SUVEKS VALMIS (mai 2015)

VÄ L J A A N D E K O O S TA S A S i E E S T I A J A L E H E D E R I - J A L I S A L E H T E D E T O I M E T U S

28 . M A I 20 15

2 S U V E K S

VAL MI S

MAALEHT Nr 22 (1442) 28. mai 2015

Aiamööbel vajab kaitsekihti Shutterstock

Aasta läbi õues olevaid puitpindu võiks ükskaks korda aastas kaitsevahendiga töödelda – siis näevad need ilusamad välja ja peavad kauem vastu.

Enne õlitamist tuleb ära teha veidike tüütum töö – puhastada puitmööbel tolmust, mustusest ja lahtistest osakestest. Vana ja juba tumenenud puitpind tuleks enne õlitamist orgaanikat eemaldava pesuvahendiga üle käia. See aitab vältida hallituse ja samblike teket juba kaetud pinnale.

Töötlemine Aiamööbli õlitamiseks valige välitingimustesse mõeldud puiduõli, mis kaitseb puitu niiskuse ja mustuse eest ning vähendab puu lõhenemist. Puiduõli imendub hästi ega jäta nähtavat kilet, parandab puidu tugevust ja ilmastikukindlust ning väljanägemist.

Looduslikest õlidest sobib kulumiskindlust nõudvatele puitpindadele hästi tõrvaõli, mis samuti kaitseb pindu niiskuse, hallituse ja mustuse eest. Tõrvaõli saab vastavalt soovile värvimuldadega toonida. Õli imendub puitu ja kuivades enam ei määri.

Enne loodusliku puiduõli kasutamist on väga oluline lihvida töödeldavalt pinnalt maha vana laki- või värvikiht.

Aasta läbi õues olevaid puitpindu peaks üks-kaks korda aastas kaitsevahendiga töötlema.

Enne kasutamist ja soovitatavalt ka töötlemise käigus tuleb õli korralikult segada. Parema kaitse annab mitmekihiline töötlemine. Puiduõli kantakse pintsli või käsnaga pinnale üks kuni kaks korda ühtlaste liigutustega kogu detaili pikkuses.

Puiduõli peab täielikult puitu imenduma. Sisseimbumata õli laike ei tohi jätta puidu pinnale kivinema, vaid ülemäärane õli tuleb eemaldada pehme puhastuslapiga. Kasutatava puiduõli kogus ja puidu poorsus mõjutavad kuivamisaega. Pind on

kuiv umbes viie tunni möödudes. Järgmise kihi puiduõli võib pinnale kanda pärast aluspinna kuivamist.

Tõrvaõli tuleb samuti korralikult segada, sest tõrv settib õlipurgi põhja. Tõrvaõli kantakse puidule õhukeste kihtidena.

Pool tundi hiljem peab puidult eemaldama liigse õli, mis enam sisse ei imendu. Teine kiht kantakse puidule vähemalt ööpäev hiljem. Sõltuvalt puidu kvaliteedist ja kasutustihedusest tuleks töödeldavaid pindu viimistleda kuni kolm korda. Suuremat tä-

helepanu viimistlemisel on vaja pöörata puidu otsapindadele.

Töödeldud pind saavutab lõpliku tugevuse ja vastupidavuse tavatingimustes umbes ühe nädalaga. Sel ajal ei tohi pinda koormata. Pinda võib kergelt puhastada ööpäeva möödudes töötlemisest kas pehme harja, puhastuslapi või mopiga.

Palkmööbel Ka palkmööbel vajab korralist hooldust – siis võib selle pärandada isalt pojale. Pikka iga pole

aga aiakomplektil, mis viiakse heinamaale ja unustataksegi sinna, sest vastu maad olev puit hakkab mädanema. Puitmööbel tuleks tõsta kivide peale, siis on selle tulevik juba helgem. Mööbli eluiga kahekordistab aga see, kui lauakomplekti saab paigutada katuse alla.

Palkmööblile mõjub eriti rängalt vihm, mille kuivamine võtab palkmööbli puhul märksa kauem aega kui kergema puitmööbli korral. Kui palk on lisaks veel tõrvamata, on see ilmastikuolude vastu kaitsetu.

Aastas kord tuleks mööbel puidukaitsevahendiga üle teha.

Enne on vaja mööbel mustusest puhastada: harjata või survepesuriga kergelt üle lasta. Tõrvamiseks on hea aeg kevad või suve algus, kui päike ja tuul aitavad kaitsekihi ruttu ära kuivatada. Sügisel pole sellise töö tegemiseks piisavalt kuiva ilma.

Looduslike kaitsevahendite kõrval domineerivad üha enam ka kemikaalid, mis on puidu kaitsel päris tõhusad. Ent paljud eelistavad tõrvaõli, mis samuti kaitseb puitu pehkimise ja seentõve eest. Tõrv blokeerib puidupoorid ja on mõeldud kasutamiseks vaid välitingimustes.

Tõrva ostke varuga, sest hiljem ei pruugi enam sama tooni saada. Valima peaks tärpentinisisaldusega kaitsevahendi, see avab puu poorid ja viib tõrva sisse.

Puhas tõrv nii hästi ei imendu.

NB!

Kiire meelespea n Puidu suurimad vaenlased on sammal, päike ja vihm. n Töödeldav pind peab olema kuiv ja puhas. n Kui oksakohtadest immit­seb vaiku, tuleb see eemaldada. n Vana puitpind peske üle orgaanikat eemaldava pesuvahen­diga, et sinna ei hakkaks tekkima hallitust ega samblikke. n Õhutemperatuur peab kaitsekihi pealekandmisel olema vähemalt +5 kraadi, õhuniiskus peaks olema alla 80% nii töötlemise kui ka kuivamise ajal. n Puidukaitseõli tuleb hoolikalt segada nii enne kasutamist kui ka töö käigus. n Uus kiht kanda peale alles siis, kui eelmine on kuivanud.

Kui omanik soovib oma palkmööbli üle värvida, peaks ta arvestama sellega, et puit tahab hingata, ja sellest lähtuvalt oma värvivaliku tegema.

Puitmööbli võiks mingi aja tagant ka koost lahti võtta ja kõik detailid üle tõrvata.

Peidetud osadesse kipub kogunema vesi ja sealt võib alata mädanik. Kindel märk selle töö vajalikkusest on, kui vara või tapi vahelt ajab seen juba pea välja.

Vilve Torn

Koduaed kauniks!

Peenraäärised, lillevõred, pergolad, lillekastid, piirdeaiad, aialatid, -lipid, -postid ning palju teisi tooteid kauni koduaia rajamiseks.

Pakkumised ja täpsem tooteinfo www.imprest.ee või tel. 7446 532, e-post myyk@imprest.ee

Avatud uus e-pood:

www.muruniiduk.com

S U V E K S

MAALEHT Nr 22 (1442) 28. mai 2015

Robotniidukihuvilise 11 küsimust Vastab Stokkeri tootejuht Urmas Prints.

VAL MI S

3

TRAKTOR  NIIDUKID

15,5 kuni 24 hj www.secogroup.cz PIRET TAMM

Milleks mulle robotniiduk? Robotniiduki omanikul tekib rohkem vaba aega, mis varem kulus muruniitmise peale. Eestis on robotniiduk eeskätt lükatava muruniitja asendaja, kuid Skandinaavia riikides asub ta murutraktori asemele. Ka muru kvaliteet paraneb tänu tihedale niitmisele.

1

Millal ta niidab? Masin käib niitmas nii, nagu omanik on ta programmeerinud. Parim aeg niitmiseks on tööpäeviti kella 7–11 ning osal robotniidukitel ongi vaikimisi see ajavahemik sisestatud. Robot võib niita kogu aeg, käies vahepeal laadimas.

2

Kas ta liiga kallis pole? Jah, robotniiduk maksab lükatavast muruniitjast rohkem ja võib olla samas hinnaklassis murutraktoriga. Suurema kulu kaalub üles võrreldamatu mugavus ja tunduvalt väiksem elektrikulu, mis on alates 5 eurost aastas.

3

TUGEV EESTIMAINE PUULÕHKUR

JALGADEL VÕI HAAGISEL, HAAGISEL PAKUTÕSTJA, HÜDRO TERATÕSTE,, 6 LÕHESTAV TERA info@estre.ee 5305 3333 www.estre.ee

Kuidas valida sobiv robotniiduk? Enamasti algab jutt rahast, ja meie küsime: kui palju sul niidetavat pinda on? Eri suurusega aedadele on eri robotniidukid. Praegu kehtib valem: 1 robotniiduki euro aia ruutmeetri eest. Odavaima korraliku niiduki saab hetkel 890 euroga.

4

Kas robot kardab vihma? Robotniiduk ei karda vihma, siiski soovitame ta suure vihmaga murult ära kutsuda, ses nõgusatesse kohtadesse kogunev vesi võib niiduki elektroonika rikkuda.

5

Mida teha, kui aias on kalded? Aiad on erinevad, seal võib olla nõlvu ja kraave. Üldiselt on robotite ronimisvõime 30% ehk 20 kraadi, kuid näiteks Wiperi valikust leiab ka kuni 45% kaldel töötada suutva roboti.

6

Mida teha, kui mu aed on liigendatud?

Ma tahan, et robot käiks näiteks maja ees ja läheks siis kuuri taha. Lihtsamad robotid seda ei suuda, kuid keerukamaid saab programmeerida, andes pindalad ette. Üldjuhul ei kipu robotid muruplatse ühendavaid kitsaid läbiviike ilma spetsiaalse seadistamiseta üles leidma.

7

käbid ja oksad 8 Kas on ohtlikud? Üldiselt ei ole, aga me soovitame need ära korjata, kuna kõik, mis on murust tugevam, kulutab terasid rohkem. Teri on muide kaht tüüpi: vaiksemad ja võõrkeha-

Stokkeri tootejuht Urmas Prints näitab, “mis karul kõhus on”. Robotniiduki kõhualune on terav.

dele vastuvõtlikumad lendterad ning kolmik- või nelik-täismassterad.

Kas suudan ise üles panna robotniiduki väljaku? Kui juhendit järgida, saate hakkama. Liigendatud aias on ülespanek keerukam ja soovitatav on kogemustega paigaldaja kasutamine. Enamik müüjaid pakub ülespaneku tuge.

9

Kas koduloomad kardavad roboteid?

Oleme tähele pannud, et robotid ei puuduta koeri ja kasse ning need omakorda robotit. Kui mõnel koduloomal tekib liikuva niidukiga liiga usalduslik suhe, tuleks ta sealt eemale kutsuda, sest robotniidukil on liikuvad terad.

10

11

Kas peaksin kartma, et mu robot va-

rastatakse? Robotniidukit pole mõtet varastada, sest enamik tootjaid registreerib robotid oma andmebaasis ja reeglina on hooldaja juures õige omanik näha. Masinad on varustatud PIN-koodiga ning varas peab kaasa võtma ka laadimisjaama, ja selle lahtivõtmine on kurikaelale suurem töö.

SV

Ilmub Maalehe vahel.

Toimetaja Piret Tamm, tel 669 8191, e-post piret.tamm@lehed.ee.

Keeletoimetaja Ene Leivak. Korrektor Merike Järvlepp. Kujundaja Mari Peterson.

Reklaam Enn Viidik, tel 6613338, e-post enn.viidik@lehed.ee.

4 S U V E K S

VAL MI S

MAALEHT Nr 22 (1442) 28. mai 2015

BENTLEY

Raugematu jõuga kiirteedel ristleja

Sinivereliste kupeel Bentley Continental GT W12-l on kaks täiesti hullumeelset omadust – pöörane hind ja röögatu mootor.

“Juba selle auto omamine tähendas reeglite rikkumist, sest ma sõitsin autoga, mille vääriline ma oma päritolu tõttu ei olnud. Sinine Lena sõidutas meid paljudel LSD-mõjulistel reisidel.

Automudeli juurde kuulus salajane sahtel, kuhu sai peita keelatud aineid. Sel autol oli hiiglaslik kapott ja pööramiseks pidid sa omajagu ruumi varuma.

Kitsastes kohtades nõudis Sinise Lena juhtimine parajalt annet ja teadmisi – selle esiosa oli tagaosast viisteist sentimeetrit kitsam. Kolm tonni tehnikat. Auto, mis oli justkui loodud öösiti kiiresti sõitmiseks.”

Sedasi kirjeldas oma elulooraamatus The Rolling Stonesi legendaarne kitarrist Keith Richards enda tumesinist Bentley S3 Continental Flying Spuri hüüdnimega Sinine Lena (Ameerika laulja Lena Horne’i järgi). See haruldus oli üks kaheksakümne seitsmest toodetust ja põhines 1952. aastal esitletud Bentley esimesel kiirel ja mugaval kaheukselisel sportkupeel Continental.

Ahvatleb kihutama Toona polnud nii võimsa autoga Suurbritannias midagi peale hakata, sest saareriigil polnud kiirteid. Eks auto nimigi viitas mand-

piksekaitse.ee Lugupeetud eramaja omanik ja ettevõtja!

japa sobib neile, kes hindavad efektiivsust, lihtsamat tööprotsessi

halumasinad, puulõhkujad ja kõik vajalik küttepuidu tootmiseks

juhtimist, kergust ja turvalist ning jäätmevaba küttepuude valmimist.

VKN OÜ tegeleb piksekaitse paigalduse, järelkontrolli, projekteerimise ja maandustakistuse mõõdistamisega.

Teostus vastavalt EVS EN 62305-3:2011 nõuetele.

Lisaks paigaldusele ja kontrollile koostame kogu vajamineva dokumentatsiooni nii tellijale kui ka päästeametile.

Samas pakume piksekaitsekäidu lepingut. Juhul kui piksekaitse puudub, teeme teile eelprojekti.

Piksekaitse visuaalne kontroll iga kahe aasta järel, täielik kontroll iga nelja aasta järel päästeameti EVS EN 62305-3:2013 nõuete kohaselt.

NB! Piksekaitse vajalikkuse ja esmakontroll TASUTA. Pädevustunnistuse nr EI 071-08 tel 5622 9291 rein@piksekaitse.ee info@piksekaitse.ee

tel 504 4950, 5400 5250; e-post info@metsaomanik.ee www.metsaomanik.ee

S U V E K S

MAALEHT Nr 22 (1442) 28. mai 2015

AU T O

Bentley Continental GT 6,0 W12 n Võimsus: 590 hj. n Pöördemoment: 720 Nm. n Kiirendus 0–100 km/h: 4,5 s. n Tippkiirus: 319 km/h. n Mõõtmed: 4806 x 2227 x 1404 mm. n Tühimass: 2320 kg. n Keskmine kütusekulu: 14,1 l/100 km. n Baashind: 194 400 eurot.

Selle Bentley omaniku koht ei ole tagaistmel. Continental GT on sõidunaudingule orienteeritud, pakkudes lisaks võimsale mootorile ka ohtralt luksust.

ril sõitmisele. Selle saareriigi kalleima autoga kihutati enamasti Prantsusmaalt Itaaliasse. Ka Keith põgenes viisteist aastat hiljem koos sõpradega (pärast politseile narkootikumidega vahelejäämist) oma Bentley’ga Prantsusmaalt Marokosse. “Barcelona öös loopisid inimesed asju Bentley suunas. Võib-olla ei sallinud nad rikkaid või meid, võib-olla oli põhjus minu autole pandud paavsti lipus.”

See loetud mälestus meenus mulle uue Continentaliga Tartu maanteel korraks gaasipedaalile jõulisemalt vajutades, et hetk hiljem, lubatud kiiruse saavutamisel kohe pidurdama hakata. Eestis ei ole meil Bentley’ga sõitmiseks kiirteid ega ka siniverelist päritolu. Pidev ahistatuse tunne – tahaks kihutada, aga ei saa. Tahtmine sellise auto järele on aga paljudel suur. Continental GT on Eestis kõige levinum

Bentley mudel, mida nii kupee kui kabrioletina on arvel kokku 46 sõidukit, osa neist küll juba 11 aastat vanad.

Raskele autole suur mootor Nelikveoline Continental Gran Turismo on endiselt raugematu jõuga kiirteedel ristleja. Vajutad korra gaasipedaalile, ja auto rebib end toore jõuga kohalt.

Ometi toimub see majesteetli-

kult, ilma suurema lärmi ja hüpleva agressiivsuseta. W12-bassine hääl on küll kuulda, aga suure osa sellest summutab sõitjateruumi paks heliisolatsioon.

Kaasliiklejad saavad lörinast rohkem aimu.

Meie teede kiiruste juures saab seda kuulda hetkelistel möödasõitudel, isegi 110ga sõites on enamik mootorist puhkeasendis, pooled silindrid välja lülitatuna.

Äsjane mootorivärskendus tõstis 6-liitrise kahe turboga W12 jõuallika võimsuse 590 hobujõuni ja suurendas pöördemomendi 720 Nm-ni. Sajani kiirendamiseks kulub tühised 4,5 sekundit, ning erinevalt võimsatest “sakslastest”, ei ole Bentley tippkiirus piiratud, võimaldades autoga lennata kuni 319 km/h.

Volkswageni kontserni kuuluvana on ka Bentley tegelikult poolenisti “sakslane”, jagades jõuallikat Audi A8 ja Volkswagen Phaetoniga.

Samasuguste Mercedese ja BMW kupeedega võrreldes on Continental GT aga ülimalt raske auto, kaaludes tühjalt 2,4 tonni. Nagu mingi seitsmekohaline džiip. Sellega ringrajal imet ei tee ning ka maanteel annab suur mass endast märku. Näiteks sama võimas ja luksuslik V8-mootoriga Mercedese uus S 63 AMG 4MATIC Coupe kaalub üle 400 kilo vähem, kiiren-

VAL MI S

5

dab sajani 0,6 sekundit väledamalt, pakub 180 Nm enam pöördemomenti ning on ka märkimisväärselt ökonoomsem.

Lisakilode tõttu joob Bentley kupee ikka hullupööra, tarbides keskmiselt 14,1 liitrit bensiini saja kilomeetri kohta ja linnas suisa 22 liitrit. Süsinikdioksiidi CO2 heitkogusest ei maksa rääkidagi, see on Mercedese kupee röögatust näitajast veel omakorda ühe väikeauto saastekoguse jagu suurem. Auto eest maja hinda maksvad inimesed muidugi ei hakka kütuseaktsiisi tõstmise pärast nutma.

Bentley kupee suudab analoogset Mercedest veel ühes asjas ületada – hinnas. 194 400 euro eest saab lisaks Mercedesele kauba peale ühe hästivarustatud Volkswagen Golfi. Prooviauto erinev lisavarustus kergitas Continental GT hinna aga juba 230 000 euroni. Kuid tegu on ikkagi Bentley’ga, ja sellel nimel on väärtus ka siis, kui auto on juba kümme aastat vana. Lisaks muidugi luksuslik sõitjateruum, kus puudu jääb vaid ruumist tagaistmetel.

Peale naha, väärispuidu ja eksklusiivse Nami helisüsteemi pakub mugava äraolemise neljaastmeliselt häälestatav õhkvedrustus. Neli vedavat ratast liimivad auto hästi tee külge ja raske auto suudab ka kurve kiirelt läbida.

Liialt tundlik ja kerge rool võiks siiski olla konkreetsem – selle pehme olek üllatas mind Jüri ringtee hoogsal läbimisel.

Raivo Murde

6 S U V E K S

VAL MI S

MAALEHT Nr 22 (1442) 28. mai 2015

3 BMW S 1000 XR – BMW täiesti uus mudel, mis esindab nende uut seiklusspordi kontseptsiooni, ühendatud on matkaratta ja superbike’i parimad omadused. Püstisem isteasend ja reguleeritav tuuleklaas muudavad selle BMWga ka pikemad sõidud mugavamaks ja tagatud on parem ilmastikukaitse.

Lisades siia juurde oma segmendi kõige võimsama mootori, on see ühtviisi sobiv nii pikkadeks päevadeks sadulas kui ka kiireks lõbusõiduks linnast välja. Elektrooniline stabiilsuskontroll ja muudetavad sõidurežiimid on standardvarustuses, juurde saab tellida ABSi ning dünaamilise veojõukontrolli, et sõit oleks veelgi ohutum ja stabiilsem.

Mootor: 999 cm3 R4, 118 kW @ 11 000 p/min, hind 15 750 eurot.

BMW

5 KTM Freeride E-XC – KTM on turule toonud hetkel üsna omalaadse mootorratta. Tegu on enduuro­ mootorrattaga, mida saab kasutada ka linnaliikluses kulgemiseks, kütuseks on aga elekter! 110 kg kaaluval 11kW võimsusega rattal pole käiguvahetust ega sidurit ja sobib sõitmiseks ka A1-kategooria juhtimisõigusega inimesele. 2600Wh akupakk (mida saab kergesti täis aku vastu ümber vahetada) peaks andma energiat umbes tunniajaseks sõiduks.

Mootor: püsimagnetiga sünkroonmootor, 16 kW @ 4500 p/min, hind 11 000 eurot.

tähelepanu väärivat uut mudelit Eesti turul

YAMAHA

5 Yamaha XJR1300 – Yamaha neljasilindrilise 1,3-liitrise õhkjahutusega mootoriga naked-ratas, mille juured ulatuvad 1990ndatesse, on saanud uue versiooni. Võimsale sisule on koostöös mootorrataste ümberehitajatega lisandunud veidi retro-võidusõidulik “juba tehases ümber ehitatud” välimus. Ilu ja jõu kõrval on standardvarustuses Yamaha tuntud hea koostekvaliteet ning vastupidavus. Lisaks tavaversioonile on saadaval ka XJR1300 Racer, mille silmapaistvaim erinevus on madal clip-on-lenkstang, lühem esiporilaud ja tuulesuunaja esitule ümber.

Mootor: 1251 cm3 R4, 71 kW @ 8000 p/min, hind alates 10 990 eurost.

KTM

5 Harley-Davidson Street 750 – Street 750 on HARLEY-DAVIDSON Harley-Davidsoni esimene täiesti uus mudel viimase kümne aasta jooksul. See on mõeldud eelkõige linnatänavail sõitmiseks, sihtgrupiks – nagu paljudel uutel mootorratastel – edukas linnas või linna lähedal elav noor. Rattal on värske ja uutmoodi välimus, samas on see ikka äratuntavalt harleydavidsonlik. Street 750 on väga madal (istme kõrgus maast on ainult 709 mm) ja Harley-Davidsoni kohta üsna kerge (tühikaal 205 kg), vedrustus mõnusalt pehme ja pika käiguga – sobilik ratas Eesti teedele.

Mootor: 749 cm3 V2, 40 kW @ 8000p/min, hind 8130 eurot.

3 Ducati Scrambler – sel kevadel maailmas müügile tulnud retroliku välimusega, aga igati kaasaegse sooritusvõimega naked-ratas, mis unikaalsuseotsijate meeleheaks on saadaval neljas versioonis: baasmudel Icon, sportlik versioon Full Throttle, nii linnas kui ka looduses sõitmiseks Urban Enduro, ning kõige ajaloolisema välimusega (alumiiniumist porilauad, pruun iste jne) on Classic-versioon. Ducati pakub Scramberile ka lisavarustust ning laias valikus brändiriideid ja aksessuaare, et ratast veel ainulaadsemaks muuta ning brändiga rohkem samastuda.

Mootor: 803 cm3 L2, 55 kW @ 8250 p/min, hind alates 8790 eurost.

DUCATI

Kuuma suve kuumad tsiklid YAMAHA

Päike, mootorratas ja tühi tee – parim kombinatsioon suve nautimiseks.

Mida uut motomaastikul toimub ja millised uued põnevad mudelid Eesti turule on jõudnud?

Suveaeg on peagi käes, ilmad lähevad soojemaks, ning on täpselt õige aeg visata pilk mootorrattamaailma uudistele ja hetke trendidele. Võimsad muutuvad aina võimsamaks – superbaikide võitlus kõige tugevama troonile on tekitanud mootorrataste kohta üsna uskumatud suurused, Eestis on müügil mitmed mootorrattad, mis on kas väga lähedal 200 hobujõu piirile või isegi ületavad seda: Suzuki GSX1300R ABS Hayabusa, Kawasaki Ninja ZX-10R, Yamaha YZF-R1M, ja see ei ole veel täielik nimekiri.

Noor pealekasvav põlvkond on tsiklitootjatele hea võima-

lus uusi kliente saada, ja et nendes huvi äratada, on vaja pakkuda midagi värsket, huvitavat, trendikat. Hetke kuum teema on retro – ajaloost inspireeritud välimusega rattaid pakuvad pea kõik tootjad, näiteks Ducati, Yamaha, Honda ja Kawasaki.

Eestis on müügil ka mootorrattad Ural, mis suurel määral jäänud samasuguseks, nagu aastakümneid tagasi toodetud rattad.

Noortele on oluline ka unikaalsus, püüd teistest erineda, ja mootorrattamaailmas annab selle võimaluse rataste ümberehitamine, mida ka suured tootjad järjest enam toetavad. Tsiklitootjad pakuvad suures valikus lisavarustust, et huvilised oma mootorrattaid kerge vaevaga ümber ehitada saaksid.

Valikus on näiteks paagi küljekatted, porilauad, lenkstangid,

istmed, eriilmelised veljed, esiklaasid, tuulesuunajad jpm. Sellise stiili esindajad on äsja Eesti turule jõudnud Ducati Scrambler ja Yamaha XJR1300. Viimane on tootja sõnul born customized ehk juba tehases ümber ehitatud.

Aina rohkematel mootorratastel on ABSi blokeerumisvastane pidurdamissüsteem, sest alates 1. jaanuarist 2016 on see kõigil uutel Euroopa Liidus müüdavatel üle 125cm3 mootoriga mootorratastel kohustuslik.

Tänu ABSile on pidurdamine efektiivsem ja ohutum, statistika andmetel väheneb selle kasutamisega liiklusõnnetuste ja nendes hukkunud mootorratturite arv.

Mihkel Külaots motoentusiast

R E K L A A M 7

MAALEHT Nr 22 (1442) 28. mai 2015

Nüüd uue Harley-Davidson Sreet 750 liising-

8 S U V E K S

VAL MI S

MAALEHT Nr 22 (1442) 28. mai 2015

SAMSUNG

Varsti on käes suvi, ja siis, teadagi, soovitakse veeta palju aega vabas õhus, mere­rannas, metsas või mujal looduses.

Kuid samuti teame, millise kliimaga meid õnnistatud on – pigem pleedi alla diivanile kerra kerida. Ning ei kisu külma ladiseva vihma kätte, kui mugavam on telerist vaadata kohti, kus suvemõnu nauditav on.

Kui on käes vajadus endale uus pildikummut soetada, oleks kasulik enne uurida, mida uut on tehnikal ses vallas meile pakkuda, kuhu suunda toimub areng ja mida valida.

Kui vaatame ekraanitehnoloogiaid, saab sedastada, et plasma on lõplikult välja suremas. Ka tema viimane tsitadell Panasonic teatas plasmatelerite tootmise lõpetamisest ja üleminekust LCD-maailma.

Veel 5–7 aastat tagasi sai plasma kiidelda paremate värvidega ning erakordselt suurte kontrastsusenäitajatega, kuid praeguseks LED-telerite ajastuks on ka nemad selles osas plasmadele järele jõudnud, energiatarbe poolest on aga märksa säästlikumad.

Ning aina valjemalt koputab siinse mängumaa uksele OLED.

LED ja OLED Teeme siin selgeks ühe peamise erinevuse, sest sageli kiputakse LEDi ja OLEDi segi ajama. Ka LED-telerid (LED – Light-Emit-

Teler on meie igapäevane kaaslane. Seega on pildi kvaliteet oluline.

Uued trendid telerimaastikul ting Diode, valgusdiood) on LCD-telerid, kus vedelkristallide kiht värvifiltrite ees keerab taustavalgustite valgusvoogu kinnilahti. Lihtsalt varasemates telerites kasutati külmkatood-fluorestsentslampe (CCFL), LEDtelerites on paremate valguslike omadustega ja energiasäästlikumad LED-valgustid. CCFLlambid põlevad teleril kogu aja, LED-valgusteid saab kiirelt sisse ja välja lülitada ning nende eredust reguleerida.

OLED (Organic LED) on orgaanilistel valgusdioodidel baseeruv ekraanipaneeli tehnoloogia. Analoogselt kõigi vara-

semate teleritega kombineeritakse ka siin värvid RGB (punane, roheline, sinine) baasil, kuid OLEDis ongi kolme värvi LEDe, mis aktiivselt valgust kiirgavad ega vaja mingit eraldi taustavalgustust. See lubab toota veelgi kiirema reaktsiooniajaga ning äärmiselt pisikese energiatarbega ekraane.

Kõik oleks ju nagu ideaalne (ja ma usun, et peatselt nende areng ka sinna jõuab), kui poleks kaht suurt miinust. Esiteks on tehnoloogia veel noor, tootmismahud väikesed ja sellest tingituna ka ligikaudu kümnekordne hind, võrreldes LED-te-

leritega. Teiseks on eri värvi LEDidel vananemise (tuhmumise) kiirus erinev – kiireimini sureb sinine, siis roheline ja lõpuks punane värv. See tekitaks kiiresti moonutused värvides, kuid esialgu on leitud tark mehhanism, mis aja kulgedes pinget sujuvalt juurde keerab ja nii kalibreerib teler end ikka head värvi näitama.

4K Teine suur trend (mis tundub elujõulisena erinevalt 3D-haibist), on nn 4K-lahutuse ilmumine. Seda kutsutakse ka Ultra

HD, UHD või UHDTV ning tegu on võrreldes praeguse tipu – Full HD (1920x1080) – lahutuse neljakordistamisega 3840x2160 peale. Nii horisontaalis kui vertikaalis on punkte topelt rohkem ning pilt ka ligemalt vaadates selge ja terav.

Tavaline Full HD-lahutus muutub meie pisemates ruumides juba talumatult karvasekssakiliseks, kui teleri diagonaal ületab 50’’. Ehkki 4K peaks olema 4096 (ja selliseid ekraane isegi on), taheti siin standardite alal kord majja lüüa ja sel aastal moodustati UHD Alliance, kuhu kuuluvad elektroonikafirmadest

Samsung, Sony, LG, Sharp ja Panasonic ning sisutootjatest Warner Bros., Disney, 20th Century Fox, Dolby, Technicolor, Netflix ja DirectTV. Kuigi UHD-sisu pole veel palju (Euroopas jagab UHD-pilti satelliit Astra), on trend sinnapoole liikumisele (nagu omal ajal HD pealt Full HD-le), ja kuna teler pole enamikule paar korda aastas vahetatav vidin, tasuks tulevikku silmas pidada.

Ka praegust sisu oskab UHDteleri mootor kenasti üles skaleerida, ja kõrvuti seisvatel Full HD- ja UHD-teleritel oli sama Full HD-pilt nagu öö ja päev (loomulikult UHD kasuks). Samuti saab teleri taha lülitada mänguarvuti ja nautida uusimaid 3D-mänge võrratus lahutuses, ning see on väärtus omaette. Ja mis ostjale eriti tähtis – UHD-telereid leiab juba hinnaga alla 500 € (nt 40’’ LG Arvutitargast).

Omaette veidrusena on ilmutatud ka nõgusa ekraaniga telereid. Parima pildi saame, kui meie vaatesuund on risti ekraaniga. Kuid taas on selleks sisuliselt vaid üks koht teleri ees, selle “nõgusläätse” fookuses, ja see on üsna nina ligi, ekraan umbes paari meetri peal. Kui telerit tahab vaadata palju inimesi ja suuremalt kauguselt, siis suuremat tolku nõgususest pole ning minu meelest kaob ka see nipitamine kaduvikku, nagu on seda teinud 3D. Võib-olla säilib talle oma nišš poissmeeste pisikeses toakeses, kes teab.

Veiko Tamm