Teadmistega vähi vastu (2017)

VÄLJAANDE KOOSTAS AS EKSPRESS MEEDIA

OKTOOBER 2017

Täname kõiki toetajaid selle hoolivuse ja panuse eest!

MAGNEESIUM

Tervis on inimese kalleim vara. Hoolitsegem selle eest targalt ja hästi! Teadmistega Vähi Vastu pöörab tähelepanu sellele, kuidas seda rasket haigust ennetada ja vara avastada ning mida saame ise enda jaoks ära teha.

Leht on teoks saanud tänu tublidele ja missioonitundega ettevõtetele, kellele kõnealune teema korda läheb ja kes on valmis toetama tähtsa info jõudmist väga paljude inimesteni.

2 T E A D M I S T E G A

VÄHI VA S T U

OKTOOBER 2017 MADIS VELTMAN

“Munasarjavähk on salakaval haigus,” tõdeb Ida-Tallinna keskhaigla onkoloogiakeskuse juhataja Kristiina Ojamaa.

Haigus ei anna endast varases staadiumis mingite eriliste sümptomitega märku ja seetõttu tuleb tihtipeale ilmsiks alles siis, kui kasvaja on juba suur.

Vaevused, mis sellele viitavad, ja naise lõpuks ka arstile viivad, on nimetatud juhul tavaliselt suureks paisunud kõht, hingamisraskused ja suurenenud tung pissida.

Munasarjavähk on salakaval ka sel põhjusel, et kipub tagasi tulema. Iseäranis siis, kui haigus ilmnes hilistes staadiumites. Ka uuesti hiilib haigus ligi erilisi vaevusi tekitamata.

Haiguse hiline ilmsiks tulek ja taasteke on ka põhjus, miks naistel esinevatest vähkidest on munasarjavähki suremus esikohal, ehkki esinemissageduselt nn naistevähkide seas asub neljandal kohal keskmiselt 170 esmasjuhuga aastas. Kõige sagedamini paikneb kasvaja rinnanäärmes, seejärel emakakaelal ja emakas.

Dr Ojamaa tõdeb, et maailmas munasarjavähki haigestumine tasapisi langeb – seda seostatakse antibeebipillide kasutamisega, ja mida kauem pille võetud on, seda suurema efekti see annab ning mõju kestab ka nende võtmise lõpetamisel.

Ka Eestis peaks pillivõtt oma mõju peagi näitama hakkama – Eesti naised tarvitavad pille rohkem alates 1990ndatest ja ka praegu kasutavad naised soovimatu raseduse ära hoidmiseks sageli just seda meetodit. Siiski pole veel märki, et munasarjavähk ka Eestis langustendentsi näitaks.

Munasarjavähki haigestunu keskmine vanus on 63 ehk iga, mil menopaus käes.

Ja suureks paisuvat kõhtu peavadki naised sageli üleminekueaga kaasnevaks paratamatuseks ega oska selles midagi ebaloomulikku näha.

Haigestunute seas on ka nooremaid naisi. Seda, et munasarjavähki haigestumus noorte inimeste seas tõusma oleks hakanud, otseselt öelda ei saa.

Uuring näitab aga seda, et kuna Eestis on vanemas eas inimesi palju ja noori

Ida-Tallinna keskhaigla onkoloogiakeskuse juhataja Kristiina Ojamaa.

Tema selja tagant paistab haigla labo­ ratooriumapteek, kus igale vähi­haigele segatakse kokku indi­ viduaalne ravim.

Munasarjavähk tuleb sageli ilmsiks hilises staadiumis vähe ning arvestades noorte suhtelist vähest koguarvu, on noori haigestunuid siiski küllalt palju.

Individuaalne ravi “Munasarjavähk on hästi erineva iseloomuga – nii oma käitumises kui ka tekkepõhjustelt, kuigi viimastest me palju ei tea,” tõdeb dr Ojamaa. 70% munasarjavähkidest on seroossed (kasvaja koe vorm) vähid.

Sageli tulevad need ilmsiks hilises staadiumis eelmainitud kaebustega. Varasemas staadiumis seroosne munasarjavähk avastatakse enamasti günekoloogilisel läbivaatusel. “Näiteks esineb patsiendil tsüst, mis ei vasta healoomulise moodustise kriteeriumitele ja selgub, et tegemist on I staadiumis munasarjavähiga,” märgib doktor.

I staadiumis munasarjavähi raviks piisab enamasti üksnes lõikusest, see sõltub muidugi ka haiguse olemusest.

Nii nagu vähiravi üldse, nii on ka munasarjavähi ravi muutunud optimaalsemaks ja personaliseeritumaks.

“Iga raviviis on oluline parima tulemuse saavutamisel. Järjest enam kasutust leidev kasvajate molekulaarne profileerimine aitab leida ravi ka varemalt keemiaravile resistentsetele kasvajatele,” selgitab dr Ojamaa. Ravi ei alustata enne, kui on selge, kust kasvaja on alguse saanud ja mis tüüpi see on.

Kunagi ei määra ravi vaid üks arst.

“Enne ravi alustamist tuleb kokku multidistsiplinaarne konsiilium, kes arutab läbi, milline ravi oleks patsiendile kõige parem ning see tagab, et läbi saavad arutatud kõik ravivõimalused, mis patsiendile teha saab,” tõdeb ta.

Konsiiliumisse kuuluvad kirurg, onkoloog, patoloog, radioloog… Vähid on erinevad ja ühtki vähki ei ravita ühtmoodi, toonitab doktor, et iga haige saab just tema kasvaja olemusest lähtuvalt võimalikult mõjusat ravi.

Kui I staadiumi munasarjavähi puhul võib piisata ka ainult lõikusest, siis II– IV staadiumi puhul rakendatakse kindlasti ka keemiaravi. See on vajalik, sest kasva-

E M A K A K A E L AVÄ H I S Õ E L U U R I N G nnEestis kutsutakse emakakaelavähi ennetavale uurin­ gule naised vanuses 30–55 iga viie aasta järel. nnKui oled sündinud aastal 1962, 1967, 1972, 1977, 1982 või 1987, tule ja osale 2017. aasta jooksul ema­ kakaelavähi sõeluuringus. nnKõigi ravikindlustatud naiste uuringu eest tasub haigekassa.

ja asub ju kõhuõõnes ja n-ö külvab vähirakke kõhtu – need on vaja haiguse peatamiseks või pidurdamiseks hävitada. Üldiselt on see keemiaravi, mis munasarjavähi puhul määratakse, küllalt hästi talutav,” räägib dr Ojamaa, et ravi kõrvaltoimed ei ole tänapäeval nii hullud, kui kardetakse.

Enamasti tehakse keemia­ ravi ambulatoorselt, see tähendab, et haiglasse jääda ei ole tarvis. Haiglas viiakse kemoteraapia läbi siis, kui kasvaja on väga suur ja seda tuleb enne lõikust vähendada.

Doktor nendib, et ka munasarjavähi lõikusest taastuvad naised üldjuhul hästi ja seda ei elata emotsionaalselt nii raskelt üle kui rinna eemaldamist.

Teatud puhkudel võib lõikusele ja kemoteraapiale lisanduda ka bioloogiline ravi.

Selleks peab olema aga väga täpne näidustus. “Bioloogiline ravi blokeerib kasvajas kindla molekuli, aga kui haigel seda ei ole, pole mõtet bioloogilist ravi teha,” selgitab doktor ja lisab, et seda kõike saadakse teada kasvaja laboratoorsel uuringul.

Pärilikkus mängib rolli Üks viimase aja teadmine, mis seroossete munasarjavähkide kohta käib, ütleb, et palju mängib selle vähi tekkes ja ka ravis rolli pärilik foon. Uuringul on selgu-

nud, et 14% uutest haigestumistest on pärilikud ehk perekonnas (NB! Ühes liinis!) on esinenud esimese või teise ringi sugulas(t)el munasarja-, rinna- või soolevähk.

Pärilik eelsoodumus on põhjustatud mutatsioonidest peamiselt geenides BRCA1 ja BRCA2 (Breast Cancer Susceptibility Gene 1 ja 2). Mutatsioonikandjal on risk haigestuda eluea jooksul rinnavähki ligikaudu 60–80% ja munasarjavähki 20–40%. Vanem, kellel on muteerunud geen, võib edasi anda oma järglastele kas normaalse geeni koopia või muteerunud geeni koopia.

Järglasele pärandub muteerunud geeni koopia 50% tõenäosusega.

Teadmine vigastest BRCA geenidest on tarvilik nii haiguse ravi planeerimisel ja kulu prognoosil kui ka vähi ennetamisel. Näiteks on dr Ojamaa sõnul vigase BRCA geeniga haigetele tulemas järjest rohkem bioloogilisi ravimeid, mis hoiavad ära munasarjavähi taasteket.

Doktor märgib, et munasarjavähis on BRCA geenmutatsiooni testimine Eestis praegusel ajal igapäevapraktika – teste tehakse Tartu ülikooli kliinikumi geneetikakeskuses. Mullu näiteks testiti geneetikakeskuses 114 rinnavähi, 65 munasarjavähi ja seitset rinna- ja muna­ sarja­vähi patsienti ning 58 patsiendil ehk 17%-l leiti BRCA mutatsioon.

Kuid kindlasti ei pea endal vigase geeni olemasolu kahtlustama kaugeltki mitte iga inimene, kelle suguvõsas on eelnimetatud vähke esinenud.

Pärilikku vähki võib peamiselt kahtlustada siis, kui inimesel või tema lähisugulasel on kasvaja diagnoositud nooremana kui 50-aastaselt; diagnoositud on harva esinev kasvaja, nagu mõlemapoolne kasvaja, mitmekoldeline kasvaja või rinnavähk meestel; diagnoositud on kasvaja organites samal või erineval ajal või kui kasvaja on diagnoositud mitmel perekonnaliikmel. Kindlasti eelneb testimisele konsultatsioon, kus selgitatakse välja, kas geenitest osutub üldse vajalikuks.

Dr Ojamaa märgib, et geeniteste just profülaktilisel eesmärgil tehakse ka Eestis üha sagedamini ning juba on tehtud ka vähki ennetavaid lõikusi sarnaselt Angelina Jolie’ga, kes lasi vähihaiguse kartuses eemaldada mõlemad rinnad, munasarjad ja munajuhad. Muidugi on see otsus väga isiklik ja rangelt igaühe enda otsustada.

Lisaks pärilikkusele on suurem risk munasarjavähki haigestuda naistel, kes ei ole sünnitanud ega rasedad olnud või on sünnitanud oma esimese lapse pärast 35. eluaastat.

KRISTIINA VIIRON

T E A D M I S T E G A

OKTOOBER 2017

VÄHI VA S T U

Haigust ennetada on igal juhul lihtsam

SHUTTERSTOCK

Sõeluuring on jämesoolevähi ennetamisel määrava tähtsusega – nii saab haigusest hoiduda või sellele vara jälile jõuda.

Vanus ja soolevähk? Risk haigestuda kasvajasse tõu-

seb vananedes, kuid soolevähi puhul on see seos eriti tugev. Enamasti haigestutakse vanuses üle 50 eluaasta.

Haigestumine Eestis? Praeguse statistika põhjal haigestub Eestis näiteks jämesoolevähki igal aastal 800–900 inimest. Põhiprobleem soole­

J Ä M E S O O L E VÄ H I S Õ E L U U R I N G 1. Kutse saab sihtrühma kuuluv inimene rahvastiku­ registris olevale postiaadressile.

2. Esimene kontakt on perearstikeskus – sealt saab peit­ vere analüüsi tegemiseks testi, kasutusjuhendi ja ümbriku analüüsi saatmiseks. Test tehakse kodus ja saadetakse seejärel laborisse. Analüüsi saatmisega lisaku­ lutusi ei kaasne.

3. Kui testi tulemused on korras, saadetakse vastav teade.

Uus kutse sõeluuringus osalemiseks saadetakse kahe aasta pärast.

4. Kui laboris leitakse analüüsist peitverd, on vajalik eda­ sine uuring. Selle kohta saadetakse koju teavitus ja kogu info edasise kohta.

5. Patsientidele, kelle tulemus peitverele väljaheitest on positiivne, pakutakse endoskoopilist uuringut.

NB! Muu maailma kogemus näitab, et positiivseid vastu­ seid tuleb 5–6%. Enamik neist pole seotud pahaloomulise kasvajaga – sageli on põhjus polüübid.

Allikas: PERH

vähi haigete ravis on kasvaja avastamine staadiumis, kus see on kaugele arenenud.

Kuigi ravitulemused paranevad viimastel aastatel, eeldab elumuse paranemine murrangut diagnostikas ehk varajast avastamist. Prognoos paraneb, kui vähk leitakse võimalikult varajases staadiumis, kus see piirneb sooleseina pindmiste kihtidega ega ole levinud kaugemale algkoldest.

Sellel juhul on ravi edukas üle 95 protsendi juhtudest.

Miks on raske varakult avastada? Soolevähk on salakaval. Tavaliselt ei tunta midagi enne, kui kasvaja on haaranud kogu soolevalendiku ja põhjustab soolesulguse.

Osa inimestest tulebki arsti juurde nõrkuse, sooletegevuse häirete või kehvveresusega, kuid siis on vähk tavaliselt kaugele arenenud.

Nii on jämesoolevähk aeglase ja astmelise tekkeprotsessiga ning algfaasis tekkivate healoomuliste kasvajate varane avastamine võimaldabki vähi tekke ära hoi-

3

OSALE KINDLASTI nn2017. aastal on jäme­ soolevähi sõeluuringu sihtrühmaks 1955., 1956., ja 1957. aastal sündinud ravikindlusta­ tud mehed ja naised. nnSõeluuringus osa­ levad 60–69aastased ravikindlustustatud mehed ja naised iga kahe aasta tagant.

vähki või polüüpe, lisandub vanusest tingitud riskile perekondlik risk.

Tervema ja elurõõmsama vanaduspõlve huvides on mõistlik oma tervist regulaarselt kontrollida.

da. Haigusele tuleb jaole saada enne, kui tekivad sümptomid. Sellel põhineb ka varajase avastamise strateegia ehk jämesoolevähi sõeluuring.

Kui vanust on üle 60 või 70?

Toimib sama skeem. Tuleb pöörduda perearstile. Risk haigestuda kasvab vanusega veelgi.

Kui on soov lasta end kontrollida? Kui vanuse tõttu kuulutakse riskigruppi, on loomulik, et inimene pöördub perearsti poole.

Pärilik või geneetilise taustaga? Geneetiline seos näiteks jämesoolevähki haigestumisel on umbes 20 protsendil juhtudest, aga 75 protsendi puhul on vähirisk tõusnud mõne tervisekäitumise riski tõttu. Kui lähisugulased on põdenud soole-

Kui kaebuste üle ei kurdeta?

Vanus määrab siiski, millal on vaja perearstile pöörduda.

On võimalused soolevähi avastamiseks head? Võimalused on Eestis väga head, sugugi mitte kehvemad kui mujal maailmas. Iseasi on, kuidas patsienti tervist ohustavast soolevähist teavitatakse ja milline on tema soov ennast uurida lasta.

Elanikkonna teadlikkust soolevähi riskidest tuleb pidevalt tõsta ja siin on suur töö veel ees. Soolevähi teemat tuleb kindlasti käsitleda kui rahvatervise prioriteeti.

Eesti vähiliit

Oktoober on Maalehe sünnipäevakuu! va e ä p i n n e 30. sü llimus h e l a a M hete e l n o l puhu

S U U K € VAID 3

!

Juba 30 aastat koos oma lugejatega!

Tellimine: maaleht.ee/sünnipäev või tel 680 4444, klienditugi@ekspressmeedia.ee

* Hind kehtib ainult püsimakse sõlmimisel ja esimesel kuul!

4 T E A D M I S T E G A

VÄHI VA S T U

OKTOOBER 2017

Eesnäärmevähk ohustab igas vanuses mehi SHUTTERSTOCK

Igal viiendal mehel diagnoositakse elu jooksul eesnäärmevähk. Eestis sureb sellesse haigusesse ligi 500 meest aastas.

vähk, soovitatakse PSA-testi teha alates 40. eluaastast, teistel alates 50. eluaastast.

Eesnääret kontrollib esmalt perearst, kes vähi kahtlusel (kõrgenenud PSA) patsiendi uroloogi vastuvõtule suunab.

“Väga oluline on teada, et varases arengustaadiumis ei põhjusta eesnäärmevähk enamasti mingeid vaevuseid.

Sagedamini võivad aga tekkida urineerimishäired. Mõnikord ka veri spermas või uriinis. Kuigi – samasuguseid kaebuseid võib põhjustada ka eesnäärme healoomuline suurenemine ja prostatiit,” selgitab meestearst Margus Punab.

Algfaasis edukalt ravitav

Pane tähele vaevuseid Organism on tark ja annab probleemidest valuaistingutega märku. Kaugelearenenud eesnäärmevähi tunnusteks võivad olla siiretest tingi-

PSA-testi ei kasutata üksnes eesnäärmevähi varaseks avastamiseks. See aitab hinnata ka haiguse prognoosi.

tud valud vaagnapiirkonnas, seljas, puusas või roietes. Isegi alakeha halvatus metastaatilisest selgroolülide kokkuvajumisest. Ka viimatinimetatud nähud ei ole iseloomulikud ainult eesnäärmevähile, vaid võivad olla ka paljude teiste haiguste tunnuseks.

Valu või ebamugavustunne lahklihas, munandites, peenises, alakõhus, kubemes ja alaseljas ning urineerimise ja seemnepurske valulikkus

on kindel märk, et arsti poole pöördumisega ei maksa viivitada.

Eesnääret peaksid kontrollima kõik üle 50aastased mehed. Mehed, kelle suguvõsas on esinenud eesnäärmevähki või kes on varasemalt põdenud eesnäärme kroonilisi põletikke, peaksid alates 45. eluaastast korra aastas kontrollima eesnäärme seisundit. Kui veresugulastel on olnud või on eesnäärme-

Kui vähk piirdub ainult eesnäärmega, on meeste keskmine elumus viis ja ka kümme aastat pärast diagnoosi võrdne meestega, kel vähki diagnoositud ei ole. Kui kasvaja avastatakse kaugelearenenud faasis, on prognoos märgatavalt halvem – viie aasta pärast on elus ainult 34% kaugelearenenud eesnäärmevähiga meestest.

Kuigi läbipõetud eesnäärmepõletik võib põhjustada rakkude moondumist ja olla aluseks vähieelsele seisundile, ei tule seda mõista nii, et kõigil eesnäärmepõletikku põdejatel areneb vähk.

EESNÄÄRMEVÄHK nnEestis elab umbes 10 000 eesnäärmevähiga haiget. nnEestis põeb 15–20 protsenti 20–50aastastest meestest eesnäärmepõletikku. nnEnam kui pooled üle 50aastastest meestest kaebavad peamiselt eesnäärme healoomulisest suurenemisest tingitud urineerimishäirete üle. nnÜhel mehel viiest-kuuest diagnoositakse elu jooksul eesnäärmevähk. nnEestis on suremus eesnäärmevähki 37 inimest 100 000 elaniku kohta.

Allikad: Eesti vähiliit, Margus Punab

MOBIILNE ANDROLOOGIA DIAGNOOSIKABINET nnVastuvõtule saab registreerida: www.kliinikum.ee/meestekliinik e-posti teel: meestekliinik@kliinikum.ee telefonil 731 9100, 731 9323 nnMeestearsti vastuvõtule pöördumine haigekassa tingimustel eeldab saatekirja. nnRavikindlustatud isikutele kehtib esimesel visiidil visiiditasu viis eurot. Ravikindlustuseta ja saatekirjata saab vastuvõtule pöörduda tasulises korras.

Eesnäärme tervisele on kasulik tervislik toitumine.

Piirata tuleks loomseid rasvu ja liharikkaid toite. Puu- ja juurviljarikas ning mitteküllastunud rasvhappeid sisaldav dieet võib kasvaja tekke tõenäosust vähendada. Selgelt ülekaalulistel võib haigus kulgeda agressiivsemalt kui normaalkaalus olijatel ja

nende suremus haigusesse on oluliselt suurem. Ka korrapärane seksuaalelu kuulub eesnäärme tervise juurde. Samas peaks hoolikalt partnereid valima, sest juhupartneritelt saadud nakkused tekitavad eesnäärme­ põletikku.

SIGNE KALBERG

Maalehe aastaraamat – asendamatu abiline!

+

ni u h T b a d l a s si t i r d n e l a k i v l kü

Telli kohe soodsa hinnaga

6,99 €

Hind sisaldab postikulu!

AASTARAAMATUS VEEL: • • • •

Aiakujunduse trendid ja suundumused Uued, eksootilised ja vähekasvatatud taimeliigid Orgaanilised väetised ja maheviljelus Uuenduslikud aiatööriistad

ETTETELLIMINE ON ALANUD

tel 680 4444, maaleht.ee/aastaraamat2018, klienditugi@ekspressmeedia.ee

T E A D M I S T E G A

OKTOOBER 2017

VÄHI VA S T U

5

Vähiravis pole eksiarvamustele kohta SHUTTERSTOCK

Tänapäeval ei tähenda vähidiagnoos enam kindlasti kõige mustemat stsenaariumi.

Hoopis vastupidi.

“Kui vähk tahab tulla, siis ta tuleb,” ütlevad arstid. Õnneks paraneb suur osa varajases staadiumis ravitud haigetest ja tänapäevane meditsiin suhtub onkoloogilisse haigusesse pigem kui kroonilisse haigusesse.

On igati inimlik, et vähidiagnoos šokeerib esialgu, aga oma raviarsti usaldades leiate ka motivatsiooni eesootavaks võitluseks. Ärge kartke küsimusi, mis puudutavad teie haigust, raviplaani, ravimeid, kõrvalnähtusid jne. Ei ole olemas rumalaid küsimusi. Halb on, kui need jäävad vastusteta. Just teadmatus ja sageli levivad eksiarvamused külvavad hirme ning vähendavad usku tervenemisse.

Intervjuudes siinkirjutajale kinnitavad arstid, et ikka ja jälle tuleb neil ümber lükata visalt püsivaid müüte, mis takistavad tulemuslikku ravi. Siin on sagedasemad neist.

T O E TA VÄ H I H A I G E I D ! nnVähiravifond “Kingitud elu” soovitab ettevõtetel eesoleva­ tel jõuludel loobuda tarbetute jõulukingituste kinkimisest klientidele, partneritele või töötajatele. nnToeta vähihaigeid hoopis anne­ tustega ja kingi neile kallist aega lähedaste keskel. nnAnnetus vähiravifondi tähendab vähihaigetele lootust ja võima­ lust elada kauem täisväärtuslik­ ku elu või koguni terveneda. nnLisainfo: www.kingitudelu.ee Tark naine hoolib oma tervisest ja osaleb sõeluuringutel.

Vähk = valud Igale valule on oma ravim ja igal konkreetsel juhul leitakse kõige paremini sobiv raviskeem.

Valudest tuleb rääkida ja vaikimine vapruse eesmärgil on taunitav – pideva valuga kaasnevad tõsised tüsistused. Suurtest valudest vabanedes tekib patsiendis uus elutahe ja ta on võimeline tegema edasist koostööd vähivastases ravis.

Ligi 10% vähihaigetel esinevast valust pole see üldse seotud kasvajaga, vaid on põhjustatud hoopis mõnest

kaasuvast haigusest. Ka vähist tervenenud kannatavad sageli valu all.

Valuvaigistid = sõltuvus Pikemaajalise adekvaatselt kontrollitud tablettraviga ei saa ühtegi haiget sõltlaseks teha. Laialdane kliiniline kogemus näitab, et vähihaigetel, kes saavad opioide valude tõttu, ei kujune psüühilist sõltuvust. See, et haige on morfiini peal, ei tähenda, et morfiinilt pole võimalik maha tulla.

Tähtis on, et ravimeid võetaks arsti ettekirjutusi järgides.

Kõikidel ravimitel on kõrvaltoimed, ka aspiriinil. Kui kõrvaltoimete tõttu mõni ravim ei sobi, saab selle alati sobivamaga asendada. Omapäi ei tohi kunagi ravimi võtmist katkestada või doose muuta.

suureneb kasvajast tervistujate arv. Ravist tingitud kõrvaltoimete ärahoidmiseks või leevendamiseks on uusi võimalusi. Iivelduse vältimiseks on uusi ja häid ravimeid, mille abiga ei tunne enamik ravi ajal halba enesetunnet. Kõik ravimid ei tekita ka juustekadu.

Keemiaravi = vaev ja piin

Alternatiivravi = tervenemine

Moodsate ravimitega saab eluiga aastateks pikendada. Üha enam kombineeritakse keemiaravi kirurgilise või kiiritusraviga, mille tulemusel

Kahjuks on vähihaige psüühika vastuvõtlik juttudele, kus ühe või teise imevahendi abil nipsti paraneti. Ja korraga ongi sada siili põõsas, kes

Ravimid = kõrvaltoimed

teavad kõigist kõige paremini, kuidas asjad olema peavad ja millised toidulisandid kindlasti vähist paraneda aitavad.

Alternatiivmeditsiini suurim oht on katteta lubaduste jagamine, kus oma tegevuse eest ei võeta mingit vastutust. Nii joobki haige pimedas toas kärbseseeneleotist ega mõtle, et selles tõmmises on mürke kordi rohkem kui teaduspõhistes vähiravimites.

Rinnavähk = vanemad naised Rinnavähki esineb ka noorematel naistel (õnneks alla 30aastastel naistel väga harva, umbes neli juhtu 100 000 naise kohta aastas).

Sõeluuring = tark inimene Erinevalt kõigist eespool toodud väidetest on siin võrdusmärk täiesti õige koha peal.

Enda tervisest hooliv inimene läheb emakakaela, rinnavähi või jämesoolevähi sõeluuringule, kui ta sinna kutsutakse.

VILVE TORN

Ka lapsed haigestuvad vähki?

Lapse haigestumine on vanematele alati ränkraske kogemus ja paljud vanemad võtaksid kahtlemata selle koorma kohe endi õlule. Üsna sageli äratab lapse haigestumine ka vanemates süütunde, kuigi nad poleks kuidagi suutnud oma lapse haigestumist ennetada või ära hoida.

Vähktõbi kui mõiste on üldistus – see on paljude erinevate pahaloomuliste haigusvormide kogum. Erinevalt täiskasvanutest pole lapse pahaloomuliste kasvajate puhul tegemist tüüpilise küpse koe kasvajaga.

Lastel esinevad väga varasest raskustaadiumist tekkivad kasvajad. Enamasti on tegemist looteeast hävimata jäänud rakkudega, mis hak-

kavad kontrollimatult kiiresti paljunema, moodustavad n-ö kasvajamassi, mille üldnimetuseks on blastoomid. Kasvajarakud ei saavuta arengus küpsusastet ja ei täida selle elundi talitlust, millest nad pärinevad. Kasvajarakud võivad lapse organismis levida kiiresti teistesse elunditesse ja takistada kogu elutegevust.

Hoolimata siiski suurtest edusammudest nende haiguste ravis viimase kahe aastakümne jooksul, on pahaloomulised kasvajad kolmandal kohal laste surmapõhjuste seas traumade ja kaasasündinud väärarengute järel.

Pahaloomuline kasvaja esineb umbes ühel lapsel tuhandest, sagedamini diagnoositakse haigust 2–4aastastel ja puberteediealistel.

Samas võib kasvajaid esineda ka vastsündinutel ja imikutel. Neist suhteliselt kõige sagedasemad on ägedad lümfoidsed leukeemiad, mis moodustavad peaaegu poo-

TA S U B T E A DA ! nnLapse puhul ei saa kohe üles lugeda vähile ainuoma­ seid sümptomeid, mis haiguseelsele seisundile või haiguse algusele viitavad. nnKui lapse pealtnäha süütu haigus paraneda ei taha, võtke asja tõsiselt ja pöörduge arstile. nnLastel kasvavad kõik pahaloomulised kasvajad kii­ remini kui täiskasvanuil, sest laste ebaküpsed rakud paljunevad küpsetest rutem.

le laste kasvajatest. Umbes veerandil juhtudest esineb ka kesknärvisüsteemi kasvajaid.

Tunduvalt harvem esineb teistest koealgetest pärinevaid kasvajaid: lümfoomid (lümfisõlmedest), neuro­ blastoomid (neerupealistest või perifeersetest närvijuurtest), osteosarkoomid (luudest), müosarkoomid (lihastest), nefroblastoomid (neerukoest) jne.

Miks minu laps?

Sellele küsimusele on kõige raskem vastata. Miks lastel kasvaja tekib, sellele ühest

vastust ei ole. Enamasti pole tegu päriliku haigusega ja olenemata teadusuuringutest ei osata siiani nimetada ühtegi konkreetset põhjust, mis lastel vähki tekitab. Oletatavaid põhjusi on mitmeid: kaasasündinud geneetiline muutus, keskkonna kahjulikud mõjud (kiirgus, keemilised ained, viirused), immunoloogilised tegurid, mis liituvad organismi vastupanuvõimega.

Sageli süüdistavad vanemad ennast, et on kuidagi haiguse põhjustajaks: last valesti toites, liiga vähe rinda andes või vastupidi. Siiski pidage meeles – mingit seost

lapse hooldusel ja vähi tekkel ei ole. Vanemad peaksid teadma, et nad ei ole süüdi oma lapse haiguses. Nad ise poleks saanud midagi teha, et seda haigust ära hoida.

SHUTTERSTOCK

Vähki on alati peetud vanade inimeste haiguseks. Sestap tundub sõnapaar laps ja vähk paljudele uskumatuna – suisa võimatuna.

Vähiravi lapsel Pahaloomuliste kasvajatega lapsi ravitakse Eestis kahes keskuses: Tallinna lastehaiglas ja Tartu ülikooli kliinikumis. Pisikeste patsientide ravis on esikohal keemiaravi. Kui tegu on kasvajaga, mida saab operatsiooni teel eemaldada, tehakse seda ka lastel.

Alla viieaastastele lastele püütakse mitte teha kiiritusravi selle raviviisi kõrvalnähtude ja halbade kaugtulemuste tõttu. Ravi tsentraliseerimine ja kõikide haigusjuhtude kaasamine kontrollitud uuringutesse on oluline ja määrava tähtsusega pidevalt paraneva elumuse saavutamisel. Milline ravi

ko n k r e et s e lapse puhul valitakse, sõltub vähi tüübist ja selle riskist. See määratakse keeruliste diagnostiliste analüüside alusel võimalikult kiiresti kohe haiguse diagnoosimisel. Morfoloogiliste, immunoloogiliste, molekulaarbioloogiliste ja geeniuuringute põhjal saab haiguse määrata kas standardriski, kesk- või kõrgriski kategooriasse. Vastavalt sellele valitakse ka ravi intensiivsus.

VILVE TORN Lugu on refereeritud veebiküljelt www.kasvaja.net

6 T E A D M I S T E G A

VÄHI VA S T U

OKTOOBER 2017

Tänapäevane rinnavähi ravi lähtub Loodetavasti saab juba järgmisest aastast alates rinnavähi sõeluuringule kutsuda ka vanemas eas ja kindlustamata naisi.

Rinnavähk on bioloogiliselt väga mitmekesine haigus, millel on teada vähemalt kümme eritüüpi – neist neli suuremat, millest üks jaguneb omakorda seitsmeks alatüübiks. Haiguse bioloogilised markerid saavad aluseks ka rinnavähi ravi määramisel, märgib Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja doktor Vahur Valvere.

Rääkides personaalsest meditsiinist, siis saab rinnavähi ravi kindlasti selle sõnapaariga iseloomustada.

Kui vähidiagnoos on saanud kinnituse, määratakse erinevate uuringute seas kasvaja koeproovist muu hulgas ka tundlikkus hormoonja bioloogilisele ravile ning

RENE SUURKAEV

kasvajarakkude paljunemise kiirus. "Östrogeen- ja progesteroonretseptorite olemasolu puhul kasvajakoes saame haigele määrata hormoonravi, HER-2-valgu ületootmine või geenikoopiate arvu suu-

renemine näitab tundlikkust bioloogilisele ravimile," selgitab dr Valvere. Hormoon- ja/ või bioloogilist ravi kombineeritakse tihti teiste vähiravi meetoditega ning määratakse üksnes neile, kellele nimetatud ravi eeldatavalt mõjub.

M I S O N M A M M O G R A A F I AU U R I N G? 1. Mammograafiauuring on röntgenülesvõtte rindadest.

Väikese kiirgusdoosiga mammograafia on ohutu.

2. Aparaadi juures asetab radioloog uuritava rinnad kordamööda kahe lameda plaadi vahele ja teeb pildid kummastki rinnast.

3. Protseduur võib tunduda veidi ebamugav, kuid pole valus. Kui see siiski valu tekitab, teavita õde või arsti.

4. Ülesvõtte tegemise ajal on äärmiselt oluline paigal püsida – see tagab pildi parema kvaliteedi. Tehtud rönt­ genülesvõtteid hindavad kaks radioloogi, et veenduda tulemustes ja tagada sõeluuringu kvaliteet.

5. Kuna uuringul tuleb end vööni lahti riietada, vali mugav rõivastus. Uuringupäeval ära kasuta ka deodoranti, kehapuudrit või kehakreemi, sest need võivad mõjutada röntgenipildi kvaliteeti.

6. Naised, kelle menstruaaltsükkel muudab rinnad tund­ likuks, võiksid minna uuringule tsükli 5.–15. päeval – siis on rinnad vähem hellad.

Allikas: Eesti haigekassa

Hormoontundlikud on doktori sõnul umbes 2/3 ehk 65% rinnavähijuhtudest, HER-2-retseptori üleproduktsioon on leitud umbes 20% rinnavähiga patsientidest.

Rinnavähi molekulaarse klassifikatsiooni kohaselt on kõige parema prognoosiga Luminal A alatüüpi rinnavähk, mille puhul on kasvaja hormoontundlik, kuid HER-2 ülemäärane avaldumine puudub. Küllalt hea prognoosiga on ka Luminal B alatüüpi rinnavähk, mille puhul on kinnitust saanud nii hormoontundlikkuse kui ka HER2-retseptori üleproduktsioon.

Halvema prognoosiga on HER-2-postiivne rinnavähk, mille korral kasvaja hormoontundlikkus kinnitust ei leia. Kõige halvema prognoosiga on kolmiknegatiivne rinnavähk, mille puhul ei ole kasvaja tundlik ei hormoon- ega ka bioloogilisele ravile ja ka tundlikkus standardsele keemiaravile ei ole eriti kõrge.

vis võimalik kasutada kahte haigekassa kompenseeritavat bioloogilist ravimit, milleks on monoklonaalsed raviantikehad trastuzumab ja pertuzumab.

Võimalikult vara

Vahur Valvere sõnul sõltub ravi edukus suuresti sellest, millises staadiumis vähk avastatakse.

"Saame patsiendid kasvajatüüpide alusel jagada bioloogilistesse gruppidesse, kelle jaoks on olemas spetsiifiline ravi. See teeb rinnavähi ravi tõhusamaks, saame rakendada neile sobivat ravi ega põhjusta raviga asjatuid kõrvaltoimeid," räägib dr Vahur Valvere. Näiteks bioloogilise ravi kasutuselevõtt on oluliselt parandanud HER-2positiivse rinnavähi prognoosi. Eestis on rinnavähi ra-

Ravi edukus sõltub suuresti sellest, millises staadiumis vähk avastatakse. Mida varasemas staadiumis haigust ravima hakatakse, seda suurem osa neist haigetest on viie aasta pärast elus.

Varajases staadiumis avastatud vähi puhul on võimalik lõikusel ka rinda säilitada ning operatsiooni käigus eemaldatakse üksnes vähikolle koos vajaliku hulga ümbritseva koega. Sellisel puhul rakendatakse pärast lõikust kindlasti ka kiiritusravi, et hävitada paikselt võimalikud allesjäänud vähirakud.

Suure või mitmekoldelise kasvaja puhul eemaldatakse lõikusega kogu rind. Lõikuse käigus võidakse eemaldada

T E A D M I S T E G A

OKTOOBER 2017

VÄHI VA S T U

7 SHUTTERSTOCK

vähitüübist OSALE SÕELUURINGUL! nnEestis kutsutakse rinnavähi sõeluuringule naised vanuses 50–62 iga kahe aasta järel. nnKui oled sündinud aastal 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965 või 1967, tule ja osale 2017. aasta jooksul rinnavähi sõeluuringus. nnKõigi ravikindlustatud naiste uuringu eest tasub haigekassa.

ka kaenlaalused lümfisõlmed selles kehapooles, kus kasvaja esineb, et takistada kasvaja edasist levikut.

Kui nn valvur-lümfisõlmedest vähirakke ei leita, siis väikese kasvaja korral võidakse piirduda ka ainult nende sõlmede eemaldamisega. Vähirakkude olemasolu kindlakstegemiseks tehakse valvur-lümfisõlme histoloogiline ehk koeuuring.

Palju tegureid Pärast lõikust rakendatav nn adjuvantravi – kiiritusravi, keemiaravi, hormoonravi, bioloogiline ravi otsustatakse

kasvaja erinevate biomarkerite järgi ning see sõltub nii kasvaja suurusest, lümfisõlmede haaratusest, rakkude paljunemise kiirusest, hormoon­ tundlikkusest, HER-2-positiivsusest kui ka patsiendi vanusest ja üldseisundist.

"Kui kasvaja on väike, selle agressiivsuse näitaja on madal ja puuduvad siirded kaenlaalustesse lümfisõlmedesse, siis keemiaravi ei pruugitagi alati teha. Hormoontundlikkuse korral jäetakse sellised haiged tavaliselt hormoonravile," toob dr Valvere näite.

Enamasti siiski rakendatakse keemiaravi, et hävitada veres ringlevaid ning eri-

nevates kudedes ja organites peetunud vähirakke. Suure kasvaja korral võidakse kasvaja mõõtmete vähendamiseks keemiaravi teha ka enne lõikust nn neoadjuvantse ravina.

Liiga hilja Kuigi sõeluuringutel on rinnavähki hakatud Eestis avastama ka esimeses staadiumis ja vahel isegi nn preinvasiivses staadiumis, mil kasvaja ei ole veel levinud piimajuha epiteelkoest kaugemale, jõuab ligi kolmandik naisi arsti juurde kasvaja hilises staadiumis. Selle üheks

Millega riigijuhid sõidavad?

Kes kasutas esimesena rongi?

Kes omab lennukit?

vaid 2,99 € Loe ajakirjast: • Valitsejate vedamise verstapostid läbi aegade • Kes olid esimesed motoriseeritud valitsejad?

• Meri ja Rüütli autojuhtide lood • Trumpi uhke tõld ... ja palju muud

epl.ee/autod

Lisainfo: klienditugi@ekspressmeedia.ee / 680 4444

Eesti Päevalehe ajakiri RIIGIJUHTIDE AUTOD

il! nüüd müüg

68 lk põnevat lugemist

põhjuseks võib dr Valvere sõnul olla asjaolu, et rinnavähi sõeluuring piirdub üksnes 50–62aastaste naistega, haigestumus on kõrge aga kuni 70. eluaastani. Samuti ei kaasata sõeluuringusse ravikindlustuseta naisi.

"Alates järgmisest aastast loodetavasti olukord muutub ja me saame hakata uuringule kutsuma ka vanemas eas ja kindlustamata naisi," märgib doktor. Selle teemaga tegeleb haigekassa juurde moodustatud ekspertgrupp.

Teisalt kohtab sageli ka naisi, kes on jaanalinnu kombel pead liiva alla peitnud.

Nad on rinnas küll juba suurt

tükki tundnud või haiguslikke nahamuutusi märganud, kuid jätnud sellele vaatamata arstile pöördumata.

Doktor rõhutab väga eelkõige naiste – aga ka meeste, sest igal aastal esineb Eestis ka meestel 5–10 rinnavähi juhtu – enesevaatluse olulisust. On ju rinnad see kehaosa, kus võrreldes teiste organitega on inimesel endal kõige lihtsam muutusi avastada.

Selles osas on hea abimees Eesti vähiliidu ja ravimifirma Roche ühistööna välja töötatud nutitelefoni rakendus rindade enesevaatluseks.

KRISTIINA VIIRON

Väljaandja AS Ekspress Meedia Tallinn, Narva mnt 13 Tegevtoimetaja Juuli Nemvalts juuli.nemvalts@ekspressmeedia.ee Toimetaja Vilve Torn vilve.torn@ekspressmeedia.ee Keeletoimetaja Riina Palmiste riina.palmiste@ekspressmeedia.ee Kujundaja Mari Peterson mari.peterson@ekspressmeedia.ee Reklaamiprojektijuht Kevin Põld kevin.pold@ekspressmeedia.ee, tel 518 5593

Päästa elusid koos Motivaga Parim viis rinnavähiga võitlemiseks on infoküllane plaan, mis aitab haiguse juba varajases staadiumis tuvastada.

Regulaarne enesekontroll on üks tähtsamaid relvi võitluses rinnavähi vastu. Seetõttu töötas globaalne rinnaimplantaatide ettevõte Motiva välja kalendri, internetipõhise tööriista, mis võimaldab naistel ennast registreerida ja saada iga kuu teateid ning meeldetuletusi. Kiires elutempos on ju kerge unustada, millal oli viimane kord, kui oma rindu kontrollisid. Nüüd võid ühe klikiga päästa lisaks enda elule ka teiste naiste elusid.

Kuigi mammograafia võib aidata tuvastada kühmukesi juba enne, kui Sa neid füüsiliselt tunned, aitab perioodiline enese kontrollimine Sul tutvuda rinnanäärmete tavalise seisukorraga, rindade anatoomiaga ning võimaldab konsulteerida spetsialistiga, kui peaksid ilmnema muutused.

Rohkem informatsiooni:

www.rinnaimplantaadid.ee Motiva on globaalne uuema generatsiooni rinnaimplantaatide eksklusiivtootja, kes on keskendunud esteetilistele tehnoloogiatele ning nende arendamisele ja innovatsioonile. Motiva implantaate müüakse üle 60 erinevas riigis.

8 T E A D M I S T E G A

VÄHI VA S T U

KUULMISEGA PROBLEEMID? MEIE SAAME AIDATA SIND JÄLLE KUULMA!

3 põhjust miks meie poole pöörduda : • Pead pingutama, et vestluses osaleda 26. oktoober 2017 • Lähedased kurdavad, et TV on liiga kõvasti • Telefonis suhelda on raske Kuulmiskeskus Audiale koostöös USA firmaga Starkey pakub parimaid ja innovaatilisemaid lahendusi erinevatele kuulmisprobleemidele.

Meie valikus on väga kaasaegsed kõrvasisesed ja kõrvatagused kuulmisaparaadid eri hinnaskaalas, võimalik on valida paljude mudelite, suuruse, värvi ja tehniliste omaduste vahel. Koos leiame lahenduse, et maailm oleks jälle täis kauneid helisid.

Teeme koostööd Sotsiaalkindlustusametiga (SKA), isikliku abivahendi kaardi olemasaolul väljastame kuulmisaparaate riikliku soodustusega. Aitame isikliku abivahenid kaardi vormistamiseks vajalike dokumentidega.

ÜHE VISIIDIGA KUULJAKS !

Meie juurest saad kõik vajaliku ühest kohast ühe visiidi käigus: • kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtt (väljastame vajaliku arstitõendi) • kuulmisuuringud • professionaalne ja sõbralik teenindus • lühikesed järjekorrad • lai valik aparaate kohapeal olemas • tasuta järelnõustamine • individuaalsed kõrvaotsikud • tasuta parkimine maja ees

Küsi lisa ja broneeri aeg juba täna • tel. 6445400

www.kuulmiskeskus.ee

Kuulmiskeskus Audiale ootab Sind aadressil Mõisa tn. 4-8. korrus (Al Mare maja, Rocca al Mare kaubanduskeskuse kõrval) Konsultatsioonile soovitame tulla koos mõne lähedase inimesega.

Tervishoiuteenuse tegevusluba L04170