Targu Talita / Hoia Tervist (november 2019 nr 45 )

Viirused:

N R 45

•

7. N O V E M B E R 2 0 1 9

Kuidas haigestumist ennetada

HOIA TERVIST

Tervislik toit: Kuus kasulikku hommikusööki

Beebi:

Imiku toit esimesel eluaastal Maalehe nõuandelisa

3 põhjust miks meie poole pöörduda : • Pead pingutama, et vestluses osaleda • Lähedased kurdavad, et TV on liiga kõvasti • Telefonis suhelda on raske

ÜHE VISIIDIGA KUULJAKS!

Teeme koostööd Sotsiaalkindlustusametiga (SKA), isikliku abivahendi kaardi olemasolul väljastame kuulmisaparaate riikliku soodustusega. Aitame isikliku abivahendi kaardi vormistamiseks vajalike dokumentidega.

Meie juurest saad kõik vajaliku ühest kohast ühe visiidi käigus: • TASUTA kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtt ja kuulmisuuringud (aparaadi ostjale) r 86$ ƬUPD 6WDUNH\ Y¿JD NYDOLWHHWVHG NXXOPLVDSDUDDGLG r ODL YDOLN HULQHYDLG DSDUDDWH NRKDSHDO ROHPDV r SURIHVVLRQDDOQH MD VÐEUDOLN WHHQLQGXV • lühikesed järjekorrad • individuaalsed kõrvaotsikud • TASUTA SDUNLPLQH PDMD HHV • Võimalik 0% intressiga järelmaks

Hoia tervist

722

EAKOHANE TOITUMINE TAGAB LAPSE TERVISE

Lisatoidu kogused elu teisel poolaastal • 6 kuud – 50–100 g 1–2 korda päevas • 7 kuud – 100–150 g 2 korda päevas • 8 kuud – 200 g 2–3 korda päevas • 9 kuud – 250 g 3 korda päevas • 10 kuud – 300 g 3 korda päevas • 11 kuud – 350–400 g 3 korda päevas • 12 kuud – 400–500 g 3 korda päevas

Perearst Anne Kaldoja kinnitusel piisab imikule esimesel kuuel elukuul ainult rinnapiimast, mis katab talle vajaliku toiduenergia, toitainete ja mineraalainete vajaduse täielikult.

Ka hilisemal lisatoidu andmisel kehtib reegel: laske proovida ühte lisatoitu korraga, alustage pisikesest kogusest ning andke aega uue maitsega harjuda.

Terve imik ei vaja rinnapiimale lisaks vett ega teed, kuna rinnapiimas sisaldub 90% vett. Kui imikule anda rinnapiimaga toitmise perioodil ka vett või teed, siis väheneb söödava toidu kogus ja langeb kaaluiive, samuti raskendab tee raua imendumist.

Kuidas vältida allergiat Toiduallergia ning ka muud allergilised haigused – näiteks atoopiline nahapõletik, astma, allergiline nohu, nõgestõbi ja anafülaksia – on muutunud üsna sagedaseks.

Allergia korral reageerib immuunsüsteem liiga tugevasti organismile muidu kahjutule ainele. Allergiline põletik ägeneb iga kord, kui puututakse kokku allergiat tekitava aine ehk allergeeniga. Allergia tekkimiseks on vaja pärilikku eelsoodumust, samuti ka kokkupuudet allergeenidega ning teatud keskkonnategureid. Imikueas on peamisteks allergeenideks toiduained.

Dr Kaldoja sõnul ei teata seniajani täpselt, kuidas ja millised keskkonnategurid mõjutavad allergia teket. Samas on aga kindlaks tehtud, et soolestikus elavatel mikroorganismidel on oluline roll immuunsüsteemi arengus ja küpsemises ning seelä-

bi ka allergia kujunemises. “Rinnapiima saavatel lastel on soolestikus allergia eest kaitsvaid baktereid rohkem kui toidusegu saavatel,” tõdeb Kaldoja.

On teada, et astma ja allergilise nahapõletiku ehk atoopilise dermatiidi risk väheneb, kui laps saab vähemalt neli esimest kuud rinnapiima. Rinnapiim sisaldab vähesel määral mitmesuguseid allergeene, rinnapiima süües saab lapse immuunsüsteem nendega tuttavaks ning laps võib hakata neid toiduaineid taluma.

Peale nn heade mikroobide sisaldab rinnapiim hulka muidki immuunsüsteemi küpsemiseks ja arenemiseks vajalikke aineid.

Lisatoiduga alustage tasapisi Lisatoiduga harjutamist tasub perearsti sõnul alustada mitte enne kui lapse kuuendal elukuul ning esimene lisatoit võiks olla köögiviljapüree.

Vajaduse korral võib imikutele kõige varem lisatoitu pakkuda nelja kuu vanuses.

Lisatoidu andmise soovituse annab alati arst ning lisatoitu pakutakse ainult tervele lapsele. Uut lisatoitu antakse tavaliselt esimest korda ennelõunasel ajal ning soovitatav on seda teha alati enne rinnapiima või toidusegu andmist. Korraga pakutakse ühest uuest toiduainest valmistatud lisatoitu ning harjumise ajaks on üldjuhul 3–7 päeva.

N R 45

•

7. N O V E M B E R 2 0 1 9

Uue lisatoidu pakkumist alustatakse poole lusikatäie suurusest kogusest, edaspidi toidukogust järk-järgult suurendades. Lisatoidu vedelamaks muutmiseks ja tuttava maitse loomiseks on mõistlik lisada rinnapiima.

Tavaliselt alustatakse ühest lisatoidukorrast päevas, suurendades seda kuni kolme korrani. Lisatoitu pakutakse ainult lusikast või tassist.

Perearsti sõnul võivad kõik lisatoidud põhjustada allergiat. Kuna lisatoit võib põhjustada kõhuvaevusi või isegi allergiat 15–30 minuti jooksul pärast söömist kuni ka 24– 72 tunni pärast, on oluline anda lisatoitu ennelõunal, et vältida võimaliku vaevuse teket õhtusel ajal.

Hoia tervist

723

Esimene lisatoit imikule on tavaliselt köögiviljapüree.

SHUTTERSTOCK

Harjumused algavad imikueas Kuigi lapsevanemad on saanud aja jooksul üha teadlikumaks ning väga suuri eksiarvamusi imikute toitmises üldiselt ei esine, siis sageli sooviksid emad näiteks teisel poolaastal hakata imikutele andma kohukesi, mis oma suure suhkru- ja võõrvalgusisalduse tõttu ei ole nii pisikesele lapsele siiski sobilikud. Aastate tagant meenub aga perearstile üks lutipudelist mannakörti imev tita.

Toitumisharjumuste kujunemine saab alguse imikueas ning kõige olulisem osa selles on lapsevanematel. Kannatlikuks tasub jääda ka siis, kui laps pakutavast lisatoidust keeldub. Imiku harjutamine uue maitse-

ga võib võtta aega, sageli kulub selleks 10–15 maitsmiskorda.

Toidukordade ajal tuleks pühenduda ainult lapse söötmisele. Samuti ei ole soovitatav söömise ajal lapse tähelepanu kõrvale juhtida näiteks raamatu või mänguasjade näitamisega. Lisaks on olulised kindlad söömisajad kenasti kaetud laua taga.

Last sööma sundida ei ole õige.

Kui tita keerab pea ära, siis näitab ta sellega, et ei soovi rohkem süüa või et toit ei maitse.

“Toidu maitsega harjumine võib võtta aega, nii et vahel võib tarvis minna suurt kannatust,” paneb Anne Kaldoja lapsevanematele südamele.

KADRI PENJAM N R 45

•

7. N O V E M B E R 2 0 1 9

Narva mnt 13, 10151 Tallinn targutalita@maaleht.ee reklaam 661 8040 Toimetus: Jana Rand 661 3375, Marju Reitsak 661 3374, Pille Hermann Kujundaja Mari Peterson Keeletoimetaja Ene Leivak Korrektor Merike Järvlepp Väljaandja Ekspress Meedia AS Trükk AS Printall Lehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2019 Ilmub koos Maalehega

724

Hoia tervist

Eriarstiabiteenused Tartus ja Tallinnas Tartus:

uroloogia ja androloogia | günekoloogia jalaravi kabinet | noorte nõustamine üld-, veresoonte- ja plastikakirurgia reumatoloogia | gastroenteroloogia kardioloogia | otorinolarüngoloogia füsioteraapia | dermatoloogia endokrinoloogia | ortopeedia näo- ja lõualuukirurgia

Tallinnas: uroloogia | üld- ja veresoontekirurgia günekoloogia | ortopeedia

Registreeri vastuvõtule: www.medita.ee/veebiregistratuur, patsiendiportaalis www.digilugu.ee või telefonil 5 645 8430 Medita kliinik on Eesti Haigekassa lepingupartner.

AS Medita Baltics | registrikood 12526983 tegevusload L03885 | L04497 | L04498 | L04535 N R |4L04536 5 • 7| .L04537 NOVEMBER

2019

Hoia tervist

725

KÜMME MEHI OHUSTAVAT TERVISERISKI Meeste elukvaliteedi olulist langust ja enneaegset surma põhjustavad tegurid on pingeritta seatud ning neid ennetades on lootust kauem ning tervemalt elada.

Südame tervist mõjutab eelkõige elustiil ehk igapäevane käitumine.

Südame ja veresoonkonna haiguste riski saab vältida nii.

• Ärge suitsetage.

• Toituge tervislikult. Sööge puu- ja juurvilju, täisteratoite, kiudaineid ja kala. Vähendage küllastunud rasvade ja soolade tarbimist.

• Jälgige vererõhku, veresuhkru ja kolesteroolitaset.

• Olge iga päev füüsiliselt aktiivne.

• Säilitage tervislik kehakaal.

• Tarbige alkoholi mõõdukalt.

• Vältige liigset stressi.

2

KASVAJALISED HAIGUSED

Kõige sagedasemad meestel esinevad kasvajalised haigused on kopsuvähk, eesnäärmevähk ja kolorektaalne vähk. Lisaks eespool antud soovitustele aitab kasvajaid ennetada järgmine.

• Otsese päikesekiirguse käes viibimise piiramine.

• Regulaarne vähi sõeluuringutes osalemine.

• Potentsiaalsete kantserogeenidega kokkupuute vähendamine.

Nendeks on näiteks radoon, asbest, kiiritus ja õhusaaste.

3 TRAUMAD JA VIGASTUSED

Meeste surmaga lõppevate õnnetuste peamised põhjused on liiklusõnnetused, traumad ja mürgistused.

Vähendage traumade ja vigastuste riske.

• Täitke liikluseeskirju.

• Ärge juhtige autot unisena.

• Järgige alati ametlikke ohutusnõudeid.

• Paigaldage koju suitsuandur.

7 GRIPP

SHUTTERSTOCK

JA VERESOONKONNA 1 SÜDAME HAIGUSED

Gripp on tavaline viiruslik infektsioonhaigus. Tavaliselt ei ole gripp muidu terve täiskasvanu jaoks ohtlik.

Gripi tüsistused võivad aga surmavad olla nõrga immuunsüsteemiga või mõne kroonilise haigusega inimesel.

• Laske end regulaarselt gripi vastu vaktsineerida.

8 ENESETAPP Mehi tabavate haigestumiste korral on suur roll ebatervislikel eluviisidel.

Eestis on meeste enesetappude osakaal üks suuremaid Euroopa Liidus. Üks olulisemaid suitsiidi riskifaktoreid Eesti meestel on depressioon.

• Kui arvate, et teil on depressioon, konsulteerige arstiga.

4 INSULT

NEERUHAIGUSED 9 KROONILISED

5 KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS (KOK)

10 ALZHEIMERI TÕBI

Kuigi mõningaid insuldi riskifaktoreid (pärilikkus, vanus ja rass) ei ole võimalik vältida, saab oma igapäevase tervisekäitumisega siiski vähendada insuldi tekke riski.

KOK on üldnimetus kroonilistele kopsuhaigustele, mis põhjustavad hingamisteede patoloogiat (näiteks bronhiit ja emfüseem).

• Ärge suitsetage ega kasutage teisi tubakatooteid. Vältige ka passiivset suitsetamist.

6 II TÜÜBI DIABEET

II tüüpi ehk elu jooksul tekkinud suhkurtõbi on sagedaseim diabeedi vorm. II tüübi suhkurtõve võimalikeks tüsistusteks on südamehaigused, pimedaks jäämine, närvi- ja neerukahjustused ning paljud teised kroonilised haigused.

• Säilitage tervislik kehakaal, vajadusel vähendage ülekaalu.

• Toituge tervislikult.

• Olge iga päev füüsiliselt aktiivne.

N R 45

•

7. N O V E M B E R 2 0 1 9

Neerupuudulikkus on suhkurtõve või kõrge vererõhu üsna sage tüsistus.

• Ka neeruhaigustesse haigestumise riske vähendab tervislik elustiil.

Alzheimeri tõve vältimiseks ei ole ühtegi teaduslikult tõestatud meetodit, kuid ka Alzheimeri haiguse riske vähendab tervislik eluviis.

• Hoolitsege oma südame tervise eest. Kõrge vererõhk, südamehaigused, insult, suhkurtõbi ja kõrge kolesteroolitase suurendavad Alzheimeri tõvesse haigestumise riski.

• Jääge sotsiaalselt aktiivseks, suhelge.

Terviseriskid ja neist tingitud haigused võivad hirmutavad olla, kuid paanikaks pole põhjust. Andke endast lihtsalt kõik, et elada tervislikku elu – toituge tervislikult, tegelege spordiga, ärge suitsetage, laske tervist regulaarselt kontrollida ja võtke igapäevaelus kasutusele lihtsad ettevaatusabinõud.

Allikas: meestearst.ee

Hoia tervist

726

Diabeedihaigele inimesele on tasakaalus toitumine ülioluline. Tuleb hästi süüa, hästi liikuda, hästi magada ja olla õnnelik inimene.

Tervislik toitumine ei võrdu alati mõistega “dieet”. Nii nagu ei ole kõigile diabeetikutele ühtset söömise kava, ei ole seda võimalik teha ka tervele inimesele. Diabeediga elades peab kohandama ravi ja eluviisi.

Piisavalt söögikordi Põhisöögikordi võiks olla päevas kolm, millele vajadusel lisada ükskaks oodet. Kindlasti tuleb süüa hommikusöök. Diabeediga käib kaasas soov pidevalt midagi närida, aga

võileiba ma selleks ei soovita. Vahepaladeks sobivad puuviljad, pähklid, köögiviljad, jogurtid ja ka leib.

Diabeet võib sedasi kanduda lähisugulaste liinis. Samas ei teki diabeet suhkru söömisest. Küll on aga sel kaudne seos kehakaalu tõusuga, mis soodustab teise tüübi diabeedi teket.

Haigus läheneb hiilivalt Paljud inimesed Eestis põevad eeldiabeeti või teise tüübi diabeeti seda ise teadmata, sest haigus on hiiliv ja annab endast märku alles siis, kui tekivad juba tüsistused.

Tänu perearstide tööle testitakse ja avastatakse teise tüübi diabeeti aegsasti. Ravi tulemuste eest ei vastuta ei riik, haigekassa, kardioloog ega perearst, vaid patsient ja tema pere.

N R 45

•

7. N O V E M B E R 2 0 1 9

SHUTTERSTOCK

SUHKRU SÖÖMISEST DIABEETI EI SAA

Taldrikureegel – kaks kolmandikku seal olevast peaks moodustama köögivili ja teraviljatooted.

Regulaarselt tuleb mõõta veresuhkru taset. Eriti puudutab see ülekaalulisi, kõrge vererõhuga, vererasvade ainevahetuse häirega või üle 40aastaseid inimesi, kelle lähisugulaste seas on esinenud diabeeti.

ULVI TAMMER-JÄÄTES Eesti Diabeediliidu president

Hoia tervist

N R 45

•

7. N O V E M B E R 2 0 1 9

727

Hoia tervist

728

KUUS TOITVAT JA TERVISLIKKU HOMMIKUSÖÖKI Kuna valed hommikusöögivalikud panevad energiataseme kõikuma, tekitavad näljatunnet ning võivad põhjustada ülekaalulisust nii laste kui ka täiskasvanute seas, tuleks just hommikusöögiks valida eine, mis ei sunni enne lõunat kiiret snäkki või saiakest haarama.

Daily kaubamärgi all koolitoitlustust pakkuv toitlustusspetsialist Tiiu End­ rikson soovitab just kiire elutempoga inimestel ja koolilastel varuda hom­ mikul pisut lisaminuteid, et täisväär­ tuslikult ja tervislikult kõht täis süüa.

Nimelt laevad õiged toiduvalikud keha pikemaks ajaks energiaga ning aitavad ka paremini keskenduda.

Alati ei pea midagi uut ja uh­ ket leiutama, vaid väikeste nippide ja nõksude abil saab ka klassikali­ se hommikusöögi veelgi toitvamaks muuta.

Et ka kodus saaks hommikusöögi­ ga päevale energiarikas laeng antud, tasuks eelistada just neid toiduaineid.

Puder

jade, pähklite ja seemnetega. Tõeline supertoit on aga tuttav kaer, mis sisal­ dab kiudainet nimega beetaglükaan.

Viimane aitab vere kolesteroolitaset kontrolli all hoida. Lisaks leidub kae­ ras oomega-3-rasvhapet, magneesiu­ mi ja kaaliumi.

SHUTTERSTOCK

Puder on aegumatu klassika, mida saab rammusamaks muuta piima ja võiga, taimetoitlasele sobilikuks taim­ se piima ja pähklivõiga ning kiud­ ainerohkeks energiapommiks puuvil­

Puder tekitab täiskõhutunde.

Et puder võimsaks kõhutäieks muuta, valmistage see alati täistera­ helvestest ning magususe lisamiseks võtke suhkru asemel appi banaan või mesi. Kuna valgud on need, mis kõhu kauem täis hoiavad, valmistage hom­ mikupuder hoopis soolane, lisades podisevale pudrule kreemist kodu­ juustu või hoopis trennisõprade lem­ mikut munavalget.

Munad Terviseentusiastid nimetavad mune lausa supertoiduks, sest need sisal­ davad rohkelt vitamiine, seleeni, fos­ forit, kaltsiumi ja tsinki. Lisaks on te­ gemist väga toitva toiduainega, mida saab praadida, keeta ja erinevate muude toitude koostises kasutada.

Kuna lihtsalt keedu- või praemuna võib kõhu üsna kähku tühjusest kori­ sema ajada, siis proovige valmista­ da näiteks munavalgeomletti spinati

Munas on palju kasulikke aineid.

N R 45

•

7. N O V E M B E R 2 0 1 9

Hoia tervist

729

ja singiga. Munapuder suitsupaprika, röstitud maguskartuli ja fetajuustuga on tõeline kulinaarne saavutus.

Maguskartuli võib varem röstida ja külmikusse jätta, et töönädala hommikuil saaks toidu kiiremini valmis.

Toitva ja maitsva salati saab, kui segada keedetud muna tomati, kurgi ja kodujuustuga ning katta sellega näiteks röstitud täisterakukkel. Kui aga on magusaisu, siis kloppige munad vahule, segage purustatud banaani ja teralise kohupiimaga ning praadige sellest valgurohked pannkoogid.

Jogurtisse saab segada meelepäraseid komponente.

Jogurt Hommikusöögiks tasub eelistada kreemjat, hapukat ja magustamata Kreeka jogurtit. Viimases on märkimisväärne kogus kaltsiumi ja proteiini, mis annavad korraliku energialaengu kogu päevaks. Et tühja kõhu tunne liiga kiiresti ei tabaks, lisage jogurtile naturaalset müslit, peotäis puuvilju või metsamarju. Viimased on puuviljadest suhkruvaesemad,

kuid neis on rohkem kasulikke antioksüdante.

Naturaalne jogurt on hea põhi ka smuutile. Selle valmistamiseks valage kausi põhja jogurtit, selle peale vitamiini- ja kiudainerohkeid banaane või teisi puuvilju ning marju. Et kausike veelgi toitainerikkamaks muuta, lisage kaks supilusikatäit tšiiaseemneid. Tundub väike kogus, kuid selles on 4 grammi valku, 12 grammi sü-

sivesikuid ja 11 grammi kiudaineid.

Kasulikke rasvu ja veelgi rohkem valku saab valmivale hommikueinele lisada magustamata pähklivõiga.

Jogurtist võib valmistada ka üleööpudru. Selleks valage õhtul kaerahelvestele jogurtit ja jätke hommikuni seisma. Hommikul jääb üle vaid mõnus moos või puuviljad lisada.

Järg lk 730

Meie elukvaliteet sõltub lülisamba seisukorrast Seljavenituspink on ideaalne ja lihtne vahend koormatud selja raviks, keha lõdvestamiseks ning üldtreeningust tuleneva pinge langetamiseks.

Seljavenituspink toimib kasutaja keha raskuskeset mõjutades.

Toidukuivatid EXCALIBUR

Seljavenituspingid

Profiblenderid

SÜGISKAMPAANIA Mahlapressid, toidukuivatid ja blenderid kampaaniahindadega!

Aeglased mahlapressid

N R 45

•

7. N O V E M B E R 2 0 1 9

730

Hoia tervist

Algus lk 728 SHUTTERSTOCK

Puuviljad

Ka puuviljad sobivad hommikueineks.

Tšiiaseemned sisaldavad hulgaliselt proteiini, kuid vähe kaloreid.

Õigete koostisainete korral on võileib täisväärtuslik toidukord.

Koduaia puuviljad sobivad hommikueineks suurepäraselt. Peale kiudainerikkuse on puuviljad ka suure pektiinisisaldusega. See on looduslik tarretav aine, mis seob soolestikus rasvu, alandades sellega kolesteroolitaset ja jätab oma vett siduva omaduse tõttu pikaks ajaks täiskõhutunde.

Värsked puuviljad või nendest tehtud smuuti on hea alternatiiv kõigile, kes ei jaksa kohe hommikul suuremat einet süüa.

Tšiiapuding See trendikas puding ei ole pelgalt moeröögatus, vaid üks toekamaid hommikusöögivalikuid, mille saab lihtsalt juba õhtul järgmiseks päevaks ette valmistada.

Supertoit tšiia sisaldab kaltsiumi, fosforit, proteiini ja magneesiumi, mis kõik on vajalikud luude kasvamiseks. Tšiia on hea valik ka kaalujälgijatele, sest need seemned sisaldavad väga vähe kaloreid.

N R 45

•

7. N O V E M B E R 2 0 1 9

Pudingu valmistamisel võib valida meelepärase piima nii loomsete kui ka taimsete seast, mistõttu on see toitev vitamiinirikas hommikusöök sobilik ka allergikutele ja taimetoitlastele.

Võileib See Eesti üks armastatuim hommikusöök võib olla kiire ja ebatervislik amps, kuid õigete koostisainete korral on see täisväärtuslik söögikord, mis täidab kõhu lõunani.

Mitte kõik leivad ei ole samaväärse toiteväärtusega, seepärast on soovituslik poeletilt valida täistera- või rukkileib, mis aitavad kaasa seedimisele ning annavad palju energiat.

Rasvaste ja soolaste võileivamäärete asemel kasutage kreemjat avokaadot või kikerhernestest valmistatud hummust.

Võileiba saab kasutada väikese taldrikuna, mille peale laotada salatileht, värske tomat ja kurk ning kõik muu toitev, tervislik ja kasulik.

TRIIN TÄHNAS

Hoia tervist

N R 45

•

7. N O V E M B E R 2 0 1 9

REKLAAM

731

Hoia tervist

732

Mee tervislikkus on kõigile teada, ent segumeed pakuvad organismi turgutamiseks lisavõimalusi.

Meie poe-, turu- ja laadalettidel pakutakse väga erineva koostisega segumett. Mesi on ise konservant ja säilitab kõik temasse lisatu. Meesse lisatud droog konserveerub ega kaota aastaid oma (ravi)omadusi.

Meepurki on pikemaajalisel säilitamisel mõistlik hoida jahedas ja soovitatavalt ka pimedas. Sel juhul säilivad mees olevad fermendid kauem.

Fermendid on mesilaste lõua­näärme eritised, mis on abiks inimesele ainevahetuse reguleerimisel.

Muidugi on mees ka kasulikud vitamiinid, mikroelemendid, ami-

SHUTTERSTOCK

TURGUTAGE OMA VITAMIINIDEJANUS KEHA

nohapped jne. Kui te tarvitate purgi mett ära nädala jooksul, võib see ju ka seista laual. Segumett aga on soovitatav hoida külmkapi alumisel riiulil, sest lisatud komponendid hakkavad soojas pinnale tõusma.

See, kas mesi kristalliseerub või jääb vedelaks, sõltub sellest, milliselt taimelt on mesi korjatud. Iga taime

N R 45

•

7. N O V E M B E R 2 0 1 9

mesi ei kristalliseerugi. Kindlasti jääb poolpehmeks ehk sültjaks kanarbikult ja paakspuult korjatud mesi.

Kristalliseerumine sõltub ka hoiutingimustest. Soojas ruumis säilitamisel jaguneb mesi kahte ossa: alumine osa kristalliseerub, ülespoole jääb vedelam kiht. See on tingitud suhkrute eraldumisest: allpool asuv kiht koosneb peamiselt viinamarja-, pealmine vedel kiht aga puuviljasuhkrust.

Kas mesi on hele või tume, sõltub suuresti aastast: mõnel aastal on õieglükoosi hulk mees suurem, mõnel väiksem. Paljud taimed, nagu mesikas, võilill, ohakas, põdrakanep, vaarikas jt annavad ainult heleda mee.

Kevadsuvises mees on rohkem vitamiine, sügisestes aga mineraal­ aineid. Tumedas kanarbikumees on rohkem fermente.

Targu Talita

Hoia tervist

N R 45

•

7. N O V E M B E R 2 0 1 9

733

OLGE VIIRUSTEST KAVALAMAD

SHUTTERSTOCK

Hoia tervist

734

Sügiseste tuulte ning talviste külmade ilmade saabudes hakkavad nii suuri kui ka väikeseid kimbutama taas nohu ja köha ning halb enesetunne.

Millega on külmetuse näol tegu ning kuidas annaks organismi tugevdada, et olla endiselt aktiivne ning heas toonuses?

Perearst Jane Otti kinnitusel on külmetus rahvapärane mõiste nohu, köha, palaviku ja kurguvaluga kulgevatele haigustele.

“Külmetuse korral immuunsus nõrgeneb ja me nakatume ümbruses rohkelt liikuvate viirustega.

Neid viiruseid liigub ringi ka suvekuudel, kuid siis on rahvas rohkem väljas ja inimeselt inimesele kontakti ehk kokkupuudet nakkusallikaga on palju vähem,” tõdeb perearst.

Samas ka suvisel soojal ajal külmetutakse. Kui näiteks suvel järves ikka tunde veeta, siis keha jahtub ja järgneb haigestumine: tekivad nohu, köha ja palavik. Tegemist ei ole pelgalt külmade aegade haigusega, sest ka liiga palavatel suveilmadel immuunsus väheneb. Grippi esineb tõesti suvisel ajal väga-väga harva, kuid oma tervise eest peame hoolitsema aastaringi, mitte ainult talvel.

Ennetus – parim abi haigestumise vastu Külmetuse näol on harilikult tegemist viirushaigusega, mis immuunsüsteemi nõrgenemise tõttu organismile kergemini just külmadel aegadel külge hakkab. Seega on kõige olulisem hoida haigus endast eemal. Viirushaiguste ennetamiseks ja ka esimeste haigustunnuste ilmnemisel saab inimene omalt poolt nii mõndagi ära teha.

Ennetava tegevusena aitab kindlasti karastamine ehk siis aastaringsed jaheda vee protseduurid. Samuti on õige ütlus, et pole halba ilma, on ainult valesti valitud riietus. Ehk siis alati on oluline arvestada ilmaga ning valida õige riietus. See ei tohiks olla liialt higiseks ajav ning ka mitte tuulele läbipääsetav.

Karastamata keha on haigustele vastuvõtlikum. Samuti ohustab haigestumine rohkem väikelapsi ja eakamaid inimesi.

Vanemad inimesed külmetuvad kergemini ka seetõttu, et neil on tihtipeale minevikust sisse jäänud mõned harjumused, mis seda soodustavad. Näiteks pesevad nad õues külma veega käsi või jäävad rõskete ilmadega õue liiga kauaks, ootavad kaua bussi ja lasevad varvastel külmetada.

Ka kroonilisi haigusi põdevad inimesed püüavad viirusi sagedamini kinni ja kui nad siis külmetuvad, haigestuvad kindlasti ning tihtipeale põevad pikemalt ja tõsisemalt kui teised inimesed.

Hea tervise nimel on oluline, et inimene oleks puhanud ja piisavalt maganud ning seda nii suve- kui ka talvekuudel.

Haiguse ilmnedes tegutsege kohe Esimeste külmetushaiguste tunnuste ilmnemisel, kui tunnete, et haigus hakkab kallale kippuma, oleks nii N R 45

•

7. N O V E M B E R 2 0 1 9

enda tervise kui ka näiteks kolleegide heaolu nimel kindlasti mõistlik koju jääda ning seda kindlasti vähemalt kolmeks päevaks.

Kindlasti laske kehal puhata. Siis ehk on lootust, et kolme päeva pärast on inimene sümptomiteta ega nakata enam ka teisi. Haigena on tööl, koolis või lasteaias käimine karuteene teistele. Nõnda levivad pisikud ning haigestunuid on lõpuks rohkem.

“Apteegis on head paratsetamooli sisaldavad lahustuvad joogid, täiskasvanutele sobib näiteks Coldrex, milles on nohu ja köha leevendavad komponendid sees. Ka paratsetamooli tablett ja rohkelt sooja jooki teeb tegelikult sama välja. Nohu korral on abi, kui nina loputada füsioloogilise lahusega,” soovitab dr Jane Otti.

Samuti toovad kurguvalu korral leevendust imemiskommid ja kurku-neelu niisutavad apteegipastillid.

Viirusega on neel kuiv ja ärritab pidevalt köhima. Köhasiirupite ja -tablettidega on nii, et kui leiate, mis on aidanud, tarvitage sama ka edaspidiste haigestumiste ajal edasi.

Hoia tervist

5 Kõige olulisem on viirushaiguse korral koju voodisse jääda ning lasta organismil jõudu koguda.

“See, millisest ravimist abi saate, on alati väga individuaalne – ühtset retsepti, mis kõigile ühtviisi sobiks, olemas ei ole,” kinnitab perearst.

Kindlasti tuleks aga kodus püsida ning perearstile pöörduda, kui on tekkinud palavik. Kui tegemist on kõrge kehatemperatuuriga, üle 38,5 kraadi, mis püsib juba üle nelja päeva, peab kindlasti perearstilt abi otsima. Õigeaegne reageerimine hoiab tihtipeale ära tõsisemate tüsistuste tekke, samas kui püstijalu haigust põdenuna on tulemuseks tihtipeale järgmine, hoopis tõsisem haigus.

Tõsisema haigestumise korral vajavad kindlasti läbiuurimist kõrvad, kopsud, neerud ja muud organid, et teha selgeks, kas viirus on jõudnud oma tüsistustega ka teistesse organitesse.

Targu Talita

Gripp kahjustab südant ja kopse • Talvistest viirushaigustest on gripp kõige ohtlikum ja raskem. Seda põde­ des võib kahjustusi saada ka näiteks südamelihas. Südamelihase kahjus­ tusele gripijärgselt viitab pikalt kestev jõuetus. Tööd, mis enne tõvevoo­ disse jäämist raskusi ei valmistanud, võivad pärast haigust üle jõu käia.

• Kaasneda võivad ka südame rütmihäired, jäädes püsima ka nädalaiks pärast viirushaiguse ägeda perioodi möödumist. Sellist tüüpi südame­ kahjustuse diagnoosimine on üsna keeruline ja sageli ka hüpoteetiline.

Südamelihase kahjustuse tekke risk arvatakse olevat seotud viirushaiguse raskuse ja pikaleveninud kuluga. Seega on väga oluline grippi haiges­ tumist ennetada ning kindlasti ei tohiks ägeda viirushaigusega voodist tõusta ja tööl käia.

• Hooajalise gripi vastu oleks igati mõistlik end vaktsineerida.

Ehkki vaktsineerimine gripist sajaprotsendiliselt päästa ei pruugi, möödub vaktsineerituil haigus kergemini.

• Krooniliste südamehaiguste põdejatel ja südamepuudulikkuse korral on gripi põdemine eriti kurnav. Tõsised rütmihäired võivad osutuda eluohtlikuks.

• Tüsistuseks võib olla ka kopsupõletik. Selle bakteriaalne või viiruslik ras­ kusaste sõltub mitmest faktorist: haige inimese iga, üldseisund, kaasne­ vad haigused. Kahepoolne kopsupõletik võib olla eluohtlik. Kopse peab laskma regulaarselt kontrollida. Viirustele vastuvõtlik inimene peaks seda tegema vähemalt iga paari aasta tagant.

• Gripi läbipõdemise järel ei pea kopsude seisundit uurima, kui hingamis­ teede kaebusi ei esine. Kuid on igati loogiline, et perearst haigel pärast gripi läbipõdemist ka kopse kuulab.

N R 45

•

7. N O V E M B E R 2 0 1 9

735

LIIGESED JA SELG ON KANGED, TEEVAD HAIGET? Bioaktiivne nanomeetriline toidulisand liigestele NANOHAP™ toimib otse haiguse põhjusele ja muudab Teie elukvaliteeti. Positiivne toime on tajutav juba nädala-kahe jooksul kapslite tarvitamise algusest, aga kasutada siiski järjest 2-3 kuud, hiljem taas vajadusel.

Hõrenenud luude või luutrauma puhul aitab NANOHAP™ BONE EXTRA. Lisaks tiheduse otsesele taastamisele stimuleerivad kristallid organismi ise suurendama luurakkude formeerimist. Selliselt taastunud luukude on tugev ja normaalselt elastne. Ühtlasi tervenevad nahk, küüned ja juuksed.

Hambaemaili seisundi parandamiseks, kiire abi hammaste ülitundlikkuse korral. NANOHAP™ DENTAL loob kaitse ka paljastunud juurekaeltele.

UUS!

Kehaomase koostise tõttu toidulisandina registreeritud NANOHAP™ toodete nanoosakestel ei ole kahjulikke kõrvalmõjusid.

Saadaval apteekides: Rakveres: Lilleoru ja Polikliiniku apteegis, Hiiumaal: Kärdla apteegis, Harjumaal: Kiisa apteegis, Haapsalus: Posti apteegis.

E-poes www.nanohap.eu ja telefonitellimused 5567 0607.