TARGU TALITA: HOIA TERVIST (aprill 2013)

KAPSAKEVAD:

KÕHUVALU:

VERESUHKUR:

Mineraalide allikas

Perearst leiab põhjuse

Säilita tasaalu

Lk 243–245

Lk 246–249

Lk 250–252

Maalehe nõuandelisa

Nr 16 18. aprill 2013

CANDEREL GREEN looduslik suhkruasendaja Canderel Green suhkruasendajad on valmistatud looduslikust magusainest - suhkrulehe ekstraktist. Suhkruleht on Lõuna-Ameerikast pärinev taim, mida on tänu magusaks tegevatele omadustele kasutatud magustamiseks juba sadu aastaid.

Canderel Green suhkruasendajad sobivad diabeetikutele ja inimestele, kes soovivad vähendada suhkru tarbimist.

Canderel Green on saadaval pulbrina, tablettidena ja pulbripakikestena.

ustatud ag

eks

g

a

M

Stevia t r a k ti d e

Tooted saadaval hästivarustatud apteekides ja kauplustes.

Rohkem infot: www.canderelproducts.com/ee

Maaletooja: AS Oriola

242 Hoia tervist

Terves kehas terve kõht!

Protexin® probiootilised tooted sisaldavad kõrgkvaliteetseid kasulikke elusbaktereid ja prebiootikume (FOS), mis suurendavad probiootikumide toimet soolestikus.

Tootja: Probiotics International, Ltd Suurbritannia www.protexin.com

Protexin®: • Aitab hoida korras seedetegevuse (toitumismuutuste, reisimise ajal) • Suurendab soolestiku vastupanuvõimet (kõhulahtisus, -kinnisus, -gaasid) • Kiirendab haigusest paranemist • Toetab organismi antibiootikumiravi ajal • Tugevdab organismi üldseisundit • Leevendab laktoositalumatust, pärmseeneinfektsioone

Esindaja Eestis: Hortus Medicus OÜ, Mustamäe tee 18, 10617 Tallinn www.hortusmedicus.ee

Hoia tervist 243

EPKK

Värsket kevadet

T

änavune kevad andis end pikalt, viirustevaevas ja -väsimuses oodata. Nii nagu jõuluvana olemasolus, on ka kevadväsimuse tõelisuses aeg-ajalt kaheldud. Meie eurotoidulaud peaks ju aasta ringi (vitamiini)rikkalik olema, kust siis see varakevadine väsimus? Ühes asjas on arstid sama meelt: olgu teiste vitamiinidega, kuidas on, aga meie laiuskraadil napib päikesevalgust ja seeläbi D-vitamiini. Seda peaksime kindlasti sügisest kevadeni apteegist koju tooma.

Perearst Svea Rosenthal soovitab aga oma kevadväsinud patsientidel kokku lugeda, kui palju tunde nad ööpäevas magavad. Ja millal magavad. Hoolimata üha pikenevatest õhtutest, tuleks magama heita nii vara, et kella 22st kaheni öösel oleks tagatud sügav uni. Need on kõige väärtuslikumad unetunnid, mis teevad reipaks, targaks ja ilusaks.

Kolmas asi, mis meid peale valguse- ja unepuuduse väsitab, on dr Rosenthali arvates meie enda mõttepahn. Eestlane on ju kui loodud muretsema, ikka varakult ette ja targalt tagantjärele, jäädes tänases päevas siin ja praegu nende kahe murekoorma vahele nagu lutikas lõksu.

Sestap ärgem unustagem kevadise suurpuhastuse käigus ka oma mõtteid ja tundeid värskeks tuulutada.

KAJA PRÜGI

Tagurpidi lillkapsapirukas.

Sööme KAPSAST – toorelt ja töödeldult Kapsaste suguvõsa on suur, neid on üle saja liigi. Eestis on kõige levinum köögivili harilik valge peakapsas.

Toitumisteadlased on ühel nõul selles, et puu- ja köögiviljade söömine aitab meil püsida tervena ja ennetada haigusi, olla tegus ja õnnelik. Meie igapäevane menüü peaks sisaldama kaks portsu puuvilju ja vähemalt kolm portsu köögivilju.

Kusjuures üheks portsuks peetakse 100 grammi ehk peotäit.

Mineraalainete allikas Kapsaid hakkas inimene kasvatama ja toiduks tarvitama juba rohkem kui 4000 aastat tagasi. Esmalt kultuuristati lehtkapsas, millest hiljem kujunesid peakapsa vormid. Euroopas on peakapsaid kasvatatud juba vähemalt 2500 aastat.

Eestis kasvatatakse toiduks kõige enam valget peakapsast, üha enam ka lillkapsast. Veel koguvad populaarsust punane ja savoia kapsas, nuikapsas, rooskapsas ja spargelkapsas.

Kapsad on madala energeetilise väärtusega, kuid sisaldavad rohkesti mineraalaineid. Eriti palju on kapsas C-vitamiini ja folaate. Samuti K-vitamiini ning mõnes karotenoide, mis organismis muudetakse A-vitamiiniks. Mineraalaine-

test on kapsas rikas kaaliumi poolest. Kapsast saab aasta läbi tarvitada kas värskelt, kuumtöödeldult, hapendatult, kuivatatult või konserveeritult.

Hapukapsas Kapsa hapendamise aluseks on piimhappekäärimine, kus bakterid muudavad kapsas leiduvad süsivesikud piimhappeks. Hapnemisel rakukestad kobestuvad ja kapsas muutub kergemini seeditavaks.

Sajas grammis hapukapsas on veel kevadelgi u 15 mg C-vitamiini. Kui kapsas on toidu valmistamiseks liiga hapu, võib lisada värsket kapsast või veidi suhkrut.

Tagurpidi lillkapsapirukas Kaheksale n 1 suur lillkapsas n 2 dl 35% rõõska koort n soola ja musta pipart n 200 g suitsujuustu n võid vormi määrimiseks n 2 muna n 500 g lehttainast Puhastage ja tükeldage lillkapsas.

Keetke soolases vees 2–3 minutit ning kurnake. Segage rõõsk koor munaga, maitsestage soola ja pipraga. Riivige juust. Määrige ahjuvorm võiga ja asetage sellesse lillkapsad.

Järg lk 244

Narva mnt 13, 10151 Tallinn, www.maaleht.ee Toimetaja Kaja Prügi 661 3337 / Reklaami projektijuht Helen Lehismets 661 3312 Kujundaja Mari Peterson / Keeletoimetaja Ene Leivak / Korrektor Merike Järvlepp Väl­jaand­ja AS Eesti Ajalehed / Trükk AS Kroonpress Lehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2013 Ilmub koos Maalehega

244 Hoia tervist Algus lk 243 Raputage see üle riivitud suitsujuustuga ja kallake peale muna-kooresegu. Säilitage natuke muna ka piruka määrimiseks. Rullige lehttainas jahusel pinnal lahti, lõigake sobivateks ribadeks ja põimige ribadest pirukale kate. NB! Piruka põhja tainast ei tule.

Pintseldage pirukas üle muna-koore­ kastmega ja küpsetage 200 kraadi juures u 30 minutit.

n 1 värske kurk n 200 g sibulapealseid n 1 väike purk maisi n majoneesi Eemaldage kanakoivalt liha ja tükeldage u 2x2cm tükikesteks. Kapsas rebige või lõigake samuti tükikesteks. Tomatid lõigake kuubikuteks.

Tükeldage ka kurk. Seejärel segage kõik komponendid ja serveerige.

Saleneja salat savoia kapsaga Kuuele n 1 väiksem savoia kapsas n 100 g kalkunisinki n 1 karp kodujuustu n 1 väike karp maisi

Lihtne ja argine suitsukana-kapsasalat Kuuele n 1 suitsukanakoib n 300–400 g savoia kapsast n 150 g tomateid

Rebige või lõigake kapsalehed sobiva suurusega ribadeks. Tükeldage sink ning segage kõik ained omavahel kokku.

Serveerida võib ka tilgakese majoneesiga. Ilusam on salat siis, kui segate selle kokku vahetult enne söömist.

www.gadox.ee

Apelsinimaitseline toekas hapukapsasalat Kuuele n 150 g õunu n 150 g juursellerit n 700 g keedetud kartulit n 150 g apelsini n 500 g hapukapsast n õli n soola n värsket peterselli Lõigake õunad kuubikuteks.

Riivige seller suure riiviga.

Lõigake ka apelsinid sektoriteks ja seejärel paksemateks viiludeks. Mahl hoidke alles.

Lõigake keedetud kartul kuubikuteks. Seejärel segage kõik ained ettevaatlikult hapu-

Hoia tervist 245 kapsaga, maitseks lisage apelsinimahla, õli, soola, riivitud apelsinikoort ja peterselli. Hoidke enne serveerimist külmas.

EPKK

Mõnus aedviljasupp Kuuele n 8 dl köögiviljapuljongit n 400 g spargelkapsast n 400 g lillkapsast n 200 g porrulauku n 100 g porgandit n 1 küüslauguküüs n 5 sl toorjuustu n soola, musta pipart

Kapsa-hakkliharoog Kuuele

Kuumutage puljong keemiseni.

Pange potti õisikuteks tükeldatud spargel- ja lillkapsas. Lisage viilutatud porrulauk, porgandid, küüslauk ja soovi järgi valitud maitseaineid.

Keetke suppi 20–30 minutit, kuni köögiviljad on pehmed. Püreerige, lisage toorjuust ja segage, kuni see lahustub. Maitsestage soola ning pipraga.

n ½ kapsapead (400–500 g) n 150 g porgandit n 2 dl lihapuljongit n 400 g hakkliha n 1 sl margariini või võid n soola, musta pipart n 1 tl peenestatud köömneid Lõigake kapsas peeneks. Porgandid lõigake ratasteks (võib ka jämeda riiviga riivida). Laduge kapsas ja porgandid kihtidena potti. Lisage puljong

ja keetke rooga kaane all nõrgal tulel 15–20 minutit. Kapsast on parem keeta alguses veidi aega ilma kaaneta, siis ei muutu kapsas mõrkjaks. Sel ajal, kui kapsas vaikselt keeb, pruunistage pannil hakkliha. Lisage hakkliha köögiviljale. Maitsestage soola, pipra ja köömnetega. Keetke veel u 10 minutit. Serveerige pajaroog koos peterselliga maitsestatud keedetud kartulite ning hapukoorega.

Allikas: Eesti PõllumajandusKaubanduskoja väljaanne “Kapsas”, Tallinn 2013

Loodus ravib ONYCOR

PAPS-20

KLUX

Kevad on käes ja varbad nõuavad vabadust – välja sukkadest ja sokkidest! Kas teie varba- või sõrmeküüs on traumast kahjustatud? Kas soovite ergutada küünte kasvu või soodustada tallanaha elastsust? Alustamiseks on õige aeg.

• Kas tunnete, et olete oma lihastele või liigestele liiga teinud?

• Või häirivad teid nahamarrastused ja -kriimustused?

• Ehk on teid hammustanud mõni putukas?

• Kas teid vaevavad mao ülehappesusest tingitud probleemid ja kõrvetised?

• Või olete oma kõhu liiga täis söönud?

• Ehk on stress tekitanud seedehäireid?

Onycor sisaldab tõmmiseid järgmistest looduslikest komponentidest: agaav, sirel, pune, valge sinep, Cayenne’i pipar, kadakas, lisaks taruvaik ja etüülalkohol.

Küünekahjustuste ja/või -kasvu kiirendamiseks tilgutage mõned tilgad küüne alla ja vallile. Liigsarvestunud tallanaha pehmendamiseks või jalanaha hoolduseks hõõruge jalanahale piisav kogus 2–3 minuti jooksul pärast jalgade pesemist ja kuivatamist.

Paps-20 koosneb looduslikest preparaatidest: agaav, sirel, taruvaik ning etüülalkohol. Ülitundlikkuse korral üksikkomponentide suhtes tuleb pidada nõu arstiga.

Kandke PAPS-20 õhukese kihina vastavale kehapiirkonnale kuiva naha peale, soovitatavalt 3–4 korda päevas.

Küsi Massuno loodustooteid apteekidest.

Apteeker annab ka teavet, millises apteegis toodet parajasti saada on.

Klux koosneb looduslikest preparaatidest: lagrits, kardemon, ingver, samuti glütseriin, etüülalkoholi sisaldus kuni 18%.

Manustage 2 korda päevas enne sööki 40 tilka puhtalt või lahustatult 50 ml leiges (toasoojas) vees. Ennetamaks söögitoru limaskesta kahjustuste tekkimist, on soovitatav mao ja söögitoru hoolduskuuride tegemine 1–2 korda aastas ühe kuu vältel.

Sobib kasutamiseks koos ravimitega. Ei soovitata kasutada raseduse ja imetamise ajal. Sapikivide kahtluse korral kasutada ettevaatusega.

Loe lisaks: www.massuno.ee

246 Hoia tervist

Millest annab märku Perearst Svea Rosenthal usub, et kuigi kõhuvalu põhjusi on palju ja sümptomidki pahatihti sarnased, on meie diagnostiliste vahendite tase nii kõrge, et tõsised haigused ei jää avastamata.

Mäletan, kui põhikooli bioloogiaõpetaja provotseeris meid küsimusega, et kas poleks tore, kui inimene üldse valu ei tunneks. Ei lasknud ta meil kaua selle mõtte üle rõõmustada, vaid tõi konkreetse näite. Mõnuled lõkke ääres ja vaatad kuud. Kuni sõber märkab, et sul pool jalga maha põlenud… Nii sai meile, lastelegi, arusaadavaks, et valu on organismi eluliselt vajalik funktsioon, mis hoiatab ohu eest.

Igal valul on oma põhjus, kuid selleni pole alati kerge jõuda. Eriti kehtib see kõhuvalu puhul, sest kõhuõõnes paikneb üksteise kõrval mitmeid organeid: magu, maks, sapipõis, kõhunääre, soolestik ning üsna lähedal ka neerud, naistel munasarjad…

Perearst Svea Rosenthali sõnul on inimesel endal tõesti raske kõhuvalu põhjust ära aimata.

Kui tal just pole varasemat kogemust teatud haiguse ja valu vahelisest seosest.

Ebamääraste valude puhul oskab inimene vaid öelda, kus piirkonnas ta valu tunneb.

Teisalt on olnud ka juhtumeid, kus kõhuvalu põhjus on hoopis seljas – selja radikulaarsed valud kiirguvad kõhtu.

Kõigepealt perearsti juurde

Kõhuvalu võib olla põhjustatud väga erinevatest tervisehädadest.

SHUTTERSTOCK

Vahel diagnoosivad inimesed endal ise (pahatihti ekslikult) valu põhjuse ning panevad mingi eriarsti juurde aja kinni. Dr Rosenthali sõnul on õigem pöörduda esmalt ikkagi perearsti poole.

“Kõigepealt võtame anamneesi ehk küsitleme patsienti: millal valu algas, kaua kestis, millise iseloomuga see oli, kas valu kutsus esile mingi liigutus või oli see püsiv…

Seejärel palpeerime kõhtu. Kui kõht on laudkõva (nn äge kõht),

Hoia tervist 247

KÕHUVALU? võib selle taga olla näi“Hemoglobiini langus viiteks soolesulgus, haatab verejooksule, vaatavandist tingitud vereme üle ka põletikunäijooks. Kindlasti koputatajad, teinekord on vaja me selga, kontrollides, mõõta maksa ja neerude kas neerud annavad vanäitajad. Uriinianalüülulikkust. Uurime, kas si järgi vaatame, kas kuseteedes on mingi probseljas on lihaspingeid, kas maks on suurene- Svea Rosenthal. leem. Edasi saadame patnud. Naistel annab näisiendi kõhuõõne ultrateks emakaväline rasedus väga tu- helisse ning vajadusel erialaarsti geva punktivalulikkuse.” juurde.”

Veel uurib perearst, kas valuga kaasnevad mingid üldsümptomid, Terav valu nõuab kiiret abi näiteks palavik, iiveldus, oksendamine ja kas kõht on läbi käinud. Dr Rosenthal rõhutab, et väga tuDr Rosenthal paneb kõigile süda- geva terava valu puhul tuleb kutsumele, et valuga arsti juurde tulev da kiirabi või pöörduda erakorraliinimene peaks oskama vastata kü- se meditsiini osakonda. Valvsaks simusele, kas tema väljaheide on peaksid tegema ka valuga kaasnev puderjas ja musta värvi. “Selline külm higi, šokiseisund koos teadon väljaheide verejooksu korral, vuse kaotusega, veriokse, veriroe mis on väga ohtlik.” ja nn kõva kõht.

Perearstikeskuses tehakse ka “Väga tugev valu viitab tavaliselt vere üldanalüüs ja uriinianalüüs. kas mingisugusele maohaavandi

perforatsioonile ehk mulgustumisele või kivile. Need nõuavad teinekord erakordset sekkumist. Soolesulguse korral võib kirurgilise sekkumiseta tekkida soolekärbus ehk nekroos.”

Neeru- ja sapikivist tingitud valule on iseloomulik järsku algav äge valu, mis tuleb ja kaob ja tuleb jälle, inimesel külm higi otsa ees. Iseloomulik on, et see valu teeb inimese rahutuks. Valu järgi on raske öelda, kas tegu on neeru- või sapikiviga, seda näitab ultraheli.

Ka pimesoolepõletik vajab kiiret sekkumist, seda pole aga alati lihtne diagnoosida. “Pimesoolepõletiku tunnused sarnanevad bakteriaalse nakkuse tunnustega ning Crohni tõvega, mis on sisuliselt sooltepõletik ning kiirgab valu pimesoole piirkonda,” teab dr Rosenthal.

Järg lk 248

Kõht kisub valust krampi?

NO-SPA (drotaveriinvesinikkloriid), 20 tabletti.

S-EE-DRT-12-11-01

Näidustus: seedetrakti, sapi- ja kuseteede silelihasspasmid (tajutavad hootise kõhuvaluna).

Lõõgastav toime on võrdselt efektiivne nii seede- kui ka kuse-suguelundkonna suhtes.

Täiendav info müügiloa hoidjalt: sanofi-aventis Estonia OÜ, Pärnu mnt 139 E/2, 11317 Tallinn, tel 627 3488, faks 627 3481 või www.ravimiamet.ee.

Käsimüügiravim.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte.

Kaebuste püsimise korral või kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

248 Hoia tervist SHUTTERSTOCK

Algus lk 246

Kindlasti ei tohi tundmatu valu korral kasutada soojenduskotti ega muud soojendavat vahendit. Soe võib suurendada põletiku levikut või hoogustada verejooksu.

“Pimesoolepõletiku puhul on valud tavaliselt paremal alakõhus, aga ussripik võib asetseda ka ebatüüpiliselt. Siis on valud kas rohkem keskel alakõhus või ülakõhus.”

Lõplik diagnoos langetatakse anamneesi, kõhu palpatsiooni, veres põletikunäitajate esinemise ja ultraheliuuringute alusel, mis näitab, kas pimesoole ümbruses on vedelikku.

Funktsionaalsed kõhuvalud Dr Rosenthal tunnistab, et 50% kõhuvalude põhjustest jääbki sageli selgusetuks, sest enamasti on need n-ö funktsionaalsed, mööduvad kõhuvalud, mis seotud kõhugaaside, spasmide, kõhukinnisusega.

“Lastel on esinenud ka kõige tavalisemaid lihasvalusid – laps on kas trenni teinud või tõstnud väikest õekest-vennakest. Pahatihti on aga tegu kõhukinnisusega. Lapsevanemad ei taipa alati küsida, millal lapse kõht viimati läbi käis.”

Kõhuvalu kurtmine on lastel paraku kõige sagedasem nipp koolist puudumise lunimiseks. Perearst soovitab igasse lapse kaebusesse siiski tähelepanuga suhtuda. Kahtluse korral tasub jälgida, kas lapse kõhuvalu kaob hetkega, kui teda paelub mingi lemmiktegevus.

“Tihti on lapse kõhuvalu tingitud tühjast kõhust. Kui hommikul kõhuvaluga ärganud laps saab sooja toitu, võib valu kaduda. Kui kõhuvalud korduvad, tuleks kindlasti pöörduda perearsti poole, sest meil on lihtsam valu põhjuseid selgitada. Vahel viitab kõhuvalu või selle teesklemine aga tähelepanu puudusele või probleemidele koolis, mis mõlemad on tõsised asjad.”

Enteroviirus ehk kõhugripp Enteroviirust tuleb kõhuvalu korral kahtlustada siis, kui lisaks valule esineb ka muid sümptomeid:

kõhulahtisus või oksendamine, palavik.

“Inimesed, keda on tabanud kõhulahtisus, tahavad harilikult sellest murest kiiresti vabaneda ning ostavad apteegist käsimüügiravimeid, näiteks loperamidi, mis paneb kõhu kinni,” teab dr Rosenthal.

“Kui organism on mürgistusseisundis, püüab ta mürgist vabaneda ning seda ei tohiks takistada.

Olukord muutub sellega vaid halvemaks. Loperamiidi võib võtta ainult juhul, kui ollakse kindel, et kõhulahtisus ei ole seotud bakteriaalse ega viirusliku kõhulahtisusega.”

Arsti sõnul võib lastele anda mürgistuse ja kõhulahtisuse puhul söetablette, neid võib päeva jooksul manustada korduvalt. Täiskasvanud võiksid võtta 2–3 Sorbexi tabletti, mis on oma toimelt sama mis söetablett, kuid kümneid kordi tõhusam. Ka Rennie tabletid aitavad, kui on tegu ülehappesusest tingitud mao ärritusnähtudega.

Kuidas end ise aidata Tänapäeval on ka tohtrid seisukohal, et inimene ei pea valu kannatama. Aga arsti poole pöörduja võib karta, et valuvaigisti peidab lisaks haiguse tunnused.

Dr Rosenthal kummutab selle arvamuse: “Kindlasti tohib võtta kaks tabletti Paracetamoli või sama palju No-spad – valu leevendub, aga tõsist haigust sellega ei peida.

Mööduvate, niinimetatud funktsio-

Empatrax OÜ Tartu mnt 32, Tallinn tel 600 0666

E, T, N, R 9–17 K 9–19, L 10–13

Nõustamine, tellimine: tel 5560 5125 faks 711 2883 e-post info@invaabi.ee e-pood www.invaabi.ee

naalsete valude puhul aitavad need valu lausa unustada.”

Kas on midagi, mida ei tohi teha? “Päris kindlasti ei tohi tundmatu valu korral kasutada soojenduskotti ega mingit muud soojendavat vahendit. Soe võib suurendada põletiku levikut, samuti hoogustada verejooksu.”

Paljud võtavad valuvaigistina ibuprofeeni sisaldavaid tablette, aga ka neid dr Rosenthal väga ei soovita: “Kui valu on tingitud maoärritusest, koguni maohaavandist, teeb see ravim asja hullemaks. Paracetamol ärritab magu vähem.”

Väikelaste gaasivalud on teadatuntud, aga ka täiskasvanutel võivad sellised valud tekkida pika söögivahe ajal ja minna pärast söömist veel hullemakski. Kust need gaasid tulevad? “Üldjuhul soodustab gaaside teket mao ülehappesus. Seda soosivad omakorda närvipinge ja suur töökoormus. Ka reflukshaigus võib anda tugeva rindkerevalu.

Kõhugaaside kogunemisest tekkinud spasme aitavad silelihaste lõõgastamisega leevendada No-spa tabletid, see on tõhus spastiliste valude vastane ravim. Abi võib saada ka Rennie tablettidest ja Sorbexist.”

Dr Rosenthal soovitab mao ülehappesuse korral kindlasti üle vaadata oma toidumenüü. Sageli piisab ka sellest, kui süüa tihedamini, vältida gaasilisi jooke, alkoholi ja vürtsikaid toite.

• ortopeedilised tugisidemed (ortoosid, korsetid)

• silikoonist ortopeedilised abivahendid

• songavööd/bandaažid

• ortopeedilised jalanõud ja tallatoed

• Amoena välised rinnaproteesid ja spetsiaalpesu

• taastusravivahendid

• ravisukatooted

• nahahooldusvahendid

• valmislahased (sõrme, käe, jala)

• inva- ja liikumisabivahendid (müük ja laenutus)

Isikliku Abivahendi Kaardiga müük soodustatud tingimustel.

Hoia tervist 249 “Praegu pööratakse hästi palju tähelepanu probiootikumidele, need on niinimetatud head piimhappebakterid, mis parandavad koos toiduga võttes seedimist. Kasulikud on muidugi ka kiudainerikkad toiduained, linaseemneõli ja -jahu.”

Dr Rosenthal manitseb keemiliste kõhulahtistitega olema ettevaatlik, sest need võivad organismile liiga sagedasel tarbimisel hoopis kahju tekitada.

Vanasti arvati, et neeruja sapikivid esinevad ülekaalulistel üle keskea inimestel.

Perearst kummutab selle väite: “Neeru- ja sapikivide tekkepõhjuseks on samuti ainevahetushäired, kuid selleks võib olla pärilik eelsoodumus, päris täpset põhjust ei teatagi. Kive esineb tänapäeval ka väga noortel inimestel, minu praktikas on olnud isegi üks kaasasündinud sapikividega vastsündinu.”

Kõht on piltlikult teine aju “Seedimine mõjutab päris palju meie mõtlemisvõimet,” teab dr Rosenthal. “Kõht on piltlikult öeldes meie teine aju. Seda on eriti hästi näha laste pealt, kes jonnivad. Kui neil kõht täis sööta, kaob jonn ja nad muutuvad kohe tegusaks.

Hiljaaegu puutusin kokku juhtumiga, kus ema pidas teismelise kõhuvalu kaebusi koolist kõrvale hoidmise sooviks. Tal ei tulnud pähe küsida, kui sageli poiss tualetis käib. Minu vastuvõtul selgus, et lapse kõht käib läbi vaid paar korda kuus. Sel moel oli tekkinud soolestiku laienemine ja praegu kavandatakse keerulist operatsiooni.”

Veel teeb dr Rosenthali murelikuks eestlaste komme haarata kohe tablettide järele, mõtlemata valu põhjusele. “Tabletid on mõtlevale inimesele. Arst alustab ju ka anamneesist, mitte tablettidest. Seepärast peaks ikka perearsti poole pöörduma, kui mingi valu muret teeb.”

KAJA PRÜGI

250 Hoia tervist

VERESUHKUR – keha Veresuhkur ehk glükoos on organismi peamine energiaallikas. Glükoosi saame põhiliselt toiduga, osa veresuhkrust aga toodetakse organismis – põhiliselt maksas.

Nii kõrge kui madal veresuhkru tase põhjustavad tervisehäireid, mistõttu väärib glükoos kindlasti tähelepanu.

Pärast söömist lagunevad seedetraktis meie toidus sisalduvad süsivesikud glükoosiks, viimane aga imendub verre. Seega, pärast sööki veresuhkru tase tõuseb. Veresuhkru taset reguleerivad mitmed hormoonid, mis mõjutavad glükoosi ainevahetust, sh glükagoon, adrenaliin ja insuliin. Olulisim neist on viimane.

Kui glükoosi tase tõuseb, reageerib terve inimese kõhunääre (ehk pankreas) sellele insuliini tootmisega. Insuliin on hormoon, mida keha vajab selleks, et rakud saaksid glükoosi kasutada. Teisisõnu: insuliin on võtmeks, mille abil saab glükoos rakku siseneda. Terve inimese glükoosi hulk veres langeb endisele tasemele 3–4 tunni möödudes.

Veresuhkru taset on lihtne mõõta.

SHUTTERSTOCK

Ruumid lamajatele Sõbralik personal Rahulik miljöö Ilus loodus Hooldekodu Jõgevamaal Kääpa küla, Saare vald, Jõgevamaa tel 773 4744, 528 8217 info@kaapahooldekeskus.ee

www.kaapahooldekeskus.ee

Hoia tervist 251

peamine energiaallikas Suhkruhaigus ehk diabeet on eri põhjustel tekkiv energiaainevahetuse häire, millele on iseloomulik pikka aega kõrgel tasemel püsiv vere suhkrusisaldus ning häired süsivesikute, rasvade ja valguainevahetuses. Diabeet on tingitud kas ebapiisavast insuliini tootmisest, insuliini toime nõrgenemisest või mõlemast tegurist. Sellisel juhul ei pääse glükoos rakkudesse ning jääb verre – vere glükoosisisaldus suureneb, mida on võimalik tuvastada vereanalüüsi abil. Kui veresuhkur on kõrge, hakkab see erituma ka uriiniga.

2. tüübi diabeet on levinuim diabeedi tüüp Eristatakse erinevaid diabeedi tüüpe, neist enam levinud on 1. tüübi (ehk insuliinsõltuv) diabeet ja 2. tüübi (ehk insuliinsõltumatu) dia­beet. Kõige rohkem on diabeedihaigete hulgas just 2. tüübi dia­

Ainult 1 tablett päevas!

beetikuid – pea 90% kõigist suhkruhaigetest.

1. tüüpi suhkruhaigus tekib enamasti lastel või noorematel inimestel, kelle kõhunääre on kahjustatud ega tooda enam insuliini. Vaja on hormooni iga päev süstida. Kindlat haiguse põhjust ei teata, ühelt poolt osaleb 1. tüüpi diabeedi tekkes organismi oma immuunsüsteemi vale toimimine, teisalt arvatakse olevat roll nii pärilikel kui keskkonnateguritel.

2. tüüpi diabeet tekib enamjaolt hilisemas eas, kuid üha sagedamini diagnoositakse seda haigust ka lastel. Haiguse teket mõjutab palju elustiil, aga ka pärilikkus. 2. tüüpi diabeedi riskiteguriteks on haiguse esinemine lähisugulas(t)el, ülekaalulisus, metaboolne sündroom (kõrgenenud veresuhkru ja nn vererasvade tase, kõrge vererõhk, vöökoha rasvumine), naistel ka rasedusaegne diabeet. Insuliini kõrval tulevad selle diabeeditüübi

ravis arvesse ka muud ravimid (nii süstete kui tableti kujul).

Esineb ka muid diabeedi tüüpe, mis võivad olla tingitud nt kõhunäärme kahjustusest alkoholi tõttu jm. Omaette grupp on veel rasedusaegne diabeet, mille puhul on tegu süsivesikute ainevahetuse häirega, mis tekib esimest korda raseduse ajal. Kuigi veresuhkur normaliseerub 2–7 päeva jooksul pärast sünnitust, haigestuvad ligi pooled rasedusaegset diabeeti põdenud naistest 10–15 aasta möödudes 2. tüübi diabeeti.

Diabeet on salakaval haigus Varjatud või kergete diabeedi vormide puhul ei pruugi inimesel esialgu mingeid kaebusi tekkida, mis tekitab patsientides sageli küsimuse, miks üldse on suhkruhaigust vaja ravida.

Järg lk 252

HOIA OMA VERESUHKUR KONTROLLI ALL! Dialevel mõjub positiivselt vere kolesterooli sisaldusele ja stabiliseerib veresuhkrutaset.

Dialevel preparaat koosneb ekspertide poolt kinnitatud kolmest aktiivainest: alfa lipoehapekaneeliekstraktorgaaniline kroom  Alfa lipoehape omab tugevat antioksüdantset toimet kaitstes närvikudesid vabade radikaalide kahjulike mõjude eest ning lõhustab suhkruid.  Kaneeliekstrakt soodustab veresuhkru ja kolesteroolitaseme stabiliseerumist ning on tõhus antioksüdant.  Orgaanilise kroomi peamine ülesanne on osalemine suhkrute ainevahetuses, vähendades magusaisu.

Dialevel:  stabiliseerib vere suhkrutaset

Saadaval apteekides ja e-poes www.walmark.ee Maaletooja: Remedex OÜ, Harjumaa, www.remedex.ee

 aitab kaasa kehakaalu alandamisele

 alandab rahutust, ärevustunnet  tugeva antioksüdandina kaitseb organismi vabade radikaalide  mõjub positiivselt kahjulike mõjude eest kolesteroolitasemele Dialevel on spetsiaalselt mõeldud inimestele, kellel on kõrgenenud vere suhkrusisaldus, glükoositalumatus ja ülekaal.

252 Hoia tervist Algus lk 250 Mida siis teeb kõrge veresuhkrur?

Oluline ongi teada, et ohtlikud on püsivalt kõrgete suhkruväärtuste tekitatud tüsistused: nimelt kahjustab kõrge veresuhkur närve ja veresooni kogu organismis.

Haiguse kaugtüsistusteks võivad olla pimedaks jäämine, neerupuudulikkus, kroonilised haavandid ja jala amputatsiooni vajadus, südameinfarkt, ajuinsult, aga ka põie ja seedesüsteemi häired, jalgade valu- ja puutetundlikkuse probleemid ning impotentsus.

Seega on vaja teada, et ka diabeedi klassikaliste tunnuste – janu, sagedase urineerimise ja väsimuse – puudumisel on haigus ikkagi olemas ning vajab kindlasti ravi.

Diagnoosimiseks on mitu meetodit Veresuhkrut saab mõõta mitmel meetodil, millest sobivaima (sobivamad) valib arst.

Analüüsi võib teha sõrme otsast kapillaarverest või veeniverest, veresuhkru probleemidest võib aimu anda ka uriinianalüüs.

Diabeedi diagnoosimiseks kasutatakse veenivere analüüsi: määratakse nn tühja kõhu veresuhkrut – s.t patsient on enne analüüsi andmist hommikul söömata (vähemalt 8–10 tundi) – või tehakse spetsiaalne glükoositaluvuse test – hommikul, eelnevalt söömata olles (8–14 tundi), tuleb ära juua 75 g lahustatud glükoosi ning sellele eelnevalt ja järgnevalt mõõdetakse veresuhkrut veeniverest.

Harvemini saadakse diagnoos juhuslikul ajal võetud veresuhkruanalüüsist.

Diagnoosimiseks sobib ka varem vaid diabeedi kulu hindamiseks kasutatud kolme kuu keskmine veresuhkur ehk glükohemoglobiin, mida saab hinnata ka täis kõhuga antud analüüsist. Vajadusel analüüse korratakse.

Suhkruhaiguse ennetamisest Alati ei ole suhkruhaiguse ennetamine võimalik, kuna haiguse vallandumises mängivad rolli nii mitmed keskkonnategurid, mida me muuta ei saa, kui ka geneetilised faktorid.

Teisalt on oluline teada – ja seda just 2. tüübi diabeedi ennetamise kontekstis –, et parim, mida inimene enda jaoks teha saab, on toituda tervislikult ja liikuda regulaarselt. Ühelt poolt aitab see kaalu kontrolli all hoida, teisalt mõjub soodsalt ainevahetusele.

Kui veresuhkur on normist juba veidi kõrgem, kuid näiteks 2. tüübi suhkruhaigust veel diagnoosida ei saa, on tegu suhkru ainevahetuse häirega (paastuglükoosihäire või glükoositaluvuse häire). See on signaaliks, et inimesel on kalduvus suhkruhaiguse tekkeks.

Kui selles faasis end “kätte võtta” – alustada dieediga, suurendada kehalist aktiivsust –, on võimalik 2. tüüpi dia­beedi teket edasi lükata või haigusest koguni pääseda.

Ka liiga madal veresuhkru tase toob probleeme Seisundit, kui veresuhkur langeb alla normi, nimetatakse hüpoglükeemiaks. Sagedamini tekib sellist probleemi teatud diabeediravimeid kasutavatel haigetel, eriti 1. tüübi diabeetikutel.

Harva, kuid mõnikord siiski, võib hüpoglükeemiat ette tulla ka mittediabeetikust inimesel. Põhjuseks võib olla mõni muu haigus, aga ka tavalisest suurem füüsiline koormus, pikaajaline nälgimine (või ka tavapärasest süsivesikutevaesem toit) ning alkoholi tarvitamine.

Hüpoglükeemiaga võivad kaasneda järgmised sümptomid: tugev näljatunne, nõrkus, värin, higistamine, kuumatunne, südamekloppimine, raskematel juhtudel segasus ja teadvushäired.

Enamasti on abi magusa joogi või süsivesikuterikka toidu (mesi, šokolaad, kommid, küpsised, leib jne) söömisest.

Diabeetikul võib siiski vaja minna ka erakorralise meditsiini abi. Just hüpoglükeemia oht on põhjus, miks kooli- või töökaaslased ja sõbrad peaksid olema teadlikud, kui kellelgi nende hulgas on 1. tüübi diabeet.

EVELIN JÕEMÄGI perearst-resident

Hoia tervist 253

Krooniline neeruhaigus kulgeb salalikult Kroonilise neeruhaiguse mõiste hõlmab mitmeid neeruhaigusi, mille puhul neerutalitlus halveneb aastate (ka aastakümnete) jooksul.

Uuringute tulemusena on leitud, et mingit tüüpi neerukahjustus võib esineda isegi ligi 10% inimestest. Mõnel juhul on tegu kerge kahjustusega, mõnikord on neerud aga haigusest niivõrd haaratud, et vajalik on asendusravi – kas dialüüsi (protseduur, mille käigus puhastatakse verd kunstlikult spetsiaalse aparaadi abil) või neerusiirdamist.

Et neerude kahjustus kulgeb küllaltki vaikselt, ei pruugi paljud patsiendid ise haigusest teadlikud olla.

Mis juhtub neerutalitluse halvenemisel?

Kui neerude kude järk-järgult hävib, tekivad inimese kehas mitmed olulised muutused. Häiritud on ainevahetuse lõpp-produktide, liigse vee ja mitme teise tähtsa aine eemaldamine organismist ning hormoonide eritumine verre. Lõpuks on tasakaalust välja viidud kogu organismi sisekeskkond.

Kroonilisele neeruhaigusele võivad viidata uriini hulga, värvuse või koostise muutused, kõrge vererõhk, tursed näol ja jalgadel, nõrkustunne ja isu kaotus. Aga nagu eespool mainitud, ei pruugi haige midagi ise märgatagi.

Kui haigus on kaugele arenenud, võivad kaasneda kehvveresus, luude kahjustus, aga ka südame-veresoonkonna enneaegne ateroskleroos, mis võib kaasa tuua südamelihase infarkti või insuldi. Seega on haiguse süvenedes tegu juba väga tõsiste probleemidega.

Peamised vaenlased on kõrge vererõhk ja suhkruhaigus Kroonilise neeruhaiguse teket ja süvenemist põhjustavad kõige sagedamini diabeet ja kõrgvererõhktõbi. Arvesse tulevad ka muud kroonilised haigused (nt korduvad kuseteede põletikud, autoimmuunsed haigused), neeru kahjustavate ravimite tarbimine, äge neerupuudulikkus jpm. Haiguse süvenemist soodustavad samuti ülekaal, suitsetamine ja vanus üle 50 aasta. Üks peamisi riskitegureid – kõrge vererõhk – võib tekitada neerukahjustust, teisalt, nagu eespool maini-

tud, võib hüpertensioon olla ka üheks kroonilise neeruhaiguse sümptomiks. Igal juhul on kõrge vererõhu näol tegu probleemiga, mis väärib tähelepanu ja ravi. Samuti on ülioluline hoida kontrolli all suhkruhaigus.

Varane diagnoosimine ennetab neerukahjustusi Kroonilise neeruhaiguse varajane avastamine ning ravi võib aidata ennetada haiguse edasist süvenemist, mistõttu ongi väga tähtis jõuda haiguse jälile võimalikult varakult.

Arst saab haigusest esmalt aimu kaebuste, läbivaatuse ning uriini- ja vereanalüüsi abil, kus on näha, et neeru toimimine võib olla häiritud (nt valk uriinis või ainevahetuse käigus tekkivate jääkainete taseme tõus veres). Vajadusel järgnevad lisauuringud.

Kroonilise neeruhaiguse ennetamiseks või haiguse süvenemise vältimiseks saab ka inimene ise üht-teist ette võtta. Juba esineva diabeedi korral tuleb veresuhkur võimalikult hästi kontrolli alla saada ning kõrgvererõhktõve korral peab vererõhk olema ohjatud.

Vältida tuleks suitsetamist, piirata loomset valku sisaldavate toitude söömist ning soola tarvitamist. Kehakaal tuleks saada ja hoida normi piires ning olla füüsiliselt aktiivne.

Kusepõiepõletike ravisse tuleks suhtuda täie tõsidusega. Kui kuulute kroonilise neeruhaiguse riskigruppi (nt olete diabeetik), pöörduge kontrolli kindlasti siis, kui arst seda vajalikuks peab, isegi kui enesetunne on hea ja vaevused puuduvad.

EVELIN JÕEMÄGI perearst-resident

Eakate ööpäevane jälgimine ja hooldamine.

Majutamine ühe- ja kahe-kohalistes kutsungisüsteemiga varustatud telefoni-, kaabel TV- ja internetivalmidusega tubades.

Ranniku tee 48, Tallinn Telefon 609 2605 kursana@kursana.ee

Minu turvaline kodu

254 Hoia tervist SHUTTERSTOCK

Aluseline vesi – kõige õigem spordijook Aluselise vee tarbimine suurendab sooritusvõimet ja taastab pingutusest.

Kontaktläätsede e-pood: www.lensexpress.ee

• hinnad kuni 50% odavamad kui optikakauplustes

• kohaletoimetus tasuta alates 35 € ostudele

• kaup kiiresti kätte UUDIS!

Soodsad lugemisprillid, Polaroidi päikeseprillid.

Sportimise ajal on organismis soolakaotus intensiivse higistamise tõttu väga suur. Seepärast on mineraalid sportlase jaoks hädavajalikud, ja mineraalvesi on sellel puhul parim lahendus.

Paljud mineraalveed on aga karboniseeritud ning sportlased püüavad ise neist gaasi väljutada, kuigi tegelikkuses jääb suur osa süsihappegaasi siiski vette ja ei välju sealt nii lihtsalt.

Seega on palju otstarbekam juua gaseerimata mineraalvett ja soovituslikult aluselist.

Jooksjad, suusatajad, jalgratturid, krossisõitjad ja teised nn kestvusspordialade harrastajad teavad ammu tõde, et gaseeritud vee joomine “kuivatab keha”, põhjustab gaase ja tekitab suurema veevajaduse. Selle põhjus on gaseerimiseks kasutatav süsihappegaas, mis on meie igapäevase elutegevuse ainevahetuse lõpp-produkt. Soovitatav on juua hoopis aluselist mineraalvett.

Intensiivse sportimise käigus on organism tihti hapnikuvaeguses. Sellistes anaeroobsetes ainevahetusprotsessides tekib suures koguses happelisi ainevahetuse vaheprodukte.

Enamikule sportlastest on tuttavad piimhappest põhjustatud valusad lihased. Happeline keskkond tekitab väsimust, halba enesetunnet, soodustab käärimist ja krooniliste põletike teket soolestikus. Üks

lihtsam ja kergemini teostatav lahendus oma keha aitamiseks on teadlikult tarbida aluselist vett. Näiteks looduslikult tugevalt aluselist mineraalvett Devin, mille pH on 9,1. Miks?

Sest aluselises vees leiduvad aluselised HCO3 ja CO3 (karbonaat) ioonid seovad hapete vesinikioone (H+) ning organismil on happeliste vaheproduktide tulvaga lihtsam hakkama saada.

Mullu Tartu rattarallil osalenud Maris Aagver räägib: “Eelmisel aastal kasutasin joogiks gaseeritud mineraalvett, sel aastal otsustasin proovida aluselist Devini mineraalvett, ja vahe oli hämmastav – tulemus eelmise aastaga 20 minuti võrra parem. Hämmastav seda enam, et treeninud ei ole käesoleval hooajal rohkem ja eale on lisandunud järjekordne aasta. Usun tõsiselt, et aluselise veega on organismi sooritusvõime hulga parem kui gaseeritud ehk “happeliste” jookide tarbimisel.”

Aluselise vee kasulikkust kinnitavad veel näiteks sportlased Janek Tombak ja Riina Suhotskaja, kinnitades väidet, et sportlasele on aluselise mineraalvee tarbimine igati tark otsus, kuna see suurendab nii sooritusvõimet kui ka taastumist pingutusest.

Jaanus Lember biokeemik

Hoia tervist 255

PA K U M E : • esmased amputatsioonijärgsed proteesid • posttraumaatilised ortoosid • üla- ja alajäseme proteesid • üla- ja alajäseme ortoosid • tugiaparaadid (kogu jala ortoosid) • tugikorsetid • korsetid • bandaažid • erinevad ortoosid • abduktsioonitooted lastele • tallatoed • ortopeedilised jalatsid

Firma jätkab Gustav Saksa 1907. aastal asutatud esimese proteesi-ortopeedilise töökoja traditsioone Eestis.

Meie kogenud ortopeedid annavad Teile kvalifitseeritud konsultatsiooni.

Valmistame Teile individuaalse abivahendi, kasutades selleks erinevaid tehnoloogiaid ja kaasaegseid materjale.

Soodustuse saamiseks esitada pere- või eriarsti saatekiri, haigekassa kaart, isiklik abivahendi kaart, isikut tõendav dokument, pensioni- või invaliidsustunnistus.

VA S T U VÕT U D 2013. aastal KELL 9–16

Tartu, Filosoofi 1

K

9–18

Tallinn, Lasnamäe

N

14–16

Tallinn, Merimetsa

K, N

14–18

Pärnu, Suur-Sepa 14

T

12–15

Pärnu, Suur-Sepa 14

N

12–15

APR

MAI

JUUNI JUULI

AUG

SEPT

OKT

NOV

DETS

18

16

20

15

19

17

21

12

23

28

25

24

22

26

17

2

6

12

10

14

S

E, T, N, R

U

VASTUVÕTU KOHT Tartu, Filosoofi 1

N

10–13

25

23

27

22

26

24

28

19

T

10–12

9/23

7/21

11/25

13/27

3/17

1/15/29

5/19

3/17

Narva

T

16–18

2/16/30

14/28

4/18

6

10/24

8/22

12/26

10

K

Viljandi Narva

T

10–12

9/23

7/21

4/11

13/27

3/17

1/15

5/19

3

T

13–15

9/23

7/21

4/11

13/27

3/17

1/15

5/19

3

H

Jõhvi Kohtla-Järve

N

10–12

18

16

20

15

19

17

21

12

N

13–15

18

16

20

15

19

17

21

12

Jõgeva

N

10–12

11

9

13

8

5

3

7

5

U

Rakvere Tapa

N

13–15

11

9

13

8

5

3

7

5

R

10–12

26

31

28

30

27

25

22

20

Võru, Uus Koda

N

10–12

P

Põltsamaa Valga Võru, Uus Koda

T

10–12

16

14

18

6

10

8

12

10

Põlva

T

14–16

16

14

18

6

10

8

12

10

TAllinn: Lasnamäe Medicum AS, Punane 61, kab 361. Merimetsa Tervisekeskus, Paldiski mnt 68a, kab 251, 238. PärnU: Polikliinik Ravi 2, kab 133.

Pärnu Perearstid, Suur-Sepa 14, kab 318. ViljAndi: Tervisekeskus, Turu 10, kab 303. nArVA: Narva Haigla, Haigla 1, kab 1. jõhVi: Hooldushaigla, Jaama 34, kab 3 (silmaarsti kab). KohTlA-järVE: Ida-Viru Keskhaigla, Ravi 10d, kab D4044. rAKVErE: Polikliinik, Tuleviku 1, kab 11. TAPA: Tapa Haigla, Valgejõe 14, kirurgi kabinet. jõgEVA: Jõgeva Haigla, Piiri 2, kab 7. PõlTsAMAA: Tervise AS, Lossi 49, närvikabinet. VAlgA: Valga Haigla, Peetri 2, kab D16. VõrU: Võru Haigla Meegomäe küla. OÜ Uus Koda Jüri 19a, kab 118, 204. PõlVA: Põlva Haigla, Uus 2, tervisetuba.

lisAinfo: Tartu, Filosoofi 1, tel 742 0169, faks 742 0288; ortkesk@solo.ee ArsTi KonsUlTATsioon TAsUTA: tel 742 0169 • www.ortopeediakeskus.ee

256 Hoia tervist