Targu Talita (märts 2018)

Aed:

NR 13

•

29. M ÄRT S 2018

Köök:

Kohupiimatoidud lihavõttelauale

Millised ohud peituvad välismaa seemnepakis?

Käsitöö:

Maalehe nõuandelisa

2

aastat

Kevadpühade lauaseaded

Mahlakuu ehk aprill Mahlakuu, ka mäha-, kevade-, sula-, vete- ja linnukuu.

KÜLVIKALENDER

Kuu kõvad ja pehmed ajad

Maria ja Matthias K. Thuni järgi

2. päev – kuu kolmas veerand, täiskuu pehme aja algus.

8. päev – kuu viimane veerand, kõva aja algus.

14. päev – vana kuu pehme aja algus.

16. päev – kuu loomine.

18. päev – kuu esimese veerandi kõva aja algus.

23. päev – kuu teise veerandi pehme aja algus.

28. päev – täiskuu kõva aja algus.

30. päev – täiskuu.

Pehme (mäda) aeg on hea lagundaja ja määndaja. Pehmel ajal lähevad haavad kergesti mädanema ja piim hapuks. Pesu läheb pesemisel hästi puhtaks. Pehmel ajal künti söödid (mätas laguneb hästi), laotatakse sõnnikut ning külvatakse-istutatakse kõik, mis alla kasvatab. Kõige pehmem aeg on kaduneljapäev – kaduaja neljapäev enne kuu loomist.

Kõval (kalgil) ajal alustatud või tehtud asjad jäävad püsima: puu ei mädane ja haavad paranevad hästi. Siis külvatakse teravili ja kõik muu, mis peab peale kasvatama (kapsas istutatakse täiskuuga). Aasta kõige kõvemad ajad on radokuu ümbruses, siis raiutakse ehituspalk ja muu tarbepuu.

Kõvad-pehmed ajad ei välista noore–vana kuu üldtuntud tähendusi. Kõik, mis kasvama peab (külv, istutus), tehakse maha ikkagi noore kuuga, ning mis hävima peab (võsa, kahjurid jms), tehakse vanaga.

Allikas: “Maavalla kalender 10 231 (2018)”, Maavalla Koda

Narva mnt 13, 10151 Tallinn targutalita@maaleht.ee reklaam 661 8040 Toimetus: Jana Rand 661 3375, Kristina Amor 661 3374, Pille Hermann Kujundaja Heiki Maiberg Keeletoimetaja Ene Leivak Korrektor Merike Järvlepp

Väljaandja Ekspress Meedia AS Trükk AS Printall Lehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2018 Ilmub koos Maalehega

NR 13

•

PÄEV

ELEMENT

1. P

Maa

TAIME OSA juur

2. E

Maa/Õhk

juur 19ni, 20st õis

3. T

Õhk

õis

4. K

Õhk/Vesi

õis 5ni, 6st leht

5. N

Vesi

leht

6. R

Vesi/Tuli

leht 18ni, 19st vili

7. L

Tuli

vili, eriti soodne 10–20

8. P

Tuli

vili

9. E

Tuli/Maa

vili 7ni, 8st juur

10. T

Maa

juur 7ni ja 14–22 leht 1ni, 2st vili

11. K

Maa/Õhk

12. N

Õhk

vili

13. R

Õhk/Vesi

18st leht leht

14. L

Vesi

15. P

Vesi

leht

16. E

Vesi/Tuli

leht 11ni, 12st vili

17. T

Tuli

vili, eriti soodne 9–19

18. K

Tuli/Maa

vili 4ni, 5st juur

19. N

Maa

juur

20. R

Maa/Õhk

juur 5ni

21. L

Õhk

õis 6st

22. P

Õhk/Vesi

õis 16ni, 17st leht

23. E

Vesi

leht 11ni ja 19st

24. T

Vesi/Tuli

leht 3ni, 4st vili

25. K

Tuli

vili

26. N

Tuli/Maa

vili 16ni, 17st juur

27. R

Maa

juur

28. L

Maa

juur

29. P

Maa

juur 2ni, 3–16 vili, 17st juur

30. E

Maa/Õhk

juur 3ni, 4st õis

Aprillikuu planeedikonstellatsioonid on paljulubavad. Marss on terve kuu, Saturn ja Pluuto jätkuvalt Küti soojuselemendis. Veenus liigub kuni 19. aprillini ja Päike alates 19. aprillist Jäära soojas tähtkujus.

Lisaks on 7., 11., 17. ja 29. aprillil soojustrigoon. Jupiter Kaalude ja Neptuun Veevalaja tähtkujus toovad valgust, kuid sademeid napib, niiskust vahendavad vaid Merkuur ja Uraan Kalade tähtkujus.

Istutusaeg: 1. IV kl 00 kuni 7. IV kl 17 ja 21. IV kl 12 kuni 30. IV kl 24.

29. M ÄRT S 2018

VALLO KRUUSER

Aed

195

Aprillis õitseb Tallinna Botaanikaaias jaapani nõiapuu.

ESIMESED KEVADTÖÖD Aprillikuu on imeline aeg, sest maa lööb tasahilju haljendama. Ees ootavad mitmed tööd ilu- ja viljaaias.

Lisaks töödele pakub aed varajast õiteilu, lehtpuudest on esimesed õitsejad nõiapuud.

Lumest vabanenud märjal ja õrnal murukamaral ei tohi liiga palju kõndida. Kuu lõpul, kui enamik murutaimi on rohelised, õhustage muru pealiskihti ja eemaldage kõdu muruluua või raudrehaga. Noorel murul, mis sügisel rajatud, olge riisumisega ettevaatlik.

Eemaldage seenhaigustest kahjustatud kohtadelt pealmine mullakiht koos taimejäänustega ning põletage need. Rikutud kohad täitke mullaga ja külvake uus seeme. Kui maapind on tahenenud, võite muru kergelt üle rullida. Kindlasti tehke seda ka siis, kui on külmakergitusi.

Juhul kui muru kasvab raskel savimullal või on tugevasti tallatav, pole rullida vaja.

Kui mulla temperatuur on alles nulli lähedal, ei saa taimejuured vett kätte ja võib tekkida füsioloogiline põud. Eriti kannatavad tuulises kohas kasvavad igihaljad taimed.

Ärge vabastage taimi liiga kiiresti varjurestidest, looridest või kuuseokstest.

Marja- ja puuviljaaed Tehke kindlaks, kas närilised on noortele viljapuudele kahju teinud.

Ravimise võite hilisel kevadel lükata maikuusse.

Külma- ja lumekahjustustega viljapuude lõikamisel seadke eesmärgiks võra taastamine. Marjapõõsastelt eemaldage murdunud ja ristirästi kasvavad oksad. Vaadake üle sügisel lõigatud vaarikavarred, kõrvaldage talvekahjustused ja kärpige latvu.

Kui ilmad on veel külmad, ärge kiirustage viinapuudelt katte eemaldamisega. Kuid umbselt ja liiga hoolsalt kinni kaetud okste pungad võivad ära haududa ning hallitama minna. Eemaldage kate järk-järgult, et pimeduse ja niiskusega harjunud taimed ei satuks äkki kuivatava päikese kätte. Uurige viljapuude pungi.

NR 13

•

29. M ÄRT S 2018

Kui õunapuul on pungad hõbedased, pirnil aga kirjud, peab esimese pritsimisega kiirustama.

Ploomi- ja kirsipuid pritsige, kui lehepungad on rohelise koonuse faasis. Valige tuulevaikne õhtupoolik, mil puud on kuivad. Kui pärast pikka jahedat perioodi tuleb järsk temperatuuritõus sooja kevadööga, ongi pungad pärani lahti ning juba hilja pritsida.

Muud tööd Puistake liiliapeenrale puutuhka. Lõigake puudelt ja põõsastelt ära murtud oksad. Räsitud lehtpõõsastele ja neist rajatud hekile tehke noorenduslõikus.

Kaherealist hekki võite lõigata nii, et üks külg jääks puutumata. Sel juhul täidab ka hõredam hekk oma otstarvet. Järgmisel aastal lõigake teine külg. Roosidele jätke kuuseoksad esialgu veel varjuks peale.

Lume minekuks külvake hangedele turbapuru või kompostmulda.

Targu Talita

Aed

SHUTTERSTOCK

196

Erandina on öeldud, et kuni viis viiegrammist müügipakendit seemneid võib tuua ilma fütosanitaarsertifikaadita ainult reisija pagasis ja tema enda isiklikuks tarbimiseks.

VÄLISMAA SEEMNETEGA KAASNEVAD OHUD Välismaalt pärit taimede seemnetega käib kaasas oht, et posti teel või reisija taskus võivad koos seemnetega kaasa tulla uued taimehaigused ja kahjurid, millest võib saada suur nuhtlus.

Pikaaegse aiandusalase kogemusega agronoom Sirje Avingu uuris veebipoe eBay põhjal, millistest reeglitest tuleks lähtuda, et saada ohutut taimmaterjali. Aedniku valikusse jäid tomatisort ‘Roma’ ja tagetesed.

Tomati puhul oli tootjariigiks märgitud Ameerika Ühendriigid, tageteste puhul Hiina.

Põllumajandusameti kodulehelt selgub, et Euroopa Liit on kehtestanud oma turu kaitseks reegli: teatud taimeliikide seemneid võib ELi tuua vaid samaväärseks tunnistatud riigist. Samaväärseks saab riik siis, kui seemned toodetakse samade põhimõtete ja reeglite alusel.

Niisiis tuleks seemnete tellimisel jälgida riiki, kust seemned tuuakse. Samuti seda, kas taimeliik kuulub taimetervise kontrolli alla. Viimaste seemneid ei tohi Eestisse tuua näiteks Venemaalt ja teistest mitte samaväärsetest riikidest. Impordi kontrolli

alla kuuluvad näiteks hariliku tomati, hariliku sibula, talisibula, küüslaugu, porrulaugu, hariliku paprika, hariliku kõrvitsa jpt taimeliikide seemned.

Samaväärse kontrolliga riigid Põllumajandusameti kodulehelt selgub, et samaväärsed riigid on Argentina, Austraalia, Kanada, Tšiili, Šveits, Iisrael, Jaapan, Lõuna-Korea, Maroko, Serbia, Uus-Meremaa, Taiwan, Ameerika Ühendriigid, Türgi, Uruguay, Lõuna-Aafrika. Riigid, mis on samaväärsed köögiviljaseemnete kasvatuses: Austraalia, Šveits, Iisrael, Jaapan, Lõuna-Korea, Maroko, Taiwan ja Ameerika Ühendriigid.

Venemaa ja Valgevene ei ole ELi samaväärsust taotlenud, mistõttu pole neid ka nimekirjas. Seega ei tohi neist riikidest kontrolli alla kuuluvate taimeliikide seemneid Euroopa Liitu tuua. Ukraina on samaväärsuse saaNR 13

•

29. M ÄRT S 2018

mise taotluse Euroopa Komisjonile esitanud, saades selle tõenäoliselt lähiaastatel.

1. oktoobrist 2014 kuuluvad taimetervise kontrolli alla perekond tsitrus (Citrus L.), kinkanipuu (Fortunella Swingle), pontsirus (Poncirus Raf.) ning nende hübriidid, paprika (Capsicum spp.), ploomipuu (Prunus L.), murakas (Rubus L.), riis (Oryza spp.), päevalill (Helianthus annuus L.), harilik tomat (Solanum lycopersicum L.), harilik lutsern (Medicago sativa L.), mais (Zea mays L.), harilik sibul (Allium cepa L.), porrulauk (Allium porrum L.), murulauk (Allium schoenoprasum L.), šalottsibul (Allium ascalonicum) ja aeduba (Phaseolus L.).

Veelgi varasemast ajast kuuluvad taimetervise kontrolli alla nisu (Triticum), rukki (Secale) ning tritiku (× Triticosecale) seemned, mis pärinevad Afganistanist, Indiast, Iraanist, Iraagist, Mehhikost, Nepalist, Pakistanist,

Aed

Miks kontrollida taimetervist?

• Kartuli-lehemädanik sattus Euroopasse Ameerikast seemnematerjaliga ja aastatel 1845–1846 hävitas enamikus Euroopa riikides kogu kartulisaagi. Iirimaa kaotas seeläbi nälja eest põgenenute ja nälga surnutega kolmandiku elanikkonnast.

• Kahjuritest on paljundusmaterjaliga sisse tulnud ka kastani-keerukoi, kes on end näiteks Kuressaarde sisse seadnud.

Lõuna-Aafrikast või Ameerika Ühendriikidest, samuti sugukondade ristõielised (Cruciferae) ja kõrrelised (Gramineae) ning ristiku perekonna (Trifolium spp.) seemned, mis pärinevad Argentinast, Austraaliast, Boliiviast, Tšiilist, Uus-Meremaalt või Uruguayst.

Ainult isiklikuks tarbimiseks Erandina on öeldud, et kuni viis viiegrammist müügipakendit seemneid võib tuua ilma fütosanitaarsertifikaadita ainult reisija pagasis ja tema isiklikuks tarbimiseks. Posti teel tellitavad seemned, mis käivad taimetervise kontrolli alla, peavad olema alati varustatud fütosanitaarsertifikaadiga. eBayst ostetud tomatisordi ‘Roma’ tootjamaaks on märgitud USA. Tomat on impordi kontrolli alla kuuluvate taimeliikide nimekirjas. USA on riikide seas, kust võib seemneid importida, samuti on tomat ka fütosanitaarsertifikaati vajavate liikide loetelus.

Sirje Avingu sõnul tähendab see, et tomatisordi ‘Roma’ seemneid tohib osta, aga ainult viis kuni 0,5 g pakki.

Kui see firma, mille kaudu seda tomatiseemet tellite, annab kaasa fütosanitaarsertifikaadi, võib neid seemneid oma tarbeks tellida ka posti teel. Internetikaubamajadel aga ei pruugi sertifikaate olla.

197

Valik seemne impordi kontrolli alla kuuluvaid taimeliike 1. Allium cepa L. – harilik sibul; pesasibul 2. Allium cepa L. var. Aggregatum – pesasibul 3. Allium cepa L. var. Cepa – harilik sibul, värtensibul 4. Allium fistulosum L. – talisibul 5. Allium porrum L. – porrulauk 6. Allium sativum L. – küüslauk 7. Allium schoenoprasum L. – murulauk 8. Anthriscus cerefolium (L.) Hoffm. – aed-harakputk 9. Apium graveolens L. – seller, juurseller 10. Asparagus officinalis L. – spargel 11. Beta vulgaris L. – punapeet, sealhulgas peet ‘Cheltenham’, lehtpeet 12. Brassica oleracea L. – roheline spargelkapsas, lillkapsas, kähar lehtkapsas, rooskapsas, kähar peakapsas, valge peakapsas, punane peakapsas, nuikapsas 13. Brassica rapa L. – pekingi lehtnaeris, naeris 14. Capsicum annuum L. – harilik paprika 15. Cichorium endivia L. – kähar endiiviasigur, sile endiiviasigur ehk eskariool 16. Cichorium intybus L. – salatsigur, punasigur või itaalia sigur, tööstuslik sigur 17. Citrullus lanatus (Thunb.) Matsum. et Nakai – harilik arbuus 18. Cucumis melo L. – melon 19. Cucumis sativus L. – harilik kurk, kornišon 20. Cucurbita maxima Duchesne – suureviljaline kõrvits 21. Cucurbita pepo L. – harilik kõrvits 22. Cynara cardunculus L. – harilik artišokk, hispaania artišokk ehk kardi 23. Daucus carota L. – aedporgand 24. Foeniculum vulgare Mill. – harilik apteegitill 25. Lactuca sativa L. – aedsalat 26. Petroselinum crispum (Mill.) Nyman ex A. W. Hill – aedpetersell 27. Phaseolus coccineus L. – õisuba 28. Phaseolus vulgaris L. – põõsasuba, lattuba 29. Pisum sativum L. (partim) – kortsteraline hernes, siledateraline hernes, suhkruhernes 30. Raphanus sativus L. – redis, must rõigas 31. Rheum rhabarbarum L. – kurdlehine rabarber 32. Scorzonera hispanica L. – aed-mustjuur 33. Solanum lycopersicum L. – harilik tomat 34. Solanum melongena L. – baklažaan 35. Spinacia oleracea L. – aedspinat 36. Valerianella locusta (L.) Laterr. – põldkännak 37. Vicia faba L. (partim) – põlduba 38. Zea mays L. (partim) – suhkrumais, lõhenev mais

eBays on sama sorti müügil ka odavamalt, tootjariigiks Hiina. Jällegi, tomat on impordi kontrolli alla kuuluvate taimeliikide nimekirjas, aga kuna Hiina puhul ei ole tegu samaväärse riigiga, siis neid tomatiseemneid osta ei tohi. Hiinast võib tellida aga nende taimeliikide seemneid, mis ei ole kontrolli alla kuuluvad.

NR 13

•

29. M ÄRT S 2018

Niisugune taimeliik on tagetes. Ei oma tähtsust ka see, et riik ei ole Euroopa Liiduga samaväärne. Kindlasti kontrollige, kas selle taimeliigi puhul on vajalik sertifikaat. “Kuna tagetest selles loetelus pole, võin osta oma tarbeks palju soovin,” ütleb Sirje Avingu.

KRISTINA AMOR

Aed

SHUTTERSTOCK

198

TÕUSMEPÕLETIK KAHJUSTAB NOORI TAIMI Seemnete külvamine on täies hoos. Kuid mõnikord juhtub, et kenasti tärganud taimekesed hukkuvad ja selle põhjuseks võib olla tõusmepõletik.

Tõusmepõletik tabab noortaimi kohe pärast esimeste lehekeste ilmumist.

Tõusmepõletikku põhjustavad mullaseened Fusarium sp., Phytophtora sp. ja Pythium sp. Selle iseloomulik tunnus on juurekaela ja varre alumise osa tumenemine.

Kurgi tõusmepõletiku kahjustuse korral tõusmete varre alumine osa muutub vesiseks, nöördub ning muutub pruuniks. Tõusmed vajuvad külili ning hukkuvad. Ohtlik on haigus isegi juba kahe pärislehefaasi jõudnud taimedele, ka siis võivad taimed hävida.

Tõrjevõimalused Kapsataimede tõusmepõletikku nakatumisel taime juurekael ja varre alumine osa tumeneb, nöördub. Varakult kahjustunud taim närbub, vajub külili ja hävib. Mullaseened, mis haigestumist põhjustavad, talvituvad taimejäänustel ning seemnetel.

Haigestumise vältimiseks külvake ainult puhtasse mulda ning ärge ka-

sutage seemnete külvamiseks sama märgata kahjustust, tuleks need hämulda mitu korda järjest. Ärge laske vitada, kuna tõrjet, mis neid elule takülvikastidel läbi kuivada ning kast- gasi turgutaks, ei ole. miseks kasutage leiget vett. Enne istutamist laske mullal soojeneda, sest Haigusetekitajad substraadis enam haigestuvad seemned niiskes ja külmas mullas.

Kasvusubstraate ei maksa väga suuKui külvate just kuuri alt toodud res koguses tagavaraks osta, kui pole külma mulda, soodustab seegi hai- ka head kohta, kus turvast säilitada. gestumist, kuna seemnetel läheb ida- Kilepakendisse võivad transpordi käinemiseks kauem aega ning nad on gus tekkida augud, kust vesi pääseb mullas olevatele haigusetekitajatele pakendisse, ja kui ka päike neile peavastuvõtlikumad. Ka peenrale istu- le paistab, võivad seal arenema hakatamisega ei tohiks liigselt kiirustada, ta seened, kes külvatud seemneid nalaske mullal soojeneda. Soojas mullas katavad. hakkavad taimed kiiremini kasvama.

Haigestumise ennetamiseks võib Katke külv õhukese liivakihiga, kasutada bioloogilisi preparaate külve võib kasta ennetavalt küüslau- nagu Mycostop või Prestop Mix ning gutõmmisega. Tagage külvidele pii- keemilistest taimekaitsevahenditest sav valgus. Segage mulda hästi lagu- Previcur Energyt. Täpsemat infot nenud komposti, see õhustab mulda. preparaatide kohta vt http://www.

Liiga tihe külv, mulla Roosi-pahkvaablase ja õhu liigniis-tekitatud pma.agri.ee. kahjustus, mis on suvel erkpunast kus soodustavad tõusmepõletikku tooni ning meenutab haigestumist. Kui noortaimedel on lilleõit.

PILLE HERMANN NR 13

•

29. M ÄRT S 2018

Käsitöö

199

LILLEÕITEGA KAUNISTATUD PÜHADEMUNAD Kui käsi ei ole kindel ning pintslitõmbed mitte väga kunstipärased, võib minna kergema vastupanu teed ning katta munad kaunite piltidega, mis on salvrätist välja rebitud.

PILLE HERMANN

Vajalikud vahendid: PVA liim, pintsel, salvrätte, mune.

Rebige salvrättidest meelepärased motiivid välja. Eemaldage motiividelt kaks tagumist kihti. Võtke 1 osa PVA liimi ning 1 osa vett, segage hoolikalt.

Nüüd saabki asuda mune katma.

Asetage salvrätist rebitud pilt munale ning katke liimi ja vee segusse kastetud pintsliga ettevaatlikult.

Alustage pildi keskelt ning liikuge väljapoole. Üleliigne liimisegu kuivatage salvrätiga (foto 1).

Kui muna üks pool on kaetud, tõstke see kuivama hambatikkudest tehtud alusele (foto 2).

1

PILLE HERMANN

Lillepiltidega munad samblases pesas.

NR 13

•

29. M ÄRT S 2018

2

Köök

200

KOHUPIIMAST KÜPSETISI LIHAVÕTTEKS

SHUTTERSTOCK

Kui tänavu ei ole pasha tegemise soovi, võib selle asemel valmistada kohupiimakooke või küpsiseid. Enamasti seostub kohupiim magusaga, kuid kohupiimast saab teha ka maitsvaid soolaseid küpsetisi, kuhu lisatud sinki, juustu või köögivilju.

Kohupiima teevad tervislikuks suur valgusisaldus ning naturaalses kohupiimas on ka vähe süsivesikuid.

Kohupiimapallid • • • • • • • • • • • • •

30 g pärmi 100 ml piima 100 g suhkrut 30 g võid 2 munakollast 150 g jahu 1 tl vanillsuhkrut 0,5 tl soola 250 g kohupiima 50 g mandleid 50 g rosinaid õli küpsetamiseks tuhksuhkrut

NR 13

•

29. M ÄRT S 2018

Segage pärm ja suhkur, valage sinna peale toasoe piim ning jätke paariks minutiks seisma.

Seejärel lisage toasoe või, munad, maitseained, kohupiim, peenestatud mandlid ning rosinad.

Viimasena segage juurde jahu.

Tainast vormige niiskete käte vahel pallikesed ning küpsetage need õlis kuldpruuniks. Tõstke majapidamispaberile, et liigne rasv ära tilguks ning puistake üle tuhksuhkruga.

Köök Kohupiima-pähklikook

201

• 125 g võid • 125 g suhkrut • 125 g kohupiima • 125 g Kreeka pähkleid • 1 tl vanillsuhkrut • 0,5 tl soola • 1 sidruni mahl ning riivitud koor • 4 muna Vahustage või poole koguse suhkruga, lisage sool ja vanillsuhkur, sidrunimahl ning riivitud koor. Peenestage pähklid, segage tainassse, lisage samuti kohupiim. Vahustage munad allesjäänud suhkruga ning segage viimasena tainasse. Valage tainas võiga määritud vormi ning küpsetage 160 kraadi juures kuni tund.

Kohupiimaküpsised • • • • •

150 g jahu 150 g võid 150 g kohupiima 150 g suhkrut 1 tl vanillsuhkrut

• • • •

0,5 tl soola 1 muna 1 tl mett 1 tl vett

Segage jahu ja või, seejärel lisage kohupiim, suhkur, vanillsuhkur ja sool ning segage ühtlaseks tainapalliks. Katke see kilega ning jätke üheks tunniks külma seisma. Seejärel rullige 3–4 mm paksuseks ning lõigake tassiga sellest ümmargused küpsised. Asetage need ahjuplaadile. Segage muna, mesi ning vesi ja pintseldage küpsised enne ahjupanemist üle. Küpsetage 200 kraadi juures 10 minutit, kuni need on muutunud kuldpruuniks.

Kohupiimaküpsised vormige välja sobiva suurusega tassi või klaasi kasutades.

Kohupiima-kookospätsikesed

NR 13

•

• 200 g kookoshelbeid • 100 g kohupiima • 100 g tuhksuhkrut • 4 muna • 1 tl sidrunimahla • 0,5 tl soola • näputäis soola Vahustage munad, lisage sool, tuhksuhkur, vanillsuhkur ja jätkake vahustamist, kuni saate tugeva vahu. Valage kohupiim kaussi, segage hulka sidrunimahl, kookoshelbed ning viimasena lisage vahustatud munad.

Tõstke kahe lusika abil pätsikesed ahjuplaadile ning küpsetage 175 kraadi juures 10 minutit.

29. M ÄRT S 2018

Käsitöö

ANNELA NÕMMIK

202

Pajuokstest valmistatud karkassi vahele on sätitud sibullilled ning okste külge seotud värvilisi paelu ja kleebitud sulgi.

LILLESEADEID KEVADPÜHADEKS

Käepärastest vahenditest saab meisterdada põnevaid seadeid, tuleb vaid pisut fantaasiat rakendada. Pesakesed lihavõttemunade alusena on igati omal kohal.

Põhust muna Vajalik materjal: põhku või heina, heegelniiti või peenikest nööri, pajuoksi, ajatatud kevadlilli või -oksi, mune, sammalt, värvilisi sulgi.

Kõigepealt vormige põhust sobiliku suuruse ja kujuga muna ning mähkige see heegelniidiga tugevasti kokku.

Kui põhku napib, võib enne teha okstest tiheda karkassi ja katta selle põhuga. Seejärel vormige põhu sisse munade tarvis pisikesed pesad ja vooderdage need samblaga. Pesakeste vahele võib kaunistuseks paigutada pajuoksi, sulgi ja paeltest valmistatud lehvikesi. Muna tippu põhu sisse võib peita väikese vaasi, kuhu saab hiljem valada vett ja siis on võimalik panna sinna kaunistuseks oksi ja lilli.

Kellel aga soovi, võib sinna paigutada ka ajatatud potililli koos potiga.

Asetage seade sobiliku suurusega lillepotti, seal püsib see kenasti paigal ega kuku ümber.

Paigutage pisikestesse vormitud pesadesse munad. Selleks võib kasutada nii plastist värvilisi mune kui ise keedetud ning värvitud mune. Kui selline seade ehib lihavõttepühade hommikulauda, siis kindlasti kasutage värskelt värvitud mune. Sealt pesakestest on neid lõbus koksimiseks võtta.

Seade pajuokstest karkassil Vajalik materjal: värskeid pajuoksi, ajatatud sibullilli, lillepott, kuumliimipüstol ja -pulgad, traati, sulgi, paeltest lehve, tühjaks puhutud ja puhastatud munakoori, värvilisi munakujulisi komme.

Pange ajatatud lilled sobilikku ümbrispotti. Kindlasti valige sellised NR 13

•

29. M ÄRT S 2018

kevadlilled, mis on alles nupus – nii kestab seade kauem. Seejärel põimige pajuokstest sobilik karkass, see annab seadele mahtu.

Pajuoksad paigutage suunaga seest välja ja kinnitage omavahel pisikese traadijupiga. Värskeid oksi saab edukalt painutada ja pöörata sobivas suunas. Sättige karkass ja lilled paika. Seejärel kaunistage karkass tühjaks puhutud munakoorte, sulgede ja paeltega. Paelad siduge okste külge, munakoorte kinnitamiseks kasutage liimipüstolit. Munakoortesse võib paigutada värvilisi komme.

Kindlasti tuleb ajatatud kevadlilli ka kasta, et nad õide puhkeksid. Kasta võib paaripäevaste vahedega, nii püsib muld ühtlaselt niiske.

ANNELA NÕMMIK

Käsitöö

Põhust valmistatud suure muna sisse on tehtud väikesed pesad, kuhu on munad peidetud.

Kollaste õitega forsüütia on muna sisse peidetud vaasi asetatud. Lõigatud oksake näitab vaasis oma õisi vähem kui nädalaga.

Kui on rohkem ruumi, võib valmistada laiuva seade.

NR 13

•

29. M ÄRT S 2018

203

Vanad lusikad on painutatud ning poti külge liimitud liimipüstoliga.

Seejärel on pott kaetud paelaga ning lusika sisse on asetatud muna iga sööja jaoks.

Käsitöö

204

SHUTTERSTOCK

MIS ON ÜHIST TRIIKIMISEL, PRESSIMISEL JA AURUTAMISEL? Kõigi kolme tegevuse ühine nimetus erialakeeles on “kuumniiske töötlemine”. See on küll üsna kohmakas kasutada, aga hästi ilmekas väljend. Ühine on ka töövahend, nimetagem seda edaspidi “triikrauaks”, kuigi varem oli kasutusel pigem “pressraud”.

Eesti Muuseumide Infosüsteem MUIS annab otsisõnale “triikraud” 790 vastet, sealt näeb peale vanade mudelite ka uuemaid. Ja kodumasinamüüjate pakutavast leiab igaüks meelepärase, sest valik on suur.

Iga ülalmainitud tegevuse jaoks on kõigepealt vaja kuumust. Tänapäeval jääbki triikimata, kui elektrit pole. Aga vanasti aeti triikraud tuliseks kuumal pliidil, ja et kuumus kauem püsiks, aidati veel kaasa tuliste sütega. Nende jaoks oli triikrauale sobiv õõnsus tehtud ja see käis pealt kaanega kinni.

Linaste toodete sirgeks saamisel oli alternatiiviks pesu rullimine. See polnud kuum ega niiske tegevus, aga tulemuseks oli sile voodipesu ja linane omandas kerge läike.

Pressimine ja aurutamine Aga tagasi tänapäeva. Kõige üldisemalt võime öelda, et triikides puutub triikraud tekstiiliga vahetult kokku ning kuumuse ja/või niiskuse abil kortsud kaovad.

Kuuma triikrauda liigutatakse mööda kangast (mäletate, Joosep Toots triikis oma sääremarja – liigutus täpselt sama). Kuna niiskus soodustab triikimist, Võtke paremale võime materjali vardaleenne ühe töökeeru asemel kaks le asumist niisutada võikeerdu. triikida enne

lõplikku kuivamist. Kui pesu on väljas kuivanud ja veidi niiskelt triigitud, küll tuleb siis hea lõhn tuppa! Tänapäevased triikrauad teevad muidugi niisutamise töö meie eest ära.

Pressimine on selline tegevus, millega saavutatakse tekstiili mõningane vormi muutus, näiteks tekitatakse püksiviigid või antakse otsapandavale varrukale sobivalt ümar vorm. See on rohkem rätsepate ja õmblejate pärusmaa, aga siiski mitte ainult. Nagu nimigi ütleb, toimub sõna otseses mõttes pressimine, s.t triikrauda vajutatakse läbi märja riide kangale tugevasti, ja mida kaalukam on triikraud, seda parem.

Aurutamine on hoopis õrnem tegevus. Ka nüüd muutub materjal sirgeks ja vajadusel saab veidi selle kuju muuta, kuid puudub vahetu kontakt kanga ja tööriista vahel. Kui spetsiaalset aurutussüsteemi kasutada ei saa, võib aurutada ka tavatriikrauaga, hoides seda materjalile võimalikult lähedal, kuid mitte otsekontaktis.

Kui töö tehtud, ärge tõtake asjade ärapanekuga, las pesuvirn taheneb enne paar tundi, siis ei satu kappi liigset niiskust.

Lugege etiketti Käsitööesemete lõppviimistlusel jätame mõnikord ära “kuuma” ja piirdume “niiske” töötlusega, kasutades NR 13

•

29. M ÄRT S 2018

salliraami, sokijukusid või anname esemetele lõpliku vormi muul moel.

Nüüd jõuamegi välja materjalideni. Eespool kirjeldatud tegevused on kindla peale minek naturaalsete materjalide, eelkõige linase ja puuvillase puhul. Äärmiselt ettevaatlikult tuleb läheneda siidile.

Mitte mingil juhul ei tohi triikrauda asetada vahetult villasele kangale, see hakkab läikima. Sel puhul tuleb kindlasti kasutada triikimisriiet.

Kui hakkate villasest kangast midagi tegema, on soovitatav see kogu ulatuses enne läbi aurutada ja seejärel lasta vähemalt paar tundi enne õmblema asumist taheneda.

Kui on olemas tootja etikett, kus triikimistemperatuur ette antud, siis tulebki sellest lähtuda. Kuid alustuseks proovige siiski ettevaatlikult vähenähtavas kohas, näiteks hõlma siseküljel vms.

Kui olete ostnud kanga või toote, millel tootja info puudub, alustage jahedamalt temperatuurilt ning siis edasi katse ja eksituse meetodil.

Ka siin on kindlasti abi niiskest triikimisriidest.

Igal juhul tuleb lähtuda tootja antud soovitustest, muidu võite kõige halvemal juhul ära visata nii kleidi kui triikraua, sest need on omavahel üheks saanud ja enam neid ei lahuta.

LIA BERGMANN

2

205

aastat

KUIDAS REHKENDATAKSE KADUNELJAPÄEVI? Kakskümmend aastat tagasi soovis üks Targu Talita lugeja teada, kuidas arvestatakse kaduneljapäevi. Sellekohaseid selgitusi jagas Mall Hiiemäe.

Kaduneljapäev on pärit kuukalendrist. Eesti kohal on olnud selget taevast ja taevavõlvil Kuud näha selleks piisavalt, et meie esivanemad oma maapealsetes toimetustes kuukalendriga arvestada saaksid.

Maagilise tähenduse poolest olid kõige olulisemad kuuloomise aeg, noorkuu (kasvava Kuu) aeg, täiskuu aeg ja vanakuu (kahaneva Kuu aeg).

Täheteadlased arvestavad igas riigis trükikalendrite jaoks välja vastavalt Kuu olekutele ja ajavööndile kuufaaside algusmomendid. Kalendris on nii noorkuu, kuu esimene veerand, täiskuu kui kuu viimane veerand tähistatud vastavate tingmärkidega ja ajapikku ole-

me harjunud kuufaase vaatama mitte taevast, vaid kalendrist.

Mõnedes praegusaja kalendrites on kaduneljapäevaks pakutud kõiki viimase kuufaasi aegseid neljapäevi, ent rahvapärimuses on üldjoontes nii, et kaduaeg algab Kuu viimase faasi neljandast päevast ja kaduneljapäev on seega neljapäev, mis jääb kuu viimase veerandi neljandale päevale.

Ajalõiku, mil kuukettast võib näha veel viimast veerandikku ja seejärel vaid kitsast sirbikest, on rahvasuus nimetatud ka “vanakuu ots”, “vanakuu põhi”, “kadev (kaduv) aeg”.

Mida lähemal kaduneljapäev enne uue kuu loomist on, seda tugevama mõjuga see on.

NR 13

•

29. M ÄRT S 2018

Kauges minevikus hakati vastavalt kuufaaside kulgemisele loendama päevi: esimene, teine, kolmas, neljas. Eestlastel on sellekohased nädalapäevade nimetused tänini kasutusel: esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev. Muistses kuukalendris oluline mõttelist perioodi lõpetav neljas päev pärandas oma tähtsuse neljapäevale.

Eesti rahvaluule arhiivis leidub rohkesti kirjapanekuid sellest, mida sobis teha noore-, täis- või vanakuu neljapäeval.

Kaduajal oli õige aeg ette võtta söödikute, parasiitide ja putukate hävitamine ning kõik sellised tööd, mille tulemusena millestki vabaneda soovitakse.

Targu Talita

Käsitöö

VILLU BAUMANN

206

Ripatsile on dekoor sisse puuritud.

Ripats on kaunistatud vasknaela peadega.

Kaelaripatsite kujundid on jõhvsaega välja saetud.

MITU EHET ÜHEST SARVEST

Ehete toormaterjaliks on teise ringi poe tasuta leiukastist pärit sarvest küünlajalg.

Luust ehete tegemine on väga vana käsitööliik. Meie esivanemad omistasid luust ehetele maagilisi omadusi, need kaitsvat selle kandjat.

Ehete valmistamiseks kasutati loomade luid, sarvi ja küüniseid ning selle kaudu loodeti ühtlasi endale saada loomade jõud ja vägi.

Luudest on muistsetel aegadel tehtud ka vilepille, vurre, nööpe, ehteid, kamme, nuge, ahinguid, mängunuppe, odaotsi ja isegi uiske (hobuseluudest).

Sarve on võimalik kohe töödelda, luu tuleb aga enne üdirasvast puhtaks keeta, ja see võtab hulga tunde. Sarve saab saagida peenehambulise käsi-, raua- või

jõhvsaega. Sarv on hästi puuritav, lihvitav ja poleeritav.

Sõrmuse tegemiseks saagige luust seib. Kui vaja, muutke lihvkettaga selle väliskuju ja puurige sellesse vajaliku läbimõõduga ava. Valige sarvest ilusam tükk ja töödelge. Sisselõike, liimi ja lisaks veel ettepuurimisega on kinnitatud vasknael. Sarve teravatest otstest on tehtud seitse “kihva”.

Kaelaripatsid saagige välja oma fantaasia järgi. Kaunistamiseks valige eri läbimõõduga puurid. Luud ja sarve passib kokku sobitada metalli, naha ja puiduga.

Naharibad ehte kaelariputamiseks lõigake tugeval papil, reliinil, piki kiudu vineeril või

NR 13

•

29. M ÄRT S 2018

spetsiaalsel lõikealusel. Lõikamisel kasutage laia paksu metalljoonlauda ning vaibanuga.

Korrektsete lõikeservade saamiseks lastakse noal liikuda tihedalt vastu terasjoonlaua serva. Nuga liigub lõikamisel vasaku küljega mööda joonlaua paremat serva. Nuga hoidke 30–45kraadise nurga all. Väga püstine nuga ei lõika, liiga väikese nurga puhul tuleb lõikejoon ebatäpne. Vasaku käe sõrmed liiguvad joonlaua peal kaasa noa liikumisega. Kui nahatüki serv on sirgeks lõigatud, siis nahka ei liigutata ja jätkatakse ribade lõikamist.

VILLU BAUMANN

Käsitöö Sarvest kaelaehted.

Sarvest sõrmused.

Kaelakee ja ripatsid.

NR 13

•

29. M ÄRT S 2018

207