Targu Talita (veebruar 2018)

Aed:

NR 7

•

15. VEEBRUAR 2018

Köök:

Pidulik palmiksai Šveitsi köögist

Musta värvi tomatid ja paprikad

Käsitöö:

Maalehe nõuandelisa

2

aastat

Helkuriga poekott paistab pimedas silma

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

26

27

28

SHUTTERSTOCK

VEEBRUAR Tomatitaim on täitunud mustjaspurpursete viljadega.

Suur juubel paneb Eesti pidutsema Kodumaa kauaoodatud ja ettevalmistatud juubel on peagi käes ning kogu nädal on täis pikitud sellega seotud üritusi. Ilmselt on ka igal perel välja kujunenud oma rituaalid, kuidas seda kõige meelepärasemalt tähistada.

Peretraditsioonid võivad erineda, kuid kindlasti ei puudu sel tähtsal päeval hea toit ja meeldiv seltskond, kellega koos seda nautida ja kodumaa edusammudest rõõmu tunda.

Narva mnt 13, 10151 Tallinn targutalita@maaleht.ee reklaam 661 8040 Toimetus: Jana Rand 661 3375, Kristina Amor 661 3374, Pille Hermann Kujundaja Heiki Maiberg Keeletoimetaja Ene Leivak Korrektor Merike Järvlepp Väljaandja Ekspress Meedia AS Trükk AS Printall Lehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2018 Ilmub koos Maalehega

TULEKUL MUSTAD Veebipoes Plant World Seeds, samuti Eesti aianduskeskuste seemnelettides on silma jäänud mustad tomatid. Küllap aeg annab arutust, kas tasahilju on punaste ja kollaste kõrval kätte jõudmas ka mustade tomatite võidukäik.

Sellel aastal võiks katsetada tomatiga, mille sordinimi on ‘Indigo Rose’.

See täidab kasvuhoone mustjaspurpursete viljadega, mis valmides muutuvad vähehaaval punaseks. Lahtilõigatuna paljastub tomati oranžikaspunane viljaliha.

Külvamisel asetage seemned mullapinnale või katke ainult imeõhukese mullakihiga. Idud tärkavad soojas kasvukeskkonnas (18–21 kraadi juures) 3–10 päevaga. Seejärel vajavad taimebeebid palju valgust lõunasse avaneval aknalaual. Toatemperatuur peab siis olema jahedam.

Tegu on hilise saagikandeaja algusega tomatisordiga, mille viljad küpsevad Eesti sortidest umbes kaks nädalat hiljem. Viljad võivad aga NR 7

•

15. VEEBRUAR 2018

jääda väikeseks ning mitte valmida. Õige aeg viljade korjamiseks on siis, kui need on muutunud lillakasmustast punaseks.

Plant World Seedsi kodulehelt selgub, et see sort aretati Oregoni Ülikoolis.

Gary Ibsen’s TomatoFesti (USA) veebilehel saab tutvust teha 650 tomatisordiga. Valikus on suur hulk nn mustade tomatite seemneid, näiteks ‘Black Krim’, ‘Paul Robeson’, ‘Black Cherry’, ‘Black Ethopian’, ‘Black from Tula’, ‘Black Prince’, ‘Black’, ‘Cherokee Chocolate’ jt.

KRISTINA AMOR

Aed

KRISTINA AMOR

TOMATID JA PAPRIKAD Õige aeg tomatite korjamiseks on siis, kui need on muutunud lillakasmustast punaseks.

Paprika ‘Andromeda H’ Selle mustja välimusega paprika vili on magus, mahlakas, kergelt tuntava teravusega. Sobib hästi salatitesse, suppidesse ning marinaadide valmistamiseks. Ettekasvatusaeg on 40–60 päeva. Viljakandmine algab varakult, taime kõrgus on 60–70 cm.

Kasutage seemnete külvamiseks aiaärides olevaid valmis mullasegusid. Külvake seemned ükshaaval 10–12 cm läbimõõduga pottidesse, milles taimed saavad segamatult parajalt suureks ja tugevaks. Jääb ainult üle oodata ümberistutamist kasvuhoonesse. Väikestel turbapottidel ja -tablettidel on positiivne omadus – istutage noored taimed koos nendega suuremasse potti. Nii väldite taimejuurte kahjustamist. Kasutades külviks mittelagunevat külvikassetti, pikeerige taimed ümber pärast kahe pärislehe ilmumist.

NR 7

•

15. VEEBRUAR 2018

99

Aed

SHUTTERSTOCK

100

Kui toas on õhk justkui seisma jäänud ja kuiv, võib aidata õhukvaliteeti parandada harilik luuderohi.

TOATAIMED, MIS PARANDAVAD ENESETUNNET

KRISTINA AMOR

HANSAPLANT

Toksiinid ümbritsevad inimesi iga päev nii koduses majapidamises kui ka kontoris, kahjulikke aineid eraldub kodukeemiast, tekstiilidest, kütteelementidest, plastist jm.

Ameerika Ühendriikide kosmoseorganisatsioon NASA tegi juba mitu aastakümmet tagasi uuringu, selgitamaks välja, kuidas toataimed õhku puhastavad.

Taimed imevad õhusaaste endasse lehtede pinnal olevate õhupilude kaudu. Õhusaaste osakesed liiguvad taime juurtesse, kus juuremikroobid lagundavad need taimele ja teistele mikroobidele sobivaks toiduks. Seega taimed justkui söövad õhust kahjulikud ained ära.

Taimed lisavad ruumi ka õhuniiskust, mis vähendab õhu mikrobakterite arvu ning nii paraneb õhukvaliteet.

Head õhupuhastajad on kuldviljakpalm, Forsteri kentiapalm, kummi-viigipuu, vääris-mägipalm, draakonipuu ja luuderohi.

Taimede abil paraneb üldine enesetunne: vähem kurguvalu, silmade kuivust, peavalu ja väsimust.

SHUTTERSTOCK

Toalilled toovad ruumi ilu ja rohelust, olles samas looduslikud õhupuhastajad.

Kuldviljakpalm on kõige efektiivsem õhupuhastaja ja -niisutaja, eemaldades õhust toksilised ained.

Forsteri kentiapalm on vähenõudlik taim, see saab hakkama nii kuivas kui ka niiskes õhus. Hoiab stabiilsena õhuniiskust.

Sobilik allergikutele Kummi-viigipuu on aktiivne õhupuhastaja keemilistest toksiinidest, vajades vähem valgust kui teised toataimed. Parim kõikidest teistest viigipuudest.

NR 7

•

15. VEEBRUAR 2018

Harilik luuderohi toob leevendust kuiva õhuga ruumidesse. See on taim, mis peatab allergeenid, seega võiksid selle taime oma koju soetada eelkõige astmaatikud ja allergikud.

Aed

101

‘KOTKAS’ ON SUURIMA ÕIEGA ELULÕNG ‘Kotkas’ on suure valge õiega elulõng. Õielehti (elulõngadel on need värvunud tupplehed) on tavaliselt kuus, kuid neid võib olla ka seitse või kaheksa.

Puhkeval ja noorel õiel on õielehe keskel roosakas triip, mis hiljem päikeselises kasvukohas kaob. Õie keskel on tumepunased tolmukad ning nende keskel heledad emakad.

Põõsa kõrgus on 160–180 cm ja õitsemine algab maapinnalt ühe meetri kõrguselt sama aasta võrsetel. Talveks lõigake maha kõik väädid, jättes need umbes 10 cm pikkuseks. Enne külmade saabumist katke põõsa ümbrus turbaga.

Eriti suureks kasvab selle elulõngasordi esimesena puhkev tipuõis.

TAAVI KIVISTIK

Eesti kõige suurema õiega taime tiitlit võiks õigusega kanda suureõielise elulõnga sort ‘Kotkas’. Roogoja talus oli selle sordi rekordilise õie läbimõõt 28 cm.

TAAVI KIVISTIK Roogoja aiandustalu

Tuntud üle maailma

Puhkeval ja noorel õiel on õielehe keskel roosakas triip, mis hiljem päikeselises kasvukohas kaob.

• ‘Kotka’ sünd ulatub aastasse 1983, selle on aretanud Aili ja Uno Kivistik ‘Hagley Hübridi’ ristamisel.

• Suurte õitega sordid on veel ‘Kacper’, ‘Ketu Õde’, ‘Tartu’ ja ‘Võimula’.

• Rahvusvaheline Elulõngaklubi valis eelmisel aastal sordi ‘Kotkas’ detsembrikuu elulõngaks.

• Sorti müüvad puukoolid nii Euroopas kui ka Ameerikas, samuti on võimalik seda osta Roogoja talu e-poest: www.roogoja.ee.

Õie suuruse rekord, läbimõõduga 28 cm, on Roogoja talus sordi ‘Kotkas’ käes.

NR 7

•

15. VEEBRUAR 2018

Aed SHUTTERSTOCK

102

Mycostop hoiab taimesibulaid põletikesse haigestumast.

TAIMEKAITSEVAHENDID ILMA KEEMIATA Taimekaitsevahenditega seostuvad eelkõige keemilised preparaadid, kuid valikust leiab ka bioloogilisi vahendeid.

Alljärgnevalt tutvustame vahendeid, mis on tavakasutajale kättesaadavad.

Nii jõuab veel talvekuudel nende kohta täpsemalt uurida ning vajaduse korral ka aianduspoodidest otsima minna, enne kui aias kiire aeg algab.

Mycostop WP See on biofungitsiid, mida kasutatakse Fusarium sp., Phytophtora sp. ja Pythium sp. põhjustatud mädanemise, juure- ja varremädaniku ning närbumistõve tõrjeks kasvuhoones kasvatatavatel aedviljadel, ilu- ja maitsetaimedel.

Mycostoppi kasutatakse kasvusubstraadiga töötlemisel, samuti kuivseemnete puhtimisel ning pistikute ja tippsibulate sissekastmisel enne istutamist.

Seda lisatakse kasvusubstraatidele niisutussüsteemide kaudu, kast-

mise või pinnasesse segamise teel.

Preparaati kasutatakse ennetava vahendina.

surevad; täiskasvanutel (mardikad) pärssub toitumine, sigivus ja väiksemal määral esineb ka surevust.

NeemAzal-T/S

Prestop®

See preparaat on troopilise neemipuu seemnete tuumadest saadud taimne ekstrakt.

NeemAzal-T/S on insektitsiid lehetäide, ripslaste, kaevandikärbeste, karilaste, kedriklesta, õunapuu-võrgendikoi, maipõrnika, kartulimardika, külmaliblika, viljakoi jt imevate ja närivate kahjurite tõrjeks.

Seda võib kasutada ka mahepõllumajanduses ja toode ei ohusta mesilasi. Toimeaine imendub lehtedesse ja jaotub taimes süsteemselt, kahjuritesse satub toimeaine taime lehtedest toitudes.

Pärast töötlemist pärssub vastsetel toitumine ja kestumine ning nad

Seda vahendit kasutatakse kasvuhoonekultuuridel kurgi-laikpõletiku (Didymella) ning tomati, paprika ja kurgi hahkhallituse (Botrytis) tõrjeks. Samuti avamaakultuuridel maasika, ilutaimede ja noortaimede hahkhallituse tõrjeks ning Pythium’i, Phytophthora, Rhizoctonia ja Fusarium’i põhjustatud tõusmepõletike ning juurehaiguste tõrjeks.

Lisaks annab tulemusi järgmiste haiguste ja taimede puhul: • maasika ja vaarika juurehaigused (põhjustanud haigustekitajad Pythium, Phytophthora ja Fusarium) kasvuhoonetes, tunnelites ja avamaal;

NR 7

•

15. VEEBRUAR 2018

Aed • ristõieliste nuuter (Plasmodiophora brassicae) ristõielistel kultuuridel tunnelites ja avamaal; • kurgi-laikpõletik (Didymella) avamaakurgil ja teistel kõrvitsalistel; • Fusarium ja hahkhallitus (Botrytis) sibulköögiviljadel (Allium spp.) tunnelites ja avamaal; • Hahkhallitus ja juurehaigused (Pythium, Phytophthora, Rhizoctonia ja Fusarium) okaspuu ja laialeheliste puude seemikutel kasvuhoones ja avamaal.

Prestop Mix

Rotstop Seda preparaati kasutatakse kändude töötlemiseks juurepessu (Heterobasidion annosum ja Heterobasidion parviporum) tõrjeks okaspuumetsades. Rotstopi soovitatakse kasutada ajal, kui haigusetekitaja on nakatamisvõimeline, s.o vegetatsiooniperioodil ehk kui temperatuur on üle 5 kraadi. Talveperioodil mitte kasutada.

Plantskydd Animal Repellent See vahend on mõeldud dekoratiivtaimede, okas- ja lehtpuude kaitsmiseks loomade (kitsede, jäneste, põtrade, hirvede) tekitatavate kahjus-

JAAN METTIK

Seda preparaati kasutatakse märgmädanikku ja juurehaigusi tekitavate patogeensete seente, nagu Pythium ja Rhizoctonia, tõrjeks köögiviljadel, maitse- ja ilutaimedel. Mõjub ühtviisi hästi taimedele, mis kasvavad turba- või muul orgaanilisel kasvusubstraadil kasvuhoonetes, tunnelviljeluses ja avamaal. Seda

kasutatakse meemesilaste ja kimalaste abil levitatuna ka hahkhallituse tõrjeks maasikal ja vaarikal – nii avamaal, kasvuhoones kui ka tunnelviljeluses.

Kasvuhoonekarilane.

NR 7

•

15. VEEBRUAR 2018

103

tuste vastu metsades, viljapuu- ja iluaedades ning parkides. Dekoratiivtaimi pritsige peamiselt lehtedele, kuid õitele sattumist vältige. Valmissegatud lahus kasutage ära mõne päeva jooksul.

Trico® See on samuti metskitsede, hirvede ja põtrade peletamise vahend kahjustuste vältimiseks metsanduses okas- ja lehtpuudel ning ka rapsipõldudel. Pritsitakse kaitset vajavatele aladele sügisel talviste kahjustuste ärahoidmiseks või kevadel suviste kahjustuste ärahoidmiseks.

PILLE HERMANN Allikas: põllumajandusamet. Lisainfo: http://www.pma.agri.ee

Köök

104

KERGE JA TERVISLIK KANAFILEE

“Talvekülmas tekkinud isude tagajärjel kogunenud lisakilode seljatamisel ei too püsivat muutust kiired spinati-lehtkapsa smuutidieedid, vaid pikemaajaline pühendumine. Selles mängivad peaosa nii teadlik toitumine kui ka regulaarne treening,” selgitas Rikberg.

Personaaltreener soovitab esmalt üle vaadata oma senised toitumisharjumused ja tasahilju hakata tegema kehale kergemaid valikuid. Talviselt menüült üleminekuks soovitab ta proovida toidublogija Britt Paju põnevat retsepti küpsetuspaberisse peidetud hõrgust kanafileest. Selle kõrge valgusisaldus hoiab kõhu kauem täis, madal rasvaprotsent aitab kontrollida päevast kaloraaži ning küpsetuspaberist aurukott garanteerib tõeliselt mahlase tulemuse.

Kanafilee kaaslasteks selles retseptis on viilutatud kartul, särtsakas paprika ja aromaatsed ürdid.

BRITT PAJU

Personaaltreener Rauno Rikberg soovitab rannahooajaks valmistumist viimasele minutile mitte jätta ja juba praegu kosutavamad talvised road üha kergemate ja kevadisemate vastu vahetada.

Targu Talita

Küpsetuspaberis aurutatud kanafilee • • • • • • • • •

1 Talleggi eestimaine kanafilee 100 g kartuleid 5 kirsstomatit 20 g paprikat 1 küüslauguküüs paar tüümianioksa või pisut kuivatatud tüümiani 1 tl oliiviõli soola, pipart Alustuseks kuivatage kanafilee majapidamispaberiga ja maitsestage kergelt soola-pipraga.

Koorige kartulid ja lõigake õhemateks viiludeks.

Koorige ja viilutage ka küüslauguküüs, poolitage tomatid ja tükeldage paprika.

• Voltige küpsetuspaberileht (u 38 × 42 cm) keskelt pooleks ja lahti tagasi. Voltimisjoone lähedale

NR 7

•

paberi keskele laduge kartulid, küüslauk, tomatid ja paprika ning asetage nendele kanafilee. Lisage ka tüümian.

• Viige vaba paberipool nüüd üle täidise ja rullige küpsetuspaberi ääred koos poolkaarekujuliselt kokku, nii et täidis jääks justkui paberist pelmeeni sisse peitu. Ärge rullige paberit liiga tihedalt kokku, vaid jätke kindlasti ka õhuke liikumisruum.

• Küpsetuskott valmis, asetage see 180kraadisesse ahju u 25 minutiks. Pärast ahjust välja võtmist laske kanal u 5 minutit paberis tõmmata ja alles seejärel serveerige. Vitamiinirohkeks maitseelamuseks serveerige valminud kõhutäie kõrvale ka värsket salatit.

• Kui sööjaid on rohkem, valmistage igaühele oma “kanapakk”!

15. VEEBRUAR 2018

Köök ASTRID LEPIK

105

Asetage kaks tainariba risti.

Valmis saiad on kuldsed ja kauni läikega.

Tõstke alumise tainariba otsad üle pealmise.

Nüüd tõstke pealmise tainariba otsad risti üle.

Punuge ribad lõpuni ning vormige ka teine sai.

PÜHAPÄEVASAI ŠVEITSI MOODI

Sonntagszopf, otsetõlkes pühapäevapats (palmik), on ilmselt Šveitsi üks populaarsemaid küpsetisi. Mõnusa ja pehme tekstuuri annavad saiatainale lisatud piim ja või.

Kuigi saia müüakse poes iga päev, on zopf traditsiooniliselt olnud ikka pühapäevasai, mida hommikusöögil või brantšil süüa. Kohev sai on eriti maitsev värske või ja moosiga ning meega. Hea maitse ja tekstuur on kõige paremad samal päeval, kuid sai maitseb hästi ka paari päeva möödudes. Kui Šveitsi moodi punumine tundub liiga keeruline, võib saia valmis vormida nii, nagu oskused lubavad.

Vaja läheb: 1 kg jahu 1 sl soola 1 tl suhkrut 125 g võid 25 g pärmi 600–700 ml piima 1 munakollane Sellest kogusest saab kaks suurt saia, kumbki kaaluga umbes 800 g.

Lisage sooja piima sisse sool, suhkur ja pärm. Seejärel lisage umbes pool jahu kogusest. Segage ja lisaNR 7

•

15. VEEBRUAR 2018

ge juurde toasoe või ning ülejäänud jahu ja sõtkuge tainas. Valmis tainas on siidine ning laseb käe ja kausi küljest lahti.

Jahuga ei maksa liialdada, muidu tuleb sai kõva ja tuim. Ent ka vähene jahukogus pole hea, sest saia vormimine muutub keeruliseks. Katke tainakauss toidukilega (asja ajab ära ka suur kaussi kattev taldrik või potikaas) ja laske soojas kerkida umbes üks tund. Selle ajaga taina maht kahekordistub.

Kuna sellest kogusest saab kaks saia, jagage kerkinud tainas neljaks võrdseks osaks ning vormige tainatükkidest pikad 50–60 cm ribad. Laske punutud tainal kerkida veel umbes 45 minutit. Määrige pealt lahtiklopitud munakollasega ja küpsetage u 200 kraadi juures 45– 55 minutit. Enne söömist laske pisut jahtuda.

ASTRID LEPIK

Käsitöö

106

KIISUNÄOLINE POEKOTT Põhimaterjalina kasutasin olemasolevat mööblikanga tükki, see määras ka koti mõõdud. Lisaks läheb vaja veel helkurkangast, -paela ja -niiti, kõik vajaliku saab kangapoest.

Kassi silmad lõikasin õmblusmasina talla laiuse õmblusvaruga. Kõigepealt lisasin silmade keskele helkurpaela ja edasi õmblesin silmad kangale. Hoidsin silmi kangal paigal sõrmedega, nööpnõeltega ei tahtnud helkurkangasse auke teha, sest kartsin, et sellest jäävad jäljed.

Vurrud otsustasin “tikkida” tavaõmblusmasinaga. Helkurniidi panin poolile ja seetõttu tuleb “tikand” kanda kanga pahemale poolele. Minul olid need joonistatud paberile, millest õmblesin läbi ja pärast rebisin ülearuse paberi ära. Kuid kavandi võib ka otse kangale joonistada.

Seejärel ääristasin kanga ja murdsin pooleks ning õmblesin koti küljed kokku. Alumised nurgad õmblesin põiki läbi, et koti põhjale laiust anda. Seejärel keerasin ülaääre tagasi. Nüüd valmistasin sangad, pistsin need otsapidi tagasipööratud äärte vahele ja õmblesin kinni. Keerasin sangad ülespoole ja tegin veel ühe kinnitusõmbluse. Koti sangade pikkuse valib igaüks oma soovi kohaselt.

Kuna mul kotikangast oli veel, lõikasin koti laiusest kitsama lisatüki, ääristasin selle ja murdsin osaliselt pooleks, selle osa õmblesin veel keskelt läbi, sain kaks taskut. Kinnitasin taskutest veidi ülevalt poolt koti siseküljele vahetult palistuse alla – nii sain lisaks “katuse”, mis peaks koti sisu kaitsma halva ilma või võõra pilgu eest.

Helkurkangast aplikatsioon ei pea olema kassi silma kujuline, igaüks teeb ikka selle kujundi, mis talle meeldib. Minu kassi peale hakkas üks oma perenaist jalutav koer igatahes haukuma, ju siis mõjus usutavalt.

Või ehmatavalt?

Kindlasti ei asenda see kott sertifitseeritud helkurit, aga on abiks ikka!

LIA BERGMANN

LIA BERGMANN

Pimedas on kõik kassid hallid ... või siiski mitte? Kunagi ei ole helkureid ülearu.

Otsustasin endale teha kiisunäolise poekoti, mis oleks eriti silmapaistev, vähemasti pimedas.

Silmade keskele on õmmeldud helkurpael.

Silmad on õmmeldud õmblusmasina talla laiuselt ning üleliigne õmblusvaru seejärel ära lõigatud.

Aplikatsiooni servad on siksakpistega üle õmmeldud, nii jääb see tugevalt kinni.

Vurrude “tikand” on kantud pahemale poole.

Sangade kinnitamine.

Tasku on keskelt läbi õmmeldud.

Tasku katus kaitseb koti sisu.

NR 7

•

15. VEEBRUAR 2018

Käsitöö Helkuritega kott teeb pimedas nähtavaks ja on muidu ka lõbusama ilmega.

NR 7

•

15. VEEBRUAR 2018

107

Hüva nõu

108

MILLINE KÜTTEPUU ON KÕIGE EFEKTIIVSEM? Käes on ahjukütmise kõrghooaeg ja kuuris sulavad halgude read lausa silmanähtavalt. Ehkki ahju pista võib mis tahes puuliike, on nende kütteväärtus siiski üsna erinev.

SHUTTERSTOCK

Kase- ja saarehaluga saab sooja toa kõige kiiremini. Kõrge kütteväärtusega on saar, seda on juba halgude raskusest tunda. Kõige madalamaga aga haab ja hall lepp. Saare küttepuu annab ahjude ja pliitide jaoks liiga kõrget kuumust, mistõttu seda puud tuleks kütta segus teistega, soovitatavalt lepa või haavaga.

Kõige parem ahjupuu on hall ja must lepp. Need puuliigid tahmavad vähem ja on kõrge kütteväärtusega. Musta ehk sanglepa kütteväärtus on hallist lepast paremgi. Sanglepa ainus ebamugavus on sellest ahju ette maha jääv koorepuru.

Nii kask, kuusk kui mänd tahmavad põlemisel palju, mis tekitab probleeme lõõride ja korstnate korrashoiul.

Hea on aga kütta haavaga.

Haab põleb kõige puhtamalt, kuigi kütteväärtus on üks väiksemaid.

Ahju kütmiseks kulub kuiva haaba poolteist kuni kaks sületäit, aga näiteks musta leppa ainult üks sületäis.

Kütmisel tuleks eelistada lehtpuid, kuna need ei anna nii palju tahma ja pigi kui okaspuud.

Ahjukütmise kuldreeglid Siiber peab kogu põlemise aja täielikult lahti olema ja sulgeda võib selle alles kümmekond minutit pärast ahju välisukse sulgemist.

Kasutage tulehakatuseks kuivi õhukesi puupilpaid, tohtu ning ajalehti. Ärge põletage küttekoldes tehismaterjalidest (plast, kile jm) olmejäätmeid ega keemiliselt töödeldud ehitusmaterjalide jääke.

Samuti ka mittepõlevaid (klaas, foolium jm) materjale. Tetrapakendid teevad pigi, kile eritab mürgist suitsu ja plastpudelid te-

kitavad klooriühendeid ning söövitavad korstnat.

Ahju ei tohi kütta pooltoore puuga. Küttepuu võib sisaldada maksimaalselt 20% niiskust. Hea küttepuu on kuivanud kaks aastat. Märg puu ei põle korralikult, tekitab tahma ega anna sooja, kuid rikub ära küttekolde ja korstna. Kui tahm ja nõgi koguneb truupide ja ahju siseseintele, läheb soe korstnasse.

Hea oleks nädala puuvaru tuppa valmis tuua. Vähemalt kaks päeva toas olnud puud põlevad paremini ja annavad ka rohkem sooja.

Lehtpuud võrreldes okaspuudega ei tekita nii palju tahma ja pigi.

Okaspuid võiks kasutada kinnises ahjus või kaminas, sest lahtisest küttekoldest pillub okaspuu liiga palju sädemeid välja, tekitades nii tulekahju ohu.

VELLI SAABERG

Puuliikide kütteväärtus

Küttekoldes põletamiseks ei sobi

Puuliik niiskusesisaldus 20% • saarehalud • kasehalud • okaspuuhalud • sanglepahalud • haavahalud • halli lepa halud

• • • • • • • •

Energiasisaldus kWh/rm 1650 1500 1300 1200 850 700

NR 7

•

tetrapakendid kile plastpudelid läikiva paberiga ajakirjad värvitud ehituspuit foolium lastemähkmed klaas

15. VEEBRUAR 2018

2

109

aastat

LIUVÄLI TALVERÕÕMUDE NAUTIMISEKS Kas kakskümmend aastat tagasi olid talved külmemad ja jää libedam, ei oska öelda, kuid toonasest Targu Talitast leidsime nõuande, kuidas rajada koduõuele liuväli, ning selgituse, kuidas liuväli murule mõjub. Artikli autoreiks on Sander Silm ja Kadrin Linna. vab jää väga kiiresti ja jääb seetõttu rabedaks.

Tasandamiseks kasutage 2 mm duralumiiniumist valmistatud 120 cm laiust labidat.

Kastmise ja tasandamise sagedus sõltub sellest, kui tihti liuvälja kasutatakse.

Liuväli murule Üldiselt murule liuvälja teha ei soovitata, aga kui see valatakse asjatundlikult ettevalmistatud alusele, siis see murutaimi ei riku.

Tihedaks tallatud lume soojusjuhtivus on kohevast palju suurem, mistõttu on taimede võrsumistsoonis temperatuur keskmisest 6 kraa-

SHUTTERSTOCK

Kõige parem liuvälja alus on asfalt või punase kattega tenniseplats. Murule liuvälja rajada on veidi keerulisem ega pruugi ka murule kuigi hästi mõjuda.

Liuvälja hakatakse valama kohe esimeste külmade tulekuga. Soovitatav on seda teha sooja veega, et jää ühtlasem tuleks. Liuvälja tarvis üle valama võib hakata ka veekogu jääd, kuid siis peaksid ilmad juba päris külmad olema.

Asfaldile rajatud liuväljale võib uisutama minna, kui jää on vähemalt kahe sentimeetri paksune.

Liuvälja tuleb pidevalt hooldada: kasta ja tasandada. Kastmiseks on sobivaim välisõhu temperatuur –10 kraadi. Kõvema külmaga kas-

Korralikult rajatud liuväljast on rõõmu kogu talveks.

NR 7

•

15. VEEBRUAR 2018

di võrra madalam. See on ka põhjus, miks kevadel pärast jäätunud radade sulamist on murusse jäänud mustad vaod. Murutaimed on seal kas külmunud või lämbunud.

Kuhjake lund lisaks Kui aga maapinnal on paarikümne sentimeetri jagu kohevat lund, mis taimi kaitseb, ei tee lumele valatud jääkiht taimedele kahju.

Seega tuleb enne jää valamist tuua muruplatsile lund juurde. Jääd tuleb kasvatada järk-järgult. Esialgu kastetakse tasandatud lumepinda õige kergelt. Kui õhuke jääkoorik on tekkinud, kasvatatakse sellele külmade ilmadega kiht-kihilt paksem jää.

Käsitöö

VILLU BAUMANN

110

TEKSTIILIST Ruumide ilmestamiseks sobib hästi tekstiil. Peale kardinate ja diivanipatjade võiks rohkem kasutada ka näiteks tekstiilist seinakompositsioone.

Selliste tekstiilist seinakompositsioonide valmistamine on loominguline tegevus ega vaja eriti suuri rahasummasid. Igale ruumile on võimalik leida sobiva värvi, mustri, materjali või motiiviga kangas, leida õige formaat ning parim koht, kuhu see riputada.

Niiviisi võib saada huvitava värvilaigu elu-, laste- või magamistuppa, sööginurka või isegi avarasse vannituppa. Tulemus on huvitavam, kui valmistada seinakompositsioon samast materjalist mis kardinad, diivanipadjad, laudlina või voodikatted. Üksik väike motiiv ei pääse seinal mõjule ja seepärast tuleks neid paigutada rühmana.

Kui sobiv kangas on leitud, tuleb valmistada vajaliku suurusega alus, millele kangas pingutatakse ja kinnitatakse. Kompositsiooni võib asetada ka lihtsasse raami.

Alusplaat saagige vanast kapiuksest, lauaplaadist või paksemast vineerist ning viimistlege servad lihvpaberiga. Riideserv lööge plaadi tagaküljele kinni klambripüstoliga. Selleks asetage valitud riidetükk õige poolega vastu töölauda ja sellele väljasaetud plaaditükk. Pöörake riideserv plaadile ja kinnitage klambritega, seejärel kangast pingutades kinnitage vastaskülg.

Nii tehke ka kahe ülejäänud küljega, vormides nurgad korrektselt.

NR 7

•

15. VEEBRUAR 2018

Kui seinakompositsioon on kavandatud suuremate mõõtudega, võib valmistada puitliistudest alusraami (et tulemus ei saaks liiga raske), millele on löödud puitkiudplaat või vineer ja tagakülje nurkadesse tugevduseks vineerist kolmnurgad.

Riputamiseks piisab, kui puurite enne riidega katmist aluse tagakülje ülemisse serva kaks mitteläbivat auku, mille abil saab kompositsiooni seina löödud naelte või kruvide külge riputada.

VILLU BAUMANN

Käsitöö

111

Tähenduslikku T-särki saab taaskasutada seinapannoo valmistamiseks.

SEINAPANNOOD Kassipildiga seinakompositsioon lisab lastetuppa elevust.

Toas kõrguv korstnajalg on tekstiilist pannoode riputamiseks ideaalne koht.

NR 7

•

15. VEEBRUAR 2018

Kööki või söögituppa sobivad nõumotiividega pannood.

TERE TULEMAST KAUNISSE KUURORTLINNA PÄRNU!

WASA HOTELL JA TAASTUSRAVI VARAJASE TELLIJA SOODUSTUSED

RAVIPAKETT miinimum 5 ööd / 4 ravipäeva

MÕNUS PUHKUS PÄRNUS

• majutus kahekohalises toas 5 ööd (viis ööpäeva) • toitlustus buffet-lauas (viis al hommiku-, neli lõuna- ja viis ühele õhtusööki; pakett algab õhtusöögiga ja lõpeb hommikusöögiga) • kolme tunni pilet E–N Tervise spaa- ja saunakeskusesse või Tervise Paradiisi veekeskusesse • arsti konsultatsioon ja ravikava koostamine • ravipäevadel 3 raviprotseduuri järgmisest valikust:

160 €

• • • • • • • •

klassikaline massaaž 25 min ürdi-pärlivann 10–15 min massaaživann 10–15 min lokaalne külmaravi 15 min käteparafiin 15 min inhalatsioonravi individuaalne võimlemine elektriravivõimalused (impulss-, magnetja ultraheliravi, darsonvalisatsioon) • valgusravi • magneesiumi-piparmündi massaaživann jalgadele 15 min

• • •

kaks ööd majutust kahekohalises toas kahele inimesele toitlustus buffet-lauas (kaks hommiku- ja kaks õhtusööki) 2 hoolitsust järgnevast valikust mõlemale: • • •

• • •

• •

2 ööd

129 € kahele

klassikaline massaaž 25 min ürdi-pärlivann 10–15 min magneesiumi-piparmündi massaaživann jalgadele 15 min käteparafiin 15 min valgusravi 25 min

tasuta parkmine hotelli ees tasuta Wi-Fi kasutamise võimalus tasuta sissepääs ööklubide Sugar ja Vaarikas üritustele

23.02.–30.04.2018 129 € / 2 ööd / kahele inimesele

25.02.–28.04.2018 160 € / 5 ööd / ühele inimesele 29.04.–02.06.2018 220 € / 5 ööd / ühele inimesele

Wasa on väike ja koduselt hubane taastusravikeskus Pärnu rannarajoonis, mis pakub mitmekülgseid ravija puhkuseteenuseid.

Soodustuse saamiseks ütle märgusõna „Maaleht”.

Wasa AS, Eha 2, 80010 Pärnu Vaata lisaks: www.wasa.ee info@wasa.ee