Targu talita (märts 2018)

Aed:

NR 11

•

15. MÄRTS 2018

Alpikannid on aias esimesed õitsejad

Mis on toorpiima ja maapiima erinevus?

Käsitöö: Valged pitskoes sokid

Tervislik toit:

Maalehe nõuandelisa

2

aastat

3 põhjust miks meie poole pöörduda : • Pead pingutama, et vestluses osaleda • Lähedased kurdavad, et TV on liiga kõvasti • Telefonis suhelda on raske

ÜHE VISIIDIGA KUULJAKS!

Teeme koostööd Sotsiaalkindlustusametiga (SKA), isikliku abivahendi kaardi olemasolul väljastame kuulmisaparaate riikliku soodustusega. Aitame isikliku abivahendi kaardi vormistamiseks vajalike dokumentidega.

Meie juurest saad kõik vajaliku ühest kohast ühe visiidi käigus: • TASUTA kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtt ja kuulmisuuringud (aparaadi ostjale) • USA firma Starkey väga kvaliteetsed kuulmisaparaadid • lai valik erinevaid aparaate kohapeal olemas • professionaalne ja sõbralik teenindus • lühikesed järjekorrad • individuaalsed kõrvaotsikud • TASUTA parkimine maja ees • Võimalik 0% intressiga järelmaks

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

26

27

28

29

30

31

Kevade algus täidab lootuse ja energiaga Kevadisest pööripäevast alates on päevad öödest pikemad. Seda on hädasti vaja, sest töid, mis tarvis ära teha, tuleb aina juurde. Lapi kaupa vabaneb maa lumikattest ja nüüd saab aimu, kuidas aiaasukad talve üle on elanud. Iga päev toob uusi kevademärke, ja kui talv aeg-ajalt ka oma õigusi taga nõuab, on see siiski vaid ajutine võit.

Nüüd tunneb vist iga inimene endas uut energiat. See on ilmne tõestus, et oleme looduse osa ja püüdleme loodusega ühes rütmis igal kevadel korduva uuestisünni poole.

Narva mnt 13, 10151 Tallinn targutalita@maaleht.ee reklaam 661 8040 Toimetus: Jana Rand 661 3375, Kristina Amor 661 3374, Pille Hermann Kujundaja Heiki Maiberg Keeletoimetaja Ene Leivak Korrektor Merike Järvlepp Väljaandja Ekspress Meedia AS Trükk AS Printall Lehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2018 Ilmub koos Maalehega

MARIT MÄESAAR

MÄRTS

ALPIKANNID VARAKEVADISEL PEENRAL Kõige varasemateks õitsejateks peetakse üldiselt lumikellukesi, kuid nobedamad alpikannid võivad soojal kevadtalvel õisi näidata juba märtsi keskel.

Vahemere alpikann (Cyclamen persicum) on meile teada-tuntud toataim, mis õues talve üle ei ela. Nimigi viitab sooja maa päritolule.

Küll aga saavad meie kliimas avamaal hästi hakkama ümaralehine, kaukaasia ja lõunatürgi alpikann, mis õitsevad kevadel, ning sügisel õitsevad naapoli ja euroopa alpikann. Enam poputamist ja hoolt vajavad abhaasia, elbursi ja ranniku alpikann ning sügisel õitsev kiliikia alpikann. Alpikanne on üle 20 liigi ja alamliigi.

Alpikannide põhiline levila on Vahemere maades ja Kesk-Euroopa metsastel mäestikualadel.

Koduaias valige alpikannidele väga hea drenaažiga soe poolvarjuline või varjuline kasvukoht. Selleks sobib hästi kiviktaimla varjulisem nurk või lehtpuu vari, kus puulehed sügisel ka katet pakuvad.

Alpikanni mugul on esimese varrelüli muudend, sellest johtuvalt ei toNR 11

•

15. M ÄRT S 2018

hiks mugulat väga sügavale istutada, piisab paarist sentimeetrist mullast.

Alpikanni ladina keelne nimi Cyclamen tuleneb sõnast kyklos, mis tähendab ringi. Nii taime lehed kui mugul on ümara kujuga ning enamiku liikide õievars keerdub pärast õitsemist spiraali.

Milliseid liike Eestis kasvatada?

Kõige nobedam õitseja on ümaralehine alpikann (C. coum). Tema 2–8 cm pikkused lehed on neerjad või ümarad, pealt tumerohelised või heleda mustriga, alt punased. Ümaralehise alpikanni lehed tärkavad sügisel, talvituvad ja kevade lõpuks või suveks kuivavad. Taime õis on peaaegu ümmargune. Kõikide liikide õied on longus, viis kroonlehte on tagasi käändunud ja liitunud alusel lühikeseks putkeks.

Eestis kasvavate alpikannide õied on roosad ja tillukesed, nii 1–2,5 cm

Aed

läbimõõduga. Ümaralehise alpikanni määramistunnuseks on kroonlehe alusel tumepurpurne laik, mille sees on kaks kõrvutist valget kuni roosat silmalaiku.

Eestis tasub kasvatada ka ümaralehise alpikanni Kaukaasia alamliiki ehk kaukaasia alpikanni (C. coum subsp. caucasicum). Tema tillukesed teravatipulised kroonlehed on alusel kahe roosa silmalaiguga. Ka munajad või südajad lehed on teravatipulised ning tavaliselt hambulise servaga. Talle sobivad samad tingimused mis ümaralehisele alpikannilegi.

Kevadel õitseb ka lõunatürgi alpikann (C. pseudibericum). Ümaralehisele alpikannile botaaniliselt lähedane taim avab oma roosad või purpursed õied tavaliselt mai teisel poolel.

10–25 cm kõrguse taime õied on pisut suuremad ja lõhnavad, õieneelu piirab rõngana valge vöö. Lehed on tumerohelised valkja must-

riga ja mugulad korgise lõhenenud pinnaga. Veidi külmaõrna liiki tasub talvel katta.

Naapoli ja euroopa alpikann õitsevad sügisel.

Naapoli alpikanni (C. hederifolium) lehed sarnanevad luuderohu lehtedega (Hedera) ja ilmuvad alles poole õitsemise ajal septembris. 10– 20 cm kõrguse taime roosade kroonlehtede alusel on tagasimurde kohas kõrvakesed ning tumedam V-kujuline laik. See on väga tänuväärne taim, kuna ühest mugulast võib puhkeda kümneid kui mitte sadu õisi.

Augustist oktoobrini õitsev euroopa alpikann (C. purpurascens) on enam-vähem igihaljas ja erinevalt teistest alpikanni liikidest eelistab tema suvel niisket pinnast. Selle liigi eripäraks on tugevalt lõhnavad õied.

Kõige talvekindlamateks alpikannideks peetakse ümaralehist, naapoli ja euroopa alpikanni. KasvataNR 11

•

15. M ÄRT S 2018

163

des neid väga hea drenaažiga soojas poolvarjulises või varjulises kohas, ei pea taimi talvel katma, ent lumeta talvel tasub peale sättida lehti või kuuseoksi. Sibultaimede puhul on sageli olulisem niiskuskaitse.

Kuidas paljundada?

Alpikanne on võimalik paljundada vaid seemnetega, sest mugul ei tekita kõrvale väikesi külgmugulaid, vaid kasvab aina suuremaks. Mida suurem mugul, seda vanem taim.

Seejuures üle 10 cm läbimõõduga mugul võib anda sadu õisi. Alpikanni seemneid võib osta välismaistelt seemnekaubitsejatelt, kindlasti ringleb neid ka Eesti turul.

Mugulaid saab suurematelt sibullilli vahendavatelt firmadelt või Eesti asjaarmastajatelt. Alpikann ei ole ammu enam eksootika.

MARIT MÄESAAR

Aed

AHTI TIIRMAA

164

Palsamnulu (Abies balsamea) madal kääbussort ‘Nana’.

MILLIST OKASPUUD VALIDA? Aiakujunduses on oluliseks elemendiks okaspuud. Need sobivad kokku lehtpõõsaste ja -puude ning püsililledega, tuues aeda rohelust ka talvel.

Nulud on aedades hinnatud okaspuud. Selle algliigid kasvavad suureks, enamasti üle 20 meetri kõrguseks, kuid puukoolide valikus on ka mitmeid kääbussorte ja leinavorme.

Esmalt tooks esile palsamnulu (Abies balsamea) madala kääbussordi ‘Nana’. Tegu on ühe meetri kõrguse pehmeokkalise kääbusega. Eelistab niiskemat mulda, aga saab edukalt hakkama ka kuivematel muldadel. Vastupidavuse tõttu väga hinnatud sort.

Omapärane leinavorm on jaapani nulu (Abies veichii) sort ‘Pendula’.

Eesti tingimustes vastupidav ja talub

ka ebasoodsaid kasvutingimusi. Eelistab poolvarju ja päikeselist kasvukohta.

Kellele meeldivad aias hõbedased vormid ja sordid, võiksid soetada korea nulu (Abies koreana) või mäginulu (Abies lasiocarpa) sorte. Korea nulul on madalaid kerajaid ja ka koonilisi sorte. Koonilistest näiteks sort ‘Silberlocke’ ja kerajatest ‘Kristalkugel’. Sorti ‘Kristalkugel’ poogitakse ka tüve otsa. Sellisel juhul kujuneb ajapikku toki otsa kena ümar kera.

Mäginulu sortidest on saada ‘Argentea’ ja ‘Compacta’. ‘Argentea’ on hõbedane suuremapoolne okaspuu.

NR 11

•

15. M ÄRT S 2018

‘Compacta’ on kääbussort hõbedase moega, vanemas eas 2,5–3 meetri kõrgune. Mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab savikamaid muldi.

Eriilmelised kuused Puukoolides on kuuskedel palju põnevaid sorte. Sobiv liik valige vastavalt koduaias olevatele valgustingimustele.

Enam levinud liik haljastuses on hariliku kuuse (Picea abies) sordid.

Esmalt toon esile sordi ‘Hiiumaa’.

See kasvab kuni meetri kõrguseks, on tihe ja väikeseokkaline ning hin-

Aed

165

Valik männisorte koduaeda

Madalama kasvuga on mägimänni (Pinus mugo) sort ‘Piccobello’.

natud väikese murumunana. Kasvult on sellele analoogne hariliku kuuse sort ‘Little Gem’, mis on eelmisest natuke kiirema kasvuga.

Omapäraste poolrippuvate okstega on ‘Acrocona’, mille käbid moodustuvad okste tippudes.

Sort ‘Formanek’ roomab mööda maad. Hästi sobib see sort kõrgema müüri lähedale, sest oksad ripuvad müürilt efektselt alla.

Teistest leinakuuskedest toon esile sordi ‘Frohburg’, mille kõrgus oleneb pookimise kõrgusest. Mullastiku suhtes on ta vähenõudlik ning eelistab päikesepaistelist kasvukohta.

Omapäraste noorte punaste võrsetega sordid on ‘Cruenta’ ja ‘Rydal’, mida võiks kasutada ka meie aedade raamhaljastuses. Nende sortide puuduseks loeks seda, et punased võrsed on värvilised lühikest aega.

Kasvult koonusjas on ‘Will’s Zwerg’. Kujult nagu kanada kuusk ‘Conica’, aga selle taimega ei ole vaja karta päikesepõletust. Samuti sobib see ideaalselt hoovi väikeseks jõulukuuseks.

Kui on soov saada mügarikega kuuske, valige hariliku kuuse sort ‘Dundaga’. See on hinnatud sort Lätimaalt.

Teised kuuseliigid Teistest kuuseliikidest väärib kasvatamist serbia kuusk (Picea omorica) ja selle sordid. Kuhikja kasvukujuga ‘Nana’ on haigusekindel sort, mis hästi talub liivast mulda, kuna peajuur läheb otse maa alla. Leinasorti ‘Pendula’ poogitakse nii kõrgele kui vaja.

Hõbedastest kuuskedest on eriline siberi kuuse (Picea obovata) sort ‘Seminskaja’. Okkad on pehmed ja laasuvad vähem kui hõbekuuse sordid. Ta kasvab 20 meetri kõrguseks ja hõbedaste okaste tõttu eelistab päikesepaistelist kasvukohta.

Hõbekuuse (Picea pungens) sortidest on Poolas aretatud ‘Bialobok’.

Taime eripära on noored valged võrsed. Ta on tavalise hõbekuuse kasvu ja päikeseline kasvukoht sobib talle enam, sest siis laasub vähem.

NR 11

•

15. M ÄRT S 2018

• Mändidele sobib kuiv kasvukoht. Mullastiku suhtes on nad vähenõudlikud, aga valgust vajavad kindlasti.

• Hariliku männi (Pinus sylvestris) sordid on reeglina kõrgekasvulised. Küll on aga sort ‘Doone Valley’ madal laiuv kääbuspõõsas, mis kasvab vanemas eas kuni 1,5 meetri kõrguseks. Sort ‘Fastigiata’ on 8 m kõrge ja 1,2 m lai püramiidjas sort. Kasvamiseks vajab päikesepaistelist kasvukohta, kuid mulla suhtes on vähenõudlik.

• Kasvult hoopis madalamad on mägimänni (Pinus mugo) sordid ‘Piccobello’ ja ‘Benjamin’, mis kasvavad meetri kõrguseks. Mõlemaid võiks haljastuses rohkem kasutada.

Kerajas mägimänd ‘Varella’ moodustab huvitavaid tupse.

• Kasvatada tasub ka musta männi liike ja sorte. Neid on palju: ‘Pyramidalis’ on 6 m kõrgune ja 1,5 m lai okaspuu, ‘Globosa’ on ümara kasvukujuga ja 2–3 m kõrge okaspõõsas.

Must mänd tuleb istutada päikeselisele kasvukohale, sest ta ei talu varju.

• Omaette huvitavad on seedermännid. Nende sortidest on mainimist väärt korea seedermänd (Pinus koreanensis) ‘Dragon Eye’ ja kääbus-seedermänni sort ‘Barmstedt’. Nimetatud sorte on võimalik saada ka mõnest Eesti puukoolist.

Hoopis teise kujuga on aga sort ‘Glauca Pendula’, mille võra laiemaks kujundamiseks tuleb okste kallal veidi kääritööd teha.

AHTI TIIRMAA

Aed

166

TUHK VÄETISEKS JA TAIMEKAITSEVAHENDIKS Kütteperiood on veel täies hoos. Ahikütet omavatel aiapidajatel on viimane aeg hakata aia tarbeks puutuhka koguma. fosforit. Kõige parem on lehtpuutuhk, sest võrreldes okaspuutuhaga sisaldab see taimedele vajalikke toitaineid suuremas koguses.

Tuhk on abivahend taimekahjurite ning -haiguste tõrjel. Kui avastate karusmarjapõõsast lehevaablased, kes võivad paari päevaga põõsa tühjaks süüa, puistake põõsastele tuhka.

Tuhk taimekaitseks Kui elulõngad kipuvad närbuma, tasub nende kasvukoha mulda tuhka segada, see parandab olukorda.

Tuhk vähendab ka jahukastesse ja hahkhallitusse nakatumist. Kõige parem on seda teha, kui lehed on pisut niisked, sest siis jääb tuhk pidama. Tugevate vihmade järel tuleb tuhka uuesti puistata.

Sageli tekib tuha kasutamisel küsimus, kui palju seda panna. Selleks,

et tuhast abi tõuseks, võiks mullapind olla kaetud vähemasti paari millimeetri paksuse kihiga.

Tuhk leotiseks Kui tuhka ei ole palju, võib sellest keeta ka leotise. Selleks võtke 1 osa tuhka ning 10 osa vett, segage ja keetke tunnike madalal kuumusel.

Jahutage, kurnake ning enne pritsimist lahjendage. Sobiv vahekord on 3 osa leotist ning 7 osa vett. Sellega võib pihustada nii toataimi kui köögivilju kui ka dekoratiivtaimi.

Tuhaleotisega on soovitatav taimi pritsida nende kasvu alguses ja seda võiks teha kord nädalas. Ülejäänud tuha võib segada komposti, kus see aitab kaasa taimejäänuste lagunemisele.

SHUTTERSTOCK

Need, kes talvel naudivad ahiküttega majas romantilisi tulle vaatamise hetki, ei peaks ka tuha kogumist unarusse jätma, sest seda saab kasutada nii väetisena kui ka vahendina taimehaiguste ennetamiseks.

Tuhk ongi koduses majapidamises kõige käepärasem vahend happeliste muldade lupjamiseks. Samas ei sobi tuhk näiteks rododendronitele ja teistele happelist kasvukohta armastavatele taimedele, need hakkavad kiratsema.

Hoiustage tuhka kinnises nõus.

On oluline, et niiskus ei pääseks nõule ligi ning enne anumasse panekut peab kindlasti tuha maha jahutama.

Juba talve lõpus võib hakata tuhka raputama okaspuude ümber, see kiirendab lume sulamist ning aitab vältida puudel päikesepõletust.

Lisaks sisaldab tuhk taimedele vajalikke toiteelemente kaaliumi ning

Puutuhk sobib ka marjapõõsastele. Tuhka võiks mullapinnal olla paarimillimeetrise kihina.

NR 11

•

15. M ÄRT S 2018

PILLE HERMANN

Tervislik toit

SHUTTERSTOCK

167

TOORPIIM JA MAAPIIM – MILLES SEISNEB ERINEVUS? Piima maitseomadusi kujundavad nii rasvaprotsent kui valmistamisprotsess, mis iga toote ja ka tootja puhul on veidi erinev, selgitab üle 20 aasta piimaeksperdina tegutsenud Elle Must.

Keskmisest kõrgema, 3,5% rasvasisaldusega piim on tarbijaid rõõmustanud juba aastaid – kehtiva standardi järgi nimetatakse sellist piima täispiimaks. Maapiimaks on aga hellitavalt hakatud kutsuma sellist täispiima, mille rasvasisaldust pole pärast lüpsmist muudetud, mistõttu kannab ka meie kõikuva rasvaprotsendiga täispiim just Alma maapiima nime,” ütleb Valio piimaekspert Elle Must.

Kui tarbija peab lisaks rasvaprotsendile oluliseks seda, et piima oleks võimalikult vähe töödeldud, tuleks tema sõnul valida toor- ja maapiima vahel – omad eelised on mõlemal piimatüübil.

Mikroorganismid piimas Toorpiima all peetakse silmas töötlemata piima. See tähendab, et selle biokeemiline koostis on säilinud muutumatul kujul. “Kuid jooja peaks arvestama ka toorpiimas leiduvate mikroorganismide ja bakteritega, mis võivad

põhjustada haiguslikke seisundeid.

Seetõttu on ka näiteks maaülikooli teadlased soovitanud toorpiima enne tarbimist kuumutada ning mõnes riigis ei lubata pastöriseerimata piima üldse müüagi,” sõnab Must.

Lehmade heaoluga tegeleva Elle Musta hinnangul on toorpiim küll imeline saadus, aga võimalikke riske ei maksa siiski alahinnata.

Bakterid võivad leida tee piima sisse lüpsi käigus udara ja nisade pinnalt ning ka lüpsjalt endalt. Bakterid levivad lisaks õhu kaudu – neid võib leiduda torustikus, lüpsi- ja jahutusseadmetel ning lüpsiinventaril.

Piimaeksperdi sõnul võib lõpptarbija talunikku küll usaldada ja ka heades tingimustes ise veenduda, kuid isegi siis ei saa 100% kindel olla. “Ka parimates tingimustes peetava looma organismis võivad haigusetekitajad juba olemas olla ja need kanduvad kergesti üle piimale,” tõi Must näite.

Valio eeldab oma tarnijatelt kõrgete standardite järgimist ja panusNR 11

•

15. M ÄRT S 2018

tab ka ise sellesse, et piima kvaliteet oleks maksimaalselt kõrge, tehes üle 400 analüüsi päevas.

Jälgige realiseerimisaega Isegi kui lüpsmisel on hoolikalt jälgitud kõiki nõudeid ja piim algselt ei sisalda märgatavas koguses mikroobe, on toitainerikas piim on ideaalne keskkond mikroobidele.

Maapiima kvaliteedi tagamiseks see pastöriseeritakse, mis võtab baktereilt võime paljuneda. Toorpiima aga ei pastöriseerita, seega on realiseerimisaeg lühem.

Pastöriseerimine tähendab lihtsalt lahti seletatuna lühiajalist kuumutamist kõrgel temperatuuril. Kuigi paljudel seostub sõnaga “pastöriseerimine” minevikust mällu sööbinud keedupiima maitse, siis Alma maapiima puhul seda tänu tänapäevastele töötlustehnikatele kartma ei pea.

LIIS VEERSALU

Köök

168

KRÕBE, KUID TERVISLIK KANASUUPISTE Kinoakoorikus kanaampsud

Traditsioonilise paneeritud kanaliha asemel võiks proovida ka tervislikumat gluteenivaba alternatiivi – katta kanatükid jahu ja riivsaia asemel hoopis inkade kullaks nimetatud kinoakoorikuga.

Kinoa on ju ka omamoodi väetoit, milles hulganisti leidub väärtuslikke valke ning mis on suurepärane magneesiumi-, raua- ja kaltsiumiallikas.

Kinoakoorikus kanaampsud sobivad tervislikuks vahepalaks või ka külaliste kostitamiseks. Retsepti autor on Britt Paju.

Targu Talita

• 500 g eestimaist Jogurtidipp broilerifileed • õli praadimiseks (näiteks • 3 sl maitsestamata viinamarjaseemneõli) paksemat jogurtit • 2 dl maitsestamata paksemat • 2,5 dl kinoat jogurtit • 5 dl vett • 1 sl külmpress-oliiviõli • 3 sl hakitud • 1 sl Dijoni sinepit peterselli • sorts sidrunimahla • 1 tl meresoola • 1 sl hakitud peterselli • 0,5 tl musta pipart • meresoola Lõigake broilerifileed ristikiudu pikemateks viiludeks ja need vajadusel veel pikkupidi pooleks, nii et saate umbes sõrmelaiused ribad. Segage kanatükid jogurtiga, maitsestage soola-pipraga ja laske külmikus 2–12 tundi maitsestuda. Laske vesi keema, lisage kinoa ja keetke u 3 minutit. Seejärel keerake tuli maha, katke pott kaanega ja laske 10 minutit seista. Maitsestage soolaga ning segage. Valage kinoa suuremale taldrikule ja laske jahtuda, segage hulka hakitud petersell ja maitsestage vajadusel veel soolaga.

Tõstke kana u 30 minutit enne küpsetama asumist külmikust välja.

Veeretage fileetükke jahtunud kinoas ja patsutage kinoakate korralikult tükkidele kinni. Kuumutage pannil julge sorts õli ja praadige kanatükke u 4 minutit, vahepeal ettevaatlikult keerates, kuni need on kenad ja kuldpruunid.

Segage kokku kaste ja serveerige kanaampsudega.

NR 11

•

15. M ÄRT S 2018

Köök

KULDNE PIIM TURGUTAB Päike käib jälle kõrgelt, teeb meele rõõmsaks ning annab lootust kevadele. Kuid varakevad on salalik ning tervist peab igal moel hoidma ja turgutama.

Varakevadel võib organismi kosutuseks valmistada vürtsikat jooki – kuldset piima. See sisaldab vürtse, mis annavad sooja ning mõjuvad turgutavalt. Joogi üks koostisosa on kurkum, mida kasutatakse Aasia ja India toitudes. Seda võib iga päev lisada toitudele või valmistada jooke, sest on asendamatu haiguste ennetamisel. Rahvameditsiinis usutakse, et kurkum tugevdab immuunsüsteemi, ergutab seedimist ning sel on ka põletikuvastane toime.

Lisaks lähevad joogi sisse kaneel ja ingver. Jook sobib nii hommikuseks äratuseks kui ka pärastlõunaseks turgutuseks.

• 2 tassi piima, soovi korral võib kasutada mandli- või kookospiima, aga saab hakkama ka lehmapiimaga • 1 tl kurkumit • 1 tl kaneeli • 0,5 tl musta pipart • 2 sl riivitud ingverit • 2 sl mett või vahtrasiirupit • 100 ml vett Asetage maitseained potti, lisage vesi ning keetke aeglasel kuumusel kuni 5 minutit, lisage piim ja ajage jook uuesti keema. Kurnake ning viimasena lisage mesi või vahtrasiirup. Jooge kuumalt. Kui muist jooki jääb üle, võib seda kasutada smuutide valmistamisel.

SHUTTERSTOCK

PILLE HERMANN

Kuldne piim

Kuldne piim.

NR 11

•

15. M ÄRT S 2018

169

Käsitöö

LIA BERGMANN

170

1

2

3

4

5

6

LÕNGANÖÖP MUUDAB RIIDEESEME ERILISEKS Kui juhtub, et just valminud kampsunile ei ole kodusest nööbivaramust sobivat leida, siis on hea, kui oskate lõngast nööpe teha.

Töövahendid: lõng, sukanõel ja pliiats, soovitatavalt kandiline.

Kõigepealt võtsin pika silmatäie lõnga. See on nüüd üks neid hetki, kus lõnga võib südamerahuga kahekordselt võtta. Lahtised lõngaotsad peavad olema ühepikkused. (Foto 1.)

Alustuseks keerutasin need lahtised otsad ümber pliiatsi. Kui nööpe on vaja rohkem kui üks ja need peavad olema ühesuurused, on tark lõngakeerud üle lugeda. (Foto 2.)

Pärast keerutamist pistsin nõelaga iga pliiatsikandi juurest ühe piste läbi.

Kui ring tehtud, seisab võru juba koos ja võib pliiatsi välja võtta. (Foto 3.)

Nüüd tegin veel ühtlase tihedusega pisteid, kuni keskel olev auk hakkas täis saama. (Foto 4.)

Viimase ringi tegin sämppisteis, siis jääb nööbi alapoolele ilus ring.

(Foto 5.)

Nööbi etteõmblemiseks on vaja teha nööbile kand. Selleks tegin NR 11

•

15. M ÄRT S 2018

paar pistet nööbi põhjas edasi-tagasi ja punusin need punuspistega üle.

Lõngaotsa kinnitasin ja peitsin paari pistega nööbi sisse. (Foto 6.)

Nööp ei tohi kindlasti jääda pehmeks või “vedelaks”, olgu see siis tehtud lõngast või niidist. Soovi korral võib nööbi tegemisel kasutada eri tooni lõngu.

LIA BERGMANN

Käsitöö

171

VALGED PITSILISED SOKID Kui suuremaid kudumisprojekte käsil ei ole, võiks diivanilaual olla poolik sokk, mida ajaviiteks kududa.

Miks mitte ka juba jõuludele mõelda ja sõpradele varakult kingiks soojad sokid kududa. Aegsasti pihta hakates jõuab nii mõnedki paarid valmis teha.

Kaval on välja töötada oma käepärane muster, mida saab kas või pimesi kududa. Siis on muster käe sees ja töö läheb kiiresti.

Sokid on kootud maavillasest kahekordsest lõngast ning varrastega 2,5.

PILLE HERMANN

Mõni inimene saab villaseid sokke kanda kord või paar aasta jooksul.

Neil väidetavalt ei ole kunagi külm. Teine ei saa sooje villaseid jalavarje isegi suvel jalast.

Pehmed villased sokid hoiavad jalad soojas.

PILLE HERMANN

─

pahempidine silmus

I

parempidine silmus

O

õhksilmus

▲

kolm silmust ületõstmisega kokku kududa



kaks silmust parempidi kokku kududa



kaks silmust ületõstmisega parempidi kokku kududa

Tingmärgid.

─

─

I

O

▲

O

I

─

─

I

O

▲

O

I

6

─

─

O



I



O

─

─

O



I



O

5

─

─

I

I

I

I

I

─

─

I

I

I

I

I

4

─

─

I

O

▲

O

I

─

─

I

O

▲

O

I

3

─

─

O



I



O

─

─

O



I



O

2

─

─

I

I

I

I

I

─

─

I

I

I

I

I

1

14

13

12

11

10

9

8

7

6

5

4

3

2

1

Seda pitsmustrit on võimalik sääre alumises osas kitsamalt kududa, kui kahe pahempidise silmuse asemel kududa mustrikordade vahele üks ühekordne silmus.

NR 11

•

15. M ÄRT S 2018

Hüva nõu

172

SHUTTERSTOCK

KODULE VÄRVIGA VÄRSKE ILME Värvitud seina eelis teiste katmismooduste ees seisneb selles, et värvitud pinda on lihtne muuta – kui tuju tuleb, võib võtta pintsli ning mõne tunniga on ruumil hoopis teine ilme.

Sobiva tooni saab värvile valida värvikaardi järgi.

Värvitoonide valikul tasub usaldada poodides saadaval olevaid värvikaarte. On tavatarbijale mõeldud kaardid ja professionaalide värvipaletid.

Konkreetne värvitoon on seal esitletud kindla unikaalse koodiga, mille olemasolu korral saab alati uuesti lasta sama värvitooni kokku segada.

Valge või värviline?

Seega, alati tasub värvi kood tallele panna, sest silma järgi on võimatu täpselt samasugust tooni saada.

Enamik sisetöödeks mõeldud värve on saadaval valgena ja peamiselt

on tegu vesialuseliste värvidega – need on veega vedeldatavad ja veega pestavad.

Mingi kindlate põhivärvi toonide valik on poodides saadaval, aga viimastel aastatel on see järjest kasinamaks jäänud.

Eeldatakse, et vajalik toon segatakse konkreetseid vajadusi silmas pidades iga kord eraldi valmis.

Teatavasti on interjööris oluline isikupära, igaüks tahab oma kindlaid toone ja sellepärast ei olegi võimalik poodides valmislahendusi pakkuda. Küll aga on saadaval pigmente, mis võimaldavad ise sobiliku tooni valmis segada.

NR 11

•

15. M ÄRT S 2018

Sellisel juhul tasub siiski tähele panna, et nõnda segatud värv on oma toonilt unikaalne, uuesti sama tooni sel moel järele ei tee.

Läikiv või matt?

Värvivalikul on oluline ruumi otstarve – kas tegu on nn märja ruumiga ja kas seinu on tarvis sageli pesta-pühkida. Üldine reegel on, et mida läikivam värv, seda lihtsam on seda näiteks lapiga üle lastes puhastada. Samuti nakkub sellele vähem tolmu ja muud mustust ning seda vastupidavam see värv on. Läikiva värviga värvitud pindu võib pesta kerge seebila-

Hüva nõu

173

Värvimise tosin kuldreeglit • Kvaliteetse tulemuse eeltingimus on korralikult puhastatud aluspind.

• Varuda tasub piisavalt kvaliteetseid pintsleid, rulle, värvianumaid, maalriteipi jmt.

• Tasub arvestada, et hele värv tundub suurel pinnal tumedam kui värvikataloogi näidisel.

• Purgis paistab värv välja heledam kui värvipaletil, kuivamisel muutub toon tumedamaks. Et saada ettekujutust pinna lõplikust väljanägemisest, on mõttekas teha proovivärvimine.

• Arvutage välja värvitava pinna suurus, et saada teada vajaminev värvikogus.

• Värvitavad pinnad tuleb üle kruntida. Krundita värvimise korral jääb pind suure tõenäosusega laiguline.

• Esmalt tuleb värvida lagi, seejärel seinad ja siis põrand. Lae värvimist tasub alustada valguse langemise suunas, et vähendada rullijälgede nähtavale jäämist.

• Seinte värvimisel tuleb vältida ruumides tuuletõmbust, suhteline õhuniiskus peaks olema alla 80%, temperatuur +5...+28 kraadi.

• Seinte värvimisel tuleb viimane värvitõmme teha alati alt üles, sedasi ei jää paksem värvikiht seina allossa.

• Teip eemaldage kohe pärast värvimist, et see ei jõuaks pinna külge kuivada.

• Kui tööd on plaanis peagi jätkata, võib rullid-pintslid ajutiselt keerata tihedalt toidukilesse.

• Kui töövahendid kohe pärast kasutamist korralikult leige veega puhtaks pesta, saab neid kasutada ka edaspidi.

Allikas: Akzo Nobel, Tikkurila, Sadolin

husega ja need pinnad on sel moel kergesti puhastatavad.

Kui pinda värvitakse pärast ehitus- või remonditöid esimest korda, on mõttekas esmalt kasutada kruntvärvi. Krunt seob näiteks pahtli või krohvi mikroosakesi, lihvimisest eraldunud tolmu, parandades sellega põhivärvi nakkumist.

Laed värvitakse üldjuhul valgeks, kasutades täismattvärvi. Valge lagi muudab ruumi avaramaks.

Lae eripära on see, et enamasti suurel pinnal tulevad kõik defektid esile.

Mattvärv aga aitab varjata tüüblikohti, laikusid ja plaatide ühenduskohti. Üldiselt ongi tänapäevased poevärvid sobiliku paksusega, aga kui

siiski osutub vajalikuks, võib neisse segada kuni 5% vett. Laevärv peabki olema paksem, konsistentsilt võiks see välja näha nagu hapukoor.

Lagede ja seinte värvimiseks on sobilik kasutada värvirulli, eelistades karvadega rulle.

Reljeefne või sile?

Dekoratiivvärvimise puhul saavutatakse efekt seintele jääva reljeefse mustri näol. Selle peale saab siis mingi teise, rulliga pealekantava värviga kontrasti anda.

Selline dekoratiivvärv sarnaneb pahtliga ja on tavalistest värvidest ka umbes viis korda kallim.

NR 11

•

15. M ÄRT S 2018

Dekoratiiv- ehk struktuurvärv on oma koostiselt põhimõtteliselt sarnane vesialuseliste akrüülvärvidega. Seda saab toonida ja peale kanda võib kas pahtlilabida või värvirulliga.

Täiteaineks kasutatakse nende värvide puhul dolomiiti. Aluspind peab olema puhas nagu ikka värvimisel.

Mööbli värvimisel eelistage kulumiskindlamaid, hea nakkuvusega värve. Teatavasti on nõukogudeaegsed kapid-riiulid kaetud lakiga, mida on pea võimatu eemaldada. Nüüd on saadaval ka spetsiaalsed kruntvärvid, millega niisuguseid pindu katta. Sellisel moel taastatav mööbel tuleks detailideks lahti võtta. Nõnda on lihtsam toimetada ja tulemus saab kenam. Üldiselt näeb euroliit ette, et ühe liitri värviga peaks saama katta 7 m2, Põhjamaade luigemärki kandvatele värvidele on kehtestatud katvuse normiks 8 m2.

AIN ALVELA

Käsitöö

VILLU BAUMANN

174

Kõrvarõngad ja kaelakee on valmistatud kasutatud pudelikorkidest.

Korgi muudab kauniks efektne pinnastruktuur.

Kõrvarõngaid kaunistab metallist dekoor.

Kõrvarõngasteks on huvitava pinnastruktuuriga materjal.

MEISTERDAME KORGIST EHTEID Korki on koos luukildude, klaashelmeste ja puupärlitega edukalt kasutatud juba muistsete ehete juures. Kork on mõnus ja nägus materjal ehete meisterdamiseks ka kaasajal.

Kõrvarõngaste valmistamiseks kõlbab hästi lehtkork, mida üldiselt kasutatakse siseviimistlusmaterjalina. Kuna see materjal on habras, on soovitatav korgileht PVAliimiga õhukesele nahale liimida.

Kui liim on kuivanud, saab puitpaku otspinnal augurauaga dekora-

tiivseid kettaid välja lüüa. Ristkülikud või kolmnurgad lõigake välja vaibanoa ja metalljoonlaua abil lõikealusel. Kaelakeed ja käevõrud on valmistatud kasutatud pudelikorkidest, mis on lihvkettal nelinurkseks lihvitud ja ümarkummile lükitud.

NR 11

•

15. M ÄRT S 2018

Avad ehetesse puurige puurpinki või akutrelli kasutades. Sõlmed peitke kahe tüki vahel olevasse süvendisse ja liimige need pärast omavahel kokku.

VILLU BAUMANN

2

175

aastat

AEG TERITADA AIA ÄÄRE

Mõistlikult kasutatud ja hästi hoitud aiakäärid vajavad teritamist ainult üks kord aastas, kirjutas Targu Talita märtsikuus 20 aastat tagasi. See tõdemus pole vahepealsete aastatega muutunud ja aiakääre tasub nende juhtnööride järgi teritada ka nüüd. Õpetused selleks on kirja pannud Arno Kreuts.

Nürid aiakäärid teevad lõikaja töö vaevaliseks ja rikuvad taimi. Teritamata lõiketerad muljuvad oksa ja rebivad koort. Teritamine ei ole aga keeruline ja selleks kulub veerand tundi.

Võtke käärid osadeks

SHUTTERSTOCK

Kääre saab üsna lihtsalt osadeks võtta, kasutades selleks kruvikeerajat ja tellitavat mutrivõtit. Pühkige kõik osad pehme lapiga üle, et eemaldada õlijäänused ja mulla- ning puupuru. Käärid saavad mustusega kokku, kui neid tööpausil maha visatakse, selle asemel et neid vöötaskus või kandekastis hoida.

Puhastuslappi niisutage õli lahustava vedelikuga, näiteks bensiiniga.

Enne ihumist kastke luisku veega. Vilunud aednikud kasutavad luisu niisutamiseks sülge. Seda tehakse selleks, et sülg ei kuiva nii kiiresti ja ihumine läheb libedamalt. Kui kasutate ihumiseks õliluisku, tilgutage sellele mõni tilk heledat majapidamisõli, näiteks õmblusmasinaõli.

Teritamisel hoidke käärihaara lõiketera vastu luisku 30kraadise nurga all ja tehke sujuvaid ringikujulisi liigutusi. Ihumist alustatakse käepideme poolt ja liigutakse haaraotsa suunas. Sealjuures ei tohi tera liiga tugevasti vastu luisku suruda. Samuti peab jälgima lihvimisnurga õigsust.

Korraliku ihumise järel on teral vastu valgust vaadates helkiv triip.

Lai haljas riba näitab, et tera on hoitud vastu luisku valesti, liiga lame-

Aiakääre teritades jälgige, et luisk liiguks teral 30kraadise nurga all.

NR 11

•

15. M ÄRT S 2018

dalt. Kääride lõiketera on ühepoolne ja vastavalt sellele tuleb ka haara teritada.

Sel puhul on teritamisvõtted jämeluisuga sarnased. Lisaks ühepoolsele teritamisele lihvitakse peenluisuga maha lõikepinnale tekkinud pisisälgud. Selleks tuleb ihuda lõikepinna vastaspoolt. Kahe-kolme ringi järel võite pöidlaga ettevaatlikult katsuda, kas sälgud on juba kadunud.

Kääride kokkupanek Teritamisega ei maksa ka liigselt hoogu minna, sest kääridele ei ole vaja habemenoa vahedust. Kokkupanekul õlitage eelnevalt ühenduskruvi ümbrus.

Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfond

Eesti tuleviku heaks

Elu Ratastel OÜ on elektriliste liikurite Shoprider ainus ametlik maaletooja Eestis. Tegeleme liikurite müügi ja rendiga, võimalik taotleda ka järelmaksu.

Müügil suur valik statsionaarseid ja kaasaskantavaid kaldteid.

Oleme Sotsiaalkindlustusameti lepinguline partner.

Shoprideri sõidukite eesmärk on lihtsustada liikumisraskusega inimeste argipäevaelu ja- toimetusi, et liikumine ei jääks unistuseks.

Liikurite kasutamine on väga lihtne, kiirust saab ise vajadusel reguleerida. Ühe akulaadimisega on võimalik läbida kuni 50 km.

Eestis enim müüdud!

Võimalik on valida 3- ja 4rattaliste Shoprideri sõidukite ja elektriliste invatoolide vahel.

Täpsem info meie kodu lehel www.eluratastel.ee ja telefonil 526 5554.