Targu Talitaja nr 37

Aed:

NR 37

•

13. SEP TEMBER 2018

Köök:

Õuna- ja ploomivorm magusroaks

Seemned koduaia taimedelt

Käsitöö:

Maalehe nõuandelisa

2

aastat

Heegeldatud kott sibulatele

SHUTTERSTOCK

SEPTEMBER 1 2

9 6 7 8 3 4 5 16 13 14 15 10 11 12 23 20 21 22 17 18 19 30 27 28 29 24 25 26

Madisepäeval poevad ussid maasse Madisepäevi on rahvakalendris kaks. Sügisene madisepäev oli talvise vastand. Kui kevadisel madisepäeval arvati, et ussidele ja putukatele tuleb eluvaim sisse, siis sügisesel madisepäeval arvati, et tulekul on aeg, mil putukad ja ussid teevad talvepesa, suiguvad talveunne või lähevad maa sisse.

Sellest päevast kaovad ka sääsed ja kärbsed.

Sel päeval ei tohtinud tuld põletada ega vilja külvata.

Madisepäev on nimetatud püha Matteuse auks, kes oli enne kristlaseks hakkamist maksukoguja. Püha Matteus on ühtlasi ka pankurite, arveametnike ning maksu- ja tollitöötajate kaitsepühak.

Narva mnt 13, 10151 Tallinn targutalita@maaleht.ee reklaam 661 8040 Toimetus: Jana Rand 661 3375, Marju Reitsak 661 3374, Pille Hermann Kujundaja Heiki Maiberg Keeletoimetaja Ene Leivak Korrektor Merike Järvlepp Väljaandja Ekspress Meedia AS Trükk AS Printall Lehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2018 Ilmub koos Maalehega

Seemnete kogumist on kõige lihtsam alustada kaunviljadest.

KUIDAS VARUDA JA SÄILITADA SEEMNEID Selle asemel, et poest pakkide kaupa uusi seemneid osta, on soodsam neid kasvatatud taimedelt ise korjata.

Lisaks aitab seemnete korjamine säilitada geneetilist mitmekesisust ja hoida loodust.

Enne kui seemneid korjama hakata, on vaja aru saada, kuidas taimed viljastuvad ning paljunevad.

Vabalt tolmlevad taimed on sordiehtsad. Need liigid on isetolmlevad või risttolmlevad teiste sama liigi taimedega tuule või putukate abil. Vabalt tolmlevate taimede seemnetel on seega emataimega identsed omadused. Kui risttolmlemist teiste sortide või liikidega ei toimu, on neilt võimalik korjata seemneid, millest kasvavad taimed on geneetiliselt ja ka väliselt samade omadustega nagu vanemtaimed.

Taimede valimine Algajale sobivad seemnete kogumiseks kõige paremini vabalt tolmlevad üheaastased taimed, näiteks tomatid, herned, oad, paprikad ja lehtsalat. Nende seemneid on kerge koguda, ette valmistada ja säilitada.

N R 37

•

13. SEPT EMBER 2018

Et seemnete sordiomadusi puhtana hoida, istutage ühte kohta vaid üht sorti taimi. Kui kõrvuti kirsstomatitega on läinud kasvama ‘Roma’ tomatid, võivad risttolmlemise kaudu tekkida veidrad hübriidid. Kui teie aed asub naabrite aia lähedal, proovige risttolmlemise vältimiseks enda taimed naabri omadest võimalikult kaugele istutada.

Seemnete korjamine Seemnete varumiseks valige alati kõige tervemad ja tugevamad taimed. Seemnete korjamise aeg ja selle meetod on eri taimede puhul erinev.

• Tomatid Tomatiseemneid tuleb korjata siis, kui tomatid on küpsed. Lõigake tomatid pooleks ja kraapige seemned koos viljalihaga välja. Pange need klaaspurki, lisage veidike vett

Aed

595

Säilitage seemneid isetehtud ümbrikes, ärge unustage neid tähistada.

ja katke marliga. Asetage purk sooja kohta ja segage paar korda päevas.

Viljaliha hakkab fermenteeruma ning umbes viie päeva pärast langevad seemned purgi põhja. Valage vesi ära, korjake seemned välja ning loputage korralikult enne kuivama panemist.

• Paprikad Ka paprikad peavad olema enne seemnete korjamist täielikult valminud. Punased paprikad peaksid olema üleni punased, ilma roheliste laikudeta.

Seemnete korjamine on imelihtne – lihtsalt kraapige seemned viljaliha küljest lahti, loputage ja tupsutage kuivaks. Neid tasub kindluse mõttes ka mõnda aega soojas ja kuivas kohas kuivatada.

• Herned ja oad Korjake seemned (antud juhul kaunad) siis, kui need on pruunikaks tõmbunud. Tavaliselt juhtub see paar nädalat pärast seda, kui oleksite tarbimiseks mõeldud saagi koristanud. Kaunad on valmis, kui kuulete nende sees seemneid kõrise-

mas. Kuivatage kaunu kaks nädalat, enne kui neist seemned eemaldate.

• Lehtsalat Salatitaime seemneid saab korjata siis, kui taim on korralikult õitsenud. Lõigake õisikud paberkotti ja raputage ning mudige kotti käte vahel. Seejärel laotage koti sisu lauale ja eraldage seemned sodist. Pange seemned paariks päevaks kuivama.

• Kurgid Kuna kurgid on kõige maitsvamad siis, kui need pole veel täielikult valminud, peaksite laskma mõnel kurgil siiski enne seemnete korjamist üle kasvada. Need muutuvad siis kollaseks. Käituge kurgiseemnetega tomatiseemnete juures kirjeldatud viisil.

• Kabatšokid ja kõrvitsad Cucurbita perekonna liikmed, näiteks kabatšokk ja kõrvits, peavad samuti enne seemnete korjamist olema täielikult valminud. Nende koor peaks olema kõva.

Kui olete viljad koristanud, võite jätta need veel kolmeks nädalaks järelvalmima. Lõigake vili lahti ja N R 37

•

13. SEPT EMBER 2018

puhastage seemned viljalihast. Peske seemned sõelal ning jätke kuivama.

Kuivatamine ja säilitamine Seemned kipuvad majapidamispaberi külge kinni jääma, seetõttu on neid parem kuivatada keraamilistel või klaasnõudel. Kuivatage seemneid jahedas ja varjulises kohas, kus on võimalikult madal õhuniiskus.

Seemned on täielikult kuivanud, kui need on muutunud kõvaks. Saate seda katsetada üht seemet katsudes: kui see tundub sõrme all pehme ja elastne, peab veel veidike kuivama.

Hoiustage seemneid jahedas, pimedas ja kuivas kohas. Paberümbrikes säilivad seemned kaks kuni neli aastat, kuid õhukindlates külmkappi asetatud nõudes on need idanemisvõimelised ka kümne aasta pärast.

Lisage seemnete juurde kindlasti silt sordi nime ning korjamise kuupäevaga.

LIIS KONOVALOV

Aed

SHUTTERSTOCK

596

Kanadele meeldib tuha-liivasegus vihelda.

PUUTUHK ON AEDNIKULE ABIKS Puutuhk võib olla aias väga kasulik abiline. Seda peab siiski oskuslikult kasutama, et tuhast tõuseks kasu, mitte kahju.

Kõigepealt on oluline teada, et aias kasutamiseks ei sobi mitte igasugune tuhk, vaid tõesti ainult puhas puutuhk. Sellisel juhul ei tohiks samas küttekoldes põletada plasti ega mitte mingit olmeprügi, vaid ainult kvaliteetseid küttepuid ning õige pisut paberit.

Sellisel juhul pole vaja karta, et tuha sees oleks ebatervislikke aineid ja ühendeid, mis meie aeda edasi võivad kanduda ning kaudselt ka meie endi toidulauale jõuda.

Sobib mulla rikastamiseks Puutuhas on kaltsiumi, magneesiumi, fosforit, rauda, kaaliumi ja palju teisi ühendeid. Seetõttu on see just kui kodus vabalt saada olev väetis, mida võiks olla kahju mitte kasutada.

Lisage puutuhka julgelt aiamulda, välja arvatud juhul, kui soovite kasvatada happelist kasvukeskkon-

da armastavaid taimi nagu näiteks mustikad või rododendronid. Seda põhjusel, et puutuhk sobib edukalt asendama aialupja ja muudab seetõttu pinnase aluselisemaks.

Kui te pole kindel, milline on pinnase reaktsioon, kasutage aianduspoodides saadaolevaid pH-testreid.

Puutuhka sobib mõõdukas koguses ka kompostihunnikusse kaevata. Sellisel juhul aga peaks jälgima, et seda poleks seal kindlasti rohkem kui üks kümnendik kogu materjalist, vastasel juhul on kompost liiga aluseline. Hea on teada, et selline kompost sobib õitsvatele taimedele turgutuseks.

kõhtjalgsed üle ja neil pole enam võimalik aias kahju teha. Nii ei pea keskkonnale kahjulikke taimekaitsevahendeid ostmagi!

Aluselisemat pinnast armastavatele taimedele tasub puutuhka juurte ümber kobestada – see toimib kui õrn sügisväetis. Samuti tasub seda raputada enne vihma murule.

Marjapõõsaste ja viljapuude puhul tasub olla ettevaatlik ning tuhaga mitte liialdada, kuid korra aastas, just sügisel võib seda neile lisatoiduks pakkuda küll.

Hoiab teod ja nälkjad eemal

Üllatav on ka see, et aednik, kellel kanad tagahoovis ringi siblivad, saab neid puhta puutuhaga rõõmustada.

Selleks et kanad end peenardest eemal hoiaks, tehke neile spetsiaalne koht vihtlemiseks. See võiks olla tur-

Teod hoiab eemal see, kui nende tõrjeks hostade ja köögiviljade või salatitaimede ümber korralik tuhavall raputada. Sellisest vallist ei roni N R 37

•

13. SEPT EMBER 2018

Rõõmustab kanu

Aed

Korra aastas võib tuhka lisada ka maasikatele.

valine, pisut varjatum koht. Paigaldage sinna madala äärega piisavalt suur kast või raam, mille saab täita liiva ja puutuha seguga. Kanad kasutavad seda kohe palju meelsamini vihtlemiseks, mis on neile sotsiaalne tegevus.

Puutuhast on ka niipalju kasu, et see aitab hävitada ning ennetada paljusid kanadel elavaid parasiite ning hoiab sulestiku puhta.

Sulatab jääd Talv ei ole enam mägede taga. Kasutage tavalise kõnniteede ja treppide soolatamise asemel selleks hoopis puutuhka. Tulemus ei pruugi küll olla silmale nauditav, ent see töötab samamoodi. Tasub arvestada ka, et puutuha kasutamine soola asemel on palju keskkonnasõbralikum ning aitab loodust ja teie aeda tervena hoida.

MARJU REITSAK

Kasutage vaid kvaliteetset küttepuud.

N R 37

•

13. SEPT EMBER 2018

597

Köök

SHUTTERSTOCK

598

LILLKAPSAS SALATIKS JA AHJUROAKS Lillkapsas on tervisele kasulik nii keedetult kui lihtsalt värskena dipikastmesse pistetult. Seda ilusat kapsast on läbi aegade peetud raviomadustega taimeks.

Toorena on lillkapsas suurepärane C-vitamiini allikas. 100 grammist lillkapsast saab kätte kogu päeva C-vitamiini koguse. Lillkapsa kuumutamisel tuleb olla valvas, sest kapsa õisikud kipuvad kergesti lagu-

nema. Et kapsas säilitaks oma mõnusa kuju, tuleks see kuumtöötlemisel lisada roale alles viimases järjekorras.

Targu Talita

Lillkapsa-ahjuvorm • 1 keskmine lillkapsas • 1 väike suvikõrvits • 1 väike fenkol • 250 g kukeseeni või muid mahedaid seeni • soola Kastmeks • 5–6 tomatit • 50 g võid • 250 g sulatatud juustu • 2 dl koort • soola • hakitud tilli Murdke lillkapsas väiksemateks õisikuteks ning viilutage suvikõrvits. Lõigake fenkol eriti õhukesteks viiludeks.

Tükeldage seened. Kuumutage koostisained pannil kergelt läbi ning maitsestage soolaga.

Seejärel kallake kõik tükeldatud ja läbikuumutatud koostisained võiga määritud ahjuvormi.

Nüüd valmistage kaste.

Selleks lõigake tomatid väiksemateks kuubikuteks. Pange pannile või ning kuumutage selles tomatikuubikuid. Valage peale koor ning viimaseks segage juurde sulatatud juust.

Maitsestage kaste ning kallake ahjuvormi. Küpsetage ahjus 200 kraadi juures umbes 40 minutit.

N R 37

•

13. SEPT EMBER 2018

Marineeritud lillkapsatomatisalat • 1 lillkapsas • 5–6 tomatit • jääsalatit (lollo rosso salatit) • rukolat Marinaad • 1,5 dl õli • 0,5 dl veiniäädikat • soola, musta pipart • hakitud maitserohelist Segage marinaadi komponendid omavahel. Asetage suuremasse kaussi eraldatud lillkapsaõisikud ja viilutatud tomatid. Kallake need suurema osa marinaadiga üle. Laske vähemalt paar tundi jahedas maitsetel tõmmata. Seejärel rebige salatilehed tükkideks ning segage marinaadis lillkapsa ja tomativiiludega. Lõpuks kallake salatile viimane osa marinaadist ning serveerige.

Köök

599

VARASÜGISESTE PUUVILJADEGA SAIAVORM Saiavorm sobib hästi lõunasööki lõpetama, aga ka tee või kohvi kõrvale. Maitsvat vormirooga on lihtne valmistada ja külmkapis seisab see paar päeva. kem, võib katsetada ka kreekidega, kuid siis tuleb varuda pisut enam aega viljade puhastamiseks.

ASTRID LEPIK

Saiavorm ploomidega • 100 g tahket saia • 200 ml piima • 3 muna • 120 g suhkrut • 40 g võid • 2 sl jahu • näputäis soola • 50 g tumedat šokolaadi • 300 g ploome • võid vormi määrimiseks Tükeldage sai väikesteks kuubikuteks ja valage üle piimaga. Jätke umbes 10 minutiks seisma. Vispeldage munad ning lisage suhkur, sulatatud või, jahu, sool ja tükeldatud šokolaad. Segage läbi ja valage piima-saiasegu hulka. Segage ja lisage ploomid, millelt on kivid eemaldatud. Ploomid võib olenevalt suurusest kas poolitada või neljaks lõigata.

Segage kergelt läbi ja valage võiga määritud vormi.

Küpsetage 200 kraadi juures umbes 25 minutit. Serveerige soojalt või laske enne serveerimist jahtuda. Lisandiks võib juurde anda vanillikastet või jäätist.

ASTRID LEPIK

Sügise algus rõõmustab meid valmivate viljadega, mida on mõnus toitudesse lisada. Nii võib ka saiavormis asendada ploomid hoopiski õunte või pirnidega. Kel kannatust roh-

N R 37

•

13. SEPT EMBER 2018

Hüva nõu

TAAVI ALAS

600

Kurke saab kaunistada paprikast lõigatud kujunditega.

HEA TUJU HOIDISED

Suvel Slovakkias käies jäi sealsel turul silma hoidisepood, kus hoidisepurkidel olid naeratavad näod peas.

Kurgid, tomatid ja paprikad olid silmade ja naerusuuga, õunad, pirnid jm olid lõigatud erilisteks kujunditeks. Ükski purk polnud lihtsalt üleni rohekas või punakas, nagu oleme harjunud, igal pool olid mingid vigurid ja huvitava näo või kujuga köögiviljad.

Kõige tähtsam on muidugi hoidise hea maitse, aga kui peres on lapsed või on soov tavalisest värvikamaid hoidiseid teha, mida hea ka jõulude ajal kingituseks viia, võiks väikese meisterdamise ette võtta.

Kui sügisel või talvel on meel kurb, on meeldiv, kui hoidisepurk “naeratab” ja tuju heaks teeb.

Proovisime selliseid hoidisepurke ka kodus teha.

Kurgid Kurkide puhul otsustasime teha nii naerunägusid kui huvitavaid kujusid. Näod sai lõigatud väikese terava noaga, silmadeks kasutasime pipraterasid ja suuks ning käteks-jalga-

deks magusat väikest paprikat (sort ‘Artist’), mis näeb tšillikauna moodi välja.

Käte-jalgade ja nina tegemiseks torkasime kurgist läbi augu, millest tõmbasime peenikese paprikakauna läbi. Kurgile saab teha ka mütsi pähe, kasutades selleks natuke suuremat kurki, millelt on ots maha lõigatud ja seest tühjaks tehtud. Ilusama kuju saamiseks lõikasime kurgimütsi ääre sakiliseks.

Kurki saab muuta värvilisemaks, kui lõigata sellest kas noa või väikese piparkoogivormiga süda või ruut välja ning asendada see samasuguse tükiga värvilisest paprikast või suvikõrvitsast. Tuleb vaid jälgida, et marinaadi pannes ei kukuks need tükid ega silmad-suud küljest ära.

Paprikad Paprikatel saab ülemised otsad teha naerunägudeks, kust enne on vars ja seemned ära võetud ning paprika mingi köögiviljaseguga täidetud.

N R 37

•

13. SEPT EMBER 2018

Täidise peale võib lisada kaunistuseks pipardest silmad ja tšillikaunast punase naerusuu. Kui panna paprika purki horisontaalselt, otsaga (kus muidu oleks vars) vaataja poole, tekibki sellest naeratav nägu.

Suvikõrvits Värvilised suvikõrvitsad annavad palju võimalusi nägude ja kujude meisterdamiseks. Tegime kollaste naerunägudega suvikõrvitsatükid, mille juusteks panime tillivarred ja petersellilehed. Suuks kasutasime taas nii paprikat kui ka piprateri. Väga värvikas ja lõbus hoidis tuli.

Marinaad on tehtud tavalisel ja kõige lihtsamal viisil: umbes 1 liitri vee kohta panime 1,5 sl soola, 1,5 sl suhkrut ja 1,5 sl äädikat. Paprikaid oleme teinud ka kiireks söömiseks, sel juhul lisasime marinaadi ürte.

Muidu on hoidis nagu hoidis ikka, aga juba vaatamine teeb tuju heaks.

TAAVI ALAS

2

601

aastat

AEG HOIDISTADA PIHLAKAID Pihlakamarjadel on mõrkjas maitse ja kaunis värv ning neist saab väärt hoidiseid.

Juba kakskümmend aastat tagasi ilmunud Targu Talitas andis Toivo Niiberg nõu, kuidas oleks kõige otstarbekam neid marju säilitada.

SHUTTERSTOCK

Pihlakamarjades on 70% kuivaineid ja 3–8% suhkruid. Suhkruist enamik on fruktoos ja veerandi moodustab sorboos, orgaanilistest hapetest sisaldavad pihlakamarjad õun-, sidrun- ja merevaikhappeid.

Vähene sorbiinhappe sisaldus tagab ka pihlakahoidiste hea säilivuse ja pikendab veinivirde käärimisaega.

Marjades sisalduv parasorbiinhape põhjustab nende mõrkjust. Seda vähendab oluliselt öökülm, kuid enamasti on marjad selleks ajaks juba lindudel ära söödud.

Katsed on näidanud, et pihlakamarjades leiduv askorbiinhape ehk vitamiin C säilib suhteliselt hästi ka marjade kuumhoidistamisel. Harilik pihlakas kuulub nende ainete sisalduse tõttu väärtuslikemate marjade hulka, jäädes väärtuselt alla vaid kibuvitsamarjadele.

Pihlakas aitab vähendada vere kolesteroolisisaldust ja parandada toitainete omastatavust. Pihlakad soodustavad liigsete süsivesikute ja rasvade eemaldamist organismist, sidudes sooltes tekkinud jääkained ja tagades samal ajal soolestiku normaalse mikrofloora arengu.

Pihlakakeedis või kuivatatud marjadest valmistatud tee on hea köharavim.

Pihlaka vesihoidis Vesihoidise tegemiseks sobivad valminud, pisut külma saanud või veidi sügavkülmas hoitud pihlakad. Pange marjad 0,5-l pudelitesse ja valage peale keedetud jahutatud vesi, nii et see ulatub poole pudelikaelani. Kuumutage pudeleid veevannis aeglasel tulel, kuni pudelite sisu temperatuur on tõusnud 80 kraadini.

Sügavkülmikus säilitamiseks on magusamaitseline kultuurpihla-

lage peale keedetud jahutatud vesi, nii et see kataks purustatud massi. Siduge nõule peale linane riie ja laske seista kuni käärimistunnuste tekkimiseni. Seejärel pressige mahl välja.

Pressitud mahl valage keedunõusse, lisage iga mahlaliitri kohta 150–300 g suhkrut, segage, kuumutage kuni 85 kraadini ning valage kuumalt pudelitesse.

Sulgege pudelid kohe.

Marineeritud pihlakad kas võrdväärne sõstarde ja maasikatega. Sügavkülma panekuks peske marjad, nõrutage ja laotage paariks päevaks päikesepaistele tahenema. Seejärel pange marjad savinõusse ja vajutage puulusika või nuiaga lapikuks. Lisage umbes veerand kaaluosast suhkrut ja laske ööpäev seista. Seejärel suruge hoidis tihedalt plastkarpidesse või kilekottidesse ning asetage sügavkülma. Nii võib säilitada ka metspihlakat. Kasutades suhkru asemel mett, väheneb marjade mõrkjus.

Pihlakaid saab säilitada ka õunamahlas. Selleks valage pool liitrit õunamahla keedunõusse, lisage 200 g suhkrut ning keetke tasasel tulel mõni minut, kuni kogu suhkur on lahustunud. Lisage 1 kg tükeldatud õunu ja 1 kg vartest puhastatud pihlakamarju, olles enne need katki surunud. Kuumutage segu kuni keemiseni, kuid ärge keetke. Jahtunud segu tõstke plastkarpidesse ja asetage sügavkülma.

Külmpressitud pihlakamahl Biokeemiliselt väärtuslikuma mahla saamiseks peske pihlakakobarad ning purustage need õunaveskis.

Purustatud mass pange suurematesse puhastesse nõudesse ning vaN R 37

•

13. SEPT EMBER 2018

Valage puhastatud ja väiksemateks osadeks tehtud pihlakakobarad üle 10% kuuma keedusoola lahusega.

Hoidke mõni minut lahuses ja loputage seejärel jooksva külma vee all.

Asetage pihlakad tihedalt purkidesse ja valage peale kuum 70–80kraadine marinaad. Marinaadi jaoks võtke liitri vee kohta 40–50 g suhkrut, 10–15 tera nelki, 10 tera vürtsi, noaotsatäis kaneeli, 1 sl peenestatud sidrunmelissi või sidrunbasiiliku lehti, 2–2,5 sl 30% äädikat. Tõstke purgid 60–70kraadisesse veevanni. Pooleliitriseid purke kuumutage 80 kraadi juures 15 minutit ja liitriseid 20 minutit. Seejärel sulgege hoidis õhukindlalt.

Püreestatud pihlakakeedis Keedise valmistamiseks asetage puhastatud ja pestud pihlakamarjad vähese veega (0,5 cm poti põhjas) keema ning kuumutage tasasel tulel, kuni need püreestuvad. Vee asemel võib kasutada ka õuna-, ebaküdoonia-, alõtša- või valge sõstra mahla. Nüüd tampige pihlakad püreeks. Lisage püreele 1,2 kg suhkrut ning keetke tasasel tulel, kuni keedis on omandanud soovitava paksuse (20–30 min). Seejärel sulgege purgid õhukindlalt.

Targu Talita

Käsitöö

602

HEEGELDATUD KOTT SIBULATELE

Olgu saak rikkalik või kasin, tuleb see, mis maa annab, ka vastu võtta.

Kohe tuleks tarbida pisut viletsamad köögiviljad. Säilitamiseks valige ikka terved ja tugevad.

Kui sorteerimine tehtud, tuleb leida säilitamiseks mõeldud viljadele ka vääriline koht. Nii saidki sibulad endale heegeldatud märsi. See valmis ühe õhtuga, sest lõng oli jäme ning heegelnõela number 4.

Sibulakoti valmistamiseks heegeldage esmalt kinnissilmustega ümmargune põhi. Selle läbimõõt võib olla kuni 10 cm, liiga suurt kotti on keeruline riputada ning see venib ka tugevasti välja. Siis alustage kõrgusesse heegeldamist. Seda võib teha ühekordsete sammastega, veelgi kiiremini saab edasi, kui kasutate aassilmustest tehtud kaarekesi. Kõrguseks piisab 20–30 cm, viimasena heegeldage kotile ka sang.

PILLE HERMANN

PILLE HERMANN

Vaatamata kuumale ja kuivale suvele, on aiapidajatel praegu aias toimetamist piisavalt. Nüüd on käes aeg saaki korjata ja see tallele panna. Suurepäraselt sobib sibulate säilitamiseks heegeldatud märss.

Koti heegeldamist alustage ümmargusest põhjast.

Valgele kotile on kaunistuseks seotud värviline pael.

N R 37

•

Kui soovite koti nagisse riputada, tehke sellele ka sang.

13. SEPT EMBER 2018

603

PILLE HERMANN

Käsitöö

Väiksemasse raami paigutage peenemustrilised kangad.

Suured lilled jäävad kaunid suuremas raamis.

LIHTSAD KANGAST SEINAPILDID

Vahel tahaks ruumis teha väikesi muutusi, et seda veidi värskendada. Üks võimalus on näiteks paigutada seinale uutmoodi, ruumiga harmoneeruvad pildid.

Köögiseinale riputatud seinapildid, mida hommikul kohvi joomise ajal silmitsed, tekitavad uutmoodi meeleolu. Uue pilgupüüdja saab üsna kiiresti ning väheste vahenditega valmis teha. Edasi võib juba rahulikumalt läbi mõelda, mida veel ruumi värskendamiseks annab ette võtta.

Lihtsad seinapildid on tehtud kenadest kangastest ning vanadest pildiraamidest. Kui selliseid raame kodus tagavaraks ei ole, siis eri kuju ning mõõtudega raame leiab teise ringi poodidest.

Kui teil pole kommet kangaid koju varuks osta, võib piltide tegemisel kasutada ka pluuse, seelikuid, pükse, mis on oma aja ära elanud, kuid nende muster ning värv armsaks saanud.

Pildi tegemiseks asetage raam kangale ning lõigake vajaliku kuju ning suurusega tükk välja, jättes ka piisavalt varu raami sisse paigutamiseks.

Seejärel pange see raami, tõmmake pingule, nii et ei jääks volte ning asetage seinale.

Kui naela ei raatsi seina lüüa, võib valmis pildi asetada ka aknalauale, nii saab veelgi lihtsamalt.

PILLE HERMANN

Valige välja kangad ning raamid.

N R 37

•

13. SEPT EMBER 2018

Käsitöö

VILLU BAUMANN

604

Ajakirjadest välja lõigatud pildid tuleb hoolikalt vineerile kleepida ja seejärel välja saagida.

UHKED AUTOD LASTETUBA KAUNISTAMAS Poiste toale saab erksust ja värvi lihtsalt juurde anda autode, tsiklite või laevade vineerist välja saetud kujutistega.

Värvilisi läikpilte leidub paljudel reklaamlehtedel või ajakirjades. Loomulikult võib meelepärased pildid ka ise pildistada ja välja printida.

Väljalõigatud pildid kleepige vineerile, kasutades selleks PVA-liimi. Kandke see ühtlaselt õhukese kihina vineerile. Asetage pilt keskkohaga liimile ja siluge pehme lapiga äärte suunas nii, et alla ei jääks õhumulle ega tekiks kortse.

Seejärel saagige vineerisaega täpselt mööda kontuuri kujutis välja. Tööõpetuse tunnis või huviringis on õpilastel kindlasti kasutada elektriline vibrosaag, mis kergendab tööd ja tagab parema tulemuse.

Kujutise servad viimistlege kergelt peene lihvpaberiga. Autod saab püsti seada puitliistu või laua sisse saetud soontesse. Riiuliniši sisse võib kujundada ka mingi tausta ja niiviisi saab valmistada kas või terve tänavapildi.

VILLU BAUMANN N R 37

•

Auto kujutis on püsti pandud laua sees olevasse soonde.

13. SEPT EMBER 2018

Käsitöö

605

ASTRID LEPIK

KELMIKAS VÕTMEHOIDJA Sügis toob endaga kaasa rohkem kohustusi ning liikumist – kes tööle, kes kooli tagasi. Selleks et kõik õigel ajal õiges kohas oleksid ning ka koju saaksid, ei tohi kunagi võtmeid maha unustada.

Kui asju palju, kipuvad nii mõnedki neist kaduma minema. Eriti saatuslikuks võib võtmele saada see, kui tal on vaid väike paelake, selline võti libiseb kergesti taskust välja. Et seda vältida, on kaval võtmele ka hoidja teha. Mida erksamates toonides ning suurem, seda paremini leiab võtme üles.

Mõnikord polegi kasulik kõiki võtmeid ühes kimbus hoida, aga selleks, et kott liiga raskeks ei läheks, võib võtmehoidja meisterdada kangast.

Naerunäoga nukupreili on tehtud õhemast trikotaažkan-

gast. Selle valmistamiseks lõigake ring, täitke see villaga ning krookige tugevasti kokku. Seejärel kinnitage pael, mille järgi saate võtme ajada ning alles siis katke kroogitud koht juustega.

Need on sel korral kärtsroosad, just selleks, et võtmehoidja kenasti välja paistaks.

Lõigake esmalt valmis piisava pikkusega juuksed, asetage pealaele ning lahu kohalt õmmelge niidiga pea külge. Tikkige või joonistage talle nägu.

Kui võtmehoidjat tarvis pole, võib sellise nukupea kinnita-

N R 37

•

13. SEPT EMBER 2018

da kepikese otsa ja meisterdada nukud, millega saab kodus teatrit teha. Siis tuleks krookimise koht jätta allapoole, sinna, kus on kael. Ärge tõmmake krookekohta enne kinni, kui olete väikse pulgakese ka paika pannud.

Soovi korral võib selle kinnitamiseks kasutada ka kuumaliimipüstolit. Kaela ümber siduda lips või õmmelda pisikesed pärlikesed.

PILLE HERMANN

Hüva nõu

SHUTTERSTOCK

606

MUGAV JA EFEKTIIVNE ELEKTERKÜTE Peagi on käes kütteperiood ja tuleb hakata mõtlema, kuidas toa kõige efektiivsemalt soojaks saaks.

Õliradiaator säilitab soojust mõnda aega pärast väljalülitamist.

Elektriga kütmine on väga suure, kuni 98% küündiva kasuteguriga soojasaamise viis – kõik, mille eest maksame, tuleb soojuse näol ka tuppa. Samas maksta tuleb üsna tublisti, ükskõik kui nutikaks süsteem tehtud on.

Efektiivsusest rääkides annab just elektriradiaatori ehk küttekonvektoriga kütmine parima efekti, sest kui põrandaküttes tekib ikkagi teatud soojakadu, siis elektriradiaatorist lähtuv soojus jääb kõik tuppa. Ka keskkütteradiaatori soojus jääb tuppa, aga seda kaob üksjagu torudes.

Meie artikli eesmärk on elektriradiaatoriga kütmise nüansse kirjeldada, mitte seda maha materdada, sestap hinnast siinkohal rohkem juttu ei tee, aga loomulikult tuleb sellist küttemoodust planeerides hinna ja sellest tulenevate püsikuludega arvestada.

Suurepärane kasutegur Võib enam-vähem kindlalt väita, et elektriradiaatorite kaudu toasooja saamine on kütmise kõige paindlikum variant, sest elekterkütet annab

kombineerida näiteks ahju või kaminaga. Paindlikkus seisneb ka selles, et kui kaugküttevõrku ühendatud keskkütteradiaatorisse tuleb soojust just nii palju ja just sel ajal, nagu korteriühistus on otsustatud, siis elektriradiaatoreid saab omanik ise alati reguleerida.

Väga oluline on, et kütteseade oleks turvaline, töökindel ja sobiks ruumide sisekujundusega.

Elektriradiaatoriga kütmise tulemuslikkus sõltub pigem sellest, kui hästi maja on soojustatud. Elektriradiaatorite ostuhind on suhteliselt väike, 250vatiste radiaatorite poehind algab 30–40 eurost ning neid on lihtne paigaldada.

Kaht liiki radiaatoreid Tavalised laiatarbesse toodetavad elektriradiaatorid jagunevad kahte liiki – mehaanilise ja elektroonilise termostaadiga varustatud radiaatorid. Mehaanilise, releekontaktidega termostaadi iseärasuseks on klõpsumine, kui temperatuur alla seadistatud piiri langeb ja radiaator tööle N R 37

•

13. SEPT EMBER 2018

rakendub. Sellise termostaadiga radiaatoreid pole ehk mõtet panna näiteks magamistubadesse, sest pidev klõpsumine võib hakata magamist segama.

Samas loetakse mehaanilise termostaadiga radiaatoreid töökindlamaks, näiteks toitepinge järskude kõikumiste puhul. Ka nende hind on kolmandiku võrra madalam elektroonilise termostaadiga radiaatorite hinnast.

Temperatuuri määramine on mõlemal üsna täpne. Kui elektroonilised radiaatorid võimaldavad temperatuuri paika sättida 0,1-kraadise täpsusega, siis mehaanilistel on see 0,5 kraadi.

Oluline peakaitse võimsus Elekterkütte seadistamisel on vaja enne uurida, kui suur on tarbimiskoha peakaitse võimsus. Kui mõnes suvilapiirkonnas soovitakse kohandada suvila aastaringseks elamiseks ja kütta maja elektriradiaatoritega, siis ei pruugi elektrivõimsusest jätkuda.

Hüva nõu

607

Tasub teada

Tänapäevased elektriradiaatorid on tagasihoidliku väljanägemisega, sulandudes nähtamatutena interjööri. Samas on tegu tõhusa küttevahendiga.

Näiteks 16amprise peakaitsme puhul võtab ainuüksi üks kahekilovatine radiaator 10 amprit ära. Kui soovitakse kasutada ka veekeetjat, triikrauda, kohvimasinat või pesu pesta, siis 16 amprist jääb väheks ja majapidamise kaitsmed ütlevad üles. Lahendus on võrguettevõtjalt ampreid juurde osta või langetada valik mõne teise küttesüsteemi kasuks.

Ka elektriga küttes võib säästa Elekterkütet taiplikult kasutades võib energiat ka oluliselt kokku hoida. Öeldakse, et kütet ühe kraadi võrra maha keerates õnnestub säästa 5% energiakulust. Seda võib teha käsitsi, näiteks hommikul tööle minnes kütet väiksemaks keerates ja koju naastes uuesti temperatuuri tõstes.

Kui aga elektrikilbis on olemas digikell ja selle juhe on veetud elektripistikutesse, saab selle kella kaudu programmeerida ka radiaatorite tööd. Nii võib reostaati keeramata seadistada radiaatoreid, et need teatud kellaajal vähem kütaksid.

Eraldi reeglid kehtivad elektriradiaatorite paigaldamisele niisketesse ruumidesse, nendes peab jälgima IP-kaitseastet. Üldiselt pole kütmise juures vahet, kas tegu on puit- või kiviseintega või hoopis savikrohviga siseviimistletud majaga, pigem sõltub kütmise efektiivsus maja soojustusest.

Kvaliteetne küte käib käsikäes kvaliteetse ventilatsiooniga. Üldlevinud on arvamus, et elektriradiaatoriga kütmine kuivatab õhku ja tekitab umbsed siseruumid. Probleem oli aktuaalne 1990. aastatel, kui paigaldati plastist pakettaknaid, elektriradiaatorite küttekehad aga põhinesid traatidel, mis soojenedes hõõguma hakkasid ja sel moel ruume kütsid.

Tänapäevased elektriradiaatorid on varustatud võimalikult suure pinnaga galvaniseeritud terasest küttekehaga, radiaatori tööpõhimõte seisneb selles, et täisvõimsusel töötades ei ületa selle välispinna temperatuur 60 kraadi. Seega radiaatori korpust käega puutudes see otseselt ei kõrveta.

Radiaatorite avad on sätitud nõnda, et tolm ei satu selle sisemusse.

Vastavalt ruumi suurusele Radiaatoreid võiks ruumis olla sama palju kui aknaid. Soojuse leviku ühtlustamiseks on mõttekas tuppa ühe 2000vatise radiaatori asemel paigaldada pigem kaks 1000vatist või kolm 750vatist radiaatorit. Energiatarve sellest oluliselt ei suurene.

Elektriradiaatorite juures on kõige sagedamini rikki minev seade terN R 37

•

13. SEPT EMBER 2018

• 80 ruutmeetrit kütab ära 2000 W võimsusega elektriradiaator (või kaks 1000 W võimsusega radiaatorit), kui see on paigaldatud tihedate akende-uste ja hea soojusisolatsiooniga ruumi.

• Kui ruum on hõre ja soojakaod suured, väheneb säärase radiaatori köetav pind umbes neljandiku võrra.

• Radiaatorite reguleerimisvahemik on 6–30 kraadi.

• Kui radiaator on varustatud pistikuga, võib seda igaüks ise paika seada. Kui soovitakse seade ühendada digitaalse kellaga, peab seda tegema elektrik.

• Jalgadel seisvat teisaldatavat radiaatorit ei tohi kasutada niisketes ruumides.

• Tänapäevased elektriradiaatorid ei vaja üldjuhul maandust, kuna neil on nn topeltisolatsioon.

Allikas: AS Ensto Ensek

mostaat ja sellisel juhul tasub üldjuhul seade välja vahetada.

Termostaat põleb ruttu läbi juhul, kui suurde ruumi on paigaldatud liialt väikese võimsusega radiaator. Et ruumis minimaalset temperatuuri hoida, tuleb kütteelement valida ikkagi sellele suurusele vastav.

Eluruumide pidevaks kütmiseks ei soovita spetsialistid kasutada soojapuhureid, mis keerutavad tolmu üles ja kuivatavad juba tõesti väga intensiivselt õhku. Puhur võib olla hea abimees ajutiseks soojasaamiseks näiteks külmal ajal korraks suvilas käies, aga ei sobi pidevaks ruumide kütmiseks.

Mis puutub õliradiaatorisse, siis on seegi päris tõhus kütmisvahend, ainult selle ülessoojenemine võtab tavalisest elektriradiaatorist natuke kauem aega. Samas, kuumaks köetud õli salvestab rohkem soojust, mis kestab pärast väljalülitamist kauem. Õliradiaatori elektri omatarve on tavalisest suurem, seda just selle sisemuses peituva õlikoguse ülessoojendamise arvelt.

AIN ALVELA