TALVEKS VALMIS (november 2013)

MAALEHE LISA

7. N O V E M B E R 20 1 3

SB2602HD

SAME on 1992.a. asutatud masinatööstusettevõte, mis tegeleb Jõgevamaal Tabiveres masinate ja seadmete tootmisega.

Toodangu hulka kuuluvad kultivaatorid, lumepuhurid, liivapuisturid, V-tüüpi lumesahad,hooldusniidukid, kettvõsaniidukid ja metsaveohaagised.

SB190H-HY

Valts- ja ketaspuisturid punkrimahuga 250–2500 l

VPT 280/320/360/400

VP150/180/210/240/280/320

SP250

DS1500

OÜ SAME Tabivere, Tabivere vald 49127, Jõgevamaa Tel.7766950 info@same.ee www.same.ee

2 T A L V E K S

VAL MI S

MAALEHT Nr 45 (1361) 7. november 2013 ERAKOGU

Talve hakul lase Seda, et talvel ahjudkaminad turvaliselt toimiksid, tuleb kontrollida juba praegu. Küttehoo­ aega peab alustama tasa ja targu ning olema kindel, et kuivi puid on talveks piisavalt varutud.

Pottsepp-korstnapühkija Urmas Hiielaane sõnul on igasügisene küttekehade kontroll elementaarne, kuid mugav ja efektiivne kütmine ei sõltu vaid sellest.

“Enne talve, tegelikult juba paar aastat varem, võiks mõelda küttepuude tegemise peale. Aastad ei ole vennad ning kehvema suve puhul ei pruugi kevadel või talvel tehtud puud kütteaja alguseks ära kuivada. Sestap tuleks kütet muretseda ikka arvestusega, et seda läheb järgmisel, mitte kohe selsamal talvel tarvis,” selgitab Hiielaane, miks juba aegsasti valmistuda tuleks.

Küttematerjalist sõltub ka ahju heaolu “Küte olgu kuiv. Märg kütus, olgu see puit või turbabrikett, soodustab korstnas pigi teket. Ahjutäis märga puitu võib sisaldada 2–8 liitrit vett, mille põlemisel on temperatuur koldes madal ja põlemine mittetäielik, lisaks eraldub palju veeauru. Kui see koos pigiaurudega külmale lõõripin-

nale sadestub, tekib tuleohtlik pigi,” sõnab Hiielaan.

Pottsepp-korstnapühkija lisab: “Asjal on ka teine, rahaline külg. Märja kütusega läheb umbes 70 protsenti soojusest kasutult korstnasse, õigemini suisa kahjulikult. Kõigepealt peab ju vesi ära aurama. Aur aga korstnale head ei tee. Näiteks õhukuiv puit annab 80 protsenti rohkem sooja kui märg või toores puit.

Seepärast tuleks alati eelistada kvaliteetset ja kuiva kütet.”

Tule tegemist alusta sügisel tasa ja targu Mida aga enne kütteperioodi algust teha? Kuidas välja selgitada, kas küttekolle on ikka töökorras?

Siinkohal sõnab korstnapühkija, et kindlasti tuleks kas juba kütteperioodi lõppedes või uue alguses kütteseadmed ära puhastada ja üle kontrollida: lõõrides, pliitides, soemüürides, ahjudes ja korstnates ei tohi olla pragusid, tahmaluugid peavad olema kindlalt kinni ja tihedad ning kütteseadmete uksed ees ja terved.

Millised probleemid võivad sügisel küttekollet kimbutada?

“Sügisel uuesti kütmisega alustades võivad suvi otsa seisnud kolded alguses natuke turtsuda,” ütleb Hiielaan, lisades, et sellest ei maksa suurt probleemi teha.

“Seismisel kivi ei kuiva. Ka sisseköetud kolle võib sügiseks jälle

niiske olla. Tegelikult tasuks kütmisega alustades võtta asja rahulikult ning esimene tuli pärast pikka pausi võiks olla väiksem.

Lisaks võib tekkida värske ahju tõttu korstnasse väga kergesti “udu”. Selle korgi äralükkamine on päris raske. “Udu” kipub tekkima just siis, kui seda kõige vähem oodata. Siis võibki juhtuda, et kui küttekolle on juba peaaegu sisse köetud ja hakatakse tugevamalt kütma, meelitab suurem soojus välja rohkem niiskust – ongi probleem ehk suits majas,” lisab pott­sepp-korstnapühkija.

Kontrolli küttekollet varem Kui uurin, milliste probleemidega inimesed küttekollete puhul enim kimpus on ning kust asi logisema hakkab, sõnab Hiielaan, et põhilised avastatavad probleemid pühkimishooajal on lagunenud korstnaotsad. “Need peaksid terved olema mitte ainult tuleohutuse, vaid ka korstnapühkimistööde turvalise teostamise pärast. Väga ebamugav on korstent üleval puhastada, kui ei saa isegi selle vastu toetada.

Muresid on teisigi: küttekollete ümber ja vastu asetatakse põlevmaterjale, pliidipuude kast on kohe pliidi ukse ees. Ahjude ja pliitide uksed on katki, uste ümber kivid katkised. Kaminate puhul on põhiline viga valest ehita-

Ilmub Maalehe vahel.

Toimetaja Piret Tamm, tel 669 8191, e-post piret.tamm@lehed.ee.

Reklaam: Enn Viidik 669 3338, e-post enn.viidik@lehed.ee Keeletoimetaja Marilin Look.

Korrektor Merike Järvlepp.

Kujundaja Mari Peterson.

Mida vähem sooja-külma tsükleid ahi saab, seda kauem ta kestab. Sügisel kütke ahi soojaks, maha jahtuda laske kevadel.

SügiS SoodSa plokiga 21.10–30.11.2013

uuenenud FMG LuMesahad!

Roclite 150x300x600SP – hind 1,65 €/tk

Roclite 200x300x600S –

hind 2,19 €/tk

Kõikidele VALTRA traktoritele 2013. aasta lõpuni: Liisinguintress 1,39% + 3 kuu euribor, arvutatud sissemaksega 20%, periood 5 aastat.

• kerge * Tutvu finantsteenuse tingimustega ning vajaduse korral konsulteeri asjatundjaga! * Koostöös Nordea Finance Estoniaga www.taure.ee Tehnika 8, 72213 TüRi MüüK: Toomas Jürgen, 504 8564 tel 384 6671 MüüK: Janek Rannama, 5302 4858 faks 384 6670 MüüK: Kristo Glase, 5306 9657

• tugev

• täpne

• soojapidav

• mürapidav

• tulekindel

• külmakindel

• loodusressursse säästev

Roclite plokk on eesti toode ja VKG Plokk oÜ eesti kapitalil põhinev ettevõte.

www.valtra.ee Kampaaniatooted saadaval kõikides hästi varustatud ehitusmaterjalide kauplustes.

Tartu mnt 56, üLenuRMe MüüK: Andres Kontse, 515 4355 tel 736 7720 MüüK: Urmas Sarja, 514 3163 faks 735 2222 MüüK: Tarmo Toover, 5333 5170

T A L V E K S

MAALEHT Nr 45 (1361) 7. november 2013

VAL MI S

3

kontrollida koduseid küttekehi! misest tingitud tõmbeprobleem.

Vanematel ahjudel, millel puuduvad puhastusluugid, on lõõrid tahma täis, enam ei tõmba ja ahi ei soojene nii hästi.

Hiljuti oli mul juhus, kus pererahvas ei saanud pliiti kümme aastat kasutada, sest puudus igasugune tõmme. Põhjuseks oli vaablaste poolt kinni ehitatud korstnalõõr. Ka linnud armastavad korstnatesse pesasid teha,” räägib Hiielaan, lisades, et kindlasti tasub appi kutsuda spetsialist, mitte püüda omal käel probleemi lahendada.

“Korstnapühkimistööde ajal olen alati klientidele öelnud, et kui küttesüsteemi korrasolekus on vähimgi kahtlus, kutsuge spetsialist seda üle vaatama juba kevadel või suvel. Ärge jätke neid võimalikke probleeme sügisesse, uue kütteperioodi algusesse, sest siis on väga raske töödest vaba pottseppa leida. Varakult avastatud probleemid jõuab uue kütteperioodi alguseks kõrvaldada.

Eramajades peab korstnapühkija kutsuma kord viie aasta jooksul, vahepealsel ajal võib kütteseadmeid puhastada ka majaomanik. Kortermajades ja ühistutes peab kutseline korstnapühkija küttesüsteemid puhastama ja üle kontrollima igal aastal,” manitseb pottsepp-korstnapühkija. Kui küttekolde uks on lagunenud, ukse ümbrusest kivid väljas, praod ahjumüüritises, korst-

naühendused katki või pragunenud ning korstnates praod sees, tuleb kindlasti probleem lahendada enne uut kütteperioodi.

TA S U B T E A DA

Kuidas õigesti kütta?

Küta asjatundlikult

Pliidi ja soemüüri kütmine

Kuidas aga on õige ahju kütta?

Hiielaan sõnab, et see sõltub paljustki inimese eluviisist, harjumusest ja vajadusest. Õige suhtumine on selline, et sügisel köetakse ahi soojaks ja kevadel lastakse maha jahtuda. Mida vähem sooja-külma tsükleid ahi saab, seda kauem ta kestab.

“Kui võimalik, kütke ahju suuremate külmadega kaks korda päevas, hommikul ja õhtul. Mõlemal korral ei pea kütma täit koldetäit, reguleerige puude kogust vastavalt vajadusele, näiteks hommikul pool ja õhtul pool. Siis on ka toas temperatuur ühtlasem.

Ahi hakkab sooja andma alles siis, kui kütmisest on mõni aeg möödas. Seda tihti ei teata. Köetakse ahjutäis ära, kuid ahi on ikka jahe.

Pannakse juurde teine ja kolmaski ahjutäis. Selle tagajärjel kuumeneb ahi üle, soojuspaisumisel võivad tekkida praod, aga süttida ka tahm. Reeglina on selleks ajaks juba sügav öö käes ja kõik magavad,” õpetab pottsepp-korstnapühkija, et ahju kütmine käigu ikka tasa ja targu.

n Pliidi omapära on see, et suit­sugaaside tee koldest soemüüri­ ni ja läbi lõõristiku on võrd­lemisi pikk, samas on kolde tem­pera­ tuur madalam kui ahjul. Seetõttu koguneb soemüüri lõõris­tikku rohkem tahma ja nõge. Nende peamine allikas on siiski vale kütmine. Tõmme peab olema hea.

Kadri Penjam

n Kui kolderest on ummistunud, kolde all asuv tuhakamber tuhka täis ja siiber pidevalt poolkinnises asendis, tekib lõõridesse pigi. Kui veel märgade puudega kütta, on temperatuur eriti madal ning veeauru ja tõrvainete sadestumine lõõri seintele on väga tugev. Seega tuleks enne kütmist teha tuhakamber tühjaks ja kolderest puhtaks.

Kütmise ajal olgu siiber täiesti lahti. Põlemist reguleeritakse tuharuumi uksega.

Umbkoldega ahju puiduga kütmine n Umbkoldega ahjul puudub kolde all tuharuum, mille kaudu tuli läbi tuharesti õhku saab.

Lumepuhurid ja lumelabidad laius 42 cm 4-T/ 123 cm³ / 4 hv

n Kui kütus 10–20 min pärast intensiivsemalt põlema hakkab ehk leek on kollane ja üles suunatud, kostab ahjust iseloomulikku mühinat ning välisukse võib koomale lükata, u 10 cm peale. Vahepeal võib kolde esi-

n Kütmise lõpupoole on parem välisukse pilu veelgi vähendada, seda kuni sõrmelaiuseni. Täielikult võib selle sulgeda alles siis, kui leeki enam näha pole ja ahju on jäänud vaid hõõguvad söed.

Soovitan puude pealt süütamist süütetableti ja pilbastega.

Restkoldega ahju puiduga kütmine n Süütematerjal – paber, pilpad, raod – pannakse restile kõige alla. Peale lähevad peenemad ja kuivemad halud, viimasena jämedamad ja niiskemad. Kui puud on üleni leekides, suletakse koldeuks täielikult. Kolle saab õhku läbi tuharuumi ja resti.

Kui rest pole umbes ja siiber on lahti, põleb kütus täielikult ära.

Tuharuumi ukse ja siibri sulgemine on nagu umbkoldega ahju puhul. Soovitan puude pealt süütamist süütetableti ja pilbastega.

Urmas Hiielaan pottsepp-korstnapühkija

estre LUMESAHAD

3.

laius 44 cm

PALGIVINTSID

KETTNIIDUKID

TT1269

• plastkühvel • puuvars

PALGIHAARATSID

5.90

XTP114

n Kolde esiossa pannakse süütematerjal (paber, pilpad, raod), selle peale peenemad ja kõige viimasena jämedad halud. Halud asetatakse koldesuule võimalikult lähedale, tagumine osa tuleb jätta umbes kolmandiku võrra tühjaks. Kui halud on väga lühikesed, umbes 20–25 cm pikkused, laotakse need kahes reas üksteise taha, kusjuures tagapool olgu jämedamad ja niiskemad. Kui puud on süttinud, suletakse tõmbeuks, kuid välisuks jääb esialgu lahti.

Kütmise algul on lõõrid veel külmad ning kui uks kinni lükata, kondenseeruvad veeaurud ja tõrvad lõõri seintele.

ossa halge juurde panna.

Nii köeb ahi umbes poolteistkaks tundi.

LUMEPUHURID

90

299.−

Õhk tuleb koldesse läbi sisemise ukse (tõmbeukse). Enne kütmist tuleb kolle vanast tuhast puhastada, sest küttematerjal sattub selle sisse ja seetõttu on põlemine raskendatud.

LIIVAPUISTURID

• plastkühvel • puuvars

• töölaius 510 mm • töökõrgus 270 mm • max.heiteulatus 6 m • reguleeritav 180° • bensiini paak 1,8 l • müratase 105 dB • kaal 34 kg

ERAKOGU

PUULÕHKURID

TT1272

laius 45 cm • plastkühvel • fiibervars

4-T / 337 cm³ / 11 hv

9.90

• töölaius 720 mm • töökõrgus 535 mm • max.heiteulatus 10 m • käigud: 6 ette ja 2 tagasi • reguleeritav 180° • elektrooniline käivitus 230 V ja tõmbekäivitus • bensiini paak 5,5 l • kaal 100 kg

TT1201Y

laius 46 cm • alumiiniumkühvel • alumiiniumvars

24.90

969.−

ENNE LUND SAHAD 10% ODAVAMALT!

ESP046

XTP121

TALLINN

TARTU

Pärnu mnt 238

Ringtee 78 Lõõtspilli 2

Järve keskuses

RAKVERE Vaala keskuses

www.tooriistamarket.ee

PAIDE Tööstuse 26

Ringtee 6, 51013 Tartu tel 738 5069, 305 3333 e-post info@estre.ee www.estre.ee

4 T A L V E K S

VAL MI S

MAALEHT Nr 45 (1361) 7. november 2013

Esimese lume ootel Kuigi tänavune sügis on pikale veninud, on nii lumekoristajad kui ka lumekoristus­ tehnika juba ammu talveks valmis.

Küllap olid need arutelud kliima soojenemisest, mis viisid eestlased vahepeal sellesse usku, nagu võiks tali ka taevasse jääda. Igatahes on linna- ja maaelanikud pidanud pahatihti ära ootama nii esimese, teise kui ka kolmanda lume, et lõpuks teel lumesahka kohata.

RKM Teami tegevjuht Raigo Sepp tunnistab, et paaril viimasel aastal on eestlaste mõtteviis siiski õigele rajale tagasi pöördunud. “Alustasime lumekoristusteenuse pakkumisega kuus aastat tagasi ning tollal ei tahtnud keegi isegi oktoobri keskpaigas lume koristamisest veel midagi kuulda. Iga aastaga on esimese lume paanika vähemaks jäänud, tänavu lõime enamiku lepinguid juba septembri seisuga lukku.”

Sepp selgitab ka, miks lepingu varajane sõlmimine arukas on: “Lumekoristusfirmad on ikkagi oma töömahu sahkade ja meeskonnaliikmete arvuga ära piiranud. Teenuse soovijate teadlik venitamine võib nad viimasel minutil lihtsalt hätta jätta. Hädasolija jääb firmade vahet jooksma, keegi teeb selle teenuse kindlasti lõpuks ära, aga kiirustades ning

Andrus Malva.

Mart Reinson.

mitte ehk kõige asjatundlikuma meeskonna ja tehnikaga. Päris kindlasti kasutab selline päästjafirma ka juhust, et tavapärasest kõrgemat hinda küsida.”

On jäänud Meireni püsikundeks RKM Team pakub lumekoristusteenust Tallinnas ja Harjumaal, põhiliselt puhastatakse parklaid ja platse.

“Umbes kuus-seitse aastat tagasi algas masu ning eestlastel tuli hakata rohkem omavahel kokku hoidma ja eelkõige eestimaist eelistama. Ehk just seepärast pöörasime pilgud Meireni lumesahkade poole. Teadupärast on Meiren Eesti kapitalil põhinev firma, kes juba 2003. aastast ise projekteerib, ise ehitab ja ise oma sahkasid ka müüb.”

See oli valiku emotsionaalne külg, aga ükski äri ei seisa emotsioonide najal püsti. Sepp tunnistab, et tegelik Meireni keskliigendiga lumesahkade ostu põhjus oli eelkõige fakt, et need sahad on just sobilikud parklate ja platside koristamiseks, võimaldades tun-

MEIREN

nis pakkuda 20–30% suuremat tootlikkust kui teised turul olevad sahad. “Tarnekiirus, teenuste kiirus, vastupidavus...” loetleb Sepp veel Meireni sahkade häid omadusi. “Firma laienedes oleme juurde ostnud ja usaldame just selle firma sahkasid.”

Eesti asi ja piiramatu turg Lumesahkade tootja Meiren Engineering OÜ müügi- ja turundusosakonna juhataja Andrus Malva usub siiski, et kui mõni lumesaha soovija peaks ärkama alles siis, kui karud magama lähevad, saab ta soovitud kauba ikka.

“Toodame enim nõutud sahkasid piisavas koguses lattu, nii et tarneaeg võib osutuda isegi ühepäevaseks,” tõdeb Malva. “Eestis läheb meie sahkadest müüki 10–15%, ülejäänud viime väljapoole, eelkõige kõikidesse Skandinaavia maadesse (Soome, Rootsi ja Norra), Taani ja Islandile. Baltikumis müüme loomulikult niikuinii ning igal aastal tuleb mingi maa juurde, kuhu meie sahad lähevad.”

Iga äri alustamiseks, kestmiseks ja edenemiseks on vaja väga head äriplaani ehk turg otsustab kõik. Isegi väga hea toote puhul ei saa loorberitele puhkama jääda. “Õige ta on,” tõdeb müügijuht Mart Reinson. “Meie firmas töötab kümme joonestajat ja toote-

Lumekoristus­ lepingutele tuleks mõelda mitu kuud enne esimest lund.

arendus käib iga päev. Tulevad välja uued tooted ja olemasolevaid täiustatakse. Kuigi meie valikus on päris suur hulk sahkasid: 2,1 meetrist 9 meetrini, jääb sinna vahele ikkagi arenguruumi.

Vajadused tootearenduseks tulevad klientidelt. Erinevad masinad vajavad ka erinevaid sahku, samuti on erinev töö iseloom. Mõtleme välja uusi ideid, kuis seda tööd lihtsamaks teha.

Meie eesmärk on projekteerida sahku, mis on efektiivsed, vastupidavad ja töötajale mugavad kasutada. Samas suunas liigub ka olemasolevate sahkade täiustamine.”

Uusi sahku testitakse mitte firma territooriumil, vaid klientide juures reaalses tööolukorras.

Reinsoni sõnul on olnud arendusi, kus testimine on võtnud kuni kolm aastat, enne kui sahk on tootmisse läinud.

Müük vajab ka selgitustööd Kui kõige laiemad sahad töötavad Tallinna lennuväljal, siis põllumehed eelistavad 2–4meetriseid sahkasid. Hitt-toode on libliksahk. Kui võtta teemaks missioon, võib Meireni puhul rääkida nii koduturu hoidmisest kui ka Kesk-Euroopa arusaamade muutmisest – milline peaks sahk välja nägema ja kuidas töötama?

“Näiteks Saksamaal seisab meil pikk töö ees,” räägib Andrus Malva. “Nad kasutavad har-

jumuspäraselt väga palju aastaid tagasi väljatöötatud sahkasid, mis lükkavad lume tee äärde. Meie sahad viskavad lume kaugemale, ohtlikku valli tekitamata. Lisaks puuduvad nende vanadel sahkadel tehnilised mugavused ja turvavarustus.”

Et erinevust selgeks teha, on vaja pikka meelt ja aega. Meireni firma kannab hoolt, et iga sihtturu klient saaks rääkida nende müügimehega oma emakeeles. Öeldakse küll, et ükski prohvet pole kuulus omal maal, aga teine ilus ütlemine on, et töö kiidab tegijat. Nii kodu- kui ka välismaal. Ja kindel on see, et ka tänavune tali ei jää taeva.

parim koht põllu- ja metsamaa müügiks www.kinnistu.ee, tel 501 7886

KAJA PRÜGI

T A L V E K S

MAALEHT Nr 45 (1361) 7. november 2013

VAL MI S

5

Lühisõitude puhul on õlivahetus eriti tähtis TIIT BLAAT

Mootoriõli peab vahetama pärast etteantud kilometraaži läbimist. Kuid õlivahetust vajavad ka autod, millega on aasta jooksul vähe sõidetud. Kuna sellised autod teevad enamasti vaid lühisõite, ähvardavad mootoriõli erilised ohud.

Lühisõitudel võib mootoriõli saastuda kütuse ja kondensatsiooniveega ning muutuda seetõttu ohtlikult vedelaks. See mõjutab suuresti õli määrimisvõimet ja võib kaasa tuua kuluka mootoririkke.

Pärast külmkäivitust settib kütus külmadele silindriseintele ja jõuab kolvirõngaste kõrvalt mootoriõlisse. Ka kondensatsioonivesi, mis võib äärmusliku temperatuurierinevuse tõttu tekkida klapikambrikaanele, tungib samuti mootoriõlisse.

Ainult siis, kui õlil on võimalik pikema aja jooksul saavutada ja säilitada normaalne töötemperatuur, saavad kütuse ja kondensatsioonivee jäägid aurustuda.

Kui aga läbitakse ainult lühikesi vahemaid, ei saavuta õli piisavat temperatuuri ning kütus ja kondensatsioonivesi jäävad mootoriõlisse. Selle tagajärjeks on mootoriõli kulumis- ja korrosioonikaitse halvenemine ning viskoossuse vähenemine. Pealegi moonutab kütuse ja vee saas-

te õlivardaga kontrollitava õlitaseme näitu.

Näidu järgi on kõik korras või õlitase isegi tõusnud. Tegelikku õlikulu ja -taset ei ole kütuse ja kondensatsioonivee sissetungi ning sellest tingitud õli lahjenemise tõttu näha.

Ohus on ka tahmafiltriga diiselmootorid Talvel toimub mootori käivitamisel ja sellele järgneval soojenemisel karteris kirjeldatud ebasoodne protsess. Nii võibki täheldada, et pärast korduvaid lühisõite tuleks justkui mootoriõli karterisse juurde, sest õlikulu puudub. Tegelikult on mootoriõli kütuse ja

Addinol Lube Oil OÜ müügijuht Kaido Kööp soovitab kontrollida õlinivood enne iga pikemat sõitu ja korra umbes 1000 km jooksul.

kondensatsiooniveega ohtlikult lahjenenud.

Kui talvel kasutatakse autot peamiselt lühisõitudeks, hoidmata mootorit kauemat aega ettenähtud töötemperatuurid ja lastes sel iga 3–4kilomeetrise läbisõidu järel maha jahtuda, võib olla kindel eespool kirjeldatud mootoriõli “säästuefektis”.

Ohus on ka tahmafiltriga varustatud diiselmootorid. Ummistumise vältimiseks toimub tea-

Riskiklassi kuuluvad eelkõige taksod ja autod, millega sõidetakse paar kilomeetrit poodi ja tagasi ning millega vähemalt paarikümnekilomeetrist sõitu pikema aja (näiteks kuu) jooksul ette ei võeta.

tud ajavahemike tagant tahmafiltrite automaatne puhtakspõletamine.

Protsessi juhib mootori juhtsüsteem, mis muudab sissepritsehetke ajastust ja tõstab sellega heitgaaside temperatuuri kuni 600 kraadini. Kui aga põletamiseks vajalikku temperatuuri ei saavutata, siis tahmafiltri puhastamist ei toimu. Pealegi ei põle täiendavalt sissepritsitud kütus täielikult ära ja võib seetõttu sattuda mootoriõlisse.

Autotootjad nõuavad sellistes raskendatud ekspluatatsioonitingimustes õlivahetusvälpade lühendamist. Igasuguste riskide vältimiseks tuleb just vähe sõitvatel sõidukitel kontrollida regulaarselt õlitaset ja vahetada mootoriõli kindlasti kord aastas.

Riskiklassi kuuluvad eelkõige taksod ja autod, millega sõidetakse paar kilomeetrit poodi ja tagasi ning millega vähemalt paarikümnekilomeetrist sõitu pikema aja (näiteks kuu) jooksul ette ei võeta.

Kontrolli ise regulaarselt õlitaset Enne õlitaseme kontrollimist lülita mootor välja ja lase sel mõni minut seista. Jälgi, et auto oleks sirgel horisontaalsel pinnal, mitte kaldu. Õlinivoo mõõtmiseks kasutatakse mootori küljes asetsevat õlivarrast. Nivoo peab jääma alumise ja ülemise piiri vahele (osal autodest on varrastele märgitud nivoo ka sooja ja külma mootori

korral). Lisaks mõõtevardale on paljudel uuematel sõidukitel liigmadala nivoo hoiatustuli.

Varda väljatõmbamisel ei õnnestu õlitaset kohe mõõta, sest varras on üleni õline ja vajab puhastamist. Teise mõõtmisega peaks aga juba igati selge olema, kas ja kui palju on vaja õli lisada.

Kui õlinivoo on alumise märgi lähedal või lausa alla selle, on kindlasti vaja õli juurde valada. Seda on soovitatav teha umbes poole liitri kaupa ja seejärel (mõne minuti möödudes) nivood uuesti kontrollida.

Tuleb jälgida, et õlitase ei ületaks ülemist piiri, sest liiga kõrge nivoo korral hakkab õli läbi karterituulutuse mittesoovitavatesse kohtadesse sattuma. Samuti kipub liiga kõrge taseme puhul õli vahtu minema ja õlikulu järsult suurenema. Kui õli on alla miinimumi, ei saa õlivõttur õli karterist kätte ja mootor jääb määrimata.

Kontrolli kindlasti õlinivood enne pikemat sõitu ja korra umbes 1000 km jooksul. Kui selgub, et mootor võtab õli rohkem, siis kontrolli sagedamini. Nendel autodel, millel õlimõõtevarrast enam pole, tuleb jälgida ja usaldada andureid, mis annavad märku, kui õli on tarvis peale valada või vahetada.

Kaido Kööp Addinol Lube Oil OÜ müügijuht

LUMESAHKADE LAOMÜÜK MSP

VTSP

TEHNILISED ANDMED 2803

3203

3703

TSL

VDP

TEHNILISED ANDMED 3703

4003

4603

TEHNILISED ANDMED

4575MM

TERADE LAIUS

2400

3400 MM

TÖÖLAIUS MAKSIMAALSE PÖÖRDENURGA KORRAL

2055 MM

3100

TEHNILISED ANMED 2100

2600

3000

3065 MM

TERADE LAIUS

2135 MM

2604 MM

3050MM

3040 MM

TÖÖLAIUS MAKSIMAALSE PÖÖRDENURGA KORRAL

1850 MM

2255 MM

2640

2800 MM 3200 MM 3700 MM

TERADE LAIUS

TÖÖLAIUS MAKSIMAALSE PÖÖRDENURGA KORRAL

2295 MM 2620 MM 3030 MM

TÖÖLAIUS MAKSIMAALSE PÖÖRDENURGA KORRAL

2800 MM 3040

KÕRGUS (KOOS TERADEGA)

1050 MM 1050 MM 1050 MM

KÕRGUS (KOOS TERADEGA)

1400 MM

1400 MM 1400 MM

KÕRGUS (KOOS TERADEGA)

700 MM

860 MM

KÕRGUS (KOOS TERADEGA)

750 MM

980 MM

980 MM

35°

PÖÖRDENURK

42°

42°

42°

PÖÖRDENURK

33°

33°

PÖÖRDENURK

30°

30°

30°

925 KG

992 KG

MASS STANDARDVARUSTUSES

250 KG

390 KG

MASS STANDARDVARUSTUSES 217 KG

360KG

440 KG

TERADE LAIUS

PÖÖRDENURK (MÕLEMALE POOLE) MASS STANDARDVARUSTUSES

743 KG

35° 680 KG

35° 755 KG

3660 MM 3965

MASS STANDARDVARUSTUSES 895 KG

•TUGEVAD JA TÖÖKINDLAD LUMESAHAD AUTODELE JA TRAKTORITELE

•KÕIGIL SAHKADEL VÕIMALIK KASUTADA KUMMI- VÕI TERASTERASID

• STANDARDVARUSTUSES TEEPINNA KALLET KOPEERIV SÜSTEEM (VA TSL2100)

KÜSI PAKKUMIST!

2450 MM

•LUMESAHAD ON TOODETUD JA ARENDATUD EESTIS

MART REINSON TEL : 56 607 154 E-POST: MART.REINSON@MEIREN.EE WWW.MEIREN.EE

6 T A L V E K S

VAL MI S

MAALEHT Nr 45 (1361) 7. november 2013

Külma aja kohvijoogid

3 Sinine meri, rand ja päike – kõik see, millest üks eestlane novembris unistab. Ruumi on rohkelt.

Kui õues kisub külmaks, on õige aeg soojade jookide jaoks. Pauligi kohvimeistrid jagavad oma retseptivaramut.

4 Luxor.

Ajalugu täis linn.

Naisvaarao Hatšepsuti tempel, mille ta laskis püstitada oma “isa”, päikesekuningas Ra auks.

PAULIG

Pähklihõnguline kohv

Ühe kohvijoogi valmistamiseks on vaja: n 300 ml presskannuga valmistatud kohvi n 20 ml (sarapuu) pähklisiirupit n vahukoort n purustatud pähkleid

EGIPTUS

turistide ootel

Valmista presskannuga vajalik kogus kohvi, vala koos siirupiga tassi ja sega. Vahusta vahukoor ja aseta joogile.

Kaunista kohv purustatud pähklitega ja lase hea maitsta.

Jõuluhõnguline President

Ühe joogi valmistamiseks on vaja: n 125 ml filterkohvi n 10 ml vanillisiirupit n 20 ml vahukoort n piparkoogipuru Valmista filterkohv, vala koos vanillisiirupiga tassi ja sega hoolikalt. Vahusta koor kergelt vahtu ning kata sellega jook.

Kaunista piparkoogipuruga ja naudi.

Klassikaline vanill

Ühe kohvijoogi valmistamiseks on vaja: n 125 ml filterkohvimasinaga valmistatud kohvi n 10 ml vanillisiirupit n 20 ml vahukoort n kaunistuseks vanilliseemneid, -kauna või kaneeli Valmista filterkohvimasinaga kohv, vala koos siirupiga tassi ja sega. Vahusta koor ja aseta joogile.

Kaunista kohv vanilliseemnete, -kauna või kaneeliga.

Kõrb.

Suurejooneline.

2011. aasta jaanuari lõpus alanud meeleavaldustest peale ei ole Egiptus enam see maa, millega turistid harjunud olid.

Mubaraki ja Morsi järel sai võimu sõjavägi. Kindral al-Sisi ikonostaatilised portreed kaunistavad nii tanke kui ka külapoodide seinu. Rahutused Kairos olevat Tahiri väljakult üliõpilaslinnakutesse koondunud. Sõjavägi valvab ja ohjab. Tänavatel kuulid ei vihise, aga ärevus on õhus ning varem-hiljem see mingi uue värvi või väljundi leiab.

Selline on hetkeolukord.

Välisministeeriumil on õigus, kui soovitatakse Kairosse reisimist vältida. Praegu ei ole see linn turistile. See on piirkond, kus kehtib öine liikumiskeeld ning kus võimalike rahutuste levimisel ei pruugi reisikindlustuse kate enam kehtida.

Tühjavõitu rannad ja seisvad laevad Turism moodustab Egiptuse SKPst 12 protsenti. Teatud piirkondades on see suuresti ai-

nuke, mis kohalikku piirkonda toidab ja tööd annab. Kui 2011. aasta meeleavaldustes osalesid ka turismipiirkondade elanikud, siis nüüd on seal (Hurghadas, Sharm el Sheikhis, Luxoris) rahulik.

Särav päike ja hunnitult sinine meri on turistide päralt.

Kuurortide konditsioneeritud õhuga mugavustsoonis ohtu pole, on hoopis garanteeritud päike. Just see, mida eestlased meie kõige pimedamatel nn kaamosekuudel enim igatsevad ja taga nutavad.

Kahjuks on lähiaastate ja -kuude sündmused jätnud oma jälje. Turiste on vähe. Hurghadas on suurte hotellide täituvus 30–40 protsendi juures, Luxoris olla turimiärist alles jäänud 1–2 protsenti. Niilusel seisis oktoobri lõpupäevadel üle 300 kruiisilaeva – juba mitu kuud tööta.

Novembri esimesel päeval asusid esimesed laevad siiski taas oma tavapärasele marsruudile.

Lootused-ootused turismi­ äri paranemiseks on väga suured. On lohutu mõelda, mitmekümnete-sadade inimeste töötuks olemist tähendab üks seisev laev või üks ajutiselt suletud hotell.

K AK S KÜSIMUST

Vastab

Marina Moks

GoAdventure tegevjuht

n Milline on tänavu eestlaste huvi Egiptuse kui sihtkoha vastu?

Eestlaste huvi Egiptuse vastu on sel aastal kuidagi kõikuv – on väljumisi, mis on välja müüdud, ning väljumisi, mis täituvad aeglaselt. On kliente, kes uurivad olukorra stabiilsuse kohta, ja kliente, kes reisivad koos perega küsimusi tõstatamata. Siit ka järeldus – viimase aastaga võrreldes on teatud perioodil täituvus endiselt kõrge ja teatud perioodil oodatust madalam. n Kas broneeritud reisidest on ka loobutud, viidates ebastabiilsele olukorrale riigis?

Reisidest loobunute arv on väga minimaalne. Eks selle põhjuseks ole seegi, et olukord Egiptuses on olnud stabiilne juba tükk aega ning pole vajadust soodsa hinnaga soojamaareisist ära öelda.

Seni saavad kohaletulnud turistid nautida unikaalsust. Tavapärastes kohtades, kus muidu olid järjekorrad, valitseb praegu butiikteenindus. Näiteks Kuningate orus, mida tavapäraselt külastas 6000–7000 turisti päevas, oli meie reisi-

seltskond lõuna ajaks päeva teine külastajarühm.

Hurghadas on lähiajal suletud üle 80 hotelli. Oodatakse, millal hakkab turiste rohkem tulema. Töötavate hotellide rannad on imelised ja kurvalt tühjavõitu.

T A L V E K S

MAALEHT Nr 45 (1361) 7. november 2013

VAL MI S

7

PIRET TAMM

Kohalikud lapsed saavad ruttu suureks ja suhtlevad turistidega meelsasti. Turist – see tähendab tavaliselt rahatähte.

16.–18. DETSEMBRIL SEENIORIDE JÕULUKRUIIS STOCKHOLMI!

Niilus – ilu, millest sõltub rohelus ehk elu.

Kruiisilaevade tuiksoonena praegu väga vaikne.

Hurghada. Igapäevaelu teispool hotellimüüri.

Mõned hotellid on teistest paremas olukorras. Sunrise Select Royal Makadi Resort and Spa teeninduskvaliteedi juhi, Ukrainast pärit Ksenija sõnul on nende kompleksi täituvus pidevalt 80 protsendi juures.

Suur hotell on kui omaette suvituslinn, kuhu mahub maksimaalselt 2000 külastajat, kes on tohutult lojaalsed ning kellele omalt poolt pakutakse väga häid soodustusi.

Sunrise’il on püsikliente, kes veedavad oma puhkust seal 15.–16. korda, ning umbes pooled külastajatest jäävad vähemalt 21 päevaks.

Päike, meri, hea teenindus ja sellistele kompleksidele omane nn maailm-maailmaskontseptsioon on ju tegelikult valitsev kõikides analoogsetes kohtades. Nn ellujääjad on praeguses olukorras need, kellel on püsikliendid.

Turismipiirkondades on ohutu Liiga vähe turiste – see on ainuke, mis on nn turismipiirkondade pildil valesti. Nii hommikud rannaliival kui ka õhtud hotelli meelelahutuslava üm-

ber mahutaksid kõvasti rohkem inimesi.

Samas, puhkamisel koos väiksema hulga rahvaga on omad eelised. Ei ole vaja võidelda parimate kohtade üle rannas ega lauas ning võib juhtuda, et õhtust ööklubis kujuneb just teie seltskonna soovilugudega privaatpidu.

Rahutuste järelkajad turismipiirkondadesse ei jõua. Siin on endiselt kõik nii nagu mujal kuurortides. Ainuke revolutsioon, mis tabada võib, on päikesepistest või õnnetust toiduvalikust saadu sinu kõhus. Selle vastu annab aga kiiret abi kohalik apteek.

Väljasõidud merele ja kõrbesse Kuigi hotellis on olemas nii luksuslik päike, reeglina suisa käeulatuses olev meri ning alati rõõmsameelsed noored meelelahutajad, kes laulavad-tantsivad, teiega võrk- ja veepalli mängivad ning hoogsalt aeroobikat ja joogat õpetavad, võiks teha veel vähemalt kahte asja: käia merel ja kõrbes.

Mõlemasse korraldatakse poole päeva või päevapikku-

seid väljasõite. Avamerel snorgeldamine või kõrbes ATVga sõitmine tekitavad ohutut adrenaliini ning toovad proovijas esile lapseliku rõõmu. Ilusad on nad ka – nii kõrb kui ka meri.

Edasijõudnud puhkajad võivad ette võtta mõne pisut pikema jalutuskäigu, et kuurortlinnaga ise tutvuda. Väljaspool hotelli ja peatänavat on kohe nurga taga reaalne Egiptus. Omapärane ja meie silmale harjumatu, aga täiesti ehe ja värvikas.

Mitmekesi on alati julgem, kuigi kuurortlinnas tegelikult ohtu pole – lihtsalt ümbrus on harjumatu.

Egiptuses puhkamise plusspoolele võib kindlasti kanda alati päikese, soolase ja sooja mere, lihtsa ja mitte eriti pika kohalelennu ning praegu, väheste turistidega hooajal kindlasti ka hulga personaalsema teeninduse kui tavahooaegadel.

Eestimaise pimeda ja jaheda sügise-talve võib nädalakskaheks vahetada särava päikesega suve vastu. Ilma igasugust hirmu tundmata. Vähemalt praegu.

Piret Tamm

Kutsume kõiki seeniore kruiisile Stockholmi 16.–18. detsember. Seekord seilame Rootsi Tallinki kruiisilaevaga M/S Victoria I. Just Teile kavandatud reisil viib õhtut läbi kruiisijuht Inda Kõiva ning loomulikult ei puudu ka üllatusesineja. Nagu tavaks saanud laulame ühiselt ning mängime seltskonnamänge, kus on välja pandud auhinnad.

Külastame Stockholmi raekoda ning jõuluturgu. Samuti on laevas kõiki ootamas suurepärased jõulusöögid ning kaunis jõuluprogramm.

Stockholmi linnaekskursioon koos raekoja külastusega

20 €

/reisija

NB! Ekskursiooni kohtade arv on piiratud

Grupi liikmele

Üksikreisijale kruiis Stockholmi

(alates 10 inimest)

kruiis Stockholmi

al.

43.25 €

/in.

Hind sisaldab • kohta aknata neljakohalises B-klassi kajutis • 1 õhtusööki Rootsi lauas vabalt valitud suunal • Grupijuhile on kruiis, õhtu- ja hommikusöögid TASUTA

al.

44.75 €

/in.

(tingimusel, et kajutis on 4 maksvat reisijat)

Hind sisaldab • kohta aknata neljakohalises B-klassi kajutis • 1 õhtusööki Rootsi lauas vabalt valitud suunal

Info ja broneerimine telefonil 669 6564 või e-posti aadressil grupid@tallink.ee www.tallink.ee

8 T A L V E K S

VAL MI S

MAALEHT Nr 45 (1361) 7. november 2013

REKLAAMTEKST

Kas lihtsalt värvilised või ka omadusi eristuvad jahutusvedelikud?

Autotööstuse arenguga on mootorid läinud võimsamaks, väiksemaks ja efektiivsemaks. Kasutusele võetud uute tehnoloogiate (SRC, EGR, EURO 3, 4, 5 jne) ja materjalide (metallid, plastid, elastomeerid jm) kaitseks on vaja kasutada jahutusvedelikke, mis varasemate vedelikega võrreldes töötavad olulisemalt ekstreemsemates oludes (kõrged temperatuurid, kiire tsirkulatsioon jms). Tehnilistele aspektidele lisaks peavad uued jahutusvedelikud vähendama ohte tervisele ja meid ümbritsevale keskkonnale. Hindamaks vedelike sobivust, on autotootjad võtnud kasutusele spetsiaalsed testid ja normatiivid: Nt. TL774J, PSA D50 1562, CEC C05-X-95, D 55 534 jne. Vedelike tootja, kes soovib pakkuda neile nõuetele vastavaid jahutusvedelikke, peab neid teste samuti järgima. Seega toimib autotööstuse arenguga sarnane protsess jahutusvedelike puhul. Globaliseerumisega tuleb aga silmas pidada kehtivad riiklikke standardeid, kuigi Eestis antud valdkonna kohta regulatsioonid puuduvad.

Näiteks V.A.G. grupi (Volkswagen, Audi, Škoda, Seat jt) insenerid on teinud enam kui kümmekonna aasta jooksul oma sõidukitele ette nähtud jahutusvedelike kasutamisel palju muudatusi. Kuni 1997. aastani kasutati jahutusvedeliku valmistamisel vaid mineraalseid manuseid, kus alumiiniumi kaitse tagamiseks kasutati silikaate. See, sinakasrohelise värvusega jahutusvedelik vastas VW TL774 C standardile ja turustati markeeringuga G11. Manuste vananemise, eelkõige silikaatide ebastabiilsuse pärast oli vahetusintervalliks sellel jahutusvedelikul kaks aastat. Kehvade silikaatide või üle tähtaja lastud jahutusvedeliku kasutamine tekitas tugevat korrosiooni ja halvendas soojusvahetust. Silikaadid aga muundusid sageli silikageeliks, ummistades eelkõige jahutuskanaleid ning katsid jahutussüsteemi seestpoolt soojust isoleeriva kattega.

Soovist pikendada vahetusintervalle loobuti silikaatidest ja mindi üle orgaanilistele manustele (OAT – Organic Acid Technology, tõlkes ‘orgaaniliste hapete tehnoloogia’). Eraldamaks manuste toimimise põhimõtteid ja et tarbijaid neid omavahel segi ei ajaks, tooniti uus jahutusvedelik punaseks.

Sellele kehtestati nõue VW TL 774 D ja seda hakati turustama markeeringuga G12. Kuigi manuste kokkusobimatusest tekkis VW endal hilisemalt probleeme, tuldi peatselt välja lahendusega, kus

pikaealist jahutusvedelikku sai segada ka varasema G11-ga. Autotootja kehtestas koheselt ka uue vastava standardi VW TL 774 F. Markeeringusse lisati “+” märge G12+ ja jahutusvedeliku toon muudeti violetseks. Oli see turunduse või tootearendusega seotud muudatus, polegi päriselt selge. Tõenäoliselt aga saadi peatselt aru, et igas teeninduses kahte erinevat jahutusvedelikku hoida pole siiski kõige mõttekam.

Uute alumiiniumi- ja magneesiumisulamite kasutamisega oli VW arvates vaja parandada nende metallide oksüdeerumiskindlust. Keemiatööstusel oli aga valminud tehnoloogia, mis võimaldas pikendada silikaatide kestvust kombinatsioonis OAT manustega (SI-OAT). Nüüd asendati senine standard uuega - VW TL 774 G. Markeeringusse lisati numbrile veel üks pluss - G12++. Tooni muutust sellega seoses ei toimunud.

Vähendamaks jahutusvedelike kasutamisega seotud keskkonnaohtlikkust, hakati osaliselt kasutama toorainet taastuvatest energiaallikatest.

Hinnanguliselt vähendatakse sellega 11% ulatuses kasvuhoonegaaside teket. Seni kehtinud standard asendati selle muudatusega uue TL 774 J nõuetega. Kuna manuste poolest asendab see täielikult eelmist standardit, jäi selle jahutusvedeliku toon endiselt violetseks, kuid markeeringus võeti kasutusele järgmine number G13. Sellega seoses kaotas kehtivuse ka senine G12++ e. VW TL 774 G. Praeguseks ongi enamik autotootjad üle läinud 100% OAT või osalisele hübriid- (HOAT) või lobriid(nt Si-OAT) tehnoloogiale. Margipõhiseid arendusi hübriid- ja lobriidtehnoloogia arendamisel, nagu V.A.G., esineb teistelgi gruppidel (nt PSA, kus on samuti kasutusel lobriidtehnoloogia, kuid jahutusvedelik ei tohi sisaldada silikaate).

Polar jahutusvedelikud (Premium Longlife, Standard BS6580 ja Standard G-36) esindavad 100% OAT tehnoloogiat. Uus Polar G13 Premium Longlife aga lobriid Si-OAT tehnoloogiat (Lobriid-OAT-le on lisatud väikeses koguses mineraalset manust, antud juhul silikaati). Premium Longlife jahutusvedeliku patenteeritud manused tagavad sellele vähemalt 5aastase kasutusvälba ning see täidab paljusid riiklikke standardeid ja mitmete autotootjate uuemaid normatiive. Samuti OAT tehnoloogial, kuid vähem kestvate manustega on ka Polar Standard-klassi jahutusvedelikud. See on mõeldud asendama mineraalsete ja hübriid tehnoloogial valmistatud jahutusvedelikke, mille vahetusvälp on kuni kaks aastat. Polar G standard jahutusvedeliku valmistamisel aga on kasutatud glükoolide segu ning osaliselt taastuvate energiaallikate toorainet, mis omakorda võimaldab pakkuda veidi ökonoomsemat hinnataset. Sellepärast soovitame seda jahu-

tusvedelikku kasutada eelkõige vanemate sõidu- ja veomasinate jahutussüsteemides.

Si-OAT lobriid tehnoloogial valmistatud Polar G13 Premium Longlife jahutusvedelik on mõeldud eelkõige uuematele V.A.G grupi autodele, kus kasutatakse TL 774 J nõuetele vastavat jahutusvedelikku, kuid ka MB ja MAN uuematele veoautodele (MB 326.5; MAN 324 SI-OAT). Kuna see asendab VW TL 774 G nõudeid, siis on soovitav seda kasutada kõigis 2008 ja hilisemates V.A.G grupi autodes, kus on ette nähtud G12++ jahutusvedelik. Kuid kui on soovi, siis võib seda jahutusvedelikku kasutada ka vanemates VAG grupi sõidukite jahutussüsteemides.

On ka teistsugune lähenemine Järelturul aga toimuvad sageli veidi teistsugused arengud, kus hinnafaktor võib tõusta tehnilistest parameetritest ettepoole. See omakorda annab võimalused mitmesugusteks pseudoarendustele, kus vedelik vaid väliselt toote etiketil või sertifikaadil sarnaneb tegeliku tootega.

Kuna patenteeritud OAT tehnoloogia on võimaldanud pakkuda pikendatud kasutusvälpasid, siis paljud jahutusvedelike valmistajad kipuvad ka lühema vahetusvälbaga OAT või HOAT lisandeid kasutades oma tooteid kohe pikaealisteks nimetama (Spectrol G11 longlife, Mannol AG11 longterm jne).

Tarbijal aga puudub võimalus seda ise kontrollida, mistõttu on suur oht langeda kahtlase “turunduse” ohvriks.

Nagu V.A.G. näide ilmestab, ei muudeta jahutusvedeliku koostises tehtud muudatuste järgi ilmtingimata koheselt selle värvi. Lähtutakse põhimõttest, et kui uus nõue katab täielikult eelmise ja see on eelnevaga täielikult segatav, siis värvi vahetust pole mõttekas teha.

Järelturul on mitmed tootjad või turustajad (kes tellivad privat label e omamärgiga toodet) aga lähenenud värvidele hoopis teise nurga alt – pakkudes enamasti mõnda madalama kvaliteediklassiga, (enamasti vananenud tehnoloogial valmistatud) jahutusvedelikku lihtsalt erinevates (moodsates) värvitoonides, kasseerides tarbijalt selle eest suuremat raha. Selline värvidega “turundus” on võimalik, kuna tarbijal puuduvad teadmised standarditest, autotootjate tehnilistest nõuetest või eelpoolnimetatud arengutest. Samuti puuduvad tarbijal reaalsed võimalused ise hinnata toodete keemilist koostist ning tooteetiketil või müüja poolt esitatud info tõepärasust. Sellega on avatud roheline tee pettusteks ebaprofessionaalsetele tootjatele/ turustajatele.

Telko Estonia tegi selle aasta kevadel järjekordse uuringu Baltikumi turul toimuvast, et kontrollida laboris* meie turul müüdavate toodete kvaliteeti ja vastavust etiketil märgitule. Ajendiks oli klientide kahtlused nende jahutusvedelike vastavustes lubatud kvaliteedile. Laborisse sai saadetud 7 toodet, millest neli olid punase, kaks rohelise ja üks kollase värvusega. Kolme toodet müüdi kilodes, kuigi jahutussüsteemi mahu ühikuks on cm3 või liiter. Kuna jahutusvedeliku tihedus on vee omast suurem (�1,07…1,14), siis on sellises pakendis 7–14% vähem toodet kui liitrites müüvates pakendites.

Seega võimaldab müüjal 5 kg pakendiga müüa tegelikult vaid 4,4 l (kuna tihedus on suurem siis 4,4 l x 1,14 = 5 kg) ja näidata ostjale, kes seda vahet ei tea (pakendil tihedust ju pole näidatud), sedavõrra madalamat hinda. Ei kollane, ega ka ükski punastest jahutusvedelikest vastanud pikaealiste jahutusvedelike nõuetele, kuigi vastavalt etiketile kirjutatud infole ja toote värvusele viidates võiks see nii ju olla! Suure üllatusena kahes pikaealistena turustatavates toodetes manused peaaegu puudusid! Lisaks kasutati olematuid markeeringuid (G13+), ilma numbriteta autotootjate normatiive (VW, MB jt), üheaegselt omavahel vasturääkivad nõudeid (G11, G12, G30, G48 jt) ja palju muud eksitavat informatsiooni. Ka ei vasta kontsentraati kilodes müüjate segamisgraafikud tegelikkusele.

Nt. Kui ostja ei tea tihedust (tootjad üldjuhul seda ju pakendile ei märgi), ei oska ta ka valmistada õiget vesilahust. Kui meil on vaja valmistada 10 l 50% lahust, siis tõenäoliselt me valame 10 l nõusse 5 kg kontsentraati ja seejärel lisame sinna vett kuni saame 10 l. Kui nüüd arvestada asjaoluga, et pakendis oli tegelikult 4,4 l, siis saame me ju 44% vesilahuse.

Kokkuvõttes põrusid kõik kontrollitud tooted testides läbi, mis tähendab ja tarbijal on neid kasutades oht saada olulist kahju. Selliste toodete kasutamisega kahju saanud kliente on meie poole aga pöördunud piisavalt. Olnut olematuks me aga teha ei saa. Küll saame jagada oma teadmisi uute taoliste juhtumite ärahoidmiseks.

Soovitus: ärge kunagi tehke jahutusvedeliku valikut selle värvi järgi. Järgida autotootjate nõudeid ja soovitusi. Lugeda tähelepanelikult pakutavate jahutusvedelike markeeringuid. Tootja või müüja puhul hinnata nende usaldusväärsust ja vastutustundlikkust. Kirev pakend ja teiste pealt maha kirjutatud tootekirjeldused on vaid ostja peibutamiseks. *Chevron Technology Ghent (Chevron Global Lubricant Solutions) A Div. of S.A. Texaco Belgium N.V.

Värvide kasutamine jahutusvedelike markeerimiseks on tootjate eneste otsustada. Nii markeerivad ühed tootjad oma erinevate kvaliteediomadustega jahutusvedelikke selleks, et neil kergemini vahet teha, samas kui teised toodavad samade omadustega jahutusvedelikke lihtsalt erinevates toonides. Polar jahutusvedelike värvus sõltub selle omaduste eripärast, mistõttu pakuvad need jahutusvedelikud sõltuvat värvist erinevat kaitset. Vali oma sõidukile sobiv jahutusvedelik allolevast tabelist.

www.telko.com