Targu talita (mai 2018)

NR 21

Aed:

•

24. M A I 2018

Varasuvi on rabarberi aeg

Käsitöö:

Selgusid osavaimad küübi­meistrid

Kodu:

Maalehe nõuandelisa

2

Sest iga krabin on oluline.

aastat

Kuidas säästa elektrit?

6 3 4 5 1 2 13 10 11 12 7 8 9 20 17 18 19 14 15 16 27 24 25 26 21 22 23 3 31 1 2 28 29 30

TALLINNA BOTAANIKAAED

MAI

Lastekaitsepäev laseb lapsed murule Juunikuu esimest päeva on juba alates 1925. aastast, seega ligemale sajand, tähistatud kui laste õigusi ja heaolu rõhutavat päeva. Meil on see ikka olnud suve alguse päevaks, mil mudilased talvistest kohustustest vabanevad ja saavad suve nautima asuda.

Uuemal ajal käib kooliaasta küll veel edasi, kuid ilus suveilm muudab kooliminekugi meeldivamaks.

Alanud on aeg, mil põhjust pidulaua katmiseks annavad nii lasteaia kui klassi lõpupeod. Aeg on nautida pidu looduses ja tähistada elu tähtsündmusi.

TALLINNA BOTAANIKAAIAS PUHKES ESMAKORDSELT ÕIDE TULP ‘EESTI’ Mais on tulpide õitsemise kõrgaeg ning viimaste päevade soojad ilmad on pannud õide puhkema ka sordi ‘Eesti’, mis muide õitseb Eesti pinnal esimest korda. Tegu on Hollandi suursaatkonna juubelikingiga Eesti Vabariigile.

Narva mnt 13, 10151 Tallinn targutalita@maaleht.ee reklaam 661 8040 Toimetus: Jana Rand 661 3375, Marju Reitsak 661 3374, Pille Hermann Kujundaja Heiki Maiberg Keeletoimetaja Ene Leivak Korrektor Merike Järvlepp Väljaandja Ekspress Meedia AS Trükk AS Printall Lehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2018 Ilmub koos Maalehega

Olgu siinkohal meelde tuletatud, et tänavu juunis toimub ka Hollandi kuningapaari visiit Eestisse.

Valgete õitega triumftulbi esimesed õied puhkesid 14. mail ning loodetavasti püsivad need veel päris pikalt.

Kes botaanikaaeda tulpi imetlema ei jõua, siis just sedasama tulpi on kasutatud ka Viru ringil asuva peenra haljastuses. Tallinna Botaanikaaias kasvab ‘Eesti’ esiväljakul, palmimaja vahetus läheduses.

Tallinna Botaanikaaed N R 21

•

24 . M A I 2018

Aed

NÕUANDEID EDUKAKS KURGIKASVATUSEKS Selleks, et kurgitaim hästi edeneks ning kõvasti saaki kannaks, järgige alljärgnevaid soovitusi.

• Kastke taimi regulaarselt ja leige veega.

Puudulikus mullaniiskuses ja kuivas õhus areneb kurgitaim aeglaselt, esimesed viljahakatised varisevad, vilju moodustub vähe ning need ei saavuta normaalset suurust ja head maitset.

• Soojade ilmade korral meeldib kurgitaimele ka piserdamine. Seda ei tohi teha ereda päikesepaistega ja külma veega! Olge kasvuhoones ettevaatlik, tomat ja paprika ei ole märgade lehtede üle rõõmsad.

• Võimalusel kasutage kasvuhoones soojenenud vihmavett. Kurgi juured ja isegi lehed on väga tundlikud külma ning lubjarikka vee suhtes. Külm vesi vigastab juurekava, eriti siis, kui kastate väga palava ilmaga.

Lubjasade rikub lehti.

• Ärge kastke kurke siis, kui õhutemperatuur on alla 15°. Eriti ohtlik on kasta raskepoolsel mullal sagedasti ja külma ilmaga.

• Kasvuperioodil kasutage spetsiaalset kastmisväetist. Doseerige seda vastavalt juhendile ja ärge kunagi väetage kuiva taime.

• Noppige vilju pidevalt, see ei lase taimedel enneaegselt vananeda ning nad õitsevad ja kasvatavad hoogsalt saaki kogu suve. Iga kord eemaldage ka moondunud, vigased, haiged ja varem kahe silma vahele jäänud ülevalminud viljad.

• Kurgi vili tuleb varre küljest lahti näpistada, mitte rebida. Nii nagu kõigi teistegi viljadega, peab ka kurke kohtlema hellalt. Vilju loopides või suure hooga valades rikume nende säilivuse.

• Astuge kurgitaimede ümber ettevaatlikult, neid vigastamata. Sedasi püsib peenar kauem saagivõimeline.

SHUTTERSTOCK

Kurki on meie tingimustes võimalik kasvatada nii avamaal katteloori all kui ka kasvuhoones. Tavaliselt tehakse mõlemat: lühiviljalised sissetegemiseks mõeldud kurgid kasvatatakse avamaal ja pika viljaga salatikurgid kasvuhoones.

MARJU REITSAK Kurkide kasvatamisest lugege pikemalt juba Targu Talita uuest käsiraamatust “Aed, aiasaadused ja kasvuhoone”.

N R 21

Terve ja hoolitsetud taim kannab ka korralikult vilja.

•

24 . M A I 2018

323

Aed

324

VARASUVINE LEMMIK – RABARBER Rabarbrit on aastatuhandeid tarvitatud ravimtaimena.

Püsikköögiviljana hakati teda Euroopas kasvatama aga alles umbes 200 aastat tagasi.

Tänapäeval viljeldakse rabarbrit põhiliselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Toiduks tarvitatakse peamiselt pikki jämedaid ja mahlakaid leherootse, mis sisaldavad kuni 3,5% suhkruid, rohkesti orgaanilisi happeid (peamiselt õun-, sidrun- ja oblikhapet) ning mineraalsooli (enim kaaliumiühendeid). Harva tarvitatakse ka noori lehti ja kattelehtedega varjatud avane­mata õitega õisikuid.

Niigi varakult valmivat rabarbrit saab tegelikult veel mõne nädala varasemaks “sundida”. Selleks tuleks taim kattelooriga kinni katta – siis on tema elukeskkond veidi soojem kui muidu välitingimustes ja ka öisel temperatuurimuutusel ei ole taimekasvule nii tugevat mõju.

Parim aeg taimele katteloor peale tõmmata on just siis, kui ta juba esimesi elumärke näitab.

Lisaks on katteloori alt tulnud esimesed rabarbrivarred veidi õrnema tekstuuriga ja magusama maitsega – neid võiks lausa toorelt süüa. Varajane kevad leiab mõnegi usina aedniku rabarbripuhmas maiustamas.

Pikendame saagiaega Rabarbrite aeg on varasuvi. Niipea kui valmivad esimesed marjad, unustatakse rabarber ja taim kasvab omasoodu sügiseni edasi.

Kui taime eest aga korralikult hoolitseda, on võimalik mahlakaid ja puitumata leherootse saada kauemgi. Siinkohal aitavad kolm tuntud tarkust.

• Korjake rabarbrit pidevalt. Mida vanemad on rabarbrite lehed, seda maitsetumad ning vintskemad on ka leherootsud.

Hea teada • Tükeldatud juureosi hoitakse paar päeva varjulises kohas õhu käes, et lõikekohad kuivaksid ja istikud paremini juurduksid.

• Kastke taime regulaarselt, suurepinnalised lehed vajavad palju niiskust! Niipea kui taimel tekib niiskusepuudus, järgneb kasvuseisak ning leherootsud kipuvad puituma.

• Eemaldage taimelt õisikuvarred. Õite ilmumisega lõpeb taime kasv.

Vajab ümberistutamist Pikaealise ja külmakindla kultuurina kasvab rabarber sageli aastaid kui mitte aastakümneid samas kohas. Ometi tuleb ka seda taime noorendada ning ümber istutada.

Seda oleks kõige õigem teha 7–8 aasta järel. Loomulikult võib taime kauemgi ühe koha peal kasvatada,

SHUTTERSTOCK

N R 21

•

24 . M A I 2018

aga siis kipuvad varred jääma peenikeseks ja kuivaks ning saak kasinaks.

Istutamiseks on sobivaim aeg varakevad, enne tõsisema vegetatiivse kasvu algust. Rabarbritaim armastab huumusrikast ja kohevat mulda, tuulte eest varjatud ning sooja kasvukohta. Ta kasvab hästi nii päikeses kui poolvarjus. Ärge kunagi istutage taime sinna, kus on liigniiskus või seisab kevadine suurvesi.

Istutusauku võib lisada komposti või kõdusõnnikut, segades seda tavalise kasvupinnasega. Ümberistutamisel on kasulik silmas pidada, et parimaid, 2–3 pungaga ja tugevate juurtega istikuid saab taime välimistest osadest. Ärge katke taime liiga paksu mullakihiga ning kastke ja kobestage taime ümbrust kogu suve jooksul.

DAGRIS PUNDER

Aed

Kasutamine ja säilitamine Rabarbriga on hea alustada aasta mahlahooaega. Esimese värske mahlana oleks ta meie toidulaual (veega lahjendatult ja kuumutatult) juba esimese hoidisena. Rabarber on eriti soositud ka jookide, kissellide ja küpsetiste toorainena. Jooke valmistades pole varsi vaja koorida, kuna koored annavad mahlale meeldiva punaka värvi.

Selleks et rabarbrit sügavkülmas säilitada, on nüüd paras aeg, sest kevadel on noortes vartes oblikhappesisaldus 0,1%. Sügiseks tõuseb see peaaegu 0,5%-ni, mis pole tervisele enam kuigi kasulik. Seega on säilitamiseks parem kasutada kevadist saaki.

Välja tuleks valida puitumata varred ning need pesta, koorida ja lõigata 1–2 cm pikkusteks tükkideks. Suruge tükid tihedalt kilekottidesse ja sulgege hermeetiliselt. Asetage jahutatud pakid sügavkülma. Neid saate lisada maasika, vaarika või muude marjade hoidistamisel. Rabarbri kompotivedelikuga võib salatikastmes asendada äädikat, lisades ka õli ja maitserohelist.

Teine viis külmutamiseks: pakkige suhkruga segatud rabarbritükid karpidesse ja külmutage. Tükid võite ka lihtsalt suhkrulahusega üle valada ja siis külmutada.

MARJU REITSAK

Rabarbrimorss ja -limonaad.

N R 21

•

24 . M A I 2018

325

Aed

326

VASTULÖÖK TAIMEKAHJURITELE JA -HAIGUSTELE Kui üks või teine preparaat on keelatud, siis on selleks ka põhjus. Kui taimekaitsevahendeid ongi tarvis regulaarselt kasutada, tuleb läbida vastav koolitus ning seejärel võib ka kõigi Eestis registreeritud taimekaitsevahenditega töötada.

Taimekaitsevahendite kasutamine on teinekord möödapääsmatu. Anname siinkohal väikese ülevaate neist vahenditest, mis on käesoleval hooajal vabamüügis. Resistentsuse vältimiseks oleks mõistlik kasutada eri toimeainega preparaate.

Vahendid putukate vastu • Karate Zeon (lambda-tsühalotriin) on vahend kahjurite tõrjeks dekoratiivtaimedel, hernel, kapsal, kartulil, maasikal, mustal ja punasel sõstral, porgandil, suhkrupeedil, söödapeedil, söögipeedil, õunapuudel, ka puukoolides ja hoidlates.

• Mido 20 SL (imidaklopriid) on lubatud õunapuudel lehetäide ning kartulil kartulimardika tõrjeks.

• NeemAzal-T/S (asadirahtiin) on insektitsiid lehetäide, ripslaste, kaevandikärbeste, karilaste, kedriklesta, õunapuu-võrgendikoi, maipõrnika, kartulimardika, külmaliblika, viljakoi jt imevate ja närivate kahjurite tõrjeks.

• Mavrik (tau-fluvalinaat) on vahend kahjurite tõrjeks hernel, oal, kartulil, porgandil, lillkapsal, brokolil, peakapsal, rooskapsal ja ilutaimedel.

Haiguste vastu • Aliette (fosetüül-Al) on ette nähtud avamaal maasika fütoftoroosi, kurgi ja salati ebajahukaste, dekoratiiv­

SHUTTERSTOCK

Aiahuviliste internetikogukondades küsitakse tihtipeale taimekaitsevahendit, mida pole võimalik vabamüügist osta. Endast, oma perest ning keskkonnast lugu pidav aednik aga niisuguseid vahendeid ei kasuta.

Taimekaitsevahendite kasutamine on alati ka risk ümbritsevale keskkonnale, seega tuleks järgida kõiki ettevaatusabinõusid.

taimede juuremädaniku ning kase istikute varrepõletiku tõrjeks nii kasvuhoones kui avamaal.

• Chorus 50 WG (tsüprodiniil) on süsteemne fungitsiid õuna- ja pirnipuu ning küdoonia kärntõve ja kirsi- ning ploomipuu puuviljamädaniku tõrjeks.

• Infinito (fluopikoliid, propamo­ karb­hüdrokloriid) tõrjub kartuli leheja pruunmädanikku, kurgi ebajahukastet katmikala kurgil ning ebajahukastet sibulal, porrul, peakapsal, lillkapsal, brokolil ja brüsseli kapsal.

• Prestop (Gliocladium catenulatum) tõrjub kasvuhoonekultuuridel kurgilaikpõletikku (Didymella) ning tomati, paprika ja kurgi hahkhallitust.

Samuti sobib avamaal maasika, ilutaimede ja noortaimede hahkhallituse ning Pythium’i, Phytophthora, Rhizoctonia ja Fusarium’i põhjustatud tõusmepõletike ja juurehaiguste tõrjeks.

N R 21

•

24 . M A I 2018

• Previcur Energy (propamokarb, fosetüül) on süsteemne fungitsiid kurgi, suvikõrvitsa, baklažaani, meloni, arbuusi jt kõrvitsaliste, tomati, paprika, salati, redise, pea-, leht- ja lillkapsa, kähara endiivia, põldkännaku ehk lambasalati ning dekoratiivtaimede haiguste tõrjeks kasvuhoones. Ka sobib see seenhaiguste tõrjeks avamaal kasvaval salatil, äädikakurgil (kornišon), redisel ja dekoratiivtaimedel.

• Ranman Topp (tsüasofamiid) on vahend kartuli-lehemädaniku ning avamaakurgil ebajahukaste tõrjeks.

• Score 250 EC (difenokonasool) on fungitsiid õuna- ja pirnipuude kärntõve ja jahukaste ning kirsi- ja ploomipuude puuviljamädaniku vastu.

Kõige uuem ning täpsem info taimekaitsevahendite kohta asub põllumajandusameti kodulehel http:// www.pma.agri.ee.

PILLE HERMANN

Aed ANNELA NÕMMIK

327

Tarbetult seisvat tassi võib kasutada lilleseades.

Vormige samblast eri suurusega pallikesed.

Nartsissid klaaspurgis.

Samblapallide aluseks on pajukoor.

VARASUVISEID LILLESEADEID Kevadel ja varasuvel on õisi kõikjal.

Nädalavahetuse hommikusöögilaua muudavad pidulikuks seadesse pandud lilled.

Seade tegemiseks leidke meelepärane tass, kas alustassiga või ilma ning istutage sinna kannikesed. Tulemuseks on lihtne, kuid armas üllatus kevadlauale. Pärast istutust ärge unustage taimi kasta – eriti kui tass on väike, võiks seda teha üle päeva.

Veidi aeganõudvam, kuid mitte keerulisem, on samblapallidega seade. Selleks varuge metsast ilusat kohevat sammalt ja vormige sellest pallikesed. Need võib teha ühesuurused

või eri suurusega. Pallikeste kinnitamiseks kasutage rohelist niiti või peenemat traati.

Sammal on suurepärane materjal mitmesuguste kujundite modelleerimiseks ja taimede istutuseks. Kui pallid valmis, siis suruge näppudega pallide sisse istutusavad ja asetage sinna väike vaas, kuhu saab lilled panna. Leidke sobiv alus ning paigutage pallikesed vastavalt oma soovile. Seejärel niisutage samblapalN R 21

•

24 . M A I 2018

le. Seda on kõige parem teha pritspudeliga, millega lilledelegi vett piserdate.

Ka teised kevadised potililled saab muuta pidulikumaks, tehes neile omanäolise potiümbrise. Leidke sobiv klaaspurk, kaunistage see paelaga ja lisage purgi põhja purustatud värvilist klaasi. Sättige lillepott paika ning lihtne seade ongi valmis.

ANNELA NÕMMIK

Köök

328

SHUTTERSTOCK

Angelica Udekülli hõrk räimesupp kooreses leemes • 100 g sibulat • 100 g porrulauku • 200 g porgandit • 40 g võid • 300 g kartulit • 2 l puljongit • 2 loorberilehte • 20 räimefileed • 2 sl sidrunimahla • 200 ml rõõska koort • hakitud tilli

Räimepihvid • 600 g räimefileesid • soola, valget pipart • hakitud tilli • 100 g hapukoort

• 1 muna • 1 tl sinepit • 0,5 kl rukkijahu • 1 tl soola; õli ja võid praadimiseks

Laduge pooled räimefileed lauale, nahk allapoole. Raputage fileedele soola, valget pipart ja tilli. Ülejäänud fileed pange maitsestatud pooltega kokku, nahk ülespoole. Seejärel kloppige hapukoor, muna ja sinep segamini. Pool segust valage kõrgemate servadega nõu põhja ja laduge sellesse ka räimefileed. Valage peale ülejäänud hapukoore-munasegu ja jätke 2–3 tunniks maitsestuma. Seejärel kuumutage pannil õli ja või. Veeretage fileesid soolaga maitsestatud rukkijahus ning praadige mõlemalt poolt kuldpruuniks.

ANGELICA UDEKÜLL

KEVADINE RÄIM ON MAIUSPALA

Alustuseks hakkige sibul, porru ja porgand ribadeks ning hautage need võis. Siis lisage potti puljong ja keetke, kuni köögiviljad on peaaegu pehmed.

Seejärel hakkige kartul kuubikuteks ja lisage supile. Samal ajal, kui supp tasasel tulel keeb, maitsestage räimefileed soola ja pipraga ning lisage supile.

Mõni minut enne valmimist lisage supile rõõsk koor ning vajadusel maitsestage suppi vähese soola, värskelt jahvatatud pipraga ja sidurinimahlaga.

Serveerige hõrk supp hakitud tilliga.

Kui räimepüügihooaeg täies hoos, tasub meie rahvuskala pruukida võimalikult värskelt.

See on kalaroa õnnestumise üks peamisi tingimusi.

Oma väikeses kehas peidab see maitsev kala rohkelt kasulikke vitamiine, mineraalaineid ja oomega-3 rasvhappeid. Tänu tagasihoidlikult hõrgule maitsele ja pehmetele luudele klapib räim paljude inimeste maitse-eelistustega.

Targu Talita N R 21

•

Mahedamaitselised räimed sobivad paljude maitse-eelistusega.

24 . M A I 2018

Köök

329

Raamatusarja 4. raamat

ASTRID LEPIK

nüüd müügil!

LIHTSALT VALMIV KOOKOSHELBEKOOK Kaunil kevadel läheb iga vaba minut õues toimetamiseks. Nüüd pole mahti keeruliste retseptidega mässata – mida lihtsamalt saab, seda parem.

Kookoshelbekook Tainas • 2 muna • 300 g suhkrut • 400 ml piima • 500 g jahu • 4 tl küpsetuspulbrit

Puisteks • 50 g kookoshelbeid • 50 g suhkrut • vanillsuhkrut • immutuseks 200 ml 10% rõõska koort

Kloppige muna ja suhkur lahti, lisage piim. Viimasena lisage jahu-küpsetuspulbri segu. Saadud tainas valage ettevalmistatud (võiga määritud ja riivsaia või jahuga ülepuistatud) kõrgema servaga pannile. Tasandage tainas. Riputage peale kookoshelbe, suhkru ja vanillsuhkru segu. Küpsetage temperatuuril +180...+200° umbes 40 minutit. Küpsust kontrollige puust tikuga – kui see koogi sisse torgates pole enam tainane, on kook valmis.

Ahjust välja võetud kook immutage kohe rõõsa koorega, seejärel laske jahtuda.

Jahtunud kooki võib serveerida ka marjakastmega või jäätisega.

Kõrvale sobib juua nii teed kui kohvi. Aga üsna mõnus on koogi kõrvale rüübata ka külma piima.

ASTRID LEPIK N R 21

•

24 . M A I 2018

Aed, aiasaadused ja kasvuhoone Marju Reitsak

Käsiraamat algajale köögiviljakasvatajale. Pakume esmaseid teadmisi sellest, kuidas peenraid luua ja seemneid valida, millised on külvikorrad ja külvitarvikud, kuidas külvata, taimi ette kasvatada, istutada ja hooldada, komposti valmistada ning saaki koristada.

Peale selle leiab raamatust vastused paljudele kasvuhoonet puudutavatele küsimustele.

108 lk, pehme köide Müügil vaid koos Maalehega 17.–30. maini Coopi kauplustes ja Selverites üle Eesti!

MÜÜGIKOHAD, SARJA JÄRGMISED RAAMATUD JA TELLIMINE: maaleht.ee/raamatud, tel 680 4444, klienditugi@ekspressmeedia.ee

Käsitöö

330

PARIMAD KÜÜBIMEISTRID ON SELGUNUD

Üle-eestilise puukäsitöö konkursi eesmärk on taaselustada ning edendada rahvapärase puukäsitöö oskust. Konkursil osalemise põhitingimus on see, et töö peab olema valmistatud käsitsi ja elektritööriistu kasutamata.

2017. aasta konkursiteema oli lusikas ja sellele laekus 84 tööd. Kollektsioon tegi ringreisi mööda Eestimaad, kokku oli kuus näitust. Seejärel annetati see Eesti Ajaloomuuseumi kogusse.

Tänavusele küübikonkursile laekus 31 tööd. Küüpi ongi keerulisem valmistada kui lusikat, see nõuab rohkem täpsust ja käsitööriistade käsitsemise oskust. Žürii, mis koosnes puukäsitöö meistritest, pedagoogidest ja puidudisaineritest, valis välja kolm parimat, lisaks oli mitu eriauhinda.

Mati Alvela küüp “Väike ehmatus”.

SVEN ARBET

MTÜ Tuhala Ajalooja Kunstikambri ning Maalehe puutöökonkursi selleaastane teema oli küüp ehk väike puidust karbike.

Epp Klimenko küüp “Paakspuu klots”.

Jüri Matvei küüp “Ehtekarp kallimale”.

I koht – “Väike ehmatus” Võistluse peapreemia ja 500 eurot sai Võrumaa puutöömees Mati Alvela töö nimetusega “Väike ehmatus”. Meister selgitab, et selle küübi idee on pärit Võrumaalt Saru külast. Lapsena mängis ta vanavanaisa Andri Kõivupuult saadud karbiga, millest avamisel väljus mao pea. Kui ta siis Andrilt küsis, milleks selline karp, vastas too: “Tütarlaste ehmatamiseks.” Sellised olid siis XX sajandi alguses tütarlaste tähelepanu võitmise võtted Võrumaal.

Alvela ütleb enda kohta veel, et on viimased 13 aastat puutööst elatunud.

II koht – “Paakspuu klots” Teise koha saanud töö autor on Haap­salu kutsehariduskeskuse puutöö õpetaja Epp Klimenko. Küü-

bi sünniloo kohta ütles ta seda, et kõigepealt sai endale paar meetrit paakspuu tüve.

“Selle puit on huvitava värvusega ja tahtsin sellest meisterdamist proovida. Seda puitu peaaegu ei kasutatagi, aga tasuks küll, sest teda on kerge töödelda. Puidus on huvitavad õhuvahed. Jätsin küübi viimistlemata – mida rohkem katsuda, seda ilusamaks läheb,” selgitab Epp Klimenko.

Ta lisab veel, et on viis aastat tisleripoistele puidu käsitsitöötlemist õpetanud. Ja ehkki masinad tulevad peale, ei tohi käsitööd unustada.

N R 21

•

24 . M A I 2018

III koht – “Ehtekarp kallimale” Kolmanda koha saavutas Harjumaa puutöömeister Jüri Matvei. Ta kirjutab küübi sünniloost, et kuna töö pidi olema sihtotstarbeline, otsustas ta selle lahendada ehtekarbina. Ta otsustas küübi meisterdada kadakajuurikast, mille oli leidnud umbes viiskümmend aastat tagasi. Sellesse karpi mahtus kolm sõrmust ja kahed kõrvarõngad.

Teistest töödest kirjutame järgmises Targu Talitas.

PILLE HERMANN

Käsitöö ASTRID LEPIK

331

Nõelapadi võib olla meisterdatud vildist, seda kaunistavad toon toonis tikitud motiivid.

Seisma jäänud tikitud motiiv leidis uue elu nõelapadjana.

Üksik heegelmotiiv kaunistamas nõelapatja.

Nõelapadi võib olla ka ümar.

VÄRVIKAS NÕELAPADI Nägusalt valmistatud nõelapadi teeb ka kõige igavama õmblustöö meeldivamaks.

Pealegi on nõelapadjast nii nööpnõelu kui tavalisi õmblusnõelu palju mugavam näppude vahele võtta.

Nõelapadja tarbeks pole palju materjali vaja, käsitööd tegeval inimesel leidub kodus ikka jupike pehmet kangast. Samuti saab ära kasutada ülejäänud lõngaotsi. Ka mõni kasutuna seisev heegelmotiiv või tikitud pildike teeb nõelapadjast lausa pisikese meistriteose.

Täitematerjaliks võib olla nii vatiin kui vill. Mina kasutasin täiteks aja jooksul kogutud pisikesi lõnga-

juppe. Nõelapadja suuruse valib iga meisterdaja ise. Liiga suurt nõelapatja on kohmakas kasutada, pisike kaob jällegi õmblustööde käigus asjade vahele ära. Optimaalne läbimõõt võiks sellel olla umbes 10 cm.

Ka nõelapadja kuju osas ei saa ettekirjutusi teha. Kandilist on lihtsam õmmelda, kuid ka ümarat või kolmnurkset pole kuigi raske valmis meisterdada.

N R 21

•

24 . M A I 2018

Õmmelda võib nii õmblusmasinaga kui ka käsitsi. Kes soovib, võib serva kaunistada pisikese pitsiribaga ja lisada mõne pärli. Külge õmmeldud riputusaas laseb nõelapadja vajadusel riputada näiteks riiuli külge.

Efektne nõelapadi on ka tore kingitus mõnele käsitööd armastavale sõbrale, tuttavale või lähedasele.

ASTRID LEPIK

Käsitöö

VILLU BAUMANN

332

Korraliku hoolduse korral peab puidust aiapink vastu aastakümneid.

Pingi jalgade pehkinud otsad on ära saetud ja mõlemasse külge uued osad kruvitud.

4 Tugiposti ülemine ots on kõrvaldatud ja kõrvale kruvitud uued osad.

Uue pingi montaaž.

TEEME AIAPINGI KORDA Klassikalised aiapingid on aegumatu väljanägemise ja hea konstruktsiooniga, mis võimaldab pehkinud detaile vajadusel välja vahetada.

Seetõttu on need ka 35 aastat vastu pidanud.

Aiapingid on valmistatud paksust hööveldatud materjalist. Pingi pikkus on 2 m, istumiskõrgus maapinnast 40 cm ja seljatoe kõrgus 80 cm. Esialgselt on pingile tehtud poltühendused, kuid nüüd võib need asendada heade kruvidega, mida saab mugavalt aku­ trelliga sisse keerata.

Pink tuleks ilmastiku vastu kindlasti töödelda Pinotex Base’iga, mis

kaitseb puitu seenhaiguste (sine, mädanik) eest.

Seejärel kasutage katmiseks kruntvärvi. Krunditud pinnale nakkub viimistlusvärv paremini ja seda kulub vähem. Kruntvärv ei lase ka oksakohtadest vaiku välja imbuda ja annab kestvama tulemuse. Kruntimine on vajalik ka näiteks ühelt värvitüübilt teisele üleminekuks.

N R 21

•

24 . M A I 2018

Kas otsustate läikiva või mati värvi kasuks, on maitse küsimus, kuid läikivat pinda on muidugi kergem puhastada.

Kui materjal on heas korras, saab teha ka läbipaistva viimistluse. Parima ilmastikukindluse annab paadilakk.

VILLU BAUMANN

Hüva nõu

VIINAMARJADELE KASVUHOONE KOLME EUROGA

333

Neljast tokist saab kasvuhoonele raam.

Põhja-Eestis ei jõua viinamarjad õues tihtipeale enne külmade tulekut valmida.

Nii juhtus eelmisel aastal, aga tänavu otsustasin õueviinamarju kasvuhoone ehitamisega pisut aidata.

Juba viiendat aastat kasvavad mul viis viinamarjataime õues aia lõunapoolses osas. Koht on päikeseline, aga tuultele lahti. Tänavu mai esimesel nädalal olid kasvuhoone viinamarjad juba suures lehes, aga õue omad endiselt raagus, ehkki sooja oli nädal aega olnud üle 20 kraadi. Siis tekkiski mõte ehitada poolik kasvumaja, et põhjast, idast ja läänest oleks taimed kaitstud, aga lõuna poole oleks peenar endiselt lahti.

Sellise kasvumaja valmistamiseks on vaja järgmist.

Võtke neli tugevat ja ühesugusest puidust, eelistatavalt kandilise kujuga tokki. Mina valisin ligi 2 meetri pikkused ja 6–7 cm läbimõõduga tokid, et raamistik oleks tugev ja “kilehoone” kauem vastu peaks. Viinamarjadel on endal juba toetuseks ja ronimiseks pikad postid. Uued kandilised tokid on vajalikud vaid “kasvuhoone” tegemiseks ja need võivad olla ka toetuskeppidest pikemad.

Märkige kilehoone suurus. See võiks olla nii suur, et viinamarjadele jääks ette ja tahapoole vähemalt 30–40 cm ruumi. Kaevake tokkide jaoks augud ja lööge need sügavale maasse.

Lööge kaks tokki viinamarjapeenra ette nurkadesse ja kaks tagumistesse nurkadesse, et saaks viinamarjadele “maja” ümber ehitada. Kui peenras kasvab rohkem viina-

1

2 3

TAAVI ALAS

Kiletage kasvuhoone kolm külge, lõunakülg jäägu avatuks.

Katuse tegemiseks lõigake kile pealmine kiht lahti ja tõstke üle viinamarjade.

marjataimi, tuleb kasvuhoone pikliku ristküliku kujuga – küljed 50–60 cm ja peenra pikkus ca 3 meetrit. Kui kasvab ainult üks või kaks taime, võib kasvuhoone olla ruudukujuline.

Mõõtke kahekordne kile nõnda, et see ulatuks maast toki kõrguseni ja paigutage nii, et kile murdejoon oleks tokkide kõrgusel. Miks tuleb võtta kahekordne kile? See peab kauem vastu ja võimaldab soovi korral teha kasvuhoonele katuse.

Alustage kile paigaldust. Tehke seda nii, et seisate näoga viinamarjade poole ehk seljaga lõuna poole. Alustage kile paigaldamist vasakust tokist. Kile kinnitamiseks kasutage klambripüstolit. Seejärel liikuge kellaosuti suunas ümber raa-

4 5

N R 21

•

24 . M A I 2018

mistiku, katke viinamarjad kilega lääne, põhja ja ida suunas, aga lõuna pool jäägu vabaks, samuti ülevalt. Kile murdejoon võiks olla toki tipu ehk viinamarjade latvade kohal, mitte mullapiiril.

Kui tahate viinamarju katta ka ülevalt, siis tehke nii: lõigake tagumises küljes mõlema posti kõrvalt alates mullapiirilt kuni toki tipuni kile pealmine kiht lahti. Nüüd on tagumises küljes vaid ühekordne kile. Seejärel tõstke tekkinud pikk ühekordne kile üle viinamarjade “latvade”, tekitades neile ka katuse.

Vajadusel võite selle kilekatuse kinnitada esimeste tokkide külge.

6

TAAVI ALAS

Kodu

334

SÄÄSTLIK KODUTEHNIKA AITAB KOKKU HOIDA Üldiselt on teada, et mida kallim kodumasin, seda vähem see elektrit kulutab. Kui aga arvutada ning tänapäevase A++ energiaklassi kodumasinate elektritarvet ja müügihinda võrrelda, siis veendub ka kõige umbusklikum kasutaja, et energiasäästu arvelt teenib hinnavahe kiiresti tasa. Näiteks külmkappide energiatarve on viimase paarikümne aasta jooksul vähenenud umbes 60% võrra.

Seetõttu tasub mõni truult teeninud kodune abiline, mis justkui tõrgeteta teeninud, siiski üle vaadata, ja kui kunagine tehnikaime on ajale jalgu jäänud, väärib ta pigem kohta taaskasutuskeskuses.

Ligi kümme aastat vana külmik tarbib aastas 850 kWh elektrit, uued A+ külmikud aga kasutavad aastas vaid 280 kWh. Vana külmiku asendamine uuega võib säästa umbes 80 eurot aastas, seega tasub uus kodumasin olenevalt selle maksumusest end ära 4–8 aastaga.

Masinate erinev energiatarve Kodumasina energiakulukuse määr sõltub põhiliselt kahest asjaolust – sellest, kui intensiivselt seda kasutatakse ja sellest, kui palju masin oma tööks energiat vajab. Kasutamise poole pealt võiks arvata, et pidevalt vooluvõrgus olev külmkapp on kodude kõige suurem energiaröövel.

Tegelikult on külmkapi voolutarve suhteliselt väike, mistõttu aastane reaalne kulu võib jääda väiksemaks kui näiteks vaid 50 korda kasutatava, ent korraga suurt energiahulka tarvitava kappkuivati puhul.

Nii on A++ energiatõhususega teleri maksumus umbes 500–700 eurot, selle aparaadi 15 aasta pik-

SHUTTERSTOCK

Kuigi tootjad püüavad kodumasinaid järjest säästlikumaks muuta, sõltub number, mis igakuiselt elektriarvelt vastu vaatab, paljuski ka sellest, kuidas kodust tehnikat on harjutud kasutama.

Uued külmikud tarbivad vanadega võrreldes mitu korda vähem energiat.

kune kasutusaeg aga neelab energiat kõigest sadakonna euro eest. Samaväärse, aga C-energiaklassi teleri ostuhind jääb 300–400 euro vahemikku, kuid kasutamisele kulub 15 aasta jooksul kaugelt üle 200 euro.

Seega on ja jääb igaühe valiku küsimuseks, kuidas ja millele oma raha kulutada.

Kodutehnika energiatarve sõltub suures osas kasutamise intensiivsusest, kasutatavatest programmidest ja kasutaja käitumisharjumustest masinaga ümberkäimisel.

Energiakulu saab tegelikult lihtsate vahenditega vähendada. Keskmiselt 26% tarbijaist hoiab oma seadmeid ooterežiimil. See aga tähendab, et ka ooterežiimil tähendab kulutatud vatt ühe euro suurust maksumust aastas. Nii kulutab näiN R 21

•

24 . M A I 2018

teks pidevalt ooterežiimile jäetud viievatine printer aastas elektrit viie euro eest.

Valgustus säästlikumaks Olulise osa meie elektriarve suurusest moodustab eluruumide valgustus. Keskmine majapidamine kulutab sellele aastas ligi 15–25% kogu elektrikulust. Sestap tasub vältida n-ö topeltvalgustamist ning eelistada alati päevavalgust.

Kui siiski tekib vajadus lisavalguse järele, kasutage energiasäästlikumaid viise, näiteks kohtvalgusteid, sest seda tüüpi valgustite pirnide võimsustarve on madalam kui terve ruumi valgustamiseks mõeldud laevalgustitel.

AIN ALVELA

Kodu

335

Kõigi kodumasinate peale kogunev energiakulu TELER, 100 kWh (elektritarbe osakaal aastas 3%) • Energiatõhususe klassid A-st G-ni, lisaks veel A+ – A+++. Tüüpilise LED/LCD või plasmateleri energia­ tõhusus on klassist A. • Tasub jälgida, palju energiat vajab sisselülitatud seade vattides (W) ja kilovatt-tundides aastas (kWh/a).

• Mida suurema ekraaniga teler, seda suurem on selle energiatarve.

KÜLMIK, 420 kWh (elektritarbe osakaal aastas 14%) • Külmikute energiatõhususe märkimisel kasutatakse skaalat A+++ – D. • A+ energiaklassi külmikud kulutavad 25% vähem energiat kui A-klassi masinad.

• Külmkapp töötab kõige efektiivsemalt siis, kui see on umbes 75% ulatuses täidetud.

• Mida rohkem tekib kappi jääd, seda suurem on energiatarve. Samuti on suurema sügavkülmutusruumiga külmikul suurem energiatarve.

ELEKTRIAHI JA -PLIIT, 280+420 kWh (energiatarbimise osakaal aastas 23%) • Elektrilise ahju puhul on sundkonvektsiooni (ventilaatoriga) funktsiooni kasutamine tavaliselt 10–15% energiatõhusam kui tavaline ülalt/alt kuumutamine.

• Võttes keskmiseks kuluks ühe kasutuskorra kohta 1,4 kWh ning arvestades, et pliiti kasutatakse 300 ja ahju 200 korda aastas, saame aastaseks energiatarbeks 700 kWh. • Klaaskeraamilise plaadiga pliidid tarbivad üldjuhul vähem energiat kui küttekehaga metallpliidiplaadid.

• Mida suuremaid kuumusi kasutada, seda suurem on ka pliidi energiatarve.

NÕUDEPESUMASIN, 280 kWh (energiatarbe osakaal aastas 9%) • 45 cm laiused või kümme nõudekomplekti mahutavad nõudepesumasinad peavad olema vähemalt B-energiaklassist ning kõik suuremad või rohkem nõusid mahutavad nõudepesumasinad A-klassist.

• Märgiselt leiab aastase veekasutuse ja energiatarbimise kWh/a, mis arvutatakse 280 nõudepesukorra ning ooterežiimi ja väljalülitatud oleku energiatarbimise järgi.

• Keskmiselt mahutab nõudepesu­ masin 12 nõudekomplekti, kulutades pesukorraks 1 kWh energiat.

• Käsitsi sama kogus nõusid pestes kuluks vee soojendamiseks keskmiselt 2,5 kWh energiat. Seega on nõudepesumasina energiakulu võrreldes käsitsi pesuga 60% väiksem. 280 pesukorra kohta on aastane kokkuhoid 420 kWh. 15 kasutusaasta jooksul on see 6300 kWh ehk umbes 820 eurot.

PESUKUIVATI, 450 kWh (energiatarbe osakaal aastas 15%) • Pesukuivatite energiamärgistustel kasutatakse skaalat A+++-st kuni D-ni. Enamik tavapärastest kuivatitest on A-klassist.

• Tegu on üsna suure energiakulutajaga. Vanemad masinad kulutavad ühe töötsükli peale keskmiselt 4 kWh energiat, 200 kuivatuskorra kohta teeb see energiakuluks 800 kWh aastas. Soojuspumbaga riistad tarbivad vaid napilt üle ühe kilovatt-tunni töötsükli kohta – kokkuhoid pea neljakordne.

PESUMASIN, 260 kWh (energiatarbe osakaal aastas 8%) • Tänapäeval toodetakse ainult A–A+++ klassi kuuluvaid pesu­ masinaid.

• Edasist tehnoloogia jõulist arengut pesumasinate puhul pole näha.

Põhiline energiasääst võib tulla vaid sensortehnoloogia täiustamisest, 20kraadise pesutemperatuuri võimaldamisest ja pesumasina soojendatud vee asemel eelnevalt mujal soojendatud vee kasutamisest.

• Elektri ja vee tarbimine aasta kohta arvutatakse 220 pesukorra ning ooterežiimi ja väljalülitatud oleku energiatarbimise järgi.

• Parimate 8 kg mahutavate A+++ klassi pesumasinate energiakulu ühe 60kraadise pesu korral on 0,9–1 kWh, keskmistel A-klassi

N R 21

•

24 . M A I 2018

pesumasinatel jääb see vahemikku 1,3–1,4 kWh. • Olulist rolli pesumasina energiakulukuse juures mängib ka selle tsentrifuugimise energiatarve.

• Mida suurema mahutavusega pesumasin, seda suurem energiakulu.

VALGUSTUS, 480 kWh (energiatarbe osakaal 16% aastas) • Valgusallikad tasub kriitiliselt üle vaadata ja asendada vanad hõõglambid ökonoomsemate säästulampide või veel parem LED-valgustitega.

• Valgustusele kuluvat energiat aita­ vad kokku hoida aegreleega varustatud lülitid, mis voolu lampidest ise teatud aja möödudes välja lülitavad.

• Tasub mõelda, kas ruumis olevas kuuepirnises lühtris peavad tingimata kõik pirnid põlema, ehk võib mõne välja keerata.

MUUD ELEKTRITARBIJAD, 360 kWh (energiatarbe osakaal 12% aastas) • Suuremad energiakulutajad on veekeetja, triikraud, mikrolaineahi ja tolmuimeja. Vähem tarbivad energiat kohvimasin, mikseridköögikombainid, föönid, ventilaatorid, õhupuhastaid. Mõnes peres võib aga arvestatavat energiakulu tekitada mujal üldse mitte kasutust leidev kodumasin – mõni spetsiifiline tööriist, näiteks õmblusmasin, veepump, leivaküpsetaja, mahla­ press, elektriga käitatav muruniitja, hekikäärid vmt.

• Kui näiteks 100 ruutmeetri suuruse korteri kütmiseks kasutada vaid elektriga kütmise lahendusi (radiaatorid, soojapuhurid, põrandaküte, õhksoojuspump jmt), võib aastane kulu elektrienergiale olla umbes 6000 kWh. • Vee soojendamine elektriboileriga võtab aastas enda alla samuti umbes 20% energiatarbest.

• Märkus. Arvestus on tehtud elu­ ruumile, mille põhiline kütteallikas ei ole elekterküte, ka tarbevett ei soojendata elektriga ja mis tarbib aastas kokku kuni 3000 kWh elektrienergiat.