TÖÖKODA (september 2015)

VÄ L J A A N D E K O O S TA S A S E K S P R E S S M E E D I A T E E M A- J A E R I L E H T E D E O S A K O N D

Ilmub Maalehe vahel

Väljaandja AS Ekspress Meedia Tallinn, Narva mnt 13

EM eride juht Piret Tamm piret.tamm@ekspressmeedia.ee, tel 668 8191

2 4 . S E P T E M B E R 20 15

Reklaam Enn Viidik enn.viidik@ekspressmeedia.ee, tel 661 3338

Keeletoimetaja Ene Leivak ene.leivak@ekspressmeedia.ee

Korrektor Merike Järvlepp merike.jarvlepp@ekspressmeedia.ee

Kujundaja Mari Peterson mari.peterson@ekspressmeedia.ee

2 T Ö Ö K O D A

MAALEHT Nr 39 (1459) 24. september 2015

Tamsalu töökoda muutus tõsis Juba aastast 1950 maa­parandustöid teinud AS Tamsalu EPT loobus läinud aasta alguses sellest tegevusalast kehva turuolukorra tõttu, et keskenduda kasumlikumale metallitööstusele.

Ain Alvela ain.alvela@maaleht.ee

Juba nõukogude ajast saati oli vähem kui kuu pärast oma 65. aastapäeva tähistava Tamsalu EPT põhitegevusalaks maaparandus, ent nagu nüüd räägib ettevõtte juhatuse esimees ja tegevdirektor Valdo Simonlatser, tõid just maaparandustööd juba aastaid kahjumit, mistõttu 6. jaanuaril 2014 otsustati sellele tegevusalale joon alla ja kriips peale tõmmata ning jääda vaid metallitööstusfirmaks.

Tegevuse kokkutõmbamisega tuli töölt vabastada küll kümmekond inimest, ent kuna maaparandustööde tellimishinnad olid peamise tellija – Riigimetsa Majandamise Keskuse – vähempakkumistel langenud juba väga madalale, kujunes sellel turul konkureerimine majanduslikult ebaotstarbekaks. Pealegi oli metallitööstuse osakaal Tamsalu EPT käibes aasta-aastalt nii-

kuinii jõudsalt suurenenud, sestap on mõistetav, miks otsustati jääda n-ö ühtede liistude juurde ja edaspidi ehk seda valdkonda veelgi laiendada.

Ettevõte panustab töökoja toodangule Tootmine toimub Tamsalus endisaegse EPT (Eesti Põllumajandustehnika) tootmishoones, mida ettevõttes tänini teatud mõttes hellitavalt töökojaks, mitte tsehhiks või tehaseks kutsutakse.

Toodangus on kaks põhisuunda – lumekoristustehnika ja ekskavaatorikopad ning nende tarvikud. Toodangumahust langeb mõnevõrra suurem osa kaevetehnikale, vahekorras lumekoristustehnikaga umbes 60:40.

Lisaks veel mõningane valik metsatehnikat, samuti teeb ettevõte võimalusel ka põllutehnika remonditöid.

Valdkonnas, kus tegelikult kodumainegi konkurents üsna tihe, rääkimata piiritagusest, on Tamsalu EPT suutnud oma toodetega siiski Põhjamaade turul kanda kinnitada, peamised kliendidedasimüüjad on Norras ja Soomes, üldse läheb ekspordiks keskeltläbi 75–80% töökoja toodangust, sellest omakorda üle poole moodustab Norra osakaal.

Kui lõpuni aus olla, siis tegelikult tabas ka metallitoodete val-

mistamist eelmise aasta esimesel poolel langus, mida Valdo Simonlatser esialgu nimetab minikriisiks. Nimelt tunamullusega võrreldes kukkus töökoja toodangu netokäive ligemale miljoni euro võrra – 3,92 miljonilt eurolt 2,94 miljonile eurole. Seda suuresti just kodumaiste ekskavaatoritarvikute tellimuste ärajäämise tõttu. Tänavu esimese poolaasta tulemused aga näitavad mõningast tõusu ja vähemalt pole esialgu paanikaks põhjust.

Ettevõtte tootmisjuhi Aivar Maasiku sõnul tunneb Tamsalu EPT ennast tugevalt just paksude lehtmetallide ettepunktimises ja keevitamises. “See on meie spetsialiteet ja selles suunas plaanime ka jätkata,” kinnitab Maasik.

Tõepoolest – kas või lumesahkasid toodetakse Eestis mitmes ettevõttes, need kõik on suutnud endale põhituru leida Soomes, Rootsis või Norras. Ja nende kõikide edu või madalseis tuleneb talvedest, õigemini lume olemasolust.

Viimaste aastate minev kaup – võsagiljotiin Viimatised kaks suhteliselt lumevaest talve nii meil kui Põhjamaades on lumekoristustehnika tootmise osakaalu üksjagu vähendama sundinud ja eks sellepärast tuleb tekkivat auku teiste toodete arvelt korvata.

Automaatkäigukastide dünaamiline õlivahetus, diagnostika ja remont.

Roolilattide remont ja müük.

REHVIVAHETUS ALATES 20 EUROST www.hdimotors.ee | tel 5344 3090 Ringtee 25 (bussipargi hoov)

M I S O N M I S?

AS Tamsalu EPT n Praegust ärinime kannab ettevõte alates 1997. aastast, mil toimus erastamine. n Töötajaid: 2013 – 73, 2014 – 53. n Ekspordiks läks eelmisel aastal 81,5% töökoja toodangust. n Toodangu ekspordist moodustas Taani osakaal 2014. aastal 56,7%, Soome osa koguekspordist oli 41,1%. n Tänavu esimese kvartaliga müüdi toodangut piiri taha enam kui 600 000 euro eest. n Kodumaise turu osakaal: 2013 – 29,4%, 2014 – 18,5%. n Investeeringud põhivahenditesse: 2013 – 187 100 eurot, 2014 – 25 500 eurot. n Müügitulu 2014. aastal – 2,94 miljonit eurot (2013 – 3,92 mln eurot), kasum 0,193 miljonit eurot (0,24 mln eurot). n www.tamsaluept.ee Allikas: Tamsalu EPT, äriregister

Tamsalus on selleks teiseks tooteks leitud võsagiljotiinide tootmine. Nende osatähtsus on viimastel aastatel suurenenud ning tegu on ka ettevõtte tooteportfelli ühe insenertehniliselt keerulisema seadmega. Tamsalu võsagiljotiinid on mõeldud kasutamiseks ekskavaatorite noole otsas, neil on kiirkinnitus nagu enamikul koppadestki. Seega valmistoode.

“Võsagiljotiinid tõusid päevakorda pärast seda, kui hakati üha rohkem tähelepanu pöörama bioenergia kasutuselevõtule, metsamaterjali paremale ärakasutamisele ja energiavõsa kasvatamisele,” kirjeldab Simonlatser

arenguprotsessi. “Vanasti hekseldati alusmetsas kasvav võsa raielangil lihtsalt kohapeal ära, nüüd soovitakse metsast kõik mis vähegi võimalik välja tuua.”

Ta möönab, et Eesti põllumehed pole praegu suured tehnikaostjad, seda teadagi mis põhjustel. Ent siiani soetasid just väiksemad talunikud päris agaralt lumesahkasid. Kuna talvel maal niikuinii midagi teha pole, osalesid traktoriomanikud valdade lumekoristushangetel ja tegelesid kõrvalteede läbitavuse tagamisega. Kui lund pole, seisab ka tehnika, raske raud suuremat ei kulu ja ammugi pole tarvis uusi riistu soetada.

Aivar Maasik selgitab, et pealtnäha sarnane tehnika – kopad, sahad, haaratsid jmt – liigitub tegelikult kahte erinevasse kategooriasse – profitööks mõeldu ja n-ö kodukasutaja tarbeks tehtu. Erinevus on materjalide ja sõlmede tugevuses, kvaliteedis.

Kuna kopad ja sahad, aga ka kändude juurijad töötavad pideva suure koormuse all, moodustab Tamsalu EPTs kasutatavast toorainest 20–25% Rootsist pärit eritugevusega teras. Üldiselt aga ei teatagi sageli, kust edasimüüjailt ostetav must metall tuleb – seda on Venemaalt, Belgiast, Ukrainast ja mujalt. Materjalikulu moodustabki üle poole ettevõtte tegevuskuludest.

Diileritega tuleb sidet hoida Konkurents on kõva ja milleski järele andmine on lubamatu, teisalt tuleb regulaarselt ka oma piiritaguste edasimüüjatega suhelda, kokku saada, mõtteid vahetada, turul toimuval silma peal hoida.

Kõik see võib lõppeda näiteks ka sellega, et mõnda toodet on tarvis kusagilt otsast muuta, täiustada.

Just sellel otstarbel võtsid ka Tamsalu EPT esindajad tänavu septembri alguses ette kaks messilkäiku, ja loomulikult just oma toodangu sihtriikides.

T Ö Ö K O D A 3

MAALEHT Nr 39 (1459) 24. september 2015

eks metallitööstuseks Nii käidi Norras peetaval põllumajandustehnika ja -toodangu messil Dyrskun 2015, mis oma olemuselt ja spetsiifikalt on analoogne meie Maamessiga, ent millel kuhjaga rohkem traditsioone – järgmisel aastal toimub see mess juba 150. korda. Ka Dyrskuni messilt käib läbi keskmiselt 35 000 külastajat.

Vahetult pärast Norra üritust väisati Soomes peetavat ehitusja karjääritehnika messi MAXPO, mis toimus Hyvinkää lennujaama territooriumil.

“Meil on Soomes ja Norras väga kindlad ja usaldusväärsed partnerid, kellega koostöö sujub juba aastaid, Soomes 15, Norras ka juba kümmekond aastat,” räägib Simonlatser. “Ise ei maksa nendel turgudel vett segada, kohalikud ettevõtjad tunnevad kohalikke olusid paremini ja on selle tõttu ka sealses müügis tulemuslikumad.”

Majandada suudetakse laenuvabalt Nii ongi Norra kliendiga tellimused juba tänavuse aasta lõpuni olemas, peagi hakatakse kokku panema järgmise aasta töö­ plaani. Ka sealmail on viimastel aegadel toimunud palju muutusi, Norra krooni praegune madalseis tingib selle, et importida on neil kallis. Norra krooni langust aga mõjutab omakorda naf-

ta hinna langus – nafta ja maagaas on ajalooliselt Norra majanduse alustalad, samas on Põhjamere platvormidel nafta tootmine iseenesest kallis. Kõik see viibki riigi majanduse seisakusse, piiri tagant ostetakse vähem. Tagajärjed on ka Tamsalus tajutavad.

Samas märgivad Simonlatser ja Maasik, et nende ettevõtte profiiliga tootjal peab olema varuks mitu turgu, vaid ühele piiritagusele kliendile lootma jääda ei saa.

“Viimane hea uudis on see, et mõne aasta tagune suur Hiina kraami vaimustus hakkab tasapisi lahtuma,” nendib Simonlatser.

“Vahepeal jõuliselt siinset turgu sondeerima asunud diilerid on vaikselt ära kadunud. Eks neile sai saatuslikuks see, et ega ainult müük ole oluline, selle juurde peab käima ka korralik hooldus, varuosade kättesaadavus ja muu teenindus.”

Tamsalu EPT puhul väärib märkimist, et laenukoormust pankade ees ettevõttel ei ole ja olemasolevat krediidilimiiti ei ole poolteist aastat kasutatud.

Samas on ettevõttel olemas kaasaegsed gaasi- ja plasmalõikustööpingid, giljotiin ja metallipainutusmasin, suvel remonditi oma raha eest ka 38 töötajale mõeldud olme- ja riietusruum. Lähemal ajal on ettevõttel plaanis investeerida uute pinnatöötlus- ja värvimisseadmete hankimisse.

ASi Tamsalu EPT tegevdirektor Valdo Simonlatser (vasakul) ja töökoja juhataja Aivar Maasik ettevõttes toodetava metsatehnikaga – kollane on võsagiljotiin, hall kännujuurija.

PakiAutoKeskus UUED ORIGINAAL- JA B-VARUOSAD KASUTATUD VARUOSAD TARBESÕIDUKITE HOOLDUS JA REMONT KEILAS tel 678 2345, 514 0276

www.pakiautokeskus.ee

25 aastat puidutööstusseadmeid Eestis 25 aastat puidutööstusseadmeid Eestis

Sven Arbet

4 T Ö Ö K O D A

Õige rõhk tagab rehvile pika ea Rehvide valikul tuleb ennekõike lähtuda tehnika kasutusvaldkonnast – põllutöö, pinnasetöö, metsatöö või transpordi­töö jaoks õigesti valitud rehv tagab maksimaalse ekspluatatsiooniperioodi ja kütusesäästlikkuse.

AIN ALVELA ain.alvela@maaleht.ee

Radiaalrehve tasub eelistada nii veo- kui ka mullatööde juures. Radiaalrehvid tagavad parima kulumiskindluse ja sõidumugavuse ning tänu paremale haardumisvõimele saavutatakse suurem kütusesääst.

Diagonaalrehvid on hinnalt odavamad, sobides peamiselt kasutamiseks mulla- ja metsatöödel ning lühemate vahemaade läbimisel. Metsamasinate jaoks on soovitatav valida spetsiaalselt tugevdatud diagonaalrehvid.

Põllumajandusmasinate rehve vahetatakse üldjuhul välja pärast seda, kui need on lihtsalt läbi kulunud. Selle, millal rehv “enam ei vea ega pea”, tunnetab iga vähegi kogenud masinist ära. Kulumine sõltub ennekõike pinnasest, millel peamiselt lii-

geldakse. Näiteks sageli transporditöid tegeva ja ka asfaltteedel sõitva traktori rehvid kuluvad muidugi kiiremini kui ainult põllul või rohumaal kasutatava traktori puhul.

Rehvide kulumist aitab vähendada see, kui neisse on pumbatud konkreetse kasutusvaldkonna jaoks õige rõhk. Maksimaalne lubatav rõhk on suurim töörõhk, mille jaoks mingi rehv on mõeldud. Rehvi täitmisel ei tohi seda ületada. Ülemäära täis pumbatud rehvidel kulub keskmine osa kiiremini ja selle tagajärjel läheb rehv rutem rivist välja. Samuti esineb ülepumbatud rehvide puhul suurem rehvikarkassi läbitorke või lõhkemise oht, kui sõidetakse üle kõvade esemete, mis lebavad kõval pinnasel.

Alarõhuga rehvide kasutamine on neile veel hukutavam.

Sellisel juhul satuvad rehviõlg ja rehviküljed ülemäärase koormuse alla, rehvikülje intensiivne deformeerumine tekitab liigset soojust ja selle sisemised sidused lagunevad. Rehv läheb rivist välja koordumise, puhetumise, pragunemise tõttu.

Töörõhku tuleb alati kontrollida külmadel rehvidel, näiteks tööpäeva või vahetuse alguses.

Soovitatav on rõhku iga päev manomeetriga kontrollida.

MAALEHT Nr 39 (1459) 24. september 2015

PA N E TÄ H E L E

Kuidas lugeda rehvidele kantud märgistust?

Põllumajandusrehv 520/85R42 157A8/B BKT AGRIMAX n 520/85R42 – rehvi suuruse märgistus, kus 520 on rehvi profiili tinglik laius, antud juhul millimeetrites (tollides), 85 rehvi tinglik läbimõõt (mm või toll). Üks toll = 25,4 mm. n R – märgib, et tegu on radiaalrehviga. n 157A8/B BKT – rehvi mudeli tähistus ja tootekood. n AGRIMAX – tootja nimetus või kaubamärk. n Maksimaalse lubatava rõhu ühikuks, mis märgitud ka rehvile, on psi (naela ruuttolli kohta) – 65 psi = 450 kPa = 4,5 bar = 4,6 kg/cm2 (1 bar = 14,5 psi).

Allikas: Töökoda, OÜ Straco-E, Põllumajandusrehvid.ee

Sisekummita rehvide puhul on oluline, et kahjustada ei saaks velje välisserv.

Ratta hermeetilisuse kao varajane avastamine ning rehvi või velje õigeaegne remontimine võimaldab sellisel juhul rehvi n-ö päästa ja selle eluiga pikendada.

Olgu kuivati millist tüüpi tahes, aga põllult tuleva vilja ettevedu ja kuivati läbinud terade vahelattu vedamine peab toimuma sujuvalt ning selleks tuleb talunikul endale varakult transport hankida.

REKLAAM

Bosch Diesel Service’i uued tuuled OÜ Karla Auto O.K. investeeris 2015. aastal uutesse Boschi remondiseadmetesse ligi 100 000 eurot. Seadmed annavad võimaluse reguleerida Boschi uue põlvkonna Common Raili pihusteid ja pumpasid ettenähtud normide järgi. Iga remonditud pihusti saab masina jaoks unikaalse koodi.

Pihusti number salvestatakse Boschi andmebaasi, kust saab vaadata remondi testiandmeid, kuupäeva ja ajalugu. Kui garantii ajal ilmneb mingi probleem, võib pöörduda ükskõik millise riigi Boschi esindusse, kus garantiid käsitletakse.

Külasta meie Peetri külas asuvat töökoda. tel 605 0250 karla@karla.ee Vaata lisa:

www.karla.ee

Remontimine on uue varuosa soetamisest kindlasti taskukohasem, garantii aga sama mis uuel tootel. Näiteks kui Fendti traktori Common Raili pihusti maksab 800 eurot, siis samaväärse meil taastatud pihusti hind jääb 300 euro kanti, mõningal juhul on veelgi odavam. Sõiduauto pihusti remont maksab keskmiselt 150 eurot.

Ka kütusepumpade remontimine on enamjaolt poole odavam kui uue ostmine.

Korrosiooni, enneaegse kulumise ja külmal ajal filtrite ummistumise vältimiseks soovitame aasta läbi kasutada Stanadyne Inc. (USA) kütuselisandit Performance Formula, mis on saadaval 0,5 l pakendis ja ka lahtiselt.

Uute seadmete täpsusklass on 0,001 mm, mis tagab sama remondikvaliteedi ja garantii kui Boschi tehas kaugel Saksamaal. Selliseid seadmeid Eestis rohkem ei ole.

T Ö Ö K O D A 5

MAALEHT Nr 39 (1459) 24. september 2015

Ain Alvela

Väiketalunikule sobib mobiilne viljakuivati Laiast viljakuivatite valikust võib väike­ talunikule soovitada kas portsjonkuivatit või ratastel kuivatit, mis ei vaja suurt ehitus­ tööd ning mida on vajadusel lihtne ühest kohast teise liigutada.

Ketlin Rauk ml@maaleht.ee

Arskametalli OY tehase esindaja Eestis Teet Laanemets selgitab, et tegu on teadaolevalt vanima Soome viljakuivatite kaubamärgiga. Aktiivselt on ettevõte tegev ka Eesti, Läti, Leedu ja Venemaa turgudel.

Tehasekuivatite valik on seinast seina “Arskametalli valmistab traditsioonilisi šahtkuivateid, ning kuna põhiline on Soome turg, siis enamjaolt toodetakse just selliseid, mis sinna kõige paremini sobivad,” räägib Laanemets, lisades, et kuivatid sobivad sellegipoolest hästi ka Eesti oludesse.

Saadaval on neid eri suurusega – on väiksemaid 13,5m3 mahutavusega, suurimatel ulatub mahutavus 90 m3-ni.

“Valikus leidub nii statsionaarseid, näiteks hoonetesse sobivaid kuivateid, kuid ka mobiilseid,” ütleb Laanemets. Viimased sobivad tema sõnul hästi õues kasutamiseks ning ka väiketarbijale esimeseks kuivatiks. “Väga mugav, kui seadmel on rattad all – see kergendab asjaajamist,” soovitab ta. “Arskal on tootevalikus ka kuivati, mis on omaette raamil, aga ratasteta.”

Laanemets leiab, et just seda tüüpi kuivati ongi parim väikeettevõtjatele, kuna see ei vaja kapi-

Kui portsjonkuivati puhul toimub töö kolmes osas – täidetakse, kuivatatakse ja jahutatakse –, siis läbivoolukuivati puhul toimub see kõik nii-öelda ühes tükis ja korraga.

Renno Kartsep

taalset ehitust. “Väikeettevõtja all pean silmas meest, kes harib nii umbes 50–200 hektarit maad,” täpsustab ta.

Arska viljakuivatites saab kuivatada kõiki enimkasvatatavaid kultuure, ka näiteks hernest, uba ja köömneid. “Need ei sobi vaid heinaseemne jaoks,” lisab Laanemets.

Otstarbekus tuleb välja arvutada ASi Tatoli kuivatite osakonna juhataja Renno Kartsepa sõnul müüakse nende ettevõttes peamiselt kolme tüüpi kuivateid – portsjonkuivatid, läbivoolukuivatid ning punkerkuivatid.

Väiksemale talunikule, kel vilja all kuni 150 hektarit, soovitab ta kaaluda eelkõige portsjonkuivati soetamist, mille soetamismaksumus võiks olla suhteliselt kõige odavam (küll aga kulub ühiku kuivatamiseks suhteliselt rohkem aega ja energiat) või siis väiksemad läbivoolu­kuivatid.

Viimasel on aga siiski suurem läbilaskevõime ning suurematele ettevõtetele oleks just läbivoolukuivati praktiline ja mugav lahendus. Sellise tehnoloogia-

Viljakuivatitele ja tööstustele BIOKÜTUSEL

(hakkepuit ja viljajäägid) Kuumaõhukatlad 500–3000 kW Veekatlad 250–1500 kW www.nordicboiler.ee • tel 512 6351 • info@nordicboiler.ee

ga kuivatamine ongi tänapäeval kõige levinum viis kuivatada suuri viljakoguseid. Erinevusi on ka kuivatite tööprotsessis.

“Kui portsjonkuivati puhul toimub töö kolmes osas – täidetakse, kuivatatakse ja jahutatakse –, siis läbivoolukuivati puhul toimub see kõik nii-öelda ühes tükis ja korraga,” räägib Kartsep, lisades, et sellisel juhul hoitakse kokku aega ja energiat.

Kartsepa sõnul sobiks väiksemale talunikule veel ühe variandina hästi ka punkerkuivati. “Selle puhul on tegu viljapunkriga, millel ventilaator all ja segamissüsteem sees,” selgitab ta. “Punkerkuivatis saab vilja kuivatada, jahutada ning ka hoiustada.”

Kartsep selgitab, et kuivatid töötavad põhiliselt diislikütusel ja gaasiga. “Veidi vähem levinud on ka hakkpuit,” märgib ta.

Kasutada võib ka teenuskuivatamist Kuivatite hinnad on väga erinevad ning sõltuvad konkreetsest tootest ja lahendusest, mingit numbrivahemikku ei hakkaks seega pigem välja tooma, kuna tavaliselt lisandub kuivatile ka

hulk muid tehnoloogilisi seadmeid – näiteks sorteerid, mahutid, konveierid jne, mis lõpuks moodustab ühtse terviku. Sellest tulenevalt võib ka hind olla väga varieeruv.

Talunik Koit Teder ütleb, et temal endal kuivatit ja hoidlat ei ole ning ta kasutab kuivatusteenust, mis on praktiline ja mugav lahendus.

“Olen põllumeeste ühistu Kevili liige ning realiseerin enamiku viljast ja kogu rapsi Kevili kaudu, kus saan ka vilja ja rapsi kuivatada ja hoiustada kuni müügini,” selgitab ta. “Endale kuivatit rajada praegusel hetkel plaanis ei ole.”

Teder räägib, et on investeerinud Kevili Roodevälja terminali ja planeerib kindlasti ka edaspidi Kevili investeeringutes osaleda.

“Kasutan ka Scandagra kuivatusteenuseid. Sinna müün ka vilja,” märgib ta, rõhutades et kuivatusteenuse kasutamisel peab kindlasti jälgima teenuseosutajate vastuvõtuinfot ja selle järgi planeerima viljakoristamist.

“Kuivatusteenusega olen rahul, aga kõige suuremaks kitsaskohaks on vilja transport, hooajal ei jätku viljaveoautosid,” tõdeb ta.

6 T Ö Ö K O D A

MAALEHT Nr 39 (1459) 24. september 2015

Et pikne ei pääseks talumajapidami RENE SUURKAEV

Ajast aega on äike eluhooneid ohustanud, ning kui puudub tasemel tehnika, võivad taga­ järjed olla fataalsed.

Seda iseäranis talumajapidamises, kus peetavate elushingede arv sageli mitmesajani küünib.

Kairi Oja ml@maaleht.ee

Suur osa majapidamisi, nii linnas kui maal, kasutavad piksekaitseks ainult tavapärast piksevarrast, ent sageli on need halvas seisus ning kaugel tõhusast kaitsest.

Elektrilevi varahalduse strateegilise planeerimise osakonna juhataja asetäitja Raivo Rebase sõnul on taluhoonete ja teiste ehitiste kaitsmine pikselöökide eest palju ulatuslikum teema kui pelgalt äikese mõjul elektriliinides tekkiv liigpinge.

Tähtis on rajada terviklik kaitse

OÜ OBO Bettermann müügiinsener Ants Tennison selgitab farmide ja kuivatite omanikele, et piksekaitse pole enam pelgalt piksevarras, vaid terviklik süsteem, mis peab välku ehitistest tõhusalt eemal hoidma.

piksekaitse.ee Lugupeetud eramaja omanik ja ettevõtja!

VKN OÜ tegeleb piksekaitse paigalduse, järelkontrolli, projekteerimise ja maandustakistuse mõõdistamisega.

Teostus vastavalt EVS EN 62305-3:2011 nõuetele.

Lisaks paigaldusele ja kontrollile koostame kogu vajamineva dokumentatsiooni nii tellijale kui ka päästeametile.

Samas pakume piksekaitsekäidu lepingut.

Juhul kui piksekaitse puudub, teeme teile eelprojekti.

Piksekaitse visuaalne kontroll iga kahe aasta järel, täielik kontroll iga nelja aasta järel päästeameti EVS EN 62305-3:2013 nõuete kohaselt.

NB! Piksekaitse vajalikkuse ja esmakontroll TASUTA. Pädevustunnistuse nr EI 071-08

tel 5622 9291 rein@piksekaitse.ee info@piksekaitse.ee www.piksekaitse.ee

“Oluline on tervikliku piksekaitsesüsteemi olemasolu, mis koosneb piksekaitsevarrastest, maanduritest ja maanduspaigaldisest, samuti peaksid need kõik olema asjatundjate projekteeritud ja ehitatud,” ütleb Rebane.

Nii on tagatud kaitse eelkõige pikse otselöökide eest seal, kus oht elule ja varale kõige suurem.

Võrguettevõtjate elektriliinidel või nende läheduses toimuvate pikselaengute tõttu juhtmetesse indutseeritud liigpingeimpulsside edasikandumist talude elektriseadmetesse saab Rebase sõnutsi enamasti vältida liigpingepiirikute paigaldamisega, kuid konkreetsete lahenduste jaoks on kindlasti vaja konsulteerida spetsialistidega.

Liigpinge- ja piksekaitsesüsteemidega tegeleva OÜ OBO Bettermann müügiinseneri Ants Tennisoni ütlust mööda soodustavad talumajapidamiste piksetabamusi viimaste suhteliselt hajali paiknemine maastikul, samuti keskmisest pikemad toiteliinid.

“Otsetabamused hoonetesse ja toiteliinidesse ongi levinumad kahjustuste põhjused,” märgib Tennison.

“Taolisi “täistabamusi” hõlbustavad mõistagi piksekaitse puudumine või olemasoleva halb seisukord, samuti mis tahes paigaldusvead ning liigpingekaitse täielik puudumine,” täpsustab ta.

Tennisoni sõnul on esmatähtis kaasaegse, kõikidele normidele vastava pikse- ja liigpingekaitse paigaldamine, samuti selle järjepidev hooldus ja regulaarne kontroll.

Tennison jätkab, et traditsiooniline piksekaitse on oma ole-

Kvaliteetne elektriehitusfirma aastast 2004

POWTEC OÜ Abiks teile piksekaitseja maandussüsteemide paigaldamisel ja kontrollimisel.

Hooli endast, oma lähedastest ja varast – PIKSEKAITSE võib päästa teie elu!

Powtec OÜ sertifikaadid: ISO/IEC 19001 : 2008 ISO/IEC 14001 : 2004 EVS-EN ISO/IEC 17025 : 2006

tel 501 5635 info@powtec.ee www.powtec.ee

T Ö Ö K O D A 7

MAALEHT Nr 39 (1459) 24. september 2015

ist kimbutama muselt ikka sama, ent lisandunud on lahendusi ja võimalusi selle paremaks kasutamiseks – näiteks plahvatusohtlikes keskkondades, isoleeritud süsteemides jne.

Piksekaitse ei ole pelgalt piksevarras “Piksekaitse ei ole tänapäeval enam ainult piksevarras, vaid sõltuvalt objektist luuakse kompleksne lahendus koos muu püüdursüsteemiga. Enamasti koosneb selline süsteem lisaks piksevardale veel piksekaitsevõrgust või harjapüüdurist,” ütleb Tennison ja lisab, et ainult piksevarda kasutamine on viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud. “Uusi ja moodsaid, kindlalt toimivaid piksevardaid ei olegi aga paraku leiutatud,” märgib ta.

Tennisoni sõnul on pikse- ja liigpingekaitse tooted mõeldud kõikidele objektidele ning valik tehakse vastavalt objekti konstruktsioonile ja lahendusele.

“Tähtis on mõista, et universaalset lahendust ei ole olemas.

Alati peab arvestama konkreetse ehitise iseärasuste ja otstarbega,” toonitab Tennison. Ka peaks paigaldaja kindlasti olema pädev ning läbinud vastava koolituse, kasutada tohib üksnes testitud materjale,” hoiatab ta.

TA S U B T E A DA

Tõhus kaitse välgu eest Piksekaitsesüsteemi paigaldamise juures tasub silmas pidada järgmist. n Paigalduse peab teostama vastavalt standardile EVS-EN 62305-1-4:2011. n Vältima peab pakkumisi, kus ühe piksevardaga lubatakse kaitsta kogu hoone. n Lahendus peab olema terviklik – koos piksekait­ sega on vajalik paigaldada ka liigpingekaitse. n Arvestada tuleb, et puudulik lahendus on võrdne piksekaitse puudumisega. n Paigaldusel tuleb jälgida nn piksetraadi kaugust puitmaterjalist, vältida selle pikki kinnitusvahesid jne.

Allikas: OBO Bettermann

Järvamaal koos abikaasaga Rebase Talu pidavad Meelis ja Piia Tiigemäe ütlevad, et nemad on küll oma vara pikse vastu kindlustanud, kuid midagi muud ei ole nad sellega seonduvalt ette võtnud. “Kindlasti peaks seda kaaluma,” märgib Piia Tiigemäe.

Turba lähistel Lehetu külas asuva OÜ Saidafrarm juht far-

mer Juhan Särgava on oma kogemust mööda seadnud asjad nõnda, et lautadel ja küünidel oleksid piksekaitsmed – täpsemalt -vardad – korras.

“Katusele paigaldatud varraste juures peab alati kontrollima, et maandused oleksid kenasti ühendatud,” teab Särgava.

Liinipinge kaitseks eraldi vahendid “Meil on äike ühel korral rikkunud talu veega varustava süvaveepumba. Siis panin liinikaitsme ja edasi pole miskit juhtunud,” sõnab ta ja lisab, et elektrikarjuseid tuleb samuti lisaks nende endi sisekaitsmetele kaitsta.

“Kaitstud karjused ei rikne.

Niimoodi moodustab karjaaed suure raami, mis püüab kinni pikse tekitatud induktsiooniimpulsi,” selgitab talunik. Reeglina piisab paarist lähestikku asetatud (6–10 mm) siksakist või silmusest, mida on lihtne traadist ise valmistada.

Särgava sõnutsi ei saagi juhuseid välistada, mõistlik on teha kõik esmatarbelised kaitsmised. Elektroonika puhul aitavad tema kogemust mööda UPSid. “Varem riknes ikka arvuti või kaks igal aastal. Pärast UPSide kasutuselevõttu ei ole meil aga enam tõrkeid olnud,” sõnab Särgava.

AN Tehnika OÜ Matra talu, Väägvere Tartumaa, 60541 Tel 5303 7034 info@antehnika.eu http://antehnika.eu/

www.antehnika.eu Pumbad Käsitööriistad Keevitusseadmed Suruõhutehnika Garaažiseadmed

D O O D P A O T O S P I I A R T S Ö D I Ö Ö TT IIISTAPOO RR ÖÖ TÖ LU- MELUME PURHUR - HU FRSEESLUMEPU FREE PUHUR FREES

UKIDUK IDNI NITT LATTLA LATTNIIDUK

UNRNER ERNE ADUN BLER ADER BLAD ADER R BLADERUNNE ADER

HARI MUNIRU UKIDUKRIHARI IDNI MURU HA MURUNIIDUK

ümüükük n&tü& m Rnetm k e ü R Rent &

rinre tore e ee t.net. tokri ra.tkra ww.tw w wwra e e t. riwdw w.t k to ri re n akrito trto ed d is al a� ak er tr ah ed K is al Kaherala� rid to trak ised ed Kahera� m ad se ke aa ed Hkeseadm raD52D Varasa52 :sa R:TU Haa TA Va TU ed R m TA ad se nt. 84 Haake Niitism 52Dmantm ra teuen sa Ta . 84 Va U:lli :U s us R RTU PÄ nnlliann TAPÄ :NTa m teuisen N R Niitte a mnt. 84 enmsete hoould us NiitmisSead PÄRNU: Tallinn s ld o o h e et m Sead s Seadmete hooldu

1 9 6 1 1 9 6 1 1 9 16

iga g n a o i p g u n k o e p l l eSlkleeukpuongiga eam S e l eded l e S lisaesad dm

--22-0200

ed Kalisseaas dm I Õ K K 5 I Õ s K i l .1 1 3 KÕIK unkiu3nk1iu.13n21i .2.1021.2520.21501 k kuakmku elea ega e eg elist istm s ei keh� erip

tukeh� eripak toodaetele s ei tuus usod od SoodSo eleeteg so istus ele m el ku od akeod to ol ipso us as ereat em h� ol ke el ei s atev tu ev us ol Soodolemas e el et od to us od so e el at olemasolev

% %%

8 T Ö Ö K O D A

MAALEHT Nr 39 (1459) 24. september 2015

Suur Belarus igatseb Eestimaa põldusid Ain Alvela

Võib-olla juba lähematel kuudel on Eestisse jõudmas Minski Traktoritehase viimase põlvkonna kasvandik, 355hobujõuline Belarus 3522.

K O M M E N TA A R

Võimekas traktor, mis ilmselt ka meil hätta ei jää

Ain Alvela ain.alvela@maaleht.ee

Üha intensiivistuv põllumajanduslik tootmine vajab ka järjest tõhusamaid tootmisvahendeid, ja võimsad üle 300hj traktorid seda kahtlemata on. Minskis on selliseid toodetud juba viimased kuus aastat ning üha rohkem jõuab neid ka Euroopa Liidu turule. Eksport hoogustus eriti pärast seda, kui tehas sai teatud traktorimarkidele euroliidu keskkonnasertifikaadid.

Esimene proovipartii uudsete lahendustega, toona 355 hj arendava mootoriga Belarus 3522 väljus Minski Traktoritehase väravast 2010. aastal. Sellest ajast alates on tuleval aastal oma 70. asutamisaastapäeva tähistav tehas keskendunudki läänemaailma põldudele sobivate traktorite väljatöötamisele ning olemasolevate mudelite tootearendusele. Nii alustati juba samal aastal elektromehaanilise jõuülekandega Belarus 3023 väljatöötamist, mil maksimaalne võimsus 303,3 hj. Muu

Sügiskülviks valmis. Belarus 3022.1 Minskist 120 kilomeetri kaugusel asuva põllumajandusettevõtte Starõtsa Agro töökojaesisel platsil.

hulgas valmib ka uudne metsatöömasin MLPT 354M1.

Nüüd mil Minski Traktoritehasest on saanud MTZ-Holdingu gruppi kuuluv Valgevene riigi enamusosalusega aktsiaselts Minski Traktoritehas, tuleb sealt üha uusi, 150–350 hj võimsusklassi jäävaid mudeleid.

Kõige uuem ja moodsam mudel kannab margitähist Belarus 3522.5. Traktoril on automaatne käiguvahetus, eesmine ja tagumine hüdrauliline tõstemehhanism, ka jõuvõtuvõll on nii ees kui taga, Ad Blue lisamine tagab rangete keskkonnanõuete täitmise tahmaosakeste emis-

TA S U B T E A DA

Minski Traktoritehas n Asutatud 1946 Jossif Stalini korraldusel. n Aastal 1953 tuli tehase konveierilt esimene traktor sarjast MTZ, mis kandis margitähist 2. n 1966 – Minski Traktoritehast autasustati Lenini ordeniga. n 1973 – pandi kokku esimene katseeksemplar traktorist MTZ-80, kultusmasin, mida toodetakse tänini. n 1976 – tehase 30. aastapäeva puhul pälvis asutus V. I. Lenini nime. n 1984 – tehases valmis Belarus järjekorranumbriga 2 miljonit. n 1997 – algas Minski traktorite laialdasem müük üle maailma, näiteks jõudsid esimesed MTZid Mauretaaniasse, Jordaaniasse, Jeemenisse. n 2000 – tehas pälvis Suurbritannia Silsoe instituudi sertifikaadi, samuti ISO-9001 sertifikaadi, mis lubavad Belaruse müüa ka euroliidu riikidesse.

n 2009 – Belarus 3023, esimene, mis varustatud elektromehaanilise jõuülekandega, võitis põllumajandusmessil Agritechnika 2009 hõbemedali. n 2014 – seni ainult riigi omanduses olnud tehas reorganiseeriti ja sellest sai OOO (avatud aktsiaselts). Loodi MTZ-Holding, kuhu lisaks tehasele endale kuulub veel kümmekond ettevõtet.

Enamusaktsiate omanik on jätkuvalt riik. n Kokku toodetud 3,76 miljonit traktorit. n Töötajaid 33 000, tehases 25 000 (võrdluseks – Eestis töötab põllumajandussektoris umbes 20 000 inimest). n Peadirektor alates 12. augustist 2014 Fjodor Dometenko. n 2012. aastal valmis uus jõuülekande komponentide tootmise tsehh, kuhu korraga soetati 64 moodsat CNC-metallitööpinki.

Allikas: Minsk Tractor Works

siooni osas, hüdrosüsteem on juhitav elektrooniliselt jmt.

Selle ja üldse läänemaailma müüdavate traktorite arendamiseks, nende osakaalu suurendamiseks kogu tooteportfellis investeeris Minski tehas riigi toel üle kümne miljoni euro, soetas 64 ajakohast CNC-tööpinki ja sisustas nõnda ka mõne Euroopa Liidus asuva metallitööstusettevõtte kohta eeskujuliku tootmisüksuse – metallitöötsehhi nr 5 –, kus alates 2012. aastast valmivad peaasjalikult Belaruside jõuülekannete võllid, hammasrattad jm detailid. Toodab ju tehas nii käigukastid, reduktorid kui muud traktorite veoosad ise.

Ja kuigi kõige võimsam Belaruside pere liige 3522.5 kasutab Deutz-Fahri mootorit, on väiksematel siiski kasutusel ka oma ettevõttes valminud jõuallikad.

Minski Traktoritehase haldusfirmas MTZ Holding töötab ühtekokku 33 000 inimest, neist 25 000 on otseselt ametis traktoriehitusega. See on iseenesest hea näide tehase mastaapidest, sest teadupärast leiab kogu Eesti põllumajandussektoris rakendust umbes 20 000 inimest.

tootmistehnika müük Müük, hooldus Tallinnas Rannamõisa tee 4f Tel 607 0048 505 5661

5

väiketraktorid www.krkmoigu.ee info@krkmoigu.ee

OÜ Estonia kasutab päris mitut 300 hobujõu klassis olevat traktorit. Meil on ka kaks üle 400hobujõulist traktorit Case ja New Holland, mis erinevad üksnes kaubamärgi poolest. Neid traktoreid kasutame peamiselt maaharimistöödel. Siis on meil veel viis Fendti traktorit, millest kolm on uuemad ja teevad põhitöid – külv ja niitmine. Kaks neist on aga pisut vanemad. Kahtlemata on need kõik väga head traktorid – tehnika viimane sõna. Hea varustusega, alates GPS-seadmest ja lõpetades kliimasüsteemiga. Neil on siiski üks ja oluline puudus – nad on väga kallid traktorid. Ühtlasi tähendab see ka, et igale tööühikule lisandub kallis masinatöö tunnihinne. Kõik kajastub omakorda töö ja toodangu omahinnas. Seepärast meil tekkiski mõte, et võiksime vaadata ja tutvuda uute suurte Belarusi traktoritega. Nende hinnatase on esialgse jutu järgi 60–70% näiteks Fendti hinnast. Muidugi on tegu ka tagasihoidlikuma masinaga, aga ma pole kindel, et see hinnavahe kajastuks tehtava töö kvaliteedis. Ka neil traktoritel on kliimaseade ja võimalus paigaldada GPS-seadmed. Tõsi, need paigaldaks alles edasimüüja ja need ei oleks tehases lisatud. Eks selge vahe on ka mugavuses ja viimistluses. Nägime neid Valgevene kolhoosis töötamas, ja vähemalt jutu järgi pidavat hästi töötama.

Ostuotsuse jaoks tahaksime siiski rääkida teistsuguse töökultuuriga riigis töötava Belarusi traktori omanikuga. Plaanis on sügisese Hannoveri messi eel üles otsida mõni Saksa farmer. Me oleme arutanud, et oma suures majapidamises leiaksime sellisele traktorile tööd küll, peamiselt niisugustes kohtades, kus on vajalik eriti odav töötund, ja mugavusvarustus ei oleks nii oluline.

Aga olen kindel, et selle traktoriga saab vajadusel kõik tööd ära teha ja nende kasutamine võiks anda majanduslikku võitu küll.

Jaanus Marrandi OÜ Estonia nõukogu liige

M I S O N M I S?

Belarus 3522.5 n Tootja: Minski Traktoritehas, Valgevene. n Mootor: kuuesilindriline turbodiisel, TCD 7,8L6, Tier III B. n Maksimaalne võimsus: 355 hj (261 kW). n Nominaalpöörded: 2200 p/min. n Maksimaalne pöördemoment: 1449 Nm. n Arvestuslik kütusekulu: 240 g/kWh kohta +/–5 g. n Jõuülekanne: hüdromehaaniline, 36 käiku edasi, 24 tagasi. n Käigukast: mehaaniline, hüdromehaanilise siduriga, astmeline käiguvahetus. n Tagumise hüdrosüsteemi tõstejõud vähemalt 10 000 kg. n Hüdropumba jõudlus vähemalt 160 l/min. n Pidurid: märg-ketaspidurid, pneumaatilised. n Lubatud täismass: 14 000 kg. n Kütusepaagi maht: 650 l. n Minimaalne kiirus (edasi/tagasi); 0,34/0,43 km/h, maksimaalne 40/20,8 km/h. n Hind: orienteeruvalt 120 000 eurot. n Kodulehekülg: www.belarus-tractor.com.

Allikas: Minsk Tractor Works