Targu Talita (mai 2018)

Aed:

NR 19

•

10. M AI 2018

Köök:

Koogid emadepäevaks

Orhideede kevadine hooldus SHUTTERSTOCK

Hüva nõu:

Et pesumasin teeniks kaua Maalehe nõuandelisa

2

aastat

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

26

27

28

29

30

31

ASTRID LEPIK

MAI

Suvistepühad tulevad kaselõhnaga Suvistepüha kirikukalendris märgib seda päeva, mil Püha Vaim ulatus üle Jeesuse õpilaste ja andis neile kõikide keelte mõistmise võime.

Karjala rahvas uskus, et sel päeval loodi maailm ning nädal aega hiljem inimesed, loomad ja taimed.

Meil tuuakse sel päeval tuppa noored kased. Nii nagu jõulude ajal toome talve kuulutajana tuppa kuused, nii tulevad kased tuppa suve hakul.

Ajast aega on suvisted olnud rõõmsad kevadise meeleoluga pühad. Nelipühadeks küpsetati saia ning tehti muna- ja kohupiimatoite. Noorem rahvas rõõmustas selle üle, et taas sai kiige all käima hakata.

Mägisibulatele sobivad isutusnõuks nii betoonist kastikesed kui punutud korv.

MÄGISIBULAD POTTI KASVAMA

Kitsuke ja päikeseküllane rõdu on sobilik mägisibulate ning teiste minimalistlike taimede kasvatamiseks.

Narva mnt 13, 10151 Tallinn targutalita@maaleht.ee reklaam 661 8040 Toimetus: Jana Rand 661 3375, Marju Reitsak 661 3374, Pille Hermann Kujundaja Heiki Maiberg Keeletoimetaja Ene Leivak Korrektor Merike Järvlepp Väljaandja Ekspress Meedia AS Trükk AS Printall Lehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2018 Ilmub koos Maalehega

Mägisibulaid saavad potis kasvatada ka need, kes peavad kodust sagedasti eemal olema ja aega taimede eest hoolitsemiseks on napivõitu. Mägisibulad tulevad kenasti toime, kui nad mõneks ajaks omapäi jätta.

Niiskust ei salli Mägisibulad ei pane pahaks lõõmavat päikest ega tuulist ilma. Nad annavad andeks harvad kastmiskorrad ja peavad vapralt vastu kergele öökülmale. Visade sukulentsete taimedena tulevad nad selle kõigega suurepäraselt toime. Nende veemahutitena töötav lehestik tagab neile elu N R 19

•

10. M A I 2018

ka kuivaperioodil, suutes ellu jääda üsnagi karmides tingimustes.

Mägisibulate visadusest annab aimu ka botaaniline nimetus – sempervivum, mis ladina keeles tähendab “igavesti elav”. Vaid liigniiskus on neile liiast. Kaelasadav vihmavesi ja jalgupidi läbivettinud mullas olek viivad taime kiire hukuni.

Mägisibulaid võib istutada eri kujuga anumatesse. Istutusnõu materjali suhtes pole nad samuti valivad. Ühtviisi hästi passivad nii savipott, keraamiline istutusnõu, puidust anum kui plastist vann. Peaasi, et liigne vesi saaks anumast välja valguda.

Aed

291

Minimalistlik, värvikas ja vormikas kompositsioon.

Lustakas päkapikk loob mägisibulate kompositsioonis meeleolu.

Ka mullaviljakusele ei esita nad suuri nõudeid – see peaks olema pigem väheviljakas, kuid kindlasti vett hästi läbi laskev. Vee läbilaskvuse suurendamiseks võib istutussegule lisada kruusa või jämedat liiva.

Pilgupüüdjaks rõdukasti Istutusnõu põhja tuleks drenaažiks panna väiksemaid kive (lisaraskus on eriti hea plastnõude puhul),

Mägisibulad lepivad väga vähesega.

kergkruusa või jämedat kruusa. Istutusnõusid võib täiendada dekoratiivsete kivide, klaaskuulide, kännutükkidega.

Et kastmis- ja vihmavesi taimi poriseks ei pritsiks, võib taimede ümbruse multšida peene graniitkillustiku või jämeda kruusaga.

Olenevalt kasutatava mägisibula liigist või sordist võivad nad moodustada kõrgeid padjandeid või katta ühtlaselt kogu anuma.

N R 19

•

10. M A I 2018

Mägisibulate ja dekoratsioonidega võib luua vahvaid kooslusi, mis nõuavad vähe hoolt, kuid on pilkupüüdvad.

Mägisibulad on nii visad tegelased, et neid võib ületalve rõdul hoida. Katma peaks neid vaid polükarbonaadist kattega, et liigniiskus taimedele liiga tegema ei pääseks.

ASTRID LEPIK

Aed

292

VALLO KRUUSER

Värskelt ümber istutatud orhideepotti ei tasu kohe kasta.

AKNALAUAORHIDEEDE KEVAD

N R 19

•

10. M A I 2018

Aed

293

Kevad on aeg, mil võiks üle vaadata kõik oma toalilled, nende hulgas ka orhideed.

Millal tuleb taim ümber istutada?

Kindlasti ei tasuks väita, et orhideed tuleks igal aastal uude mulda ümber istutada. Seda tehakse pigem paari-kolme aasta järel või siis, kui kasvusubstraat on juba liiga kõdunenud.

Orhideemuld peaks olema üsna suurte tükkidega koorepuru, fraktsioon võib pisut erineda olenevalt liigist.

Kuukingad armastavad väga õhulist substraati, neile on hästi oluline, et potis poleks eriti kõdunenud materjali.

Kindlasti tuleks ümberistutamine ette võtta ka siis, kui näib, et taimega pole asjad päris õiged – näiteks siis, kui lehed kipuvad närbuma. Sellisel juhul võib põhjuseks olla näiteks ülekastmisest tingitud juurte mädanemine ning siis ei aita miski muu taime elu paremini päästa kui ümberistutus. Loomulikult tuleb selle käigus ära lõigata kõik surnud ja haiged juured, allesjäänud aga üle puistata puusöe- või kaneelipuruga ning istutada taimed tagasi juurtele paraja suurusega potti ning uude, kvaliteetsesse orhideesubstraati.

Kuidas taime ümber istutada?

Tervete, kuid lihtsalt oma potist välja kasvanud orhideede ümberistutamine on lihtsam. Võtke taim potist välja, püüdes juuri võimalikult vähe vigastada, pudistage juurte vahelt välja vana orhideesubstraat ning lõigake ära kõik kuivanud või vigastatud juured. Kui see väga edukalt ei õnnestu, võib poti taime ümbert konkreetselt jupikaupa ära lõigata. Seejärel mahutage allesjäänud juured just sellisesse potti, kuhu need parasjagu sisse mahuvad. Uus pott ei pea ole-

ma kindlasti suurem! Vahel võib juhtuda, et on vaja hoopiski väiksemat potti. Seda eriti siis, kui taim on haige ja palju juuri tuli eemaldada.

Taime uude potti mahutamine pole kerge ülesanne, sest orhideede juured on isepäised. Kuna looduses on nende ülesanne taime okstel kinni hoida, ei pruugi nad kuidagi potis püsida ja kipuvad sealt alatasa välja, paremaid elupaiku otsima. Õnneks – kui mõned seni õhus kasvanud juured ikka kuidagi uude potti mahtuda ei taha – võib need rahulikult potist välja jätta.

Mida teha õisikuvartega?

Istutamise käigus võiks üle vaadata ka kuukingade õisikuvarred.

Isegi kui õisi pole, kuid õisikuvarred on veel rohelised, ei maksa kiirustada neid ära lõikama. Vana õisikuvars võib anda külgharusid, millel arenevad uued õied, või isegi tütartaimi ehk keikisid, mida saab kasutada paljundamiseks. Kuivanud õisikuvarre võib aga loomulikult kohe ära lõigata.

Vahetult pärast ümberistutust ei maksa orhideesid kasta, see võib soodustada vigastatud juurte mädanema minekut. Kasutage alati niisket orhideesubstraati ning sellisel juhul võib kastmist alustada nädala-poolteise möödudes. Väetamisega võite alustada umbes kuu aega hiljem.

JAAN METTIK

SHUTTERSTOCK

Mis on spetsiaalse orhideemulla sees?

Orhideesubstraat koosneb peamiselt männikooretükikestest, millele on lisatud lehepuru, sammalt ja veidi turvast. Eri tootjatel erineb nende koostisainete vahekord tublisti ning lisaks võidakse substraati segada ka mitmesuguseid tehismaterjale, näiteks po-

roloonitükikesi. Milline segu on sobivaim, sõltub orhidee liigist ning kasutatavast kasvatusviisist. Alati tuleks soetatud taime puhul pikemalt süveneda talle sobivatesse kasvutingimustesse, see tagab taime hea tervise.

Isegi siis, kui teil on kodus vaid üks orhideepott, tasub lillepoest osta kott orhideemulda. Selles, eriti aga turbasemas orhideesubstraadis, võib edukalt kasvatada ka teisi epifüütseid või epifüütsete kalduvustega taimi, näiteks flamingo- ja vahalilli ning bromeeliaid. Samuti sobib see mullasegu hästi troopilistele kaktustele: leht-, helme- ja jõulukaktustele. Orhideesubstraati võib lisada ka muude õhulisemat kasvupinnast eelistavate taimede, näiteks võhaliste mullasegudele. Seega pole põhjust arvata, et kasvusubstraat aastateks kuhugi seisma jääb.

Orhideed ei pea igal aastal ümber istutama.

N R 19

Vana kasvusubstraat tuleb juurte vahelt välja pudistada.

•

10. M A I 2018

Aed

294 SVEN ARBET

TAIMED VAJAVAD MAGNEESIUMI JA RAUDA Kevadel võib okaspuudel märgata pruunistunud okkaid. Selle põhjuseks ei pruugi olla haigus, vaid okkad on pruuniks muutunud magneesiumipuudusest.

Kevadel tasub okaspuud üle vaadata ja pruune okkaid märgates turgutada puid magneesiumiga.

Okaste pruunistumisest aitab taastuda magneesium, mis on abiks talvekahjustustest taastumisel. Samuti sobib seda kasutada lehtpuudel ja põõsastel.

Puistake magneesiumsulfaat põõsa alla mullapinnale ning segage ka pisut mulla sisse. Magneesiumsulfaati võib kasutada juba varakevadel, ja kui kohe aega ei ole, on sellest juunikuuski puude ja põõsaste turgutamisel abi. Kõige kiirem on toime siis, kui on võimalik magneesiumsulfaadi lahust puudele pritsida. Seda võiks teha kord nädalas senikaua, kui kahjustusnähud hakkavad kaduma.

Raudsulfaat kärntõve vastu Raudsulfaat aitab ennetada õuna- ja pirnipuu kärntõbe ning puuviljamädanikku, mis mõlemad on enam le-

vinud haigused viljapuuaias. Lisaks võib sellest preparaadist abi olla roosi-jahukaste ja -rooste ning sõstra-viltrooste ja karusmarja-jahukaste ennetamisel. Viljapuid ja marjapõõsaid tuleb pritsida enne pungade puhkemist.

Aitab hävitada samblaid

neb ning sammaldele selline muutus ei meeldi. Seejärel riisuge kahjustatud samblad ja samblikud kokku ning vajadusel külvake tekkinud tühjadele laikudele muruseeme.

Puutüvedelt tuleks sammal samuti eemaldada, et kahjurid seal end väga mugavalt ei tunneks. Hästi aitab selle vastu tüvede pritsimine raudsulfaadiga.

Raudsulfaati võib aias kasutada varakevadest hilissügiseni. Näiteks roosiaias, kui sügisesed hooldustööd on tehtud, võib põõsad raudsulfaadi lahusega üle pritsida. See raskendab haiguste talvitumist.

Raudsulfaat aitab hävitada samblaid ning samblikke nii murust kui puutüvedelt. Samblad hakkavad kasvama, kui muld on liiga toitainetevaene, raske lõimisega ning suured puud tekitavad murule kauapüsivaid varjusid.

Külvake raudsulfaat murupinnale. Mõne aja pärast Roosi-pahkvaablase muutub sammaltekitatud kahjustus, mis on suvel erkpunast mustaks, sest mulla happelisus raudtooni ning meenutab sulfaadi kasutamise tagajärjel suure- lilleõit.

N R 19

•

10. M A I 2018

PILLE HERMANN

Aed

295

ÄRGE UNUSTAGE AIAS VILJAVAHELDUST! Köögivilju mitmeid aastaid samas kohas kasvatavat aednikku ei saada edu pikalt.

Taimed vajavad erinevaid tingimusi ja ka kahjurid ning haigused jäävad samasse kohta kindlalt püsima.

Selleks, et probleeme juba eos ennetada, kasutage lihtsat nelja-aastast viljavaheldusplaani. Selleks toimige järgmiselt.

Jaotage aiamaa neljaks osaks.

Hea, kui kõik neli kasvupinda on üksteisest eraldatud, kas siis murupinnaga, multšiteega või on tegu sootuks kasvatuskastidega.

Tehke endale nende nelja osa kohta paberile skeem, kuhu märkige

täpselt üles, millised taimed millisel maalapil kasvasid.

Järgmistel aastatel vahetage maalappe alljärgnevalt.

1. aasta. Kõige rammusamat mulda vajavad kurgid, kõrvitsad, porrud, sellerid ja kapsad.

2. aasta. Nüüd võib sinna kasvukohta panna selliseid juurköögivilju nagu porgand, kaalikas, pastinaak, peet, redis, küüslauk ja kartul.

3. aasta. Järelejäänud toitaineid saavad veel kasutada lehtköögiviljad ja maitsetaimed. Kasvatage sa-

mal pinnal aedsalatit, lehtpeeti, sibulat, tilli.

4. aasta. Järele on jäänud vaid küllaltki toitainetevaene maalapp, kus sobib kasvatada ainult mullaviljakust parandavate omadustega taimi. Nendeks on aedhernes, aed- ja põlduba. Sobib kasvatada ka üheaastaseid maitsetaimi – nende lopsakus jätab vast soovida, kuid maitseomadused on paremad.

MARJU REITSAK

PIXABAY

Hea teada Pärast viimast viljavaheldusaastat on soovitatav sügisel ette võtta maaparandus. Herne- ja oajuured võiksid jääda mulda, ent maa tuleb sügisel läbi kaevata. Haljasmassi võiks lisada näiteks õrnad puulehed, muruhakke või merevetikad.

Hästi sobib ka poollagunenud või valmis kompost ja kõdusõnnik. Kevadel võib sellisel juhul viljavaheldusplaaniga taas otsast alustada.

Parim saak tuleb vaid viljavaheldust järgides.

N R 19

•

10. M A I 2018

Köök

296

KOOGID EMADEPÄEVAKS

SHUTTERSTOCK

Emadepäeval on ikka komme pere kokku koguda ja kevadisest tähtpäevast rõõmu tunda. Pidulikkuse rõhutamiseks tasub lauale panna omatehtud maitsev kook.

Pisarakook Koogipõhi • 230 g võid • 1 dl suhkrut • 3 munakollast • 5 dl nisujahu • 1 tl soola • 1/2 tl äädikat Kohupiimakate • 500 g lahjat kohupiima • 3 munakollast • 2 sl koort • 0,5 dl suhkrut • 2,5 dl rabarbritükke • kaneeli Munavalgekate • 6 munavalget • 2 dl suhkrut Vahustage või suhkruga, lisage munakollased, sõeluge juurde soolaga segatud

N R 19

•

jahu, lisage äädikas ning segage ühtlane tainas. Suruge see palliks, katke toidukilega ja pange pooleks tunniks külma.

Seejärel määrige küpsetusplaat rasvainega ning pange sellele õhukeseks rullitud tainas. Küpsetage koogipõhja 200 kraadi juures 5–10 minutit.

Kohupiimakatte valmistamiseks peenestage kohupiim köögikombainis või ajage läbi sõela, lisage suhkruga vahustatud munad, koor ja maitsestage rabarbritükid kaneeliga. Määrige kate ühtlaselt koogipõhjale.

Munavalgekatte valmistamiseks vahustage munavalged suhkruga tugevaks vahuks ja määrige see kohupiimakattele.

Küpsetage keskmises kuumuses 20–25 minutit, kuni munavalgekatte kõrgemad tipud on kuldpruunid.

10. M A I 2018

Köök

297

Raamatusarja 3. raamat

nüüd müügil!

Aprikoosi-porgandikook Põhi • 150 g võid • 1,5 dl suhkrut • 2 muna • 3 dl riivitud porgandit • 2 tl hakitud ingverijuurt • 1 dl piima või kefiiri • 3,5 dl jahu • 2 tl küpsetuspulbrit

Kate • 800 g aprikoosikompotti • 2 dl kompotivedelikku • 3 sl želatiini Kaste • 200 g valget šokolaadi • 1 sl õli • 4 dl jogurtit • 1 sl vanillsuhkrut • 2 sl suhkrut Vahustage või suhkruga ja lisage lahtiklopitud munad, seejärel riivitud porgand, ingver ja piim. Segage jahu ja küpsetuspulber ning lisage tainale. Segage see ühtlaseks ja pange lahtikäiva koogivormi põhja. Tainale laotage nõrutatud aprikoosid ja küpsetage ahju allosas 175 kraadi juures 50 minutit.

Leotage kompotivedelikus želatiin ja valage segu jahtunud koogipõhjale. Hoidke kooki külmas, kuni kate on tardunud.

Valmistage koogi juurde šokolaadi-jogurtikaste. Selle tarvis murendage šokolaad väiksemateks tükkideks ja sulatage veevannis. Lisage õli ja sulatage. Pidevalt segades lisage jogurt, vanillsuhkur ja suhkur.

Halvaakook • 3 klaasi kaerahelbeid • 2 sl võid • 2 sl suhkrut • 100 g võid • 1 pakk halvaad Röstige kaerahelbed või ja suhkruga. Selleks sulatage või pannil, lisage kaerahelbed ja kuumutage pidevalt segades. Veidi aja pärast lisage suhkur ja kuumu-

tage, kuni suhkur hakkab karamellistuma. Seejärel sulatage või, lisage tükeldatud halvaa ja röstitud kaerahelbed ning segage hästi läbi. Tõstke see külma veega niisutatud väikestesse koogivormidesse, suruge tihedaks ja laske külmas seista järgmise päevani.

N R 19

•

10. M A I 2018

Kahjurite tõrje aias ja majas Pille Hermann Nii nagu aednik ootab aias toimetamist, soovib aed oma aednikuga kohtuda võimalikult tihti, sest taime heaolu ja tervise tagab üksnes järjepidev koos toimetamine. Vaenlasega võitlemiseks tuleb teda tunda ja teada tema nõrkusi. “Kahjurite tõrje aias ja majas” on praktiline ülevaade koduaedades levivatest kahjuritest ja taimehaigustest.

Need teadmised aitavad kahjustajad varakult avastada ja neist lihtsate võtetega hoiduda.

108 lk, pehme köide

Müügil vaid koos Maalehega 3.–16. maini Coopi kauplustes ja Selverites üle Eesti!

MÜÜGIKOHAD, SARJA JÄRGMISED RAAMATUD JA TELLIMINE: maaleht.ee/raamatud, tel 680 4444, klienditugi@ekspressmeedia.ee

Köök

298

KUIDAS VALMISTADA MAHLAST VEISELIHA STEIKI Veiseliha valmistamisse suhtuvad paljud lihasõbrad teatava aukartusega ning naudivad seda pigem restoranis kui koduköögis.

Tegelikult pole kartmiseks põhjust, sest hõrgu, maitseka ja imeliselt pehme veiseliha steigi küpsetamisega saab hakkama igaüks.

Rakvere tootekategooriajuht Heli Sepp õpetab, et enne panni kuumaks ajamist tutvuge veiseliha eri tükkidega, ning jagab soovitusi parima lõpptulemuse saavutamiseks.

TOOMAS TIKENBERG

Veiseliha steik tähendab paljudele inimestele üksnes sise- või välisfileed, kuid tegelikult on steigiks sobilik valik suurem ning mahlaseks ja maitseküllaseks tulemuseks tuleb neid tükke tundma ja valmistama õppida.

Picanha Võõrapärase nime taga peidab end Brasiilia grillmeistrite ja lihagurmaanide seas kõrgelt hinnatud rikkaliku maitsega veise tagaosast pärinev lihatükk.

Veise picanha steikide külge kaunistab õhuke rasvakiht, mis hakkab küpsedes sulama ning muudab liha maitse rikkalikuks ja maitseküllaseks.

Soovi korral võib rasvakihi pärast küpsetamist eemaldada ning nautida taist, ent pehmet tulemust.

Picanha sobib suurepäraselt grillimiseks, röstimiseks või ahjus valmistamiseks. Traditsiooniliselt grillitakse seda pikkade grillvarraste otsas, kuid koduköögis võib steigi lõigata väiksemateks portsjoniteks ning seejärel röstida või grillida. Ladinaameerikalikuks elamuseks serveerige särisev lihatükk vürtsika kastmega!

Sisefilee Et veisesisefilee lihas ei liigu palju, on see peenemate lihaskiududega ja õrnem.

Veise tagaosast pärit tükk picanha.

Sisefilee on kõige õrnema struktuuriga veiselihatükk.

Küpsetades valmib see kiiresti ning tulemuseks on pehme steik, millest lihanuga peaaegu läbi libiseb. Sisefilee sobib nii pannil küpsetamiseks kui grillimiseks, ent rasva N R 19

•

10. M A I 2018

puudumise tõttu tuleb liha hoolikalt valvata, et see ei kõrbeks.

Hea tulemuse annab sisefilee valmistamine sous-vide-meetodil ehk vaakumpakendisse pakitult veevan-

Köök

299

Veise välisfilee.

Ribeye ehk antrekoot.

nis küpsetades. Ideaalselt mahlase ja pehme tulemuse saab, kui jätate liha pooltooreks, nii et selle sisetemperatuur oleks vahemikus 50–57 kraadi.

Välisfilee Võrreldes sisefileega on välisfilee struktuur pisut tugevam, kuid korrektselt küpsetades on tulemuseks maitsekas ja pehme suutäis. Eriliselt rikkaliku maitsega steigiks valige kindlasti laagerdatud lihatükk.

Kuna välisfilee kannatab ka veidi pikemat küpsetamist, sobib see veisetükk hästi just algajale kodukokale. Välisfileest valmib tõeliselt hõrk õhtusöök praepannil või grillil, kaaslaseks näpuotsaga soola ja sulav maitsevõi.

Taise liha õrna maitse täiustamiseks lisage must pipar vahetult enne

Praetud sisetükk lõigake ristikiudu.

sööma asumist. Samuti laske lihatükil enne küpsetamist pool tundi toatemperatuuril seista ning veidi aega ka valminud steigil enne sööma asumist rahuneda.

Ribeye Ribeye ehk antrekoot on tõelise lihagurmaani unelm – mõnusalt marmorja struktuuriga mahlane lihatükk. Küpsemisel sulanud rasv tagab veiselihale omase rikkalikult intensiivse maitse. Ribeye võib küpsetada kauem, ilma et see pehmuses kaotaks. Poolküpse tulemuse saavutamiseks peab liha sisetemperatuur olema 60–65 kraadi ning küpsel lihal vähemalt 71 kraadi.

Ribeye küpsemiseks sobib söegrill, malmpann ning ka grillrežiimiga praeahi.

N R 19

•

10. M A I 2018

Sisetükk Mahlane steik ei pea valmima ainult sise- ja välisfilee gurmeetükkidest, vaid selleks sobib ka laagerdunud veiseliha puhul sisetükk. Tänu pehmemale struktuurile on see ka rikkaliku maitsega ja napi rasvasisaldusega.

Selle tüki valmistamiseks sobib praadimine, grillimine ja hautamine. Lihatüki parimad omadused tulevad välja siis, kui praete selle kiirelt 160–180kraadisel pannil spetsiaalselt kuumtöötlemiseks sobiva rasvainega ning asetate steigi seejärel ahju küpsema. Niiviisi saab lihatükile mõnusa krõbeduse.

Kui liha valmis, viilutage valminud tükk ristikiudu ja serveerige lemmiksalatiga.

TRIIN TÄHNAS

Käsitöö

300

GOBELÄÄNTIKAND MEENUTAB MAALI

Gobeläänpistetikand on väga vana, seda tuntakse ka vaibatikandi nime all ning selle väljanägemine meenutab pisut kudumit. Seda kasutatakse harilikult vaipade, patjade ning ka seinapiltide tegemiseks.

Gobelääntikandil on eri liike.

Kõige tuntum ja levinum on Rootsi gobelään, milles on valmistatud ka pildil olev padi. Sellele tikandile on iseloomulikud lühikesed pisted, mis tikitakse üle ühe või kahe rea. Piste suund võib olla nii paremale kui vasakule kaldu.

Mustrile lisab ripsilisust see, kui pisted tehakse üle aluslõnga.

Tikkimislõngade materjali valik sõltub kangast, kuid reegel on see, et pisted peavad aluskangast katma.

PILLE HERMANN

PILLE HERMANN

Lugeja Võrumaalt kirjutab, et ostis teise ringi kauplusest tikitud padja.

Esmalt tundus, et see on ristpistes tikitud, kuid kodus lähemalt silmitsema hakates selgus, et tegu on hoopis goblääntehnikaga.

Rootsi gobelääntikandis tehtud padi.

Gobelääntikandi mustriks sobivad ka ristpistetikanditeks mõeldud mustrid, vahe on vaid selles, et pisted tikitakse ainult ühte suunda.

N R 19

•

10. M A I 2018

Käsitöö

KEVADINE PEAEHE KAITSEB TUULE EEST Kevadised ilmad on muutlikud ja tuleb end kaitsta jahedate tuulte eest.

Isegi kui päikeselises nurgas aiatöid tehes kisub juba peibutavalt soojaks, on siiski targem end hoida. Kui müts tundub niisuguse ilmaga liiga palju, võib selle asemel hoopiski peapaela kasutada.

PILLE HERMANN

Kootud peapael on pehme ja soe aksessuaar, mis asendab mütsi ning sobib kandmiseks ajal, mil päris soojad ilmad pole veel kohale jõudnud.

PILLE HERMANN Peapael on kootud edasi-tagasi ribana ning seejärel kokku õmmeldud. Nii on ka kõige lihtsam peapaelale sobiv peaümbermõõt saada.

Õmbluse kohas krookige peapael kokku. Katke see koht väikese kootud tükikesega ning kaunistuseks õmmelge sellele lilleline nööp.

Peapaela koemuster.

N R 19

•

10. M A I 2018

301

Hüva nõu

302

MÄRGID, MIS ENNUSTAVAD PESUMASINA LÕPPU Lekked Kui näete masinast vett lekkimas, tähendab see, et pesumasinal on tõsine tehniline probleem. Vesi võib masinast lekkida näiteks siis, kui sõltumata pesu kogusest trumlis kasutab masin tavalise koguse vett. Selline viga esineb tavaliselt vanematel masinatel. Probleemi lahendamiseks pöörake tähelepanu sellele, kui palju pesu trumlisse panete – sinna peab jääma ruumi ka riiete väänamiseks. Kui aga lekkimine jätkub, tuleks kontrollida pesumasinatagust voolikukinnitust.

Müra

REPRO

Kui senimaani korralikult teeninud pesumasin hakkab tujutsema – jätab pesu mustaks või koguni rebib katki –, on see märguandeks, et pesumasin on hinge heitmas ning tuleb plaani võtta selle asendamine.

Kui pesumasinas on halb lõhn, vaadake üle, ega tihendite vahele pole mustust ja hallitust kogunenud.

Ideaalis võiks ainus pesumasinast kostuv heli olla märguanne, et pesu on pestud. Kui aga näete, kuidas masin omal kohal hüppab ja teeb erinevaid hääli, peaksite uurima, kas masina jalad on tasakaalus. Kui masina loodimine müra ja liikumist ei vähenda, võib viga olla mootoriarmatuuris või trumlis. Enne kui viite pesumasina parandusse, uurige välja, palju see maksma läheb – sageli võib uue masina ostmine osutuda soodsamaks.

delitega tutvuma pärast pesumasina kaheksandat kasutusaastat. Mida vanemaks pesumasin saab, seda rohkem võib hakata esinema tehnilisi probleeme ning seda kallimaks muutuvad varuosad. Masin ei täitu korralikult veega või lekib – need on vaid mõned probleemid, mis näitavad masina kulumist. Oluline on ka see, et uuemad pesumasinad kasutavad märksa vähem elektrit ja vett ning neil on lühem pesu- ja loputustsükkel kui vanematel masinatel.

Haisvad riided

Uued moodsad funktsioonid

Kui riietel on pärast pesu kopituslõhn, võib see tähendada, et pesumasina isepuhastusfunktsioon ei tööta korralikult. Kopituslõhn võib olla ka märk hallitusest masina sees. Enne kui kiirustate uut masinat ostma, tehke olemasolevale pesumasinale põhjalik puhastus – puhastage pesuvahendi sahtel ning eemaldage kogu mustus, mis on kogunenud kummitihendi vahele.

Pesumasina pesutsüklite juhtimine ei ole enam unistus, vaid reaalsus. Tänapäeval on võimalik laadida nutitelefonile uusi pesuprogramme ning saada isegi telefonile teavitusi, et pesu on pestud. Teine võimalus on TrueSteam™ desinfitseeriv aur, mis eemaldab 99,99% allergeenidest, sealhulgas ka tolmulestad, mis võivad põhjustada tõsiseid hingamisteede probleeme.

Kui ostsite oma pesumasina hulk aastaid tagasi, siis ei olnud ilmselt energiatõhususe küsimus nii oluline – elektri- ja veehinnad olid praegusest oluliselt madalamad. Tänu moodsale tehnoloogiale võib kaas-

Vanus Kuigi uue põlvkonna pesumasinad võivad vastu pidada kuni kümme aastat, peaksite hakkama uuemate mu-

N R 19

•

10. M A I 2018

aegsete pesumasinate vee- ja energiatarbimine olla kaks korda madalam, mis vähendab märkimisväärselt pesumasina ülalpidamiskulusid.

Enne uue pesumasina ostmist soovitame teil tutvuda selliste uute funktsioonidega nagu TurboWash, EcoHybrid jt.

Pesumasin koos kuivatiga Väiksemas elamises on sageli keeruline leida kohta pestud riiete kuivama riputamiseks ja seda eriti talvekuudel. Pesumasin-kuivatid muutuvad üha populaarsemaks. Enam pole tarvis hankida eraldi kuivatusresti, sest vaid 45sentimeetrise sügavusega pesumasin-kuivateid on võimalik mahutada ka väiksesse vannituppa.

Uue pesumasina ostmise järel tuleb tähelepanelikult jälgida selle tehnilist olukorda ning kasutada katlakivi eemaldajaid. Niipea, kui märkate oma pesumasina juures tehnilisi probleeme, tuleb need esimesel võimalusel parandada või masinale hooldus teha, et ükski teine masina osa kahjustada ei saaks. See tagab pesumasina eluea pikkadeks aastateks.

KERTU SUBKA

2

303

SHUTTERSTOCK

aastat

Nõgesed sisaldavad mitut sorti vitamiine ja elutähtsaid mineraale.

KEVADISED UMBROHUD TOIDUKS Kakskümmend aastat tagasi hakati üha rohkem rääkima varakevadistest umbrohtudest, mida toiduks tarvitada saab. Valiku umbrohuretsepte andis 1998. aasta maikuu Targu Talitas Tiiu Väinsaar.

Looduses leidub taimi, millest saab teha salateid, suppe ja vormiroogi. Sellised taimed on nõges, hanemalts, vesihein, kortsleht, teeleht, raudrohi, mets-harakputk, naat, kollakas allikkerss, linnukapsas, heinputk, põldrõigas, samuti ka kase, musta sõstra, võilille, oblika, hiirekõrva ja köömne lehed ning kuusekasvud.

Varakevadel on söödavad juured võilillel, takjal, hundinuial ja metsharakputkel. Ka nõgese ja teelehe seemneid võib süüa. Meeles tasub pidada järgmist: • korjake taimi, mida tunnete; • korjake taimi puhastest kohtadest, mitte linnast ega teede äärest; • korjake ainult terve välimusega taimi.

Nõges on väärtuslik umbrohi, looduslik aedvili, mis sisaldab tähtsaid elujõudu andvaid vitamiine ja mineraalaineid. Ränisisaldus on nõgesel 60 korda suurem kui lehtsalatil, C-vitamiini sisaldus viis korda suurem kui apelsinil, rauasisaldus seitse korda suurem kui spinatil ja kaltsiumisisaldus kolmekordne võrreldes piimaga.

Lisaks sisaldab nõges seleeni, A- ja B-vitamiine ning väärtuslikku valku. Nõges on justkui Põhjala merevetikas ja seda tasub kasutada jõudu andva toidukomponendina nii värskelt kui ka kuivatatult.

Nõges sobib suurepäraselt kuklitesse, pannkookidesse, suppidesse ja hautistesse. Nõges ei vaja kupatamist ja keeduvett saab kasutada leemena. Oluline on aga, et nõges oleks korjatud puhtalt ja lämmastikuvaeselt alalt.

Umbrohusalat musta sõstra, mets-harakputke, naadi, võilille, raudrohu, teelehe ja kase lehti ning kuuse kasve Kaste: 1 osa rafineerimata toiduõli, 1/2 osa sidrunimahla, mett maitse järgi Loputage kõik lehed hästi üle ja rebige salatikaussi peeneks. Segage kaste ja serveerige salat koos kastmega.

Nõgesesupp 5 dl peenestatud nõgeseid, 200 g tükeldatud porgandeid, pastinaaki, sellerit, kartulit, tomatit 1–2 l vett (osa sellest võib olla ka piima) 50–100 g maisi- või täisterajahu köömneid, majoraani, basiilikut, valget pipart, sojakastet, ürdisoola Segage supivedelik jahuga sobivalt paksuks. Keetke selles leemes juurvilja 5 minutit. Lisage pestud ja hakitud nõgesed ja maitseained ning laske supil veel haududa umbes 5 minutit.

N R 19

•

10. M A I 2018

Kikerherne-nõgesevorm 200–300 g keedetud kikerherneid, 0,5–1 l nõgeselehti, 1 l vett, pool pastinaaki, tükike sellerit, 2 porgandit, 2 sl õli, pool apteegitilli, ürdisoola, majoraani, 1 klaas täispiima, riivitud juustu Kupatage nõgeselehti 2–3 minutit keevas vees. Hakkige kupatatud lehed ja riivige juurvili. Kuumutage nõgest ja juurvilja kergelt õlis. Lisage keedetud kikerherned ja maitsetaimed ning laske natuke aega haududa. Lisage piim ja segage ained ühtlaseks seguks. Täispiima võib asendada sojapiima ja veega. Pange segu võitatud ahjuvormi ja raputage peale riivitud juustu. Küpsetage 200 kraadi juures 30 minutit.

Nõgesevorm 1,2 l odrakruubi putru, 0,5–1 l nõgeselehti, natuke meresoola, 1 sl siirupit, 1 tl valget pipart, võid Keetke paks kruubipuder, kupatage nõgeselehed ja peenestage need.

Kasutada võib ka kuivatatud nõgesejahu. Segage nõgesed pudruga ning maitsestage soola, siirupi ja pipraga.

Pange võitatud ahjuvormi ja küpsetage 175kraadises ahjus 20–30 minutit.

Targu Talita