Jaani ootel (07.06.2012)

JAANIAEG:

PUHKA EESTIS:

SUVEOHUD:

Lk 358–360

Lk 365

Lk 368–369

Hõissa, pulmad!

Suvel jääaega

Oska esmaabistada

Maalehe nõuandelisa Nr 23 7. juuni 2012

Kruiis Stockholmi Võta pere ja sõbrad kaasa ning tule merele suve nautima.

Pakume teile tasemel meelelahutust, mõnusaid maitseelamusi ning võimalust osa saada suurlinlikust Stockholmist.

Tõeline puhkus algab Läänemerel!

Info ja broneerimine 17 808 (85 senti kõne + operaatori tasu) www.tallink.ee

al.

37 €

/in.

koht B4 kajutis

354 Jaani ootel

Jaani ootel 355

Erkude tunnete aeg

E

estlastel, nii nagu ka teistel Põhjala rahvastel, on aasta tähtsaimad päevad jaanipäev ja jõulud. Mõlemad pühad puudutavad meie hingekeeli, kuid eri helistikes.

Jõulumaagia on vaikne ja tõsine, kaugete aegade taha ulatuvate mõtetega. Just jõulu aegu annavad endast äkitselt märku sinu elus ammu olnud inimesed. Jõuluaegne armastus ning salajased mõttedki peidetakse pimedasse ja teki alla.

Jaanil on hoopis teised värvid. Meeled on nii ergud, et nähakse vaid käegakatsutavat.

Kes silmist, see südamest! Kes leitud, see oma! Ülehomme võivad puhuda teised (põhja-) tuuled, aga tähtis on vaid täna ja praegu.

Hiljaaegu muigasin järgmist vaatepilti. Bussis istusid kaks väikest tüdrukut, kellest teine oli nii palju suurem, et ise ennast enam väikseks ei pidanud. Pisike plika ajas käed laiali ja mangus: “Teeme kalli!”

Teine pööras selja. Plikake juba nõudlikumalt: “Teeme kalli!”

Ja nõnda veel ja veel. Vastuseta. Ja kus siis sai kalli tahtja kurjaks! Röökimist ja puristamist jätkus terve peatusevahe!

Jah, vihkamine on armastusest vaid kukesammu kaugusel. Aga hunnitul jaaniajal ei kehti õnneks ükski (kuke)reegel – on südamete pidu!

KAJA PRÜGI

JAANIPÄEV – Eesti suve ilusaim õis

VABAÕHUMUUSEUM

Lõuna poolt tulijatele on Eestimaa valged ööd tõeline eksootika.

Kuid ka eestlased ise ei jõua ära imestada seda ilu ja valgust, mida loodus jaanipäeva paiku meile pakub. Süda ja meel lustivad sel ajal ühes loodusega.

Jaanipäev on muistne suvepüha, ja ehkki oma tänapäeval tuntud nime on ta saanud Ristija Johannese sünnipäeva järgi, on arvatud, et varem nimetati püha ka suvisteteks (vrd setude nimetus jõuludele – talsipüha).

Jaanipäev on jõulude kõrval eestlaste tähtsaim püha, kombestikus on senini säilinud palju esivanemate uskumusi ja tavasid.

Lähme jaaniste tulele, Jaanitulda hoidemaie, Kirjeda koristamaie Tuli huidab hoonetesse

(Koeru)

Jaanilaupäeva uskumusi Tähtsam veel kui jaanipäev ise, 24. juuni, on selle eelõhtu, jaanilaupäev, kuhu on koondunud põhiosa selle püha kommetest. Just sel õhtul süüdatakse üle maa jaanituled, mis oma soojuse ja valgusega peavad kaitsma ja tugevdama kõike, kuhu nende valgus langeb.

Jaanitulele pidi minema, muidu võis tuli omagi hoonetesse hakata.

Nõiduse ja ennustamiste jaoks on jaaniõhtu väga soodne – nii käidi võõralt põllult rukkipäid lõikamas, et endal vili paremini kasvaks. Igasugu imeasju võib sel ööl näha: kuidas vanapagan metsas raha kuivatab või kuidas sõnajalg õitseb.

Minu veike veljekene Kui kuuli pühad tulema Siis tõi kuused tuaje Kased kammeri laele

Taimedel on jaanipäeval eriline vägi. Arvati, et jaaniaegne hein oli erilise rammuga, mistõttu hoiti seda talvel poegivatele loomadele söödaks.

Ehkki jaanipärgade punumise komme on tänapäeval Lätis rohkem tuntud kui meil, on jaanilillenimelisi taimi Eestis väga palju. Lilledel teati olevat väge ja üheksast lillest punutud pärga pea alla pannes võisid neiud jaaniööl oma tulevast unes näha.

Looduslike vahenditega ehiti nii iseennast kui eluhooneid: noored kased toas või ukse peal lõhnavad hästi ja loovad pidulikkusest pakatava meeleolu. Rohelisi kaseoksi on torgatud ka räästasse, ehteks kaevule.

Kasevihad tuleb kindlasti enne jaanipäeva valmis teha, siis on nende sees “üheksa rohtu” – sama kehtib ka ravimtaimede kohta.

(Jõhvi) Narva mnt 13, 10151 Tallinn, www.maaleht.ee Toimetaja Kaja Prügi 661 3337 Kujundus Mari Peterson / Keeletoimetaja Ene Leivak Väl­jaand­ja AS Maaleht / Trükk AS Kroonpress Lehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2012.

Järg lk 356

Ilmub koos Maalehega

356 Jaani ootel VABAÕHUMUUSEUM

Algus lk 355 Vihma oodati enne jaani – see oli viljade kasvuks oluline aeg –, kuid pärast jaani alanud heinaajal oli see nuhtluseks. Rahvalauludeski palutakse, et Jaan tooks perele seljatäie heinu, s.o laseks heina kuiva ilmaga ära teha.

Kiigu liigu kiigekene Kiigu õige kõrge’esta Mis sealt kõrgesta näikse?

(Vändra)

Pidu enne tööaega Pärast jaanipäeva algas heinaaeg, millele järgnesid lõikus ja rehepeks, sestap oli see päev ka viimane võimalus hinge tõmmata ning pidutseda enne sügisesse ulatuvat pikka ja kibedat tööaega.

Noored said siis veel mahti kiigele lustima minna – Põhja-Eestis lõppeski kevadine kiigeaeg jaanipäevaga. Ikka kostis sealt laulu ja pillimängu ning tütarlaste kilkeid, kui poisid neile ilmatuma suurt hoogu tegid.

Poiste-kiigeseppade tänamiseks ja kiige lepitamiseks pidid neiud kiigele tooma kingitusi: sukapaelu, kindaid, mune. Kiige pealt nägi metsade taha, sinna, kuhu noor hing ihkas.

Ossa rumal ullukene Tapu tilges tillukene Võtid meele meeste peasta Poole meele poiste peasta

(Simuna)

Enne jaani kosusid pärast pikka kurnavat talve nii inimesed kui loomad – piduõhtuks koguti mune ja piima, tehti võid, kohupiima, munavõid ja sõira.

Tapeti ka lammas, sest liha sõid meie esivanemad vaid erilistel puhkudel. Ei puudunud peremehe omavalmistatud õlu, mis on muistsest ajast olnud eestlaste ohvrijook.

Vanades taluõuedes ilmutab end õige ja ehe jaanitunne.

Jaanituli on esivanematele olnud ka ohvrituleks – tule ääres söödi pidulikult ühes oma perega, võttes kariloomadki ligi.

Kutsume suurele peole Alati on käidud aga ka rahvarohketel külajaanituledel. Uuemal ajal on pere- ja kogukonnakeskse jaanitule asemele tulnud suured linnajaanituled, kus on omal kohal ka muusika ja meelelahutus.

Pala pala Jaani tuli Pala kui palu pedaja Kärgi kui käre kadaja

(Puhja)

Jaanituld on tehtud ikka looduslikult kaunites paikades – kõrgematel küngastel, jõekäärudes või mere ääres ning enamasti seal, kus juba külakiik ees ootas.

Ka Eesti Vabaõhumuuseumi ilus mereäärne park lausa kutsub jaanituld pidama ja nii on siin vahvad peod aset leidnud juba üle 20 aasta.

Paremat paika ühe traditsioonidest kantud ja esivanemate pä-

randit au sees hoidva jaaniõhtu pidamiseks pealinna lähedalt eriti ei leiagi. Vanades taluõuedes, suitsutarede ligidal valget ööd nautides tuleb see õige ja ehe jaanitunne peale.

Muidugi on siin peo pidamisel ka omad reeglid: kuna muuseumi põhiliseks varaks on hindamatud puithooned, meie kõigi ühine ajalugu, siis tuletegemine on range kontrolli all.

Ka sel aastal kutsub Eesti Vabaõhumuuseum kõiki vanu ja uusi sõpru endale külla jaanitulele, et meeles pidada vanu kombeid ja tavasid.

Muusikalise poole eest hoolitsevad ansamblid Knihv ja Tuulelõõtsutajad, samuti külalised Norrast ja Lätist – lõunanaabrite torupilli- ja trummiansambel Auli on üks õhtu peaesinejaid.

Silmailu ja tantsurõõmu pakub rahvakunstiansambel Leigarid.

Tere tulemast vabaõhumuuseumi jaanipeole!

VIVIAN SIIRMAN Eesti Vabaõhumuuseumi üritusjuht

TULEVABAÕHUMUUSEUMI VABAÕHUMUUSEUMIJAANIPEOLE! JAANIPEOLE! TULE Maagilised jaanituled. Külajaanik Leigaritega. Koit ja Hämarik.

Maagilised jaanituled. Külajaanik Leigaritega. Koit ja Hämarik.

Esinevad Knihv, Tuulelõõtsutajad ja etnoansambel AULI Lätist.

Esinevad Knihv, Tuulelõõtsutajad ja etnoansambel AULI Lätist.

Süüa-juua pakub Kolu kõrts koos sõpradega.

Süüa-juua pakub Kolu kõrts koos sõpradega. Ürituse kava leiad muuseumi kodulehelt: www.evm.ee Ürituse kava leiad muuseumi kodulehelt: www.evm.ee

Jaani ootel 357

358 Jaani ootel

Jaanipulmad,

HÕISSA! Pulmad maagilisel jaaniajal – millest üks pruut veel peale printsi ja valge hobuse unistada oskaks?

Juba meie esivanemad eelistasid paari minna jaanipäeva ja jõulude paiku. Eks see on seletatav nii talutööde, looduse rütmi kui kirikukalendriga, mis seda kõike ka hingeliselt soodustasid.

Minu esimene jaanipulm Juhtumisi alustasin oma isameheteed just jaanipäeval 1978, mil naabripoiss Mart Tallinnast leitud Sirje ametilaua ette viis.

Nõukaajal sätitigi pulmad just suvisele soojemale ajale, sest siis oli puhkuste tõttu ka aega kõike korraldada. Sageli löödi suur sõjaväetelk taluõue või maakoju püsti ning pidu käis kaks päeva. Ruumide poolest pakkusid konkurentsi kolhoosiklubid ja kultuurimajad, kuhu liikus raskuskese seltskonna kasvades.

Sellal oli rahval ka aega koos olla. Näiteks Saaremaal ei läinud keegi enne pulmast ära, kui valepruutpaar tehtud. See komejant jäi ikka teise päeva lõuna peale.

Ükskord pidime seetõttu sõber Tõnu pulmas ohvriks tooma ka sõjaaegse Saksa trofeevillise, mille kunstiõpetaja Elle päevakohaselt üle värvis ning kuhu pikk vibalik pruut ja lühike matsakas peig kuidagi ka ära mahtusid.

Mina paaripanijana istusin juhi kõrval ja hoidsin jalast kinni katusel olnud pillimehel – auväärt villise liikumine ei olnud sugugi ühtlane. Selle protsessiooni lõpetas köster kitsega, kelle olime küla pealt laenanud.

Pulmarahval oli lõbu laialt, kuid nagu hiljem kostus, sai villist laenanud perepoeg ema käest kõvasti võtta. Kui maalähedaselt jätkata, siis linna- ja maapulmade suur vahe on veel pulmarongi peatamises ning auväravates.

Pulmakahuri äpardused Kõikvõimalike ülesannetega käis kaasas ka tühja pudeli vahetamine täie vastu. Teinekord ei jõudnud kinnipidajad aga pulmarongi kui janukustutajat ära oodata ja käisid kohaliku poe käivet kasvatamas. Kõige värvikam lugu ses seoses on võtta Muhust. Sealse kolhoositöökoja juures oli pulmakahur sildiga “Hõissa

Nõukaajal sätiti pulmad ikka suvisele soojemale ajale.

pulmad!”. Kui õige päev kätte jõudis, tuli vaid uued kased raiuda ja tuhamürsuga laetud kahur Väina tammi otsa vedada.

Lugu juhtus ajal, mil peeti heaks tooniks, et noorpaari autoks on must Volga. Kui mehed olid juba natuke pudelit kergitanud, märkas üks, et autorong tuleb ja must Volga kõige ees. Köis tõmmati ette ja kõlas käsklus “Tuld!”. Kui tuhapilv Väikese väina pealt hajus, selgus tõsiasi, et kõik autod on musta värvi ehk valitsusdelegatsioon lahkus Saaremaalt. Rahvasuu räägib, et pärast hilisemat vestlust seltsimeestega vähenes pulmakahuri töökoormus tunduvalt ning hakati otsima uusi lahendusi.

Pudeli asemel kommikarp Alustasin isamehena siis, kui hobused olid kõik juba vorstiks tehtud, ent vankrid olid veel alles ja armastus nende vastu samuti. Pulmade puhul sai neid sõiduvahendeid eriti Saaremaal kasutatud, Muhu tekiga kaunistatud ning ämmade-äiade eestveol noorpaar teeotsast pulmamajani sõidutatud.

Võrukatel oli vanasti aga kombeks ronida noorpaariga Suure Munamäe torni, kus selle jalamil elanud vana kandlemees juba keeli helistas.

Pulmarongi liikumine tekitab mitmesuguseid mõtteid nii siin- kui sealpool Suurt väina ning ka Haan­ ja­maa kuplite vahel. Kord pidas meie pulmarongi kinni Läti kooli-

Jaani ootel 359 ERAKOGU

Meeleolu tekitamine on alati ainukordne ja oleneb paljus sellest, kuidas isamees suudab rahvaga ühist keelt leida.

laste rattamatkajate seltskond, kelle õpetaja oli eestlanna. Nad kinkisid noorpaarile metsa alt korjatud lilli ja laulsid laulu. Õnneks oli pulmaautos üks kommikarp, sest pudelit oleks patt olnud lastele anda ja tühja käega pole kombeks tervitajaid jätta.

Teinekord on peatatud ka lihtsalt õnnitlemise pärast, sest ega kõiki tuttavaid ei jõua ju pulma kutsuda. Nii on juhtunud Põltsamaa ringil ja Puurmani kolmnurgal koguni mitu korda.

Kõik see näitab aga, kui oluliseks peetakse kohalikus kogukonnas uue pere sündi ja kui südamest tahetakse seda rõõmu rohkendada.

Pulmad Emajõel Kui võrrelda nõukaaegseid pulmi praegustega, siis torkab silma ja kõrva paar olulist erinevust. Aastakümneid tagasi helistati pulmakorraldajale ja küsiti, kas oled vaba ning paluti asi pärast väikest vestlust korda ajada. Sageli olid pärijateks just noorpaari vanemad või tuldi jutule üheskoos.

Järg lk 360

ID T S A M U LIP S I N U T. L A JU M A S % SOOD OST.

10

ALATES D A N N I H

220 EUR

AS Flagmore

Kolu küla, Kose vald, 75121 Harjumaa tel 646 5222, 503 6399 • info.ee@flagmore.com www.flagmore.com

360 Jaani ootel

Nüüd on noored palju rohkem iseseisvad igas mõttes. Enam rõhutakse selle peale, et leida vähekäidud kohti ja originaalseid lahendusi. Viimased on aga tehnika arengu tõttu enamasti vaid üheks korraks ja varsti kõigile teada.

Meeleolu tekitamine on aga alati ainukordne ja oleneb paljus sellest, kuidas isamees suudab rahvaga ühist keelt leida. Maapealsete võimaluste kõrval olen appi võtnud ka veepealsed. Meenub üks lühike pulm Emajõel, mil sõitsime kaunistatud laevaga tunnikese Võrtsjärve poole, saatjateks õhtupäike, paadisõitjad ja veesuusatajad ning suvitajate tervitused.

Käisime korra kaldal, tegime mõned mängud ja tulime laevalaele tagasi, et nautida sööki-jooki, seltskonda ja pillimeeste etteasteid. Kui Tartusse tagasi jõudsime, ootas kaldapealsel šampanjakaskaad ja seejärel sõitis noorpaar pulmareisile.

Mõni aasta tagasi tegin jaanipäeval pulma, kus altari ees olid jumalateenistusel tuttavaks saanud noored. Selle liini kõrval aga andis tooni kesköine tellitud tulemäng, mille sisse jäid ka põlevad südamed.

Raha paneb rattad käima Veel võrreldes nõukaaegseid pulmi praegustega, siis vahe on ka suhtumises rahasse.

Kui isamehena alustasin, aitasin esimestel aastatel peamiselt sõpru ja koolivendi ning tasumise tund tuli alles pärast pulmi. Neid vaase ja serviise on praegugi veel alles. Ühe sugulase käest olen kadripäevaks hiljem ka hane saanud.

Praegu aga algab jutt rahast.

Buumiajal, mil sai tehtud seitse pulma kuus, läks asi mitmes mõt-

tes liiale. Teinekord jäi ka ühest ansamblist väheks.

Kirkaim näide on üks kõne välismaalt. Eesti noormees teatas esimeses lauses, et tahab naist võtta, teises küsis, kas olen sel ajal vaba ja kolmandas teatas, et ta pulmade eelarve on 100 000 krooni. Rohkem pole nii täpset rahakaarti lauda löödud.

Praegu on trendiks see, et kombatakse tükk aega turgu. Mõned käivad mitu isameest läbi, et saada asjaga paremini kurssi, sest nad ise ka sageli ei tea, mida tahavad.

Mõni on innustust saanud ilmselt riigihangetest ja küsib pakkumist ning kava. Selle mänguga pole ma kaasa läinud, sest ei tea, kes ja kuhu kokku tulevad ning mida noored ise tähtsaks peavad. Inimestega tuleb ikka näost näkku rääkida.

On ka neid, kes tahavad stiilipidu ja on pulmalised juba ära jaotanud, neile riietuskoodi ette andnud. Üks äi palus mul pöörata noored nii-öelda õigele teele, sest tema küll ei taha etteantud kostüümi pugeda.

kord naise võtab, kutsub ikka minu.

Tõsi, ta oli natuke napsitanud, kuid avaldus oli väga ootamatu.

Lõpetuseks toon väikese õpetuse vanarahva varasalvest lootuses, et see aitab kasvatada õnnelike inimeste arvu ja on hea käitumisjuhis just neil päevil.

Esivanemate uskumust mööda saab armastust võita, kui korjata enne jaanipäeva nõgeseid, eriti piimanõgeseid, ja need kaenla või rindade all ära kuivatada. Seejärel hõõruda vastu südant peeneks ja sööta väljavalitule salaja sisse. See pidavat kohe kolme päeva jooksul armukirge äratama.

Sihile on püütud jõuda ka voodisse meelitamisega. Kui mees on sunnitud naise lapse tõttu ära võtma, siis öeldi muiste, et tagumised rattad läksid esimestest ette või ei kannatanud pruudipõlve välja.

MADIS LIGI pulmavanem

Tänapäevane jaanipulm Need, kes rahvatraditsioonidest lugu peavad, tahavad seda teha ka jaani aegu kuni veimevakani välja.

See tähendab enamasti villaste kinnaste jaotamist.

Kuna olen pikalt seda ametit pidanud, olen isamehena jõudnud minna teise ringi peale. Abiellumis­ ikka on jõudnud kunagi paari pandute lapsed ja mind netist või vanemate soovitusel leidnud. Need on olnud väga hingekosutavad kohtumised.

Teisest äärest tuleb aga nõukaajast meelde üks autoremontija, kes tahtis mind üle osta. Jäin põhimõttele truuks, sest ausus maksab. Kui ma kuu pärast pulmi selle mehega kohtusin, teatas ta, et kui järgmine

Jaaniõlu Jaaniõlut on tehtud juba iidsetest aegadest. Eestis on ikka kombeks olnud jaanipäevaks õlut valmistada. Siin on üks lihtne jaaniõlle valmistamise retsept. 2 pudelit maltoosat (2,4 kg) lahustada 12 liitris keedetud kuumas vees, kuhu on lisatud 0,5 kg suhkrut (võib teha ilma suhkruta). Lasta jahtuda toatemperatuurini ja lisada siis virdele 25 g presspärmi, mis vähese suhkruga hõõrutud ja mõni tund seista lastud.

ERAKOGU

MÜÜVAD: ETK, Kaupmees ja Ko, Grossi Toidukaubad Õllenõu katta õhukese riidega, nt marliga, ja lasta üks ööpäev seista. Seejärel nõu sulgeda ja jahedasse kohta viia. Paari päeva pärast võib õlut juua. Kui soovi on, võib õlut maitsestada kadakamarjade leotisega, piparmündi või ingveriga. Maitseained lisatakse õlle valmistamise alguses kuuma vette.

Head joomist!

RAKVERE PÕLLUMAJANDUSTEHNIKA OÜ, Puiestee 2, 44201 Sõmeru, Lääne-Virumaa tel 327 0868, 527 8308, faks 327 0860; rpmt@rpmt.ee, maltoosa@rpmt.ee; www.rpmt.ee

Toredat su v

Algus lk 358

ani a ja ! j e

Jaani ootel 361 ERAKOGU

Jaanituled ajast aega Minu jaanipidude mäletamine algab koduselt Saaremaalt kadakate ja autokummidega, mida me külapoistega kargukoplisse kokku ajasime.

Viimane oli meie isade talgute korras tehtud spordi- ja peoplats noores kaasikus, kus olid kiik, võrk- ja jalgpalli- ning tantsuplatsid, jooksurajad ja muidugi tulekoht.

Mehed olid sinna vedanud maaparandusest kände, poisikeste hooleks jäi kadakate raiumine ning suuremad veeretasid töökoja juurest ka kummid kohale, et jaanilõke ikka kaugemale paistaks. Tehti näitemängu, tõmmati pilli ja vihuti tantsu hommikuni.

Jaanipäev on aeg, mil ka kepi toel käijad kodust välja tulevad ning tule ümber elust ja inimestest rõõmu tunnevad. Väga põuasel ajal tehakse tuli kas või plekkvanni nagu Rahula külas. Eriti tõmbavad rah-

vast veeäärsed kohad, sest kui paat mere taustal praksub, on elu kohe palju ilusam.

Peojuhina võin tõdeda, et kunagi ei saa jaanitulelt puududa kohalikud taidlejad, nii vanad kui noored ja elav muusika. Rohkem on jaanilisi koos paigas, mis vana ja auväärne ning mis juba oma auraga annab peole hoo sisse.

Kuna tavaliselt on koos arvukalt eri eas inimesi, tuleb algul teha võistlusi lastele ja hiljem suurtele.

Selle paiga traditsioonilised sportlikud mõõduvõtmised sätitakse just jaaniõhtule. Olgu selleks siis mingi jooks või rammukatsumised. Tingimata tuleb selgitada ka parim köievedaja. See on ala, kus mäng käib alati mõisa peale ja publik elab aktiivselt kaasa. Tavaks on seegi, et jaanitule süütamise au kuulub mõnele võitjale.

Olen olnud buumiajal ka ühe valla jaanikul, kus lasti keskööl nii palju raha vastu taevast, et autode vaigistamisega oli pärast tükk tegemist.

Kui ühest peost väheks jääb, minnakse sõpradega järgmisele.

Üldiselt on inimesed jaaniajal natuke õhevil, emotsionaalne foon on hea ning kõik on veidi salapärane.

Kõige mõnusam on aga sel õhtul nautida pere ja lähedaste seltskonda, jaanituld kui suve sissejuhatajat ning kuulata looduse hääli.

MADIS LIGI

Eesti Põllumajandusmuuseumis Ülenurmel 8. juuni

Viss 2012. Mõisa- ja talupäev

Valitakse ilusaim eesti punast ja eesti holsteini tõugu lehm.

Laat. Korvipunumine. Jäätise ja sõira valmistamine.

9.–15. juuni

Vahva koolivaheaeg Puidust, villast ja pärlitest meisterdamine.

22. juuni Jaaniõhtu

Kihnu Virve pereansambel ja Audru Jõelaevanduse Punt.

Rahvuslikud mängud ja tantsud. Kümblustünn.

Grillvarraste meisterdamine. Grilltoodete degusteerimine.

Muuseumirotiga auhinnatud näitus maaelu arengust. Masinapark.

Näitused biotehnoloogiast, mesindusest, õlest ja kasetohust.

Sepatöö. Puutöö. Loovtöötoad.

Ettetellimisel eesti rahvustoidud. Leiva küpsetamine. Hubane kohvik.

Ootame teid T–P 9–18, N 9–20 738 3810, 5373 7124

www.epm.ee

Pargi 4, Ülenurme, Tartumaa

362 Jaani ootel

PÄIKESEPRILLID kaitsevad ja kaunistavad Kõige tähtsam komponent päikeseprillide juures on UV-kaitsekiht.

Terve silm peaks päikesevalguses käituma nii: pupill aheneb ega lase valgus- ja ultraviolettkiiri (UV-kiired) kahjulikus koguses läbi.

Lisaks kissitab inimene instinktiivselt silmi, et laugude ja ripsmetega silma kaitsta. Selleks et inimesel oleks ühtaegu mugav ja ohutu päikese käes viibida, leiutati päikeseprillid.

sõit, golf, surfamine või tennis – kõigi nende alade jaoks on välja töötatud erinevad filterklaasid ja sangad eesmärgiga tagada maksimaalne mugavus ning praktilisus.

Kui inimesel on mitmeid hobisid, ta on nii autojuht kui jalakäija, kannab prille nii argipäeval kui ka pidulikumatel suveüritustel, on mõistlik hankida rohkem kui üks paar päikeseprille.

Korrigeerivaid prille kandvatele täiskasvanutele on valgusele reageerivad foto­ kroomsed ehk tumenevate klaasidega prillid parim valik. Fotokroomsete prilliklaaside arengus on viimastel aasatel toimunud üsna suur murrang. Prilliläätsed tumenevad hulga kiiremini ja siseruumides on need täiesti läbipaistvad, ilma jääktoonita.

Ka ei väsi need nii nagu kümmekond aastat tagasi.

Autojuhid peaksid teadma, et fotokroomne klaas tumeneb vaid UV-kiirte otsesel mõjul, läbi autoklaasi need kiired ei jõua.

Suurim lubatud tumedusaste päikeseprillidel on 75%. Tumedam klaas ei tähenda automaatselt ka tugevamat kaitset UV-kiirte eest.

Kui prillid on väga tumedad, ei ole pupillil põhjust aheneda ja avatud pupilli satub hoopis rohkem valgust sisse. Heledama klaasi puhul läheb pupill väikseks ja see kaitseb silmapõhja UV-kiirguse eest tunduvalt paremini. Õnneks on klaasitoonide valik lai: hallid, pruunid, violetsed, rohekad, kollased, peegelklaasid. Näiteks kollane klaas pole mingi moeröögatus – see värv suurendab nägemisteravust uduse ilmaga ja isegi öösel autot juhtides. Kollane värv neutraliseerib sinist valgust ning just seepärast on ka paljud suusa­ prillid kollased.

Versace.

Oakley.

Ray-Ban.

Oska hinnata kvaliteeti Õigupoolest on päikeseprillidel kaks ülesannet: tume klaas püüab valguskiiri ja UV-kaitsekiht väldib ultraviolettkiirte tungimist silma. Ainult tume klaas ilma UVkaitsekihita püüab küll valguskiiDolce & red kinni, aga pupill ei ahene ning Gabbana.

UV-kiired tungivad silma.

Turult ja segakaupade poest päikeseprille ostes võite kergesPrada. ti sattuda just silmi hoopiski kahjustavate päikeseprillide peale.

Seega pole spetsiaalsete prillipoodide kaup kallim ainult ilu pärast.

Pahatihti ostetakse lastele mänguasjapoest naljakaid, kuid UV-kaitseta ja seega ohtlikke päikeseprille.

Silmaarstid soovitavad lastele hanVersace. kida kas kvaliteetsed päikeseprillid või – mis veelgi mugavam – harjutada neid kandma varjava sirmiga mütse või kübaraid.

Eagle Visioni spetsialistide sõnul EAGLE VISION peaksid päikeseprillide valikul eriViimasel ajal eelistatakse prilliti hoolikad olema autojuhid. Ainuvõimalik kvaliteetne klaas on auto- klaasile plasti, mis on kergem ega juhtimisel polaroid, mis võtab hori- purune nii lihtsalt. Kui ka plast raasontaalpinnalt ära kõik peegeldused mist välja kukub, et tekita see klaasi ja loob juhile selge pildi teel toimu- purunemisega sarnaseid silmale ülivast. Lumi, ere päike, vihmamärja ohtlikke ja imepeeneid kilde. asfaldi peegeldused – need on juhi silmadele väga suureks koormuseks Igaks tegevuseks omad ja ohuallikaks.

Kui autojuht ka jalakäijana silmi Päris universaalseid prille pole olekaitsta ja ümbrust hästi näha tahab, mas, sageli tuleb need soetada vassoovitavad asjatundjad prille, mille tavalt tegevustele, mille juures neid klaasid on ülevalt tumedad ja alt he- vajame. Sportides sõltub prillivalik ledamad, mis on väga praktilised nii ka sellest, millise alaga on tegu, mis siseruumis kui väljas liikudes. on selle spetsiifika. Kas on see ratta-

Järg lk 364

Jaani ootel 363

364 Jaani ootel EAGLE VISION

dud pesuvahendiga, millele ei ole lisatud pesuloputusvahendit. Kahjustuste vältimiseks võiks päikeseprille öösel prillitoosis hoida.

Algus lk 362

Hoolda prille õigesti Hoolas tuleb olla nii tava- kui päikeseprillidega.

Prillid tuleb ette panna ja ära võtta alati kahe käega ja neid ei tohiks lükata pealae peale – sel moel prillisangad deformeeruvad.

Prille tuleb puhastada alati niiskelt ning iga päev pesta-kuivatada.

Pesuks sobivad tavaline pesu­ seep ja nõudepesuvahend. Samas ei sobi prillipesuks vedelseebid, millele on lisatud käenahka pehmendavaid kreeme, ja pesuvahendid, millele on lisatud tsitruseliste ühendeid (sidruni ja apelsini), mis kahjustavad eriti peegelklaaside pindu.

Antistaatilised lapid on üldiselt head, kuid neid tuleb samuti aegajalt pesta kas tavalise pesuseebiga või spetsiaalse, spordiriietele mõel-

Tänavusest moest ka Eagle Visioni prillimüüjate sõnul on sel kevadsuvel endiselt moes suure klaasiga päikeseprillid, kuid kujult ümaramad ja voolujoonelisemad.

Uudisena on tulnud moodi kassisilma kuju meenutavad prillid, endiselt on moes 60ndad ja 70ndad. VärPolaroid. vid on julged, kasutatakse loomamustreid (Dolce & Gabbana) ning kulda hõbedat (Gucci, Versace). Kuhugi pole kadunud ka Ray-Bani klassikaks kujunenud piloodiprillid Aviator.

Päikeseprilliraamidesse saab põhimõtteliselt panna ka optilised klaasid. Raamivalikul on aga piiranguks silmavahe (mida nullklaaside puhul pole vaja arvestada) ja prilliraami ava suuruse suhe. Samuti on probleeme suure miinusega klaasi-

TARTU TOOMKIRIKU VAREMETES 19., 20., 21., 22., 24., 25., 26., 27., 28. juulil 1., 2., 3., 4., 5. augustil kell 19:00 Sandra UUSBERG (Tallinna Linnateater) Juss HAASMA Raivo E. TAMM Egon NUTER Liina TENNOSAAR Maarja MITT (Vanemuine) Liina OLMARU (Vanemuine) Rain SIMMUL (Tallinna Linnateater) Marika BARABANŠTŠIKOVA (Vanemuine) Taavi EELMAA Markus DVINJANINOV

KAJA PRÜGI

Jean GIRAUDOUX

Lavastaja: Ain MÄEOTS (Vanemuine) Kunstnik: Iir HERMELIIN Muusika: Ardo Ran VARRES Kostüümikunstnik: Maarja MEERU (Vanemuine)

PILETID Piletilevist, Piletimaailmast ja tund enne algust kohapeal

www.suveteater.ee

Polaroid.

de paigutamisega raamidesse. Nõrgemate numbrite puhul on võimalused suuremad, tehakse suurema läbimõõduga ja kumeramaid läätsesid, mida on võimalik lihvida ka osadesse päikeseprilliraamidesse.

Enamik päikeseprillidest on siiski mõeldud ainult nullklaaside jaoks ning nendesse nägemist korrigeerivaid prilliläätsesid panna ei saa.

Põhjuseks võivad olla prilliraamide konstruktsioon, materjal, kumerus jne, sest nende prillide puhul ei ole tarvis olnud arvestada prilliläätsede paksusega, ei ole piiranguid kumerusele ega ava suurusele ning ei ole arvestatud ka läätsede vahetamise võimalusega.

Moodsate päikeseprillide juures jääb siiski alati võimalus koos päikeseprillidega kanda kontaktläätsesid, mis on samuti aastatega turvalisemaks ja silmasõbralikumaks muutunud.

Jaani ootel 365

Astume jääaega

VAMBOLA PAAVO

Suve harjal, 10. juulil, avab Tartu külje all Saadjärve ääres uksed interaktiivne Jääaja Keskus.

Värske värvi järele lõhnavas hoones annavad ehitajad sellele viimast lihvi ja kerivad kaablirulle kokku.

Meid võtab vastu maja perenaine Asta Tuusti, kes on erialalt bioloog ning ettevõtmise hing ja eestvedaja.

Asta Tuusti näpunäidete varal rullub peagi külastajale lahti jääaja kangas. Nii sütitavat juttu pole ma enam ammu kuulnud. Selles naises on usku endasse ja ettevõtmisse.

Koht mõtisklemiseks Viimane jääaeg Eesti alal lõppes umbes 12 000 aastat või natuke rohkem tagasi. Kõik sõltub sellest, kuidas ja kuhu me ennast ajalooskaalal paigutame.

Perenaise kinnitusel peaksime Jääaja Keskust külastades mõtlema ennekõike maailmale, kus elame; õppima rohkem lugema ümbritsevat keskkonda ning mõtisklema inimese rolli üle selles.

Mammutid, koopalõvid ning mõõkhambulised tiigrid, samuti jääliustik tulevad nooremale põlvele tuttavad ette filmidest “Jääaeg”.

Veel kannatust, ja pilgule avaneb kõik uues ning ootamatus variandis.

“Jääaja Keskusest saab koht, kus lülitad end välja igapäevaelust. Siia on koondatud tarkust, mida teadlased sajandite jooksul uurinud. Meile avanevad pildid ja ekspositsioon hakkavad kõnelema ajast, millest me harilikult ei mõtle. Ettekujutuse saamiseks ei pea kaevuma tekstide sügavusse, väljapanek annab ka linnulennult ülevaate maailma muutumisest ajas,” räägib oma valdustes ringkäiku tegev Asta Tuusti.

Mitu korrust põnevust Rõhuasetus on jääaegadel ja kliima muutumisel Suurest Paugust tänapäevani ning tulevikku. Majja sisenejat tervitab jääpragu, mille kõrval olevalt LCD-ekraanilt kutsub jäämees jalutama korruselt korrusele.

Maja on täis saladusi ja avastusi.

Esimesel korrusel võib varsti vaadata elamusfilmi, kust ei puudu ka vir-

Keskuse juhataja Asta Tuusti sõnul saab kuu aja pärast selle avause kaudu siseneja uudistada jääaja inimese koobast.

malised. Siis sisenetakse “tõelisse” jääaega, kust ei puudu karge liustiku hõngus, tutvust saab teha mammuti, koopalõvi ja kuni 3,6meetrise sarveulatusega ürghirvega.

Kõik on nii ehe, et tekibki tunne, nagu oleksid keset karmi jääaega ja ellujäämise nimel tuleb jahti pidada toonastele elukatele. Monitoridelt avanevad pildid toovad pilgu ette kaugete esivanemate elu.

Maja teisele korrusele liikudes näeme jääaja jälgi Eestis ehk kuidas kujunes praegune elusloodus pärast viimast jääaega. Teise korruse põrandat katval Fennoskandia kaar­ dil saab jälgida rändkivide teekonda Eestimaale. Just rändkivide leviku ja koostise uurimine pani teadlased mõtlema jääaegadele.

Näidatakse ka filmi, kuidas liustik laskub merre ning praginal kukuvad merre suured jääpangad.

Teisel korrusel tervitab saabujat Kalevipoeg, keda 3D-formaadis võrreldakse Eiffeli torni, Tallinna teletorni ja Tartu kesklinnas asuva Tigutorni kõrgusega. Lapsed võivad seestpoolt uudistada Kalevipoja varvast. Tutvuda saab Kalevipoja-aineliste muistenditega.

Ilmahuvilistele on kolmandal korrusel klassikaline ilmajaam, kus uudistamiseks kõik mõõteriistad.

Kui tahtmist, saab akadeemik Anto Raukasele ja klimatoloog Ain Kallisele esitada küsimusi – kas tuleb uus jääaeg ning mida arvata inime-

se rollist kliimamuutustes. Ammendavad vastused ilmuvad ekraanil.

Omaette ekspositsioon on Eestit puudutav energeetika, kus selgitatakse, kuidas elekter jõuab meie kodudesse ning mismoodi kaevandatakse põlevkivi.

Ideepuudust pole Ringkäiku lõpetades tõdeb Asta Tuusti, et kõikide plaanitud ideede teokstegemisele kulub veel aega.

“Paljud esialgsed ideed ja mõtted on aja jooksul kasvanud ning teostus muutunud kokkuvõttes põnevamaks. Maja on seest nii mastaapne, et isegi mammutitel ei ole siin kitsas.”

Liustikud, mis kunagi kündsid Eestimaad, saavad pärast Jääaja Keskusega tutvumist meile arusaadavaks. Jää kündis Eesti loodusesse vaod, mis tähelepanelikul vaatlemisel jutustavad kuulajale oma loo.

Vooremaa maastik, Lõuna-Eesti kuppelmaastik ja nende vahel helkivad veesilmad saavad paremini mõistetavaks.

Keskus rajati SA Saadjärve Külastuskeskuse initsiatiivil. Rahaliselt toetasid kõike Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Tartu vald.

Põhja-Tartumaa on igal juhul võitnud juurde ühe atraktiivse külastuskoha.

VAMBOLA PAAVO

366 Jaani ootel

Kodu, kallis (öko)kodu

Kas valida ülimadalad küttekulud või suured investeeringud ehitusele?

Tänapäeva Eesti inimesi iseloomustab elukeskkonna väärtustamine ja ökoloogiline mõtteviis, millest ka oma kodu valikul lähtutakse. Samuti saab järjest kallinevate küttehindade taustal aina tähtsamaks hoonete energiatõhusus ja -säästlikkus.

Energiatõhusad majad Puit- ja ökomaju ehitava Timbeco Woodhouse OÜ juhatuse liikme Siim Leisalu sõnul jagunevad energiatõhusad majad laias laastus kolmeks: energiaklassi A hooned, madalenergiamajad ning passiiv­ majad.

Kõige madalama kütteenergiatarbega (kuni 15 kW/m2) on muidugi passiivmaja, kuid Leisalu nendib, et standarditele vastavat passiivmaja pole Eestis lihtne ehitada.

Lisaks osutuvad ehituskulud suhteliselt krõbedaks ning investeeringu tasuvusaeg võib osutada ebaratsionaalselt pikaks.

Madalenergiamaja (kütteenergiatarve keskmiselt 30–50 kW/m2) on küttekuludelt soodus, kuid samamoodi ei pruugi maja püstitamiseks makstav raha end väga kiirelt ära tasuda, kuna nii konstruktsioonidele, katusele, küttesüsteemile

kui ka avadele tuleb teha täiendavaid investeeringuid.

“Oleme arvutanud, et kõige optimaalsem on Eesti tingimustes ehitada energiaklassi A hooneid, mis ei nõua erilisi lisainvesteeringuid, kuid samas on nende kütteenergiatarve väike, kuni 100 kW/m2.

Mõistlikum on muidugi kohe ehitada standardist veidi paremate näitajatega maja, mille energiavajadus jääb näiteks 70–100 kW/m2 piiresse,” räägib Leisalu.

“Sama energiatõhusalt on võimalik ehitada ka palkmaju, kuid nende puhul tuleb hoolikamalt vaadata konstruktsioonilahendusi ja investeering võib jällegi kallimaks minna.”

Ta lisab, et hoone energiatõhususe puhul räägitakse konstruktsioonide soojapidavusest, mitte aga konkreetse elaniku tarbimisharjumustest, sest sealt ei pruugi hoone soojapidavuse näitaja üldse peegelduda.

Looduslikud materjalid ­ isaks soojapidavusele ja energiaL tõhususele pööratakse majaehituse juures aina enam tähelepanu ka naturaalsetele ehitusmaterjalidele.

“Elamu teevad energiatõhusaks ja ökoloogiliseks läbimõeldud projekt ja asendiplaan ehk hoone paiknemine krundil ilmakaarte suhtes, optimaalne suurus ning arukas si-

TEST

Rõhutest aitab leida maja õhupidavusvead n Õhu liikumisest tingitud vigade vältimiseks saab pärast õhu- ja aurutõkke ning enne sisevooderduse paigaldamist kontrollida maja õhupidavust ehk teha blower-door-testi. n Rõhutestis tekitatakse uksevõi aknaavasse paigaldatud ventilaatori abil hoones ala- või ülerõhk 50 Pa ning seejärel mõõdetakse, mitu korda kogu ruumi õhk ühe tunni jooksul vahetub. n Lubatud õhuvahetus on 3/h, passiivmajadel aga 0,6/h. n Erinevalt termokaamerast saab blower-door-testi teha igal aastaajal.

seruumide ja avade paigutus. Öko tähendab ka keskkonnasäästlikku materjalikasutust, allergiavaba viimistlust, võimalusel taaskasutust ja madala difusioonitakistusega ehk hingavaid, õhuniiskust tasakaalustavaid konstruktsioone,” loetleb Leisalu.

Tänu looduslike ja hingavate materjalide kasutusele ja õhutihedusele on Timbeco Woodhouse’i ökomaja näiteks üle kolme korra parema soojapidavusega kui 202mm liimpalkidest palkmaja.

Jaani ootel 367 Timbeco Woodhouse OÜ

Lisaks soojapidavusele ja energiatõhususele pööratakse majaehituse juures aina enam tähele­ panu ka naturaalsetele ehitusmaterjalidele.

Ökomaja suurepärane soojustusmaterjal on looduslik puitkiudvill, mis lisaks annab väga hea heliisolatsiooni. Puitkiudsoojustus hoiab talvel hästi sooja ning palaval suvepäeval tänu suurele soojamahtuvusele hoones mõnusalt jahedat mikrokliimat. Lisaks suudab puitkiudvill märjaks saades ise kuivada, samal ajal kui kivi- ja klaasvill ei kannata vett ning võivad kogu hoone hallitama ajada. Ökomaja sisemised seinad tasub katta Fermacelli kipskiudplaadiga, mis erineb tavapärasest kipsplaadist koostiselt ja vastupidavuselt. Plaat koosneb vanapaberist ja kipsist, mis veega ühtlaseks seguks segatuna pressitakse kõrgsurve all ilma keemiliste sidusaineteta kokku. Valmis plaat on vastupidav löökidele, tulekindel, heli isoleeriv, niiskuskindel, kandetarindi ja jäikusplaat.

“Meie oleme oma ThermoLogi ökomajad välja arendanud nii, et maja sein oleks hingav tänu konstruktsioonis kasutatavale puitkiudsoojustusele ning spetsiaalsele õhu- ja aurutõkkesüsteemile, mis tagab niiskusliikuvuse, kuid on samas õhutihe.

Seetõttu on siseruumides stabiilne õhuniiskus nii suvel kui ka talvel,” sõnab Leisalu.

GERLI RAMLER

368 Jaani ootel

Suvisest esmaabist Kaunis suves, kui rohkem ringi liigume ja tegutseme, peidavad end paraku ka mitmed ohud.

Suvemeeleolus puhkaja on juba loomult muretum ning liigub palju värskes õhus, kuhu tal talvel liiga sageli asja pole. Matkates väänatakse jalgu, kukutakse, kuuma päikese käes saadakse päikesepiste, herilased nõelavad...

Kiirabivelsker Margit Pärn, kas on veel mõni uuema aja probleem, mis suvenautijaid kimbutab?

Väga palju õnnetusi juhtub laste seas ülipopulaarseks saanud batuudil. Vähe sellest, et lapsed seal üksteisele otsa kukuvad, on neil ka ohtlik komme hüpates näiteks õuna süüa või nätsu närida.

Juhul kui võõrkeha satub hingamisteedesse, on kõige tõhusam reaktsioon köhimine. Seljale ärge kloppige, sest võõrkeha võib muuta asendit ja sulgeda hingamisteed täielikult!

Kui juba tekib vilistav hingamine ja laps läheb siniseks, proovige võõrkeha eemaldada Haem­lichi võttega.

Kannatanu seisab või istub, seiske tema selja taha ja pange oma käed ümber kannatanu. Asetage oma rusikas käsi vahetult nabast ülespoole vastu kõhtu ja haarake teisega sellest kinni. Tõmmake käsi järsu nõksatusega enda poole ja üles, veidi vasakule. Tehke seda neli-viis korda järjest.

Kui võõrkeha ei tule välja, hakake tegema kunstlikku hingamist.

Võib-olla õnnestub puhuda võõrkeha ühte kopsu, teine kops saab hakata hingama. Võõrkeha eemaldatakse hiljem haiglas.

jast, tehke ta külma veega märjaks ja lehvitage tuult. Teadvuse kaotamisel kutsuge kiirabi.

Palaval päeval on soovitatav lastel lasta piisavalt vees möllata, see aitab ära hoida keha ülekuumenemist.

Kuumakurnatus ei ole eluohtlik.

Sümptomid on sarnased gripiga: kahvatus, higistamine, iiveldus, oksendamine.

Kui laps on viibinud liiga kaua palava päikese käes, võib see tekitada õhtul kõrge palaviku.

Isegi meie üldiselt viletsa suusailmaga Eestis tuleb ette suvist kuumust. Kuidas palavus meid kahjustada saab?

Palava ilmaga higistab inimene palju ja tal ei tule pahatihti meelde juua vajalikus koguses vett. Lisaks võiks aeg-ajalt tarbida ka mineraalvett, sest organism kaotab suvel palju mineraalaineid. See tekitab halba enesetunnet, peavalu, pearinglust kuni minestamiseni.

Jaani- ja ka lihtsalt suvisel grilliõhtul võib tekkida ka väiksemaid ja suuremaid põletusi.

Põletuse juures on üks paradoksaalne seaduspärasus, mida peaks teadma. Mida tugevam on valu, seda pindmisem on põletus; mida väiksem on valu, seda sügavam on põletus.

Esmalt tuleb kiiresti eemaldada riided põletuse kohalt. Nahka tuleb jahutada leige veega. Vesi ei tohi olla jäine, eriti kui põletuskahjustus on suurematel pindadel.

Isegi lühikese viivitamise tagajärjel muutub pindmine põletus sügavamaks.

Põletatud kohale ei tohi panna õli, võid, aaloed, kreemi... Põletuse üks parimatest esmaabivahenditest on Burn-Shieldi geel. See vähendab kiiresti valu ja täiendava põletuskahjustuse teket.

Mida teha minestamise korral?

Minestamist põhjustavad palavus, õhupuudus, pikaajaline seismine, negatiivsed emotsioonid.

Asetage kannatanu pikali, tõstke jalad natuke ülespoole. Pritsige näkku külma vett. Minestanut ei tohi hoida istuvas ega püstises asendis! Kui kannatanu ei tule teadvusele, helistage hädaabinumbril 112.

Peale minestamise diagnoositakse veel kuumakurnatust ja -rabandust. Mis nende erinevus on?

Kui lapsed suvel autos magama jäävad, ei tohi neid poekülastuse ajaks sinna jätta. Ka lühikese aja jooksul võib laps saada kuumarabanduse. Samuti ei ole imikuga randa minek kuigi tark tegu.

Kuumarabandusest annavad märku punetav kuiv nahk ja teadvuse hägunemine kuni selle kaotuseni.

Esmaabiks viige kannatanu jahedasse. Võtke tal pealisriided sel-

Suvel ilmuvad välja igasugused putukad, juba ründavad sääseparved.

Sääsed on tüütud ja tekitavad sügelust, aga mesilased ja herila-

100% looduslike toodete sari.

K õ i ge p u h t a m kodumaine kosmeetika

E e st i esimene ja suurim looduslik u kosmeetik a tootja Ingli Pai.

Soovitame randa minnes ja rannast tulles kasutada Ingli Pai sarja „Topeltpäike” päikeseõlisegu ja päikesepiima.

Ideaalsed just pärast päevitamist: niisutavad päikesest kuivanud nahka, rahustavad punetust ja annavad ühtlase jume. Sarja „Topeltpäike” regulaarne kasutamine aitab päevitusest saadud jumet säilitada.

info@inglipai.ee

Ingli Pai uued looduslikud tooted sarjast „Sääsehirm” on sääsele ebameeldiva, kuid inimesele meeldiva lõhnaga.

Sarja kuuluvad Sääsepeletaja lõhnalampi, Sääsepeletaja ihule ja riietele pihustamiseks ning sääsekupu leevendaja sääsekuppude ja putukahammustuste raviks ning sügelemise leevendamiseks.

Sääsekupu leevendajat soovitame ka lastele.

I n g l i Pa i f a c e b o o k i s

Jaani ootel 369 kega ei kaasne vahetult hingamise ega neelamise raskust, on vähe tõenäoline nende hilisem teke.

Mida kiiremini tekib allergiline reaktsioon, seda ohtlikum see on.

Esimestel minutitel tekkinud allergia sümptomid viitavad eluohtlikkusele, helistage kiiresti 112. Telefonis tuleb öelda, mitme minuti (sekundi) jooksul reaktsioon tekkis. Olge valmis elustama.

SXC.HU

Palju õnnetusi võib juhtuda batuudil.

sed võivad tekitada juba tõsisemaid probleeme. Näiteks võib mõnel tundlikul inimesel tekkida nende putukate nõelamisel tõsine allergiahoog.

Mis tahes allergilise reaktsiooni tagajärjel võib teadvus häguneda või kaduda. Kannatanu on kah-

vatu, kaetud külma higiga, hingamine on raskendatud, hingamisel esineb kriiksuv heli. Pulss on kiire ja nõrk.

Kui allergia tunnused on kestnud üle 30 minuti, on vähe tõenäoline, et haige seisund võiks äkitselt halveneda. Kui lööbe ja sügeluse tek-

Millised esmaabivahendid peaksid olema kaasas puhkusereisil, maakodus, isegi randa minnes?

Kui plaanite suvel maale sõita, oleks tark oma esmaabivarustus üle vaadata. Kindlasti tuleb kontrollida, et jaguks igapäevaselt tarvitatavaid ravimeid ja jääks natuke ülegi.

Lastega maale minnes võiks kaasas olla palavikualandajaid ja valuvaigisteid. Kui laps juhtub sööma tooreid marju, oleks hea, kui saaks leevendada selle peale tekkivaid kõhuvalusid (näiteks No-Spa).

Allergiline inimene ei tohiks unustada allergiavastaseid vahendeid.

Sidemed, plaastrid, Burn-Shield – need võiksid olla ikka kaasas.

KAJA PRÜGI

Naudi turvalist suve!

PAPS-20 spordigeel ja vedelik Kas tunnete, et olete sportides lihastele või liigestele liiga teinud?

Või häirivad teid nahamarrastused ja -kriimustused?

Ehk on teid hammustanud mõni putukas?

Paps-20 koosneb looduslikest preparaatidest: agaav, sirel, taruvaik (vedelikus) ning etüülalkohol.

Geeli komponendid on karbomeer Carbopol 980 ja trolamiin. Ülitundlikkuse korral üksikkomponentide suhtes tuleb pidada nõu arstiga.

Kandke spordigeel või PAPS-20 vedelik õhukese kihina vastavale kehapiirkonnale kuiva naha peale, soovitatavalt 3–4 korda päevas.

Loe lisaks: www.massuno.ee Küsi Massuno loodustooteid apteekidest.

Apteeker annab ka teavet, millises apteegis toodet parajasti saada on.

370 Jaani ootel

Milline on loomasõbralik tarbimine?

Enne suurt grillihooaega manitsetakse inimesi rasvase ja loomse toidu ületarbimise eest.

Aastaid on loomasõbraliku tarbimise teema olnud Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS) südameasjaks.

“Meie seisukoht on, et loomasõbralik inimene peaks eelistama mahetooteid ning vältima intensiivsest põllumajandusest pärit loomseid tooteid, samas on üks võimalus ka lihatoodete tarbimist vähendada või

Loomasõber ei külasta metsloomi kasutavaid tsirkuseid.

EESTI LOOMAKAITSESELTS

nendest üldse loobuda,” ütleb ELSi juhatuse liige Tania Selart.

“Juunis alustame loomasõbraliku tarbimise kampaaniat, mille raames kutsume üles inimesi valima loomasõbralik toode: mahemunad; tooted, mida pole testitud loomadel; vältima loomatsirkust jms. Tahaksime panna inimesi mõtlema, kust liha tuleb ja kas seda on vaja süüa tingimata kolm korda päevas.”

Selart lisab, et loomasõbralik tarbimine ei tähenda loobumist kõikidest loomsetest toodetest, vaid inimene peaks oma ostuvalikutega toetama ettevõtteid, kes ei põhjusta tootmisprotsessi käigus loomadele kannatusi.

Enamik poelettidel müüdavatest kanamunadest on pärit intensiivsest tootmisest, kus kanu peetakse puurides kitsastes tingimustes. Veterinaar- ja toiduameti andmetel kasvatatakse Eestis kanu vabapidamisel kuues kanalas, näiteks Tähe ja Kitsevälja talus ning Äntu Mõisas.

Lihatooteid tarbiti statistikaameti andmeil 2010. aastal Eestis ühe inimese kohta keskmiselt 71 kg.

Puurilindude munadele tasuks eelistada vabalt peetavate kanade omi.

Loomakaitsjad taunivad ka loomkatseid tegevate ettevõtete nagu Colgate-Palmolive, Procter & Gamble, L’Oreal USA ja Johnson & Johnson toodangut. Igas minutis sureb katselaborites 16 000 hiirt, rotti, küülikut, kassi, koera ja primaati, kellest suurt osa kasutatakse kodukeemia ja kosmeetilistes katsetes piinarikaste silma- ja nahaärrituvustestide tegemiseks. Eesti tootjad loomkatseid ei tee.

GERLI RAMLER

Jaani ootel 371

Muretu suvine BUSSIREIS

Suvised päikesepaistelised ilmad on suurepärane ajend, põgenemaks pingelisest argisaginast.

Võtke puhkus ning nautige Eestimaa kaunist suvist olustikku. Vahet pole, kas eelistad puhata meeleolukas linnamelus või rahulikumas keskkonnas – Eesti pakub põnevaid seiklusi, üritusi ja lõõgastumisvõimalusi igale maitsele.

Reisi turvaliselt bussiga Nii Eestis kui ka võõrsil rännates on rahakoti, turvalisuse ja ka keskkonna huvides mõistlik valida autosõidule alternatiiv ning reisida bussiga.

Kasutades reisimiseks ühistransporti, on teekonna läbimisel mitmeid eeliseid, mis puuduvad auto-

roolis istudes. Mugav bussireis pakub imelise võimaluse rahulikult vaadelda möödalibisevaid metsi, kauneid maastikke ja põnevaid vaatamisväärsusi.

Eestis on võimalik pea kõikide meie kaunimate sihtkohtadeni jõuda mugavat bussireisi nautides, kasutades kaugbussiliine. Mitmed bussifirmad pakuvad reisijatele sõidusoodustusi. Näiteks SEBE bussiliinidel tehakse teisipäeviti, kolmapäeviti ja neljapäeviti üle 60aastastele reisijatele 50% sõidusoodustus.

Laupäeviti sõidavad 50% sõidusoodustusega alla 26aastased noored.

Sõida päevaks Pärnusse Eestis on palju kauneid mereäärseid alasid ning erakordselt pikk rannajoon. Kui hing ihkab sooja tuult, päikest ning rannaliiva, on

NOOR alla 26a.

LAUPÄEVAL

EAKAS üle 60a.

TEISIPÄEVAL, KOLMAPÄEVAL, NELJAPÄEVAL

SEBE

suurepäraseks reisisihtkohaks suvepealinn Pärnu. Miks mitte veeta lõõgastav päev ajaloolise kuurortlinna rannaliival päikest ja suvist melu naudeldes.

Reisi kaunisse suvepealinna võib mugavalt ette võtta bussiga. Bussifirma SEBE on suviseks perioodiks käiku pannud mitmeid lisareise just Pärnu suunal. Suvi on ainuõige aeg veeta lõõgastav päev Pärnu rannas.

Suurema seltskonnaga reisimiseks on sobiv tellida eraldi buss.

Bussifirma SEBE teenuste hulka kuuluvad tellimusreisid nii välismaal kui ka Eestis. SEBE tellimusreisid pakuvad usaldusväärset ja sõbralikku klienditeenindust – erilisi elamusi. n Tutvu reisivõimalustega SEBE kodulehel www.sebe.ee ja www.tellimusreis.ee.

372 Jaani ootel

KOHV otse loodusest ERAKOGU

Suures suvemelus võib juhtuda, et telk on püstitatud, toidupoolis lahti pakitud, aga kohvipakk köögilauale unustatud. Külapood on kaugel või juba kinni, kuid kohviisu üüratu.

Kuigi meie looduses kohvipuud ega teepõõsast ei kasva, leidub siin mitmeid taimi ja isegi seeni, millest on võimalik maitsvat kohvi valmistada. Pealegi öeldakse, et kõige tervislikum toidu- ja joogipoolis peaks pärinema oma elukoha ümbrusest.

Kohvitaimi leidub meie looduses piisavalt varakevadest kuni hilissügiseni ja enamik neist on kõigile juba vanad tuttavad.

Kui olete looduses, lõigake vajalik materjal parajateks tükikesteks ja röstige lõkketulel mõnes tühjas konservipurgis, plekkalusel, puhtal labidal või pajapõhjas kergelt läbi ning tampige seejärel kiviga parajaks kohvipulbriks.

Lihtsam on niisuguseid kohvisid muidugi valmistada kodus.

Võilillekohv Võilillejuured puhastage, peske, jämedamad juured poolitage, tükeldage 1–2 cm pikkuseks ning kuivatage õhukese kihina päikese eest varjatud kohas. Sel moel kuivatatud võilillejuuri võib aastaid hoida riidest kotis toasoojas.

Kohvi tegemiseks kõrvetage vajalik kogus kuivatatud võilillejuuri helepruuniks, kodustes tingimustes jahvatage kohviveskis ning val-

ja aroomi saamiseks segage juurde röstitud ja jahvatatud kibuvitsamarja seemneid. Ettevaatust üledoseerimisega! Kange kohv pole maitsev.

Musta pässiku kohv

Must pässik.

mistage tõmmisena masinakohv, arvestades, et jahvatatud võilillekohvi kogus on 1/3 võrra väiksem kui oakohvil.

Võilillekohvile ei ole ka maiasmokal vaja suhkrut lisada, sest kuivatatud võilillejuurtes on sahharoosi pea 20% ja inuliini 40%. Eriti maitsev on võilillekohv piima või rõõsa koorega. Võilillekohv ei häiri südametegevust, kuid mõjub toniseerivalt ajutegevusele.

Kohvi võib keeta ka röstitud juuretükkidest. Kuivatatud võilillejuured röstige pannil vähese võiga helepruuniks. Jahtunult jahvatage ja lisage 10% naturaalsele kohvile (parandab kohvi omadusi).

Kohvi võib valmistada ka ainult röstitud võilillejuurtest, kuid siis laske kohvil kauem kinnises nõus tõmmata, nii et ta jahtuks joodava temperatuurini. Jook meenutab viljahernekohvi. Eriti meeldiva maitse

Selle kohvi toorainet saame loodusest kõik 12 kuud. Tarvitseb vaid üles otsida suuremad kased ja üsna sageli leiame neil peaaegu süsimustad kuni mustjaspruunid krobelise pinnaga kasvajaid meenutavad puuseened, mida rahvakeeles kutsutakse mustaks pässikuks (Inonotus obliquus).

Seene murdmisel laguneb väline kiht kergesti tükkideks. Kohviks kõlbabki just must, krobeline ja veidi lõhestunud seenemass.

Musta pässiku tõmmis on eriti populaarne Siberi põliselanike juures. Tõmmis tugevdab organismi immuunsüsteemi, peletab väsimust ja on rahvameditsiinis eriti populaarne vähi arengut pärssiva toime poolest.

Kohvi valmistamiseks lõigake pässik kohvioa suurusteks tükkideks, röstige kergelt läbi, tampige puruks ja tarvitage nagu kohvipulbrit.

Kibuvitsamarjade seemnekohv Pruunistage vajalik kogus seemneid ning lisage kuivatatud ja kõrvetatud võilille- või takjajuurt (1/4–1/3 osa). Selline kohv stimuleerib hästi ajutegevust ja tõstab toonust, kuid samas ei kergita vererõhku.

Pulbrit kulub koguseliselt oakohviga võrdselt.

Uus! Kõht täis Eesti moodi!

Rakvere üllatab suvel eriliste maitsetega!

Algaval grillihooajal proovi Rakvere uusi üllatavaid maitsekombinatsioone. Paku perele ja sõpradele ehtsa mustikapüreega Mustikamarinaadis grill-liha, mahlakat Leiva-jogurtimarinaadis grill-liha, hapukate rabarberitükkidega jogurtimarinaadis Rabarberišašlõkki või pisut karamellise mekiga naturaalse kaljaga marineeritud Kaljašašlõkki. Grillvorsti austajatele pakuvad teravamat elamust Salaamigrillvorstid lambasooles ning proovida tasub Eesti Rahwa grillvorste, millele on lisatud suus sulavat suitsujuustu. Kõikidele pisematele grillijatele maitsevad hästi ehtsa ploomipüreega mahedad Lastegrillvorstid ploomidega. Kõik tooted on ilma tehislike lõhna- ja maitsetugevdajateta (E621).

Jaani ootel 373

Orasheinakohv Peske risoomid, kuivatage, lõigake terava noaga 1–2 cm pikkusteks tükkideks, pruunistage pannil helepruuniks ja jahvatage pulbriks.

Tarvitage nagu harilikku kohvipuru, võttes 1 tassi kohta 1–2 kuhjaga tl röstitud risoomijahu. Säilitage nagu harilikku kohvipulbrit.

Takjajuurekohv See kohv on eriti sobilik suhkruhaigetele. Hilissügisesed takjajuured peske, lõigake 1–1,5cm läbimõõduga kuubikuteks ja kuivatage. Kuivatatud juuri võib riides kotis toasoojas säilitada aastaid. Enne tarvitamist pruunistage vajalik kogus juuri, jahutage ja jahvatage pulbriks.

Valmistage nagu harilikku kohvi. Ühe tassi kohta võtke 1–2 tl pulbrit.

Tõrukohv Kuivatage pööningul kuivanud tammetõrud praeahjus kergelt üle, puhastage koortest, tampige jämedalt puruks ja pruunistage pannil ilma rasvaineta pidevalt segades.

Jahutage ja jahvatage kohviveskis.

Võtke 2–3 kuhjaga tl kohvipuru 300–400 ml keeva vee kohta.

Mahedam tõrukohv Värsked tõrud puhastage koortest ja lõigake neljaks.

Peale valage keev vesi ja jätke ööpäevaks seisma. Nüüd valage vesi ära. Nõrutage tõrud ja asetage kuivama. Kuivatatud tõrusid hoidke riidest kotis.

Kohvi valmistamiseks röstige tõrud ja jahvatage peeneks.

Soovi korral võib tõrukohvile lisada 10% jahvatatud röstitud sigurijuurt (või võilillejuurt), 20% röstitud jahvatatud otra ja 10% röstitud jahvatatud kaeru.

TOIVO NIIBERG

374 Jaani ootel CORELLI MUSIC

Eesti mõisad kui pärlid n Suure-Kõpu mõis (saksa k Gross-Köppo) Viljandimaal on Kõpu järglane. Aastal 1800 eraldati Kõpu põhjapoolsed maad iseseisvaks Väike-Kõpu mõisaks ning vana mõisa hakati kutsuma Suure-Kõpuks.

Suure-Kõpu on üks neid õnnelikke mõisakoole, mis viimaste aastate jooksul on läbinud põhjaliku renoveerimise. Nüüd saab lisaks hoone suursugusele väliskujule ja omapärasele interjöörile imetleda unikaalseid seinamaalinguid. Saal on kunstmarmorist seintega, ajaloo hõngu lisavad tiibuksed, klassitsistlikus laadis lukusildid ja kahhelahjud ning laes stukkdekoor.

n Saka mõis (saksa k Sackhof) on asutatud keskajal, kuid asetses praegusest mõisast paar kilomeetrit ida pool ning seda kutsuti Väike-Sakaks. Põhja-Eesti pankrannikul paiknev väike mõisa peahoone on ehitatud 1862–1864 neorenessanss-stiilis. Lamedate katustega hoonele on iseloomulik kitsaste kõrgete akendega kesktorn.

Teise maailmasõja järel paiknes hoones pioneerilaager, seejärel Nõukogude piirivalvekordon.

Nüüdseks on mõis eravalduses ja kaunilt restaureeritud.

n Vihula mõis (saksa k Viol) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal. Esimest korda mainiti mõisa 1501. aastal, mil see kuulus Lode aadlisuguvõsale.

Barokkstiilis mõisasüda rajati XVIII sajandi esimesel poolel. Härrastemaja sai oma praeguse kuju 1880. aastatel. XIX sajandil rajati ka hulk stiilseid kõrvalhooneid.

Pärast Teist maailmasõda asus mõisahoones hooldekodu. Hoone sai kõvasti kannatada 1982. a tulekahjus. Praegu on mõis eravalduses ja kogu suur kompleks renoveeritud. n Uderna mõis (saksa k Uddern) pärineb keskajast, teda on esmamainitud 1486. aastal. Mõis kuulus toona Tiesenhausenitele. Mõisa kahekorruseline historistlik peahoone on

Corelli Musicu kontserdisarja “Eesti mõisad 2012” publiku ja metseeni­ de toetus juulis 2012 läheb Tartu­ maal paikneva Uderna mõisa hooldekodu vanakestele mõisa välisvalgustuse fondi. Vaata www.corelli.ee.

püstitatud 1880ndatel. Arvatavasti polnud tegu uusehitisega, vaid sellesse liideti osad XVIII sajandi lõpu peahoonest. Hoone on asümmeetriline, fassaadi keskosa kaunistab kolme akna laiune kolmnurkfrontooniga keskrisaliit, vasakul tiival on tornitaoline ehitis, mida kroonis algselt tornikiiver. Saalides on unikaal­ se värvilahendusega kaunistused.

Praegu paikneb mõisahoones Uderna Hooldekodu.

corelli muusikasuvi ad 2012 Barokkansambel Corelli Consort 20!

Suur juubelikontsert 27. juuni 2012 Mustpeade Maja J. S. Bach – KOHVIKANTAAT 19.07.2012 Suure-Kõpu mõis 20.07.2012 Saka mõis T TOETAME KOOS Uderna hooldekodu vanakesi!

20 21.07.2012 Vihula mõis 22.07.2012 Uderna mõis

Corelli Consort, Guido Kangur, Jüri Kuuskemaa

23.-25. august 2012 Erinevad Tallinna tornid ja säravad esinejad!

Avakontsert 23.08.2012 TALLINNA TELETORNIS

Info mõisatest ja festivali kava www.corelli.ee. Piletid:

, Statoil ja võimalusel tund enne algust kohapeal.

Jaani ootel 375

26. juuli - 5.august

40 juubel

koos Marko Matvere, VLÜ ja Ivo Linnaga

Kaastegevad Tiit Kõrvits ja Ants Nuut 26.07.

27.07.

28.07.

29.07.

31.07.

Paide Vallimägi Põlva Intsikurmu Pärnu Vallikäär Haapsalu Piiskopilinnus Rakvere Laululava

01.08.

02.08.

03.08.

04.08.

05.08.

Pileti hinnad kuni 30. juuni 8.- / 10.- Alates 1. juulist 9.- / 11.- Kontserdi toimumise päeval 10.- / 12.- (Tallinnas 10.- / 13.-). Piletid müügil Piletilevis, Statoili teenindusjaamades ja kohapeal! Algus kl. 21.00.

Tartu Laululava Tallinna Lauluväljak Kärdla Linnapark Kuressaare Lossihoov Rapla Laululava

ESITLEB:

376 Jaani ootel

Sinu lähedased väärivad sinu tähelepanu, mitte sääsed, parmud ja puugid!