Targu Talita nr 10 (märts 2019)

Liigesed:

NR 10

•

7. M Ä R T S 2 0 1 9

Hiirekäsi on arvutiajastu haigus

HOIA TERVIST

Maalehe nõuandelisa

Hügieen:

Kätepesu hoiab haigused eemale

MÄRTS

VEENIPROBLEEMIDEGA EI PEA LEPPIMA Olgu tegu silmale koleda veenivõrgustikuga või kuumava valuliku kühmuga jalal – kindlasti ei pea veeniprobleemidega leppima.

Kuigi tegemist on kroonilise sidekoe­ haigusega, on siiski võimalik pat­ sienti aidata ning murele leevendust leida.

Ida-Tallinna Keskhaigla veresoon­ tekirurgi Veronika Palmiste kinnitu­ sel on kõige sagedamini esinevad veenihaigused jalal veenilaiendid, mis on eelkõige kosmeetiline prob­ leem ning enamasti piisab haiguse kontrolli alla hoidmiseks kompres­ sioonravist.

Samas võib olukord muutuda vei­ di tõsisemaks – kui jalal olev veeni­ laiend kuumab, veenilaiendit on tunda, nahk punetab või on koht va­ lulik, võib tegu olla veeniseina põ­ letikuga või pindmise veenisüstee­ mi tromboosiga. Kahel viimasel sei­

Kosmeetiline veenilaiend.

sundil inimene ise kodus vahet ei tee, seega tasub pöörduda perearsti poole, kes selgitab välja, mis see täp­ semalt on ja kuidas edasi tegutseda.

Silmatorkavad märgid haigusest

Narva mnt 13, 10151 Tallinn targutalita@maaleht.ee reklaam 661 8040 Toimetus: Jana Rand 661 3375, Marju Reitsak 661 3374, Pille Hermann Kujundaja Mari Peterson Keeletoimetaja Ene Leivak Korrektor Merike Järvlepp Väljaandja Ekspress Meedia AS Trükk AS Printall Lehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2019 Ilmub koos Maalehega

Nagu juba mainitud, on veenilaien­ did eelkõige healoomuline sidekoe­ haigus, mis võib avalduda nii näh­ tava veenivõrguna kui ka kobrutava komuna. Veenilaiendeid on erine­ vaid, kuid enamasti on tegu kosmee­ tilist laadi, naha toitehäireid põhjus­ tava nahakahjustusega.

“Tõsisemat muret tuleks tunda siis, kui jalasääre alumisele kolman­ dikule on tekkinud pruun laik. See on märk sellest, et sinna kohta võib tulevikus tekkida haavand. Siis tu­ leks kindlasti pöörduda perearsti poole, kes vaatab jala üle ning vaja­ dusel ja patsiendi soovil suunab eda­ si kirurgiliseks korrektsiooniks kirur­ gi vastuvõtule,” ütleb dr Palmiste.

N R 10

•

7. M Ä R T S 2 0 1 9

Veresoontekirurgi sõnul on juba olemasolevaid veenilaiendeid või­ malik kontrolli all hoida järjepide­ va kompressioonraviga. See tähen­ dab, et iga päev kantakse kompres­ sioonsukki, mis on jalale sobiva sur­ vega ning omalt poolt toetavad vee­ nivõrku. Kompressioonsukki on eri astmega ehk erineva survetugevu­ sega. Milline tugevus võiks sobida, otsustab arst. Peamine on mõista, et alguses tekkiv ebamugavustunne on normaalne ning kompressiooni peab harjutama.

“Kindlasti toonitan veel kord, et veenilaiendeid ei ole võimalik ära määrida ega tablettraviga kaotada.

Küll aga on võimalik õppida nende­ ga elama. Keda aga veenilaiendid tõesti häirivad ning kes on valmis nende vastu agressiivse raviga võit­ lema, peaks pöörduma kirurgi poo­ le. Lihtsalt veenilaiendeid näitama pole kirurgi vastuvõtule mõtet tul­ la,” tõdeb dr Palmiste.

Kas veenilaiendid põhjustavad valu?

Doktor Palmiste sõnul hinnatakse veenilaiendite kosmeetilisust lihtsa ülevaatusega. Täpsustavad uurin­ gud on eelkõige vajalikud selleks, et planeerida edasist tegevust: “Üksi­ kutest veenilaienditest võib kujune­ da hiljem naha toitehäire, sageda­ mini võib tekkida veenilaiendi seina põletik, mille puhul veenisein muu­ tub paksuks. Seda on katsudes tun­ da, on valulik ja nahk võib hakata punetama.”

Siiski tuleb veresoontekirurgi sõ­ nul oma veenilaienditel ise silm peal hoida, sest varasemaid ohumärke ta­ valiselt ei ole – põhjuseks võib olla si­ tuatsioonimuutus, üldhaigestumine, pikk lend või see, kui patsient ei ole kompressioonraviga hoolas.

Veeniseina põletik ehk trombof­ lebiit ei ole veresoontekirurgi sõ­

Hoia tervist

Mida varikoosiga ette võtta?

Kui aga siiski on soov veenilaiendi­ te agressiivseks korrigeerimiseks, tasub kirurgi vastuvõtule pöörduda.

Olemasolevatest veenilaienditest on

Kosmeetilised veenilaiendid jalgade tagaküljel.

DR VERONIKA PALMISTE, VERESOONTEKIRURG, IDA-TALLINNA KESKHAIGLA

nul eluohtlik haigus, kuid patsiendi­ le on see ebameeldiv probleem, mil­ le leevendumiseks kulub vähemalt paar kuud. Ulatuslikumatel juhtudel võib kaaluda antibakteriaalset ravi, kuid enamikul juhtudel leevendub olukord apteegi käsimüügiravimite abil, näiteks on abiks hepareeniga geel, hobukastaniekstraktiga table­ tid või kapslid ja loomulikult komp­ ressioonravi.

“Põletiku ajal saab perearstiga konsulteerides abi apteegist ning leevenemise järel on mõtet kirur­ gi poole pöörduda,” lisab dr Palmis­ te. Põletikulise veenilaiendi puhul ei saa kirurg millegi rohkemaga aidata kui perearst.

Samuti võib olla probleemiks pindmise veeni ulatuslik tromboos, mille puhul tasub samuti pöörduda perearstile, kes otsustab, mida raken­ dada ja kuidas edasi toimida. Kuna patsient ise ei saa kuidagi vahet teha, kas tegu on pindmise veeni seina põ­ letikuga või on lisandunud pindmise veeni tromboos, siis perearst on alati esmane hindaja, kes annab edasised suunised tegutsemiseks.

147

Oluliste nahamuutustega veenilaiendid ei ole enam üksnes kosmeetiline probleem.

võimalik vabaneda, kuid kuna tegu on kroonilise sidekoehaigusega, te­ kivad tõenäoliselt mingi aja pärast uued veenilaiendid mujale jalal.

Kui patsient soovib vabaneda jal­ gadel olevatest veenilaienditest, on tegutsemiseks valikuid mitu. “Tege­ mist on justkui à la carte’i teenusega, erinevate korrektsioonimeetoditega.

Ravi valik sõltub sellest, kui kaua on patsiendil aega paranemiseks ning millised on tema ootused,” tõdeb dr Palmiste.

Tema sõnul on võimalik operat­ sioonil eemaldada laienenud vee­ niosa. “See ei ole kole ega traumaa­ tiline tegevus, nii et peljata seda ei tasu,” kinnitab ta.

Kuna patsient hindab tulemust haavade ja armide järgi, eemalda­ takse miniflebektoomia puhul veeni­ laiend väga väikeste augukeste kau­ du, et arme poleks näha.

Kes operatsioonile minna ei soo­ vi või kui operatsioon ei ole võima­ lik, on olemas alternatiivne ravimee­ N R 10

•

7. M Ä R T S 2 0 1 9

tod – skleroseerimise protseduur ehk süstimine. “Laienenud veeni sisse süstitakse sklerosanti, mis kahjus­ tab laienenud veeni sisekihti, veen sulgub ning ideaalis ei ole mõne kuu möödudes veenilaiend enam nii nähtav,” selgitab dr Palmiste. Tema sõnul on see juba aastakümneid ka­ sutusel olnud ravimeetod, mille pu­ hul kõrvaltoimed on väga väikesed, kuid efekt samuti väga aeglane. Prot­ seduuri tehakse eelkõige ajavahemi­ kul septembrist aprillini, sest pärast protseduuri ei tohi kuu aega päevi­ tada ja vajalik on regulaarne komp­ ressioonravi.

Kuid mis peamine – veenilaiendi­ tega ei pea leppima. “Tänapäeval on olemas igakülgsed võimalused pat­ sienti aidata ning omalt poolt seda ka teeme. Kindlasti peab patsient olema koostööaldis ja järgima arsti soovitatut – koostöös on kõik võima­ lik,” lisab veresoontekirurg.

KADRI PENJAM

148

Reklaam

N R 10

•

7. M Ä R T S 2 0 1 9

Hoia tervist SHUTTERSTOCK

149

Pestes tuleb hoolikalt üle käia ka sõrmevahed, peopesa ja randmed.

KORRALIKU KÄTEPESUGA OLEME TERVEMAD Hoolikas kätehügieen aitab nakkushaigusi eemal hoida, seepärast tasub just viirushaiguste leviku ajal puhastada käsi põhjalikult.

Mustad käed on kõige tavalisem nakkuste leviku põhjus.

Kui käed on nähtavalt mustad, peab neid põhjalikult pesema. Kui pesta käsi seebi ja veega 15 sekundit, vä­ heneb neil võõra mikrofloora hulk 10 korda, 30 sekundi jooksul aga juba ligi 1000 korda.

Õige kätepesu tehnika Sellegipoolest tuleb käsi pesta mõist­ likkuse piires, sest ülemäärane pese­ mine võib naha kaitsebarjääri lõhku­ da, samuti võivad mõningate bakte­

rite tüved seebilahuses paljuneda.

Igapäevase kätehügieeni puhul, eri­ ti viirushaiguste leviku kõrgajal, on kätepesu kõrval olulised ka käte an­ tiseptika ja nahahooldus.

Käte antiseptik on valmistatud alkoholi põhjal ja sellega peaks käsi töötlema vähemalt 30 sekundi jook­ sul. See vähendab bakteriaalset mik­ rofloorat käenahal 10 000 korda.

Kui vahend on aga nahal 60 sekun­ dit, väheneb bakteriaalse mikrof­ loora hulk kuni 100 000 korda. See­

ga on antiseptika palju tõhusam kui pesemine seebi ja veega.

Korrektse kätehügieeni juures on väga oluline puhastamistehnika.

Selleks, et näha, kui korrektselt käsi pestakse, on välja töötatud sea­ de, mis on õppevahendina kasutusel näiteks Tallinna tervishoiu kõrgkoo­ lis ning koolitustel haiglates, kooli­ des ja mujal. Kätepesutehnika kont­ rollimiseks laseb katsealune oma kä­ tele antiseptikut, millel on ultravio­ lettmarkerid.

Järg lk 150

N R 10

•

7. M Ä R T S 2 0 1 9

Hoia tervist

150 Algus lk 149

Käte pesemist imiteerides hõõrub ta vahen­ di kätele 30 sekundi jooksul ühtlaselt laiali.

Ultraviolettlampide valguses paistavad vahen­ diga kokku puutunud kohad märgatavalt he­ ledamad kui muu nahk. Eduka tulemuse kor­ ral peavadki labakäed ja randmed heledaks jääma.

Milliseid vigu aga pestes tehakse? Kõige sa­ gedamini unustatakse hõõruda seepi pöidla­ pealsetele, küünealustele, sõrmevahedele ja -otstele. Korralikult tuleks pesta ka sõrmuste alla jäävat nahka, sest muidu hakkavad seal niiskuses bakterid paljunema. Seep tuleks voo­ lava vee all maha loputada sõrmedest küünar­ nukkideni.

Käte antiseptikuid on saadaval vedeliku ja gee­ lina, lisaks on olemas salvrätikud, mida on im­ mutatud naha kaitsekomponente sisaldava an­ tiseptikuga. Valik on lai ja sobiva toote peaks leidma nii lastele koolikotti, kontorisahtlisse kui ka kõige pisemasse käekotti.

Käte antiseptikat peaks tegema pärast käte pesemist ja kuivatamist, sest märjal nahal olev vesi lahjendab vahendit. Samas on antiseptikut hea kasutada ka siis, kui vett ja seepi pole käe­ pärast. Antiseptilised salvrätikud on väga ka­ sulikud reisil olles. Nendega saab kerge vaeva­ ga puhastada käsi ja pindu, näiteks söögiriis­ tu. Ühtlasi on need mugavad laste käte puhas­ tamiseks, kui vett ja seepi pole lähedal.

Käte puhastamiseks antiseptikuga kantak­ se umbes pool teelusikatäit (3 ml) lahust kui­ vadele kätele, jaotatakse ühtlaselt nahale ning hõõrutakse siis käsi nende kuivamiseni ehk ligi 30 sekundit.

Käte kuivatamine Inimese käsi katab hulk baktereid, mis ka pes­ tes lõplikult ei kao ja tänu niiskusele kanduvad hõlpsamalt erinevatele pindadele. Seetõttu on käte korrektne kuivatamine sama oluline kui põhjalik pesemine. Inimesed pesevad ja kui­ vatavad iga päev käsi nii tööl, koolis, ostukes­ kustes kui ka teistes üldkasutatavates tualett­ ruumides. Tavaliselt me sellele ei mõtle, kuid bakterite kandumist õhku ja teistele pindade­ le mõjutab konkreetselt see, millega ja kuidas käsi kuivatate.

Kuivati kasutamine tundub olevat tõhus viis käte kuivatamiseks. Murekohaks on aga tõsi­ asi, et üle kolmandiku inimestest ei pese käsi põhjalikult sooja vee ja seebiga, vaid loputa­ vad kiirelt voolava vee all. Kuna paljud täna­ päevased kuivatid puhuvad õhku masina si­ semusest suunaga üles, siis lennutatakse igal kasutuskorral kuivatajale peale eelmistest ka­ sutajatest sinna jäänud suur hulk baktereid ja haigustekitajaid.

SHUTTERSTOCK

N R 10

•

Lisaks lendub lohakalt pestud kätelt bak­ tereid ka õhku ja isegi mitme meetri kaugu­ sel asuvatele pindadele nagu ukselingid ja se­ gistid. Kuivati põhja koguneva vee ja niiskuse muudab aga lisanduv soojus bakteritele ideaal­ seks paljunemispaigaks.

Nii võib kombinatsioon lohakatest käte­ pesijatest ja kuivatist olla põhjus, miks inime­ sed nakatuvad erinevatesse haigustesse. Ka võib see valla päästa laiaulatusliku kõhuviiru­ se- või gripipuhangu.

Paber ja käterätirull Paberrätik on hügieeni seisukohast väga hea valik: pese, kuivata ja viska prügikasti. Erine­ vad uuringud näitavad, et võrreldes kuivati ka­ sutamisega aitab paberiga kätelt vee pühkimi­ ne hoida avalikus tualettruumis bakterite tase­ me lausa kolm korda madalamana.

Kuivatuspabereid saab valmistada ümber­ töödeldud paberist, kuid nende peamiseks puuduseks on see, et kord käte kuivatamiseks kasutatud paberit ei saa taaskasutada. Keskmi­ selt kulub inimesel ühe kätekuivatustoimingu kohta kolm paberrätikut, millest ääretult väi­ ke protsent komposteeritakse ning suurem osa lõpetab ikkagi prügikastis. See aga tähendab suuremaid jäätmekäitluskulusid ning ühtlasi suuremat koormust keskkonnale.

Avalikes tualettruumides kasutatav puuvil­ lane käterätirull asetseb masinas kahe rulli­ na. Üks annab välja puhast rätikut ja teise rulli jõuab pärast kuivatustoimingu lõpetamist ka­ sutatud kangas. Hügieeni seisukohast seisab puuvillarull samal astmel paberiga. Ka laisk kätepesija jätab kuivatades bakterid rätikusse ja nii ei satu need ruumi lendlema ega teisi ini­ mesi ohustama.

Kui rääkida keskkonna seisukohast, siis ku­ lub käterätirulli elutsükli jooksul korralik ko­ gus vett, millel on kaks põhjust. Esimene seis­ neb puuvilla kasvatamiseks vajalikus kast­ mises. Lisaks läheb vett vaja rätiku pesemi­ seks. Ühe rulli eluiga vältab kuni 125 pesukor­ da ning hiljem toodetakse pensioniikka jõud­ nud puuvillakangast koristuseks vajamine­ vaid puhastuslappe ja moppe. Kui nüüd ar­ vutada kasutatav energia rätikute pika eluea kohta ümber, siis pääseb kuluv energia vaevu esile.

Puuvillane rätik on võrreldes paberiga ener­ giasäästlikum ega anna oma panust prügitoot­ misesse. See toodab 95% vähem prügi, vajab 48% vähem energiat ja on 29% madalama glo­ baalse soojenemise potentsiaaliga, selgub hil­ jutisest Tekstiiliteenuste Kutseliidu (WIRTEX) uuringust.

7. M Ä R T S 2 0 1 9

Allikas: Apotheka, Lindström Eesti

Reklaam

LIIGESED JA SELG ON KANGED, TEEVAD HAIGET?

151

NANOHAP™

sinised kapslid abiks liigestele!

Eestis loodud nanomeetriline bioaktiivne toode NANOHAP™ toimib otse probleemi põhjusele. Taandub põletik ja aeglustub või peatub kõhrkoe edasine hävimine. Väheneb oluliselt valuaisting, suureneb liigeste liikuvus - muutub kogu teie elukvaliteet. Positiivne toime on tajutav juba nädala-kahe jooksul kapslite tarvitamise algusest. Kasutada järjest 2-3 kuud, hiljem taas vajadusel.

NB! Hõrenenud luude tugevdamiseks kasutage meie NANOHAP™ BONE EXTRA kapsleid.

Kehaomase koostise tõttu toidulisandina registreeritud NANOHAP™ toodetel ei ole kahjulikke kõrvalmõjusid.

Nanohap Naistepäeval Nanohinnaga

30€ meilt tellides 10. märtsi õhtuni, kui kasutate võlusõna NANOHIND

Soodustellimused ainult e-poest www.nanohap.eu ja telefonil 5567 0607.

Tavahinnaga tooted jätkuvalt müügil apteekides Kiisal ja Rakvere polikliinikus.

N R 10

•

7. M Ä R T S 2 0 1 9

????????

Hoia tervist

152

KUIDAS KONTROLLITAKSE RAVIMITE EHTSUST? Veebruari algul rakendus kõikjal Euroopas ravimitootjate ja Euroopa Komisjoni koostöös ellu kutsutud uus ravimite ehtsuse kontrolli süsteem, mis aitab senisest veelgi tõhusamalt kaitsta inimesi võltsitud ravimite eest.

Esimese sammuna paigaldatak­ se ravimipakenditele turvaelemen­ did ning loodud on turvaelementi­ de andmekogu, mis võimaldab kont­ rollida ravimi ehtsust igas tarneahe­ la punktis.

Võltsravimite kasutamine on maa­ ilmas kasvav probleem ja üha sage­ damini on selliseid ravimeid leitud ka Euroopa turult. Sotsiaalministee­ riumi raviosakonna juhataja Eda Lo­ pato sõnul ei ole Eestis võltsitud ravi­

mid seni levinud, ent arvestades nen­ dega kaubitsemise ulatust maailmas, tuleb ka siin olla nende võimalikuks ilmumiseks valmis. Võltsitud ravimid on tõsiseks ohuks inimeste tervisele.

Igal ravimil oma kood Uue süsteemi puhul skaneerib ap­ teeker ravimi müümisel pakendil olevat 2D-koodi ning võrdleb seda arvuti abil infoga turvaelementide

andmekogus ning kontrollib, kas pa­ kendi rikkumise vastane vahend on terve. Pärast ravimi müüki kõrval­ dab ta ainulaadse identifikaatori ka­ sutuselt ning pakend saab turvaele­ mentide andmebaasis juurde märke, et ravim on juba müüdud ning teist korda seda teha ei saa.

Turvaelementide süsteemi raken­ damine aitab välistada võltsitud ra­ vimite jõudmise seaduslikku tarnea­ helasse. Kuna süsteem on uudne ja

Silümariin 110 mg kapslid

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte.

Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

N R 10

•

7. M Ä R T S 2 0 1 9

Käsimüügiravim Täiendav informatsioon on saadaval müügiloa hoidja esindusest: OÜ VIP Pharma Eesti, Uusaru 5, Saue 76505.

Tel: 5648 0207; E-mail: it@vippharma.ee

SHUTTERSTOCK

Hoia tervist

samal ajal mastaapne, võivad raken­ damise alguskuudel apteekrid tur­ vaelementide skaneerimisel saada veateateid ning võib tekkida tehni­ lisi tõrkeid.

Uus süsteem käivitub Uues süsteemis on kohustusi ravimi­ tootjatel, hulgimüüjatel ja apteekritel, lisaks käivitub kogu Euroopas korraga uus andmekogu – iga lüli siit võib põh­ justada häireid kogu ketis. See ei tä­ henda, et ravim on võltsitud, tegemist

Iga ravimi turvakoodi kontrollitakse nüüd arvuti abil.

on muudatustega kaasnevate raskus­ tega, mis aja jooksul peavad leevene­ ma. Oleme sellised olukorrad läbi aru­ tanud ja oluline on, et kõik osapooled panustavad, et asjatult ei jääks keegi talle vajaliku ravimita.

Ravimite turvaelemendid peavad edaspidi olema paigutatud enamiku­ le retseptiravimitele. Uus süsteem ra­ kendub järk-järgult – varem toodetud ravimeid võib turustada ilma turva­ elementideta säilivusaja lõpuni.

Targu Talita

N R 10

•

7. M Ä R T S 2 0 1 9

153

Hea teada • Võltsitud ravim võib näiteks sisaldada vale toimeainet või olla üldse ilma toimeaineta; ravimis võib olla õige toime­ aine, kuid selle puhtusaste või kogus ei ole piisav; ravim võib olla õigete koostisainetega, kuid valmistatud teadmata kohas ja tingimustes.

• Sellised tooted on tõsiseks ohuks inimeste tervisele, kuna nendega ei saa ravida haigusi, need võivad põhjustada oht­ likke koos- ja kõrvaltoimeid, hal­ vimal juhul olla ka eluohtlikud.

• Lisaks Euroopa Liidu riikidele on võltsravimite ehtsuse kontrolli süsteemiga liitunud ka Norra ja Šveits. Selliseid võltsravimite levikut takista­ vaid süsteeme ehitatakse üles ka USA-s, Ladina-Ameerikas ja Venemaal.

154

Reklaam

Tooted müügil YA Ülikooli apteekides, Euroapteekides ja e­poes www.curaprox.ee N R 10

•

7. M Ä R T S 2 0 1 9

Hoia tervist

155

HIIREKÄSI – ARVUTIAJASTU TERVISEHÄDA Tänapäevane istuv eluviis ning tundi­ de kaupa sundasendis arvutiga tööta­ mine on juurde toonud uusi tervise­ probleeme, mis kimbutavad eelkõi­ ge kontoritöötajaid, kuid ka teisi, tih­ ti juba päris noori inimesi.

“Lisaks kannatavad inimesed sil­ manägemise halvenemise all ning vähesest värskes õhus viibimisest ja rindkere kokkusurutusest tingitud hingamiselundite haiguste ning vä­ hesest füüsilisest koormusest tingi­ tud südamehaiguste käes,” loetleb perearst Jane Ott uusi tervisemure­ sid, millega perearstile pöördutakse.

Hiirekäsi – mis see veel on?

Aga tagasi hiirekäe juurde. Perearst Jane Otti kinnitusel on paljud täna­ päeva tervisehäired põhjustatud elu­ stiili muutusest. Näiteks töötavad kontoriinimesed päevast päeva istu­ vas sundasendis, kuid muu füüsiline koormus puudub. Kõige rohkem tööd tegev kehaosa on ranne koos sõrme­ de ja küünarliigesega.

“Nõnda on sundasendis kogu käsi, alustades õlast-kaelast kuni küünar-, randme- ja sõrmeliigesteni välja. Rää­ kimata muudest kehaosadest, mis on liikumatud ja hoiavad keha püsti.

Pead püsti hoidev kael vajub raske, keskmiselt 5 kg kaaluva pea all jär­ jest ettepoole. Nõnda ei jää tulemata kaelast kätte kiirguvad valud ja närvi­ tundlikkuse häired,” tõdeb perearst.

Valu, punetus ja turse randmel Hiirekäsi tähendab perearsti sõnul täpsemalt olukorda, kus inimest hak­ kab kimbutama valu käes. Vahel te­ kib ka turse, kangus, punetus, ja seda peamiselt pöidla-labakäe liigesel,

SHUTTERSTOCK

Igapäevane sundasend avaldab mõju nii randmetele, kaelale, seljale, puusadele kui ka põlvedele, mis kõik ühel hetkel endast märku hakkavad andma.

Arvutiga töötajail on käsi kogu päeva sundasendis.

See põhjustabki käe valulikkust ja kangust.

kuid ka õla-, küünarliigese-, sõrme­ de või randmete liigestel, mida alati ei oskagi seostada arvutitööga.

Valu on alati esimene märk sellest, et midagi on viltu. Esmapilgul jääb lii­ geste liikuvuse piiratus ehk märka­ mata, kuid aja jooksul hakkab vähe­ nema näiteks võime haarata kõrge­ mal asetsevaid esemeid, kuna õlalii­ gese liikuvus on piiratud. Samuti ei saa teha õlaringe veskitiibadena ega haarata pöidla ja vastanduvate sõr­ mede vahele esemeid – näiteks suu­ remat paberipakki. Vahel võib laba­ käe lihasjõud olla nõrgenenud ning esemed kipuvad käest kukkuma.

Kuidas hiirekäe teket vältida?

Ehk on aga võimalik kiirekäe tekki­ mist kuidagi ennetada või siis olu­ korda leevendada? Enamasti ei ole ju lihtne muuta olukorda, kus oleme, kuidas töötame või elame.

“Kindlasti on tervisele parem, kui kontoris kasutatakse eri pikkusega inimestele mõeldud reguleeritavaid töölaudu ning -toole. Samuti on väl­ ja mõeldud spetsiaalsed kõrgenduse­ ga hiirepadjad, mis peaksid toetama rannet õige koha pealt. Toetavas töö­ keskkonnas töötades saame vältida N R 10

•

7. M Ä R T S 2 0 1 9

mitmeid sundasendeid ning siis on ka valusid eri kehapiirkondades vä­ hem,” selgitab Jane Ott. Perearst tuletab meelde, et iga 10–15 minuti järel on kasulik võtta puhkepaus ning teha kaks minutit venitusharjutusi. Lisaks tehke kiirelt mõned korrad silmadega ringe või vaadake arvutiekraanist mööda kau­ gusesse. Hingake mitu korda süga­ valt sisse-välja, et rindkere venitadasirutada.

“Peamine on mõista, et kehahoia­ kus tervikuna on kõik liigesed sõrme­ otstest varvasteni aktiivselt tegevu­ ses ja olulise tähtsusega. Kui oleme oma sõrmedega sundasendis, kulgeb see pinge edasi ka ülejäänud kehasse ning on näha ja tunda meie kehahoia­ kus ning luustiku ja lihaskonna muu­ tustes,” lisab perearst.

Pärast iga tööpäeva või ka töö­ pausil tuleks iga päev aktiivselt liiku­ da. Aeroobse tegevusega on soovita­ tav tegelda nädalas vähemalt 150 mi­ nutit (kolmeks treeningkorraks jaga­ tuna) pulsiga 100–120 korda minu­ tis. 300 minutit nädalas on juba kor­ ralik treening, mis parandab üldkeha­ list vormi.

KADRI PENJAM

Hoia tervist

156

SHUTTERSTOCK

Tugevasti kahjustatud maksa aitab paremasse seisu saada hoolikas dieet.

MIS ON MAKSALE HEA, MIS HALB Maksal on tähelepanuväärne võime tervendada iseennast: osa maksa kõrvaldamisel taastub see üsna kiiresti.

Maks on suurim organ inimkehas, kaaludes kuni 1,5 kg. Maksarakud hepatotsüüdid vastutavad valkude, süsivesikute ja rasvade ümbertöö­ tamise ning lagunemissaaduste kõr­ valdamise eest.

Maksahaiguse korral aitab dieet taastada ning normaliseerida mak­ sa ja sapipõie tegevust. Neid ees­ märke on võimalik saavutada, kui haige toiduratsioonis on toiduained, milles leidub piimavalku, taimeõli, kiud­aineid.

Samuti on kasulik rohkem vede­ likke juua ja piirata selliste toodete tarbimist, milles on rohkesti koleste­ rooli ja rasva.

Maksahaiguste korral soovitatak­ se praadimise asemel toitu keeta ja hautada. Samuti ei ole kasulik tarbi­ da väga külma toitu ja jooke.

Kui palju süüa rasva?

Rasva üldsisaldus toidus peaks ole­ ma 80–100 g, soodne suhe on 70% loomset ning 30% taimset rasva. Pa­ rim on see rasv, mis sisaldub valgu­ toodetes (liha, kala, juust jne) ning taimeõli.

Letsitiini, koliini, rasvlahustuvaid vitamiine ja mineraale on rikkalikult munakollases. Kõige kasulikum on mune süüa omletina.

N R 10

•

7. M Ä R T S 2 0 1 9

Teadlased väidavad, et oliiviõli kaitseb maksa protsessi eest, mis soodustab kudede vananemist ning suurendab vähiriski. Teadlased tegid eksperimendi rottidega, keda toideti oliiviõliga. Tulemused näitasid, et õli saanud rottide maks oli vähem kah­ justatud toksiinidest, mis suurenda­ vad oksüdatiivset stressi. Nende rot­ tide maksas oli suurem antioksü­ dantsete ensüümide aktiivsus.

Kui palju tarbida süsivesikuid?

Süsivesikuid on maksahaiguse kor­ ral vaja tarbida vastavalt füsioloogili­ sele normile – 400–450 g; rasvunud

Hoia tervist inimestel tuleb nende kogust vähen­ dada. Tavaliste süsivesikute (suh­ kur, mesi, jahutooted) osa moodus­ tab 50–100 g. Teatavasti stimuleerib suurenenud süsivesikutesisaldus toi­ duainetes rasva kogunemist maksa­ rakkudes. Seetõttu ei soovitata selli­ se toiduga liialdamist.

Kui palju süüa valku?

Suure valgusisaldusega dieet aitab taastada maksa funktsioone ja osaleb toksiinide kahjutustamiseks vajalike ensüümide sünteesis. Valguallikad on munad, kohupiim, piimatooted, liha, kala, leib, täisteratooted. Kiudained mõjuvad positiivselt soolestiku mik­ rofloorale, foolhappe ja B-vitamiinide süntees vähendab kolesterooli, absor­ beerib ja kõrvaldab mürgiseid aineid.

Kiudainete allikaks on puu- ja köögi­ viljad ning täisteratooted.

Maksale kasulikud toidud • Kõrvitsatoidud (puder, pannkoogid), kõrvitsaseemned.

• Köögiviljasupid.

• Mitterasvane hele liha (vasika-, kalkuni-, kanarinnaliha) – keedetud, praetud õlita, valmistatud aurupotis.

• Mitterasvane kala (tursk, koha, karpkala jm). Samuti valmistatud aurupotis või hautatud.

• Lahja kohupiim (mitte suurema kui 2% rasvasisaldusega), samuti mitterasvane jogurt, keefir.

• Pudrud: tatar, kaerahelbed jm.

• Taimeõli, eriti külmpressitud olii­vi­õli.

• Keedetud köögiviljad, kui on hästi talutavad – värskete köögi­ viljade salat, maitsestatud õliga.

• Kuivatatud aprikoosid, rosinad.

• Kissell, tarretis, pudingid.

• Teraleib – hea, kui veidi kuivanud.

• Kibuvitsa-, kummelitee.

Maksale kahjulikud toiduained Maksahaiguste korral on keelatud rasvane sealiha, lambaliha, hani, part, praetud toit, rasvane puljong, suitsutatud liha, konservid, kakao, šokolaad, spinat, seened, alkohoolsed joogid, külmad karastusjoogid, jäätis.

Allikas: www.tervemaks.ee N R 10

•

7. M Ä R T S 2 0 1 9

157

158

Reklaam

Individuaalsete tallatugede valmistamine Pärnu mnt 142, Tallinn (Tondi Ärimaja) E-L 10.00-18.30, eelregistreerimine tel: 5880 0613 N R 10

•

7. M Ä R T S 2 0 1 9

Hoia tervist

159

KUIDAS LIBE AEG ÜLE ELADA? Kui külm ja sulailm vahelduvad, siis toob libedus kahjukäsitlejate lauale palju juhtumeid, kus libeda süül kuk­ kumine on päädinud tõsiste vigastus­ tega, mis vajavad nii arstiabi kui ka töölt eemalolekut.

“Pahatihti lisandub eelnimetatu­ tele ka teisi planeerimata lisakulu­ tusi, mis õnnetusjuhtumikindlustu­ seta inimese eelarvesse suure augu võivad jätta,” selgitab Seesami too­ tejuht Dagmar Gildeni. Keskmise li­ bisemiskahju suuruseks Seesamis on 250 eurot.

Peamiselt sõltub hüvitis kliendi va­ litud kindlustussumast ning sellest, kuidas vigastusest paranetakse. Mõ­ nel kliendil on valitud summa 5 eu­ rot päeva kohta, teisel aga 32 eurot.

Raskemal juhul võib paranemine kes­ ta kuid ja siis tuleb maksta päevaraha hüvitist mitme kuu eest.

Erinevalt levinud arvamusest, et kukuvad vaid vanemad inimesed, näitab statistika vastupidist. Üle pool­ te libeda süül toimuvatest õnnetustest juhtub alla 40aastaste inimestega.

Nooremad inimesed liiguvad kii­ remini ja julgemalt, jooksevad viima­ sel hetkel bussile või on süvenenud telefoni. Seevastu vanemad inime­ sed kõnnivad aeglasemalt, mistõttu kukuvad nad libedatel teedel harve­ mini, samas on nende vigastused ala­ ti tõsisemad.

Et ka kõige jäisemad teerajad tur­ valiselt üle elada, tasub arvesse võtta alljärgnevaid soovitusi.

Varuge poole rohkem aega Kindlasti ei tohiks talvisel ajal kodust lahkumist viimasele minutile jätta ning liikuda väikeste sammudega ja kiirustamata. Samuti tuleks vältida äkilisi liigutusi, viimasel hetkel üle­ käigurajale tormamist ja libedal teel telefoni näppimist.

SHUTTERSTOCK

Vahelduvad temperatuurid ja vihmasadu muudavad kõnniteed libedaks ning 40 protsenti talvistest vigastustest on põhjustatud just libedusest.

Libisemise eest kaitsevad hästi jalanõude külge paigutatud libisemistõkked.

Kandke õigeid jalanõusid

Kui kukute, fikseerige juhtum

Valige mugavad ja turvalised jala­ nõud, millel on libisemisvastased ja sügava mustriga tallad. Eriti libeda­ tes oludes võiks enda jalatsitele pan­ na libisemistõkked. Ka talvel õues treenijad peaksid libedusega suvi­ sed jalanõud kappi peitma. Jooks­ miseks on olemas spetsiaalsed naelte või suuremustrilise tallaga jalanõud, mis takistavad märjal ja libedal pin­ nal kukkumist.

Libedaga kukkumise järel tuleb olu­ kord fikseerida. Kõige parem on õn­ netuspaigast pilte teha, et oleks täp­ selt võimalik tuvastada, miks ja kui­ das õnnetus juhtus. Kui õnnetust nä­ gid pealt möödujad, siis võta nende kontaktid, et hiljem oleks võimalik neilt vajaduse korral ütluseid võtta.

Kui tarvis, ärge peljake kiirabi või po­ litseid kutsuda, võimalusel andke juh­ tunust kohe teada ka majaomanikule.

Vältige libedust

Majaomaniku vastutusala

Kasulik on kõndida teel, kus libedu­ setõrje tehtud. Kindlasti peab välti­ ma läikivaid ning tumedaid alasid, samuti kanalisatsiooniluuke ja teisi metallist pindasid, mis on kõige li­ bedamad ja ühtlasi ohtlikumad ko­ had kukkumiseks. Vältige ka vär­ vitud pindasid nagu ülekäigura­ ja valged triibud, mis vee külmu­ des ja varahommikutel erilist ohtu kujutavad.

Majaesise jääst puhastamise kohus­ tus lasub majaomanikul. Kui jalakäi­ jaga juhtub libedal trepil või teel õn­ netus, siis on kinnistu või tee omanik see, kellelt ohver kukkumisega seo­ tud kahjude eest hüvitist saab nõuda.

Libedusetõrjeks peaks välisukse kõr­ vale varuma liiva või graniitkillustik­ ku täis ämbri, vajaduse korral ka jää­ lõhkuja.

N R 10

•

7. M Ä R T S 2 0 1 9

Targu Talita