TÄHESADU -
eurotoetused Eesti hüvanguks 2014–2020
Eurotoetused suurendavad Eesti konkurentsivõimet FOTO: PÄÄSTEAMET
Eurotoetuste kolmandale perioodile kavandatud 3,5 miljardit eurot kulub ennekõike hariduselu ja riigi haldusvõimekuse parandamiseks ning innovatsiooni edendamiseks. Eurotoetused jõuavad igasse Eesti valda, parandades sealsete inimeste elukvaliteeti.
Kavandatavad eurotoetused Perioodil 2014–2020 on Eestisse eurotoetusi tulemas kokku 3,5 miljardit eurot. Olulisemate valdkondade toetused: Ettevõtlusvaldkonda suunatakse 480 miljonit eurot. Haridusvaldkonda suunatakse 657 miljonit eurot. Keskkonnavaldkonda suunatakse 637 miljonit eurot. Regionaalvaldkonda suunatakse 316 miljonit eurot. Sotsiaalvaldkonda suunatakse 530 miljonit eurot.
ANU KIKAS Rahandusministeerium
L
iikudes Virust Võruni või Saarest Narvani, on teedel näha mitmesuguseid objekte, mis on tähistatud juba tuttava Eesti lipu värvides purje ja Euroopa Liidu lipu logoga, näitamaks neil objektidel eurotoetuste kasutamist. Mainimata ei saa jätta ka eurotoetuste kaasabil tehtud olulisi ettevõtmisi, nagu täiendkursused, üritused jms, kust paljud meie seast on väljunud uute ja kasulike teadmistega, mis on aidanud edendada elu meie ümber. Eelarveperioodiga 2014– 2020 algas Eesti jaoks kolmas Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise periood. Kui sellele perioodile eelneval ajal saime kasutada 3,4 miljardit eurot toetusi, siis sel perioodil vei- Haridus, innovatsioon di rohkem – ja haldusvõimekus on 3,5 miljardit eurot. Võrd- need valdkonnad, mis luseks, Eessaavad sel eurotoetuste ti riigieelarve maht on tä- perioodil suuremaid navu kokku liinvesteeringuid. gikaudu kaheksa miljardit eurot. Perioodil 2014–2020 on eurotoetuste kasutamise eesmärk kasvatada Eesti konkurentsivõimet, panustades innovatsiooni, teadusesse, haridusse, sotsiaalkaitsesse, etteWWW.STRUKTUURIFONDID.EE
Päästeamet vahetab peagi välja pooled põhiautod ja ligikaudu 60 protsenti paakautodest. See on Päästeameti ajaloo kõige suurem tehnikauuendus.
võtlusse ja ressursitõhususse. Eurotoetuste jaotus suuremate Euroraha kasutamisele eelneb valdkondade kaupa väga põhjalik planeerimisprotsess, et tagada eurotoetuste si- 1200 2007–2013 1084 hipärane kasutamine, mis toe1054 1002 2014–2020 tab riiklikes strateegiates ja 1000 plaanides seatud eesmärkide 803 788 saavutamist. 800 Märkimata ei saa jätta se636 580 dagi, et riigi ja toetuse saajate 600 502 omafinantseering erinevatesse projektidesse on kokku umbes 400 1,2 miljardit eurot. 204
200
Haridus, innovatsioon ja haldusvõimekus Graafikul 1 on välja toodud võrdlus praeguse ja sellele eelnenud perioodiga, mis puudutab struktuurivahendite jaotust suuremate valdkondade kaupa. Sellelt võib välja lugeda, et haridus, innovatsioon ja haldusvõimekus on need valdkonnad, mis saavad sel perioodil suuremaid investeeringuid. Keskkonnahoiu investeeringud aga vähenevad väga lihtsal põhjusel – lõpusirgel on mahukad investeerin-
97 0
Haridus, TAI, Ressursi- Transport tööhõive, ettevõtlus tõhusus, sotsiaalne keskkonnakaasatus hoid
gud puhta joogivee toomiseks Eesti kodudesse. Juba on näha uute investeeringute esmaseid tulemusi, kui mõtleme näiteks haridus-, tööhõive- või haldusreformi peale, mis kõik on väga suured ettevõtmised ja muudavad Eestit väga olulisel määral. Samas, need on ka ettevõtmised, mis võtavad palju ajalist ressurssi ja nõuavad palju-
ITK ja haldusvõimekus
de osapoolte koostööd. Näiteks planeeritakse haridusvaldkonnas toetada eurotoetuste abiga 14 000 nutikat üliõpilast ja luua igasse maakonda vähemalt üks riigigümnaasium. Sotsiaalvaldkonnas on kavas toetada 100 000 inimese osalemist tööharjumusi edendavates programmides ja ettevõtlusvaldkonnas suurendada
20 töötajaga ettevõtete arvu 800 võrra. Aga need on kavandatavatest tegevustest ainult üksikud näited.
Eurotoetuste jagunemine fondide lõikes Euroopa Regionaalarengu fond 1,874 miljardit eurot
Euroraha puudutab igat valda Praeguseks ei ole Eestis ühtegi omavalitsust, kellest oleksid eurotoetused mööda läinud. Pigem võivad omavalitsused anda ülevaate sellest, mil määral on euroraha aidanud nende eesmärke ellu viia. Tasub väärtustada seda, kui paljudel elanikel on kraanis puhas vesi või võimalus liikuda korda tehtud auto-, kõnnija rattateedel, kasutada moodsat ühistransporti või täiendada end koolitustel, et tööturul paremini hakkama saada. Kõige selle juures tuleb silmas pidada, et eurotoetuste tulemuslik kasutamine on eelkõige meie endi käes, et kujundada riik, kus on kõigil hea elada. Mõnedest Eesti elukeskkonda paremaks muutnud silmapaistvatest näidetest saab lugeda ka sellest erilehest.
Euroopa sotsiaalfond 0,588 miljardit eurot
Ühtekuuluvusfond
1,073 miljardit eurot
Muidugi on siia mahtunud ainult väga vähesed tööd ja tegemised. Eurotoetuste toel ellu viidud ja paljude inimeste elu muutnud ehitisi, uuendusi ja teenuseid on Eestis kümneid tuhandeid. 1