HOIA TERVIST (18.10.2012)

HOMMIKUVIRGEKS:

KÕRGVERERÕHKTÕBI: OSTEOPOROOS:

Kuivharjamisest on kasu Hoia rõhk kontrolli all

Võimalik ennetada

LK 666–667

Lk 672–673

Lk 676–677

Maalehe nõuandelisa

Nr 42 18. oktoober 2012

666 Hoia tervist

Isemõtlemise aeg

M

ina olen üles kasvanud ajal, mil arsti sõna oli seaduseks.

Kui kerkis kõrge palavik, käskis arst kodus olla ja rohtu võtta. Laps pidi olema voodis teki all, aga mitte mängima põrandal leludega. Nii nagu arst ütles, nii ka talitati. Ja täpselt arsti nimetatud päevaks sain ka terveks. Kord oli majas.

Nüüd on see aeg läbi. Perearst ütles mulle juba aastaid tagasi usalduslikult, et “...ega meie enam midagi dikteeri.

Kui võimalik, olge kodus, kui mitte, käige palavikuga tööl.”.

Kunagi olid ka meditsiini ja alternatiivmeditsiini suhted juba nimetusega paigas. Nüüdseks on vaenlastest sõbrad saanud ning nende ühine sõnum patsientidele on: ole (ise) terve! Teisisõnu ja -tegu: ära põe, vaid enneta. Söö õigeid asju ja väldi kahjustajaid.

Aga kust me teame, kus on tõde, kui arstideltki tulevad vastuolulised teated? Kus on sõltumatu lepitaja, kes selgitaks, kas hambapastad teevad hambaid valgemaks või kriibivad triibuliseks? Ja kas fluoriid on kasulik või kahjulik? Ja millal selgub absoluutne tõde vaktsiinide kohta? Kuni sõltumatut lepitajat pole valitud, tuleb ilmselt kõigesse suhtuda kahtlevalt.

Tõepoolest, raske on elada käskude-keeldudeta maailmas, või kuidas?

KAJA PRÜGI

Kuivharjamise Igahommikuse kuivharjamisega võib vabaneda tselluliidist ja liigsetest kilodest, aga päris kindlasti muudab see meeled virgeks.

Tunnistan, et olin selle lihtsa ja tõhusa protseduuri aastateks unustanud. Alustasin uuesti koos sügise saabumisega ja see on saanud mu igahommikuseks virgutavaks protseduuriks.

Kuivharjamine tähendabki seda, et ihu harjatakse siis, kui nahk on kuiv. Aroomiterapeut Ülle Liivamägi soovitab seda teha pärast hommikust dušši, kui ihu on pesemisjärgselt hoolega kuivatatud.

Vaja läheb naturaalharjastega harja, mida on mugav käes hoida ja karedat massaažikinnast. Mõlemat on võimalik osta poest sellelt riiulilt, kus saunatarbeid müüakse.

Harjamise eesmärk on pindmise lümfiringe ergutamine ning seetõttu tuleb ka harjamisliigutusi teha suuremate lümfisõlmede suunas. Pindmine lümfisüsteem mõjutab omakorda sügavamat lümfisüsteemi, mis aitab kehal puhastuda.

Päris kindlasti vabaneb kuivharjamise tulemusel nahk surnud rakkudest ja nooreneb seeläbi.

Liigutuste järjekord Kuivharjamisel on sama reegel mis küünte viilimiselgi: seda ei tehta edasi-tagasi, vaid kindlas suunas.

Teine reegel on see, et kui soovite kehale virgutust, alustage paremalt kehapoolelt. Kui soovite rahustavat toimet, siis vasakult. Aga kindlasti mitte nii, et alguses kogu üks kehapool ja siis teine, ega ka mitte juhuslikus järjekorras. Lugege hoolega läbi allolev juhis ja liigutusi korrates märkate, et see kõik on tegelikult imelihtne!

Kui mitu korda ühte liigutust teete, on sisetunde küsimus.

Kokku võiks kuivharjamine kesta vähemalt 3–5 minutit.

1. Pange kätte massaažikinnas, see võib olla ka froteekinnas. Liikuge lõua alt kaela lümfisõlmedeni (algul ühelt, siis teiselt kaelapoolelt).

2. Sama kindaga liikuge rinnaku keskelt rinna alla ja sealt kaenla lümfisõlmedeni. Sama liigutust korrake teise rinna alt.

3. Nüüd võtke juba kätte hari ja liikuge küünarnukist kaenla alla.

4. Harjake sõrmeotstest kaenla alla.

Korrake kaht viimast liikumist teisel käel.

5. Harjake ümber naba kaares päripäeva.

6. Harjake põlvest kubemeni. Selja tagant põlveõndlast reit mööda üle tuhara ja sealt ette kubeme poole.

7. Harjake varbaotstest kubemeni.

Selja tagant reit mööda üle tuhara ja sealt ette kubeme poole. Sama teise jalaga.

8. Harjake selgroost kahele poole, nii palju kui käsi ulatub, ette kubemeni.

Probleemsemaid kohti (nt reisi) oleks mõistlik kas harjata kauem või lisaks pärast üldharjamist.

Mida võiks veel teada Kui olete mürkide väljutamise kehast tõsiseks eesmärgiks võtnud, ärge unustage juua pärast harjamist puhast vett, soovitatavalt päeva jooksul kokku kuni 2 liitrit.

Lümfisüsteemi puhastumist soodustavad veel roheline tee, ingver, pipar, meresool, õunaäädikas, külmpressitud toiduõli, kõrvitsa-, päevalille- ja seesamiseemned, pähklid (v.a maapähkel), oad, herned, kala- ja kanaliha.

Kahjuks tulevad ehk siis lümfisüsteemide puhastumist takistavad alkohol, kohv, tee, punane liha, suhkur, püülijahu ja maapähkel. Ülle Liivamägi rõhutab, et kuivharjamist ei tasuks

Narva mnt 13, 10151 Tallinn, www.maaleht.ee Toimetaja Kaja Prügi 661 3337 / Reklaami projektijuht Helen Lehismets 661 3312 Kujundus Mari Peterson / Keeletoimetaja Ene Leivak Väl­jaand­ja AS Maaleht / Trükk AS Kroonpress / Lehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2012 Toimetus reklaamide sisu eest ei vastuta Ilmub koos Maalehega

Hoia tervist 667

kiituseks alustada raseduse ajal, kuid kui olete seda varem teinud, võib rahulikult jätkata.

Harjata ei tohiks palavikuga ja lahtiste haavade, mädanike, vistrike ja naha allergia korral. Samuti ei tohi kuivharjata siis, kui teile on pandud vähidiagnoos. Näiteks rinnaoperatsiooni järgselt ei soovita Ülle Liivamägi kuivharjamisega tegelda varem, kui operatsioonist on möödunud kaheksa aastat.

Kuigi kõige vähem pakkusin tulemuseks virget olekut, oodatakse kuivharjamiselt muidugi ka suuremaid tulemusi. Lisaks lümfiringele saab ergutust ka verevool.

Teadupärast on tselluliit tänapäeva naiste suur vaenlane. Kuivharjamine on õigupoolest üks lihtsamaid koduseid vahendeid tselluliidi ärahoidmiseks ja vähen­ damiseks.

Kuivharjamise liigutuste järjekord.

KAJA PRÜGI

KAJA PRÜGI

AKNE √ KOMEDOONID √ VISTRIKUD √ Salcura Antiac

ANTIAC kolmekordne toime: põletikuvastane – vähendab nähtavaid akneilminguid sügavpuhastav – tungib pooridesse ja väljutab mustuse antibakteriaalne – neutraliseerib naha pinnal ja sees mitut tüüpi baktereid

100% looduslik sügavpuhastav pihusti aknelise, komedoonilise ja vistrikulise naha puhastamiseks.

Toitainerikas koostis imbub kiirelt sügavatesse nahakihtidesse. Desinfitseerib poore, jahutab ja rahustab põletikulisi koldeid. Sobib ka üle 12 kuu vanustele lastele, rasedatele, toiduallergikutele.

EI SISALDA:

Auhindadega pärjatud

√ steroide √ hormoone √ kortisooni √ peroksiidi √ alkoholi √ parabeene √ antibiootikume www.profox.ee Tooted on müügil apteekides.

604 Hoia tervist SHUTTERSTOCK

RINNAVÄHK tuleb avastada varakult Rindades võivad tekkida ja kaduda tihendid ning valulikud sõlmed, mis enamasti on healoomulised muutused.

Tähelepanu tuleks pöörata valututele sõlmedele, mis ei kao või suurenevad.

Rindade enesekontrolli soovitatakse kõigile üle 20aastastele naistele, et nad hindaksid rindade tavalist seisundit ja oskaksid märgata neis tekkivaid muutusi õigel ajal.

Rinnavähi varajases staadiumis ei ole naisel reeglina kaebusi ega tuntavaid muutusi rinnas, seetõttu on väga tähtis osaleda rinnavähi sõeluuringutes, mille käigus on võimalik oluliselt varem avastada pahaloomulisi muutusi rinnanäärmetes.

Varakult avastatud rinnavähk on enamikul juhtudel ravitav.

Enesekontrolli on soovitatav teha regulaarselt üks kord

NB! Kui rinnas on tihend ja kaenla all lümfisõlm(ed) suurenenud, pöördu kohe arsti poole!

NB! Kas teadsid, et rinnavähk võib tekkida ka raseduse ajal?

kuus kindlal päeval. Parim aeg selleks on mõni päev pärast menstruatsiooni, siis on rinnad pehmed ja neid on kergem kombata.

Kuidas toimida? n Vaata rindu peeglist esmalt käed kõrval ja seejärel käed kuklal: • kas rinnad on tavapärase suuruse ja kujuga; • kas nahk on sile ja ühtlane, tavalist värvi; • kas rinnanibud näivad normaalsed ja liiguvad kätt ülespoole tõstes. n Kõige kergem on rindu katsuda pesemisel – kui nahk seebitatud, on ebatasasused ja võimalikud sõlmekesed libeda käe all kergesti tuntavad. n Rindu kombatakse sirgete sõrmedega kergelt vajutades.

Alustatakse rinnanibust, liikudes kergete ringjate liigutustega väljapoole. Selliselt kombatakse läbi kogu rind ja kaenlaalune piirkond.

Pöördu kohe perearsti poole, kui märkad: • uut “tükki” või tihendit rinnas või kaenla all, muutust rinna kujus, suuruses ja nahavärvis; • rinnanibu või naha sissetõmmet; • eritist nibust; • valu või ebamugavustunnet ühes rinnas; • rinna punetust, apelsinikooretaolist nahka, haavandumist; • suurenenud kaenlaaluseid.

REKLAAMTEKST Hoia tervist

REKLAAMTEKST 670 Hoia tervist

Hooldame ja hellitame – ikka iseennast!

Meie kaupluste kosmeetikaletid on toodetest lookas. Miks peaks letikaubandusele eelistama netikaubandust? Ei peagi, aga mõnel juhul võiks.

N

aised on üks kange sugu.

Nad ei mõtle sügise saabudes vaid selle peale, kuidas tormis ja vihmas ellu jääda, vaid tahavad selles halluses ka särada! Dermoshopi tegevjuhi Gerda Maria Tammeriku arvates on see igati mõistlik soov. „Head näo- ja kehahooldustooted hellitavad nahka ning tekitavad rahulolu nii iseenda kui ka maailmaga.”

Põhjamaine usaldusväärsus Nahahooldustoodete firma Dermoshop on tegutsenud Soomes aastast 1988.

Pole soomlast, kes ei teaks Dermoshopi nime ega tunneks tema tooteid. Saanud ka Soome riigilt mitmeid autasusid, on firmast kujunenud nr 1 nahahooldustoodete ettevõte, kel on oma riigis mitusada tuhat klienti.

Milles on Dermoshopi edu saladus? Soomlane on loomult umbusklik ja kontrollifriik. Talle on tähtis teada, mis on toote sees ning kas koostist ka riigi tasandil kontrollitakse. Veel meeldib talle, et Dermoshopi tooted valmivad Soomes ja Rootsis, mitte kauges Hiinas.

Eestis tegutseb Dermoshop aastast 2005 ja kliente on tänaseks kogunud natuke üle 40 000. Poelettidel neid tooteid ei näe – miks? Sest tegu on internetikauplusega.

Deroshopi kaubamärk on Dermosil. Osadel toodetel on olemas ka täitepakendid.

Uuri veebist ja lehitse kataloogi Veebiaadressilt www.dermoshop.ee leiab rohke tootevaliku koos põhjaliku tutvustuse ja tellimisinfoga. Nahahooldustoodetele on viimastel aastatel lisandunud dekoratiivkosmeetika sari ja toidulisandeid.

Mahukalt kodulehelt leiate artikleid ja videoklippe nahahooldusest, huule- ja valguspliiatsi kasutamisest ning muid kasulikke nippe. Samuti on üleval sündmuste kalender, kust saab teavet, millistel terviseüritustel Dermoshop kohal on.

Lisaks veebitellimisele võib tooteid tellida telefoni teel. Kuller toob kauba koju või kontorisse 3–5 päeva jooksul ning firma ootab selle eest tasu 14 päeva jooksul. Mittesobivad tooted võib tagastada ja vahetada.

Kogu see teenindusrõõm maksab ka midagi – 6 eurot. Alates 50eurose tellimuse puhul tuuakse pakk kliendile tasuta, ilma saatekuluta. On see kallis? „Kui annate endale aru, et tooted tuuakse 800 km kauguselt PõhjaSoomest, pole seisnud vaheladudes ja need tuuakse teile sõna otseses mõttes kätte – kas see on siis kallis?” küsib Gerda retooriliselt.

Dermoshopi toodetega tutvumist oleks tark alustada ettevõtte ajakirja tellimusega – see ilmub kuus korda aastas. Väljaande vahel on ka uudistoodete testrid. Kuid telefoni või meili teel võite koju tellida kõigi toodete testreid – need tagavadki õige valiku.

Kes on Dermoshopi kliendid Eestis?

Gerda sõnul ostavad Eestis Dermoshopi tooteid 25–60aastased naised ja mehed. „Alla 25aastased katsetavad paljude kosmeetikafirmade tooteid ja vahetavad neid sageli.

Küpsemad naised on aga oma naha eripärast juba hästi teadlikud. Nad oskavad uurida toote koostist – kas ja kui

Dermoshopi tootevalikusse on lisandunud ka dekoraatiivkosmeetika.

Nii Eestis kui ka Soomes on väga populaarsed tooted, mille valmistamisel on kasutatud kohalikke marju.

palju on neis säilitus- ja lõhnaaineid. Sageli on küpsem nahk muutunud allergiliseks ning vajab spetsiaalseid usaldusväärseid lõhnaaineteta kreeme. Vaat nemad ongi iga kosmeetikafirma unistus, sest olles leidnud endale sobivad tooted, jäävad nad kaubamärgile lojaalseks aastateks.”

Eestis ongi Dermoshopile toonud edu ka teadmine, et tooted sobivad just meie regiooni inimeste nahatüübiga. Seepärast tellivad Dermoshopi kaupa mitmed massaažikabinetid, spaad ja spordiklubid.

Muidugi armastatakse Dermoshopi tooteid ka seepärast, et nende kvaliteedi ja hinna suhe on paigas. Firma ei raiska raha suurtele vaheladudele ega vahendajatele, samuti kauplusepindade rentimisele ja personalile. Nõnda saab kasutada toodetes kvaliteetsemaid ehk siis kallimaid koostisosi.

Populaarsemad tooted meil ja Soomes Firma baastooteid välja ei vahetata, küll lisatakse iga kahe kuu tagant uusi ning mõned võetakse tootmisest maha. „Näiteks mõeldakse kehakreemile uus lõhn,” selgitab Gerda. „Ootan juba jõuludeks tootevalikusse saabuvat suurepärast rahustavat ja toitvat rohelise tee kehavõid.”

Eestis, nii nagu Soomeski, on väga populaarsed tooted, mille valmistamisel on kasutatud kohalikke marju. Näiteks kätekreem musta sõstraga ning käte- ja dušikreem kadakamarjaga. Veel kasutatakse toodetes astelpaju, punast sõstart, pohla ja sel suvel isegi rabarberit.

Koostöös Soome astma- ja allergialiiduga on valminud ka allergikutele mõeldud kehahooldustoodete sari (puhastuspiimast kätekreemini), millel on peal vastav garantiid andev liidu märgistus. Tooteid valmistatakse nii lõhnata kui ka lõhnavaid. Kusjuures

tervist 671 ka Ometi võibHoia inimene olla allergiline looduslikule lõhnale, seepärast tasub hoolega uurida toote koostist. Kogu info on ka eesti keeles kirjas nii toodetel kui ka isegi testritel.

Gerda sõnul on maailmas vaid kolm riiki – Austraalia, Kanada ja Soome –, kus on tundliku nahaga inimesel väga turvaline kehahooldustooteid osta, sest riiklik kontroll on äärmiselt tõhus.

Eraldi on välja töötatud ökosari. Need tooted pole ehitud vaid uhke sõnaga, vaid omavad tõepoolest sertifikaati ECOCERT Natural Cosmetic – omistatud toodetele, mis sisaldavad vähemalt 95 protsenti looduslikke tooraineid.

Seda sertifikaati antakse välja ainult Prantsusmaal. Tootele tehakse uuring, et kõik koostisosad oleksid ökoloogiliselt toodetud ning see uuring maksab kümneid tuhandeid eurosid.

Mida toodete puhul veel jälgida?

GERDA LEMMIKUD • Uus Skin Comfort – näokreem väga kuivale ja tundlikule nahale.

• Deodorant laimiga.

• Mustasõstra-kätekreem.

• Mineraalpuuder.

• Tõrvaseep nahaprobleemide ennetamiseks. Venemaal tehakse kosmeetikatooteid kasetõrvast, Soomes jt põhjamaades enamasti männitõrvast.

• Kõik Kreeka pähkliga tooted, eriti kätekreem.

tähtis on teada, et Dermoshopi toodetes on vaid looduslikud, mitte sünteetilised lõhnaained ehk porgandikreemile on tõepoolest lisatud porgandimahla ja apelsiniõievett.

Nahasõbralikemate lõhnaainetega toodetele on antud hüpo-lõhnaaine märgis. Sellised tooted ei sisalda 26-t ELi poolt fikseeritud kõige enam allergiat põhjustava lõhnaaine komponenti. Dermoshopi tootevalikus on isegi hüpo-lõhnaaineline parfüüm.

Telli tasuta Dermoshopi ajakiri ja testrid, helistades telefonil 600 6622 või saates e-kirja klienditeeninduse aadressil service@dermoshop.ee.

Juba mõnda aega on õpetatud inimesi uurima kehahooldus- jm kosmeetikatoote koostist. Teadlikud tarbijad väldivad tooteid, mis on valmistatud mineraalõli baasil. Mineraalõli tekib teadupärast fossiilsete kütuste tootmisel.

Väga suured firmad, kellel on ka suur ja kulukas müügivõrk, ei saa endale mineraalõlideta kosmeetika tootmist lubada, sest looduslik õli teeks kauba väga kalliks. Mineraalõli ei sisalda ükski Demoshopi toode! „Dermoshopi loodusteadlikkus väljendub ka pakendites,” kiidab Gerda. „Kunagi olid meil kandilise kujuga pastpudelid, nüüd on need vahetatud kõik ümarate pudelite vastu – nii pudelite tootmiseks kulub 23 protsenti vähem plasti.”

Inimesed ootavad tavaliselt, et šampoon või dušigeel vahutaks, ning arvavad, et kui see ei vahuta, tuleb toodet aina lisada. Tegelikult vahutav aine ongi kemikaal. Seda pannakse ainult seepärast, et kasutajale meeldida. Dermoshop tarvitab oma toodetes vahutavat ainet minimaalselt.

Gerda arvates hooldavad inimesed end pahatihti üle, kasutades liiga palju dušigeeli ja muid pesuaineid. Kõike saab ja peabki kasutama mõistlikus koguses.

Dermoshop Eesti spondeerib juba aastaid mitmeid tervise- ja spordiüritusi ning on liikumise MTÜ emakas.ee suurtoetaja.

672 Hoia tervist

Kõrgvererõhktõbi – vaikne SHUTTERSTOCK

Südame-veresoonkonnahaigused on üks peamisi surma põhjuseid nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Väga oluline riskifaktor nende haiguste tekkes on kõrge vererõhk, mida kutsutakse ka vaikseks tapjaks, kuna enamasti see tuntavaid kaebusi ei tekita. Seetõttu on kasulik aeg-ajalt oma vererõhku kontrollida ja olla teadlik hüpertensiooni ohtlikust toimest elutähtsatele organitele.

Kui süda pumpab verd veresoontesse, tekib seal rõhk, mida saame mõõta – kõige sagedamini tehakse seda õlavarrelt. Vererõhk sõltub nii sellest, millise jõuga süda verd soontesse pumpab kui ka veresoonte seisundist.

Mõõtes vererõhku, ütleb arst kaks arvu – neist esimene tähistab süstoolset ehk ülemist vererõhku, teine diastoolset ehk alumist vererõhku. Ülemine vererõhk näitab lihtsustatult öeldes südame vatsakeste kokkutõmbe ajal tekkivat rõhku, alumine vererõhk aga vatsakeste lõõgastumise ajal tekkivat rõhku.

Kui kõrge rõhk on kõrge?

Tuleb teada, et päeva lõikes muutub vererõhk igal tervel inimesel ning eri ajahetkedel mõõdetuna võib saada veidi erinevad tulemused. Näiteks füüsilise koormuse ajal või vihastudes on vererõhk kõrgem, magades või rahulikult voodis lesides aga madalam. Seega päris ühte ja sama arvu me mõõtmiste jooksul ei saagi.

Millised on aga normaalsed vererõhuväärtused? Millal on vererõhk kõrge? Terve täiskasvanud inimese normaalne ülemine vererõhk õlavarrelt mõõdetuna on alla 130 mmHg ja alumine alla 85 mmHg (veidi võivad soovituslikud arvud kirjandusallikates erineda).

Süstoolse vererõhu näitu 130–140 mmHg ja diastoolset rõhku 85–90 mmHg peetakse piiripealseteks väärtusteks. Edasi tuleb kokkuleppeliselt juba kõrge vererõhk (hüpertensioon).

Haiguse diagnoosi ei panda siiski ühekordselt saadud näitude põhjal – see eeldab mitmeid mõõtmisi. Tei-

Terve täiskasvanud inimese normaalne ülemine vererõhk õlavarrelt mõõdetuna on alla 130 mmHg ja alumine alla 85 mmHg.

nekord on vajalik, et lisaks arstikabinetis mõõdetule peab patsient ka kodus vererõhku jälgima või läbi tegema teisi uuringuid. Seda, kuidas ja kui sageli vererõhku mõõta, soovitab kas perearst või -õde.

Tähtsad on geenid ja elustiil Levinud on müüt, et kõrge vererõhk eakatel on vanusega kaasas käiv normaalne nähtus, kuid tegelikult pole see nii – ka vananedes on vererõhu kõrged väärtused haiguslikud.

Hüpertooniatõbi tekib pärilike ja keskkonna (elustiili) faktorite koostoimel, harvemini põhjustavad kõrget vererõhku muud haigused (neeruhädad, hormoonsüsteemi häired jm).

Väga suur roll on elustiilil – sellel, kus ja kuidas me elame ning oma terviseressursse kasutame. Kõrge vererõhu esinemine lähisugulastel ei tähenda vältimatut haigestumist – tervislike eluviisidega on võimalik hüpertooniatõve avaldumist kas vältida või edasi lükata.

Kõrgvererõhktõve teket soodustavad ülekaalulisus, stress, vähene füüsiline koormus, suitsetamine, ebatervislik toitumine ning liigne alkoholitarbimine, seega on vaja nendele teguritele tähelepanu pöörata.

Risk tõsisteks haigusteks Mõnikord võib kõrgenenud vererõhk anda märku peavalu, iivelduse, üldise halva enesetunde või muu taolisega. Sageli ei teki aga enesetundes üldse mingeid muutusi, sest vererõhuhaigus on kujunenud pikema aja vältel ning inimene on sellega harjunud.

See aga ei tähenda, nagu oleks tegu kahjutu muutusega – kõrgvererõhktõbi on väga salalik ja ohtlik haigus. See on üks peamisi mõjureid, mis tekitab veresoonte lupjumist (ateroskleroosi) mitmetes elundites, nagu süda, neerud, aju jm, olles südamelihaseinfarkti, südamepuudulikkuse, insuldi, kroonilise neerupuudulikkuse, alajäsemete arterite sulguse ning gangreeni ja muude raskete haiguste riskiteguriks. Kokkuvõtvalt: ravimata kõrgvererõhktõbi võib lõppeda raske puude saamisega või surmaga.

Raviga väldime tüsistusi Vererõhku saab mõjutada nii elustiili muutmise kui ravimitega. Hüpertooniatõve ravi eesmärk on kõrgest vererõhust tingitud tüsistuste (elundite kahjustuse) vältimine ning südame-veresoonkonnahaiguste üldise riski vähendamine. Üldistades – me ei ravi mitte rõhku kui sellist, vaid tahame ennetada insuldi, südameinfarkti, gangreeni jt raskete probleemide teket.

Seda, kas ja millist ravimit kasutada, otsustab raviarst, kes lähtub mitmest näitajast. Lisaks vererõhu väärtustele (teatud juhtudel on vajalik ravi alustada ka väiksemate vererõhuväärtuste juures kui >140/90 mmHg) patsiendi teistest haigustest, haige vanusest, ravimitaluvusest jne. Mõnikord on vajalik mitme rohu kooskasutamine, et oodatud tulemust saavutada.

Arsti otsusest üksi siiski ei piisa, hüpertooniatõve ravi on koostöö kahe inimese – patsiendi ja arsti – vahel. Just patsiendil endal ja tema järjekindlusel ravimit/ravimeid võtta ning elustiilis muudatusi teha on

Hoia tervist

haiguse ohjeldamisel võtmeroll.

Kõrge vererõhu ravi on üldjuhul kahjuks eluaegne, mis tähendab seda, et nädalased kuurid või vaid vajadusel tablettide võtmine, nagu neid mõne teise haiguse raviks kasutatakse, ei ole kõrgvererõhktõve puhul sobivad. Põhjuseks on haiguse avaldumise ajaks juba tekkida jõudnud pöördumatud veresoonte muutused.

Tervislikud eluviisid Lisaks raviskeemist kinnipidamisele saab vererõhuhaige kaasa aidata sellega, kui järgib tervisliku elustiili põhimõtteid.

Südamele on kasulik liikuda vähemalt 30 minutit iga päev või 2–3 korda nädalas 1 tund korraga. Sobib nii jalutamine kui tervisesport.

Toit peaks olema mitmekesine, sisaldades rohkesti puuja köögivilju ning väherasvasemaid piima- ja lihatooteid.

Soolaga on soovitatav piiri pidada – täiskasvanud inimene vajab päevas vaid teelusikatäie (5 g) soola, mille saame suures osas juba toiduga kätte.

Suitsetamisest, mis tõstab vererõhku ja võib nõrgendada vererõhuravimite toimet, peaks loobuma. Alkoholitarbimist soovitatakse piirata: naised ei tohiks tarvitada üle 1 ja mehed üle 2 alkoholiühiku (1 alkoholiühik on 10 g absoluutset alkoholi) päevas, nädalas peaks olema vähemalt kolm alkoholivaba päeva.

Eelnevalt oli juttu vaid üldistest soovitustest. Igal konkreetsel juhul valitakse siiski individuaalne raviplaan, mille korral lepitakse kokku võetavad ravimid ja nende manustamise kord, sobiv kehaline tegevus ning toitumiskava, vererõhu eesmärkväärtus (ehk millise vererõhuni tahetakse raviga jõuda) ning vererõhu mõõtmiste sagedus.

Möller’s Cardio

Tõestatud toime: • südamele • veresoonkonnale • vererõhule

Oktoobris Apotheka apteekides soodushinnaga!

Päevane annus (2 kapslit) sisaldab 900 mg kalast saadud oomega-3 rasvhappeid ning vitamiine B6, B12 ja foolhapet.

EVELIN JÕEMÄGI perearst-resident

Oomega-3 ekspert - 150 aastat kogemust Norrast!

M 1209-006

tapja

Hoolitse oma südame eest!

674 Hoia tervist

HAMBAPASTADE Miks müüakse nii palju erinevaid hambapastasid?

Vikipeedia andmetel pärinevad kõige varasemad viited hambapastadele IV sajandi Egiptusest, kus tehti hammaste puhastamiseks mikstuure iirise õitest. Kreeklased ja roomlased arendasid seda koostist edasi, lisades luude ja teokarpide peenikest puru. Kuidas ja millega kogu see toredus hammastele kanti, pole teada.

XVIII sajandist pärinev hambapasta koosnes söestunud leivast ja kaneelist. 1900. aastaks leiutatud hambapasta sisaldas aga hüdro­ geenitud peroksiidi ja söögisoodat ning seda soovitati hammastele kanda hambaharjaga.

1892 valmistas doktor Washington Sheffield hambapastale tuubi, idee laenas ta oma pojalt, kes oli näinud kunstnikke värvituube kasutamas. 1896. aastal hakkaski firma Colgate & Co New Yorgis tuubides hambapastasid tootma.

Fluoriidi lisati hambapastale 1914. aastal. 1930ndatel suhtus Ameerika Hambaarstide Liit fluoriidi kriitiliselt, kuid 1950ndatel muutis meelt ning kompanii Procter & Gamble tõi müügile esimese fluoriidiga hambapasta nimega Crest. 1960 kinnitas Ameerika Hambaarstide Liit, et Crest aitab vältida hammaste lagunemist.

Hambapastade koostisse on tänapäeval lisandunud tohutul hulgal aineid. Selles valikukülluses aitab meil orienteeruda Kliinik32 suuhügienst Eveli Hark.

Tänapäeval on mõned spektikud alustanud sissisõda flouriidi vastu, nimetades seda tervisele hoopiski kahjulikuks. Ometi kasutatakse fluo- Eveli Hark. riidi ka tänapäeva hambapastades, just eesmärgiga kaitsta hambaid kaariese eest.

Fluoriidi sisaldab ka meie joogivesi. Fluoriid ei hävine ka juhul, kui keedame sellest veest suppi või paneme ahju midagi hauduma. Tallinna ja Harjumaa joogivees on fluoriid vajalikus koguses olemas, kuid näiteks Kagu- ja Lõuna-Eesti põhjavees on fluoriidi vähe. Nendes piirkondades esineb ka rohkem kaariesekahjustusi. See statistika kõneleb enda eest ja mõõduka koguse fluoriidi kasuks.

Millisel kujul esineb fluoriidi hambapastades?

Fluori sisaldub hambapastades mitmesugusel kujul: naatriumfluoriidina, naatriummonofluorfosfaadina ja amiinfluoriidina. Kõik need on uurimuste järgi küllaltki efektiivsed, kuid naatriumfluoriid oma lihtsa molekulaarse struktuuri tõttu annab teistega võrreldes parima efekti. Praegusel ajal kasutatakse hambapastades peamiselt naatriumfluoriidi.

Kas fluoriidirikka vee tarbimisest üksi ei piisa?

SHUTTERSTOCK

Peaaegu kõik täiskasvanutele mõeldud hambapastad sisaldavad fluoriide. Joogivee normaalse fluoriidisisalduse (0,5 1mg/l) korral võib kasutada ka fluoriide sisaldavaid hambapastasid.

Fluoriidisisaldus on tuubil kirjas kahel kujul: protsentides või ppm-ides. Kõige optimaalsem hambapasta fluoriidisisaldus on kas 0,2–0,8% või siis 700–1000 ppm.

Kui joogivees on kõrge fluoriidisisaldus (üle 2 mg/l) ja hammastele ilmuvad valged laigud (fluoroosilaigud), võib kasutada ilma fluorita hambapastat.

Milliseid hambapastasid peaksid eelistama lapsed? Neile tehakse ju väga mitmesuguse maitsega hambapastasid – ikka selleks, et neid hambaid pesema meelitada.

Lapsed võiksid kasutada väga väikese fluorisisaldusega hambapastasid. Hambapastat tuleb hakata kasutama alles siis, kui laps oskab seda välja sülitada. Väikelaste puhul tuleks tähele panna, et nad kasutaksid spetsiaalseid laste hambapastasid – siis ei ole ohtu, et laps saab pastat alla neelates aineid, mis on talle kahjulikud.

Väikelapsele kuni viienda-kuuenda eluaastani valitagu ema-isa pastast erinev, väiksema fluorisisaldusega hambapasta. Fluor kiirendab remineraliseerumist juba kahjustunud hamba emailpinnal, muudab hambaemaili bakterite toodetavale happele vähem tundlikuks ja vähendab katu kinnitumist hammaste pinnale. Aga fluor muudab kaltsiumi hambapasta sees toimetuks!

Teine asi, mida hambapasta reklaamides tihti mainitakse, on, et need sisaldavad ka kaltsiumi ning fosforit.

Tegelikult on nii, et neid elemente on hamba koe kristallilise struktuuri kujunemiseks pastas vähe. Viimase aja uurimused on näidanud, et kui kaltsiumi ja fluori korraga hambapastasse panna, siis kaltsium kaotab toime, sest fluor on keemiliselt väga aktiivne ja seob kaltsiumi toimetusse vormi, nii et kaltsium ega ka fluor mõlemad ei mõju.

Hambapastade koostisesse kuuluvad ka maitset mõjutavad eeter-

Hoia tervist 675

kirev maailm likud õlid, mitmesugused taimsed toimeained ning mineraalide komponendid. Viimaste hulka arvatakse ka fluoriidühendid.

Et kaltsium ei seoks fluori, on enamikus hambapastades kaltsium koostisest eemaldatud ja selle asemel kasutatakse rohkem silikaadipulbrit.

Kuid üldjoontes on hambapastad siiski ühesugused?

Hambapastasid, ka ühe ja sama firma tooteid, on müügil eri variantidena: värviliste geelidena, valgete pastadena, omalaadsetes pakendites ja varustatuna paljulubavate siltidega. Üldjoontes on nende koostis analoogne, erinevusi tuleks karpidelt võrrelda.

Kui suur on tegelikult hambapastade toime?

Hambapasta üksi ei tee eriti midagi ära. Kui võtta suhu ainult

hambapastat ja jätta hambapind mehaaniliselt töötlemata, siis pasta üksinda hävitab oma bakterite kasvu pärssiva toime tõttu vaid 14 protsenti hamba pinnal olevatest mikroobidest.

Tähtis on õige harjamistehnika ja aeg, mil hammas on kontaktis hambapastaga. Sellel, kas hambapasta on looduslik või mitte, pole suuhügieeni seisukohast vahet.

Kõige tähtsam on õige harjamistehnika ja piisav harjamisaeg – kui hambaid harjata alla kahe minuti, ei jõua hammas niikuinii pastast vajalikke aineid omastada.

Öko on moes, ehk tuleks pöörduda ka looduslike hambapastade poole? Üldiselt on kõige kindlam soetada hambapasta apteegis pakutavate valikute seast – kasulikud ained imenduvad nendest kõige paremini. Looduslikud pastad võivad olla

rahustava toimega eelkõige igemeprobleemide puhul, ent probleemi need ei lahenda ega hammastele kuidagi eriliselt ei mõju.

Mõned suuhügienistidest kolleegid ütlevad oma patsientide pealt koguni, et nendel, kes kasutavad looduslikku pastat, ei ole hambakatt reeglina nii põhjalikult eemaldatud, kuid seda seost ei saa lõpliku kindlusega väita.

Kui tahetakse kasutada looduslikku või niinimetatud ökopastat, tuleks konsulteerida oma suuhügienisti või hambaarstiga, kellega koos saab valida parima lahenduse oma hammaste eest hoolit­ semiseks.

Kõik whitening-lubadusega pastasid valgendavat efekti ei oma, ent pastas sisalduvad abrasiivsed osakesed võivad hamba pinda kah­ justada.

KAJA PRÜGI

Loodus ravib KLUX PAPS-20 • Kas tunnete, et olete oma lihastele või liigestele liiga teinud?

• Või häirivad teid nahamarrastused ja -kriimustused?

• Ehk on teid hammustanud mõni putukas?

• Kas teid vaevavad mao ülehappesusest tingitud probleemid ja kõrvetised?

• Või olete oma kõhu liiga täis söönud?

• Ehk on stress tekitanud seedehäireid?

• Või põete reflukshaigust ja maosisaldus satub maolukusti lõtvusest tingitult söögitorusse?

Paps-20 koosneb looduslikest preparaatidest: agaav, sirel, taruvaik ning etüülalkohol.

Klux koosneb looduslikest preparaatidest: lagrits, kardemon, ingver, samuti glütseriin, etüülalkoholi sisaldus kuni 18%.

Ülitundlikkuse korral üksikkomponentide suhtes tuleb pidada nõu arstiga.

Manustage 2 korda päevas enne sööki 40 tilka puhtalt või lahustatult 50 ml leiges (toasoojas) vees. Ennetamaks söögitoru limaskesta kahjustuste tekkimist, on soovitatav mao ja söögitoru hoolduskuuride tegemine 1–2 korda aastas ühe kuu vältel.

Kandke PAPS-20 õhukese kihina vastavale kehapiirkonnale kuiva naha peale, soovitatavalt 3–4 korda päevas.

Sobib kasutamiseks koos ravimitega. Ei soovitata kasutada raseduse ja imetamise ajal. Sapikivide kahtluse korral kasutada ettevaatusega.

Küsi Massuno loodustooteid apteekidest.

Apteeker annab ka teavet, millises apteegis toodet parajasti saada on.

Loe lisaks: www.massuno.ee

676 Hoia tervist

OSTEOPOROOSI on võimalik Osteoporoos ehk luuhõrenemine on luustiku haigus, mille puhul muutuvad luud hapraks ning kipuvad kergemini murduma.

Tegu on sagedase probleemiga – arvatakse, et Eestis iga kolmas üle 50aastane naine ja iga viies sama vana mees saab elu jooksul osteoporootilise luumurru. Et vanuse kasvades tõuseb ka osteoporoosi tekke risk, suureneb elanikkonna vananedes probleemi ulatus veelgi.

Osteoporoos ise enamasti kaebusi ei põhjusta. Tihtipeale avastataksegi luuhõrenemine alles siis, kui on käes osteoporoosi tüsistus – luumurd. Sagedasemad piirkonnad luumurru tekkeks on reieluukael, selgroolülid ning ranne. Neist esimene on kõrge suremuse põhjusena (kuni kolmandik reieluumurru saanud patsientidest esimese aasta jooksul) väga tõsine probleem. Küllalt tüsilikud on ka selgroolülide murrud, mis võivad märku anda seljavalude, kasvu lühenemise ning selja deformatsioonidena (inimene käib kookus, seljale on tekkinud küür).

Tähelepanu riskifaktoritele Luude hõrenemise ja osteoporootilise murru tekkeks on hulk riskifaktoreid. Vanem iga, naissugu, menopaus, osteoporoos lähisugulastel, mitmed kroonilised haigused, pikaaegne ravi teatud ravimitega (nt glükokortikosteroidid) ja hüpogonadism meestel (seisund, kus munandid ei tooda piisavalt meessuguhormooni testosterooni) on riskitegurid, mida me muuta ei saa.

Küll aga saame hoiduda sellistest faktoritest nagu Osteoporoosi ennetamine algab juba lapseeas.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata luude “ehitus­materjalile” kaltsiumile – seda leidub rikkalikult näiteks piimas.

SHUTTERSTOCK

suitsetamine, liigne alkoholitarbimine, liialt madal kehakaal (kehamassiindeks alla 20 kg/m2), tasakaalustamata toitumine ja vähene kehaline aktiivsus. Vältides kukkumist, saame samuti vähendada luumurru tekke riski.

Osteoporoosi saab ennetada Osteoporoosi ennetamine algab juba lapseeas, kui eesmärgiks on saavutada täiskasvanuks saades võimalikult suur luude tippmass.

Selleks peab olema füüsiliselt aktiivne ning sööma piisavalt ja õiges vahekorras valke, rasvu, süsivesikuid, vitamiine ning mineraale sisaldavat toitu. Erilist tähelepanu tuleks pöörata luude “ehitusmaterjalile” kaltsiumile ja D-vitamiinile, mis aitab kaltsiumil luudesse jõuda.

Kaltsium on meie organismile eluliselt vajalik aine: lisaks luudele vajavad seda ka süda, närvid, veresüsteem jt.

Kuna organism ise kaltsiumi toota ei suuda ja iga päev kaotame seda nii higistades, uriini kui väljaheidetega, peame kaltsiumi piisavas hulgas juurde saama, näiteks toiduga. Kui saadud hulk jääb alla normi, võetakse kaltsiumi teiste organite tarvis luudest.

Enim leidub kaltsiumi piimatoodetes, pähklites, mandlites, teatud rohelistes köögiviljades (nt spargelkapsas). Kaltsiumivajadus on 1000–1500 mg ööpäevas. Kui toiduga saadav kaltsiumihulk pole siiski piisav, oleks vaja lisaks võtta kaltsiumipreparaati – koos toiduga

Aita ennast, paranda tervist ja tõsta elukvaliteeti individuaalse toitumisprogrammiga!

OÜ Role (dr Adik Levini Kliinik)

Sügisest on Role kliinikul ka järelmaksuvõimalus! Vaata lähemalt: www.role .ee Hooli oma lähedastest: kingi neile tervis!

www.role.ee

Info: tel 626 4230, 5330 8511

Hoia tervist

või pärast sööki. Päevadoos on soovitatav jagada 2–3 annuseks (korraga maksimaalselt 500 mg).

D-vitamiini saame samuti toiduga (rasvane kala – nt lõhe –, kalamaksaõli, munakollane, maks, pärm, juust) või päikesekiirguse toimel naha kaudu (piisab sellest, kui olla 20 minutit katmata käte ja näoga päikese käes).

Eesti geograafilise asupaiga tõttu kõikidel kuudel (v.a maist septembrini) ei piisa päikesekiirgusest piisava hulga D-vitamiini saamiseks.

D-vitamiini soovituslik kogus peaks olema 800–1000 TÜ (toimeühikut) päevas ja seda aasta ringi.

Ravi on mitmetahuline Et osteoporoosi võimalikult vara avastada, hinnatakse riskitegureid ning tehakse uuringud. Luuhõrenemist diagnoositakse sellise aparaadi nagu densitomeetri abil, mis määrab luude tihedust reieluukaelas või selgroo nimmepiirkonnas, kasutades selleks madala kiirgustasemega röntgenikiiri.

Osteoporoosi raviks on saadaval mitmeid preparaate, mille hulgast tehakse valik arsti ja patsiendi koostöös, ravimite võtmine peaks olema efekti saavutamiseks järjepidev. Lisaks sellele peab üle vaatama toitumise, vajadusel võtma lisaks kaltsiumi ja D-vitamiini ning suurendama kehalist aktiivsust.

Kriitiliselt tuleks hinnata liikumis- ja elamistingimusi ning tegema vajalikke muudatusi (libedate põrandate katmine, liikumisel abivahendid jne), et kukkumisoht oleks võimalikult väike.

Osteoporoosi ravi toime hindamiseks on vaja luutihedust määrata ka ravi ajal, kuid mitte varem kui aasta möödudes ravi algusest.

bris Oktoopteekides eka a Apoth oodustus s

• Ženšenn • 12 vitamiini • • 10 mineraalainet •

• Varustab igapäevaselt vajalike vitamiinide, mineraalainete ja antioksüdantidega • Lisab elujõudu ja nooruslikkust • Suurendab füüsilist ja vaimset töövõimet • Aitab stressi ja kurnatuse puhul • Parandab kontsentratsioonivõimet ja mälu • Tugevdab organismi kaitsevõimet

EVELIN JÕEMÄGI perearst-resident

Sinu energia garantii!

GE 1103-012

ennetada

Täiuslik energiavitamiin üle 50-aastastele

678 Hoia tervist

Teraviljatalumatus ehk tsöliaakia ehk gluteen­ teropaatia haigusnähte osati kirjeldada juba II sa­jandil eKr, kuid selle tekkepõhjuse jälile on jõutud alles nüüd.

Praegu teatakse, et tsöliaakia puhul on tegu autoimmuunhaigusega, mis tekib päriliku eelsoodumusega inimestel (eriti lastel) nisust, rukkist ja odrast valmistatud toidu söömisel.

Moodsa aja haigus Põhiliselt nisus, kuid vähemal määral ka rukkis, odras ja tõenäoliselt ka kaeras sisalduva valgusegu (glutateeni) toimel kahjustub haigel peensoole limaskest. Selle tagajärjel tekib pikaajaline soolepõletik ning limaskesta hattude kärbus.

Peensoole limaskest kõhetub ja selle tõttu häirub organismile vajalike toitainete, vitamiinide ja mikroelementide imendumine. Haigel kujuneb välja nende ainete vaegus, mis omakorda põhjustab tüsistusi.

Viimastel aastakümnetel on tsöliaakiasse haigestumine maailmas tuntavalt sagenenud. Sama kehtib ka Eesti kohta, nagu nendib oma doktoriväitekirjas Tartu Ülikooli kliinikumi arst-õppejõud Oivi Uibo.

Ilmselt on põhjuseks inimeste toitumisharjumuste muutused.

Kartuli, rukkileiva, liha ja kala asemel eelistatakse üha enam valgest jahust valmistatud saia, pitsat ja pastat, mis eelsoodumustega isikuil võib peensoole limaskestale kahjulikult mõjuda. Sageli võivad nad varem olla põdenud soolenakkusi, mis on nende soole limaskesta juba kahjustanud.

Tsöliaakia võib avalduda nii lastel kui täiskasvanutel. Laste haigusnähud on tüüpilisemad. Nendeks on kõhulahtisus, kõhupuhitus (punnis kõht), kõhuvalud ja kehakaalu langus. Ka on lastel haiguse kulg mõnevõrra ägedam.

Haiguse iseloomulikud sümptomid on veel rauavaegus, liigesevalud, luuhõrenemine, hammaste emaili muutus, puberteedi hilinemine, menstruatsioonihäired,

abordid, viljatus, suu- ja limaskesta haavandid, samuti võib lastel esineda kasvupeetus ja mõningad närvisüsteemi probleemid. Haigust ei ole alati võimalik kiiresti ära tunda, seetõttu võib see jääda ka pikemat aega ravimata.

Tsöliaakia diagnoosimine Diagnoosi aluseks on gastroenteroskoopial võetud peensoole koeproov ja veres esinevate spetsiifiliste antikehade määramine.

Tsöliaakiat on võimalik ravida ainult seda vallandava toiduteravilja vältimisega. Vaid see aitab peensoole limaskestal täielikult taastuda. Ei tohi unustada, et range toidupiirang kehtib eluaegselt. Kui dieet katkestada, taastuvad ka haigusnähud.

Teraviljatoitudest loobumisel taanduvad haigusnähud mõne kuuga, kuid peensoole limaskesta hattude kõhetumise taandumiseks läheb tunduvalt rohkem aega. Selleks võib kuluda isegi paar aastat.

NAOMI LOOGNA

Ruumid lamajatele Sõbralik personal Rahulik miljöö Ilus loodus Hooldekodu Jõgevamaal Kääpa küla, Saare vald, Jõgevamaa tel 773 4744, 528 8217 info@kaapahooldekeskus.ee

www.kaapahooldekeskus.ee

Hoia tervist 679

PA K U M E :

• esmased amputatsiooni-

järgsed proteesid • posttraumaatilised ortoosid • üla- ja alajäseme proteesid • üla- ja alajäseme ortoosid • tugiaparaadid

(kogu jala ortoosid) • tugikorsetid • korsetid • bandaažid • erinevad ortoosid • abduktsioonitooted lastele • tallatoed • ortopeedilised jalatsid

Firma jätkab Gustav Saksa 1907. aastal asutatud esimese proteesi-ortopeedilise töökoja traditsioone Eestis.

Meie kogenud ortopeedid annavad Teile kvalifitseeritud konsultatsiooni.

Soodustuse saamiseks esitada pere- või eriarsti saatekiri, haigekassa kaart, isiklik abivahendi kaart, isikut tõendav dokument, pensioni- või invaliidsustunnistus.

Valmistame Teile individuaalse abivahendi, kasutades selleks erinevaid tehnoloogiaid ja kaasaegseid materjale.

ArsTi KonsUlTATsioon

TAsUTA

VA ST U VÕT U D 2012. aastal VASTUVÕTU KOHT TARTU, Filosoofi 1 TARTU, Filosoofi 1 Tallinn, Lasnamäe Tallinn, Merimetsa Pärnu, Ravi Pärnu, Suur-Sepa 14 Viljandi Narva Narva Jõhvi Kohtla-Järve Rakvere Tapa Jõgeva Põltsamaa Valga Võru Võru Põlva

E, T, N, R K N K, N N T N T T T T N N N N R N T T

KELL 9–16 9–18 14–16 14–18 12–15 12–15 10–13 10–12 16–18 10–12 13–15 10–12 13–15 10–12 13–15 10–12 10–12 10–12 14–16

OKT 17

NOV 15

DETS 10

18

22

13

4 30 25 2/16/30 9/23 9/23 9/23 18 18 11 11 26

1 13 29 6/20 13/27 6/20 6/20 22 22 15 15 30

11 20 4/18 11 4/18 4/18 13 13 6 6 21

16 16

27 27

-

TAllinn: Lasnamäe Tervisekeskus, Punane 61, kab 361. Merimetsa Tervisekeskus, Paldiski mnt 68a, kab 238.

PärnU: Ravi 2, kab 300. Suur-Sepa 14, kab 318. ViljAndi: Tervisekeskus, Turu 10, kab 101. nArVA: Narva Haigla, Haigla 1, kab 1. jõhVi: Hooldushaigla, Jaama 34, kab 3. KohTlA-järVE: Kohtla-Järve Polikliinik, Ravi 10d, kab D4044. rAKVErE: Polikliinik, Tuleviku 1, onkoloogiakabinet. TAPA: Tapa Haigla, Valgejõe 14, kirurgi kabinet. jõgEVA: Jõgeva Haigla, Piiri 2, kab. koduõenduse tuba. PõlTsAMAA: Lossi 49, närvikabinet.

VAlgA: Valga Haigla, Peetri 2, kab D16. VõrU: Jüri 19a, kab 204. PõlVA: Põlva Haigla, Uus 2, tervisetuba.

lisAinfo: Tartu, Filosoofi 1, tel 742 0169, faks 742 0288; ortkesk@solo.ee ArsTi KonsUlTATsioon: tel 742 0169 www.ortopeediakeskus.ee

616 Hoia tervist