Targu Talitaja nr 18 (mai 2019)

JALGADE TERVIS:

NR 18

•

2. MAI 2019

SOOLENAKKUSED:

Kuidas vabaneda jalavaevustest

Grillihooajal varitsevad bakterid

RAVIMTAIMED:

Mida koguda mais?

HOIA TERVIST

Maalehe nõuandelisa

RAVIMIREKLAAM

DOGS fiproniil, metopreen

CATS fiproniil, metopreen

MÕNUS ELU PARASIITIDETA TOIMIB KA LEMMIKLOOMA ÜMBRITSEVAS KESKKONNAS, HÄVITADES KIRPUDE NOORVORMID

ET SINU LEMMIK SAAKS OLLA KÕIGE LEMMIKUM

EB LITS TE O HO MIKU LEM EEST ASTAT A 2 A2 JUB

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga.

Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Ainult veterinaarseks kasutamiseks.

KIRBUD

KIRPUDE VASTSED

PUUGID

VÄIVID

KÜSI LOOMAKLIINIKUST VÕI APTEEGIST

MAI

ET JALAD KANNAKSID MEID LÄBI ELU

Jalahaigused võivad hävitada inimese enesekindluse ning panna ta ebamugavasse või piinarikkasse olukorda. Just seetõttu on oluline labajalaprobleeme märgata ning nende korral ortopeedi vastuvõtule pöörduda.

Labajalaprobleemidele keskendunud ortopeedi Vahur Metsna kinnitusel ei tohiks jalgadega seotud vaevustesse kergekäeliselt suhtuda. See, millises seisundis on inimese labajalad, mõjutab suuresti tema igapäevaelu.

“Kõige rohkem pöördub vastuvõtule inimesi varbamuutustega. Elu on näidanud, et naistel esineb meestega võrreldes moondunud varbaid kuni kaks korda sagedamini,” selgitab ortopeed. Põhiliselt häirib inimesi päkavalu, ebamugavus jalatsite kandmisel või kosmeetiline aspekt. Levinumad murekohad on hallux valgus ehk suure varba kaldumine, mis moodustab muhu liigese kohal, ning haamervarvas.

Sageli saabuvad vastuvõtule ka kannavaluga patsiendid. Valu kandades annab end tunda peamiselt hommikuti ja käima hakkamisel.

Selle põhjustajaks on jalatalla side-

Narva mnt 13, 10151 Tallinn targutalita@maaleht.ee reklaam 661 8040 Toimetus: Jana Rand 661 3375, Marju Reitsak 661 3374, Pille Hermann Kujundaja Mari Peterson Keeletoimetaja Ene Leivak Korrektor Merike Järvlepp Väljaandja Ekspress Meedia AS Trükk AS Printall Lehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2019 Ilmub koos Maalehega

Suure varba kaldumine enne operatsiooni.

Sama jalg pärast operatsiooni.

kirme põletik. See on haigus, millele kohest leevendust leida on raske, kuid järjekindlalt ja hoolikalt ravisoovitusi järgides on ikkagi aasta jooksul võimalik terveneda, ja seda kuni kuni 95%-l abivajajatest. Jalatalla sidekirme põletikuga kaasnevast põletikukolde kroonilisest ärritusest saab alguse ka luukasvis ehk kukekannus.

Vastuvõtule tullakse veel hüppeliigese või labajala liigeskõhre kulumishaiguse, traumajärgsete muutuste, kannakõõluse põletiku ja mitmete teiste haiguste tõttu.

Lisaks tuleb ortopeedil tegelda ka kaasasündinud ja omandatud labajaladeformatsioonidega nagu lampjalg, õõspöid või komppöid. Need haigused on enamasti pärilikud, kuid lisaks võivad neid muutusi põhjustada närvihaigused, traumad või ka suhkruhaigus.

“Närvisüsteemi haigused kahjustavad närviimpulsse, mille tagajärjel osa lihaste funktsioon kahaneb. Nõrgemini toimivad lihased ei suuda tasakaalustada normaalselt töötavate

lihaste jõudu ja nii kaldubki näiteks labajalg tugevamini toimivate lihaste tõmbesuunas viltu. Aja jooksul deformatsioon ainult süveneb ja võib lõpuks jala toetusvõimetuks muuta,” kinnitab dr Metsna.

N R 18

•

2. M AI 2019

Leevendust labajalaprobleemidele Jalavaevuste tekkides peaks esimese asjana mõtlema, milliseid jalatseid kannate. Kui jalanõud on liiga väikesed, kitsad või rõhuvad jalgadele, on aeg uute mugavate jalatsite peale mõelda. Jalanõusid tasub poes proovida õhtupoolsel ajal, mil jalad on pidevast liikvelolekust veidi paistes ning väheneb oht liialt väikesi jalavarje soetada. Tasub ka teada, et jalg muutub elu jooksul suuremaks nii pikkuses kui laiuses – sageli juhtub seda näiteks naistel raseduse ajal ja pärast sünnitust.

Kindlasti tasub olla skeptiline igasuguseid imelisi tulemusi lubavate ortooside osas. Ükski abivahend ei taasta varvaste normaalset kuju

275

VAHUR METSNA

Hoia tervist

Lampjalad.

Nahapaksend jalatallal.

ja asendit täielikult. Varvaste asendit korrigeerivaid abivahendeid on mõtet kasutada ainult siis, kui nendega käimine mugavam tundub. Kui aga nende kasutamisel efekt puudub või enesetunne halveneb, ei maksa neid üldse kanda. Varba muutuste arengut lihtsalt ei ole võimalik pidurdada.

Tallatugede kandmine on näidustatud vaid juhul, kui jalad vaevusi põhjustavad ja arsti arvates neist kasu võiks olla. Kui jalad on madaldunud või kõrge pikivõlviga, siis nad tallatugesid ei vaja, sest need ei pidurda muutuste arengut ega taasta jala normaalset kuju. See kehtib nii laste kui täiskasvanute kohta.

Vajadusel tasub pöörduda ortooside ning abivahendite müügiga tegelevasse firmasse, et teha jalatalla koormusuuringud, või jalakabinetti õe vastuvõtule. Abivahendid (ortoosid) ja jalakabinettides tehtav ra-

Õõspöid.

vipediküür ning haavandite ravi on jalahaiguste ravis väga tähtsal kohal.

“Vaevuste püsimisel soovitan kindlasti ka jalahaigustele spetsialiseerunud ortopeedi vastuvõtule tulla: arst näeb suuremat pilti, oskab panna õige diagnoosi ja selgitada patsiendile kõiki ravivõimalusi,” lisab ortopeed.

Lahendus operatsiooniga Operatsioon on dr Metsna arvates viimane lahendus, ja parim lõikus on ikka ära jäänud lõikus. Tema sõnul peaks patsient jalaoperatsioonile tulema realistlike ootustega. Jalaoperatsioonidega saab küll vaevusi leevendada, aga mitte täielikult kõrvaldada. Kindlasti peaks arvestama, et jalaoperatsioonist taastumine võtab pikalt aega, sõltuvalt operatsioonist isegi 6–12 kuud.

N R 18

•

2. M AI 2019

Suhkruhaigetel tasub käia oma jalgu kindlasti tihedamini näitamas.

Vähemalt kord aastas peaks pereõe või -arsti juures oma jalgade seisundit kontrollimas käima. Diabeetiliste haavandite, tundehäire, verevarustuse puudulikkuse või labajala deformatsiooni korral on jälgimise intervall veelgi lühem. Kindlasti tuleks ise oma jalgade seisundit jälgida ning nende eest järjepidevalt hoolitseda. Vajalikku infot selle kohta leiab ka internetist.

Dr Metsna soovitab jalamuredesse kindlasti suhtuda täie tõsidusega. Kui olete soetanud endale mugavamad jalatsid, aga see olukorda ei leevenda, tasub pöörduda perearstile, kes vajadusel suunab edasi ortopeedi vastuvõtule.

Jalamuredega leppima ei pea kohe kindlasti.

KADRI PENJAM

Hoia tervist

276

VERERÕHKU TULEB HOOLSALT JÄLGIDA Juba keskikka jõudes võib igapäevaseks kaaslaseks saada kõrgvererõhktõbi, millega koos elama õppimine on keeruline, kuid mitte võimatu.

Tegu on sageli päriliku eelsoodumusega haigusega, mille vältimisel annab patsiendil endal nii mõndagi ära teha.

Vererõhk muutub ööpäevas pidevalt vastavalt organismi vajadustele. Kõige madalam on see öösel, kõige kõrgem aga erutuse või kehalise koormuse korral.

“Täiskasvanud inimesel on normaalne ülemine vererõhk õlavarrelt mõõdetuna <130 mm ja alumine vererõhk <85 mm elavhõbedasambal. Sageli märgitakse seda lühidalt <130/<85 mm Hg,” selgitab perearst Anne Kaldoja, lisades, et normi piirest kõrgema vererõhu korral tu-

leb selgeks teha, kas see on nõnda pikema aja vältel või ainult ühekordsel mõõtmisel. Vahel võib kõrgemat vererõhku põhjustada ka näiteks kiirustades arstile tulemine, stressis olek või ka kohvi joomine.

Millal on tegu kõrgvererõhktõvega?

Kõrgvererõhu diagnoosi ei panda vaid korra või paari vererõhu mõõtmisega. Hüpertoonia diagnoosimi-

se aluseks on püsivalt üle 140/90 mm Hg kõrgenenud vererõhk ja nende haiguste välistamine, millega vererõhutõus võib kaasneda. Normaalse vererõhu piirid kehtivad ühtmoodi kõikidele täiskasvanutele, olenemata east.

Püsivalt kõrge vererõhk on südamele aga lisakoormus. Kõrge vererõhk kahjustab veresooni ja kiirendab veresoonte lubjastumist. Kõrge vererõhu korral ei teki alati muutusi enesetundes ega nähtavaid haigusilmin-

Jalaravi Kabinet OÜ annab nõu erinevate riskihaiguste põdejatele: diabeetikutele, reuma-, südameja tromboosihaigetele, kellele ei sobi spaa- ja ilupediküür.

Jalaprobleemide õigeaegne avastamine aitab ennetada kogu organismi terviseriske.

Olete meie spetsialistide jaoks ainulaadsed!

Leiate meid kolmest linnast: Tartus Rüütli 19, tel 5878 2692 Põlvas Käisi 1A, tel 5878 2692 Tallinnas Pärnu mnt 106, tel 5565 3180

www.jalaravikabinet.ee N R 18

•

2. M AI 2019

Hoia tervist guid, kuid süda ja veresooned kahjustuvad siiski. “Kui kõrge vererõhk püsib kaua, muutuvad elundite kahjustused pöördumatuks. Just seetõttu on tarvis vererõhku regulaarselt kontrollida,” selgitab dr Kaldoja.

Kõrgvererõhktõbi on tavaliselt iseseisev haigus, mida soodustavad liigne kehakaal, stress ja vaimne pinge, vähene kehaline koormus, liigne alkoholi tarvitamine, suitsetamine, samuti valed toitumisharjumused.

Kõrgvererõhktõbi võib sageli olla pärilik, seetõttu peavad päriliku eelsoodumusega inimesed eriti hoolega ohutegureid vältima. Päriliku eelsoodumuse korral tekib küll kõrgvererõhktõbi kergemini, kuid seda on siiski võimalik ära hoida.

Tähtsal kohal on aktiivne eluviis, stressi vältimine, tervislik toitumine ning ebatervislike harjumuste vältimine. Näiteks regulaarne liikumine aitab hoida kehakaalu kontrolli all, ergutab ainevahetust, mõjutab soodsalt vererõhku, vere kolesteroolisisaldust ja veresuhkru tasakaalu. 10 kg kaalukaotus võib ülekaalulistel ini-

mestel langetada vererõhku kuni 10 mm Hg võrra.

Samuti tuleks loobuda suitsetamisest, sest see kiirendab veresoonte lupjumist, vähendab vere hapnikusisaldust, suurendab vere hüübivust ja trombiohtu. Seega suurendab suitsetamine südameinfarkti ja ajuinsulti haigestumise ohtu. Ka tervislik toitumine – rohkesti kiudaineid, vähe soola ja vähe tahkeid rasvu – on oluline faktor kõrgvererõhktõve vältimisel.

Vältida tuleks ka liigset alkoholi, sest alkohol suurendab kehakaalu ja kiirendab veresoonte lupjumist. Lisaks on alkoholil kardiotoksiline toime: südamelihas kahjustub alkoholi toimel palju kergemini kui teised lihased.

Märgid kõrgenenud vererõhust Kõrgenenud vererõhust võivad märku anda peavalud, pearinglus ja raskustunne rinnus. Sageli inimene oma vererõhumuutust ei tunne, seega on oluline regulaarne kontroll. Hea ene-

N R 18

•

2. M AI 2019

277

setunne ei välista, et vererõhk on üle normi, sest enamasti ei tekita kõrgenenud vererõhk tuntavaid sümptomeid.

Oluline on kontrollida oma vererõhku vähemalt üks-kaks korda aastas ja kindlasti enesetunde halvenemisel.

Kõrgvererõhktõbi on krooniline haigus, mis ei kahjusta keha üleöö, tüsistused tekivad pikema aja, aastakümnete jooksul. Kõrgvererõhktõvega suureneb veresoonte lubjastumise risk, kaasneda võib veresoone umbumine või rebenemine. Uuringutega on leitud, et sagedase unustamise ja uue info omandamise raskuse ehk võimaliku dementsuse üks põhjusi võib olla ravimata vererõhuhaigusega kaasnev peaajukahjustus, ilma et esineks halvatust või teisi ilmseid ajuinfarkti nähte. Vererõhuhaiguse raskemateks tagajärjeks on aga südame- ja peaajuinfarkt, neerukahjustus ja jalaarterite ahenemine gangreeni tekkega ehk invaliidistumine, voodihaigeks jäämine või surm. Seetõttu on äärmiselt oluline kõrgvererõhktõve ravisse tõsiselt suhtuda.

Järg lk 278

Hoia tervist

SHUTTERSTOCK

278

Oluline on kontrollida oma vererõhku vähemalt üks-kaks korda aastas.

Algus lk 276

Hüpertoonia ravi võimalused Kuna veresoonte kahjustus kujuneb aastakümnetega, tuleks hüpertoonia ravi vajadus avastada võimalikult varakult, et ravitulemus oleks võimalikult hea. Praeguste raviotsustega mõjutatakse järgmise 20–30 aasta pärast toimuvaid sündmusi ning eduka ravi juures on oluline eelkõige patsiendi koostöövalmidus.

Kõrgvererõhktõve ravi algab ennetamisest ehk patsiendil tuleb korrigeerida oma senist elustiili – piirata alkoholi tarvitamist, loobuda suitsetamisest, hakata tervislikumalt toituma ning treenima. Oluline on ka soola igapäevase kasutamise piiramine. Keeduoola päevane tarbimine peaks jääma alla 4–6 grammi. Selline tase langetab süstoolset vererõhku 3,4 mm Hg võrra ning diastoolset vererõhku 2,2 mm Hg võrra. “Uuringud on näidanud, et ühel neljandikul patsientidest langeb sellisel juhul süstoolne vererõhk 10 mm Hg võrra või enam,” selgitab dr Kaldoja.

Lisaks on oluline regulaarselt treenida, mõistlikuks peetakse 3–5 mõõduka intensiivsusega aeroobset treeningut nädalas.

Kõrgvererõhktõve ravi eesmärk on hüpertensiooni tüsistuste vältimine ja südame-veresoonkonna haiguste üldise riski vähendamine. Tablettravi alustamisel lähtutakse vererõhuväärtustest ja südame-veresoonkonna haiguste üldisest riskist.

Kuni 80aastastel patsientidel püütakse saavutada vererõhuväärtus alla 140/90 mm Hg, kodusel mõõtmisel alla 135/85 mm Hg ja üle 80aastastel alla 150/90 mm Hg, kodusel mõõtmisel alla 145/85 mm Hg.

Kas madal vererõhk on haigus?

Madal vererõhk ehk arteriaalne hüpotoonia väljendub arteriaalse vererõhu languses ja sellest tingitud enesetunde halvenemises. Üldnähtudeks on näiteks külmad käed ja jalad või südamekloppimine.

Vererõhu normi alampiiriks peetakse 100 mm Hg ning vererõhu langus sellest allapoole võib põhjustada mitmesuguseid vaevusi nagu pearinglus, peavalu või kohin peas. Madalat vererõhku täheldatakse tihti ka hästi treenitud sportlastel. Kõige sagedamini esineb esmast ehk teistest haigustest või teguritest sõltumatut hüpotooniat, mida ei saa haiguseks N R 18

•

2. M AI 2019

pidada, sest tegu on loomupäraselt madala vererõhuga. Eelkõige kannatavad selle all kõhnad noored naised ja madalat vererõhku võib esineda lausa perekonniti. Seda soodustab ka vähene kehaline aktiivsus ja stress.

Teisene hüpotoonia kaasneb üldjuhul paljude haigustega, näiteks sisenõrenäärmete haigustega. Nendeks on kilpnäärme vaegtalitlus, neerupealise koore puudulikkus, hüpofüüsi eessagara puudulikkus ning sellised südame- ja veresoonkonna haigused nagu aordistenoos, südamepuudulikkus, rütmihäired või äge südamelihase infarkt.

Teisene hüpotoonia võib tekkida ka nakkushaiguste põdemise järel, liikumatuse ja pika voodis lamamise tõttu, samuti suure verehulga kaotuse tagajärjel, aneemiate või vere naatriumivaeguse korral, aga ka mitmete ravimite kasutamise kõrvalmõjuna.

“Kindlasti tuleks oma enesetunde muutustest alati rääkida pereõele või perearstile, sest vererõhuprobleemid ei möödu iseenesest,” paneb perearst Anne Kaldoja kõigile südamele.

KADRI PENJAM

Reklaam

N R 18

â&#x20AC;¢

2. M AI 2019

REKLAAM

279

Hoia tervist

280

PUUGID ON OHUKS LOOMAOMANIKELE Puugid aktiviseeruvad kohe pärast külmade möödumist ning peale tärkava rohu võib puuke saada ka äsja õuest tuppa tulnud lemmikloomalt.

Puukentsefaliidi vastane vaktsiin on oluline kõigile, kuid erilist tähelepanu peaksid sellele pöörama kassi- ja koeraomanikud.

“Just õues käivad kassid on puukidest enim ohustatud koduloomad.

Nad liiguvad puukidele sobival kõrgusel ja on karvased. Puukidele on ideaalsed ohvrid ka koerad ning sageli korjavad lemmikloomad puugi üles koguni koduhoovist,” räägib Südameapteegi proviisor Olesja Kuznetsova. Õuest tuppa tulnud koduloom võib puuke edasi anda teistele.

Puukentsefaliiti võib nakatuda nii

inimene kui ka koduloom, mistõttu on kaitse oluline mõlemale.

Puukentsefaliit ohustab inimesi ja selle vastu saab end vaktsineerida. Loomi entsefaliit ei ohusta, küll aga võivad nad haigestuda puugihalvatusse, mis algab tagajalgadest ning võib lõppeda hingamise seiskumisega. Sarnaselt inimestega võib kasse ja koeri tabada ka borrelioos.

Puukide laia leviku piirkond Eesti on puukentsefaliidi leviku endeemiline piirkond ning puugid on siin aktiivsed aprillist oktoobrini.

Puukentsefaliit võib kulgeda inimestel väga raskelt ning haarata kesknärvisüsteemi. Kuigi enamik haigestunuid paraneb, võivad paljudele haiguse põdemise järel jääda tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatused ja mäluhäired.

Haiguse kõige parem ennetus on vaktsiin, mis koosneb kolmest süstist. Kaks esimest puukentsefaliidi vastast süsti tehakse ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas 9–12 kuud hiljem. Pärast seda kuuri tuleb esimene kordussüst teha kolme aasta möödudes, järgmised viieaastase intervalliga. Neil, kes veel ei ole alus-

????????

N R 18

•

2. M AI 2019

SHUTTERSTOCK

Hoia tervist

281

Puugihammustuse vältimiseks

Puukborrelioosile iseloomulik punane laik nahapinnal.

Puugi eemaldamine kehalt spetsiaalsete tangidega.

tanud puugisüstidega, on selleks viimane aeg, et suvel metsas ja aiamaal ohutult tegutseda.

Puugivastased vahendid lemmikloomadele Apteekides leiab lemmikloomadele nii puuke tõrjuvaid kui ka kinnitunud puuki surmavaid vahendid. Lisaks ta-

vapärasele täpilahusele on olemas pikaajalise toimega puuke tõrjuvad kaelarihmad kassidele ja koertele.

Kui puuk on end koera või kassi naha sisse imenud, tuleb see võimalikult kiiresti eemaldada, soovitatavalt spetsiaalsete puugieemaldustangide abil. Puugieemaldaja on hea abivahend puugi kiireks eemaldamiseks nii inimestelt kui lemmikloomadelt.

• Et puuke kohe märgata, kandke heledaid pikkade varrukatega riideid ning toppige püksisääred sokkide või kummikute sisse.

• Kasutage putukatõrje­ vahendeid.

• Kontrollige pärast puugi­ ohtlikus piirkonnas viibimist kogu keha, kaasa arvatud kõrvataguseid.

Puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine maksab näiteks Südame­ apteegis täiskasvanutele 35 eurot, lastele aga 32 eurot.

Putukatõrjevahendeid ostes tuleb veenduda nende sobivuses, kasutamisel tuleb võimaliku mürgistuse vältimiseks järgida tootja juhiseid.

Allikas: Südameapteek

NIHESTUS, VENITUS, LUUMURD?

ORTOOSID AITAVAD TAASTUDA!

Eesti Ortoosikeskuse OÜ, Türi 6, 11313 Tallinn.

Tel 655 6326. Oleme avatud E-R 9-12 ja 13-17 N R 18 • 2. M AI 2019 www.ortoosikeskus.ee

????????

Hoia tervist

282

GRILLIJAID OHUSTAVAD SOOLENAKKUSED Kevadega saabuval grilli- ja väliürituste hooajal tuleb soolenakkuste vältimiseks erilist rõhku pöörata toidu küpsetamise ja käte hügieeni õigetele võtetele.

Terviseameti põhja regionaalosakonna inspektori Gerda Jürgensoni sõnul ohustavad soolenakkused enam neid inimesi, kes söövad kas korralikult kuumutamata või halvasti käideldud toitu või ei pese pärast käimla külastamist käsi. “Kindlasti ei tohi grillitud liha asetada tagasi samasse kaussi, kus enne hoiti toorest liha – nii liiguvad küpsetamise käigus juba hävinud mikroobid toidu külge tagasi,” ütles Jürgenson.

Liha tuleks küpsetada, kuni selle sisetemperatuur ületab 70 kraadi, see on vajalik salmonelloosi ja mikroobide hävitamiseks.

Soolenakkuse võib saada ka mõnest välikäimlast, kus käte pesemise võimalus pole tagatud. Sellise nakatumise vältimiseks tuleks üritustele minnes võimalusel kaasa võtta isiklikud hügieenivahendid. Antiseptilised kätepuhastusrätikud on sellisel juhul suureks abiks.

Salmonelloos on sagedane toidumürgitus Salmonelloos on tüüpiline ja kõige sagedamini esinev bakteriaalne toidumürgitus ning levinud kogu maailmas. Küllalt sageli levivad haiguse-

N R 18

•

2. M AI 2019

tekitajad ristsaastumise teel, mil toores looma- või linnuliha puutub töötlemise käigus kokku valmistoiduga, näiteks salati või puu- ja köögiviljadega. Haigusetekitajad levivad inimeselt inimesele fekaal-oraalsel teel.

Nakatumise tagajärjel tekib äge enterokoliit palaviku, kõhu- ja peavaluga, kõhulahtisusega, iivelduse ja vahel ka oksendamisega, mistõttu tekib vedelikukaotus. Nähud püsivad neli kuni seitse päeva.

Salmonelloosist enam levib kampülobakterenteriidina tuntud bakteriaalne soolenakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Campylobac-

SHUTTERSTOCK

Hoia tervist

Korralik kätepesu aitab vältida soolenakkusi.

ter. Kampülobakterid levivad fekaaloraalselt või olme teel saastunud käte, pindade või köögitarvete kaudu. Nakkust võib levitada ka haige inimene, kui ta ise või temaga suhtlevad inimesed ei pea puhtust. Nakatunud inimest tabab kõhulahtisus, kõhuvalud, palavik, iiveldus või oksendamine, haigusnähud ilmuvad tavaliselt 2–5 päeva pärast nakatumist.

Kampülobakterid on väga sagedased reisikõhulahtisuse põhjustajad.

Šigelloos – mustade käte haigus Samuti võib inimene pesemata puuja juurviljade söömisest saada mustade käte haigusena tuntud šigelloosi, mille haigustunnused ilmnevad poole päeva või mõne päeva pärast ja mis ulatuvad mõõdukast kõhuvalust kuni kõrge palaviku ja teiste üldnähtudeni. Šigelloosile küllaltki tüüpiline on veriroe, kuid seda või-

N R 18

•

2. M AI 2019

283

vad tekitada ka teised soolenakkushaigused.

Korrektse kätehügieeni juures on väga oluline puhastamistehnika.

Käsi pestes unustatakse kõige sagedamini hõõruda seepi pöidlapealsetele, küünealustele, sõrmevahedele ja -otstele.

Korralikult tuleks pesta ka sõrmuste alla jäävat nahka, sest muidu hakkavad seal niiskuses bakterid paljunema.

Seep tuleks voolava vee all maha loputada sõrmedest küünarnuk­ kideni.

Muide, isegi meedikute rõivaste varrukapikkus pole kunagi üle kolmveerandi just selleks, et saaks korralikult teha käte antiseptikat, käsi pesta ja loputada nii, et vesi voolab puhtamalt mustemale pinnale.

Hügieeniprobleemid on meie inimeste seas üsnagi aktuaalsed, sest eelmisel aastal haigestus Eestis salmonelloosi 323, šigelloosi 17 ja kampülobakterenteriiti 411 inimest.

Targu Talita

Hoia tervist

284

MAI PAKUB VÄÄRTUSLIKKE RAVIMTAIMI Mai on looduse tärkamise aeg – taimed on noored, lopsakad ja väge täis.

SHUTTERSTOCK

Nüüd on aeg korjata järgmisi ravimtaimi.

• Islandi samblik – kasutatakse abistava vahendina hingamisteede vaevuste korral.

• Kaselehed – diureetiline toime.

Soodustab sapi teket ja nõristust.

Kuseteedele tugev bakterivastane mõju.

• Leesika lehed – aitab hästi neerupõletiku või sapikivitõve puhul ning aitab suurendada uriinieritust.

• Kõrvenõgese lehed – põletikuvastase, uriinieritust ja vere hüübimist soodustava toimega.

• Võilille lehed – puhastavad verd, vähendavad vere kolesteroolisisal-

Islandi samblik.

TERVIS SIBERI SEEDRIST

Siberi seedriõli Seedriõli kutsuti vanadel aegadel 100 haiguse ravimiks. Selle kasulikke toimeid tunnistab nii rahva- kui ka ametlik meditsiin. Katsete tulemused, mis viidi läbi Venemaa Meditsiinteaduste Akadeemias, räägivad seedriõli kõrgest efektiivsusest paljude haiguste ravimisel.

Seedriõli toodetakse puhastatud pähklituumast külma pressimise meetodil.

“Siberi Puhastus” seedripalsamiga Puhastuse ajal toimub mao ja veresoonte puhastamine. Veresooned muutuvad elastse­ mateks ja selle tagajärjel toimub vererõhu isereguleerimine. Väga tõhus liigeste valu korral.

“Siberi puhastus” on lihtne ega valmista tavaliselt organismile stressi, kuid käivitab pehmelt ja aeglaselt puhastus­ ja tervenemisprotsessid raku tasandil.

Järgnevalt käivitub organismi kõikide kudede ja rakkude regeneratsioon, st. uuene­ mine ja puhastumine kõigest vanast, millest rakkudel oli varem raske vabaneda.

Puhastuse esimesel päeval võtke palsami 5 ühikut (1 ühik = 0,025 ml) tühja kõhu peale.

Peale seda ei tohi 15 minutit midagi süüa ega juua. Kui te ei kannata mõru maitset, siis võite vett peale juua, kuid parem on lihtsalt hambaid pesta. Teisel päeval jooge 10 ühikut, kolmandal 15 ühikut ja nii iga päev, lisades juurde 5 ühikut. Neljakümnendal päeval jõuate 200 ühikuni. Järgmisest päevast hakake vähendama doosi 5 ühiku võrra. Kokku kestab puhastus 79 päeva. Esimestel 40 päeval jõuate energeetika uuele tasemele, sellel ajal avaneb ja taastub rakkude mälu, taastamisprotsessid käivituvad väga sügaval DNA tasemel. Tavaliselt sellel ajal hakkab inimene tundma Palsami kulu “Siberi Puhastuseks” puhastuse mõju.

Kehakaal ühikud

Lisainfo:siberiseeder.ee

kulu kokku

N R 1 8 LOODUSTOOTEID • 2. M AI 2019 LISAKS PALJU MUID SIBERI SEEDRIST

kuni 80 kg 5 200 ml

80 -100 kg

üle 100 kg

7

10

280 ml

400 ml

Hoia tervist SHUTTERSTOCK

ARVI KRIIS

285

Kõrvenõges.

dust ning verd vedeldades infarkti- ja insuldiohtu.

• Nurmenuku õied, lehed ja juured – köhavastane ja rögalahtistav, peapöörituse ja reumavalude vastu, stimuleerib seedenõrede eritumist ja madaldab vere kolesteroolitaset.

• Raudrohu ürt – spasme lõõgastav, rahustav, seedimist soodustav ja vererõhku langetav.

Võilill.

• Kortsleht – põletikuvastane, antiseptiline, rahustav, verejooksu peatav, kuseeritust ergutav, röga lahtistav ja haavu parandav toime.

• Teekummeli õisikud – seedetegevuse soodustamiseks, välispidiselt kompressidena naha kergete põletikuliste seisundite leevendamiseks.

• Hariliku linnurohu ürt – tugevdab organismi, põletikuvastane,

N R 18

•

2. M AI 2019

puhastab neere ning ühtlasi alandab vererõhku.

• Tamme koor – välispidiselt abistab erinevat päritolu nahapõletike, haudumuste, suuõõne- ja igemepõletike korral. Seespidiselt aga maofunktsioonide parandamiseks ja kerge kõhulahtisuse korral.

Targu Talita

Hoia tervist

286

Tervisekontroll sisaldab põhjalikke vereanalüüse (kliiniline ja biokeemiline – olulised organismifunktsiooni näitajad), EKG-uuringut, spirograafiat (kopsuuuring) ja arsti konsultatsiooni. Arsti vastuvõtul saadakse ülevaade tervise täpsemast seisukorrast ja vastused teemakohastele küsimustele, vajadusel suunatakse edasi vajaliku spetsialisti juurde.

VAATA www.terviseuuringud.ee Põhjalik tervisekontroll Tervisesportlase test / spordimeditsiin Kardioloogilised terviseuuringud Eriarsti vastuvõtt / konsultatsioon EKG koormustest Noorsportlaste tervisekontroll (Haigekassa rahastatud) Ettevõtetele töötervishoid / tervisepäev Kinkekaardid

Registreeri kodulehel www.terviseuuringud.ee või helista tel 5625 7117 info@terviseuuringud.ee N R 18

•

2. M AI 2019

Hoia tervist

N R 18

â&#x20AC;¢

2. M AI 2019

287