Targu Talita nr 14 (Hoia tervist, aprill 2019)

Tervisemure:

N R 14

•

4. APRILL 2019

Hemorroidid vajavad kohest ravi

HOIA TERVIST

Mürgistused:

Kodus varitsevad mürgistusohud

Hüva nõu:

Maalehe nõuandelisa

3 põhjust miks meie poole pöörduda : • Pead pingutama, et vestluses osaleda • Lähedased kurdavad, et TV on liiga kõvasti • Telefonis suhelda on raske

Täiusliku une saladus

ÜHE VISIIDIGA KUULJAKS!

Teeme koostööd Sotsiaalkindlustusametiga (SKA), isikliku abivahendi kaardi olemasolul väljastame kuulmisaparaate riikliku soodustusega. Aitame isikliku abivahendi kaardi vormistamiseks vajalike dokumentidega.

Meie juurest saad kõik vajaliku ühest kohast ühe visiidi käigus: • TASUTA kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtt ja kuulmisuuringud (aparaadi ostjale) r 86$ ƬUPD 6WDUNH\ Y¿JD NYDOLWHHWVHG NXXOPLVDSDUDDGLG r ODL YDOLN HULQHYDLG DSDUDDWH NRKDSHDO ROHPDV r SURIHVVLRQDDOQH MD VÐEUDOLN WHHQLQGXV • lühikesed järjekorrad • individuaalsed kõrvaotsikud • TASUTA SDUNLPLQH PDMD HHV • Võimalik 0% intressiga järelmaks

APRILL

KODUSED MÜRGISTUSJUHTUMID VARITSEVAD NII LAPSI KUI KA TÄISKASVANUID

Olmelised mürgistusjuhtumid leiavad aset enamasti kogemata. Sagedased on juhtumid, kus ettevaatamatusest või teadmatusest juuakse mingit kemikaali või äädikat.

Terviseameti andmetel on näiteks viimastel aastatel äädikamürgistuse saanud ligi 300 inimest ja igal aastal lisandub keskmiselt ligi 30 juhtu.

Mürgistusteabe infoliinile 16662 saabub aastas kümneid kõnesid tervisekaebustega seoses äädikaaurude sissehingamise, äädika valesti lahjendamise, selle eksliku joomisega valesse pudelisse valamise tõttu või ka veekeetja katlakivi eemaldamise ajal tehtud joogi joomise kohta.

“Näiteks seente sissetegemise ajal pannakse klaas äädikaga lauale, kuid aetakse siis muu joogiga segamini ja võetakse kogemata lonks,” ütles Mare Oder, terviseameti mürgistusteabekeskuse juht. Oderi kinnitusel ei juhtu seda ainult sügisel, vaid ka jõulude ja jaanide ajal, kui on suuremad söögitegemised. Äädikat kogemata juues peab esmalt suu loputama ja siis alustama väikeste lonksudega klaasi vee joomist. Kui suus on põletusest laike (eredamad või kahvatumad laigud suus), tasub minna haiglasse ja lasta arstidel end üle vaadata.

Samuti tuleb lähema kolme tunni jooksul jälgida, kas kannatanu saab neelata, ning jälgida

süljevoolust (see suureneb söövituskahjustuste korral). Kaasneda võib mao- ja rinnakutagune valu. Äädika põhjustatud õnnetusi saab ennetada, kui inimesed soetavad üksnes turvakorgiga varustatud äädikapudeleid. Ka on oluline, et äädikapudeleid hoitaks nagu teisigi kodus kasutatavaid kemikaale vähemalt 1,5 m kõrgusel lukustatud kapis.

Kindlasti peaks appi võtma ka mitmesuguseid hoiatusmeetmeid (erimärgistus, hoiatused masinatel vm), kui kodumasinatelt katlakivi eemaldades või koristades kasutatakse söövitavaid kemikaale. Õnnetuste ärahoidmiseks lastega ei piisa, kui pudelid pelgalt silma alt ära pannakse, kuna uus ja huvitav pakub tõenäoliselt ka huvi. Kindlasti on vaja järeltulijatele ka lihtsas keeles selgitada äädikapudelist tulenevaid ohte, vajaduse korral korduvalt.

Patareid mürgistavad väikelapsi Patareide üha suurema leviku tõttu on lastel sagenenud patareidest põhjustatud mürgistusjuhtumid. Mürgistusteabekesku-

SHUTTERSTOCK

N R 14

•

ses registreeriti mullu 28 juhtumit, tänavu juba viis juhtumit, sealjuures on lapsed vajanud ka haiglaravi. See arv tõuseb aasta-aastalt.

“Meie ümber on aina enam patareidel ja akudel töötavaid õnnitluskaarte, kelli, kalkulaatoreid, leedküünlaid, mänguasju jne. Patareid või akud on lastele üsna kättesaadavad. Kõik senikogematu pakub aga väikelastele huvi ja kõik selline liigub esimese asjana suhu,” selgitab Mare Oder.

Ennekõike on ohustatud alla neljaaastased lapsed, ent kõige sagedamini on mürgistusinfo keskus pidanud konsulteerima ühe- kuni kaheaastaste laste vanemaid. Enamikul juhtudel ei oska lapsevanemad patareidest tingitud ohte kahtlustada, helistatakse eelkõige seetõttu, et lapse käitumine on muutunud. Laps oksendab pidevalt ja söögiisu on kadunud, kuigi viirushaiguseid ei täheldata. Vahel topib laps käe rusikani kurku, öögib ja nutab ning seda ei osata kuidagi seletada.

Väikesed patareid läigivad ilusasti ja leiavad tee väikelapse suhu, põhjustades mürgistusi.

4. APR I LL 2019

Hoia tervist Alles siis, kui muude võimaluste kontrollimiseks küsib konsultant patareide kättesaadavuse kohta kodudes, on selgunud, et need on vedelenud kapil või riiulitel, väikesed lapsed on saanud nendega üsna vabalt mängida ja patareisid on leitud lapse suust varemgi.

Patareide neelamisel võivad tekkida limaskestade põletused, halvemal juhul on põletus limaskesta läbiv ja vigastada võivad saada ka läheduses olevad veresooned. Kui õnnetusele piisavalt kiiresti ei reageerita, võivad tagajärjed olla eluohtlikud või vajada väga pikaajalist ravi.

Eriti tähelepanelik tuleb olla üle 20 mm diameetriga tablett- või nööp-patareide neelamiskahtluse korral. Mõningatel rasketel juhtudel on ilmnenud põletused juba 2–2,5 tunni möödudes. Alla aastasele lapsele on ohtlikud juba 15–16 mm läbimõõduga patareid.

Kahtluse korral helistage infoliinile Kui vanemad või hooldajad pole märganud, et laps oleks patarei neelanud, on edasised tervisekaebused mittespetsiifilised (palavik, köha, valu rinnaku taga) ning õige diagnoos võib viibida. Seda enam tuleks tähelepanu pöörata ennetamisele – lapsevanemad peaksid veenduma, et laste patareitoitega mänguasjadel oleks kruvikinnitus. Üle 15 mm läbimõõduga patarei allaneelamise või selle kahtluse korral tuleks viivitamatult helistada mürgistusinfoliinile 16662 või minna lähimasse erakorralise meditsiini osakonda. Püüdke kindlaks teha allaneelatud patarei tüüp, kuid ärge proovige kannatanul oksendamist esile kutsuda.

Enamikul juhtudel saab lihtsa röntgenuuringuga teha kindlaks patarei asukoha seedetraktis. Kui patarei on söögitorus peetunud, saab selle endoskoopiliselt eemaldada.

Kui mingil põhjusel haiglasse ei pöörduta, tuleks kannatanut kindlasti jälgida. Kehatemperatuuri tõusu, rindkere- ja kõhuvalu, oksendamise ning veriroe tekkimise korral võtke kiiresti ühendust arstiga või helistage numbrile 16662.

211

HÜVA NÕU: Aktiivsüsi mõjub vaid õigetes kogustes Aktiivsütt on küll pea igas koduapteegis, kuid mitte sellises koguses, mis aitaks mürgistuse korral.

Aktiivsüsi on enamasti olemas igas kodus, sest teatakse, et see aitab kõhuhädade ja mürgistuste vastu, kuid inimesed peavad piisavaks koguseks paari tabletti. Tegelikult tuleks lapsevanematel mürgistusjuhtude tarvis kodus hoida aktiivsöe tablette arvestusega, et 10 kilo kaaluvale lapsele on õige annus 40 tabletti ehk 10 g.

Mürgistuste korral on aktiivsöe ülesandeks siduda suu kaudu manustatud mürgiseid aineid ja takistada nende imendumist. Siiski tuleb silmas pidada, et ehkki aktiivsüsi aitab paljude mürgistuste korral, ei mõju ta absoluutselt kõikidele mürgistustele. Samuti tuleb arvestada, et aktiivsöel nagu igal teiselgi ravimil on kõrvaltoimeid ja selle kasutamisel on ka vastunäidustusi. Seega on aktiivsöe neelamine alati väga kalkuleeritud tegevus ja seda ei tohiks teha ilma olulise vajaduseta, sh mittemürgiste ainete neelamise korral või igaks juhuks. Ent olukordades, kus aktiivsüsi on vajalik, tuleb seda manustada võimalikult kiiresti, soovitatavalt esimese 30 minuti kuni ühe tunni jooksul aktiivsöega seonduva mürgi neelamisest.

“Kahjuks on sagedased juhtumid, kus lapsed on saanud kätte vanemate või vanavanemate ravimid ja need sisse võtnud. Sellisel juhul piisaks esmaabiks aktiivsöe andmisest, kuid enamasti on kodus vaid mõni tablett ja nii tulebki pöörduda hoopis kiirabisse. Meil on olnud ka juhuseid, kus väike patisent tuli Saaremaalt kiirkorras mandrile tuua. Piisav kogus aktiivsütt ravimikapis aitaks seda kõike vältida,” ütles terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder.

AKTIIVSÖE TABLETTIDE ORIENTEERIVAD KOGUSED • Apteekides on müügil peamiselt 250 mg aktiivsöe tabletid, mis tuleb purustada.

• Täiskasvanu annus on ligikaudu 50 g = 200 tabletti, 10kilose lapse annus on 10 g = 40 tabletti.

Patareid ninas ja kõrvas Patareid võivad põhjustada jäävaid kahjustusi ka kõrva või ninna sattudes. Eriti ohustatud on väikelapsed ja eakad inimesed. Kaebused, mida tuleb sellistel juhtudel eriti jälgida, on kõrva- ja ninaärritus ning -valu.

Kui patarei on sattunud kõrva või ninna, ei tohi mingil juhul kasutada selle eemaldamiseks kõrva- või ninatilku! Need vedelikud võivad tekitada vigastusi juurde.

Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 on avatud ööpäev läbi kõikidel nädalapäevadel.

Telefoniliinile helistamine on anonüümne ja kohaliku kõne hinnaga.

Targu Talita N R 14

•

4. APR I LL 2019

Narva mnt 13, 10151 Tallinn targutalita@maaleht.ee reklaam 661 8040 Toimetus: Jana Rand 661 3375, Marju Reitsak 661 3374, Pille Hermann Kujundaja Mari Peterson Keeletoimetaja Ene Leivak Korrektor Merike Järvlepp Väljaandja Ekspress Meedia AS Trükk AS Printall Lehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2019 Ilmub koos Maalehega

212

Hoia tervist

????????

N R 14

•

4. APR I LL 2019

Hoia tervist SHUTTERSTOCK

213

Hemorroidide tekkepõhjuseks võib olla ülekaalulisus, vähene kehaline aktiivsus ja istuv eluviis.

HEMORROIDID – DISKREETNE MURE, MIDA EI PEA HÄBENEMA Ida-Tallinna Keskhaigla üldkirurg Airi Tark kinnitab, et kuigi hemorroidid on miski, millest häbenetakse rääkida, on tegemist ühe levinuma elustiili mõjutava vaevusega.

Kindlasti ei pea aga hemorroididega leppima – pigem tasub kohe pöörduda kirurgi vastuvõtule, kus on võimalik patsienti aidata.

Dr Tark sõnab, et üldkirurgi vastuvõtule satub haigeid erinevate probleemidega, üks hirmutavam kui teine. Kõige enam tuntakse ärevust pärasoole veritsuse puhul, kui kardetakse kõige hullemat ehk vähki.

“Kõigi rahustuseks võin siinkohal öelda, et levinuim veritsuse põhjus on siiski hemorroidid,” kinnitab kirurg.

Hemorroidid ehk anaalsed veenilaiendid Hemorroidid ehk anaalvarikoos tekib pärasoole lõpposa päraku veresoonte laienemisel. Neid jaotatakse N R 14

•

4. APR I LL 2019

välimisteks, mis on näha väljaspool pärakut, ning sisemisteks, mida näeb tavaliselt pärast tualetis käimist, mil veenikomud prolabeeruvad ehk kukuvad pärakust välja. Algstaadiumis annavad sisemised hemorroidid endast märku ainult veritsedes ja neid ei pruugi inimene muudmoodi tundagi.

Järg lk 214

Hoia tervist

214

SHUTTERSTOCK

Normaalne olukord

I staadiumi hemorroidid

II staadiumi hemorroidid

III staadiumi hemorroidid

Algus lk 213 Põhiliseks kaebuseks, millega vastuvõtule tullakse ja mis elu häirima hakkab, on valu tualetis käies.

Seda esineb enam ägenemise perioodil. Samuti veritsus, kusjuures iseloomulik veri on sel juhul hele ja märgatav pigem paberil. Peale selle ka veenikomude prolabeerumine ehk pärakust välja langemine välimiste naharipatsitena, mis on pigem kosmeetiline probleem ning võib põhjustada sügelust ja ebamugavustunnet. Need on hemorroididele iseloomulikud tunnused, mida esmalt ehk millekski muuks peetakse.

Kirurgi sõnul on hemorroidid mure, mida justkui häbenetakse ega taheta sellest meeleldi rääkida. Tegelikult võib öelda, et mõningatel andmetel – kuigi statistilisi uuringuid on keeruline teha just inimeste võltshäbi tõttu – on iga teine üle 30aastane inimene kannatanud või kannatab hemorroidide all.

Kuidas hemorroide ennetada?

Kuigi inimesed on hemorroidide käes vaevelnud juba aastasadu, on tegemist eelmise sajandi lõpul üha enam levima hakanud heaoluühiskonna haigusega. Kuidas ja kas saab seda ennetada või üldse ära hoida?

Esiteks tuleks vältida üleliigset pingutamist tualetis käies. Samuti ei tohiks seda käiku tehes kiirustada või siis sinna minna alles nn viimasel minutil. Samuti tuleks püüda vältida kroonilist kõhukinnisust, ülekaalulisust, vähest kehalist aktiivsust ja pidevat istumist.

“Mind paneb alati imestama, et tänapäeva info kättesaadavust ar-

Sisemine hemorroid

Välimine hemorroid

Veritsus

vestades peab ikka ja jälle hemorroidide tekkepõhjuseid ja nende vältimisvõimalusi meelde tuletama. Kõige raskem ongi inimestel muuta oma elustiili ja käitumismudelit,” tõdeb dr Tark.

Hemorroididest rääkides tuleks kirurgi sõnul eraldi käsitleda rasedaid, kellel suurenenud emakas tekitab survet vaagnapõhja veenidele ja hormonaalsete muutuste tagajärjel tekkinud kõhukinnisus põhjustab hemorroide ning kellele lubatud kõhulahtistite valik on väike. “Rasedatel piisab tihtipeale kehalise aktiivsuse suurendamisest, piiravast vedelikutarbimisest ning lahtistava toimeainega toitudest,” soovitab kirurg.

Kuidas hemorroididest vabaneda?

Kirurgi sõnul on alusetu loota, et hemorroidid kaovad ära iseenesest või siis erinevaid küünlaid või salve kasutades. Ravimid aitavad tõepoolest hemorroidide ägenemisel leevendada turset ja valu. Põletiku puhul peab olema hoolas puhtuse hoidmisel, kergendust toovad ka istevannid.

Kui päraku ümber on tekkinud tumelillad väga valulikud komud, N R 14

•

4. APR I LL 2019

IV staadiumi hemorroidid

siis võib olla tegemist tromboseerunud veenikomudega, mis võivad veritseda ja sügeleda ning millest võivad ravimata jätmisel kujuneda välja mädakogumikud. Tromboseerunud veenikomu võiks tegelikult kirurgiliselt avada ja trombi välja võtta selle ilmnemisele järgnenud kolme ööpäeva jooksul. Väikesed, ilma olulise valuta veenikomud võivad salvidega määrides ise nädala jooksul ära kaduda.

Dr Airi Tark sõnab, et umbes üks kolmandik hemorroididega kimpus inimesi vajab kirurgilist sekkumist.

See on tavaliselt nii patsiendi kui ka arsti hästi kaalutletud otsus, kus tuleb arvestada hemorroidide tekkemehhanismi, kestvust ja sümptomite esinemissagedust. Tänapäeval on oluline ka patsiendi töö iseloom ja ootused operatsioonijärgsele elule.

Mittekirurgilistest meetoditest on levinuimad kummiligatuuride ehk kummipaelte panemine veenikomudele ning skleroteraapia, mida saab efektiivselt ja suhteliselt valutult kasutada 1.–2. staadiumi hemorroidide puhul, mõningatel juhtudel ka 3. staadiumis.

“Kolmanda ja neljanda staadiumi hemorroidide puhul, kui sisemised hemorroidid langevad pärakust välja ning neid peab ise tagasi lükkama või on nad kogu aeg väljas, kasutatakse enamasti avatud lõikust, kus eemaldatakse veenikomu kas elektrinoaga või muid kuumutamismeetodeid kasutades,” selgitab dr Tark, lisades, et mida varem hemorroididega üldkirurgi vastuvõtule jõuda, seda kiiremini saab ka abi. Peaasi, et seda muret häbenedes koju kannatama ei jääda.

KADRI PENJAM

215

N R 14

•

4. APR I LL 2019

Hoia tervist

216

VIIS NÕUANNET, ET SÜDA OLEKS TERVE Südamehaiguste levik, mis vahepeal omandas lausa hiiglaslikud mõõtmed, on tasapisi vähenemas, kuid sellest rääkima peab pidevalt.

Südame tervise võtmesõnaks on tervislik elustiil.

Toituge tervislikult. Mitmekesine ja tervislik toit on kõige alus.

Menüüs olgu puu- ja köögiviljad, piimatooted, kiudained, vähem soola, suhkrut ja loomseid rasvu sisaldavaid toiduaineid. Tarbides liigselt soola, tõuseb vererõhk ning organismi koguneb vesi ja tekivad tursed.

Kontrollige vererõhku ning ko2 lesteroolitaset. Südamele on ohtlik, kui kolesteroolitase veres on liiga suur. Halb kolesterool ladestub veresoonte seintele, soodustades nii nende lupjumist, ahenemist ja jäigastumist, mistõttu nende seinad kahjustuvad ja lõõgastusvõime väheneb. Kõrget koles-

1

terooli ja vererõhku aitavad vähendada oomega 3-rasvhapped, letsitiin ja punase riisi preparaadid.

Lõpetage suitsetamine ja alko3 holi liigtarbimine. Suitsetamisest loobumine on parim, mida südame heaks saab teha. Sellest loobumisel väheneb südamelihaste infarkti risk juba ühe ööpäeva möödumisel. Ühe kuni kaheteist kuu möödumisel väheneb ka tromboosi tekke risk ja südamelihase infarktirisk langeb koguni poole võrra.

Liikuge aktiivselt. Südamelihas 4 vajab treenimist ning igasugune kehaline tegevus on meie südamele hea.

Soovitatav on liikuda päevas pool tundi

N R 14

•

4. APR I LL 2019

ja üldlevinud on põhimõte, et päevas tuleks teha vähemalt 10 000 sammu.

Maandage stressi. Pikka aega 5 kestev negatiivne stress nagu viha, hirm ja kadedus on inimesele kurnav. Järsku tekkinud stressi korral kiireneb südame töö ja tugevnevad südamelihaste kokkutõmbed. Korduv stress võib viia südameprobleemide tekkimiseni. Seega lubage endale raske töö järel puhkust, magage piisavalt ja tegelege iganädalaselt oma hobide ja muu meeldiva tegevusega. Olge positiivne ja lõpetage asjatult muretsemine.

Targu Talita

217 REKLAAMTEKST REKLAAMTEKST

Vitamiin B1 puudus Vitamiin B1 puudus kahjustab närve ja südant kahjustab närve ja südant Vitamiin B1 ehk tiamiin on oluline närvisüsteemi tervise seisukohalt, tagades närviülekannete toimimise.

Vitamiin B1 ehk tiamiin on oluline närvisüsteemi tervise seisukohalt, tagades närviülekannete toimimise.

Mõistlik valik vitamiin B1 puuduse raviks Mõistlik valik vitamiin on benfotiamiin B1 puuduse raviks Benfotiamiin on vitamiin B1 rasvon benfotiamiin

ga, näiteks suhkurtõvega. Juhul kui veresuhkru tase on Tiamiinipuudus kaasneb mitmete krooniliste haigustekõrgenenud, ei piisa toiduga saadavast B1-vitamiinist. ga, näiteks suhkurtõvega. Juhul kui veresuhkru tase on Organism vajab tavapärasest rohkem B1-vitamiini, et kõrgenenud, ei piisa toiduga saadavast B1-vitamiinist. tulla toime liigse veresuhkru lõhustamisega. Vitamiin Organism vajab tavapärasest rohkem B1-vitamiini, et B1 puudus ähvardab ka tsöliaakiahaigeid ja haavandilise tulla toime liigse veresuhkru lõhustamisega. Vitamiin soolepõletikuga patsiente, kelle soolestikust vitamiin B1 B1 puudus ähvardab ka tsöliaakiahaigeid ja haavandilise väga halvasti imendub. soolepõletikuga patsiente, kelle soolestikust vitamiin B1 väga halvasti imendub.

Benfotiamiin tõstab olulisel Benfotiamiin määral rakusisest tõstab olulisel kokarboksülaasi määral rakusisest taset ning kokarboksülaasi vitamiinipuuduse taset ning nähud kaovad vitamiinipuuduse Ainuke Eestis retseptivabalt müüdav benfotiamiini sisalnähud kaovad

Veresuhkru kõrgenenud tase toob kaasa vitamiin B1 puuduse Veresuhkru kõrgenenud tase toob Tiamiinipuudus kaasneb mitmete krooniliste haigustekaasa vitamiin B1 puuduse

Vitamiin B1 puudust võivad põhjustada loomulik vananemine või väärtoitumine Vitamiin B1 puudust võivad põhjustada Vitamiin B1 puuduse kutsub esile alkoholi, kange kohvi loomulik vananemine või väärtoitumine

või musta teega liialdamine ja suitsetamine. Ka ühekülgVitamiin B1 puuduse kutsub esile alkoholi, kange kohvi ne toitumine, liigne maiustamine ja nn rafineeritud süvõi musta teega liialdamine ja suitsetamine. Ka ühekülgsivesikuid sisaldava toidu (pitsad, hamburgerid, pirukad ne toitumine, liigne maiustamine ja nn rafineeritud süsivesikuid sisaldava toidu (pitsad, hamburgerid, pirukad

Benfogamma®® Benfogamma Benfotiamiin 50 mg, kaetud tabletid N50

Reg nr on RegEE/BEN/PA/A/07/01/04.16/TER. nr on EE/BEN/PA/A/07/01/04.16/TER.

ja pastatoidud) liigtarbimine viivad tiamiinipuuduseni. ja pastatoidud) liigtarbimine viivad Ka loomulik vananemine võib tiamiinipuuduseni. olla B1 vitamiini puudujäägi Ka loomulik vananemine võib põhjuseks organismis. olla B1 vitamiini puudujäägi põhjuseks organismis.

B1-vitamiini aktiivne vorm tiamiinpürofosfaat ehk kokarboksülaas on vajalik glükoosi lõhustamiseks orgaB1-vitamiini aktiivne vorm tiamiinpürofosfaat ehk nismis. See on peamine rakkude energiaga varustamise kokarboksülaas on vajalik glükoosi lõhustamiseks orgamehhanism. Kui B1-vitamiini napib, ei saa rakud piisanismis. See on peamine rakkude energiaga varustamise valt energiat ja kahjustuvad. Väga tundlikud on vitamiin mehhanism. Kui B1-vitamiini napib, ei saa rakud piisaB1 puuduse suhtes närvirakud, mis vajavad normaalseks valt energiat ja kahjustuvad. Väga tundlikud on vitamiin talitluseks enim energiat. Energianälga jäävad ka lihasB1 puuduse suhtes närvirakud, mis vajavad normaalseks rakud, eriti suure energiavajadusega südamelihase rakud. talitluseks enim energiat. Energianälga jäävad ka lihasVitamiin B1 puuduse tõttu võivad tekkida häired ka rakud, eriti suure energiavajadusega südamelihase rakud. aju töös: mälu nõrgenemine, kestev väsimustunne, tööVitamiin B1 puuduse tõttu võivad tekkida häired ka võime langus, koordinatsioonihäired. Tiamiinipuudus aju töös: mälu nõrgenemine, kestev väsimustunne, töövõib avalduda perifeerse närvisüsteemi häiretena: käte võime langus, koordinatsioonihäired. Tiamiinipuudus või jalgade suremise, säärelihase krampide või ebamäävõib avalduda perifeerse närvisüsteemi häiretena: käte raste valudena. Vitamiin B1 puudus võib tekitada ka või jalgade suremise, säärelihase krampide või ebamäähäireid südame töös. raste valudena. Vitamiin B1 puudus võib tekitada ka häireid südame töös.

Benfotiamiin 50 mg, kaetud tabletid N50

ainuke retseptivaba benfotiamiin Eestis ainuke retseptivaba benfotiamiin Eestis

lahustuv analoog, mis imendub tiaBenfotiamiin on vitamiin B1 rasvmiinist tunduvalt paremini ning lahustuv analoog, mis imendub tiakantakse tsirkuleeriva verega miinist tunduvalt paremini ning rakkudesse. Benfotiamiin kantakse tsirkuleeriva verega imendub hästi ka neil rakkudesse. Benfotiamiin inimestel, kelle organism imendub hästi ka neil tavalist vesilahustuvat B1inimestel, kelle organism vitamiini hästi ei omasta. tavalist vesilahustuvat B1vitamiini hästi ei omasta.

dav ravim on Benfogamma 50 mg, millel on laialdane Ainuke Eestis retseptivabalt müüdav benfotiamiini sisalpositiivne kasutuskogemus. Benfogamma 50 mg sisaldab dav ravim on Benfogamma 50 mg, millel on laialdane 50 mg benfotiamiini. Päevas võetakse sõltuvalt tiamiinipositiivne kasutuskogemus. Benfogamma 50 mg sisaldab puuduse nähtude raskusest 1...3 kaetud tabletti. Toime 50 mg benfotiamiini. Päevas võetakse sõltuvalt tiamiinisaamiseks tuleb benfotiamiini võtta pidevalt pikema aja puuduse nähtude raskusest 1...3 kaetud tabletti. Toime jooksul (vähemalt 2 kuud). saamiseks tuleb benfotiamiini võtta pidevalt pikema aja jooksul (vähemalt 2 kuud).

Benfogamma 50 mg (benfotiamiin) on Benfogamma 50 mg käsimüügiravim. (benfotiamiin) on Näidustused: vitamiin B1 käsimüügiravim. vaeguse ravi täiskasvanutel.

Näidustused: vitamiin B1 Tähelepanu! Tegemist on vaeguse ravi täiskasvanutel. ravimiga. Enne tarvitamist Tähelepanu! Tegemist on lugege tähelepanelikult ravimiga. Enne tarvitamist pakendis olevat infolehte. lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte.

Kaebuste püsimise või ravimi kõrvaltoimete tekkimise korral pidage nõu arsti või apteekriga Müügiloa hoidja: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG, Calwer Str. 7, D-71034 Böblingen, Saksamaa Kaebuste teave püsimise võiesindajalt: ravimi kõrvaltoimete tekkimise korral pidage arsti Vienibas või apteekriga Täiendav tootja Wörwag Pharma GmbH & Co. KG nõu esindus, gatve 87B - 3, LV 1004, Riia, Läti.

MüügiloaEestis: hoidja:Laki Wörwag Pharma GmbH & Co. KG, 6623369, Calwer Str. info@woerwagpharma.ee 7, D-71034 Böblingen, Saksamaa Kontakt 25-402, 12915, Tallinn. +372 N R KG 1 4esindus, • 4Vienibas . A P R I Lgatve L 2 087B 1 9 - 3, LV 1004, Riia, Läti.

Täiendav teave tootja esindajalt: Wörwag Pharma GmbH & Co. Kontakt Eestis: Laki 25-402, 12915, Tallinn. +372 6623369, info@woerwagpharma.ee

Hoia tervist

218

DIABEET PÕHJUSTAB HAAVANDEID JA GANGREENIOHTU Suhkruhaigus ehk diabeet tekitab haigel mitmeid vaevusi ja üks neist on haavandite teke jalgadel, millest võib edasi areneda isegi gangreen.

Selleks et jalga ohustavad tüsistused võimalikult kaugesse tulevikku lükata, tuleks kindlasti hoida haigus kontrolli all ja veresuhkur normi piires. Kuidas peaksid diabeetikud oma jalgade eest hoolitsema, sellest rääkis Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) veresoontekirurg Veronika Palmiste.

Veresoontekirurgi sõnul toob pikaajaline diabeet kaasa kogu organismi hõlmavaid tüsistusi. Kahjustusi saavad silmad, neerud ja veresoonkond.

Kuigi haiguse kontrolli alla hoidmises on suur osa patsiendi enda elustiilil ning tegutsemisel, siis dia­ beetilise jala eest hoolitsedes tuleb tihedalt konsulteerida meedikutega.

Veresuhkur kontrolli alla Võib juhtuda, et diabeet diagnoositakse patsiendil juhuslikult muu uuringu käigus või ilmneb mõni sellele viitav terviseprobleem. Selleks võib olla näiteks kehakaalu järsk langus, infarkt, insult, kooma või labajalamädanik. See aga tähendab, et veresuhkur on olnud juba pikemat aega normi piirest kõrgem ja laastanud organismi.

Kindlasti ootavad diabeetikuga tegelevad meedikud omalt poolt patsiendi aktiivset koostööd. Ehkki tänapäeval on Eestis diabeet üks kõige paremini toetatud haigus, on vastutus oma tervise eest siiski eelkõige patsiendil endal. Digisüsteemide ajastul on kogu patsiendi kohta käiv info nähtav kõigile temaga tegelevatele arstidele, seetõttu on ravi määramine ja senise haiguskulu jälgimine lihtsam kõigile diabeetikuga kokku puutuvatele osalistele.

tikud valutava jala, jalal oleva haavandi või gangreeniohuga ning olenevalt olukorrast valib veresoontekirurg ravimeetodi.

Haavandi ravivõimalused

Diabeetiline haavand.

Diabeet on krooniline haigus, mis kiirendab arterite lupjumist. Mida saab aga patsient ise oma tervise nimel ära teha? Kindlasti on esmatähtis hoida veresuhkur regulaarselt kontrolli all.

Samuti on oluline teha regulaarselt korralikku pediküüri. Kui ise ei oska või pole see endal enam võimalik, tasub pöörduda ITK jalaravi kabinetti. Kodus tuleks järjepidevalt kontrollida oma varbaid, et avastada võimalikke haavandeid.

“Juhul kui diabeetik näeb, et tema jalale on tekkinud haav või haavand, mis ei taha paraneda, tuleks pöörduda perearstile, kes vaatab läbi, kontrollib jalal asetsevaid pulsse ning selgitab välja, kas on vaja saata patsient veresoontekirurgi või muu eriarsti juurde,” selgitab dr Palmiste. Tema juurde jõuavad diabeeN R 14

•

4. APR I LL 2019

Haavandi puhul saadetakse patsient edasi haavaõe juurde, kus püütakse parimal moel haavandi paranemist soodustada. Ida-Tallinna Keskhaiglas saavad diabeetikud käia ka saatekirja alusel teatud arv kordi aastas tasuta ravipediküüris. See on hea võimalus lasta spetsialistidel hoolitseda oma jalgade tervise eest ja vähendada nõnda kodus tekkida võivaid nahavigastusi. Kui diabeetik näitab meedikule regulaarselt oma jalgu, on tüsistuste oht minimaalne.

Ka keerulisematel juhtudel on võimalik jalg päästa. Tänu veresoontekirurgia tormilisele arengule ei tähenda haavandi teke automaatselt amputatsiooni. Juba mitu aastat tegutseb Ida-Tallinna Keskhaiglas dia­ beetilise jala konsiilium, mis koguneb keerulisemate juhtumite korral ning üheskoos püütakse amputeerimisohus jalga päästa. Võib öelda, et tegemist on Eestis esimese sellelaadse konsiiliumiga, siinkohal on olnud kindlasti abiks ka tihe koostöö väliskolleegidega Rootsi Karolinska Ülikoolist.

Konsiilium igale juhtumile ITK diabeetilise jala konsiiliumisse kuuluvad endokrinoloog Ulvi Merendi, labajalaprobleemidega tegelev ortopeed Vahur Metsna, veresoontekirurg Veronika Palmiste, ortoosimeistrid Anti Pigul ja Artjom

VERONIKA PALMISTE

Hoia tervist

Flegmoon diabeetiku jalal.

Gangreen diabeetiku jalal.

Timtšuk ning diabeetilise jalaravi õde Irina Djatšenko.

Oluline on, et patsientide jooksutamine jääb ära, kõik vajalikud spetsialistid on korraga koos ning hoitakse kokku aega ja energiat, mis muidu kuluks infovahetusele. Konsiilium tegeleb nende haigetega, kel reaalne oht jalg kaotada.

Väga oluline on kiire abi ja õiged ravimeetodid. Diabeetiku haavand võib alguse saada ka tavalisest ol-

metraumast – kas on kingad hõõrunud või nahk on muul kombel viga saanud. Ka väiksemast kriimust võib diabeedist tekkinud närvi- või arterikahjustuse tõttu kujuneda haavand.

Diabeetikul võib gangreen kujuneda ka nooremas eas. Noorim gangreeniohuga patsient on olnud seni 30aastane, diabeetiline jalg ilma arterikahjustuseta aga diagnoositud koguni 25aastasel patsiendil.

N R 14

•

4. APR I LL 2019

219

“Seega ei tasu arvata, et tegu on vanemate inimeste probleemiga, mis noori ei puuduta,” kinnitab dr Palmiste. Diabeetilist haavandit iseloomustab tema sõnul kiire kulg, mistõttu ei pruugi olla enam aega plaanipärast arsti vastuvõttu oodata.

Seepärast tuleks pöörduda võimalikult kiiresti meedikute poole.

Esimene võimalus patsiendi jalga päästa on haavandilt surve eemaldamine. Ortoosimeister valmistab patsiendile sobiliku ravijalatsi. Arterikahjustuse korral saab Ida-Tallinna Keskhaiglas valida kahe raviviisi vahel: kas soonesisene korrektsioon või tavapärane veresoontekirurgia.

Esmalt püütakse arterikahjustus parandada, edasi ravitakse antibiootikumidega.

Ka juhul, kui haavand paraneb, tasub meeles pidada, et diabeetikul on oht kordushaavandi tekkeks. Seetõttu on oluline järjepidev regulaarne ravipediküür ja haigust kontrolli all hoidev diabeediravi.

KADRI PENJAM

220

Hoia tervist

Tegemist on meditsiiniseadmega. Lugeda kasutusjuhendit ning vajaduse korral konsulteerida spetsialistiga.

N R 14 • 4. APR I LL 2019

Hoia tervist

221

KAHEKSA NÕUANNET TÄIUSLIKUKS UNEKS Une aeg ja kvaliteet mõjutavad keha taastumist rohkem kui ükski teine tegur. Inimene vajab ööpäevas u 8–9 tundi und. Alla 5–6 tunni und muudab keha immuunsüsteemi nõrgaks ja võib põhjustada erinevaid haigusi.

Hea uni aga vähendab näiteks põletikke. Une ajal nahk taastub – magades toodab keha ekstra valgumolekule, mis aitavad treeningus lagunenud rakkudel paraneda. Samuti vabanevad une ajal erinevad hormoonid, eriti kasvuhormoon.

Ebaregulaarne ja puudulik uni võib muuta keha hormonaalset tasakaalu ja pöörata kehakaalu kasvule. Korrapärane ja kvaliteetne uni aga hoiab vererõhu madalamal, aitab vähendada vere kolesteroolisisaldust ja südamel taastuda päevasest koormusest. Uni alandab stressihormoonide taset, parandab mälu ja keskendumisvõimet.

Soovitusi une kvaliteedi parandamiseks jagab Hansaposti tootejuht Natalia Smirnova. Ööune pikkus võiks olla kesk1 miselt 7–9 tundi, mitte vähem ega ka rohkem. Voodisse tuleb minna alati samal kellaajal, nii on lihtsam uinuda. Kui magama jäämine on rutiinist hoolimata keeruline, võiks päeval rohkem värskes õhus liikuda.

Magamistuba peab olema 2 vaikne, jahe ja pime. Kuna akna taga liikuvad varjud ja tuled rikuvad und, võiks magamistoas olla täispimendavad kardinad.

Vahetult enne magamamine3 kut ei tohiks süüa ega juua alkoholi, see teeb une pinnapealseks.

Madrats toetab keha asendit 4 kogu öö vältel, seega ei tohi ase olla liiga pehme ega liiga kõva.

Vajaduse korral aitab madratsi puudujääke siluda kattemadrats. Mida

SHUTTERSTOCK

Lünklik või ebapiisav uni võib põhjustada mälu- ja tähelepanuhäireid, kasvatada kehakaalu, aidata kaasa kiiremale vananemisele ning avada ukse viirusnakkustele.

Magamistuba peab olema pime, jahe ja vaikne ning voodi, madrats, tekk ja padi valitud inimese eripärade järgi.

ebamugavam on madrats, seda sagedamini keerame end öösiti ja rikume sellega und.

Suur kehakaal eeldab kõrget 5 madratsit. Seljaprobleemidega ja sportlikud inimesed, aga ka ülekaalulised võiksid valida jäiga madratsi.

Madratsi eluiga sõltub küll val6 davalt kasutatud materjalidest ja vedrustussüsteemi kvaliteedist, aga seda aitab pikendada ka regulaarne pööramine, samuti võiks aegajalt vahetada peatsi ja jalutsi pooli. Madratsi eluea huvides ei tohiks seda kloppida, küll võib madratsit tolmuimejaga puhastada.

Padi on madratsi kõrval tei7 ne une kvaliteedi mõjutaja. Ebasobiv padi võib halvemal juhul põhjustada pea-, kaela- ja seljavalu, aga ööune rikub ära kindlasti. Universaalset, kõigile täiuslikult sobivat patja pole olemas, N R 14

•

4. APR I LL 2019

igaüks peaks valima just endale sobivaima ja see sõltub omakorda magamisasendist. Külili magavad inimesed võiksid valida jäigema ja kõrgema padja, selili magavad inimesed madala, aga kaela toestava padja, ning kõhuli magavad inimesed pehme padja.

Kui padi ära vajub või selle kuju muutub, tuleb padi välja vahetada.

Ka tekk mõjutab und. Esmalt 8 on tähtis, et tekk oleks hingavast materjalist ega ajaks higistama, kuid teki all peaks olema piisavalt soe. Vähem teada on asjaolu, et uinumisraskuste või ärevuse korral võiks tekk olla raske. Müügil on isegi spetsiaalsed raskustekid, mille puhul soovitatakse, et tekk võiks kaaluda kümnendiku inimese kehakaalust. Selliseid tekke toodetakse ka Eestis, nende koostises kasutatakse kirsikive.

ANNIKA VILU

222

Hoia tervist

N R 14

•

4. APR I LL 2019

Hoia tervist

223

POOLED ÕNNETUSJUHTUMID TOIMUVAD KODUS Kuigi võiks arvata, et inimestega juhtuvad õnnetused üksnes ekstreemsporti ja teisi ohtlikke tegevusi harrastades, tunnistab Seesami statistika kõige kurjakuulutavamateks just argised toimetused.

Seesami õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Dagmar Gildeni sõnul ei oska inimesed tavaliselt igapäevase rutiini juurde kuuluvates toimetustes ega koduümbruses ohtu näha. Kuid õnnetusjuhtumikindlustuse statistikast selgub, et lihaste venitused, liigeste nihestused, haavad, luumurrud ja põrutused kaasnevad tihti just kodus kukkumise või komistamise, saunaõhtu, bussiga tööle sõitmise, sünnipäeva puhul raketilaskmise või pühapäevase suusatamisega.

Kõige tihemini kipuvad inimesed kukkuma nii kodust tööle minnes kui ka tagasi tulles, aga ka kodus või aias askeldades. Näiteks kõndis inimene täna-

val mööda tuttavat teed, kuid komistas ja väänas põlve välja, tagajärjeks põlveliigese sidemete venitus, mis päädis pika töövõimetuslehel olemise tõttu 2760eurose kahjuga. Tuleb ette ka kukkumisi ühistranspordiga sõites, näiteks on äkkpidurduse tõttu vigastatud jalga või kätt.

Kindlustaja sõnul ei ole harvad ka juhtumid, kus inimene libastub kodus lävepakul ja väänab jala välja. Ühe sellise juhtumi puhul tuli kannatanule hüvitada 800eurone kahju. Teine inimene kukkus kodutrepil, tagajärjeks peavigastus, mille hüvitis küündis üle 1000 euro.

Hulk õnnetusi on juhtunud nii, et öösel tualetti minnes libisetakse põrandal

N R 14

•

4. APR I LL 2019

või põrgatakse vastu uksepiita, mis on põhjustanud lausa operatsioone vajavaid luumurde.

Kodus on ootamatuks ohukohaks ka saun. Kogenud leilitajad kipuvad liialt vara ahjusiibrit sulgema, riskides vingumürgistusega. Samuti tuleb olla ettevaatlik tulikuuma kerisega.

Kindlasti tuleb säilitada ka igapäevatoimetusi tehes valvsus ja olla ettevaatlik. Näiteks suutis hiljuti üks koduhoovis ilutulestiku korraldaja pürotehnikaga nägu ja kätt vigastada, hüvitise suuruseks kujunes lõpuks 800 eurot.

TRIIN TÄHNAS