Targu Talita (aprill 2018)

Aed:

N R 17

•

26. APRILL 2018

Esimene eine värskes õhus

Soovitusi kasvuhoone kordaseadmiseks

SHUTTERSTOCK

Kodu:

Palkmaja soojapidavaks

Köök:

Maalehe nõuandelisa

2

aastat

Lehekuu ehk mai Lehekuu, ka õie-, toome- ja külvikuu.

KÜLVIKALENDER

Kuu kõvad ja pehmed ajad

Maria ja Matthias K. Thuni järgi

2. päev – kuu kolmas veerand, täiskuu pehme aja algus.

8. päev – kuu viimane veerand, kõva aja algus.

13. päev – vana kuu pehme aja algus.

15. päev – kuu loomine.

17. päev – kuu esimese veerandi kõva aja algus.

22. päev – kuu teise veerandi pehme aja algus.

27. päev – täiskuu kõva aja algus.

29. päev – täiskuu.

31. päev – kuu kolmas veerand, täiskuu pehme aja algus.

Pehme (mäda) aeg on hea lagundaja ja määndaja. Pehmel ajal lähevad haavad kergesti mädanema ja piim hapuks.

Kõval (kalgil) ajal alustatud või tehtud asjad jäävad püsima: puu ei mädane ja haavad paranevad hästi. Siis külvatakse teravili ja kõik muu, mis peab peale kasvatama (kapsas istutatakse täiskuuga). Aasta kõige kõvemad ajad on radokuu ümbruses, siis raiutakse ehituspalk ja muu tarbepuu.

Kõvad–pehmed ajad ei välista noore–vana kuu üldtuntud tähendusi. Kõik, mis kasvama peab (külv, istutus), tehakse maha ikkagi noore kuuga, ning mis hävima peab (võsa, kahjurid jms), tehakse vanaga.

Allikas: “Maavalla kalender 10 231 (2018)”, Maavalla Koda

Narva mnt 13, 10151 Tallinn targutalita@maaleht.ee reklaam 661 8040 Toimetus: Jana Rand 661 3375, Marju Reitsak 661 3374, Pille Hermann Kujundaja Heiki Maiberg Keeletoimetaja Ene Leivak Korrektor Merike Järvlepp

Väljaandja Ekspress Meedia AS Trükk AS Printall Lehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2018 Ilmub koos Maalehega

N R 17

•

PÄEV 1. T 2. K 3. N 4. R 5. L 6. P 7. E 8. T 9. K 10. N 11. R 12. L 13. P 14. E 15. T 16. K 17. N 18. R 19. L 20. P 21. E 22. T 23. K 24. N 25. R 26. L 27. P 28. E 29. T 30. K 31. N

ELEMENT Õhk/Vesi Vesi Vesi Vesi/Tuli Tuli

TAIME OSA õis 13ni, 14st leht leht leht leht 2ni, 3st vili vili

Tuli/Maa Maa Maa Õhk Õhk Vesi Vesi Vesi/Tuli Tuli Tuli/Maa Maa Maa Õhk Õhk/Vesi Vesi Vesi/Tuli Tuli Tuli/Maa Maa Maa Maa Maa/Õhk Õhk/Vesi Vesi Vesi Vesi/Tuli

vili 14ni, 15st juur juur 10ni ja 17st juur 23ni õis õis 23ni leht 15ni, 16st vili vili 5ni, 6st leht leht 20ni, 21st vili vili vili 13ni, 14st juur juur juur 11ni vili 12–23, 24st õis õis 22ni, 23st leht leht 11ni ja 20st leht 9ni, 10st vili vili vili 17ni, 18st juur juur õis 1–16, vili 17–20, 21st juur juur juur 10ni, 11st õis õis 20ni, 21st leht leht leht leht 9ni, 10–21 vili

Maikuud iseloomustab planeedikonstellatsioonide suur mitmekesisus. Merkuur liigub 13. mail Kalade tähtkujust Jäära soojuselementi ja 27. mail Sõnni maaelementi. Marss liigub 13. mail Kütist Kaljukitse maaelementi. Veenus liigub 19. mail Sõnni tähtkujust Kaksikute valguselementi. Päike läheb 14. mail Jäärast Sõnni maaelementi. Lisaks on sel kuul kolm soojustrigooni ning üks valgus- ja maatrigoon.

Istutusaeg: 1. V kl 00 kuni 5. V kl 1, ja 18. V kl 19 kuni 31. V kl 24.

26. APR I LL 2018

Lugeja küsib

259

TŠILLI KASVAB TÕEPOOLEST TALVEL AKNALAUAL EDASI! Mullune suvi oli jahe ja niiske, nii et soojalembesed tšillitaimed jõudsid sügisel enne külmade saabumist just vilju kandma hakata.

Kui sügisel küljes olnud rohelised kaunad punaseks värvusid ja ära said söödud, pidas tšilli natuke pausi ja läks siis õitsema. Rõõmustasin ning lootsin uue saagi saada, aga võta näpust – kõik õied kuivasid ära.

Ju ei aidanud ka akna all olevast radiaatorist tulevad õhuvood viljastumisele kaasa.

Nii et kui taimeke üllatas järgmise õitsemisega, ei jätnud ma midagi juhuse hooleks ja tupsutasin oma näpuga kõigi õite südamikud üle. Sellisest kunstlikust viljastamisest oligi kasu – peagi hakkasid sirguma uued kaunad.

Tšilli rõõmustas talve jooksul veel kolmandagi õitelainega, mille viljad

ARGO INGVER

Nii kahju oli vaadata oma kaht taime, mis olid punaste ja roheliste viljade all lookas. Targu Talita kirjutas just samal ajal, et tšilli- ja paprikataimed on mitmeaastased ning need võib kasvuhoonest välja kaevata ja talvel aknalaual potis edasi kasvatada. See pani kohe peas mõtte idanema asi ise järele proovida.

Kaevasin välja väiksema taime, kuna aknalauale väga suurt potti suurema taimega ei tahtnud. Poti oleks võib-olla tõesti pidanud natuke suurema valima, aga väetasin taime talve jooksul aeg-ajalt maheväetistega ning ta paistis ennast hästi tundvat.

Tšillisaak on endiselt suur.

N R 17

•

26. APR I LL 2018

on nüüd, aprilli keskpaigas, kenasti värvumas. Nii et suhteliselt väikesele potile vaatamata on taim andnud talve jooksul kena saagi.

Kui öökülmaoht on möödas, plaanin ta kasvuhoonesse viia ja istutada seal suuremasse potti. Eks näis, kuidas ta suve üle elab ja kas on nii heas konditsioonis, et tasub teisekski talveks tuppa tuua.

Igal juhul peaksin kasvuhoones selle taime pealt saama kiiremini ja ka rohkem saaki, kui tänavu külvatud seemnetest kasvanult, mis on praegu alles mõne sentimeetri pikkune.

HELI RAAMETS

Aed SHUTTERSTOCK

260

KASVUHOONE KEVADEKS KORDA Kütmata kasvuhoonesse tomatitaimede istutamisega ei maksa kindlasti kiirustada – soe kevad ei ole täies hoos ja öökülmi tuleb kindlasti veel. Siiski on nüüd suurepärane aeg kasvuhoone hooaja alguseks korda teha.

Klaaside pesemine on väga oluline. Esiteks näeb kasvumaja säravate klaasidega parem välja, teiseks pääseb puhtast klaasist rohkem valgust läbi. Puudulikus valguses venivad taimed välja ega vilju ka väga hästi.

Vahel soovitatakse klaase isegi varjutada, kuid hea on teada, et see on oluline vaid väga päikeselise ning kuiva suve puhul, mida meil tuleb harva ette. Pesemine on kindlasti kasuks ka moodsate plastkattega kasvuhoonete puhul. Nende seinad kipuvad aja jooksul aegamisi sammalduma.

Mulda ei pea kasvuhoones igal aastal tervenisti ära vahetama. Piisab, kui pealmine kiht 15–25 sentimeetri paksuselt koorida ja kasvumajast minema toimetada. Selles kihis talvituvad taimehaigused ja kah-

jurid. Kogu pinnas vahetatakse ümber siis, kui eelmisel aastal kimbutasid taimehaigused või kahjurid või kui muld on juba mitu aastat järjest kasutuses olnud ning toitainetevaene. Kui mulla vahetamist üldse mitte ette võtta, on paari aasta pärast kuri karjas.

Pärast mullakihi eemaldamist tuleks kasvuhoone põhi, seinad ja ka lagi pritsida üle kasvuhooneseptikust tehtud lahusega.

Keemilise töötlemisega ei tohiks enam tegelda siis, kui juba on taimed kasvuhoonesse kasvama pandud! Võtke omale aega, et selle tööga enne viimast hetke ühele poole saada.

Tuulutage kasvuhoonet nii palju kui võimalik. Hea, kui uksed ja aknad oleks pikemat aega pidevalt lahti. Õhuliikuvus on väga oluline.

N R 17

•

26. APR I LL 2018

Ostke aianduspoodidest liimpüünised levinumate kasvuhoonekahjurite püüdmiseks. Need on siis kohe käepärast võtta ja saab koos taimedega triiphoonesse paigaldada. Nii on teil läbi suve olemas asjakohane ülevaade sellest, mis olukord kahjuririndel parasjagu on.

Kasvuhoonesse võib juba külvata külmakindlaid kultuure, näiteks rediseid, salateid ja tilli. Samuti saab sinna päevaks harjutamise mõttes tuua noortaimed.

Millal taimed kütteta kasvuhoonesse istutada?

Köetavas kasvuhoones seda muret pole, aga kütteta kasvuhoone puhul kehtib reegel, et taimed võiks istutada parem natuke hiljem kui liiga vara.

Aed

261

Nipp Kus taimed siiski juba usinalt liiga vara istutatud, tuleks neid ööseks kinni katta. Selleks võiks kasutada mitmekordset katteloori. Eriti suureks abiks on ajutiselt kasvuhoonesse paigaldatud elektriline küttekeha, mis temperatuuri veidigi ühtlustab, kuni oht on möödas.

Väikesed taimed harjuvad oma uue kasvukohaga.

Olenemata suviselt soojadest kevadilmadest ei maksaks unustada öökülmaohtu.

Kütteta kasvuhoones on temperatuuri kõikumine väga suur: päeval võib seal ilusa ilmaga olla rohkem kui paarkümmend plusskraadi ja öösel kerge härmatisega kisub temperatuur nulli lähedale. Tomatija kurgitaimed on sellisele kõikumisele väga tundlikud ning tihti ei aita ka ööseks paigaldatud katteloor. Taimede lehed muutuvad pärast külmanäpistust pruunikaks ja taimed hukkuvad.

Seega oleks mõistlik tomatitaimede istutamisega oodata, kuni suuremad öökülmad on möödas. Sama lugu on ka kurgi ja paprikaga – kõik kõnealused taimed pärinevad soojast kasvukeskkonnast ega talu suuri temperatuurikõikumisi ja miinuskraade.

Millist mulda kasvuhoonesse panna?

Kasvuhoones võib kasutada nii aiamulda, spetsiaalselt aianduspoest ostetud kasvusubstraati/kasvuturvast kui ka nende segu.

N R 17

•

26. APR I LL 2018

Tasub teada, et kasvuturvas ei ima oluliselt vett ja selle niiske hoidmine nõuab päris palju vaeva, samuti uhub pidev kastmine sealt vajalikud toitained kiiresti välja.

Kasvuturba ja muude aianduspoest soetatud muldade puhul räägib nende kasuks tõsiasi, et need on tõenäoliselt täiesti haiguse- ning kahjurivabad. Sellist mulda tuleks igal aastal pisut peenardesse juurde kaevata ja kasutada kasvuperioodi jooksul kastmisväetisi. Maksimaalselt iga viie aasta tagant vahetatakse kogu kasvupinnas täies ulatuses välja.

Aiamulla poolt räägib odavus ja lihtne kättesaadavus. Kindlasti tuleb sel juhul tähelepanu pöörata umbrohtude hävitamisele ja toitainete lisamisele. Kui kasutada tavalist aiamulda, tuleks seda segada hästilagunenud kompostiga. Kasuks tuleb ka kanakaka graanulite lisamine.

MARJU REITSAK

Aed

SHUTTERSTOCK

262

KARULAUK KUULUTAB KEVADET Karulauk annab kevadised vitamiinid.

Karulauk on esimene maitsetaim, mis ennast aias, metsas ja turuletil ilmutab.

Karulauk, ladinakeelse nimetusega Allium ursinum, on levinud pea kogu Euroopa metsade alustaimestiku ühe liigina. Eestis on karulauk kaitsealune taim ja teda on keelatud loodusest korjata. Samuti on keelatud karulaugutaimi metsast aeda kasvama tuua.

Aias saab karulauku kasvatada seemnest või aianduskeskuses müüdavatest istikutest. Kahjuks või õnneks ei ole aiakarulauk nii tugeva maitsega kui metsik ja seda saavad kasutada ka tundlikuma maitsemeelega inimesed.

Sobib hästi aeda Karulauk on oma olemuselt mitmeaastane rohttaim liilialiste sugukonnast. Ta õitseb suve algul, moodustades tiheda poolkeraja õisiku, milles on pisikesed kaunid valged õied, mis kevadises lillepeenras näevad ilusad välja. Seega võib teda rahulikult kombineerida püsilillepeenrasse õitsema koos kevadiste sibullilledega. Karulauk on hea meetaim ja kindlustab mesilaste sumina aias.

Maitselt ja aroomilt meenutab karulauk natuke küüslauku, kuid sa-

mas ei ole maitse nii intensiivne. Karulauk on vitamiinirikas taim ning sobib hästi lisaks toidu kaunistamisele pesto, pelmeenide, pastatoitude, suppide ja salatite valmistamiseks. Karulauk sobib ka kodujuustu ja kohupiima maitsestamiseks.

Karulaugust tehakse pirukatäidiseid, lisatakse liharoogadele, antakse lauale suupistena. Noori võrseid ja lehti süüakse värskelt, aga ka maitseainena marineeritult, hapendatult, soolatult ja kuivatatult.

Karulauk on mitmeaastane taim, eelistab niisket ja varjulist kasvukohta. Ta kasvab 20–30 cm kõrguseks, ja kuna taim meenutab välimuselt maikellukest, on segaduse vältimiseks soovitatav peenar eraldada või märgistada.

Potiga ostetud karulaugutaime saab mõnda aega ka toas kasvatada.

Karulaugupott on piisavalt suur, et korraliku kevade saabumiseni ei ole taimel seal liiga kitsas. Parim kasvukoht talle on jahedam, ilma otsese päikeseta aknalaud. Oluline on ka jälgida, et taim oleks piisavalt niiske.

Aeda võib aga taime istutada olenevalt ilmastikust pärast suurte öökülmade ohu möödumist. Vajadusel N R 17

•

26. APR I LL 2018

Nipp • Selleks, et eemaldada tugevat lõhna, valatakse karulauk enne soolamist või hapendamist üle kuuma veega.

katke ta ööseks kattelooriga. Järgmisel aastal tärkab taim õigeaegselt ja saab ise ilma kevadise lisahoolduseta hakkama.

Karulauk on kasulik Toiduks tarvitatakse taime lehti ja varsi, harvem sibulaid ja õisikuid. Karulaugus on palju bioloogiliselt aktiivseid aineid, nt C-vitamiini (150 mg%), orgaanilisi happeid ja eeterlikke õlisid. Karulaugulehti on rahvameditsiinis kasutatud C-vitamiini vaeguse raviks. Kuna suured C-vitamiini doosid aitavad leevendada palavikku ja külmetushaigusi, kasutatakse karulauku ka nende tõbede puhul. Teda kasutatakse ka ateroskleroosi, kõrge vererõhu ja kõhuhädade korral.

Karulauk on organismi puhastava toimega, rohke tarbimise korral aitab vabaneda nii pärmseenest kui ussnugilistest. Taim on ka isu tõstva toimega. Oluline on teada, et karulauk ei sobi inimestele, kellel on maohaavandid.

MARJU REITSAK

Hüva nõu

SUVERUUMIDELE SAAB TEHA KÄRGPLAATIDEST PÕRANDA

231

Raamatusarja 2. raamat

nüüd müügil!

Suviste istumisnurkade sisseseadmisel võib suurimaks probleemiks osutuda korrektse põranda tegemine. Ka betoonist aluspõrandaga terrassidel ja rõdudel teeb sile jalgealune olemise mõnusaks.

Kortermajade rõdude põrandapinnad on enamasti betoonist või kaetud keraamiliste plaatidega. Need aga tunduvad isegi soojal suvepäeval jala all külmana. Tihtilugu ei ole sellised põrandad ka kuigi kenad. Üks võimalus mugavama põranda saamiseks on katta see polüpropüleenist valmistatud kärgplaatidega.

Need sobivad ka terrassile, basseini ümbrusesse, keldripõrandale, majapidamisruumidesse, garaaži või ka auto pagasiruumi. Ümbertöödeldavast polüpropüleenist valmistatud kärgplaadid taluvad ekstreemseid temperatuurikõikumisi vahemikus +70 kraadist kuni –30 kraadini. Samuti ei mõjuta neid UV-kiirgus. Plaate on väga lihtne hooldada ja need on ka libisemiskindlad. Õhulise struktuuriga plaatidele ei jää niiskus pidama ja aluspõrand saab korralikult õhku.

Plaate on lihtne paigaldada

Põrand talvekorterisse Soovi korral saab kärgplaadid kerge vaevaga eemaldada ja talveks kas või kokku pakkida, et kevadel taas laiali laotada.

Kuivade kärgplaatide vahel olevatest avadest saab tolmu, mustuse ja liiva kätte tolmuimejaga. Niiske mopi ja lahja pesuvahendi veega võib kärgplaate samuti pesta.

Vältida tuleks lahustit sisaldavaid pesuaineid, mis võivad muuta kärgplaadi värvust. Kui kärgplaadid on paigaldatud aluspõrandale, mis talub vett, võib pesemiseks kasutada ka voolikut ning survepesurit.

NIINA PALU

Lincona profipoe juhataja

REPRO

Kärgplaatide paigaldamine on tänu klikitavale süsteemile lihtne ega vaja tööriistu. Juhul kui on tarvis plaat mõõtu lõigata, saab seda teha terava noa või tikksaega. Lõikamisel on soovitatav need keerata tagurpidi, et lõige sirge tuleks.

Plaatide paigaldamiseks olgu aluspõrand kõva, lahtistest osadest puhas ja enam-vähem sile.

Kärgplaatide paigaldamist alustatakse alati nurgast, suunaga vasakult paremale. Põrand ei vaja paisuvuuke, aga seina ja plaatide vahele tuleb jätta 10–15 millimeetrit varu. See on vajalik selleks, et temperatuuri kõikumisel saaksid kärgplaadid paisuda.

Servad võib viimistleda servaja nurgaliistudega.

Kodulähedased ravimtaimed Tiiu Väinsaar

Eestimaa on ravimtaimedest pungil – neid on metsas, kraavikaldal, lagendikul ja aias.

Selles vallas üks tunnustatumaid nõustajaid on pannud kokku käsiraamatu n-ö kõige-kõige kasulikumatest ravimtaimedest.

Raamatust saab teada, milliste raviomadustega taimi leiab metsast ja aasalt ning mida tasub kasvatada koduaias, samuti jagatakse näpunäiteid taimede kuivatamiseks.

Peale selle on raamatus põhjalik register haigustest, mille raviks käsitletud taimed hästi sobivad.

108 lk, pehme köide Müügil vaid koos Maalehega 19.04–02.05 Coopi kauplustes ja Selverites üle Eesti!

Polüpropüleenist kärgplaadid on lihtsalt paigaldatavad ja hooldusvabad.

N R 17

•

26. APR I LL 2018

MÜÜGIKOHAD, SARJA JÄRGMISED RAAMATUD JA TELLIMINE:

maaleht.ee/raamatud / tel 680 4444 / klienditugi@ekspressmeedia.ee

Köök

264

ESIMENE EINE VABAS ÕHUS Kevadilmad on heitlikud, aga kui kõik head asjaolud kokku langevad, võib ühel nädalalõpul olla kaunis ja päikeseline ilm, mida ei saa niisama mööda lasta. Üks võimalus selle tähistamiseks on kevade esimene vabaõhueine.

Proovida võiks broilerifileest tournedos’t puuviljavokiga või lõhevardaid vokitud aedviljaga.

SHUTTERSTOCK

Targu Talita

Broilerifilee tournedos

Puuviljavokk • • • • • • • • • •

150 g melonit 150 g õuna 200 g porgandit 200 g kabatšokki 150 g maasikaid 2 apelsini mahl 1 sidruni mahl 5 sl sojakastet 1/2 tl Cayenne’i pipart veidi hakitud peterselli • õli Viilutage melon, õun, porgand, kabatšokk ja

maasikad. Kuumutage vokkpannil veidi õli, lisage sinna porgand ja kabatšokk. Vokkige mõni minut ning maitsestage pipra ja sojakastmega. Lisage õun ja melon. Kuumutage ettevaatlikult segades veel pisut. Valage juurde apelsini- ja sidrunimahl ning lisage maasikad ja petersell.

N R 17

•

26. APR I LL 2018

• 4 broilerifileed • 100 g viilutatud toorsuitsupeekonit • soola ja musta pipart Vormige broilerifileedest ristikiudu parajad pihvid. Keerake need suitsupeekoni viiludesse ja kinnitage tikuga. Grillige mõlemalt poolt nõrgal kuumusel 10 minutit ning maitsestage soola ja pipraga.

Köök

265

Teriyaki lõhevardad

• • • • •

0,5 kg lõhefileed 5 sl sojakastet 2 sl tumedat suhkrut 2 sl riisiäädikat seesamiõli ja seesamiseemneid Segage kokku kastme koostisained. Eemaldage lõhelt nahk, lõigake kala kuubikuteks ja torgake puidust grillvarrastele. Valage üle kastmega ja jätke pooleks tunniks seisma. Kuumutage grillpannil seesamiõli ja grillige vardad selles kiirelt, vahepeal külge pöörates.

Valage vardad üle ülejäänud kastmega ja laske veel hetk säriseda. Üldiselt läheb kaste kiiresti kõrbema, sest sisaldab suhkrut. Kuid kerge karamellimaitse tuleb roale kasuks. Serveerimisel puistake kalavarrastele seesamiseemneid.

Vokitud aedvili

• 1 spargelkapsas • 1 väiksem lillkapsas • 300 g türgi ube • 2 porgandit • 1 porru • ingverijuurt • 2–3 küüslauguküünt • 5 sl sojakastet • maisitärklist • 1 laimi mahl ja veidi riivitud koort • 4 sl vett • seesamiõli Tükeldage aedvili väiksemateks, võimalikult ühesuurusteks tükkideks. Hakkige küüslauk ja ingverijuur peeneks. Segage maisitärklis vee, laimi mahla ja riivitud koorega. Maitsestage sojakastmega. Ajage seesamiõli vokkpannil kuumaks, lisage küüslauk ja ingver ning kuumutage veidi. Lisage köögivili ja paar sortsu sojakastet. Lillkapsa ja porgandi võib veidi varem pannile panna, sest need küpsevad mõnevõrra kauem. Praadige aedvilja pidevalt segades, kuni see on veidi pehmenenud, kuid hamba all krõmps. Siis valage üle tärkliseseguga, kuumutage veidi, kuni tärklis pakseneb ning aedviljad saavad läikiva jume. Serveerige koos lõhevarrastega.

N R 17

•

26. APR I LL 2018

Käsitöö

266

LIHTSAID NIPPE ÕMBLUSTÖÖKS Kui on tarvis õmmelda kahekordse niidiga, siis enamasti aetakse niit läbi nõelasilma, tõmmatakse mõlemad otsad ühepikkuseks ning tehakse sõlm. Kuid selleks, et niit ei läheks õmblemisel sõlme või teine niit ei jääks lõdvemaks, ajage nõelasilmast korraga läbi kaks niiti. Niidi sõlmeminekut õmblemisel hoiab ära ka see, kui tõmmata see üle vahatüki, milleks sobib hästi ka küünal.

PILLE HERMANN

Et niit ei läheks sõlme

Kunstnahka õmmelge paberi abil Laste ülerõivaste varrukaid ning pükste alaääri saab pikendada, kui sinna õmmelda sobivas toonis riidest või karusnahast pikendustükk.

Selleks, et kunstnahk õmblemise ajal masina talla all libiseks, asetage kõige alla tükk paberit ning alles seejärel kunstnahk.

Paber sättige nii, et nõel mööduks paberi servast, kuid ei õmble seda läbi. Nõnda ei teki tihedaid pisteid, mis hiljem põhjustaksid õmbluste rebenemist.

Kerige rullist piisav pikkus niiti, asetage see kahekorra.

Kuidas triikida õmblusvaru?

Triikimisel on õmblustöö õnnestumisel suur tähtsus. Ning ka triikimisel on oma nipid. Villasest materjalist õmmeldud esemetel triigitakse õmblusvarud enamasti lahku. Et paremalt poolt ei jääks paistma triikimise jälgi, asetage õmblusvaru alla villasest riidest lapp ning alles seejärel triikige.

Nõelasilmast ajage läbi kaks niiti, siis jäävad pisted ühtlased ning niit ei lähe sõlme.

PILLE HERMANN

Lapiks sobib sama materjal, millest ese on õmmeldud. Kui kangast nii palju üle ei jäänud, võib kasutada mõnda teist villast materjali, mis oleks valminud rõivaesemega sama paksusega.

N R 17

•

26. APR I LL 2018

PILLE HERMANN

Käsitöö

267

Käsitöökoti võib varakult valmis pakkida, et kõik vajalik kaasa saaks, ega võtaks ühes üleliigseid asju.

KOTT KÄSITÖÖTARVIKUTELE Kevadel ja suvel liiguvad inimesed rohkem ringi, ning kes on harjunud näputööd tegema, pistab selle sõitu minnes ikka kotti.

Enamasti on reisikotis juba niigi palju asju, et käsitöö sinna hästi ei mahugi. Ja kui on tarvis rohkem lõngakerasid kaasa võtta, siis ei jäägi muud üle, kui tuleb teha kott käsitöö tarvis. Nii saab selle juba varakult valmis panna ning õigel ajal kaasa haarata.

Kott on kootud kahekordsest villasest lõngast ripskoes, sisse on õmmeldud ka vooder.

PILLE HERMANN

Koti sees on ka vooder – nii on see tugevam ega veni välja.

N R 17

•

26. APR I LL 2018

Kodu

268

KUIDAS PALKMAJA SOOJAPIDAVAMAKS MUUTA? Talumajapidamise eelarvest kulub energiale üha suurem osa, mistõttu muutub ka elektri ja soojuse kokkuhoidmine aina pakilisemaks küsimuseks – ilma kütmine läheb rahakotile järjest kurnavamaks. Üks kindel kokkuhoiukoht on hoone soojustamine. Vanade talumajade puhul on sageli häda selles, et “tuul puhub läbi”, mis sisuliselt tähendab, et katuse või lae, akna või seina ning ukse või seina ühenduskohtade pragude kaudu liigub soe õhk välja.

Tavaliselt toimub suurim energiakadu katuse ja lae kaudu, sest soe õhk koguneb kõrgemale ja pääseb sealt siis halva soojustamise korral ka kergesti välja. Samuti tuleb tähelepanu pöörata läbiviikudele ning võtta ette ka nende soojustamine. Lisaks võib talumajapidamistes energiat n-ö tuulde lasta ka hoonete soojustamata vundament.

Teadlik energiakasutus Energiat saab kokku hoida peamiselt kütte arvelt. Näiteks alandades kütte temperatuuri ühe kraadi võrra on võimalik säästa umbes 5% energiatarbimise kuludelt. Samuti oleks vaja üle vaadata enda ja pere elektritarbimise harjumused. Võib-olla aitab lihtsalt teadlikum suhtumine energia kasutamisse. Ennast jälgides jääb kindlasti garaaži, puukuuri või terrassile põlema “unustatud” lampe vähemaks.

Hoonete lõppenergia vajaduse vähendamiseks tuleks üle vaadata hoone soojapidavus ning kaardistada seadmete ööpäevane elektrienergiatarve.

Uut hoonet ehitama hakates või vana remontides leidke majas võimalikud külmasillad, mis tekivad peamiselt akna- ja ukseraamide, seinte nurkade, lae ja põranda piirkonnas. Tasub ka mõelda, kas kusagil tekib jääksoojust, mida oleks võimalik hoone kütmisel ära kasutada.

Enne energiasäästu võtete – seinte soojustamise, uue ahju ehitamise jmt – alla raha ladumist tasub mõelda energiaauditi tellimise peale. Selline hoone ülevaatus tuvastab peamised puudused ning aitab tööde prioriteete seada. Esiteks, et ei teeks mõttetut tööd; teiseks, et tulemus oleks ka tõhus.

Uurige seinapalkide seisukorda Läinud aastal kaitses Üllar Alev Tallinna Tehnikaülikoolis doktoritööd puidust maamajade renoveerimise ja energiatõhususe parandamise teemadel. Ta tõdeb uurimust kokku võttes, et palkmaju on võimalik energiat säästvamaks muuta, aga rahaliselt läheb see suhteliselt mõttetuks, kui ilmneb, et veerand või rohkem vanadest palkidest on tarvis uute vastu vahetada. Siis tasub mõelda juba uue maja ehitamise peale.

Selliste sada ja enamgi aastat tagasi ehitatud vanade palkmajade puhul, eriti kui need selle aja jooksul suuremat remonti pole saanud, on tavaline, et külmal talvepäeval küta palju tahad, ikka tunned toas olles, et on jahe ja külma muudkui õhkab põrandast, seintest, akna- ja uksepragudest.

Tuleb tunnistada, et ega sellist palkmaja enam päris kõigi mugavustega linnakorteri vääriliseks remontida annagi. Ikka jäävad kusagil mõned lauad nagisema, aknalengide ümbrus hõredaks või sein kõveraks. Samas saab nutika ja läbimõeldud remondi korral hoone varasemast siiski üksjagu soojapidavamaks ja sellega ka elamisväärsemaks kohendada.

On kolm-neli põhilist kohta, kust soe välja ja külm majja sisse pääseb.

Need on vundament, põrand, seinad ja katus.

N R 17

•

26. APR I LL 2018

Vundamendis tuleb sinna ajahamba tekitatud augud ära parandada, hoolitseda selle eest, et vundamendile ei satuks vihmavett ning et maapinna külmumine ja sulamine vundamenti ei liigutaks. Vajadusel võib vundamenti armeerida ja eri võtetega soojustada, sest just sokli pragudest ja aukudest pääseb külm ja niiskus põrandasse ning seintesse pugema.

Kindlasti peab vundamendi kivi ja seinapalkide vahele paigaldama hüdroisolatsiooni. Vaja on ka hoolitseda selle eest, et vihmavesi ja lume sulamisest tekkiv vesi ei koguneks maja alla või selle ümber.

Seintes tuleb pehkinud või seenest-mädanikust kahjustatud palgid muidugi välja vahetada. Tavaliselt on rohkem läbi alumised palgid.

Nende kättesaamiseks ja uute paika asetamiseks tuleb teostada hoone keerulisi kergitamistöid ja seal on tarvis juba töömehi, kel sellel alal kogemust.

Uus seina pandav palk võiks olla samast puust, mis oli ennegi ja see peab olema kahjustustest prii. Uusi palke võib ka mõne kaitsevahendiga töödelda.

Soojustus sissepoole Kui on soov hoone välisilme säilitada ja palksein nähtavaks jätta, tuleb soojustus paigaldada sissepoole, seda siis ruumide mõningase vähendamise hinnaga.

See on oluline, kui elate majas aasta ringi. Suvekodus võib jätta nii seest kui väljast palkseinad, kuid palkide vahed, eriti nurkades, tuleb korralikult sammalt või takku täis toppida.

Kodu REPRO

269

Palkseinte taastamine ja parandamine

Alumiste palkide vahetamiseks on vaja hoone tungraudadega üles tõsta.

Omajagu jändamist on ka katusega. Tavaline häda on see, et katusekate laseb vett läbi ja katusealune pole soojustatud. Eelistada võiks muidugi vana säilitamist ja selle parandamist.

Sellisel juhul tuleb ka roovitus ja sarikad üle vaadata, läbipehkinud kohad vajadusel uue materjali vastu välja vahetada ning otsustada, milline katusekattematerjal valida. Kui maja ise on vana, siis tahetakse tihtilugu selle arhailise moe säilitamiseks jääda sindelkatuse juurde. Rannaäärsetes kohtades aga ihaldatakse hoopis rookatust, mis on iseenesest hea selle poolest, et eraldi soojustamist ei vaja.

Aga midagi ei juhtu, kui panna vanale majale plekk-katus, mis nagu laastkatuski vajab ka soojustamist.

Spetsialistid väidavad, et kui ka hoone välis- ega siseilmet suuremat ei muudeta, annab renoveerimisega ikkagi parandada hoone soojapidavust umbes kolmandiku võrra ja umbes sama palju ka varasemaga võrreldes küttelt säästa.

Kõige enam paneb soojakadudele piiri seinte korralik soojustamine, ruumide tõhus ventilatsioon ja ka uute, säästlikumate ning paremini soojust salvestavate küttekollete ehitamine.

Kõige mõistlikum on muidugi hoonel kogu selle elukaare jooksul silma peal pidada, ja kui midagi kuskilt pudeneb või pehkib, see koht ka kohe korda sättida.

AIN ALVELA N R 17

•

26. APR I LL 2018

• Puit, mida kasutatakse, peab olema kuiv ja kahjustusteta.

• Kui vähegi võimalik, tuleb kasutada olnuga sarnast materjali.

• Pole väga oluline, kas remondiks kasutatav puit on pärit mõnest vanast hoonest või on tegu uue materjaliga.

• Kui asendatavad kohad jäävad avatuks, siis on eriti hea, kui õnnestub rikutud materjal asendada juba kasutuses olnud puiduga – erinevus ei torka siis kuigi palju silma.

• Kui seinas palki asendada, tuleb ülespoole jääv seinaosa tungrauaga üles tõsta, vana palk eemaldada ja uus asemele sobitada.

• Uus palk võiks olla võimalikult sarnases mõõdus sellega, mis asetses tol kohal varem.

• Vundamendi ja esimese palgirea vahele tuleb hüdroisolatsiooniks paigaldada kahekihiline tõrvapapp, arhailise algupärandi austajad võivad kasutada ka kasetohtu.

• Paha ei tee, kui esimene palk vundamendikivi kohal tõrva või mõne muu puidukaitsevahendiga töödelda.

• Kui palke on seinas vaja ühendada, tuleb palgiotsad siduda keeljätku või pooltapiga.

Käsitöö

270

PUIT, SAVI JA NAHK SEINAKAUNISTUSEKS Seinakaunistuste valmistamiseks on kasutatud kolme looduslikku materjali, mis kindlasti alati omavahel kokku sobivad.

Terrakota (itaalia keeles terra cotta – “küpsetatud maa”) on põletatud savist ehitusmaterjalid ja keraamika.

Terrakota tähendab ka punase savi põletusjärgset oranžikaspruuni värvust. Kui terrakotast rääkida, tulevad kindlasti meelde Hiina muistsed sõdalased või Tartu Jaani kiriku tuhatkond skulptuuri. Terrakota oma maheda pruunikaspunase värvusega on ka keraamikute ja kunstnike armastatud materjal ja sellest võib koju meisterdada seinakaunistuse.

Suurte ruudukujuliste seinakaunistuste tegemiseks on kasutatud liimpuitu mõõtudes 50×420×420 cm. Liimpuidu jäägid on saetud mõõtu, lihvitud ja pruuniks peitsitud. Puidupinnale on liimitud reljeefse mustriga terrakota seinaplaadid, millele omakorda on kinnitatud nahast aplikatsioonid.

Seinakaunistusi võib teha ka nii, et liimite saviplaatidele nahaviirge, mis on enne osaliselt kortsutatud.

Niiviisi saab seinakaunistusele huvitava ruumilise efekti, mis meenutab metsi ja mägesid.

Veel ühe variandina võib paksule nahatükile liimida kortsutatud õhukest nahka, mille keskmised tükid on augurauaga perforeeritud ja nahatükk puitalusele kinnitatud nelja vasknaelaga.

VILLU BAUMANN

VILLU BAUMANN

Puitplaadile liimitud terrakotaplaadid enne nahaga kaunistamist.

Puidust, keraamilistest plaatidest ja nahast meisterdatud seinakaunistus.

Kortsutatud nahaga kaunistatud plaadid.

N R 17

•

26. APR I LL 2018

Plaadile on liimitud nahast ornamendid.

2

271

aastat

KUI ON KARTA ÖÖKÜLMA

Kevadised öökülmad on väga ohtlikud viljapuudele ja marjapõõsastele. Õitsemise ajal võib öökülm paari tunniga hävitada kogu loodetava saagi. Õuna- ja pirnipuude õied külmuvad juba 2 kraadi juures lühikese ajaga. Kirsi- ja ploomiõied kannatavad lühiajaliselt kuni –3 kraadi. Kõige õrnemad on aga noored viljaalgmed, mis kahjustuvad juba –1 kraadi juures.

Maikuised öökülmad võivad kahjustada ka külmaõrnu köögivilju, maasikaid ja varajast kartulit. Öökülma saabumine on tõenäoline, kui õhutemperatuur langeb õhtul järsult alla 4–5 kraadi, ilm on tuuletu ja selge, kastet maha ei tule ja öö jooksul hakkab õhutemperatuur langema nulli lähedale.

Tehke suitsukatet Mõjuvaim abinõu aiakultuuride kaitsmisel on suitsukatte tekitamine. Aeglaselt põleva materjali põletamisel tekib aia kohale suitsust ja veeaurust pilvetaoline kate, mis takistab soojuse kiirgumist maapinnalt ja mulla pealmiste kihtide jahtumist. Suitsukatte all on õhutemperatuur paari kraadi võrra kõrgem kui ümbritsevas suitsuta õhus.

Suitsukate on aga tõhus kaitsevahend vaid siis, kui ilm on tuuletu ja öökülm nõrk.

Lihtsam ja kättesaadavam viis suitsukatte tekitamiseks on varem ettevalmistatud vastavate nn suitsuhunnikutega. Selleks tuleb aeda aegsasti koguda materjale, mis põledes paksu suitsu annavad (puulehti, saepuru, turvast, niisket põhku, kartulipealseid, tooreid kuuseoksi jne).

Suitsuhunnikute tegemine Suitsuhunniku valmistamisel on soovitatav talitada järgmiselt. Asetage maapinnale umbes 2 m pikkune (soovitatavalt 6–10 cm jämedune) teivas, mille peenem ots pange hunniku

SVEN ARBET

Ka siis, kui juba tundub, et kevad on käes ja ilmad päris soojad, võib äkiline ilmamuutus põhjustada öökülmi ning need omakorda kahjustada õitsvaid viljapuid.

Kuidas öökülmaohu korral toimida, andis 1998. aasta Targu Talitas nõu selle kauaaegne autor, praeguseks juba lahkunud Leopold Meensalu.

Mõnekraadine külm viljapuude õitsemise ajal võib hävitada kogu loodetava saagi.

süütamispoolsele küljele. Teiba teise otsa alla pange lühike puuklots.

Hunniku põhja asetage kergesti süttivat kuiva materjali (õlgi, paberit, puulaaste, hagu vms), millele laduge suitsu tekitavat materjali.

Tähtis on, et kõik oleks niiske, siis tekib rohkem suitsu. Kõige peale asetage mulda või rohumättaid, nii et mätaste vahele jääksid väikesed vahed.

Suitsuhunnikud tehakse harilikult 1,2–1,5 m laiused ja kuni 0,8 m kõrgused.

Süütamispoolsele küljele jäetakse 20–30 cm laiune avaus. Teivas tõmmake jämedamat otsa pidi hunniku alt välja. Tekkinud õõne kaudu toimub õhu tsirkulatsioon hunniku all, mis soodustab põlemist. Hunnikud paigutage üksteisest 10–15 m kaugusele.

Süütamise tund Teatavasti langeb õhutemperatuur kõige madalamale just enne päikesetõusu ja püsib madalal mõni aeg pärast seda. Suitsuhunnikud süüdake N R 17

•

26. APR I LL 2018

siis, kui õhutemperatuur on veel vähemalt +0,5 kraadi, see on tavaliselt tund või paar enne päikesetõusu.

Mõnikord võib vaevaltmärgatav tuuleõhk suitsu enneaegu aiast välja juhtida ja kogu vaeva nullida. Selle vältimiseks on otstarbekad raudplekist teisaldatavad koonusekujulised anumad, millesse on puuritud augud.

Kui need täita saepuruga, millele on valatud kergesti süttivat vedelikku, annavad need samuti rohkesti suitsu ning nende abil on hõlbus suitsukatte moodustumist aias korrigeerida. Öökülmakahjustusi aitab ära hoida ka viljapuude piserdamine veega.

Seda on lihtne teha aiapritsiga, piserdades puid enne päiksetõusu, kui temperatuur pole veel alla nulli langenud. Õhuke veekiht lehtedel ja õitel kaitseb neid külma mõju eest.

Kõige suuremat kaitset pakub suitsukate ja veega piserdamine üheskoos.

Maasikaid, varajast kartulit ja külmaõrnu köögivilju aitab külma eest päästa katteloori, kile, paberi vms materjaliga kinnikatmine.