Targu Talitaja Nr 35

Aed:

N R 35

•

Köök:

30. AUGUST 2018

Suussulav pähklisõstrakook

13 ideed loodussõbralikuks muruhoolduseks

Heegeldame pitsilise vesti

SHUTTERSTOCK

Käsitöö:

Maalehe nõuandelisa

2

aastat

AJATUS8 1

8.O9-7.1O 20 NÄITUS PÄRITUD KIRJADEST ja RÜTMIDEST KATARIINA KIRIKUS Tallinna vanalinnas

K–L P

12–18 12–16

Näitus on tasuta

www.folkart.ee

Sügiskuu ehk september

KÜLVIKALENDER Maria ja Matthias K. Thuni järgi

Sügiskuu, ka kanarbiku-, jahi- ja pohlakuu.

Kuu kõvad ja pehmed ajad 3. päev – kuu viimane veerand, kõva aja algus 7. päev – kuu loomise pehme aja algus

PÄEV

ELEMENT

TAIME OSA

1. L

Tuli

vili 23ni

2. P

Maa

juur

3. E

Maa

juur

4. T

Maa/Õhk

juur 14ni, 15st õist

9. päev – kuu loomine

5. K

Õhk

õis

11. päev – kuu esimese veerandi kõva aja algus

6. N

Õhk/Vesi

õis 12ni, 13–22 leht

7. R

Vesi

vili 6–15

8. L

Tuli

vili 17–23

17. päev – kuu teise veerandi pehme aja algus 23. päev – täiskuu kõva aja algus

9. P

Tuli

vili 5st

25. päev – täiskuu

10. E

Tuli/Maa

vili 7ni, 8st juur

27. päev – vana kuu pehme aja algus Pehme (mäda) aeg on hea lagundaja ja määndaja. Pehmel ajal lähevad haavad kergesti mädanema ja piim hapuks.

Pesu läheb pesemisel hästi puhtaks. Pehmel ajal künti söödid (mätas laguneb hästi), laotatakse sõnnikut ning külvatakse-istutatakse kõik, mis alla kasvatab. Kõige pehmem aeg on kaduneljapäev – kaduaja neljapäev enne kuu loomist.

Kaduneljapäev on 6. septembril.

Kõval (kalgil) ajal alustatud või tehtud asjad jäävad püsima: puu ei mädane ja haavad paranevad hästi. Siis külvatakse teravili ja kõik muu, mis peab peale kasvatama (kapsas istutatakse täiskuuga). Aasta kõige kõvemad ajad on radokuu ümbruses, siis raiutakse ehituspalk ja muu tarbepuu.

Kõvad-pehmed ajad ei välista noore-vana kuu üldtuntud tähendusi. Kõik, mis kasvama peab (külv, istutus) tehakse maha ikkagi noore kuuga, ning mis hävima peab, võsa, kahjurid jms, tehakse vanaga.

Allikas: “Maavalla kalender 10 231 (2018)”, Maavalla Koda

Narva mnt 13, 10151 Tallinn targutalita@maaleht.ee reklaam 661 8040 Toimetus: Jana Rand 661 3375 Marju Reitsak 661 3374 Pille Hermann Kujundaja Heiki Maiberg Keeletoimetaja Heli Saar Korrektor Merike Järvlepp

Väljaandja Ekspress Meedia AS Trükk AS Printall Lehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2018 Ilmub koos Maalehega

N R 35

•

11. T

Maa

juur 8ni, 9–22 vili, 23st juur

12. K

Maa

juur

13. N

Maa/Õhk

juur 14ni, 15st õis

14. R

Õhk

õis 23ni

15. L

Vesi

leht 19ni, 20st vili

16. P

Vesi

vili 9ni, 10st leht

17. E

Vesi/Tuli

leht 11ni, 12st vili

18. T

Tuli

vili

19. K

Tuli

vili 23ni

20. N

Maa

õis 7ni, 17st juur

21. R

Maa

juur

22. L

Maa/Õhk

juur 8ni, 9st õis

23. P

Õhk

õis 18ni, 19st juur

24. E

Õhk/Vesi

juur 18ni, 19st õis

25. T

Vesi

leht

26. K

Vesi

leht

27. N

Vesi/Tuli

leht 9ni, 10–16 vili, 17st juur

28. R

Tuli

juur 6ni, 7st vili

29. L

Tuli/Maa

vili 4ni, 5st juur

30. P

Maa

juur

Suvist soojust jätkub ka septembrikuu esimesse poolde. Merkuur on kuni 18. ja Päike 16. septembrini Lõvi soojuselemendis. Lisaks on 7., 11. ja 16. septembril soojustrigoon. Kuu teises pooles annab aga endast märku saabuv sügis – Päike, Merkuur ja Veenus liiguvad Neitsi ja Marss Kaljukitse maaelemendis.

24. ja 28. septembril on ka maatrigoon.

Istutusaeg: 5. IX kell 11 kuni 18. IX kell 12.

30. AUGUS T 2018

Aed

563

NIPP: mida teha ülekasvanud kurkidega?

Sellise kurgi maitse on tavaliselt pisut hapukas ja ka välimus ei pruugi olla enam kõige ahvatlevam. Ka kurki kattev koor muutub vananedes puiseks ning rikub kogu maitseelamuse. Siiski ei tasu sellist kurki ära visata.

Neid võib nimelt edukalt kasutada taina valmistamiseks. Selleks toimitakse järgnevalt: ülevalminud kurgid tükeldatakse, valmistatakse neist mikseriga püree ja seda kasutatakse tainas vee asemel.

Nii saab maitsva leiva, sepiku või karaski pärmiga kergitades või kakke kergitamata tainast. Ülekasvanud kurk säilib jahedas hästi ja nii võib sügisel kõik sellised kurgid toiduks ära tarvitada.

Kirjeldatud viisil valmistatud kurgipürees saab edukalt hautada kartuleid, mida võib süüa soola ja mõne meeldiva maitselisandiga. Samamoodi võib taina valmistamiseks kasutada noori kõrvitsaid, mida ei ole võimalik pikemalt säilitada.

SHUTTERSTOCK

Vahetevahel juhtub, et mõni kurk ununeb põllul või kasvuhoones lehtede alla ja kasvab seal ülisuureks. Mida sellega peale hakata?

MARJU REITSAK Allikas: Maheseemned.ee

Noor ja ülekasvanud kurk.

Maalehe hoidisekonkurss Hoidised tooge 22.09 Olustvere Hoidistemessile hiljemalt kell 11 VÕISTLEMA OOTAME VAID KODUMAISEST TOORAINEST HOIDISED!

Vaata konkursil osalemise tingimusi maaleht.ee/hoidisekonkurss N R 3 5 mõisa • 3 0kodadelt! . AUGUS T 2018 Lisaauhinnad Maalehelt, Santa Marialt ja Olustvere

PEAAUHIND: Võiduretsepti toob turule Põltsamaa!

Aed

SHUTTERSTOCK

564

MIDA AEDNIK SEPTEMBRIS TEEB?

Sügisene saagikogumine on täies hoos.

Septembriga algab sügis ja aiapidaja peab hakkama talveks valmistuma.

Selleks et pikk ja raske puhkeperiood sujuks viperusteta, tuleb juba nüüd taimi õigele teele juhatada.

Korrastustööd Mida varakumalt aia talvekorda seadmisega alustada, seda vähem on tööd vaja teha siis, kui väljas on ebamugavalt külm, porine ja märg.

Korrastage järjepidevalt püsilillepeenraid. Kobestage mulda, kus võimalik, lisage lämmastikuvaba sügisväetist. Lõigake ära õitsenud õied ja koledad ning kuivanud lehed. Kui mõned õisikud tunduvad dekoratiivsed, ei ole tarvis neid ilmtingimata maha lõigata – need on ilusad ka talvel ja härmatisega. Varakevadel on aga viimane aeg needki eemaldada.

Kobestage viljapuudealuseid, kusjuures seda võiks teha olenevalt sügisest päris mitu korda. Nii hävitame puude alla mulda talvituma suundunud kahjurid. Viljapuude ümber võiks olla umbes võra laiune musta mulla ring, mida saab umbes 10 sentimeetri paksuselt läbi kaevata. Sinna tasub igal juhul lisada sügisväetist vastavalt pakendil olevale juhisele. Kaevamisel olge hoolikad, et ei vigastaks viljapuude maapinna lähedal olevaid juuri.

Korjake kokku mädanenud ja varisenud viljad, samuti tuleb viljapuude otsast kätte saada need viljad, mis on haiguse tõttu mumifitseerunud ja puu otsa jäänud. Kõik sellised viljad tuleks võimaluse korral oma aiast minema toimetada või põletada.

Hooldustööd Muru tuleb ilmselt veel pikalt niita.

Teadke, et esimesed langenud lehed võib rahulikult muruniitjaga peenestada ning maha jätta. Kui neid hakkab aga massiliselt olema, on õige aeg need riisuda ning kompostihunnikusse kaevata. Kergemini lagunevad õhemad ning väiksemad lehed, raskemini paksud ja tugevad, nagu näiteks tammelehed.

Köögiviljapeenrad, kust on saak koristatud, võib rahulikult juba praegu ümber kaevata. Samal ajal võib sellesse kasutatud peenrasse lisada muruhaket ja õhukesi või hakitud lehti ning miks ka mitte banaanikoori, kohvipaksu või poollagunenud komposti. Kõik need lisandid aitavad taastada mulla N R 35

•

30. AUGUS T 2018

toitaineid ning lagunevad kõigi eelduste kohaselt kevadeks kenasti.

Nüüd on ka aeg võtta ette viljapuude hoolduslõikus. Pidage silmas, et noorenduslõikuseks sobiv aeg on siiski kevadel või suvel.

Korrastage ja parandage aiamööbel enne varju alla viimist ning vaadake üle aiatööriistad – need vajavad kindlasti enne talve puhastamist, õlitamist, teritamist. Siis saab kevadel need kohe uue hooga kasutusse võtta.

Uue ilu loomine Väga palju saame järgmise kevade jaoks ära teha juba praegu. Lillesibulate mahapanekuks on just septembri lõpp parim aeg. Kõikide sibullillepeenarde kujundamisel kehtib ikka üks ja seesama reegel: olgu sorte pigem vähem, aga sibulaid arvuliselt rohkem.

Mass pääseb mõjule ja loob mulje!

Proovige istutada ka erinevaid sibulaid samasse peenrasse segamini – tulemus võib olla üllatavalt kaunis. Ärge unustage, et sibulad pan-

Aed

565

Sügisväetis aitab taimedel talveks valmistuda.

nakse maha kolm korda nii sügavale, kui on nende kõrgus, ja istutamisel peaks kasutama spetsiaalset sibullillede istutusväetist. Viimane annab neile jõudu ja õied tulevad säravama värviga ning lopsakamad.

September on ka suurepärane aeg kõigi teiste taimede istutamiseks. Vaid külmaõrnade liikidega võiks nende aeda toomise jätta pigem kevadeks – siis on neil rohkem aega end enne talve koguda.

Paljasjuursete istikute mahapanemisel veenduge, et neil oleks piisavalt vett ning laske neil enne istutamist pool päeva jalad vees olla. Hekitaimede puhul on mõistlik need ka kohe vähemalt ühe kolmandiku võrra tagasi lõigata.

Saagi koristamine Nüüd saab koristusvalmis suur osa talveks säilitatavast saagist. Korjake ettevaatlikult õunad ja pange hoidlasse. Kõrvitsatele tasub veel mõneks ajaks panna peale katteloor, see aitab neil veel kasvada ja valmida ning väldib külmakahjustusi.

Juurviljad tuleks koristada ja ladustada keldrisse.

Sügislehed sobivad kompostiks.

Veenduge, et ükski osa säilitatavast saagist ei jääks öökülma kätte – siis ei ole enam lootust, et need viljad kenasti hoiukohas vastu peaksid.

Kasvuhoone talvekorda Juhul kui viimased tomatid, kurgid, paprikad on kasvuhoonest korjatud, tuleb see täielikult taimejäänustest puhastada. Mõne aja möödudes võiks koorida mulla pinnalt N R 35

•

30. AUGUS T 2018

umbes 10 sentimeetri paksuse kihi ja toimetada kasvuhoonest minema – koos sellega saavad ära viidud ka sinna talvituma pugenud kahjurid.

Kasvuhoone on mõistlik rohelise seebi vee ja harjaga üle pesta ning pritsida üle kasvuhooneseptikuga. Jätke triiphoones uksed-aknad lahti nii kauaks kui võimalik. Tuuldumine külmakraadides mõjub ainult positiivselt!

MARJU REITSAK

Aed

566

13 IDEED, KUIDAS MUUTA MURU ELAVAKS ÖKOSÜSTEEMIKS Silmapiirini ulatuvast ühtlasest rohelisest murust on saanud visuaalselt meeldiv staatusesümbol. Samas on muru hooldamine ja väetamine keskkonnale kahjulik tegevus, millega kaasneb hulk probleeme.

On aeg otsa vaadata tagajärgedele, mis kaasnevad üle piiri läinud muruvaimustusega, ja pakume välja võimalused, mis aitavad muuta muru ökoloogilise kõrbe asemel viljakaks ökosüsteemiks, mis rõõmustab nii meie silma kui ka keskkonda.

ruvaiba korral ning siis, kui ilmateade ei luba väga tugevat vihma. See vähendab väetiste põhjavette imbumise riski.

1. Vähendage väetiste kasutamist

Muruniiduk tundub nii väike, et paistab, nagu ei saaks see mingit kahju tekitada. Tund aega muruniidukiga niitmist põhjustab aga sama suurt keskkonnakahju nagu tund aega 12 autoga sõitmine. Seega mängib kord nädalas muru niitmine kasvuhoonegaaside tekkel suurt rolli.

Kui suudate muuta oma arusaama sellest, milline näeb välja ideaalne muru, siis mõistate, et laste mängu-

SHUTTERSTOCK

Muru väetistega üle valamine võib selle küll roheliseks muuta, kuid keskkonnale on see kõike muud kui kasulik. Kõige parem looduslik väetis on see, kui jätate niidetud muru kokku riisumata. Kui siiski tunnete, et väetada on vaja, käige sellega ümber kasinalt: väetage ainult äsja istutatud mu-

2. Laske murul enne niitmist kasvada

Muru asemel võib rajada õitsva lilleniidu.

N R 35

•

30. AUGUS T 2018

platsil võib see olla mõned sentimeetrid pikem ning et metsalilled kaunistavad seda, mitte ei vähenda selle väärtust. Bensiinimootoriga muruniidukite alternatiiviks on ka elektrilised niidukid.

3. Rajage suured lillepeenrad Kõige kergem viis muuta muru eest hoolitsemine lihtsamaks ja ökoloogilisemaks on see, kui kasvatate vähem muru ja rohkem lilli! Istutage oma aed õisi täis, vaatepilt on ilusam, ökosüsteem rikkalikum ning seal leiavad kodu paljud pisiloomad ja putukad. Tühjad kohad võite katta multšiga ja kuna see ei vaja kastmist, siis väheneb ka veekulu.

Aed

567

Miks on muru raiskamine?

• Kastmisega kaasnev veekulu Muru kastmiseks kulub USAs hinnanguliselt 800 liitrit inimese kohta aastas. Selline veekulu on üüratu ning riigi veetase on katastroofiliselt madal – kuivama on hakanud ka suured jõed.

• Väetistega kaasnev keskkonnakahju Murusordid, mis pole linnakeskkonnale omased, vajavad kasvamiseks natuke tuge. Seetõttu on pestitsiidide ja väetiste kasutamine muru kasvatamisel tavapärane praktika. Kahjuks on oht, et väetised kanduvad edasi põhjavette.

4. Vahetage dekoratiivpuud viljapuude vastu Tohutuid koguseid keemilisi taimekaitsevahendeid kulub selleks, et tõrjuda kahjureid puudelt, mis mingit saaki ei anna. Miks mitte kasvatada selle asemel viljapuid, millel on ka praktiline väärtus? Kevadel ilmestavad need aeda õiteiluga, suvel pakuvad varju ning sügisel saab toidulauale lisa.

5. Kasvatage kohalikke taimi Taimed on evolutsiooni käigus oma kasvukohaga kohastunud ning neid on kõige lihtsam kasvatada neile omases piirkonnas. Valides kohalikud taimed, tagate, et nende eest hoolitsemine ei vaja suurt pingutust.

6. Kasvatage köögivilju Üks võimalus muru alla jäävat pinda kasulikumaks muuta on ise köögivilju kasvatada. Kui puudub tahtmine peenraid rajada, võib neid kasvatada ka kastides või pottides. Kasvatuskaste on lihtne hooldada ning nende ehitamine ei ole raske.

7. Kasutage erinevaid pinnakattetaimi Kuigi muru tundub olevat ainuõige valik, sobivad pinnakattetaimedeks ka erinevad samblad, lõikheinalised,

• Nn ökoloogilise kõrbe tekkimine Kuigi ühtlane muru näeb välja looduslik, on see elusorganismide jaoks võrreldav asfaldiga. Muru ei sobi putukate kasvukeskkonnaks ning selle pidev niitmine tähendab, et ei putukad ega pisiloomad ei leia selle sees varju.

• Kasvuhoonegaaside eritumine Looduslikult kasvavad taimed toimivad süsiniku neeldajana, kuid muru kasvatamise meetmed nullivad selle positiivse mõju.

Muruniiduk võib paisata õhku rohkem heitgaase kui auto.

Väiksemas aias ajab manuaalne niiduk asja kenasti ära.

sõnajalad ja metsalilled, mis ei vaja niitmist ning mida on lihtne hooldada. Need ei vaja enamasti tugevat väetamist ning ka nende veevajadus on väiksem.

lega, et kesksuvel võib muru veidike kuivada.

8. Vahetage murutraktor käsiniiduki vastu

Kahjurite tõrjumiseks ei pea kasutama keemilisi pestitsiide. On olemas lai valik erinevaid looduslikke vahendeid, mis aitavad kahjurite vastu, kuid ei kahjusta keskkonda.

Murutraktoriga sõitmine võib olla lihtne ja omamoodi meditatiivne, kuid planeedile kujutab see väikest looduskatastroofi. Väiksemate murulappide jaoks pole traktorit vaja ning ka käsiniidukiga saab töö tehtud. Peab meeles pidama, et niiduki terad vajavad regulaarset teritamist ja hooldust ning muru tasub niita ainult kuiva ilmaga.

9. Alustage komposti valmistamisega Sünteetilised väetised võib enamasti kõrvale jätta ja kasutada nende asemel looduslikku komposti.

Kompostikastis aia- ning söögijäätmete komposteerimine on pärast väikest eeltööd igale aiapidajale jõukohane.

10. Valige vähese veevajadusega taimed Aedade kastmine on üks suurimaid veeröövleid. Katsuge aeda rajades valida võimalikult vähese veevajadusega murusordid ning harjuge selN R 35

•

30. AUGUS T 2018

11. Kasutage looduslikku kahjuritõrjet

12. Tekitage loomadele koridore Üle maailma on suur probleem see, et metsloomade käiguteed on inimasustuse poolt ära lõigatud. Osa aiast võiks jääda metsikuks selleks, et loomad saaks läbi selle uutele territooriumidele liikuda.

13. Istutage puid Aia veevajadus väheneb tunduvalt, kui seal on piisavalt varju. Puid võiks istutada üle kogu aia, et ka osa murupinnast jääks varju.

Murust ei pea loobuma selleks, et olla loodussäästlik. Need 13 lahendust aitavad luua aeda täisväärtusliku ökosüsteemi, mis rõõmustab nii silma kui ka meie planeeti.

LIIS KONOVALOV

Köök

568

SUPPE METSAANDIDEST

Suve lõpul saabub seeneaeg ja kui neid metsas ka väga palju ei leidu, siis ehk ühe supi jao saab usin seeneline siiski kätte.

Karjala sametine seenesupp • 1 l puhastatud seenelõike (puravikke, tatikuid) • 1–2 sibulat • 2–3 küüslauguküünt • 2 sl võid • 1 l piima • 2 sl nisujahu • soola • jahvatatud valget pipart • 1 muna • 0,5 kl rõõska koort • 2–3 sl punet Peenestage sibulad. Pange puhastatud ja tükeldatud seened pannile, kuumutage segades, kuni seentest hakkab vedelikku eralduma.

Lisage või ja peenestatud sibul. Praadige kõik segades kergelt läbi. Lisage jahu,

maitsestage soola ja pipraga. Kuumutage 2–3 minutit.

Valage piim keedunõusse ja kuumutage keemiseni.

Tõstke kulbitäis piima pannile ja segage seenehautis korralikult läbi. Kallake see siis keedunõusse ja keetke tasasel tulel umbes 10 minutit.

Kloppige muna rõõsa koorega lahti ja valage tirinasse, peale valage kuum supp. Seda võib teha ka vastupidi – niristage munakooresegu keedunõusse.

Pärast seda aga ärge suppi enam keetke.

Serveerimisel lisage supile peenestatud punet.

Kukeseenesupp sulatatud juustuga • 1 l aedviljapuljongit • 1 karp sulatatud juustu • 3 sl nisujahu • veerand klaasi külma vett • 1 porru • 150–200 g kukeseeni • petersellilehti Võtke veerand liitrit keemiseni kuumutatud aedviljapuljongit ja sulatage selles väikeste tükikestena sulatatud juust. Ülejäänud puljongis keetke peeneks hakitud porrulauk pehmeks, siis lisage puljongis sulatatud juust ja hakitud seened. Segage jahu külmas soolaga maitsestatud vees ja kallake supile.

Keetke segades 5–10 minutit. Serveerimisel raputage supile hakitud peterselli.

N R 35

•

30. AUGUS T 2018

SHUTTERSTOCK

Köök ASTRID LEPIK

569

SÕSTRAKOOK SUVELÕPU KOHVILAUALE Hapukale punasesõstrakoogile annab mõnusa meki peale puistatud sarapuupähklipuru.

Magushapu maiustus sobib hästi koolialguse peolauale.

Värskete marjade asemel võib kasutada külmutatud marju, sarapuupähklid võib asendada Kreeka pähklitega. Kook sobib nii argipäeva kui ka külaliste kostitamiseks.

ASTRID LEPIK

Punasesõstra-pähklikook Kate • 75g purustatud sarapuupähkleid • 4 sl punasesõstramahla • 50 g võid • 350 g punaseid sõstraid • tuhksuhkrut Tainas • 100 g võid • 120 g suhkrut • 5 munakollast • 5 munavalget • näpuotsatäis soola • 2 sl suhkrut • 200 g jahu Vahustage toasoe või koos suhkruga, lisage ükshaaval juurde munakollased. Teises nõus vahustage munavalged

N R 35

•

30. AUGUS T 2018

2 sl suhkruga kõvaks vahuks.

Vahustatud või-munamassile lisage juurde kolmandik vahustatud munavalgest, seejärel jahu.

Segage ettevaatlikult. Viimaks lisage ülejäänud vahustatud munavalge.

Valage tainas küpsetuspaberiga kaetud plaadile ja tasandage.

Puistake peale sõstrad, seejärel pähkli-võisegu, mille hulka on lisatud sõstramahl. Raputage üle tolmsuhkruga. Küpsetage 200 kraadi juures 25–30 minutit.

Laske koogil jahtuda. Lõigake umbes 7 × 7 cm suurused tükid ja serveerige kohvi või teega. Kes soovib, võib juurde lisada vanillikreemi, vahukoort või jäätist.

Hüva nõu

570

ESIMESE KOOLIPÄEVA LILLED

Õpetajatele kooliaasta alguse puhul lillede kinkimise traditsiooni tasub jätkuvalt elus hoida. Lilled sobivad näppu igas vanuses koolijütsile. Tore on kohata kooliaasta algul pidulikult riides olevaid õpilasi lilledega kooli poole sibamas.

Esimesel koolipäeval võib perekond lilledega meeles pidada ka oma kooli minevaid lapsi. Paljud leiavad sobilikud lilled poest või turult. Kellel oma aed olemas, saab seal kasvavatest taimedest kimbu kokku seada.

Kui lillemüügikohad on kodust kaugel, saab kasutada fantaasiat ning kauni kimbu annab koos lapsega valmis seada aiast, metsast, põllult või teepervelt.

Traditsioonilised koolilapse lilled on gladioolid, astrid, pruudisõled, daaliad, lõvilõuad, lillherned, krüsanteemid, päevalilled. Kuid seda traditsiooni võib murda ja kinkida lilli, mis on endale kõige sümpaatsemad.

Lillede valikul tuleb arvestada sedagi, et kooliteed alustaval pisikesel lapsel oleks mugav lilledega liikuda.

Seega suured kimbud ja ülipikad lilled jäägu vanematele õpilastele. Piisab täiesti ka ühest või paarist õiest.

Lillede valikul on hea teada, mida nad sümboliseerivad. Daaliad õitsevad kesksuvest esimeste külmadeni, nende õied väljendavad väärikust ja elegantsi. Krüsanteemid on meil vägagi levinud eri värvitoonides sügislilled, mis väljendavad täiuslikkust ja rõõmu. Lõvilõug aga sümboliseerib heasoovlikkust, lahkust ja viisakust.

ANNELA NÕMMIK

Lillede kinkimine esimesel koolipäeval on tore traditsioon ning loob helge meeleolu nii kinkijale kui ka lillede saajale.

Särav ja soe päevalill sümboliseerib võimu ja soojust.

ANNELA NÕMMIK

Aster on kõige populaarsem kooli alguse lill. Sümboliseerib tarkust, rahulolu ja lootust.

N R 35

•

30. AUGUS T 2018

Käsitöö PILLE HERMANN

571

Kõige paremini sobivad skeemid, kus mustrist ei joonistu kujund, vaid pigem on kasutatud heegeltöö ühtlast kasvatamist.

Sidumispaelte otsa on heegeldatud väiksed lillekesed.

LINIKUMUSTRI JÄRGI HEEGELDATUD VEST Kes käsitööga vähegi kokku puutunud, on pannud kõrvale ka nii mõnegi heegeldatud liniku mustri. See muster sobib ka vesti valmistamiseks.

Kui aga ühel hetkel tundub, et linikuid enam heegeldada ei soovi, võib võtta peenikese niidi asemel näpu vahele jämeda lõnga ning ka toekama heegelnõela. Ümmarguste linikute skeemide abil saab endale heegeldada hoopiski moeka vesti.

Esmalt joonistage paberile ring ja märkige sinna käeaugud – nii on kõige lihtsam jälgida, et vest saab

N R 35

•

sobiliku suurusega ning käeaugud on õiges kohas.

Käeaugu alguskohal jätke mustri heegeldamine pooleli ning tehke käeaugkaare ulatuses ahelsilmuseid, seejärel saab juba järgmisel real mustriga jätkata.

30. AUGUS T 2018

PILLE HERMANN

Käsitöö

VILLU BAUMANN

572

Alumiiniumtorudest skulptuur sobib aeda, rõdule või terrassile.

ALUMIINIUMTORUDEST AIASKULPTUUR Alumiiniumtorusid on lihtne töödelda ja neist saab valmistada meeleoluka skulptuuri aeda, terrassile või rõdule.

Pildil olev aiaskulptuur on valmistatud vanadest alumiiniumtorudest, mis olid kunagi autotelgi raamistiku tugipostideks. Selleks otstarbeks sobivad ka näiteks vanaaegsed kokkupandava voodi torud.

Skulptuuri tegemiseks on valitud torude kumerad osad. Torude otsad on ketaslõikuriga risti neljaks õiele-

heks lõigatud ja väljapoole painutatud. Servad on gaasipõletiga siledamaks sulatatud.

Skulptuuri aluseks on metallplaat. Torude alumistesse avadesse on tihedalt sisse löödud ümarad puidujupid, mille tsentrisse on ette puuritud avad kruvide tarvis. Alusplaadile märkige avade asukohad ja N R 35

•

30. AUGUS T 2018

puurige vastavalt puidukruvide läbimõõdule avad ning süvendid jämedama puuriga, et kruvipäid peita.

Seejärel saab “lilled” alusplaadile kinnitada.

VILLU BAUMANN

2

573

aastat

ÕUNTE SÄILIVUST SAAB MÕJUTADA Kuidas õunte säilivust kasvuajal mõjutada, kirjutas 20 aastat tagasi ilmunud Targu Talitas Helsingi ülikooli teadlane Ramdane Dris. Õunte valmimise ajal võiks siit tänapäevalgi midagi kõrva taha panna ja järgmisel hooajal katsetada. Õunas on umbes 80% vett, 11% süsivesikuid, 0,4% rasva, 0,5% valkaineid ja selliseid mineraalaineid nagu kaltsium, fosfor ja kaalium. Õunas sisalduv orgaaniline hape on kasulik neile, kes on hädas mao alahappesusega. Õuntel on täheldatud vererõhku alandavat ja seedehäireid kergendavat toimet. Õunad sisaldavad flavonoide, mis uurimuste järgi vähendavad vähiohtu. Seetõttu on õunte söömine igati soovitatav.

Teatud tingimustel võib toimuda ka ebanormaalset ainevahetust. Kui õunapuule vajalike toitainete koostis on tasakaalust väljas, võib see põhjustada ka säilitamisel haigusi.

Ka juhul, kui maa sees on piisavalt toitaineid ja puu on need omastanud, kuid need pole jõudnud viljadesse, võib tagajärjeks olla viljade kvaliteedi halvenemine.

Õunte kvaliteeti mõjutavad asjaolud

Vee ja toitainete omastamine ning vegetatiivne kasv mõjutavad õunte kaltsiumisisaldust. Paljudes õunaaedades on suve algus põuane. Ka varane kevad võib põhjustada veepuudust, kui juured ei saa jäätunud maapinnast piisavalt vett kätte. Ehkki mullas võib toitaineid olla piisavalt, nõrgendab veepuudus puudel nende omastamist.

Kui õunapuu istutada maasse, mis on eelnevalt olnud kilega kaetud, siis on seal paremad mulla niiskus- ja soojustingimused, millel on omakorda soodustav mõju puu kasvule, saagile ja külmakindlusele.

Oluline on, et juba arenevates viljades oleks piisavalt kaltsiumi. Isegi suve alguse põud võib kahjustavalt mõjuda õunte säilivusele. Ka sagedased vihmasajud või liigne kastmi-

ANNI ÕNNELEID

Õunte riknemine algab sageli välistest vigastustest, mida tekitavad linnud, putukad, raheterad, närilised ja transportimine. Mõned õunasordid nagu ‘Melba’ ja ‘Punane melba’ on eriti tundlikud mehaanilistele vigastustele. Vigastatud õuntel kiireneb õhuvahetus ja suureneb eralduva etüleeni hulk.

Löökide mõjul tekib õuntes polüfenoole ning mürgiseid ühendeid, mis kiirendavad viljade riknemist.

Madal õhutemperatuur saagi koristamise eel või järel võib põhjustada külmakahjustusi. Vigastatud kude on vastuvõtlik mikroobidele. Õuna küpsemine on protsess, mille käigus kvaliteet tasapisi halveneb.

Õunapuid kimbutab kaltsiumipuudus

Kui õuntes on piisavalt kaltsiumi, säilivad õunad paremini.

N R 35

•

30. AUGUS T 2018

ne viljakasvu lõpus võivad kaltsiumi kogust vähendada.

Viljade küpsemist mõjutavate ja vananemist aeglustavate säilitustingimuste kohta on tehtud palju uurimusi. Kui õunad sisaldavad piisavalt kaltsiumi, aitab see säilitada head kvaliteeti ja mõjutab viljade kõvadust – kaltsium aeglustab viljade pehmenemist.

Füsioloogiliste säilitushaiguste tekkimine on tõenäoline, kui kaltsiumi on ühes kilogrammis värsketes õuntes alla 50 mg. Kasvu alguses esineb viljas kaltsiumi ühtlaselt, hiljem olukord muutub ja kaltsiumi on kõige rohkem koores ja seemnekojas.

Pikad suvepäevad ja jahedad ning valged ööd teevad põhjamaised õunad vitamiinirikkaks ja aromaatseks. Õuna küpsemisel toimuvad viljas biokeemilised ja füsioloogilised muutused. Õunu on võimalik säilitada hea kvaliteediga jõuludeni, kui kasvatamisel, saagikoristusel ja säilitamisel ollakse kõikidest ohtudest teadlikud.

Kodumaiseid õunu võib süüa koorimata, ilma et oleks põhjust karta keemiliste tõrjevahendite jääke viljadel.

Targu Talita

EKSOOTILISED MAITSESTAJAD JUUNOSIDRUN JA KAHVRILAIM

SHUTTERSTOCK

Hüva nõu

574

Otsides oma toidulauale uusi ja üllatavaid maitseid, tasub aeg-ajalt pöörata pilk tsitruseliste särava seltskonna poole.

Apelsinide, sidrunite, laimide ja greipide kõrval on põnev tutvust teha ka vähem tuntud tsitrusviljadega. Juunosidruneid ja kahvrilaime iseloomustab eksootilisus, ainulaadsus ja särtsakas maitse.

Juunosidruneid ja juunosidrunipuid tuntakse rahvusvahelisel turul nimetuse yuzu all. Kui olete kord maitsnud yuzu-jäätist, jääb see elamus tõenäoliselt kauaks meelde.

See unikaalse maitsega vili on saanud uueks trendiks veganrestoranides mitmel pool kogu maailmas ja leidnud andunud austajaid toidugurmaanide hulgas.

Taim, kes neid põnevaid vilju kannab, on juunosidrunipuu (Citrus junos). See on põõsas või väike puu ruudiliste (Rutaceae) sugukonnast.

Juunosidrunipuu on kultuurtaim, kelle esivanemad Citrus ichangensis ja mõru mandariinipuu (Citrus reticulata var. austera) on suhteliselt vähetuntud.

Mõru mandariinipuu vilju ehk mõrumandariine tuntakse ka nimega sunki. Kuigi ka sunkide lugu on põnev, jätame nad siiski mõneks järgmiseks korraks.

Juunosidrunid on ebaühtlase, krobelise, valminult kollase väliskestaga. Viljad on tavaliselt läbimõõdus 5,5–7,5 cm, kuid võivad olla ka pisut suuremad.

Tuntud toidutaim Aasia köögis Hiinas on juunosidruneid kasutatud juba Tangide dünastia aegadest.

Juunosidrunipuu on populaarne toi-

dutaim ka Jaapanis. Korea köögis tuntakse neid vilju nimetusega yuja.

Juunosidrunite unikaalne maitse on ühtaegu hapukas, mõrkjas ja magus. Seetõttu on nad suurepäraseks lisandiks mereandidele ja kalatoitudele. Samuti kasutatakse neid ka suppide, köögiviljatoitude, suupistete, salatite ja kastmete maitsestamiseks.

Juunosidrunid sobivad suurepäraselt ka magustoitude, hoidiste, pagari- ja kondiitritoodete maitsestamiseks ning need kuuluvad lahutamatu koostisosana tsitruselistel põhinevate kastmete ponzu, yuzu kosho ja yuzu-äädika koostisse. Juunosidrunitest valmistatakse ka aromaatset teed ning värskendavaid kokteile ja karastusjooke.

Kahvrilaimid ehk kombaavad Kahvrilaimid on juunosidrunitest veelgi väiksemad. Nende läbimõõt on kõigest umbes 4 cm. Valminud vili on kollase konarliku väliskestaga. Kahvrilaimid on kahvri laimipuu (Citrus hystrix) viljad.

Kahvri laimipuu on igihaljas põõsas või väike puu ruudiliste (Rutaceae) sugukonnast, kes on looduslikult levinud Indias, Nepaalis, Filipiinidel, Bangladeshis, Indoneesias, Malaisias ja Tais.

See astlaline viljapuu võib kasvada 2–11 m kõrgeks. Teistest tsitruselistest on puud kerge eristada omapäraste lehtede järgi. Sarnaselt lehelabaga on lamenenud ja laienenud ka leheroots, moodustades N R 35

•

30. AUGUS T 2018

Juunosidrunid on krobelise ja ebaühtlase väliskestaga.

omapärase kaheosalise lehe. Lehed on väga aromaatsed, meeldiva värske lõhnaga.

Väärtuslikud lehed Kaubanduslikult ja ka koduköökides leiavad kasutamist nii kahvri laimipuu viljad kui ka lehed. Kusjuures sagedamini kasutataksegi just lehti.

Neid tarvitatakse nii värskelt, kuivatatult kui ka külmutatult.

Aromaatsed lehed sobivad suurepäraselt kalatoitude ja mereandide maitsestamiseks, samuti kanale. Kahvri laimipuu on väga levinud maitsetaim Indoneesia, Vietnami, Tai ja Kambodža köögis.

Jahvatatud kahvrilaimide viljakesta kasutatakse laialdaselt karripasta koostises Tai köögis.

Kreoolid armastavad kahvri laimipuu viljakesta kasutada alkohoolsete jookide maitsestamiseks. Kambodžas on suhkurdatud kahvrilaimid levinud maiustusena. Kahvrilai-

Hüva nõu

me kasutatakse ka marmelaadi valmistamisel.

Kahvri laimipuud tuntakse ka ingliskeelsete nimedega kaffir lime, makrut lime ja Mauritius papeda.

Kahvrilaimi saadusi on võimalik leida ka Eesti kaubandusest. Kodust maitseaineriiulit saab täiendada nii kahvrilaimi kuivatatud lehtede kui ka lehepulbriga ning idamaiste vürtsisegude ja karripastadega, mille koostises on kindlal kohal kahvrilaimide aromaatne viljakest.

Yuzu-sõpradel on aga võimalik Eestist lahkumata leida põnevateks kulinaarseteks katsetusteks nii yuzupastat kui ka jahvatatud viljakesta.

Samuti müüakse Eestis isegi yuzu-limonaadi, rääkimata mahlast ja teest.

Nii et meil kõigil on hea võimalus vastu võtta väljakutse valmistada ise parimat yuzu-jäätist ja üllatada sellega ootamatult uksele koputanud sõpru.

KRISTA KAUR Tallinna Botaanikaaia metoodik

Toiduks tarvitatakse nii kahvrilaimi vilju kui ka lehti.

N R 35

•

30. AUGUS T 2018

575

3 põhjust miks meie poole pöörduda : • Pead pingutama, et vestluses osaleda • Lähedased kurdavad, et TV on liiga kõvasti • Telefonis suhelda on raske

KUULMISEGA PROBLEEMID? MEIE SAAME AIDATA SIND JÄLLE KUULMA!

Teeme koostööd Sotsiaalkindlustusametiga (SKA), isikliku abivahendi kaardi olemasaolul väljastame kuulmisaparaate riikliku soodustusega.

Aitame isikliku abivahenid kaardi vormistamiseks vajalike dokumentidega.

ÜHE VISIIDIGA KUULJAKS! Meie juurest saad kõik vajaliku ühest kohast ühe visiidi käigus: • TASUTA kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtt ja kuulmisuuringud (aparaadi ostjale) • USA firma Starkey väga kvaliteetsed kuulmisaparaadid • lai valik erinevaid aparaate kohapeal olemas • professionaalne ja sõbralik teenindus • lühikesed järkjekorrad • individuaalsed kõrvaotsikud • TASUTA parkimine maja ees • Võimalik 0% intressiga järelmaks

Küsi lisa ja broneeri aeg juba täna • tel. 6445400

www.kuulmiskeskus.ee

Kuulmiskeskus Audiale ootab Sind aadressil Mõisa tn. 4-8. korrus (Al Mare maja, Rocca al Mare kaubanduskeskuse kõrval) Konsultatsioonile soovitame tulla koos mõne lähedase inimesega.

Tervishoiuteenuse tegevusluba L04170