Targu Talita (mai 2018)

Aed:

NR 20

•

Käsitöö:

1 7. M A I 2 0 1 8

Kaunis ääris heegeldisele

Milline tomat sobib aknalaual kasvatamiseks?

Hüva nõu:

Kuidas parandada katuseleket

Maalehe nõuandelisa

2

aastat

st: .ee 88 oe ina 80 e-p reg 01 ta a l 6 i!

Os aure i tee ood w. fon le p ww i tele õi tu ll v Te

Koera aasta 2018, Uus-Meremaa hõbemünt Hõbe: 99.9% Kaal: 1 unts Hind: 115.“Igavene Armastus” Tokelau 2018.a südameTere tulemast kujuline hõbemünt maailma!

Hõbe: 99,9% Tokelau 2018.a Kaal: 20 g hõbemünt Hind: 99.Hõbe: 99,9% Kaal: 31,1 g

Hind: 99.-

Kitty Cat – Kass, Niue Saarte 2017.a hõbemünt Kaal: 1 unts Hõbe: 99,9% VISTA album 2018.a 2€ juubelimüntidele Euromüntide kataloog Hind: 39.90

Hind: 99.-

Andorra 2€ 2018 juubelimünt – Andorra põhiseaduse aastapäev

Hind: 35.-

Leedu 2018.a 2€ juubelimünt – Balti riikide 100. aastapäev

Hind: 14.90

Hind: 27.-

San Marino 2018.a 2€ juubelimünt – Tintoretto 500. sünniaastapäev

Hind: 39.-

Kauplus avatud: E-R 10 –17 • L 11–16 Vana-Viru 5,Tallinn 10111

www.aurearegina.ee

Tere tulemast maailma! 2018.a Kanada Rahapaja hõbemünt Hõbe: 99.9% Kaal: 15,87 g

Hind: 7.-

Hind: 139.-

Euromüntide kogumise album

Hind: 99.-

Läti 2018.a 2€ juubelimünt – Balti riikide 100. aastapäev

Hind: 75.-

Hind: 99.-

Hind: 135.-

“Lembelind” – Tokelau 2018.a südamekujuline hõbemünt Hõbe: 99.9% Kaal: 20 g

ud Unustamraint evateks e kingituseädevadeks! tähtp

“Armastuse tähtpäev – Võti minu südamesse”, Kanada Rahapaja 2018.a hõbemünt Swarovski kristallidega Hõbe: 99,9% Kaal: 7,96 g

Tere tulemast maailma!

2018.a Austraalia hõbemünt Hõbe: 99.9% / Kaal: 15.87 g

Koera-aasta 2018 – ehtsa pärliga hõbemünt Hõbe: 99,9% / Kaal: 1 unts

Tel: 6018088

E-post: pood@aurearegina.ee E-poest tellides kaup kätte 3 tööpäeva jooksul.

Hind: 7.-

3 4 5 1 2 10 11 12 7 8 9 17 18 19 14 15 16 24 25 26 21 22 23 31 28 29 30

ELLA GRIGORS

MAI

6

13 20

27

Urbanipäevast on suurem öökülmaoht möödas

TOMAT KASVAB AKNALAUAL MITU AASTAT

Kui suvistepühad peetud, tuleb peaaegu terve kuu sellist aega, ilma et ühtki suuremat püha või tähtpäeva ette tuleks. Aga sellest hoolimata on looduses justkui iga päev üks püha – kõik õitseb, rohetab, siristab ja laulab.

Siiski on saabuval nädalal tulekul urbanipäev. See on nime saanud paavst Urbanus I järgi, kelle surmapäevaks seda peetakse. Vanarahvas aga luges seda õigeks hetkeks, et kaera- ja linakülviga alustada. Samuti arvati, et urbanipäevast alates on öökülmaoht väiksem ja maha võib istutada ka külmaõrnu taimi.

Narva mnt 13, 10151 Tallinn targutalita@maaleht.ee reklaam 661 8040 Toimetus: Jana Rand 661 3375, Marju Reitsak 661 3374, Pille Hermann Kujundaja Heiki Maiberg Keeletoimetaja Ene Leivak Korrektor Merike Järvlepp Väljaandja Ekspress Meedia AS Trükk AS Printall Lehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2018 Ilmub koos Maalehega

Ella Grigorsi ületalve elanud tomatitaim tänavu kevadel.

NR 20

•

1 7. M A I 2 0 1 8

Aed

307

“Tomat on tuntud kui üheaastane taim. Eelmisel suvel andis tomatisort ‘Bajaja’ minu aknalaual päris ilusat saaki. Poolkogemata jäi taim aknalauale talvituma-puhkama, kuid juba jaanuaris hakkas ta uuesti elumärke näitama. Aprilli keskel rõõmustas tubli tomat meid rohke ja maitsva saagiga. Teistel aednikel on samal ajal alles esimesed tomati lehed tärkamas.”

SHUTTERSTOCK

Targu Talita toimetusse saabus huvitav kiri, mida soovime teiega jagada ja kommenteerida.

Huvitav teada

ELLA GRIGORS

*** Kes soovib samuti tomatiga katsetada, peab teadma mitut olulist aspekti. Teatud tingimustel on võimalik tomatitaime tõepoolest ka mitu aastat tubastes tingimustes kasvatada.

Selleks tuleb aga valida õige sort ja luua taimele sobivad kasvutingimused. Potitomatiks sobivad aianduskeskuste Hortes ja Hansaplant andmetel allpool toodud sordid.

‘Bajaja’ on väga varajane determinantne potitomatisort, aretatud spetsiaalselt amplis kasvatamiseks.

Ta kasvab kuni 35 sentimeetri kõrguseks, kasvuaeg 70 päeva. Taim on kompaktne, kasvukuju langev ja väga dekoratiivne. Sobib kasvatamiseks rõdukastis või suuremas lillepotis. Viljad punased, ümarad ja väga väikesed. Samas on nad haigus- ja lõhenemiskindlad ning ühel taimel võib olla sadu vilju.

‘Vilma’ kasvuaeg on 90 päeva. Sort sobib kasvatamiseks rõdul või aknalaual potis. Taime kõrgus on 50–60 sentimeetrit ning tema viljad on aromaatsed, tumepunased ja mahlased.

Taimi võib kasvatada ka avamaal.

‘Venuse’ kasvuaeg on 100 päeva.

Ta on madalakasvuline ning oranžide viljadega. Mõeldud kasvatamiseks rõdukastides ja pottides. Haigustele on see sort küllalt vastupidav.

‘Aztek’ on väga varajane determinantne ampli- ja potitomati sort, mille kasvuaeg on vaid 60 päeva. Tema vili on väikene, ümmargune, kollane ja maitsev. Ühel taimel võib kasvada kuni 150 tomatit.

‘Tumbling Tom’ on väga varajane rippuvate vartega kirsstomat, kasvuaeg 70 päeva. See sobib kasvatamiseks rõdul või terrassil, sest kasvab 30 sentimeetri kõrguseks. Ette-

Maailmas toodetakse üle 145 miljoni tonni tomateid aastas.

Tomati tarbimine sõltub aga väga palju piirkonnast. Põhjamaades jääb see vahemikku 10–20 kg inimese kohta, lõunapoolsetes riikides aga suureneb juba oluliselt: 50–100 kg inimese kohta aastas. Aasia maades on tarbimine palju väiksem, jäädes alla 10 kg inimese kohta aastas.

Tomatitaim kasvab edukalt potis nii õues kui ka toas.

kasvatatud istikud istutada 40sentimeetrise läbimõõduga potti. Ta on saagikas ning tomatid meeldiva maitsega ja oranžikaspunased.

‘Micro Tom’ on kääbusja kasvuga sort aknalaual ja rõdukastis kasvatamiseks. Väga varajane ja saagikas, kasvuaeg 50–60 päeva. Viljad on punased ning asetsevad tihedates kobarates.

‘Tiny Tim’ on madalakasvuline kompaktne potitomat. Sobib hästi kasvatamiseks lõunapoolsel aknalaual, kasvuaeg 60 päeva. Kasvab 20–40 sentimeetri kõrguseks. Tema viljad on väikesed, punased, magusad ja ümmargused.

Et toas kasvatamine õnnestuks Tomat on väga valgusenõudlik, seetõttu asetage taim kasvama kõige valgemasse kohta, kuid jälgige, et tugev keskpäevapäike lehti ei kahjusta. Kõige parem asukoht on lõunasse või kagusse avanev aknalaud.

Sobivaim kasvutemperatuur on päeval 22–24 kraadi, öösel 16–18 NR 20

•

1 7. M A I 2 0 1 8

kraadi. Tomat on isetolmleja ja ta ei vilju, kui temperatuur on üle 32 ja alla 13 kraadi. Seega on oluline jälgida õhutemperatuuri tomatitaime õitsemise ajal.

Tomatile sobivad nõrgalt happelised, viljakad, hea veemahutavusega kerge või keskmise lõimisega kobedad mullad.

Kasvumuld peaks olema huumus- ja toitaineterikas komposti ja kõdusõnniku segumuld, millele on lisatud ka veidi liiva. Turbapõhine muld sisaldab vähe toitaineid ja kuivab liialt.

Tomatitaime potis kasvatades tuleb arvestada sellega, et taimel ei pruugi jätkuda piisavalt toitaineid.

Alates õitsemisest kasutage kindlasti ka kastmisväetist vastavalt juhendile. Õitsemisest vilja valmimiseni kulub keskmiselt 45–65 päeva.

Olulised tomati kahjustajad on seenhaigused, seetõttu ärge kunagi piserdage tomatitaime lehti, ja kastke neid nii, et lehed jäävad kuivaks.

MARJU REITSAK

Aed

308

KUIDAS MUUTA RÕDU UHKEKS AIAKS? Aiahooaja saabudes ei pea kindlasti nukrutsema ka need rohenäpud, kellel suure aiaga maja asemel on päikest püüdva rõduga kodu või lihtsalt valgusküllane aknalaud köögis.

Võrreldes Skandinaavia riikidega ollakse Eestis veel linnaruumis ja rõdudel aiapidamisega tagasihoidlikud, kuid tegelikult loob meie valgusküllane suvi selleks siiski ideaalsed tingimused. Teadlikult tegutsedes saab ka pisikese aknalaua või kitsa rõdu muuta lopsakaks linnadžungliks, kust näpistada hommikusele võileivale salatilehti ja päikesest magusaid tomateid, nautida erksavärvilist lillemerd ning soovi korral isegi porgandeid ja kartuleid kasvatada.

Taimede valik Valik sõltub sellest, kas rõdule paistab päike ning kui kuumaks läheb seal keskpäeval. Väga armastavad päikest murulauk, sidrunmeliss, rosmariin, basiilikud, tomat ja sidrunhein. Poolvarjulises kohas tunnevad end hästi näiteks salatid, till, koriander ja spinat. Samuti tuleb jälgida, et valitud liigid oleksid valmis oma elu pottides kitsikuses veetma.

Vastasel juhul võivad taimed üsna pea jääda kiduraks, sest ei saa piisavalt vett või toitaineid.

Seemnete või juba ettekasvatatud taimede valimisel võib poodidest otsida väikesekasvulisi sorte, mis sobivad just potis kasvatamiseks. Köögiviljadest saab pottides ja kastides edukalt kasvatada porgandeid, ube ja isegi kartuleid. Maitsetaimedel ei ole aga pisikesel aknalaual kasvamise vastu midagi. Eriti peab maheda päikese käes peesitamisest lugu basiilik.

Värvikireva elukeskkonna loomiseks istutage kokku köögiviljad, maitsetaimed ja lilled. Paigutage rip-

puvad taimed istutuskasti servadesse ning kõrgemad taimed kasti keskele. Peale tavaliste suvelillede valige rõduaeda söödavate õitega taimi nagu näiteks suur mungalill või saialill, mida saab suvel kasutada salatite ja magustoitude kaunistamiseks.

Vähem töövaeva Õigeid taimi koos kasvatades on võimalik saagikust tõsta, viljade maitseomadusi parandada, tagada vajalikud toitained mullas ja hoida ka kahjurid eemal. Näiteks sobib kurgi kõrvale sibul, kuid redis ja tomat tuleks eemal hoida. Salateid võib kasvatada koos maasikate, kurgi ja sibulaga, kuid petersell tuleks teise potti istutada.

Rõduaedade populaarseim taim tomat aga naudib basiiliku, piparmündi ja salatite lähedust. Kuna basiilik armastab valgust ja soojust, kuid pelgab liialt kuuma päikest, sobib ta hästi kasvama tomatite kõrvale. Mõne kõrgema taime varjus kasvades annab ka salat saaki terve suve vältel.

SHUTTERSTOCK

Hea teada Potis kasvavad hästi • Maitseroheline • Paprika ja tomati madalakasvulised sordid • Vürtspaprika • Oad, herned • Redised • Kurgid • Rullkõrvitsad • Kartulid

Pilkupüüdvate kompositsioonide moodustamine lisab kogenud rohenäppudele põnevust ja on mõnus proovikivi algajale aednikule.

Sobilik muld ja potid Istutamiseks kasutage mulda, mis on mõeldud spetsiaalselt rõdutaimedele, sest hoiab endas paremini vett ja sisaldab vajalikke toitaineid. Pisikesele pinnale aia rajamisel tuleks iga sentimeetrit hästi planeerida, kuid mitte liialt tihedalt istutada, sest ka kõige vastupidavamad taimed, ürdid ja lilled vajavad tugevaks kasvamisel ruumi.

Kui taim kasvatab viljad mulla alla, tuleks valida võimalikult sügavad potid.

Kuna aga lillepotid muutuvad pärast mullaga täitmist ja kastmist hulga raskemaks, tuleb jälgida, et rõduaed ei ületaks lubatud kaalu.

Piisavalt niiskust Tomatid kasvavad ja annavad kenasti saaki ka kitsastes tingimustes.

NR 20

•

1 7. M A I 2 0 1 8

Mida madalamad on potid ja konteinerid, seda vähem on neis mulda, kus niiskus saaks säilida ning seda hoo-

Aed

309

Raamatusarja 3. raamat

nüüd müügil!

Aed, aiasaadused ja kasvuhoone Marju Reitsak

Väike köögiviljaaed kastis.

likam tuleb olla ka kastmisega.

Kindlasti peaks kogu kastmissüsteemi hoolikalt läbi mõtlema, et kastmisvesi ei tilguks põrandale ja sealt alumiste naabrite rõdule.

Auguta pottide puhul on kindel, et liigne niiskus ei pääse potist välja ning varem või hiljem kimbutab taimejuuri mädanikuga. Auguga pottidest voolab aga kastmisvesi välja ja seepärast tuleb planeerida vee äravool. Ühe kavala nipina saab juba taimi istutades asetada poti põhja väikesed kivid või katkise lillepoti tükid, mis tagavad vee korraliku äravoolu ning aitavad säilitada ka niiskust potis.

Hooldus hooaja vältel Selleks et rõduaed säilitaks oma kauni välimuse ja saagirohkuse, tuleb aia eest terve hooaja vältel

hoolt kanda. Näiteks saab taimedelt lehtede ja okste näpistamise ning piiramisega stimuleerida nende kasvu, muuta taimi tihedamaks ja lükata edasi õitsema hakkamist.

Kui hooaja keskel on krõmpsuv salat söödud ja mõned potid hõredaks jäänud, saab neisse külvata teise ringi kiirekasvulisi taimi nagu petersell, rukola ja salatid. Kindlasti ei maksa unustada ka väetamist. Rõdutaimede väetamiseks on olemas spetsiaalseid tooteid. Söödavate taimede väetamiseks tasuks eelistada looduslikke kastmisvette lisatavaid väetisi, mille valik on samuti lai.

MARJU REITSAK

NR 20

•

1 7. M A I 2 0 1 8

Käsiraamat algajale köögiviljakasvatajale. Pakume esmaseid teadmisi sellest, kuidas peenraid luua ja seemneid valida, millised on külvikorrad ja külvitarvikud, kuidas külvata, taimi ette kasvatada, istutada ja hooldada, komposti valmistada ning saaki koristada.

Peale selle leiab raamatust vastused paljudele kasvuhoonet puudutavatele küsimustele.

108 lk, pehme köide Müügil vaid koos Maalehega 17.–30. maini Coopi kauplustes ja Selverites üle Eesti!

MÜÜGIKOHAD, SARJA JÄRGMISED RAAMATUD JA TELLIMINE: maaleht.ee/raamatud, tel 680 4444, klienditugi@ekspressmeedia.ee

Aed

310

TOALILLI VÕIB VEEL ÜMBER ISTUTADA Potilillede ümberistutamise aeg on traditsiooniliselt varakevadel. Kui ilmneb aga vajadus ja see töö on jäänud tegemata, ei maksa seda enam edasi lükata.

Toalilled näitavad enamasti ise, millal neid peaks istutama. Silmaga nähtavad märgid on järgmised.

n Juured on juba potist välja kasvanud

võrreldes liiga kiiresti

Kui potis on juuri liiga palju, jääb paratamatult kasvusubstraati nende arvelt aja jooksul vähemaks. Nii ei ole juurte ümber niiskust säilitavat mulda piisavalt ja taimed kuivavad tavapärasest kiiremini. Juhul kui märkate, et mõni suure lehemassiga taim vajab tihedamat kastmist kui näiteks aasta tagasi, on kindlasti aeg ta sellel kevadel ümber istutada.

n Taime pole aastaid ümber istutatud

Iga tubane potilill ei vajagi igal aastal ümberistutamist, kuid vähemalt kolme aasta tagant võiks nad kõik

SHUTTERSTOCK

Kui toataime poti all või peal on näha juuri, on aeg taim istutada sobivama suurusega potti.

Tihti kasvavad ümbrispottides olevate taimede juured istutuspotist välja, et ümbrispoti põhjas olevat vett paremini kätte saada. Kuid ka sellisel juhul võib siiski tegu olla liigse ruumikitsikusega.

Samas on juurte potist välja kasvamine normaalne sellisel juhul, kui potitaimel on hoopiski lopsakad õhujuured.

n Taim kuivab varasemaga

Kui lill on ümber kukkunud, tuleb ta ka korralikult potti tagasi panna.

NR 20

•

1 7. M A I 2 0 1 8

siiski uue mulla sisse kasvama panna. Kasvusubstraadi vahetamine aitab hoida taimele vajalikku toitainete hulka ja taimede kasvuks tarvilikku niiskustaset. Samuti saavad suuremasse potti pandud lilled kasvuruumi ja -indu juurde.

n Taimel on selgelt liiga suur lehemass Kui lilled kallutavad potte kreeni või lausa ümber, on nad poti jaoks liiga suured ja vajavad ümberistutamist või jagamist. Juurepalli lõhkudes saab suurematest jagatavatest taimedest rahuliku südamega teha mitu ning uute istikutega rõõmustada sõpru.

MARJU REITSAK

Aed ASTRID LEPIK

311

SÄRAV JA LOPSAKAS KLIIVIA Mida vanem kliivia, seda rohkem õisi.

Lõuna-Aafrikast pärit mattpunane kliivia (Clivia miniata) on igati nägus taim, mis sobib kaunistama nii kodu kui kontorit.

Kuni 50 cm pikkuste tumeroheliste nahkjate lehtedega kliivia on eriti nägus õieehtes. Nad on kirka tooniga, värv varieerub valgest tumepunaseni, kuid kõige levinumad on oranžid toonid. Õitsemise rohkus ja õisikuvarte arv sõltub taime vanusest. Õisikus võib olla kuni paarkümmend lehterjat õit. Heades tingimustes võib kliivia õitseda kaks korda aastas. Üks õitsemine jääb tavaliselt talve lõppu – kevade algusesse, teine periood aga suve lõppu – sügisesse.

Rohke õitsemisega taimel pole haruldane, kui pärast õitsemist hakkab taim kasvatama lihakaid vilju, mis algul on väikesed ja rohelised ning hiljem muutuvad suureks ja punaseks.

Hea õnne korral saab viljades olevaist seemneist kasvatada noori taimi.

Leplik kasvukoha suhtes Kliivia lepib hästi ka varjulisema kasvukohaga, kuid sellistes tingimustes pakub ta pigem leheilu ega taha hästi õitseda.

Kui soovitakse kliiviat näha õitsemas, oleks sobivaim otsese päikese eest varjatud, kuid valge kuni poolvalge õhurikas kasvukoht. Hästi sobib ida- või läänesuunda avanev aknalaud või selle vahetu lähedus.

Kliivia ei ole väga pirtsakas kasvukoha temperatuuri suhtes. Ühtviisi kasvab ta hästi nii ahi- kui keskküttega ruumides, kus temperatuur on vahemikus 18–22 kraadi. Talvel, mil taim puhkab, võiks temperatuur olla siiski veidi madalam, kuid mitte alla 12 kraadi.

Kastke taime kevadest suve lõpuni rikkalikult, kuid kastmiskordade vahel laske mullal kindlasti veidi kuivada. Vältige mulla läbivettimist ja alusele kogunevat seisvat vett. Liigniiskuses võivad lihakad juured kergesti mädanema minna. Talvisel puhkeperioodil kastke harva, vaid nii palju, et muld läbi ei kuivaks ega lehed närtsiks.

Kuna taime laiad lehed koguvad hästi tolmu, siis aeg-ajalt tasuks neilt tolmu pühkida või vihmaveega piserdada (lubjarikas kraanivesi jätab taimele inetud valged plekid).

NR 20

•

1 7. M A I 2 0 1 8

Väetage mõõdukalt pärast õitsemist kuni puhkeperioodi saabumiseni. Puhkeperioodil ehk siis talvel taime ei väetata.

Istutage ümber ettevaatlikult Et kliivia lihakaid juuri mitte häirida, istutatakse ta ümber ettevaatlikult ja harva, 2–3 aasta järel ning pärast õitsemist. Istutuspott peaks olema võimalikult väike, see aitab kaasa rikkalikumale õitsemisele. Istutusmullaks sobib vett hästi läbi laskev kompostmuld, kuhu on jämedat liiva või kruusa sisse segatud. Istutuspoti põhjas võiks olla korralik drenaažikiht, mis juhib ära liigse kastmisvee.

Istutamise käigus saab taime ka jagamise teel paljundada.

Kuna kliivia sisaldab mürgiseid aineid, mis võivad nahka ärritada, siis ettevaatusabinõud pole liiast ja taimega tegelemisel kandke kaitsvaid kummikindaid. Väikelastega peredes võiks taim laste käeulatusest eemal olla.

ASTRID LEPIK

Köök

312

KAKS LASTE LEMMIKTOITU

Retseptis kasutatud täisterapasta garanteerib täisväärtusliku ja toitva kõhutäie.

Banaanikeeksi retsepti autor on näitleja Karin Rask, kes soovitab kasutada üleküpsenud banaane, sest mida küpsem banaan, seda vähem peab tainasse lisama suhkrut.

REPRO

Lapsed armastavad pastaroogasid üle kõige ja sellesse rooga saab peita kasulikke köögivilju. Banaanikeeks paneb mõnusa punkti nädalalõpulõunale ja meeldib nii väikestele kui suurtele.

Targu Talita

Koorene kanapada • 300 g täisterapastat • 500 g broilerifileed • 400 ml 10% kohvikoort • 1 purk purustatud tomateid omas mahlas • 160 g paprikat • 1 väiksem sibul • 1–2 küüslauguküünt • praadimiseks oliiviõli • tšillit • soola • musta pipart • peotäis värsket basiilikut

Pange täisterapasta soolaga maitsestatud vette keema. Samal ajal koorige ja tükeldage sibul, küüslauk ning paprika. Praadige pannil või paksu põhjaga potis kana, lisage sellele paprikasegu, sibul ja lõpuks lisage ka purustatud küüslauk. Segage eraldi kausis kokku kohvikoor ja tomatikaste ning lisage siis kana ja paprika segule. Nüüd on aeg ka kastet maitsestama asuda. Julgemad võiksid lisada pisut punast tšillit, kuid piisab ka mustast piprast ja soolast. Kui pasta on keenud, nõrutage see, lisage kastmele ja segage läbi.

Serveerige hakitud värske basiilikuga.

Särtsakas banaanikeeks

• 235 g jahu • 2 muna • 1 tl söögisoodat • 115 ml õli • 2 tl kaneeli • 4 väga küpset banaani • 2 tl kardemoni • 2 sl hapukoort • ½ tl soola • 1 tl vanilliekstrakti • 150 g suhkrut Määrige suur mittenakkuv keeksivorm võiga või pange valmis muffinivormid. Sõeluge suurde kaussi jahu, sooda, kaneel ning sool ja tõstke kõrvale. Järgmisena kloppige eraldi kausis munad ja suhkur umbes kümne minuti jooksul paksu konsistentsiga heledaks vahuks.

Niristage saadud segu sisse õli, lisage kahvliga purustatud banaanid, hapukoor ja vanilliekstrakt. Lõpuks lisage õrnalt segades kuivained.

Banaanikeeks küpseb 175kraadises ahjus umbes üks tund.

Viimased 15 minutit hoidke keeksil silma peal – kui koogi keskele torgatud tikk on puhas, siis on küpsetis valmis. Küpsemise lõpus võib banaanikeeksi katta fooliumiga, et pealmine osa liigselt ei pruunistuks.

NR 20

•

1 7. M A I 2 0 1 8

Köök ANNELA NÕMMIK

313

Muffinid ja vormidesse paigutatud kevadised seaded.

LILLEMUFFINID PEOLAUA EHTEKS Piduliku meeleolu loomiseks võib valmistada kevadise seade muffinitest ning madalatesse vormidesse paigutatud lilledest.

Sellise seade jaoks vajate paberist muffinivorme, plastist joogitopse, värvilist paberit ja lilli. Kuna paberist muffinivormid on veidi madalad, siis lõigake värvilisest paberist välja sobivad tükid ja kleepige need vormide siseküljele. Seejärel asetage parajaks lõigatud plasttopsid vormide sisse, täitke topsid veega ja sättige lilled sinna sisse.

Lilleseaded ja maitsvad muffinid tekitavad piduliku meeleolu ning on iga peolaua ehteks.

Lihtne muffiniretsept • 100 g võid • 100 g suhkrut • 1 muna • 150–200 g jahu • rõõska koort • näpuotsaga soola • 100 ml rõõska koort

ANNELA NÕMMIK NR 20

•

1 7. M A I 2 0 1 8

Vahustage või ja suhkur, lisage muna, rõõsk koor ning kuivained. Tõstke tainas lusikaga muffinivormi ning küpsetage 170 kraadi juures 15 minutit. Muffinitainale võib juurde segada marju, rosinaid, šokolaaditükikesi, mooniseemneid või pähkleid.

Lisandeid võib panna kas või igale sööjale tema maitse järgi.

Käsitöö

314

KAUNIS ÄÄRIS HEEGELTÖÖLE Sageli pole tarvis esemele heegeldada laia pitsirida ja piisab vaid paarist reast, et tööle lõplik viimistlus anda.

Nupuline serv on üks selline võimalus ning sobib sallide, kampsunite, kottide kaunistamiseks.

Serv võib olla põhitööga samas toonis, kuid aktsendi andmiseks võib kasutada ka teist tooni lõnga.

PILLE HERMANN

Kui heegeldatud ese on valmis, ei tohi unustada ka selle serva korrektset viimistlemist.

PILLE HERMANN

Venitage esimene silmus tavapärasest pikemaks.

Heegeldage nupp. Selleks võtke üks lõngakeerd heegelnõelale, pistke heegelnõel läbi eelmise rea silmuse ning võtke lõng nõelale ja tõmmake läbi silmuse. Venitage silmus ja keerd pikaks. Korrake, kuni heegelnõelal on kokku seitse silmust ning keerdu.

Võtke lõng heegelnõelale, tõmmake läbi kõikide silmuste ja keerdude ning heegeldage üks ahelsilmus.

Lugege töö viimasel real kaks silmust edasi ja kinnitage silmus. Uue nupu tegemiseks venitage silmus pikemaks ning võtke taas kord vaheldumisi lõngakeerde ja silmuseid heegelnõelale.

Selleks et tööproov ei jääks käsitöökorvi kasutult seisma, sai temast tassi alus. Nii on hea kirjatööd tehes teed juua ning lauaplaadile ei jää plekke.

Jälgige, et nupukiri kenasti servale jaotuks ning ka nurgaosa korrektne jääks.

NR 20

•

1 7. M A I 2 0 1 8

Käsitöö VILLU BAUMANN

315

Nahatükikestest meisterdatud liblikaid võib üles riputada või ka näiteks lillekastis eksponeerida.

LIBLIKASUVI ON KÄES Liblikate ilu ei pea nautima ainult looduses, seda võib teha ka ruumis, rõdul või terrassil, kuhu on riputatud enda meisterdatud kirevaid liblikaid.

Liblikad on valmistatud nahajääkidest, mitmel moel kaunistatud ning tamiiliga üles riputatud. Kui liblikaid on mitu, võib neid riputada eri kõrgustele. Liikuv õhk paneb liblikad pidevalt lendlema ja pöörlema.

Liblikate valmistamiseks tehke kõigepealt kokkumurtud paberilehest šabloon, et liblika mõlemad pooled tuleksid sümmeetrilised. Liblika mõlema poole vahele liimige tu-

gevduspapp ja kehaks pange ümarpulk. Kui nahatükid on väikesed, võib ühe külje teha ka kahest osast, mis võivad olla eri värvi.

Kui liim on kuivanud, lõigake kahekordsed servad kääridega korrektseks. Muster värvige liblikatele akrüülvärvidega. Edukalt võib kasutada ehituspoest pärit akrüülvärvi jääke, neid ka omavahel segades. Värvid on üsna pleekimiskindlad. Lib-

Paberist šabloonide pooled peaksid olema sümmeetrilised.

NR 20

•

likaid ei tohi muidugi vihma kätte jätta. Kaunistamiseks võib kasutada ka sädeluspulbriga metallikvärvilisi liime.

Tundlad liblikatele tehke peenest vasktraadist, silmadeks sobivad pärlid. Liblikatele võib lisada ka traadist jalad, millele sobib liimiga kaetud õhukesed naharibad ümber kerida.

VILLU BAUMANN

Põletustehnikas valmistatud liblikas.

1 7. M A I 2 0 1 8

Käsitöö

316

KEVADISED LILLESEADED PUUKOORES

ANNELA NÕMMIK

PILLE HERMANN

Seade tegemiseks asetage eri pikkusega puukooretükid alusele üksteise kõrvale ning kinnitage kummirõngaga. Niiviisi kinnitatult saab spiraalselt uusi tükikesi juurde lisada. Loomulikult võib tükid ka kokku liimida, kuid see nõuab enam aega.

Puukoort võite lisada just nii palju, kui suurt seadet soovite valmistada. Kui seade on sobiliku suurusega, katke kummirõngas ilusa paelaga.

Koorte vahele jäävad mõnusad augukesed, kuhu saab paigutada veega täidetud väikesed klaasid. Klaasidesse sättige kevadlilli, mida parajasti aiast, metsast või põllult leiate.

Kui teil katseklaase kusagilt võtta pole, asetage alusele purk. Sellise purgi ümber saab samuti murtud puukooretükikesi seada. Niisuguses seades saab kasutada juba suuremat lillekimpu, näiteks sobib selleks hästi ülasekimp.

ANNELA NÕMMIK

Puukoor on lihtne ja looduslik materjal, mis laseb õitel lilleseadetes kaunilt esile tulla.

Kooretükid on kinnitatud kummiga.

Seadesse sobivad kõikvõimalikud lilled.

NR 20

•

1 7. M A I 2 0 1 8

2

317

SHUTTERSTOCK

aastat

Avamaale sobib kõige paremini istutada esimese pärislehe faasis olevaid kurgiistikuid.

ISTIKUID OSTES ÄRA KOONERDA

Maikuu on kibekiire külvamise ja istutamise aeg ning ka kakskümmend aastat tagasi andis Targu Talita nõu, kuidas leida kõige elujõulisemaid istikuid.

Soovitusi selleks jagas Targu Talita kauaaegne kaastöötaja, nüüdseks meie hulgast lahkunud Leopold Meensalu.

Kurgiistikute hankimisel pidage silmas, et avamaale sobivad kõige paremini noored, idulehtede faasis istikud. Sel juhul ei ole juuri koos hoidev mullapall ilmtingimata vajalik. Ajutiste kilekatete alla võib edukalt istutada ka pottides, rabaturbal või mättatükkidel kasvatatud vanemaid, esimese pärislehe faasis istikuid. Nende juurestik peab olema ümbritsetud mullapalliga. Veelgi vanemaid, 3–4 pärislehe faasis istikuid tasub hankida vaid kasvuhoonesse istutamiseks.

Avamaal, samuti ajutiste kilekatete all kohanevad sellised istikud võrdlemisi halvasti.

Avamaale istutamiseks sobiv korralik kõrvitsaistik peaks olema lühikese ja tüseda varrega, 2–3 tumerohelise pärislehega ning kompaktse mullapalliga juurte ümber.

Samadele nõuetele peaksid vastama ka kabatšoki- ja patissoniistikud.

Alalisel kasvukohal on ühe kõrvitsataime jaoks vaja 1,5–2 ruutmeetrit, kabatšoki- või patissonitaime jaoks 0,7– 0,8 ruutmeetrit kasvuruumi.

Hoolikas tuleks olla tomatitaimede valimisel. Kui tomatitaimed on kasvanud kehvades valgusoludes või liialt tihedalt, on nad tugevasti välja veninud, hapra varre ja kahvatute lehtedega.

Korralik tomatiistik peaks olema umbes 30 cm kõrgune, vähemalt 7–8 tumerohelise pärislehe, hästiarenenud juurestiku ning väljakujunenud õisikuga, mille esimesed õied juba avanenud.

Kasvuhoonesse, ajutise kilekatte alla või avamaale istutamiseks tuleb varuda 4–5 tomatiistikut ruutmeetri kohta.

NR 20

•

1 7. M A I 2 0 1 8

Korralikul baklažaaniistikul peaks alalisele kasvukohale istutamise ajal olema vähemalt kaheksa pärislehte ja väljaarenenud õienupud. Noore baklažaanitaime juurestik on väga õrn ja taastub ümberistutusel võrdlemisi aeglaselt. Seetõttu tuleks eelistada pottides ette kasvatud istikuid.

Baklažaaniistikuid mahub 4–5 taime ruutmeetrile.

Paprikaistikute puhul jälgige, et taimel oleks vähemalt 10 pärislehte ja väljaarenenud õienupud. Ka paprika juurestik taastub pärast ümberistutust aeglaselt. Seepärast on paprika puhulgi eelistatumad pottides ette kasvatatud taimed. Paprikataimi mahub ruutmeetrile keskmiselt 10–12.

Targu Talita

Hüva nõu

318

KUIDAS KÕRVALDADA KATUSELEKET? SHUTTERSTOCK

Kui kevad andis toalakke tekkinud märja laigu või põrandale tilkunud veeloiguga märku katkisest katusest, tuleks asuda kiiresti leket kõrvaldama, et niiskusekahjustuste laienemist vältida.

Iga katuselekke kõrvaldamine algab täpse läbijooksukoha tuvastamisest.

Keerukamaks muudab asja see, et peaaegu mitte kunagi ei jookse katus läbi kohast, kus lakke on tekkinud juba märg laik või põrandale veeloik.

Lekkekoha otsimisel tasub silmas pidada, et katusematerjalist läbi pääsenud vesi jookseb isegi lamekatuse korral mööda majakonstruktsioone edasi, enne kui tuppa jõuab.

Tavaliselt valgub vesi enne tuppa tungimist allapoole mööda aluskatte ning katuseroovitise vahel paiknevaid distantsliiste, millel on sarikatega sama kalle.

Kõige sagedamini hakkab katus lekkima korstna ümbrusest. Põhjuseks võib olla teenindusplatvormi puudumine, mistõttu korstnapühkija peab oma tööd tehes seisma katuse kattematerjalil ning võib sellega katust vigastada.

Bituumenkatust võib kergesti vigastada korstnapühkija tööriistade hulka kuuluva raske pommiga.

Liikuge kallet mööda ülespoole Lekke avastamiseks liikuge esmalt toalaes tekkinud märjast laigust mööda katusekallet ülespoole ning vaadake, kas seal paikneb korsten või mõni muu läbiviik. Suure tõenäosusega peaks seal olema ka lekkekoht.

Probleemiks võib olla ka katuseakna ümbrus, kuhu kasvav sammal imab käsnana endasse vett, mis võib mitme asjaolu kokkulangemisel hakata tuppa pressima.

Sama kehtib ka lume kohta, sest lumerohkemal talvel tekib katuseaknast allapoole jäävale katusele toasoojuse mõjul sulanud lumest jääväli, mis takistab sulailmade tulles vee allavoolamist.

NR 20

•

1 7. M A I 2 0 1 8

Kriitilised kohad on ka katuseneelud, vintskapi seina ja katuse ühendused ning muud taolised mitme tasapinnaga liitekohad. Neis paikades võivad langenud lehed, oksad või koguni kasvavad rohututid tekitada vihmavee teele ummistused. Kui vihmavesi ei saa selleks ette nähtud rada pidi katuselt maha voolata, hakkab ta gravitatsiooni mõjul otsima uut teed ning võib lõpuks ka tuppa jõuda.

Teiseks probleemiks võib olla lumi ja jää, mis aastatepikkuse korduva külmumise ja sulamise mõjul on kahjustanud katuseneelude veepidavust.

Kui aga leket läbiviikude juures ei leia, tasub otsida katusekatte vigastusi. Nendeks võivad olla näiteks lumerookimisel paigalt nihkunud katusekivid või jää raiumisel purustatud kattematerjal.

Puruks löödud kivid on ühekaupa hõlpsasti asendatavad, lekkiva plekk-

Hüva nõu

katuse korral on aga töö keerukam, sest plekipaan on mõõtudelt suur.

Plekk-katus võib lekkida ka aukudest, mis on katusematerjali paigaldamiseks paanidesse tekitatud. Katusepleki kinnikruvimisel kasutatakse küll spetsiaalseid kummitihendeid, ent need võivad aja jooksul väsida ning hakata vett läbi laskma, tekitades samas ka märkimisväärse roosteriski.

Veel üks hea nipp lekkekoha tuvastamiseks on katuse aluskatte hoolikas ülevaatamine. Võtke kahtlasest piirkonnast katusekivid lahti ning vaadake, kus aluskatte välispinnal tavapärane tolm puudub. Suure tõenäosusega tolmuvabast kohast katus lekibki.

Tihenduslint lekke lappimiseks Kui lekkepaigas on sammalt, kõdunenud lehti, oksi, kasvavat rohtu või rohkelt lund ja jääd, tuleks esmalt see eemaldada. Seda tuleks teha et-

tevaatlikult, et katusekate viga ei saaks. Kui ummistuse eemaldamisega leke ei lakka, vajab katusekate tihendamist.

Lekkekohtade paikamiseks kasutada spetsiaalset tihenduslinti ja tihenduskomplekte. Eelistada tuleks mitmekihilisi rullmaterjale, mida saab paigaldada aasta ringi ja ka vihmamärjale katusele.

Tänu spetsiaalsele tihenduslindile ja tihendusmassile pole enamasti vajalik ka katusematerjali detailide eemaldamine.

Kui katuseneeludes või muudes liitekohtades on väikeseks lõigatud katusekivid lume ja jää mõjul paigast liikunud, tuleks need kindlasti õigesse kohta tagasi liimida. Selleks on olemas spetsiaalne veekindel liim.

Lekkeriski vähendab katuse korrapärane ülevaatus, mida tuleks teha kaks korda aastas: sügisel pärast lehtede langemist ja enne lume NR 20

•

1 7. M A I 2 0 1 8

319

tulekut ning kevadel pärast lume sulamist. Selle käigus tuleks kontrollida, kas kõik katusedetailid harjast räästani on oma kohal ja terved. Eriti tasuks tähelepanu pöörata tihenditele, et need kuskilt välja ei ripneks.

Leket ennetab kontroll Katuse kontrolli tuleb lekete ennetamiseks teha ka siis, kui midagi otseselt ette heita ei ole. Näiteks vanematel majadel, kus siiani on katuse all saepuru või höövlilaastu, ei pruugi katusest läbi tungiv vesi tuppa jõudagi. Kaasaegsest soojustusvillast jookseb vesi kohe läbi, kuid suure imamisvõimega saepuru ei pruugi väiksemast lekkest märku anda ning majaomanik ei pruugi teadagi, et katus läbi jookseb.

AVO NURMING Monieri tehniline konsultant