks on kavas kassikakkudele tähtsa saaklooma mügri seire, sest ka nende arvukus on vähenenud. Lähima viie aasta tegevuse eesmärgiks on seatud liigi säilimise tagamine Eesti maastikus vähemalt praeguse arvukuse tasemel. Pikaajaline kaitse-eesmärk on tekitada võimalused kassikaku arvukuse taastumiseks ja liigi säilimi-

seks vähemalt 150 paari suuruse asurkonnana. Kassikakku on meie aladel läbi aegade peetud üldlevinud, kuid väikesearvuliseks haudelinnuks. Liigi arvukus oli eelmise sajandi algupoolel arvatavasti madalseisus, kuid stabiliseerus 1960.– 1970. aastatel. Siis hinnati Eesti kassikakupopulatsiooni arvukuseks 100–120 paari. Leiti, et kassikakk on taas elama asunud ka läänesaartele. 1982. aastal korraldati spetsiaalne kassikakuloendus, teateid liigi esinemisest laekus vaid mõnekümnest paigast, kuid ornitoloogide abiga registreeriti ikkagi kokku 80 kindlat pesitsusterritooriumi või pesitsusjuhtu. Arvukuseks hinnati umbes 100 paari, kuid tõenäoliselt oli see sel ajal vähemalt kaks korda suurem, sest aastatel 1978–1982 leiti linnuatlase välitöödel kassikakke 267 levikuruudust (10 × 10 km). Kindlalt pesitses kassikakk 84 ruudus. 2003. aastal hinnati Eesti kassikakupopulatsiooni suuruseks 120–200 paari, kuid 2008. aastal juba kaks korda väiksemaks: 60–120 haudepaari. 2003. aastal leiti Eestist kokku 23 asustatud pesitsusterritooriumi ja neli pesa, kuid 2009. ja 2010. aastal leiti vastavalt 20 ja 21 asustatud pesitsusterritooriumi ning viis ja kolm pesa. SM Allikas: “Kassikaku kaitse tegevuskava”, www.envir.ee

Kassikakk (Bubo bubo), pildistatud loomapargis.

VIIO AITSAM

sinu mets

november 2014

metsaelu

Sügisene kahevärviline paju, kelle “tibud” kevaditi kõige rohkem inimestele silma (ja pihku) hakkavad.

UUED URVAD PUUL! Mitmel lehtpuul, kes kevadel varakult õitsevad, moodustuvad urvad juba sügisel. Urb on õisikutüüp, liitõisik, milles enamasti rippuvale peateljele kinnituvad (tavaliselt) ühesugulised väikesed lihtsa õiekattega õied. Urvad on paljudel lehtpuudel, näiteks kasel, lepal, haaval, pajul, paplil ja sarapuul. On emasõitest emasurvad ja isasõitest isasurvad. Kui emas- ja isasurvad kasvavad ühel ja samal puul, on puu ühekojaline. Kui ühel puul kasvavad ainult emasõied ja teisel ainult isasõied, on puuliik kahekojaline.

sinu mets

november 2014

Sarapuu isasurvad on novembriks juba nii suured, et sarapuupõõsad mõjuvad lausa kevadiselt.

Mitu puuliiki, kellel juba sügisel olemas uued urvad, on kevadel varajased õitsejad. Muu hulgas on nad siis tähtsad õietolmu allikad mesilastele. • Üks väga varajane kevadõitseja on sarapuu, kes praegu metsas uute urbade rohkusega eriliselt silma paistab. Tal on olemas rippuvate urbadena isasõied ja peale selle ka emasõied, mis tipmistes või külgmistes pungataolistes õisikutes. Õitsedes on sarapuul nähtav vaid väike punane emakasuue. Sarapuu on ühekojaline, õitseb kevadel enne lehteminekut. Vili on kõigile tuttav pähkel. • Varajased urvad arendab välja ka lepp (nii hall lepp kui ka sanglepp), kellel on sügisel olemas nii isas- kui emas-

Raamatutes kirjutatakse õiget juttu, et arukase isasurvad moodustuvad sügiseks paari-kolme kaupa võrsete tippu.

urvad. Isasurvad paiknevad 3–9 kaupa võrsete tippudes, emasõied peajates õisikutes 3–10 kaupa. Enamasti õitsevad lepadki kevadel enne lehtede teket (hall lepp alustab õitsemist varem). Emasõisikutest arenevad sügiseks munajad vilikonnad, mis meenutavad pisikesi käbisid. Viljade (tiivuline pähklike) varisemine ja levimine kestab järgmise kevadeni. • Sügisel saab urbasid näha ka mitmel pajuliigil (Eestis üle 20). Külgpungadest tekkivad isas- ja emasurvad, mida pajudel tuleb otsida eri põõsastelt või puudelt (on kahekojalised). Eri soost urvad on sarnased kuni õitsemiseni. Õitsevad enne lehteminekut või koos sellega. Varasemad õitsejad on

metsaelu VIIO AITSAM

Samal ajal, kui hall lepp uusi urbasid ajab, pudenevad tänavustest “käbidest” seemned. Teeäärne paju, kes meenutab härmpaju.

Teeäärne halapaju meenutav paju, kes võib olla ka hübriid.

Ka raagremmelgas on hakkamas, et kevadel vara-vara õied lahti lüüa.

Hall lepp oma sügiseste isasurbadega.

näiteks raagremmelgas ja kahevärviline paju. Vara puhkevad ka halaja härmpaju ning enne lehteminekut õitsejad on vits- ja pikalehine paju. Paju vili on kupar, seemned on väikesed, arvukad, lendkarvaga, valmivad kuu jooksul pärast õitsemist. Levimine võib käia väga pikka aega.

Seemned pudenevad koos urva kattesoomustega ja viljad levivad tuule abil kaugele.

• Üks n-ö sügisesi urvapuid on veel kask, kes varakult moodustab isasurbasid. Need arenevad kahe-kolme kaupa võrsete tipus. Enamasti üksikult paiknevad poole lühemad emasurvad moodustuvad lühivõrsetel kevadel. Kase õitsemine toimub tavaliselt koos puu lehteminekuga. Vili on kahe kileja tiivakesega pähklike.

• Näiteks haava urbasid ei tasu praegu otsima minna, kuna need arenevad nähtavalt välja alles kevadel. Haab on kahekojaline puu ehk emas- ja isasurvad tekivad eri puudel.

Seemned püsivad puus Silmatorkavaimad seemnekogumite kandjad hilissügise lehtpuude seas on lepp ja üks pajuliikidest. Lepa viljad hakkavad hästi silma puitunud käbitaoliste vilikondade tõttu. Käbikeses on mõne millimeetri suurused kahe tiivaga varustatud viljad. Kui vilikonda lähemalt uurida, näeb, et selles on veel tillukesi tiivulisi pähklikesi. Pajudest raudremmelgal püsivad talv läbi küljes tuustjad seemnekogumid. Tõnu Ploompuu on Eesti Looduses kirjutanud, et see on tunnus, mille järgi talvel raudremmelga ilmeksimatult ära tunneb. Pajul areneb emasõiest välja kahest viljalehest koosnev kupar, milles on hulk lendkarvalisi seemneid. Kuprad, millest heledate lendkarvade otsad harali välja ulatuvad, võivad jätta isegi mulje varakevadiselt valendavast pajust. Raudremmelgal sügisesi nähtavaid uusi urbasid ei ole.

SM Allikas: “Eesti entsüklopeedia”, bio.edu.ee/taimed/, “Eestis kasvavad pajud” (1965)

Raudremmelga lendkarvadega seemnete tuustid.

Hea allikas pajude määramise õpetuse saamiseks: Tõnu Ploompuu, “Pajud – see on imelihtne!”, Eesti Loodus 2006/3, loetav ka internetist sinu mets

november 2014

metsaelu

Teejuht seente maailma*

AUTORI FOTOD

INDREK SELL mükoloog ja loodusfotograaf, Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert ja projektijuht

Männi-vahakorgik (männikorgik) Diplomitoporus flavescens Männi-vahakorgiku korkjad viljakehad on küll üheaastased, ent võivad puutüvel püsida ka mitu aastat. Seene viljakehad moodustavad enamasti kübaraid, mis ulatuvad esile 2–5 cm ulatuses ja on sageli laia laskuva alusega. Tihti kasvavad viljakehad mitme kaupa liitununa. Värvuselt on need pealt enam-vähem kollakasvalged, vanana muutuvad kahvatukollaseks. Viljakehade alapind on aga kreemikasvalge, sellel võib näha suuri nurgelisi poore: ühele millimeetrile mahub neid tavaliselt kaks, mõnikord kolm-neli. Männi-vahakorgik on Eestis pillatud levikuga, teda esineb vähearvukalt. Muu hulgas on seent leitud näiteks Ruhnu saarelt, nüüdseks ka Hiiumaalt. Suurem tõenäosus tema viljakehade leidmiseks on palumetsades või rabastuvates männikutes, kus ta kasvab mändide tüü-

gastel, harva ka lamavatel tüvedel. Üks leid pärineb männi eluspuult. Lisaks esineb teda loo- ja nõmmemetsades. Värskeid viljakehi on meil nähtud juulist oktoobrini. Männi-vahakorgikut on leitud ka mujalt Euroopast, kus ta mõnel pool kasvab teistelgi männiliikidel. Näiteks Lõuna-Euroopas on seene esinemist täheldatud nii piinia (itaalia) männil kui keramännil. Ta põhjustab puidu valgemädanikku. Eestis on männi-vahakorgik põlismetsade ja vääriselupaikade indikaatorliik.

Männi-vahakorgiku viljakehi võib mõnikord leida ka põlenud männitüvedelt.

Juurepruunik Phaeolus schweinitzii Juurepruuniku viljakehad on üheaastased, moodustades sageli lühikese jalaga suurtest kübaratest roseti, mille suurus on enamasti 20–30 cm, vahel rohkemgi. Ehkki seen võib kasvada näiliselt maapinnal, on tema substraadiks siiski puujuured. Harvem esinevad viljakehad ühekaupa, jalg võib puududa näiteks puutüve küljes kasvavatel poolringja kujuga viljakehadel. Juurepruuniku kübarad on pealt vöödilised, värvuselt kollakaspruunid (vahel ookerkollased või kohvipruunid).

sinu mets

november 2014

Juurepruuniku viljakehi esineb sageli parkides lehistel, seene pruunikaid viljakehi leiab vahel ka palu- ja nõmmemetsades mändidelt.

Seene kübara alapind on ooker- või rohekaskollane ja tumeneb katsumisel, seal on ka labürintjad poorid, mida ühel millimeetril 0,5–1,5. Juurepruunik on meil pillatud levikuga, teda esineb parkides ja lehiseistandustes mitmel lehiseliigil. Lisaks leidub seent palumetsades männil. Peamiselt kasvab ta puujuurtel ja vanadel eluspuudel tüve alaosas, mõnikord tüügastel ja kändudel. Eestist on üksikutel kordadel leitud juurepruunikut veel kuuselt ja nulult. Seene üheaastaseid värskeid viljakehi on leitud juuni lõpust oktoobrini. Ka Soomes kasvab ta peamiselt männil ja lehisel, ent näiteks Helsingis on erandjuhtudel täheldatud juurepruuniku esinemist tammel, amuuri toomingal ja amuuri korgipuul. Seen on maailmas laia levikuga, teda leidub Põhja-Ameerikas, kus kasvab rohelisel ebatsuugal ja mitmel teisel okaspuul. Seevastu näiteks Hawaii saartel eelistab ta kasvada hoopis lehtpuudel. Juurepruunik põhjustab pruunmädanikku juurtes ja tüve alaosas. Soomes kasutatakse juurepruunikut vanametsa indikaatorliigina männikutes ja meilgi on ta põlismetsade indikaatorliik. Seent kasutatakse ka näiteks lõnga värvimisel – annab sellele kauni säravkollase värvuse.

metsaelu SEENED MÄNNIKUTES Ehkki suurem osa vääriselupaikades esinevatest indikaator-seeneliikidest eelistab kasvupaigana kuuse, vahel ka haava lamapuitu, võib mitmeid seenharuldusi leida ka mändidelt. Paljud kuuskedega seotud liigidki võivad esineda mõnikord mändidel, näiteks käesolevas loos tutvustatud narmastaelik või varasematel kordadel tutvustatud kuusikutes ja teistes okasmetsades leiduvad seened.

Narmastaeliku liibuvate viljakehade helekaneelpruun pind on kaetud narmastega.

Kährikseene dekoratiivse välimusega viljakehad meenutavad tihti lillkapsast.

Narmastaelik Asterodon ferruginosus Narmastaeliku liibuvad viljakehad on üheaastased, nad võivad katta puutüve mitmekümne sentimeetri (vahel isegi kogu meetri) ulatuses. Seene pehmed viljakehad on kuni poole sentimeetri paksused ja neid on substraadilt kerge eemaldada. Viljakehade pind on tihedalt kaetud mõne millimeetri pikkuste narmastega. Värvuselt on viljakehad tavaliselt hele-kaneelpruunid või punakaspruunid, vahel veidi kollakad või hallikad. Nende serv on kiuline, meenutades ämblikuvõrku. Narmastaelik kasvab tugevasti kõdunenud okaspuupuidul: nii kuuskedel kui mändidel, viljakehi tasub otsida lamavate kõdunenud tüvede alaküljelt. Seene elupaigaks sobivad niiske mikrokliimaga vanad metsad, kus leidub rohkesti eri lagunemisastmes lamapuitu. Narmastaeliku üheaastaseid viljakehi on leitud juulist oktoobrini. Värske viljakeha võib kasvada eelmise aasta surnud viljakeha peale. Väljaspool Eestit, näiteks Soomes, on narmastaeliku viljakehi leitud ka kaselt ja haavalt. Seen on meil haruldane, teda on leitud põlismetsadest Järvseljalt, Mura-

ka looduskaitsealalt ja Soomaa rahvuspargist. Narmastaelik kuulub äärmiselt ohustatud liigina ohustatud liikide Eesti punasesse nimestikku. Ta on vääriselupaikade ja põlismetsade indikaatorliik. Narmastaeliku esinemine on metsa kõrge looduskaitselise väärtuse indikaatoriks. Kährikseen (kährik) Sparassis crispa Kährikseene üheaastased peaaegu kerajad viljakehad koosnevad tiheda asetusega lehekestest, mille paksus on enamasti mõni millimeeter. Välimuselt on viljakehad lillkapsataolised, kasvades tihti kuni paarikümne sentimeetri suuruseks ja kaaludes tavaliselt kilogramm või paar. Värvuselt on need noorena peaaegu valged, hiljem ookerkollased. Eestist on leitud ka seene üle 12 kg raskusi viljakehi. Kährikseene viljakehade rekord kuulub aga Prantsusmaal kasvanud 28kilogrammisele viljakehale! Seene viljakehad on lühiealised, tavaliselt võib neid näha nädala-paari vältel. Neid on leitud augustist oktoobrini. Eestist on teada veidi alla paarikümne leiukoha. Enamasti kasvab ta vanade

mändide all või tüvealusel, ühel korral on seene viljakehi leitud ka kuusejuurtelt. Sageli kasvavad kährikseene viljakehad külastajarohketes paikades, kus omapärase välimusega meelitavad ligi uudistajaid, kes vahel paraku viljakehi ka kahjustavad. Igal aastal kährikseene viljakehi ei esine, tavaliselt ilmuvad sama puu alla, kust neid varem on leitud. Seen põhjustab puidu pruunmädanikku. Kährikseen on ohustatud liigina kantud Eesti ohustatud liikide punasesse nimestikku. Samuti on seen looduskaitse all, kuuludes II kaitsekategooria liikide hulka. Soomes on kährikseen kasutusel vanametsa indikaatorliigina männikutes.

* Alates Sinu Metsast nr 30 (28.03.2013) oleme esitanud väikese valiku meie metsade vääriselupaikades esinevatest seeneliikidest. Eelmistel kordadel on juttu olnud paljudest eri metsakasvukohtades leiduvatest seentest. Nüüdne ülevaade on selle tutvustusringi kaheksas ja ühtlasi viimane osa. sinu mets

november 2014

metsaelu

Üraskid – tõelised metsap KALJO VOOLMA metsaentomoloog

Vaid vähesed neist võivad kõrge arvukuse korral inimese huve kahjustama hakata.

eid tillukesi tumedaid mõne millimeetri pikkusi mardikaid, kes enamiku elust veedavad varjatult puude koore all, nimetatakse paljudes keeltes lihtsalt kooremardikateks (saksa Borkenkäfer, inglise bark beetles) või kooresöödikuteks (vene короеды). Eesti keeles on neile antud aga ilus, Lõuna-Eesti murdekeelest tulenev nimetus – üraskid. Ürasklasi on maailmas teada üle 6000 liigi, Euroopas üle 300 ja Eestis 70. Enamik neist elab puude koores või puidus, mõned liigid ka viljades ja seemnetes (näiteks kohviubades) või rohttaimede vartes ja juurtes. Kuigi ürasklasi tutvustatakse juba kooliraamatutes, levib nende kohta küllalt eksiarvamusi. Nii peetakse üraskiteks sageli kõiki puude koores või puidus elavaid putukaid, sealhulgas ka suuri, mitme sentimeetri pikkusi siklaste vastseid, keda kalamehed õnge otsa panevad ja siis arutlevad, kas paremini näkkab kuuse- või haavaüraskiga (viimased on tegelikult vaid mõne millimeetri pikkused). Osake liigirikkusest Üraskite hulgas on liike, kes võivad põhjustada miljonitesse hektaritesse ulatuvaid metsakahjustusi (nt viimasel kümnendil Põhja-Ameerikas), mistõttu neist on saanud peaaegu et metsakahjurite sünonüüm. Kuid seda iseloomustust ei saa üle kanda tervele ürasklaste liigirikkale sugukonnale, millest ainult vähesed (needki üksnes kõrge arvukuse korral) võivad inimese huve kahjustada nii, et neid metsakahjureiks võib nimetada.

sinu mets

november 2014

Enamik üraskiliike asustab kuivavaid või juba surnud puid ja toorest metsamaterjali ega kujuta endast ohtu kasvavatele tervetele puudele. Nagu iga teinegi organismide rühm metsas, on ka üraskid osake looduse liigirikkusest, kellel oma roll ökosüsteemi toimimises. Mõne üraskiliigi hulgisigimisele metsas on aga looduslike tegurite (nt tormikahjustus, põud või okkakahjurite rüüste) kõrval sageli hoogu andnud inimese tegevus või tegevusetus, mistõttu üraskikahjustus võib ka üsna ulatuslikud mõõtmed omandada. Eesti ürasklased Eesti ürasklaste nimekirjas on liike, keda tabatud siin vaid ühel-kahel korral, aga ka liike, keda võib kohata pea igas metsas. Meie suurim ürask on hiidürask (Dendroctonus micans; keha pikkus 6–9 mm), väikseimad kääbusüraskid (Crypturgus; 0,9–1,5 mm). Kõik siinsed üraskid on tõelised metsaputukad, kelle elu seotud puittaimedega. Nad uuristavad koores või puidus käike, mis moodustavad puude tüve ja okste koore alla liigiomase käigumustri – haudepildi. Igal üraskiliigil on oma nõudmised toidupuude suhtes. Okaspuudel esinevad liigid ei asusta lehtpuid, ja vastupidi. Ühed liigid eelistavad tüve paksukoorelist osa, teised õhukesekoorelist ladvaosa või oksi. Mõned liigid asustavad ainult kasvavaid puid (nt hiidürask), teised eelistavad tavaliselt nõrgestatud puid või toorest metsamaterjali ja ründavad terveid puid vaid kõrge arvukuse korral (kooreüraskid, säsiüraskid), kolmandad elavad juba surnud ja kuivavatel puudel (kõduüraskid, rädiüraskid). Paljud üraskid on väliskujult üsna erinevad, kuid nende väikeste mõõtmete tõttu on määramiseks vajalik stereomikroskoop või vähemalt hea luup. Nende käigumustrid koore all on aga ka palja silmaga hästi vaadeldavad ja eristatavad. Tutvustame siinkohal mõningaid meie metsades esinevaid üraskiliike nende tegevusjälgede või käigumustri järgi. Tähelepanu peab seejuures pöörama puuliigile, koore paksusele, üraski emakäikude arvule käigusüsteemis, nende laiusele ja suunale puu pikitelje suhtes, samuti üraski fenoloogilisele arengule.

• Hiidürask (Dendroctonus micans) on meie ürasklaste hulgas eriline mitte üksnes oma suuruse, vaid ka eluviisi tõttu. Ta asustab ainult kasvavaid puid, nii mändi kui kuuske. Vaigust moodustub tüvele sisenemisava ümbritsev vaigurõngas ning puu juurekaelale koguneb ohtralt vaigusegust sõmeralist näripuru. Erinevalt teistest üraskiliikidest suudab ta puud asustada üksinda, muneb munad kogumikuna ja tõugud toituvad tihedalt üksteise kõrval, närides koore alla platskäigu.

• Kuuse-kooreürask (Ips typographus; 4–5,5 mm) on meie kuusemetsade kõige sagedasem ja ka metsakahjurina ohtlikem liik. Just teda peetakse silmas, kui räägitakse üraskikahjustustest kuusikutes. Polügaamse üraskina närib isasmardikas koorde sisenemisava ja paarituskojaks nimetatava platsi, kust lähtuvad kaks-kolm piki tüve kulgevat suhteliselt sirget emakäiku, mille külgedele munetud munadest kooruvad tõugud närivad igaüks omaette järjest laienevad tõugukäigud.

metsaelu

utukad*

• Männi-kooreürask (Ips sexdentatus; 5,5–8 mm) asustab vanade mändide paksukorbalist tüveosa. Paarituskojast lähtuvad kuni 70 cm pikkused looklevad emakäigud kulgevad koores piki tüve.

• Ladva-kooreürask (Ips acuminatus; 2,2–3,9 mm) asustab männi õhukesekoorelist ladvapoolset osa. Käigumustrit iseloomustab 6–10 pikisuunalist looklevat emakäiku ja suhteliselt hõredalt paiknevad tõugukäigud.

• Suur-säsiürask (Tomicus piniperda; 3,5–5,8 mm) on meil männil esinevatest üraskitest levinuim ja arvukaim, asustab paksukoorelist tüveosa nii noorematel kui vanematel puudel. On monogaamne liik, mistõttu käigusüsteem koosneb ühest piki tüve kulgevast emakäigust ja sellest lähtuvatest tõugukäikudest. Vaigust valgete servadega emakäik on hästi näha nii koores kui puidu pealispinnal.

AUTORI FOTOD

• Väike-säsiürask (Tomicus minor; 2,6–4,7 mm) asustab õhukesekoorelist tüveosa keskealistel ja vanematel mändidel. Tavaliselt linnukesekujuline emakäik kulgeb risti tüve, nii emakäik kui nukuhällid jäljenduvad sügavalt puidus, mistõttu need on tüvel näha ka aastaid hiljem.

• Harilik võraürask (Pityogenes chalcographus; 1,6–2,9 mm) asustab kuuse õhukesekoorelist tüveosa ja oksi. On kuuse-kooreüraski sagedane kaaslane sama puu ladvapoolses osas. Suhteliselt korrapärane käigumuster koosneb radiaalselt või pigem risti tüve kulgevatest emakäikudest.

• Väike-saareürask (Hylesinus fraxini; 2,5–3,5 mm) on saare sagedasim asustaja. Emakäigud paiknevad õhukese koore all risti tüve, tõugukäigud on suhteliselt lühikesed.

• Suur-saareürask (Hylesinus crenatus; 3,6–6 mm) asustab saare paksukoorelist tüveosa. Suhteliselt lai emakäik paikneb risti tüve, tõugukäigud on pikad, omavahel põimuvad.

• Okaspuu-puiduürask (Trypodendron lineatum; 2,7–3,5 mm) kaevandab, nagu ka teised puiduüraskid, käigud sügavale puitu. Tõugukäigud väga lühikesed (redelkäik), tõugud toituvad käiguseintel arenevast seeneniidistikust, mis muudab käigud mustaks.

• Kase-maltsaürask (Scolytus ratzeburgi; 4–6,5 mm) rajab emakäigu piki tüve, tõugukäigud kulgevad algul sellega risti, hiljem kaarduvad pikisuunda.

*Alates Sinu Metsast nr 30 (28.03.2013) tutvustasime lugejatele tuhandetest metsas elavatest putukaliikidest mõningaid. Tänane üraskijutt on selle tutvustusringi viimane. sinu mets

november 2014

teated

Eesti Jahimeeste Seltsis • Ajakiri Eesti Jahimees. Oktoobris ilmunud Eesti Jahimehe (5/2014) tiitelteemaks on sigade Aafrika katk. Lisaks saab lugeda metskurvitsatest, põtrade küttimise kavast. Kõigile huvilistele järele tegemiseks on lisatud parimad palad jahimeeste kokkutuleku kokandusvõistlusest. • Jahimeeste kalender 2015 – “Uluk rajakaameras”. Esimene omanäoline kalender Eestis, mis sisaldab ainult rajakaamera pilte, peegeldab kõige ehedamal kujul meie metsades toimuvat. Kalendrid on müügil seltsi kontoris, peatselt tulevad müüki ka meie liikmesorganisatsioonidesse. Enam kui 500 pildi seast valiti välja 12 parimat, autoreiks jahimehed ja loodusesõbrad: Priit Vahtramäe, Heimi Ärm, Keili Veetamm, Lauri Kirs, Gaido Padrik, Heigo Haljaste, Kermo Jürmann, Sander Erik, Janar Madilainen ja Tarmo Sammal. Kalendri hind on 3 eurot.

• Tänavune jahirahu. Jahirahu Eesti metsadesse kuulutatakse sel aastal välja Tartus 17. detsembril. Jahirahu kestab 24.–26. detsembrini.

• Jahinduskonverents. Eesti Jahimeeste Seltsi “Märka ulukit” aastat kokku võttev jahinduskonverents “Teaduspõhine jaht on kestlik” toimub 13. novembril. Põhiettekanded peavad Vilniuse Ülikooli professor Egidius Bukelskis, Eestimaa looduse tundjad ja kaitsjad Tiit Maran, Alex Lotman, Uudo Timm ja Rauno Veeroja. Lisainfo: www.ejs.ee.

• Jahis ainult naised. 25. oktoobril toimus Haapsalu jahiseltsi maadel juba viiendat korda ühisjaht “Jahis ainult naised”. Naiskütte oli jahile kogunenud koguni 44. Jaht lõppes nelja põdra tabamisega: saagiks saadi kaks pulli ja kaks lehma. Edukad kütid olid seekord Kadri Kivimets, Reile Rückenberg, Kairi Reinvart, Rene Kask, Aire Jaama, Anne Toompalu, Jaanika Vahter ja Tiina Kirs. Jahikuningannaks valiti Kadri Kivimets, kes küttis ühe lasuga kaheharuliste sarvedega põdrapulli. Vastavalt kohaliku seltsi tavale naised-kütid tabatud ulukid ka vääristasid. •Uus liige – Valgamaa Jahimeeste Ühistu. Juhatuse oktoobrikuu koosolekul võeti Eesti Jahimeeste Seltsi liikmeks vastu Valgamaa Jahimeeste Ühistu (VJÜ), mis on suurim Valgamaa jahimehi ühendav organisatsioon. VJÜs on 557 liiget, 17 jahipiirkonda ja 24 jahiseltsi. Tere tulemast EJSi liikmeks!

• Franz Reidolfi legendaarse “Jahinduse käsiraamatu” uustrükk! 1938. aastal ilmunud Reidolfi “Jahinduse käsiraamat” on jahimeeste seas hindamatu lugemisvara ka kolmveerand sajandit hiljem. Käsiraamatud kipuvad aja jooksul küll kaotama oma praktilist väärtust, sest muutuvad meetodid, vahendid, tehnika, seadused. Ka jahinduses on olnud suuri muutusi, alates sellest, mis on toimunud ulukipopulatsioonides, ja lõpetades relvadega. Kuid on mõned aegumatud põhitõed – jahieetika, ulukite käitumine, jahipidamisviisid, ulukite varitsemine jne –, mis Reidolfi teoses on haruldaselt selgelt, nauditavalt ja meisterlikult lahti kirjutatud.

sinu mets

november 2014

• “Märka ulukit” koolides. 28. oktoobril korraldas Andres Üprus Kehra gümnaasiumis jahindusliku infopäeva, pearõhk aasta teemal “Märka ulukit”. Koolides käivad jahinduse asjatundjad valdkonda tutvustamas, kuna üldisemalt võttes on elusloodus terve ühiskonna asi, see on meie kõigi ühine vara. Õpilased kuulsid Kehras, mis on tänapäeva jahinduse mõte, kes jahimees tegelikult on ja millega ta metsas tegeleb. Juttu oli sellest, et praegusel ajujahihooajal on metsloomad rohkem liikvel ja võivad tavapärasemast sagedamini teedele sattuda. Lapsed kuulsid, kuidas tänapäeval kasutab inimene loodust enda huvides palju ja aktiivselt, mistõttu tekib sagedamini ka konfliktolukordi inimese ja loomade vahel – näiteks vajavad loomad elamiseks sama metsa ja puitu mida inimesedki. Liiga suure metsloomade arvu tõttu saaks metsad nende toitumise tulemusel nii palju kannatada, et inimese huvis oleva tarbepuidu kvaliteet kannatab. Kui ei kütitaks, saaks ka viljaja kartulipõllud hoopis rohkem kannatada. Lapsed said teada sedagi, et jahimehed ei tegele ainult küttimisega, vaid ka ulukite loenduse ja seirega, metsakahjustustel silma peal hoidmisega, ulukite lisasöötmisega. Ka koolitustel tuleb käia, et oma teadmisi täiendada. Vt ka www.ejs.ee

teated

Erametsaliit teatab LIINA LAINEVEER Eesti Erametsaliidu tegevdirektor

• Pöördumine majandus- ja kommunikatsiooniministri poole seoses nn talumiskohustusega. Kinnisasja omanikele on pandud kohustus taluda kinnisasjale paigaldatud elektripaigaldist ja selle teenindamiseks vajalikke ehitisi. 29. oktoobril esitatud pöördumises tegime ettepaneku koostööks, sest siiani ei ole ühtseid aluspõhimõtteid, juhiseid maaomanikule ja elektripaigaldise omanikule, kuidas käituda uute elektriliinide rajamisel ning olemasolevate elektriliinide rekonstrueerimisel, hooldamisel ja talumisel. Seetõttu palusime ministril aruteluks kokku kutsuda seotud osapooled, et ühtsed juhised koostada. • Pöördumine keskkonnaministeeriumi ja keskkonnaameti poole seoses ulukiasurkondade seirega. 24. septembril esitatud pöördumises juhtisime tähelepanu, et vastavalt säästva arengu põhimõtetele tuleb ulukite soovituslike küttimismahtude ja -struktuuri puhul arvestada ka majanduslike aspektidega. Metsa majandamise ja jahinduse vahelise tasakaalu huvides peavad Keskkonnaagentuuri soovitused tuginema erapooletul ulukite populatsiooni seirel. Tegime ettepaneku korraldada iga maakonna ühes jahipiirkonnas suurulukite kontrolluuring. Tegime ka ettepaneku korraldada uuring tulude kohta kogu jahimajanduse väärtusahelas. Palusime täiendada jahiseadust, lisades seirearuandele kohustusliku komponendina majandusliku aspekti. Saime ministeeriumist vastuse, et eelolevatel aastatel on kavas koguda kontrollaladel suurkiskjate vaatlemise andmeid ja laiendada oluliselt hirvlaste pabulaloenduse võrgustikku. Uuringu osas soovitati taotleda rahastust KIKist. Ministeeriumi tagasiside kohaselt ei ole liidu ettepanekut täiendada jahiseadust praegu võimalik rakendada. • Metsamajanduskavade toetuse suurendamise vajadusest ja eraldusepõhisest metsakorraldusest. 25. augustil pöördusime keskkonnaministri poole seoses metsamajanduskavade riigi toetuse korraldamisega.

Erametsakeskuse 2014. aasta toetuse I vooru planeeritud eelarve on 200 000 €, kuid taotlusi esitati ~750 000 € ulatuses. Tuginedes metsaseadusele palusime ministeeriumil leida lisaraha, et toetada metsamajanduskavade koostamist ja seeläbi tagada andmete laekumine metsaressursi arvestuse riiklikusse registrisse. Ministeeriumi vastuses tõdeti, et võimaluse tekkimisel arvestatakse esitatud ettepanekuga. Tegime ka ettepaneku kaaluda võimalust metsaomanikele eraldusepõhiseks metsakorralduseks. Selle muudatuse sisseviimisel peab ministeerium arvestama metsanduse arengukavaga, milles on seatud sihiks jõuda 2020. aastaks sinna, et aktuaalsete inventeerimisandmetega on kaetud 90% majandatavast erametsamaast. Eraldisepõhisele erametsakorraldusele üleminek eeldab muudatusi metsaregistri koosseisus, milleks ministeeriumi vastuse kohaselt avaneb võimalus pärast metsaregistri uue platvormi valmimist 2015. aasta lõpus. Ministeerium on lubanud erametsaliitu kaasata metsakorraldusega seotud õigusaktide muutmise aruteludele. • Osaleme keskkonnaministeeriumi jahindusnõukogus. 2. oktoobril kogunes jahindusnõukogu, mille ülesanne on anda ministrile nõu kõiges, mis puudutab jahindusega seotud strateegilisi küsimusi ning õigusaktide väljatöötamist ja rakendamist. Nõukogusse kuuluvad metsaomanike, põllumeeste, jahimeeste ja looduskaitsjate esindajad. Eesti Erametsaliitu esindab Einar Pärnpuu. Koosolekul tutvuti “Jahinduse arengukava aastateks 2008–2013” aruandega. Tõdeti, et valdav osa arengukavas püstitatud ülesannetest on täidetud, mistõttu tuleks edaspidi vaadata, kas ülesannete täitmine on probleeme lahendanud, milliseid küsimusi on juurde tekkinud ja millised on arengukava kitsaskohad. Leiti, et tuleb arvestada ajaga – jahindus nii Euroopas kui kogu maailmas on pidevas muutumises ja nende muutustega tuleb kaasas käia. Toodi esile mitu teemat, mida võiks tulevikus arengukavas käsitleda: koolitus, ulukibaas, jahinduse sotsiaalmajanduslik analüüs, jahipidamine kaitsealadel. Leiti, et arengukava võiks algatada mitte enne, kui jahiseaduse vastuvõtust on üks jahiaasta möödas, kuid juba tuleks alustada nende probleemide sõnastamisega, mis lahendust vajaks. Probleemide kaardistamine annaks jahindusnõukogule aluse otsustamiseks, kas alustada uue arengukava koostamist ja kuidas seda teha. Värskeim info jpm: www.erametsaliit.ee sinu mets

november 2014

teated

Kuusetaimede ühishange 2015 kevadeks Huviline metsaomanik saab lisateavet ühistust. On alanud kuusetaimede tellimine kohalike metsaühistute kaudu kevadeks 2015. Tellida saab avajuurseid Leedu päritoluga kuusetaimi (Leedust sellepärast, et hetkel Eesti tootjatel vajalikke mahtusid pakkuda pole) ja kodumaiseid suletud juurekavaga kuusetaimi (nn potitaimed). Taimi saab tellida metsaühistute kaudu, kes avaldasid soovi 2015. aasta kevade ühishankes osaleda. Need 18 metsaühistut on järgmised. • Minu Mets MTÜ • Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu • Tallinna Metsaomanike Selts • Läänemaa Metsaühistu • Hiiumaa Metsaselts • Vändra Metsaselts • Põlvamaa Metsaomanike Selts • Valgamaa Erametsaühing • Võrumaa Metsaomanike Selts • Vooremaa Metsaühistu

VIIO AITSAM

Sellel, kes kevadel samamoodi kuuski istutada tahab, kuid endal taimi tellitud pole, tasub kasutada ühistellimise võimalust.

• • • • • • • •

Virumaa Metsaühistu Kohila Metsaselts Palamuse Metsaselts Kullamaa-Loodna Metsaühistu Saare Valla Erametsaomanike Ühing Ambla Metsaühistu Pärnumaa Metsaomanike Selts Ühinenud Metsaomanikud Metsaühistute liikmed saavad taimede eest tasuda pärast taimede kättesaamist, ühistutesse mittekuuluvatel metsaomanikel ja suuremate tellimuste kor-

ral (alates 10 000 taimest) käib taimede eest tasumine ettemaksuarve alusel. Taimede kohapealse väljastamisega ja metsaomanikega suhtlemisega tegeleb kohalik ühistu. Kõik nn praktilised juhendid – tellimisvormid, lingid − saab metsaomanik, kui pöördub nimekirjas toodud kohalike metsaühistute poole. KESKÜHISTU ERAMETS Metsaühistute kontaktid leiab erametsaportaalist www.eramets.ee.

Looduskaitsehüvitised endiselt arutelu objektiks Arengukava järgi peaks looduskaitsepiirangute kompenseerimine maaomanikele väljaspool Natura alasid juba toimima. Augustikuisel metsamajandajate kokkutulekul osalejad tegid pöördumise keskkonnaministrile ja Riigikogu keskkonnakomisjonile, et jätkata dialoogi, leidmaks lahendused maaomanikele looduskaitseliste piirangute kompenseerimiseks väljaspool Natura 2000 võrgustikku. Vastavalt “Looduskaitse arengukavale” peaks kompensatsioonimehhanism toimima juba 2014. aastast. Pöördumine on kaasa toonud dialoogi jätkumise. Keskkonnaministeeriumis on olnud kaks kohtumist: 27. augustil keskkonnaministriga ja 18. septembril asekantsleri tasemel.

sinu mets

november 2014

Nii keskkonnaministeeriumis kui ka Riigikogu keskkonnakomisjonis oleme selgitanud, et hüvitussüsteem peaks vastama eelkõige järgmistele põhimõtetele. • Kuna tegu on avaliku hüvega, peaks hüvitajaks olema kogu ühiskond solidaarselt (enamik maksumaksjaid). • Natura 2000 võrgustiku kui ELi kontekstis tähtsa looduskaitsevõrgustiku piirangute hüvitamises peaks osalema ELi maksumaksjad laiemalt (maaelu arengukava rahastuse raames). • Ökosüsteemsete teenuste eest hüvitamisel tuleks teenuse pakkujaid (maa- ja metsaomanikud) kohelda võrdselt – nt hüvitiste määrad peaks Natura 2000 alade ja muude kaitsealade puhul olema sarnased. • Eelistada tuleb teenusepõhist hüvitamist ja vältida süsteemi, mis viib eraomandi vähenemiseni (suures ulatuses metsamaa riigile omandamiseni).

Riigikogu keskkonnakomisjoni 22. septembri istungil tõdeti, et maaomanike ootused piirangute kompenseerimiseks on õigustatud, sest metsa hooldamiseks on omanikud aastate jooksul teinud suuri kulutusi. Rõhutasime sel kohtumisel, et riik ei saa uute kaitsealade loomisel enam senise “riigi võimaluste põhise” ja omanikke riivava kompensatsioonimehhanismiga jätkata, vaid maaomanikele tuleb tasuda õiglast ja kohest hüvitist ning raha selleks peab planeerima igal aastal riigieelarvesse. Kui on leitud, et kavandatavaid piiranguid ökosüsteemsete teenuste pakkumiseks on oma ulatuselt ja ranguselt hädavajalik kohe rakendada, tuleb riigil kohe leida ka vajalik ressurss, et põhiseaduse kohaselt toimida. EESTI ERAMETSALIIT

teated

Kolmandik erametsast on naiste käes KRISTEL ARUKASK Eesti Erametsaliidu projektijuht

Ilmus mahukaim andmestik Eesti metsade kohta.

ktoobris ilmus keskkonnaagentuuri koostatud aastaraamat “Mets 2013”. Tegu on väljaandega, kuhu koondatud terviklik statistika Eesti metsanduse kohta. Aastaraamatust leiab teavet metsaomanikest, metsatehingutest, metsamaa pindalast ja selle muutumistest, raietest, metsauuendusest, muudest metsatöödest, jahindusest ja veel paljust muust. Näiteks on aastaraamatus välja toodud, et Eestis on SMI (statistiline metsainventeerimine) 2012. aasta mõõtmiste andmetel 2,23 miljonit hektarit metsa. See on 51,1% kogu Eesti pindalast. Aegade jooksul on see arv palju muutunud: 1942. aastal oli Eestis metsa 1,47 miljonit hektarit ja 1988. aastal 1,95 miljonit hektarit. Nende arvude järgi on näha, et 70 aastaga suurenes meil metsamaa pindala 0,76 miljoni hektari võrra.

Tagavarakaim on Võrumaa Kuigi Eesti pindalast on metsaga kaetud 51,1%, on maakonniti see arv üsna erinev. Kesk-Eestis, kus tegeldakse rohkem põllumajandusega, on metsasuse protsent väiksem. Kõige suurema metsasuse protsendiga on Hiiumaa, kus kogu maakonna pindalast moodustab metsamaa 70,9%, teisel kohal on IdaVirumaa, kus on 58,5% metsamaad. Kõige väiksem metsasuse protsent on Tartumaal (38%) ja väike on see arv ka Läänemaal (43,6%). See-eest suurima metsatagavaraga maakond on Võrumaa, kus keskmiselt

kasvab ühel hektaril 241,4 tihumeetrit puitu. Teisel kohal on Põlvamaa (230,6 m3/ha) ja kolmandal IdaVirumaa (218,7 m3/ha). Kõige väiksema tagavaraga metsad kasvavad Läänemaal (161,3 m3/ ha) ning pingerea lõpus on ka Jõgevamaa (172,6 m3/ha) ja Hiiumaa 188,4 (m3/ha). Veel leiab aastaraamatust infot, et Eesti metsamaa pindalast 38% on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) majandada, 3% on muu riigimetsamaa, 12% reformimata metsamaa ja 47% kuulub eraomanikele. Metsamaa pindalas on omandivormiti suuremad muutused toimunud reformimata ja juriidiliste isikute metsamaaga. 2005. aastal oli reformimata metsamaa pindala Eestis 17% ja juriidiliste isikute metsamaa pindala 8%. 2012. aastal oli reformimata metsamaad 12% ja juriidilistele isikutele kuulus 13% kogu metsamaa pindalast. Eestis oli aastaraamatu kokkupaneku ajaks 97 272 erametsaomanikku, kellest arvuliselt 96% (93 271) füüsilised ja 4% (4001) juriidilised isikud. Keskmine erametsaomandi suurus oli 10,4 ha, füüsiliste isikute puhul oli vastav näitaja 8,0 ha ja juriidilistel isikutel 65,7 ha. Keskealised ja vanemad omanikud Omaniku soo järgi olid metsaomanikest 38 012 (44,2%) naised ja 48 035 (55,8%) mehed. Metsamaa pindala järgi kuulus naistele 248 344 ha metsamaad (35,8%) ja meestele 445 631 ha (64,2%). Omaniku vanuse järgi on pindalaliselt suurim hulk metsamaad nende füüsilisest isikust erametsaomanike omanduses, kes vanuses 41–50 aastat (23,6%

pindalast), 51–60 aastat (22,7%) ja 61–70 aastat (19,5%) ehk keskealistele ja üle keskea inimestele kuulub kokku 65,8% füüsiliste isikute erametsamaa kogupindalast. Tehingud metsaga Ajavahemikul 2001–2013 müüdi kõige enam metsa 2004. aastal – 57 982 hektarit. Kõige vähem tehti metsatehinguid 2008. aastal – 36 997 hektarit. Alates 2010. aastast on tehingute aastamaht stabiilselt olnud 50 000 hektari ringis. Metsamaa müügi hinnad on seevastu teinud suuremaid hüppeid kui müüdud metsamaa pindala. Aastal 2001 oli metsamaaturu rahaline maht 42,4 miljonit eurot, kuid 2013. aastal 116,6 miljonit eurot. Suur hinnatõus näitab seda, et enam ei määra turuhinda ainult raielikviidsus. Põhjalikumalt saab aastaraamatuga tutvuda internetiaadressil www.keskkonnainfo.ee/failid/Mets_2013.pdf sinu mets

november 2014

ametlik info

Seadus eeldab, et inim Metsaomanike küsimustele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kohta vastab keskkonnaministeeriumi õigusosakonna juhataja Eda Pärtel.

una kõige rohkem on küsimusi seoses sätetega, mis reguleerivad võõraste liikumist eramaal, ütleb Eda Pärtel üldisemalt: “Seadus ütleb selgelt, et teise isiku omandis oleval maatükil (edaspidi võõras maatükk) võib viibida üksnes omaniku loal. Võõral maatükil viibides tuleb järgida seaduses sätestatud piiranguid ja maatüki omaniku õiguspäraseid nõudeid ning võimalikult suures ulatuses vähendada keskkonnahäiringute teket. Lisaks tuleb võõral arvestada ka maatüki omaniku huve, eelkõige vältida omandi kahjustamist ja kodurahu häirimist. Need on kõige tähtsamad põhimõtted, millest lähtudes tuleb tõlgendada teisi võõral maatükil viibimise sätteid. Samuti tuleb neid sätteid tõlgendada mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ehk kuidas mõistlik ja omaniku privaatsust ning huve austav inimene nendest sätetest aru saab. Neid sätteid ei saa kuidagi tõlgendada omaniku kahjuks, sest omand on põhiseadusega kaitstud institutsioon. Nendel sätetel on üksnes abistav funktsioon võõral maatükil viibimise reeglite selgitamisel. Omanikul on reeglina alati õigus keelata võõraste viibimist oma maatükil. (Erandid on seotud jalgsi raja kasutamise, päästeoperatsioonidega jms.)” Võõra viibimine eramaal • Seadus ütleb: “Luba viibida võõral maatükil, välja arvatud õuemaal, eeldatakse olevat, kui omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata võõraste viibimist maatükil, või kui tahe piirata viibimist maatükil ei ilmne muudest asjaoludest.”

Mis on “maatükk”? Maapinna piiritletud osa ehk kinnisasi.

sinu mets

november 2014

Mis on “õuemaa”? Mõiste on kasutusel seadustes, kuid ühest definitsiooni ei ole. Oluline on see, kuidas mõistlik inimene mõistest aru saab. Selles tähenduses võib õuemaaks lugeda maaomaniku aktiivses kasutuses oleva maa – hoonete jm ehitiste (nt kõrvalhooned, kasvuhoone) vahelise ja neid vahetult ümbritseva maa, samuti aiamaa, puuviljaaia, mesila jms. Õuemaa mõiste ei ole sama mis õueala liiklusseaduse tähenduses. Õuemaa piir ei pea olema märgistatud.

Mõiste “õueala” ei ole seadustes defineeritud, kuid võiks olla selletagi selge mõistlikele inimestele...

Mida tähendab väljend “ilmneb tahe piirata võõraste viibimist maatükil”? Kindlasti näitab seda tahet silt “Võõrastel viibimine keelatud” või korralik tara või aed. Mis on “muud asjaolud”, millest võib ilmneda tahe piirata võõraste viibimist oma maatükil? “Muud asjaolud” on näiteks silt “Eramaa” või “Eravaldus”. Sellisel juhul inimene soovib teada, kes tema maal liigub. Üksnes teavitamise mõttes sellist silti reeglina üles ei panda ja ajalooliselt on siiani seda mõistetud liikumist piirava tähisena. Sildid tuleks üles panna nii, et need on nähtavuskauguses. Kui siltide vahele jääb ala, kust saab neid nägemata läbi minna, siis see ei ole piisav tähistamine. Kas metsas olev ulukiaed on piire, mis keelab võõral siseneda? Korralik aed või tara, sh ulukiaed on piire, millest inimesel on raske üle saada. Seega on tegu selgelt mõista antud sooviga, et sellel maatükil ei soovita võõraid liikuma omaniku nõusolekuta. Kas siis, kui tähistada kinnistu piirid siltidega (vahed 20–30 m), kus kirjas “Võõrastel kinnistul viibimine, telkimine, veekogu kasutamine keelatud”, on see piisav, et võõraid ka pimedal ajal ei tuleks maaomaniku maale?

Jah, see on kindlasti piisav, aga piisav oleks ka nähtav silt “Eramaa”, või kui keegi soovib kindel olla, siis “Eramaa. Võõrastel viibimine keelatud”. Eratee kasutamisest • Seadus ütleb: “...omanik ei või keelata eratee ega raja kasutamist jalgsi, jalgrattaga ega muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui kasutus põhineb väljakujunenud taval ega ole talle koormav.” Mis on “väljakujunenud tava”? Kuidas seda vaidluse puhul määrata? Mida tähendab mõiste “koormav”? Tavaks võib lugeda tegevusi, mida on pika aja jooksul tehtud ning mida asjassepuutuvad inimesed ka õigeks peavad (Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 2 lg 2). See, millal eratee või raja kasutamine muutub väljakujunenud tavaks, tuleb hinnata igal juhtumil eraldi. Enamasti tähendab see eratee või raja kasutajate aastatepikkust ja püsivat ühetaolist käitumist.

ametlik info

mesed on mõistlikud VIIO AITSAM

TASUB TEADA

Mis seadusi veel seonduvalt oodata on ja kust eelnõusid näeb?

Põhjendatud juhul saab omanik ka väljakujunenud tava lõpetada ning eratee või raja kasutamise keelata. Selleks peab ta suutma ära näidata, et võõraste tee kasutamine on tema jaoks koormav (nt häirib maaomaniku kodurahu või koduloomi, takistab oluliselt oma maa soovipärast kasutamist). Samuti võib maaomanik kinnistu kasutust muuta, ehitades näiteks senise eratee või raja asukohale elamu või kõrvalhoone. Eratee või raja kasutamist võib piirata ka õuemaal, sellisel juhul tuleb valida või kujundada uus lähim rada ümber õuemaa. Eratee või raja kasutamise keelamisest tuleb omanikul võõrastele selgelt teada anda, kasutades vastavaid märke või silte. Kas pidev raja puhastamine või prügi koristamine saab selle seaduse mõistes olla omanikku koormav? Kui omanik peab pidevalt korjama rajalt prügi, on raja kasutajad rikkunud seadust ja seega on omanikul õigus raja ka-

sutamist piirata. Erimeelsuste korral lahendab vaidluse kohus. Ööpäevasest telkimisest • Seadus ütleb, et kui omanik ei ole keelanud maatükil viibimist ja telkimist, eeldatakse loa olemasolu ööpäevaks. Kui suure ala kohta ööpäevane telkimisaeg kehtib? Kas siis, kui viia telk 100 meetrit edasi, on uuesti võimalik peatuda ühe ööpäeva? Ja mida tähendab väljend “muu püsivam viibimine”, mida telkimise kõrval kasutatakse? Seadus ütleb, et võõral maatükil võib telkida või muul viisil püsivamalt peatuda üksnes omaniku loal. See on kõige olulisem säte, millest lähtudes tuleb tõlgendada telkimise või muul viisil püsivamalt viibimise sätteid. Ka telkimise korral kehtivad siinse jutu alguses ära toodud üldised seadusesätted, mille kõigega peab võõral maal viibides arvestama. Telkimise luba eeldatakse olevat maatüki ehk kinnistu piires ja seega ei saa lu-

• Keskkonnaministeeriumi algatatud eelnõusid ja nende väljatöötamise kavatsusi on võimalik vaadata valitsuse eelnõude infosüsteemis, valides täpse otsingu alt vastutavaks asutuseks keskkonnaministeeriumi. Olulisemaid eelnõusid, millel on suurem ühiskondlik vastukaja, kajastatakse ka keskkonnaministeeriumi veebilehel (Ministeerium, Kontakt → Dokumendid ja avalik info → Kaasamine). • Keskkonnaseadustiku eriosa seadustest looduskaitseseadus, metsaseadus, jahiseadus, tööstusheite seadus, geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus ja keskkonnavastutuse seadus on juba jõustunud muudatustega seadused, mis arvestavad keskkonnaseadustiku üldosa seaduse raamistikku. • Kavas on veel vastu võtta jäätmeseadus, veeseadus, kiirgusseadus, atmosfääriõhu kaitse seadus, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, keskkonnaseire seadus ja maapõueseadus. Need seadused on praegu läbinud kas esimese või teise kooskõlastusringi valitsuse eelnõude infosüsteemis või on sinna saatmisel. Nende seaduste eelnõude ajakava sõltub menetluse kiirusest eelnõude infosüsteemis.

geda telgi 100 meetrit edasi viimist uuesti lubatuks. Kui seadus ütleb, et püsivam viibimine omanikult luba küsimata saab kesta ööpäeva, siis täpselt seda see tähendabki, s.t kauemaks peab omaniku luba küsima. Kõigi sätete tõlgendamisel tuleks lähtuda mõistlikkuse põhimõttest ehk kuidas mõistlik inimene neist sätetest aru saab. Siis on võimalik vältida või viia arusaamatuste teke miinimumini. SM Selgitused on avaldatud kärbitult. Täies mahus (ka selgitused kallasraja kasutamise sätete kohta ja mitme väljendi seletused) saab lugeda erametsaportaalist www.eramets.ee. sinu mets

november 2014

ametlik info LOODUSVAATLUS

LINNUD

Võistlus tõi rekordarvu vaatlusi

Uusi linnutrükiseid

Tänavune loodusvaatluste võistlus, mis kestis 20. märtsist septembri lõpuni, tõi 716 vaatlust 81 vaatlejalt. Võistlus keskendus liigipaaridele, tutvustades ühtlasi nende eristamise tunnuseid. Mulluse võistlusega võrreldes oli tänavu vaatlusi tublisti rohkem, toona oli neid alla 200. Loodusvaatluste andmete kogumise üks eesmärke on edendada inimeste loodusteadlikkust. Andmeid kasutatakse ka liikide levikuatlaste koostamisel ja analüüsides. Oma panuse Eesti loodust puudutava väärtusliku info kogumisse saab anda (ka siis, kui võistlusi pole) igaüks, registreerides nähtu loodusvaatluste kodulehel olevasse elektroonilisse päevikusse. Et harrastusvaatlejatelt saadav info võib olla teadusliku väärtusega, näitas tänavu näiteks Rapla vallast laekunud teade kaelussiili (lõunasiili) esinemise kohta. See muudab liigi seni teada olevat levikupilti, kuna nii kaugelt riigi põhjaosast ei ole kaelussiili enne leitud. Nende vahel, kes vaatlusvõistlusele saatsid rohkem kui viis vaatlusteadet, loositi välja auhinnad. Aiki Tibar võitis matka koos kolme kaaslasega ja giidiga, Merle Poll Loodusajakirjade paketi tellimuse 2015, Villu Anvelt raamatu “Metsik lootus. Eduka looduskaitse eesliinil”. Loodusvaatluste kampaania korraldajad on Eesti Looduseuurijate Selts, keskkonnaministeerium ja keskkonnaagentuur.

Eesti Ornitoloogiaühing andis välja uued trükised “Lindude pesad ja munad” ning “Lindude ränne”. Neist saab teada põhitõed pesade, munade ja rände kohta. Mõlemad on illustreeritud fotode, joonistuste ja skeemidega. Lisaks on uuendatud juba varem samas sarjas ilmunud trükiseid, mis annavad juhised lindude talviseks toitmiseks ning pesakastide ja -aluste tegemiseks. Tasuta saavad trükiseid looduskeskused, koolid, lasteaiad jm, elektrooniliselt on need kõigile kättesaadavad ühingu kodulehel www.eoy.ee (juhendite ja abimaterjalide lingi all). Lisateave: Riho Kinks, riho.kinks@eoy.ee.

Allikas: keskkonnaagentuur

MAATURG

Metsamaa hind kasvab Eesti enam kui 4,3 mln ha maast on 2014. aasta 1. oktoobriks reformitud ja maakatastrisse kantud 96%. Eraomandis on sellest 60%, riigi omandis 39% ja munitsipaalomandis 1%. Maareform on sisuliselt lõppenud, maal on uuesti omanikud, toimib kinnisvaraturg. Alates 1996. aastast on Eestis tehtud umbes 620 000 kinnisvaratehingut, neist näiteks mullu 52 000. Enamiku tehingute puhul on tegu ostu-müügiga, millest maatulundusmaa ostu-müügitehingute arv moodustab 24% (nt 2013. aastal oli selliseid 10 000 ringis). Maa-amet korraldab avalikel enampakkumistel riigi omandis olevate kinnisasjade müüki. Aastatel 2003– 2013 on amet kokku võõrandanud 47 775 ha maad ligi 129 mln euro eest. Riigimaade müügil on maa alghinnaks kohalik keskmine müügihind (turuhind). Lõplik hind kujuneb enampakkumisel. Viimastel aastatel on jõudsalt kasvanud põllu- ja metsamaade hinnad, selle taga on nii põllumajandussaaduste hinnatõus kui ka Euroopa Liidu toetused. 2013. aastal oli Eesti keskmine haritava maa hind 1600 €/ha, 2014. aasta esimesel poolaastal 1900 €/ha. Keskmine metsamaa hind 2013. aastal oli 2300 €/ha, tänavu on see jõudnud 2500 €/ha-ni. Parema metsaga maa eest ollakse nõus maksma ka üle 10 000 €/ha. Allikas: maa-amet

sinu mets

november 2014

Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing

METS

RMK hakkas piiriala puhastama Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) alustas 29. oktoobrist raadamistöödega Eesti–Vene kontrolljoone Eesti-poolsel maismaaosal. Tööde alaks on riigi omandisse kuuluvad maad kogupikkuses ligi 80 kilomeetrit, puhastamist vajava ala suurus on ligi 270 hektarit. RMK hinnangul saab sellelt alalt 16 500 tm puitu. Töö läheb maksma hinnanguliselt 700 000 eurot ja see kaetakse puidu müügist saadavast tulust. Tööd teevad RMK koostööpartnerid. Raadamistööd kestavad 2015. aasta kevadeni, kuna on kohti, kus peab ootama maapinna korralikku külmumist. Allikas: RMK

TOETUSED

Metsaühistute toetused 2014 2014. aasta metsaühistu toetuse vooru esitati 24 taotlust, millest nõuetele vastavaks tunnistati 23 taotlust kogusummas 633 504.90 eurot. Toetuse abil plaanivad metsaühistud muu hulgas korraldada 93 rühmanõustamist, võõrandada metsamajandusliku koostöö raames füüsilisest isikust metsaomanike kinnistutelt üle 338 000 tihumeetri puitu ja koostöös kohalike koolidega korraldada ligi 60 metsanduslikku üritust kooliõpilastele. Taotlustes näidatud tööd ja tegevused peavad ühistutel tehtud olema 1. juuniks 2015. Allikas: Erametsakeskus

Metsaomanike majanduskoostöö ühistute abil Eesti metsaühistud aitavad metsaomanikke ka puidu müügil ja laiemalt metsade majandamisel. Ühistu kaudu saab infot turuseisu kohta ning abi puidu või raieõiguse müügil ja metsa uuendamisel. Ühistud on ühiseks puidumüügiks asutanud keskühistu Eramets ja Eesti Puidumüügikeskuse. Piirkond

Majanduskoostöö Kontakt kontaktisik

Ühistu

Telefon

Harjumaa

Margus Paesalu

margus.paesalu@keskuhistu.ee

Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu

Harjumaa

Lauri Salumäe

metsayhistu@rmy.ee

Tallinna Metsaomanike Selts

513 4276

Harjumaa

Rünno Viir

rynno.viir@kemo.ee

Eesti Metsaühistu

513 8384

Harjumaa

Ray Raiesmaa

ray@eestimetsad.ee

Ühinenud Metsaomanikud MTÜ

Hiiumaa

Aira Toss

aira.toss@erametsaliit.ee

Hiiumaa Metsaselts

5648 8601

Ida-Virumaa

Mikk Värimäe

mikk.varimae@keskuhistu.ee

Iisaku Metsaühistu

522 5900

Jõgevamaa

Aivar Lääne

aivar.laane@keskuhistu.ee

Palamuse Metsaselts

514 5543

Jõgevamaa

Ülo Kriisa

ulo.kriisa@erametsaliit.ee

Saare Valla Erametsaomanike Ühing (kasvava metsa müük)

508 4016

Jõgevamaa

Harry Pütsepp

harry.putsepp@keskuhistu.ee

Vooremaa Metsaühistu

507 7623

Jõgevamaa

Leonhard Niklus

leonhard.niklus@keskuhistu.ee

Vooremaa Metsaühistu

529 3237

Järvamaa

Tarmo Läll

tarmo.lall@keskuhistu.ee

Minu Mets

Läänemaa

Mikk Link

mikk.link@keskuhistu.ee

Läänemaa Metsaühistu

5345 3698

Läänemaa

Allar Luik

allar.luik@keskuhistu.ee

Läänemaa Metsaühistu

5395 9697

Lääne-Virumaa

Guido Ploompuu

guido.ploompuu@keskuhistu.ee

Viru-Lemmu Metsaselts

5558 3777

Lääne-Virumaa

Lauri Salumäe

rakvere.metsayhistu@erametsaliit.ee Rakvere Metsaühistu

Pärnumaa

Eerik Philips

parnumaa.metsaselts@gmail.com

Pärnumaa Metsaomanike Selts

Pärnumaa

Tiit Kosenkranius

Kosenkranius-tiit@eestimetsad.ee

Ühinenud Metsaomanikud

523 0932

Pärnumaa

Raigo Rõõmussar

Rõõmussar-raigo@eestimetsad.ee

Ühinenud Metsaomanikud

525 9330

Pärnumaa

Kadri Kukk

vandrametsayhing@gmail.com

Vändra Metsaühing

526 1226

Pärnumaa

Ray Raiesmaa

ray@eestimetsad.ee

Ühinenud Metsaomanikud MTÜ

Põlvamaa

Kalle Peterson

kalle.peterson@keskuhistu.ee

Põlva Metsaomanike Selts

Põlvamaa

Erki Vinni

erki.vinni@keskuhistu.ee

Põlva Metsaomanike Selts

Raplamaa

Margus Paesalu

margus.paesalu@keskuhistu.ee

Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu

5688 0340

Raplamaa

Märt Linnamägi

mart.linnamagi@erametsaliit.ee

Vardi Erametsaselts

5556 0125

Raplamaa

Valdu Reinaas

valdu.reinaas@erametsaliit.ee

Kohila Metsaselts

Saaremaa

Mati Schmuul

mati.schmuul@erametsaliit.ee

Saaremaa Metsaühing

5341 2480

Saaremaa

Kaido Humal

kaido.humal@hotmail.com

Saaremaa Metsaühing

5305 9455

Tartumaa

Harry Pütsepp

harry.putsepp@keskuhistu.ee

Vooremaa Metsaühistu

507 7623

Tartumaa

Leonhard Niklus

leonhard.niklus@keskuhistu.ee

Metsanduse Arendamise Ühing

529 3237

Tartumaa

Piret Arvi

piret.arvi@metsaareng.ee

Metsanduse Arendamise Ühing

520 5853

Tartumaa

Peep Põntson

peep.pontson@erametsaliit.ee

Kesk-Eesti Metsaomanikud

515 5332

Tartumaa

Ülo Kuusik

ylo.kuusik@gmail.com

Tartu Jahimeeste Metsaselts

516 9682

Tartumaa

Erki Vinni

erki.vinni@keskuhistu.ee

Põlva Metsaomanike Selts

514 4514

Valgamaa

Atso Adson

atso.adson@ keskuhistu.ee

Valgamaa Erametsaühing

5649 3197

Valgamaa

Ray Raiesmaa

ray@eestimetsad.ee

Ühinenud Metsaomanikud MTÜ

Viljandimaa

Raigo Rõõmussar

Rõõmussar-raigo@eestimetsad.ee

Ühinenud Metsaomanikud

525 9330

Võrumaa

Ilmar Ait

ilmar.ait@keskuhistu.ee

Võrumaa Metsaomanike Liit

5302 0544

Eesti

Margo Rüütel

metsa.huviliste@gmail.com

Metsahuviliste Selts

5688 0340

505 4390

322 7845, 513 4276 5348 3148

514 4513 514 4514

504 7119

505 1201

• Igal inimesel on oma hingeloom. Kui inimene tunneb, et tema nahk või mõni kehaosa otsekui iseenesest väriseb või korraks tõmbleb, pole see muu kui inimese hing, mis mõne loomakese kuju omandanud. • Tänapäevani on säilinud ütlemised, et see on siis elulutikas või vaim või ihulind. Kärlas öeldi, et kes ihulindu enda sees tunneb, elab kolm aastat veel julgesti. • Nüüd öeldakse pilkeks, et vanatüdrukutel sünnivad lapsed pühast vaimust ja porikärbsest, aga vanasti usuti tõsimeeli, et tüdruk võib jääda rasedaks kokkupuutest teise vaimu või hingeloomakesega. • Hingeloom tuleb inimesest nähtavale tavaliselt ikka siis, kui inimene ise magab. • Nagu mujal nii ka meil on päris populaarsed lood sellest, kuidas magaja suust tuleb välja liblikas, mesilane, parm, kärbes, sitikas või tahes muu putukas või ussike või hiireke, linnuke vms. • Seda kujutelma on elujõustanud langetõbised, kelle keha näikse justkui surnud olevad, kuid hing pääseb ikka selle sisse tagasi. • Nii nagu elavate hinged, esinevad ka surnute hinged loomakeste ja lindudena. • Hingelooma kujutelm on tihedas seoses hingede rännakutega ühest kehast teise. • Õelad inimesed on aga nii käinud tuulispasaks ja sel ajal on nende keha nagu eluta maas. • Hingeloomana esineb meil vanades juttudes sageli ka puuk, mis on juba paganusaegne germaani või balti laen ja tähendab algselt vist konna, meil ka mitmesuguseid putukaid. Puuk käinud omakasu nimel teistele kahju tegemas. • On säilinud ka jutte, mille järgi käidud puugiks muudegi olenditena nagu konn, hall kass, hiir või ilmuti nähtavale isegi teise inimese kujul. Allikas: Oskar Loorits, “Eesti rahvausundi maailmavaade”, 1932

Metsa õppeleht

Sinu Metsa saab ka koju tellida • Ilmub neli korda aastas. • On metsaomanike, jahimeeste ja kõigi teiste metsandusestjahindusest rohkem teada tahtvate inimeste õppeleht. • On Maalehe tellijaile tasuta, kuna ilmub Maalehe vahel. • On tasuta ka eraldi tellides, kuid siis tuleb maksta kojukandetasu – ühe numbri eest 1 euro (+ käibemaks). • Saab tellida tel 666 2540 või tellimine@lehed.ee.