Targu Talita (aprill 2018)

Kodu:

NR 15

•

12. APRILL 2018

Aed:

Seemned, mida võib juba külvata

Mida peaks sisaldama kodune tööriistakast?

Köök:

Maalehe nõuandelisa

2

aastat

Krõbe ja kollane maisisai

1

30

8

2

3

4

5

6

7

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

26

27

28

29

PIXABAY

APRILL Redised ehk maitsvad kevadekuulutajad.

Tuuleristipäev on esimene ristipäev Kevadel pärast ülestõusmispühi tuleb ridamisi ristipäevi ja tuuleristipäev on neist esimene. See on maa püha, mil maa ja maast kasvajate segajaile tuleb aasta jooksul palju tuulekahju. Tuul lõhub aknaid, murrab metsa, tõmbab läbi ja teeb muud kahju.

Vanarahval oli igal aastal kevaditi tavaks neljal neljapäeval – tuule-, linnu-, lehe- ja suurel ristipäeval – pidada sügavat ja põhjalikku rahu, mis laskis maal ning kõigil maast sõltujatel rahus kasvada.

Seda rahu, enesesse süüvimist ja looduse vaatlemist võiks ka tänapäeval harrastada, tärkava looduse märke tähele panna ning sellest tuge ja innustust leida.

Narva mnt 13, 10151 Tallinn targutalita@maaleht.ee reklaam 661 8040 Toimetus: Jana Rand 661 3375, Marju Reitsak 661 3374, Pille Hermann Kujundaja Heiki Maiberg Keeletoimetaja Ene Leivak Korrektor Merike Järvlepp Väljaandja Ekspress Meedia AS Trükk AS Printall Lehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2018 Ilmub koos Maalehega

LIHTSALT KASVATATAV ROHELINE, MIDA SAAB KOHE KÜLVATA Aprilli keskpaik lubab ka meil juba mõne toreda salatitaime külvata. Isegi kui avamaale ei tihka veel peenraid teha, on hea mõte mõni kiirelt kasvava ja paremini jahedat taluva taime seeme alustuseks kasvuhoones mulda pista.

Sibulapealsed Selleks et saada palju maitsvaid sibulapealseid, on kõige lihtsam moodus mõned sibulad mulda pista.

Neid võib kasvatada kas aknalaual või kasvuhoones. Sibulapealsete kiireks saamiseks sobivad mulda panna nii tippsibulad kui ka tavalised poest ostetud roheliste otstega siNR 15

•

12. APR I LL 2018

bulad. Loomulikult võib kasutada neidki, millel rohelisi otsi pole, aga siis peab arvestama pisut suurema ajakuluga.

Alustuseks piisab, kui mulda pista 10–20 tippsibulat või 5–8 suurt sibulat.

Mõistlik on kohe leppida, et need kasvuhoonenurgas mulda pistetud sibulad ei pea kunagi suureks kas-

Aed

227

Nipp:

Salatirohelist saab edukalt säilitada, kui mässite pestud ja niisked taimed niiskesse paberrätikusse või linasesse köögirätikusse. Seejärel pange kogu pakike pealt lahtisesse kilekotti ning külmkapi juurviljakasti. Roheline seisab selliselt värske vähemalt nädala.

Redis

vama. Kaht head asja ühelt taimelt nõuda oleks juba liig. Sibulavarte saamiseks lõigake pealsed lihtsalt maha, uued kasvavad õige pea asemele!

Spinat Spinat on väga mineraaliderikas ja tervislik salatitaim. Veelgi enam – see sobib hästi ka küpsetamiseks.

Väike kogus värsket spinatit muudab iga toidu palju tervislikumaks. Spinatitaim talub hästi külma ning selle seeme võiks olla üks esimesi, mis kevadel mulda saab. Esialgu külvake väike kogus, näiteks 10–25 seemet kasvuhoonesse, paari nädala pärast korrake sama juba avamaal.

Spinatilehti on soovitatav tarbida noorelt, lõigake need lihtsalt taime küljest ära ja uued kasvavad asemele.

Samuti võib kogu spinatitaime juurtega välja tõmmata ja uue saagi saamisel rõhuda korduskülvidele. Suuremad ja vanemad lehed lähevad tihti puiseks, kiuliseks ning on ehmatavalt tugeva maitsega. Ülekasvanud taimest ei saa head maitseelamust ning vähenevad ka selle kasulikud omadused.

Kuna spinat soojas hästi ei kasva, pole mõtet mai teises pooles ja lõpus enam korduskülve teha ning uuesti võiks seda peenrale külvata juba sügise poole.

Spinatilehti on parim tarbida noorelt.

Lehtsalat Lehtsalat on üks kiiremini ja lihtsamalt kasvatatavaid rohelisi köögivilju. Külvake seemned sobivasse kohta või – veelgi parem – kasutage eri sortidega seemnelinte. Hoolitsege piisava niiskuse eest, muidu muutub salat mõruks!

Salatisaagi koristamisel on kindlalt kaks koolkonda: ühed väidavad, et parim on välimisi lehti ükshaaval ära napsata ja lasta taime südamikul kasvada. Teised jällegi usuvad kogu taime mahalõikamisse, kuna just südamikus on kõige maitsvamad ja krõmpsumad lehed.

Kindlasti katsetage eri sortidega – salatite maailm on nii kirju!

NR 15

•

12. APR I LL 2018

Redised on esimesed vitamiinirikkad juurviljad, mis eriti noorena lausa koos lehtedega tarvitada sünnivad.

Külvake esimesed rediseseemned kasvuhoonesse nädalaste vahedega. Kui ilm juba vähegi lubab, saab paarinädalaste vahedega korduskülvi teha ka aiamaale.

Pange tähele, et redised ei armasta sooja. Suviste ilmadega neid kasvatada ei õnnestu, seega ei tasu külvamisega liialt oodata.

Kaubandusliku välimusega rammusate rediste saamiseks tuleks arvestada harva külviga või tärkavate taimede harvendamisega.

Aedtill Aedtill on küll pigem maitsetaim, kuid meil armastatakse seda taime palavalt ning kasutatakse igas köögis rohkesti. Külvake tilli julgelt mitu korda kevade ja suve jooksul. Esimesed seemned võiksid mulda saada koos eelkirjeldatud kultuuridega, kuna külma see taim ei karda ja sobib hästi nendega koos tarvitada.

Aedtill on parim noorelt – taimi kõige täiega välja tõmmates ja külvi nõndaviisi harvendades.

MARJU REITSAK

Aed

228

SHUTTERSTOCK

VILJAPUUDE LÕIKAMISE PÕHITÕED

Suuremad külmad peaksid nüüd küll möödas olema ning on sobiv aeg viljapuuaias kääride ja saega ringi vaadata. Tuletame siinkohal meelde mõned olulised põhimõtted, mida on kasulik seejuures silmas pidada.

Millal lõigata?

Viljapuude lõikuseks on hooaja jooksul tegelikult mitmeid võimalusi. Parim aeg seda teha on varakevadel enne suurema mahlajooksu algust.

Nii kannatab puu kõige vähem ja ka aednikul on lihtsam toimetada, kui raagus võra kenasti läbi paistab.

Viljapuid võib vajaduse korral lõigata ka suvel ja sügisel, alates juulist. Sellist lõikust on aga mõnevõrra keerulisem teha, sest lopsakate lehtedega kaetud puu puhul ei pruugi olla täpselt aru saada, milliseid oksi peaks võtma, milliseid jätma. Teisest küljest jällegi paistavad kuivanud oksad just siis paremini välja kui kevadel. Miinuseks on ju kahju viljadega kaetud oksi maha lõigata.

Hooldus või noorendamine?

Enne asja kallale asumist tuleks iga puu puhul eraldi hinnata tema olukorda ning otsustada, kas on vaja teha hooldus- või noorendamislõikust.

Hoolduslõikuse puhul eemaldatakse peamiselt kuivanud, vigastatud ja haiged oksad, vähendatakse vesivõsude arvu ja vaadatakse üle konkureerivate okste paigutused. Vajaduse korral jäetakse alles tugevam. Peamiselt jäävad lõiked siiski väikesepinnaliseks ja sekkumine on väheinvasiivne.

Noorenduslõikuse puhul vähendatakse lisaks eelmainitule oluliselt ka puu kõrgust ning tihedust. Vana puud püütakse ergutada noori ja tugevaid oksi kasvatama.

Kui tihti puid lõigata?

Parim variant vanade puude puhul on teha ühel aastal ära nii-öelda halastamatu noorenduslõikus ning edasi jätkata igal aastal hoolduslõikusega. Kasulik on teada, et kui juba paar aastat vahele jätta, on suur osa tööst nullitud ning peab otsast alustama. Puud kasvavad ikka omasoodu, ja selleks, et neid oma tahtele allutada, peab pidevalt vaeva nägema.

Noore puu puhul ei maksaks ka mitu aastat oodata, kuni probleemid NR 15

•

12. APR I LL 2018

Õige lõikekoht ja -haav.

hakkavad juba tugevalt silma paistma.

Alati on lihtsam, kui juba istutades hakata võra kujundamisega tegelema.

Miks on seda üldse vaja teha?

Tõsi on, et õunu saab ju ka hooldamata õunaaedadest. Siiski on puude lõikamine väga oluline nii õunte kvaliteedi kui ka puude tervise ja vastupidavuse seisukohalt. Hõreda-

Aed

229

Nipp: Tekkinud vesivõsud saab suvel naksti puu küljest ära murda.

See on isegi lihtsam kui neid järgmisel kevadel kääridega lõigata. Proovige!

Pange tähele!

• Tehke suuremad lõiked pärast suuri külmasid ja enne mahlavoolu algust.

• Kasutage vajaduse korral haavamääret.

• Hoidke võra pigem hõre ja oksad suunaga allapoole.

• Ärge jätke tüükaid!

• Ärge köndistage puid!

• Tutvuge sortide eripäraga.

• Kasutage alati teravaid ja kvaliteetseid lõikeriistu, mida on soovitatav haiguste levimise vältimiseks enne pesta.

mas võras kasvavad suuremad ning ahvatlevalt värvunud viljad.

Haigusi ja kahjureid liigub samuti vähem.

Vähetähtis pole ka tõsiasi, et viljapuud saab kujundada täpselt oma äranägemise järgi ning puu võib soovi korral hoida piisavalt madala, et viljade koristamine oleks mugav.

Kas haavad tuleb katta?

Suuremate haavade puhul tuleks need kindlasti spetsiaalse haavamäärdega katta, et puit ei hakkaks niiskuse toimel mädanema. Väiksemad, kuni neljasentimeetrised haavad saavad enda parandamisega tavaliselt hakkama ilma kõrvalise abita. Ärge kasutage lõikekohtade määrimiseks värvi! See kuivatab puitu ja aitab kaasa lõhenemisele, samuti ei lase värvikiht haaval hingata ja paraneda.

Aiandus- ja ka ehituspoodides on saadaval spetsiaalsed selleks otstarbeks sobivad haavamäärded.

Ärge jätke tüükaid ja könte!

Igasuguse elusa puu lõikamise puhul on oluline seda teha nii, et ei jääks turritavaid tüükaid. Tugeva nooren-

duslõikuse puhul ei tohiks puud ka nii-öelda köndistada, see on taimele väga kurnav ja ta võib sootuks hinge heita.

Lõiked tuleb teha alati sobivas suunas hoidva punga või oksa pealt, nii lähedalt kui võimalik. Jättes pikad tüükad, hakkavad need kuivama ega parane. Ideaalne koht mädanike levikuks!

ge on see oluline noorte puude kujundamisel.

Võimaluse korral võiks ebasobivas suunas väljuva jõulise oksa või oksad kas paelaga sidudes või tikkude-pulkadega toestades õigemasse asendisse sättida – nii polegi alati tarvis lõikeriistaga kallale minna.

Kuidas vähendada vesivõsude tekkimist?

Perepuude lõikamisel olge tähelepanelik!

Mida jämedam oks lõikekoha kõrvalt edasisuunduvaks jätta, seda vähem tekib vesivõsusid lõikekoha ümbrusse ja ka haav paraneb kergemini. Soovitatavalt võiks allesjääva oksa ümbermõõt olla vähemalt pool äralõigatava oksa läbimõõdust. Lahenduseks on ka see, kui samast piirkonnast väljub mitu peenemat oksa.

Mitmesordiliste ehk perepuude lõikamine on aeganõudvam seetõttu, et iga sordi oksi tuleb omaette kujundada. Kuna eri sortidel on erinevad kasvuomadused, võib kujundamata puu hiljem tõsiselt kannatada. Oksad kipuvad murduma või nende raskuse all võib kogu puu kreeni vajuda.

Jälgige, et iga sort oleks okste arvult ja tiheduselt võrdselt esindatud.

Olge konkureerivate okste eemaldamisel ettevaatlik, et mõnda sorti kogemata välja ei lõika. Seepärast on soovitatav iga sordi alguskoht pookimiskohalt enne lõikamist näiteks punase paelaga märgistada.

Pidage silmas sortide eripära!

Puude lõikamisel peame arvestama ka sortide eripäraga: mõnel on võra loomult tihedam, mõnel hõredam, osal püstisem, osal laiuvam. Vastavalt sellele tuleb oksi kas lõikamise või painutamisega suunata. EelkõiNR 15

•

12. APR I LL 2018

MARJU REITSAK

Aed

SHUTTERSTOCK

230

KASUTAGE KEVADET KAHJUSTAJATE ENNETAMISEKS

Aiamaal jälgige viljavaheldust ja leidke taimedele sobivad naabrid.

Enne suurt kevadet on kasulik meelde tuletada, et haiguste ja kahjurite ennetamiseks saab aednik palju ära teha juba enne taimede istutamist. Allpool mõned näpunäited.

Valige taimele võimalikult sobiv kasvukoht. Põnev on küll uusi sorte katsetada, kuid hea saagi tagab vastupidavate sortide kasvatamine, mida on juba aastakümneid viljeldud. Las katsete tegemine jääb teadlaste hooleks, liiati kui aiamaad pole hektarite kaupa käes.

Kasutage vaid tervet paljundusmaterjali, olgu selleks sibulad, seemned või pistikud. Ei ole mõtet mulda panna sibulaid, mis on tohletanud või mõne hallituslaiguga. Vastasel korral teete kõik endast oleneva, et haigus tabaks ka veel terveid sibulaid.

Jälgige viljavaheldust Viljavaheldusel jälgige, et üksteisele ei järgneks kultuurid, millel on ühised kahjustad, sest paljud haigused ning kahjurid talvituvad mullas. Kaalikakärbes kahjustab redist, rõigast, kaalikat ning kapsast, seega külvikorra koostamisel ärge pange neid kultuure järjestikustel aastatel samale peenrale.

Kapsanuutrit tekitav seen võib mullas olla aastaid, seetõttu ärge kasvatage kapsast samas kohas üle kolme aasta. Sobivate kultuuride

Kevadine mullaharimine aitab hävitada kahjureid.

korral on muidu loodud kahjustajatele toidulaud ning nad saavadki hõlpsalt sööma hakata.

Mullaharimine hävitab kahjureid Varakevadise mullaharimisega hävitatakse mullas talvituvaid kahjustajaid. Samuti aitab see säilitada ning reguleerida mulla veevaru.

Oluline on ka õige külviaeg. Hernemähkuri (rahvakeeles tuntud kui herneuss) munemisaeg on juunis ja juulis. Suurema kahjustuse ärahoidmiseks ärge külvake märtsis või aprillis, sest siis õitsevadki herned just mähkuri munemise ajal. Valige NR 15

•

12. APR I LL 2018

maha tegemiseks olenevalt aastast kas varasem või hoopiski hilisem aeg.

Samuti võib jälgida külvikalendrit.

Kui seemneid on palju, ei ole põhjendatud tihedam külv. See tekitab konkurentsi toitainete koha pealt ning taimed jäävad kiduraks. Kui esimesed taimekesed on tärganud ning märkate mõnel neist kahjustusi, on teiste taimede tervise huvides kõige õigem kahjustatud taimed hävitada.

Koos kultuurseemnetega tärkavad ka umbrohud. Kuna nad on paljude kahjustajate toidutaimeks, ärge laske neil võimust võtta.

PILLE HERMANN

Hüva nõu

C-VITAMIIN KEVADISEST LOODUSEST

231

Nüüd müügil!

Targu Talita käsiraamatusarja avaraamat!

Kevadel annab C-vitamiini puudus eriti tunda.

Välismaistest tsitrusviljadest kasulikumad on kodumaised vitamiinirikkad taimed. tud kartulis leidub nimelt 15 mg C-vitamiini. Kevadel ei saa kartulile aga enam loota, sest vitamiinisisaldus on langenud juba alla 7 mg 100 grammis.

Nüüd tormatakse ostma eksootilisi puuvilju, unustades ära kodumaised köögiviljad. Toores kaalikas ja kapsas ei jää C-vitamiini sisalduselt tsitrusviljadele alla, samas puuduvad kodus kasvatatud aiasaadustes keemiliste taimekaitsevahendite jäägid.

100–200 g toorsalatit päevas katab edukalt täiskasvanu päevase C-vitamiini vajaduse.

Esimene kõige odavam C-vitamiini allikas kevadel on looduslikud rohttaimed, näiteks kadakavõrsed, harilik linnurohi, nurmenukulehed (700 mg 100 grammis), noor kõrvenõges, mustasõstralehed, harilik pune, noore pilliroo võrsed, hanijalg, põldosi, mustikalehed (100–300 mg 100 grammis).

Targu Talita

SVEN ARBET

Täiskasvanud inimese organism sisaldab umbes 5 g C-vitamiini ja sellest suuremat kogust ei ole organism võimeline endas talletama.

Kui apteegist ostetud sünteetilist vitamiini tarvitada korraga üle 1000 mg, tekivad unetus, peavalu ja kapillaarsed verejooksud. Seega on apteegist ostetud C-vitamiin mitte ohutu maius, vaid ravim.

Täiskasvanu päevane vitamiinivajadus on 75 mg, lapsel poole väiksem. C-vitamiini vaegus kutsub esile kevadväsimuse, mille tunnused võivad vahel ilmneda juba novembris.

Kevadväsimust tajuvad rohkem just vaimutöö tegijad, tunduvalt vähem aga väljas värskes õhus viibijad. Lisaks C-vitamiini puudusele kevadtalvises toidus tugevdavad kevadväsimust valguse- ja liikumisvaegus.

Sügisel katab olulise osa igapäevasest C-vitamiini vajadusest näiteks kartul, kui seda piisavas koguses süüa. 100 g keede-

Unustatud oskused ja majapidamisnipid Jana Rand Nii mõnigi kord selgub, et moodsatest vahenditest ja tehnikast hoopis tõhusamad on aastakümnetetagused veidi unustuse hõlma vajunud tarkused.

Sellest raamatust leiate ajaproovile vastu pidanud juhtnööre, kuidas kodu korras hoida, plekkidest jagu saada ja lõikelilli säilitada.

Kööginõuannete hulgast leiab praktilisi näpunäiteid, kuidas keeta puljongit, valmistada sülti ja küpsetada parim besee.

Jagame ka ilu- ja tervisenippe.

108 lk, pehme köide Müügil vaid koos Maalehega 5.–18. aprillini Coopi kauplustes ja Selverites üle Eesti!

Nurmenuku lehed sisaldavad C-vitamiini suures koguses.

NR 15

•

12. APR I LL 2018

MÜÜGIKOHAD, SARJATargu JÄRGMISED Talita RAAMATUD JA TELLIMINE: maaleht.ee/raamatud / tel 680 4444 / klienditugi@ekspressmeedia.ee

Köök

232

SAI MAISIJAHUGA

Taina hulka segatud maisijahu annab saiale ilusa kollase värvuse.

Enne ahjupanekut tainale riputatud maisimanna teeb küpsenud saiakooriku veelgi krõbedamaks ja mõnusalt krõmpsuvaks. Maisisai on toekas amps nii hommikukohvi kõrvale kui ka ennelõunaseks kiireks vahepalaks.

ASTRID LEPIK

ASTRID LEPIK

Maisijahusai.

• • • •

25 g presspärmi 250 ml sooja vett 150 ml sooja piima 225 g maisijahu

• 450 g nisujahu • 2 sl oliiviõli • 1 ½ tl soola

Sellest kogusest saab ühe kilose pätsi. Kui tainas poolitada, saab kaks poolekilost saiapätsi.

Segage pärm poole veega ning lisage seejärel pool maisijahust ja 50 g nisujahu. Segage hästi läbi, katke toidukilega ning jätke sooja kohta 30 minutiks seisma.

Seisnud ja kerkimist alustanud tainale lisage segades juurde piim, vesi ja oliiviõli. Lisage juurde ka ülejäänud maisijahu, nisujahu ja sool.

Sõtkuge tainast seni, kuni moodustub ühtlane tihe, veidi kleepuv mass. Katke tainas taas toidukilega ja jätke sooja kohta umbes poolteiseks tunniks kerkima. Selle ajaga suureneb taina maht kaks korda.

Kerkinud tainast vormige üks suur või kaks väikest pätsi. Vormitud pätsidel laske võiga määritud ahjuplaadil soojas kohas kerkida umbes üks tund.

Veidi enne kerkimise lõppu pange ahi 220 kraadi juurde sooja.

Määrige kerkinud sai kergelt veega ja puistake peale maisimannat. Küpsetage 220 kraadi juures 10 minutit, seejärel alandage ahju temperatuuri 190 kraadi peale ja küpsetage veel 25–30 minutit, kuni sai on kuldse värvusega ja küps. Kui koorikule koputada, kõmiseb küps sai toredasti vastu. Ahjust tulnud saiale piserdage kergelt vett ja laske rätiku all jahtuda.

Värsket maisisaia on mõnus süüa nii koduse moosiga, värske võiga kui ka meega. Kõrvale sobib rüübata piima, teed või kohvi.

NR 15

•

12. APR I LL 2018

Köök

233

BRITT PAJU

Kanahakklihapastaroog brokoliga (ühele) • 150 g Talleggi broilerifileest • 1 küüslauguküüs hakkliha • 20 g mozzarella’t • 100 g täisterapastat • 1 tl oliiviõli (nt penne) • peotäis basiilikulehti • 100 g brokoliõisikuid • sorts sidrunimahla • 0,5 väiksemat sibulat (u 20 g) • soola, pipart Keetke pasta soolaga maitsestatud rohkes vees al dente küpsusastmeni (u 7 minutit). Kui keemisaja lõpuni on jäänud 2–3 minutit, lisage ka brokoliõisikud. Keetke lõpuni, kurnake sõelal (jätke pisut keeduvedelikku alles) ning loputage kiirelt külma vee all – nii saate sõmera pasta ja erksavärvilised brokoliõisikud ühekorraga.

Keskmise kuumusega õlisel pannil kuumutage hakitud sibul ja küüslauk ning kuumutage 3–4 minutit. Lisage hakkliha ja kuumutage segades 2–3 minutit, kuni liha on küpse moega. Maitsestage soola, pipra ja sidrunimahlaga.

Segage juurde pasta-brokoli ning riivige peale mozzarella.

Kui segu tundub kuiv, lisage veidi pastakeeduvett. Võite panni katta kaanega ja kuumutada veel paar minutit, kuni juust on sulanud, või küpsetage toit lõpuni ahjus. Viimasel juhul kasutage kas eraldi ahjuvormi või kohe alguses kuumakindlat panni ning küpsetage pastasegu 200 kraadi juures ahju ülemises osas u 5 minutit. Juust peab olema kindlasti küpsenud ja roog kergelt krõbe. Serveerige koos värske salati ja basiilikulehtedega!

KEVADISELT KERGE PASTAROOG

Kevadel saab alguse uus eluring, mistõttu tuleks nüüd ka kehale pisut puhkust anda ja oma kokkamisoskust proovile pannes kosutavatest lohutustoitudest patuvabamad varjandid valmistada.

Personaaltreeneri ja Talleggi saadiku Rauno Rikbergi sõnul sobivad kargetesse kevadõhtutesse kiirelt valmivad pastaroad. Need pakuvad piisavalt kosutust, kuid lubavad nutikalt valitud lisanditega eksperimenteerides siiski piirata toidukorra kaloraaži.

“Näiteks aitab pastarooga tervislikumaks muuta koduse hakkliha va-

hetamine kergesti seeditava kanahakkliha vastu. Koorese kastme asemel proovige aga sidrunimahla ning oliiviõli külluslikku kooslust ja pastast eelistage kindlasti täisteraversiooni,” jagas Rikberg nippe armastatud pastaroa tuunimiseks.

Mõnusaks argiroaks soovitab personaaltreener katsetada Britt Paju retsepti, kus kevadist särtsu lisavad NR 15

•

12. APR I LL 2018

maailma kõige tervislikumaks köögiviljaks peetava brokoli krõmpsuvad õisikud ning organismi proteiinivajaduse eest kannab hoolt kerge, kuid toitev kanafileest valmistatud hakkliha.

TRIIN TÄHNAS

Käsitöö

234

TERVE EESTI SUKAD ÜHES RAAMATUS Raamatu esimeses osas “Tavad ja tehnikad” oli teemaks kudumise ajalugu nii mujal maailmas kui ka Eestis – kuidas kooti, mida kooti, millega ja millest. See kõik on kirjutatud nii haaravalt, et sobib isegi öökapiraamatuks.

Esimese raamatu töövahendite ja materjalide osas räägitakse lisaks veel Eesti piirkondlikest värvipalettidest ja sellestki, kuidas neid värve saadi. Tutvustatud on tervet hulka loomisvõtteid, mis koolitundides oli aastakümneteks vaid üheks taandunud.

Raamatust saab õppida kõike – alates parem- ja pahempidi silmuste kudumisest mitmel moel kuni viklite, palmikute, pitside, roosimise või lapilise koeni.

Sukkadest ja teistest jalakatetest on esimeses raamatus juttu vaid kaheksal leheküljel ning nende tegemisjuhendeid sellest raamatust ei leia.

Aga nüüd on ilmunud sukaraamat! Nagu Anu Pink raamatuesitlusel rääkis, on ta kaheksa aasta jooksul üle vaadanud pea kõik Eesti muuseumides olevad sukad-sokid. Ning mitte lihtsalt üle vaadanud, vaid lugenud silmuseid, mõõtnud ja kirjeldanud.

Kogutud materjal on nüüd raamatus, mida kahjuks ei saa küll enam öökapiraamatuks soovitada, sest see on esimesest osast sõna otseses mõttes palju kaalukam.

Mis neist sukkadest-sokkidest siis nii pikalt kõnelda? Seda, millest rääkida, on küllaga. Juba erinevaid sokikandasid on autor üle 30 leidnud, otsakahanduse tüüpe on raamatus viis.

Isegi sokkide parandamise peatükk on olemas. Ja seejärel eri piirkondade sukkade-sokkide tegemise juhendid Muhust Setuni, Hallistest Jürini, sisaldades kirjeldusi-õpetusi mustrita, vikeldatud, pitsiliste, kirjatud või roositud sukkade, sokkide ja sääriste kohta.

Kõik käsitletud museaalid kooti uuesti ja esitlusel oli näha nii muu-

LIA BERGMANN

Raamatus “Eesti silmuskudumine 2. Sukad ja sokid” antakse täielik ülevaade Eestimaa kõikide piirkondade suka- ja sokikudumise traditsioonidest.

Raamatu autor Anu Pink on üle vaadanud peaaegu kõik sukadsokid Eesti muuseumides.

“Eesti silmuskudumine 2. Sukad ja sokid” (Anu Pink, Saara Kirjastus).

seumiesemete koopiaid kui ka mõningaid erakogude originaale.

Saara Kirjastuses ilmunud sokikudujate uus tähtteos on hiilgavalt NR 15

•

12. APR I LL 2018

kujundatud ning pakub lugemis- ja vaatamisrõõmu isegi sukavardaid veeretamata.

LIA BERGMANN

Käsitöö PILLE HERMANN

235

MUSTRIGALERII HAAPSALU SALLIDELE Kui Haapsalu pitsikeskuse naiste ellu tuleb mõni tähtis sündmus või hetk, jäädvustatakse see ikka kududes. Nii tehti ka Eesti Vabariigile juubelikingitus, millest saavad osa kõik keskuse külastajad.

Maja muuseumipool vajas liigutatavat seina, et vajaduse korral ruumi suuremaks või väiksemaks muuta. Plaani pidades jõutigi mustrigalerii ideeni, mis ühendab endas nii praktilist kui ka kaunist sisekujunduselementi. Lisaks sellele tekib suurepärane võimalus näidata Haapsalu salli mustreid, olgu siis inspiratsiooniks või pelgalt imetlemiseks.

Mustrid kudumiseks valisid välja Aime Edasi ning Siiri Reimann, nemad kaasasid ka need naised, kes usinalt kuduma hakkasid. Kui kudumisega ühel pool, olid abiks ka õmblusoskused, et mustrid kokku sättida.

Nüüdseks on suur töö seljataga ning uhke kätetöö kõigile külastajatele vaatamiseks väljas.

PILLE HERMANN

Belinda Carlisle’i kiri on nii uus, et ei ole veel ühtegi raamatusse jõudnud, kuid varsti on oodata seda mustrikaardil “Haapsalu pitsikirjad”.

NR 15

•

12. APR I LL 2018

Uhke nupuline lumelillekiri sobib nii külma talve kui ka sooja suvesse.

Kodu

REPRO

236

Lisaks tavalistele tangidele võiks kodus leiduda ka torutangid.

TÖÖRIISTAKAST, MIS EI JÄTA KODUTÖÖDEL HÄTTA Kodus tuleb päevast päeva ette toimetusi, mille tegemine enamikule majaperemeestest või -perenaistest üle jõu ei käi, aga just siis kui vaja, ilmneb, et tarvilik tööriist on ehituspoes käies ostmata jäänud.

Et mitte sellise hädaolukorra ees seista, peaks oma majapidamises olema hädapäraste riistadega varustatud tööriistakast – juhuks kui pilt seinalt maha sajab, pirn läbi põleb või veetoru lekib.

Valiku koostamisel peaks lähtuma kriteeriumist, et tööriistad oleksid sellised, mille kasutamine konti ei murra ja ka erilisi teadmisi ei nõua, küll aga võib nende peale loota, kui neid ootamatult vaja peaks minema.

Vaatame siis järele, mida selline tööriistakast võiks sisaldada.

Kruvikeeraja Kodus võiks olla kas üks ristpea- ja ü k s lamepea-kruvikeeraja või siis universaalsem kruvikeeraja, millel saab otsikuid vahetada. Küm-

nest kruvikeerajast koosneva komplekti hind on 50 eurot. Hea versioon on ka väike akukruvikeeraja. Seda on lihtne kasutada ning selline riist on ka mugavam. Sellega ei pruugi küll pääseda kitsastesse kohtadesse, aga muidu on akukruvikeeraja tõesti tõhus. Hind 60 eurot.

Haamer Kodus võib alati tulla ette olukordi, kus vaja näiteks kinni lüüa lagunevat mööblieset, liistu, hoidikut vms.

Kõikjal pole tarvis tingimata tüüblite ja kruvidega toimetada, piisab ka naelast. Soovitatav on valida metallvarrega sõrghaamer. Selle ühes otsas on lame haamripool naela sisselöömiseks ja teises sõrg, millega naelu välja tõmmata. Kuigi üleni metallist, on selline haamer suhteliselt kerge ja käepärane tööriist.

Hind 12,25.

Kui haamril on ka sõrg, saab sellega naelu välja tõmmata.

NR 15

•

12. APR I LL 2018

Näpitsad Näpitsaid läheb üsna sageli tarvis.

Mõistlik on koju hankida kaks erinevat näpitsapaari. Ühed tavalise laiema otsaga (18,70) ja ühed peene otsaga (23,40). Mõnikord on vaja midagi sikutada või kinni hoida ja sõrmede jõust jääb väheseks.

Samuti võiks olla olemas ka ühed veepumba- ehk torutangid (15,80), sest vahel võib olla vaja midagi kiirelt kinni keerata, näiteks kui mõni toruliitmik kraanikausi all on vett läbi laskma hakanud.

Mutrivõtmed Valik leht- või silmusvõtmeid kõige sagedamini esinevate mutrite ja poltide keeramiseks peaks kodus kindlasti olemas olema. Võib tekkida olukordi, kus on vaja mõnda mutrit keerata ja selleks näpitsad üldiselt ei sobi.

Võtmete hulgas võiks olla ka kuuskantvõtmete komplekt, sest kuuskantotstega polte kasutatakse näiteks mööblikinnitustes, aga säärased poldid on ka jalgratastel.

Kodu

237

Kr uvidest läheb tõenäoliselt kõige enam tarvis puidu-, tüübli- ja mööblikruvisid.

Akutrell teeb puurimistöö mugavamaks.

Käsisaag

Viiemeetrine mõõdulint on kodus kasutamiseks kõige sobilikum.

Üsna hea kvaliteedi ja piisava valikuga võtmete komplekti hind Tööriistamaailma veebipoes on 109 eurot.

Akutrell Ikka võib tekkida vajadus puurida väike auk seina või mööblisse. Selleks otstarbeks on mugavaim lahendus väike 10,8–14,4 V akutrell, mille kaal koos akuga on alla ühe kilogrammi. Aku mahutavus võiks olla vähemalt 1,5 Ah, muidu peab seda enam-vähem iga töökorra järel taas laadima.

Soovitatav on kindlasti valida liitiumakudega trell, kuna liitiumakude keskmine eluiga on oluliselt pikem kui vanadel nikkelakudel. Jälgida tasub kindlasti ka pakutava garantii pikkust. Võimalik on osta komplekte, kus on põhilised puurid ja kruvikeeraja otsakud trelliga kaasas, mõnikord kuulub komplekti ka lisaaku. Komplekt, kus ühes kohvris väga hea Metabo akutrell ja hulk tarvikuid, maksab näiteks 189 eurot, akutrell üksikuna 119 eurot.

katkiste juhtmete isoleerimiseks. Isoleerpaelte hinnad algavad paarist eurost rulli kohta, lihtsad kileteibid maksavad mõnikümmend senti rull.

Mõõdulint Ka mõõdulint on igapäevane töövahend, mis kodus hädavajalik. Viie meetri pikkune mõõdulint peaks kodukasutajale olema piisav, sellise hind on 13,70.

Tihti on vaja tööd teha kohtades, kus puudub valgustus. Seetõttu võiks kodus olla taskulamp. Tänapäevased LED-taskulambid on väga eredad, kompaktsed ning patarei peab tänu väikesele voolutarbele suhteliselt kaua vastu. Nutikas on soetada laetava akuga taskulamp, mis hinnalt küll mõnevõrra kallim, aga kasutades jääb ära pidev vajadus uusi patareisid osta.

Teip ja isoleerpael

Naelad, kruvid ja puurid

Universaalne teip võib kasutust leida väga paljudes ootamatutes olukordades, mida muide saavad ja kindlasti ka oskavad lahendada naisterahvadki. Poodides soovitatakse tavaliselt valida hall n-ö Macgyveri teip (8,60). See on hea nakkuvusega ja seda on lihtne rebida. Samuti võiks olemas olla ka rull isoleerteipi

Poodides on komplekte, kus eri suurusega kruve ja naelu, samuti on saada ka puurikomplekte (12 eurot).

Viimastest on kõige enam kasutust leidvad 6–10 mm diameetriga puidu- ja betoonipuurid. Tarvis läheb emba-kumba, olenevalt sellest, kas kasutaja elab puitmajas või kiviehitises.

•

Pussnuga Kodus peaks olema käepärast tavaline pussnuga, mis on tugev, vastupidav ja mille nüristumist ei pea kartma. Sobilik on näiteks ehitajate kasutatav lihtne plastist või kummist käepidemega nuga. Kokkukäiva karastatud terasest teraga pussnoa hind on 12,60.

Esmaabikarp

Taskulamp

NR 15

Lihtne tööriist, mis peaks olema igas kodus, kus tehakse ise lihtsamaid töid.

Käsisaega peaks olema võimalik saagida õues oksi või teha näiteks lauatükkidest garaaži riiul. Eeldusel, et enamasti on vaja teha väiksemaid lõikeid, võiksid sae hambad olla peenemapoolsed, lõige tuleb puhtam ja saagimine vajab vähem jõudu. Lihtne käsisaag maksab 10 eurot.

12. APR I LL 2018

Töid tehes on väiksemad vigastused kerged tulema, eriti kui need tööd ei kuulu igapäevategevuste sekka.

Nõnda peaks olema kindlasti kodus ka esmaabikarp, kus plaastrid, side ja desinfitseeriv aine. Selliseid karpe müüakse juba kõige vajalikuga komplekteerituna, ise ei pea kõiki asju hakkama eraldi ostma.

Näiteks Tamrexi kodusesse esmaabikomplekti kuuluvad eri suurusega plaastrid, steriilsed haavatampoonid, desinfitseeriva ainega immutatud salvrätid, kaitsemask, kolmnurkrätikud, kaitsekindad, kinnitusteip, turvalõikur, termotekk, külmakompress, põletusvastane geel ja esmaabi andmise juhend. Keskeltläbi maksab esmaabitarvete komplekt 20–25 eurot.

Allikas: K-Rauta, Tööriistamaailm, Tooma Tööriist, Bauhaus, Bauhof

AIN ALVELA

Käsitöö VILLU BAUMANN

238

NÖÖPIDEGA SEINAPANNOO

Nahatükkide ja nööpidega dekoreeritud seinapannoo.

Pildil oleva seinapannoo aluseks on kasutatud vana mööbliplaati ning kaunistuseks nööpe.

Pannoo valmistamiseks saagige mööbliplaadist tikksaega vajaliku suurusega tükk ning lihvige servad. Kui vanades varudes leidub sobiliku suurusega kapiuks, võib ka selle edukalt ära kasutada.

Pannoo ülesriputamiseks puurige plaadi tagaküljele akutrelliga kaks mitteläbivat ava.

Taaskasutusest võib leida mööblitööstuse nahajääke, nahkrõivaid ja nööpe. Selle pannoo mõõdud on 45×70 cm ja dekoreerimiseks on kasutatud pastelseid toon toonis nahatükke.

Plaadi katmist alustage nurgast, valides selleks ühepaksused nahatükid. Katke nahatükk PVA-liimiga, asetage üle plaadi nurga, siluge kinni, pöörake servad plaadi tagumisele küljele ja vormige nurk. Laske veidi kuivada ning lõigake liimitud nahatüki serv vaibanoa ja metalljoonlaua abil sirgeks. Kui teha seda varem, siis nahk venib liimides ja serv ei jää sirge.

Järgmise tüki serv, mis läheb eelmisele vastu, lõigake sirgeks ja edasi toimige nagu varem. Tausta võib katta ka ühes tükis mater-

NR 15

•

12. APR I LL 2018

jaliga, näiteks nahkmantli seljatagusega.

Liimiplekid eemaldage kohe niiske lapiga. Nööbikohad märkige markeriga ja puurige süvendid, kuhu mahuvad silikoonliimiga kinnitatud nööpide kannad. Nööbid jaotage süvenditele. Nüüd veidike “mängimist” – eri värvi ja suuruses nööpe saab ümber tõsta või vajaduse korral ka lisada. Kui olete saanud soovitud tulemuse, alustage liimimist.

VILLU BAUMANN

2

239

aastat

PUUTAIMI SAAB KA ISE KASVATADA Käes on kevad ja õige pea saabub aeg ka puude istutamiseks. Kuidas igaüks saaks kodus puutaimi ette kasvatada, selleks annab kakskümmend aastat tagasi Targu Talitas ilmunud loos nõu metsandusspetsialist Eda Tetlov.

Eriti tundlik niiskusele on tärkamisfaasis kasekülv.

Kuusele kui varjutaluvale puuliigile oleks vajalik varjutus lõunaküljel. Suure huumusesisaldusega ning raskemal mullal esineb ebasoodsal kevadel suure tõenäosusega külmakohrutust, mis võib nurjata kogu tehtud töö. Väikesed taimed lihtsalt rebitakse maast lahti ja juured saavad vigastatud.

Puuseemned raielangile Lõuna-Eestis on praktiseeritud taimla rajamist lageraielangile. Selleks on raielangi servas välja valitud sobiv koht, see puhastatakse raiejäätmetest ning sinna külvatakse kuusevõi männiseeme. Paari aasta möödudes on seal kasvanud istutuskõlblikud seemikud. Saadud männiseemikud võib metsa istutada, kuuseseemikud peab põllule ümber istutama.

Kahe aasta möödudes võib ka kuuseistikud raielangile alalisse kasvupaika viia. Raielangile rajatud taimlas on külvide hooldamine kergem: umbrohtu ei ole nii palju kui

SVEN ARBET

Suurema maatüki omanikule on kindlasti lihtsam vajalik noorte taimede kogus osta. Puutaimi saab puukoolidest ja suurema koguse hankimiseks peab olema eelkokkulepe puukooliga.

Arvestama peaks ka sellega, et kuuseistikud tuleks neli aastat ette tellida, männi- ja kaseseemikud aasta või kaks.

Metsa istutamiseks vajalikke taimi võib aga ka ise kasvatada. Selle eelduseks on sobiva maatüki olemasolu. Metsataimed kasvavad hästi kergema lõimisega parasniiskel mullal (saviliival). Oluline on, et muld oleks nõrgalt happeline (pH 4,7–5,5).

Külvide tegemiseks ei sobi koht, kus varem on kasvatatud kartulit või köögivilja. Kui siiski soovitakse külvata okaspuuseemneid aiamaale, tuleks seenhaiguste vältimiseks pinnas töödelda või puhtida seeme selleks sobivate preparaatidega.

Kaseseemet võiks külvata vaid haigustevabale pinnale. Külvide puhul on tähtis, et poleks juurumbrohtu ning kastmisvesi oleks käepärast.

Männi seemned.

NR 15

•

12. APR I LL 2018

põllumaal. Kui juhtub suvel olema põuaperioode, võib raielangil olevas taimlas probleemiks saada veepuudus.

Langil saab taimi kasvatada vaid ühe kasvutsükli, pinna korduvkasutusel on vajalik selle väetamine.

Seemikud kasvuturbal Seemikuid võib kasvatada ka kasvuturbal, kuhu on segatud metsataimedele vajalik toiteelementide kogus ning happesuse vähendamiseks põlevkivituhka, kriiti või dolomiidijahu.

Turbakülve peab kastma tihti, et substraat ei kuivaks. Kui turbasubstraadile tehtud külvid katta kile või kattelooriga, on võimalik aastaga seemikud istutuskõlblikuks kasvatada.

Avamaal kulub selleks kaks aastat.

Hästi kasvab turbasubstraadil kask ja hea hooldamise korral on võimalik turbasubstraadilt saada poolemeetrine kaseseemik. Sellise taime metsa istutamisel ei ole karta, et rohi ta lämmatab.

Targu Talita

Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI: TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee e-kiri: toode@toode.ee

AS Toode meistrid valmistavad kõige keerulisemad plekitööde erilahendused ka nõudlikeimatele klientidele. Ajalooliste plekkdetailide taastamine või keeruliste katuseühenduste loomine – leiame lahendused ja teeme ära, sest see on meie igapäevatöö.

2018. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!

LHV Järelmaks. Lepingutasu 0€ perioodil 01.04-31.07.2018 Tutvu tingimustega: http://www.toode.ee/jarelmaks/lhv-jarelmaks/ ja küsi nõu meie asjatundjalt.

Igakuise osamakse suurus on 61,90 € ja krediidi kulukuse määr on 23,66% aastas järgmistel näidistingimustel: kauba/teenuse maksumus 1200 €, sissemakse 0%, krediidisumma 1200 €, intress 11,90% väljastatud krediidisummalt aastas (fikseeritud), lepingutasu 0,00 €, järelmaksu periood 24 kuud, tasumine igakuiste annuiteetmaksetena, maksete kogusumma 1485,60 € ja tagasimaksete summa 1485,60 €.