Targu Talita (mai2018)

NR 22

•

31. M AI 2018

Küüpe igaks otstarbeks

Aed:

Kaks uudset kõrvitsasorti

Hüva nõu:

Teeme lihtsa kasvulava

Käsitöö:

Maalehe nõuandelisa

2

aastat

Pärnakuu ehk juuni Pärnakuu, ka piima-, suve-, kesa- ja õilmekuu.

KÜLVIKALENDER

Kuu kõvad ja pehmed ajad 6. päev – kuu viimane veerand, kõva aja algus.

11. päev – vana kuu pehme aja algus.

13. päev – kuu loomine.

15. päev – kuu esimese veerandi kõva aja algus.

20. päev – kuu teise veerandi pehme aja algus.

26. päev – täiskuu kõva aja algus.

28. päev – täiskuu.

30. päev – kuu kolmas veerand, täiskuu pehme aja algus.

Pehme (mäda) aeg on hea lagundaja ja määndaja. Pehmel ajal lähevad haavad kergesti mädanema ja piim hapuks. Pesu läheb pesemisel hästi puhtaks. Pehmel ajal künti söödid (mätas laguneb hästi), laotatakse sõnnikut ning külvatakse-istutatakse kõik, mis alla kasvatab. Kõige pehmem aeg on kaduneljapäev – kaduaja neljapäev enne kuu loomist.

Kõval (kalgil) ajal alustatud või tehtud asjad jäävad püsima: puu ei mädane ja haavad paranevad hästi. Siis külvatakse teravili ja kõik muu, mis peab peale kasvatama (kapsas istutatakse täiskuuga). Aasta kõige kõvemad ajad on radokuu ümbruses, siis raiutakse ehituspalk ja muu tarbepuu.

Kõvad-pehmed ajad ei välista noore–vana kuu üldtuntud tähendusi. Kõik, mis kasvama peab (külv, istutus), tehakse maha ikkagi noore kuuga, ning mis hävima peab (võsa, kahjurid jms), tehakse vanaga.

Allikas: “Maavalla kalender 10 231 (2018)”, Maavalla Koda

Narva mnt 13, 10151 Tallinn targutalita@maaleht.ee reklaam 661 8040 Toimetus: Jana Rand 661 3375, Marju Reitsak 661 3374, Pille Hermann Kujundaja Mari Peterson Keeletoimetaja Ene Leivak Korrektor Merike Järvlepp

1. R Tuli 2. L Tuli/Maa õis 11–15, vili 16–22, 24st juur 3. P Maa juur 12ni ja 20st Maria ja Matthias K. Thuni järgi 4. E Maa juur 5. T Maa/Õhk juur 7ni, 8st õis PÄEV ELEMENT TAIME OSA 6. K Õhk õis 1. R Tuli leht 2ni, 3st vili 7. N Õhk/Vesi õis 8ni, 9st leht 2. L Tuli/Maa õis 11–15, vili 16–22, 24st juur 8. R Vesi leht 3. P Maa juur 12ni ja 20st 9. L Vesi leht 4. E Maa juur 10. P Vesi/Tuli leht 6ni, 7st vili 5. T Maa/Õhk juur 7ni, 8st õis 11. E Tuli vili 6. K Õhk õis 12. T Maa juur 00st 7. N Õhk/Vesi õis 8ni, 9st leht 13. K Maa juur 8. R Vesi leht 14. N Maa/Õhk juur 9ni, õis 10–14 9. L Vesi leht 15. R Õhk õis 16st 10. P Vesi/Tuli leht 6ni, 7st vili 16. L Õhk/Vesi õis 6ni, 7–17 leht 11. E Tuli vili 17. P Vesi/Tuli leht 16ni, 17st vili 12. T Maa juur 00st 18. E Tuli vili 13. K Maa juur 19. T Tuli vili 12ni, 13–24 õis 14. N Maa/Õhk juur 9ni, õis 10–14 20. K Tuli/Maa vili 2–4, juur 5–18, 19st õis 15. R Õhk õis 16st 21. N Maa õis 10ni, 11st juur 16. L Õhk/Vesi õis 6ni, 7–17 leht 22. R Maa juur 17. P Vesi/Tuli leht 16ni, 17st vili 23. L Maa/Õhk juur 16ni, 17st õis 18.

E Tuli vili 24. P Õhk õis 19.

T Tuli vili 12ni, 13–24 õis 25. E Õhk/Vesi õis 2ni, 3st leht 20.

K Tuli/Maa vili 2–4, juur 5–18, 19st õis 26. T Vesi leht 21.

N Maa õis 10ni, 11st juur 27. K Vesi/Tuli leht 16ni, 17st vili R Maa juur 28. 22.

N Tuli vili 23.

L Maa/Õhk juur 16ni, 17st õis 29. R Tuli vili 24.

P Õhk õis 30. L Tuli/Maa vili 4ni, 5–9 õis, 10–15 ja 24st juur 25. E Õhk/Vesi õis 2ni, 3st leht

Väljaandja Ekspress Meedia AS Trükk AS Printall Lehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2018 Ilmub koos Maalehega

NR 22

•

26. T kuu lõpu Vesi jahedus jätkub ka leht Eelmise juuni alguses.

27. K liigub Vesi/Tuli leht Kaksikute 16ni, 17st vili Merkuur 12. juunil Sõnnist valgusele28. N vili menti ning siisTuli 27. juunil Vähi vee-elementi.

Peaaegu samaaegselt vahetab tähtkujusid ka vili Veenus, liikudes 29. R Tuli Kaksikutest Vähi vee-elementi ja siis Lõvi soojusele30. L Tuli/Maa vili 4ni, 5–9 õis, 10–15 ja 24st juur menti. Marss on terve kuu Kaljukitse maaelemendis.

Päike liigub juunil Sõnni tähtkujust Eelmise kuu21. lõpu jahedus jätkub ka juuniKaksikute alguses. Merkuur liigub 12. juunil Sõnnistplaneedid Kaksikute valguselementi valguselementi. Ülejäänud on endiselt ning siisja27. juunil Vähi vee-elementi. samaaegsoojusvalguselemendis.

1., 2., 19.Peaaegu ja 21. juunil on selt vahetab tähtkujusid ka Veenus, liikudesNii Kaksikutest valgustrigoonid ja 1. juunil maatrigoon. et vähese Vähi vee-elementi ja siis Lõvi soojuselementi. Marss on valguse üle kurtma ei peaks, küll aga napib sademeid. terve kuu Kaljukitse maaelemendis. Päike liigub 21. juunil Istutusaeg: 1. VI kl 00–9, ja 15. VI kl 5 kuni 28. VI Sõnni tähtkujust Kaksikute valguselementi. Ülejäänud klplaneedid 17. on endiselt soojus- ja valguselemendis. 1., 2.,

19. ja 21. juunil on valgustrigoonid ja 1. juunil maatrigoon. Nii et vähese valguse üle kurtma ei peaks, küll aga napib sademeid.

Istutusaeg: 1. VI kl 00–9, ja 15. VI kl 5 kuni 28. VI kl 17.

31. M A I 2018

Lugeja küsib PILLE HERMANN

339

Toominga-võrgendikoi röövikud on isukad ning söövad sageli puu lehtedest paljaks.

VÕRGENDIKOID TEGUTSEVAD Toomingad on täis väikesi vaglakesi ja neid on väga palju.

Kellega on tegu ning kas nad ohustavad ka viljapuid?

Tänavu on üsna paljudel toomingatel märgata toominga-võrgendikoi (Yponomeuta evonymellus) kahjustust. Vaatamata sellele, et kahjur sööb puukese lehtedest paljaks, paneb toomingas visalt vastu.

Võrgendikoi liblikas muneb suve teisel poolel munad toominga okstele. Kevadel, kohe esimeste lehekeste ilmumisel, on märgata ka pisikesi röövikuid, sest teadupärast maitsevad just värsked ning mahlased lehed kõige paremini ning toitu on tulnud talv läbi oodata.

Võrgendikoid märkame enamasti alles siis, kui võrse tipmised lehed on võrgendisse tõmmatud. Enamasti jõuavad toomingad oma kaunid õied ikkagi enne ära näidata. Neil

aastatel, kui võrgendikoid on palju, on puud paljaks söödud ning kaetud hallika võrgendiga – justkui pilt õudusfilmist.

Kahjurid nukkuvad juuni lõpus puu tüve keskel, kus koirikkal aastal on märgata suisa suuri lonte allapoole rippumas. Eduka talvitumise aastatel on neid ka eriti ohtralt. Linnud neist kahjuritest lugu ei pea, kuid toominga-võrgendikoil on ka parasitoide, kes aitavad röövikute arvukust kontrolli all hoida. Kuid eelkõige aitab neid hävitada külm talv.

Toominga-võrgendikoi viljapuid ei ohusta, kuid õunapuul tegutseb õunapuu-võrgendikoi (Yponomeuta malinellus), kes samuti lehti kahjustab. Kevadel poevad röövikud lehNR 22

•

31. M A I 2018

tedesse, kus tegutsevad varjatult.

Mõne aja pärast liiguvad röövikud võrsete tippu ning moodustavad lehti kokku mässides võrgendipesi.

Väga tugeva kahjustuse korral võivad aplad röövikud ka kõik lehed puult ära süüa. Kui pole lehti, ei ole ka saaki loota. Massilist kahjustust esineb keskmiselt kümmekonna aasta järel.

Just praegu on õige aeg õunapuid lähemalt silmitseda. Kui märkate röövikutega asustatud võrgendipesi, korjake need ära ning hävitage. Kõige parem on pesa alla panna anum ning kahjurid sinna sisse koguda – siis ei kuku keegi ka mullapinnale ega õnnestu neil jalga lasta.

PILLE HERMANN

Aed

340

Roosa banaankõrvits ‘Pink Banana Jumbo’ (Cucurbita maxima subsp. maxima Banana rühm) Haruldane ja hinnatud kõrvitsasort, mis on mõeldud talviseks säilitamiseks. Taime on kasulik meil kasvatada, kuna on saagikas ka kehval kõrvitsa­ suvel. Suured roosa banaani kujulised viljad on maitsvad ja säilivad hästi kevadeni. Sellel kõrvitsal on pruunide seemnetega pikad banaanitaoliselt mõlemast otsast teravnevad viljad.

Mehhiko aedadest pärineva sordi­ rühma taimed taluvad kõrgeid temperatuure ja kuivust pisut paremini kui teised omataolised.

Roosa banaankõrvits.

KAKS ISEMOODI KÕRVITSAT Eesti turul on nüüdseks saada ka põnevaid ning haruldasi kõrvitsasorte, mille kasvatamist tasub kindlasti proovida.

Kuidas kõrvitsaid kasvatada?

Kasvatage kõrvitsataimed ette, selleks pistke seemned mais 3–4 cm sügavusele mulda. Seal nad idanevad 20° temperatuuri juures u 6–7 päeva. Ettekasvatusperiood kestab kolm nädalat. Avamaale saab taimed istutada alles pärast öökülmaohu möödumist, tavaliselt juuni keskel. Kasvukoht valige soe ja päikeseline, muld rammus. Enne väljaistutamist tuleks taimi soojadel päevadel õuetemperatuuriga harjutada.

Istutage taimed, millel on 3–4 pärislehte, viljakasse mulda. Kaevake peenrasse 50–60 cm läbimõõduga augud, kuhu valage rammuks ämbritäis komposti ning see omakorda katke august pärit mullaga. Tekkinud kuhjale istutage kõrvitsad. Kasvukohale istutades pange taimed veidi sügavamale, kuni idulehtedeni mulda. Kõrvitsad vajavad palju

ruumi, vaadake istutuskaugust seemnepakilt!

Kastke kõrvitsataimi vastavalt vajadusele soojemapoolse veega, kuna nad ei talu hästi põuda. Pidage aga meeles, et kõrvits ei talu mulla liigniiskust ja seisvat vett! Vajadusel väetage kõrvitsaid kasvuperioodil mõne orgaanilise väetisega.

Kõrvitsad on risttolmlejad. Emas­ õite areng, tolmlemine ning viljade kasv toimub ainult juhul, kui ka öösel on temperatuur üle 10°. Olulise töö teevad ära putukad, seega peab neil kindlasti olema võimalik kõrvitsataimede juurtele ligi pääseda.

Kas istutada kompostihunnikusse?

Kuna kõrvits vajab hästi viljakat mulda, kasvatatakse teda tihti kompostihunnikus. Lisaks vajab ta päikesevalgust – kui kompostihunnik on varjulises kohas, siis seal ta erilist saaki ei NR 22

•

31. M A I 2018

Nipp • Kõrvitsataimed vajavad palju ruumi ja on külmatundlikud.

Pärast istutamist pange neile kindlasti peale katteloor, mis tuleb aga õitsemise ajaks eemaldada.

anna. Veel peab arvestama kõrvitsa aplusega – ta sööb kompostihunnikust kõik toitained ära. Hiljem ei ole sellest hunnikust võetud kompostiga mõtet aiamaad väetada, sest see on liiga lahja. Nagu igal asjal, on ka sellel teguviisil kaks poolt – ühtpidi kõrvits vaesestab valmivat komposti, kuna kasutab selle toitaineid; teisalt takistab ta oma suurte lehtedega toitainete lendumist.

Head teeb see, et kõrvitsa juurestik tungib kuni kahe meetri sügavu-

Aed SHUTTERSTOCK

341

Bataatkõrvits ‘Delicata’ (Cucurbita pepo subsp. ovifera var. ovifera Delicata rühm)

Bataatkõrvits.

sele ja õhustab komposti. Peab arvestama sellega, et hunnikut kõrvitsa kasvatamise ajal segada ei saa, küll aga kasta.

Saagikoristus Suureviljalistel sortidel jäetakse kasvama 3–6 vilja taime kohta. Väikeseviljalistele sortidele võib ka mõnevõrra rohkem vilju jätta. Lisaks viljade harvendamisele võib kärpida ka kõrvalharusid ning viljade intensiivse kasvu ajal ka peavart. Kärpimisel peab peale vilja jätma varrele vähemalt 3–4 lehte ning kärbitud viljavarre otsa võib katta mullaga.

Suurematele viljadele võib kaitseks alla panna lauatüki, et vili otse mullapinnaga kokku ei puutuks.

Kõrvitsa viljad on valminud, kui viljavars on kuivanud ning koor tugevnenud. Säilitamiseks mõeldud talikõrvitsad koristatakse täisküpsuse faasis kuiva ilma-

ga enne öökülmade saabumist.

Seda kõrvitsasorti saab säilitada mõnest nädalast mõne kuuni. Paar nädalat võib valminud kõrvitsaid hoida toatemperatuuril, kuid hiljem säilivad nad paremini 10–13 kraadi juures.

Kõrvits on tervislik Vitamiinidest on kõrvitsas kõige rohkem karotiini, ületades selles osas sageli isegi porgandit. Mida kolla­ sem on kõrvitsa viljaliha, seda enam sisaldab see karotiini. Maailma suures kõrvitsasortimendis leidub isegi sorte, mille karotiinisisaldus küünib 40 mg% piiridesse. Kalorsuselt on kõrvits sarnane lillkapsaga. 100 g kõrvitsat sisaldab 28 kcal ehk pea 120 kJ energiat.

MARJU REITSAK Allikas: Maheseemned.ee NR 22

•

31. M A I 2018

Bataatkõrvits aretati 1894. aastal New Yorgis. Tema ronivatel vartel tekivad ruljad veidi ribilised 20–25 cm pikkused ja 0,9–1,4 kg raskused töntsakad viljad. Kreemikal kestal on tumerohelised pikivöödid. Inglis- ja ladinakeelsete sõnade delicate ja delicatus tähenduseks on hõrk, maitsev, õrn. Mahlakas ja magus oranžikaskollane viljaliha meenutab maitselt maguskartulit. Seetõttu ongi tema üheks ingliskeelseks nimeks sweet potato squash ehk bataatkõrvits.

Rikkalikult A-vitamiini sisaldav ‘Delicata’ kõrvits on magusa viljalihaga, ilma “niitideta”. Talviseks säilitamiseks mõeldud kõrvits. Sobib päikeseline huumusrikas kasvukoht, kus pole palju tuult.

Kerge kasvatada. Pange seemned otse kasvukohta, kui öökülmaoht on möödas.

‘Delicata’ sobib küpsetamiseks, aurutamiseks, lihaga täidetult jne. Röstitud seemneid tarvitatakse söögiks.

Aed

342

Raamatusarja 5. raamat

nüüd müügil!

KUIDAS TEHA PARIMAT KOMPOSTI? Mahedalt aeda pidades säästame nii enda tervist kui ka keskkonda. Komposti tegemine ja kasutamine on osa loodussõbralikust majandamisest koduaias, mida saab iga aiaomanik lihtsa vaevaga praktiseerida.

Loodusmärkide leidmine ja tundmine Ain Alvela Loodus on täis arvutuid märke, juhiseid ja saladusi. Kuidas neid märke ära tunda, kuidas saada nägijaks ja püsida rajal? Mis on söödav, mis mitte? Kus on turvaline, kus varitseb nähtamatu oht?

Kas pilved teavad, milline tuleb homne ilm? Aga kuu ja tähed ja sääseparv? Mida teha siis, kui levi ei ole ja aimdus põhjasuunast on hägune? Kes on need olevused siin metsas või niidul, minu läheduses? Kuidas olla nii, et ruumi jaguks ka teistele?

Kõiges selles on sinu truu abimees ja kaaslane see Targu Talita praktiline käsiraamat.

Komposti kasutamisest ning valmistamisest aias on palju kirjutatud, kuid tuletame siiski meelde mõned olulisemad põhialused.

Kompostimine pole üksnes mulla toitmine, vaid ka keskkonna säästmine. Seda teguviisi usinalt kasutades anname orgaanilistele jäätmetele uue elu ning suuname need ohutult loodusesse tagasi.

Kompostimiseks võib kasutada kas enda valmistatud või aianduspoest ostetud konteinereid, kuid võib ka lihtsalt auna teha. Võimalusel tuleks hunnik või komposter seada aias varjulisemasse kohta, et säiliks niiskus, mis on vajalik lagunemisprotsesside toimimiseks. Väga kuivade komponentide kasutamisel peab komposti pandud materjali aeg-ajalt niisutama.

Komposti ei tohi valmima panna selleks mitte ette nähtud kinnisesse õhukindlasse kasti. Välja ar-

vatud juhul, kui tegu on spetsiaalse kiirkompostriga, kus õhuvahetus toimub sisseehitatud mehhanismide kaudu.

Koduaias oleks kõige parem, kui kompost on ühenduses maapinnaga, et tublid looduslikud jäätmekäitlejad vihmaussid saaksid lagunemisprotsessile kaasa aidata.

Vihmaussid on kasulikud mitmel moel: nad aitavad lagunevat materjali õhutada ning rikastavad valmivat kompostmulda oma väljaheitega.

Mida komposti panna?

Piisav õhu juurdepääs kompostile on õige ja tervisliku lagunemisprotsessi alus, seetõttu tuleks komposti alumiseks kihiks panna purustatud oksi (umbes 20 cm paksune kiht). Vaheldumisi peaks lisama pehmemaid ja sitke-

108 lk, pehme köide Müügil vaid koos Maalehega 31.05–13.06 Coopi kauplustes ja Selverites üle Eesti!

MÜÜGIKOHAD, SARJA JÄRGMISED RAAMATUD JA TELLIMINE: maaleht.ee/raamatud, tel 680 4444, klienditugi@ekspressmeedia.ee

Suur osa väärtuslikku materjali tuleb igapäevaprügist.

NR 22

•

31. M A I 2018

Aed SHUTTERSTOCK

343

Kompostikast võib ka kena olla.

maid materjale. Teiseks kihiks sobivad nn aktivaatorid, milleks on näiteks niidetud muru, umbrohud (vältida tuleb aga seemnefaasis umbrohte või paigutada need hunniku keskele), samuti taimtoiduliste loomade sõnnik.

Murukiht ei tohi olla liiga paks, sest see takistab õhu liikumist ning hunnik võib hoopiski mädanema minna. Parema struktuuri saavutamiseks pange niinimetatud aktivaatorikihi peale kiht sitkemat materjali, näiteks hekilõikeid, kõrsi, kuivanud lehti.

Järgmiseks kihiks sobivad toidujäätmed. Iga aktivaatori ja pehmete materjalide (toidujäätmed) kihi

vahele saab ja tuleb lisada sitkemat materjali. Lõpetuseks katke kompost näiteks mulla või lehtedega.

Aktiveerige protsessi Protsesside kiirendamiseks segage materjali iga paari nädala tagant hargiga. Komposti aktiveerimiseks sobivad ka aianduspoodides müüdavad looduslikke materjale ja mikroorganisme sisaldavad äratajad, mille juhistejärgne kasutamine aitab lagunemisprotsessil kiiremini õige hoo sisse saada.

Kompost on valmis, kui näeb välja ühtlane ja sarnaneb mullaga. Korralikult lagunenud kompost ei haise ega ole limase tekstuuriga. Hunnikust saab osa valmis komposti ka enne kogu sisu täielikku lagunemist välja kaevata ja kasutama hakata ning ülejäänu edasi lagunema jätta.

Komposti sobib kasutada kõikjal aias mulla parandajana ning ka potitaimede lisatoiduna.

LIINA VESKE keskkonnaspetsialist NR 22

•

31. M A I 2018

Hea teada Komposti ei sobi • Jämedad peenestamata oksad.

• Tugevalt mürgiste taimede jäänused.

• Seemnetega umbrohud (võib panna vaid hunniku keskele).

• Taimehaiguste tunnustega taimejäänused.

• Kasvuhoonest välja viidud pinnas (võib sisaldada kahjureid ja haigusi).

• Liha- ja kalasaadused, kondid (meelitavad ligi hiiri ja rotte).

• Purustamata munakoored (ei lagune piisavalt kiiresti).

• Lemmikloomade väljaheited (võivad levitada sooleparasiite aiasaadustele).

• Männiokkad (ei lagune edukalt kõrge vaigusisalduse tõttu).

• Nahk, makulatuur, kodukeemia, ravimid.

Köök

JUHAN HEINSALU

344

Sametine köögivilja-juustusupp.

ARGIPÄEVA ÕHTUSÖÖK Kevad on kiire aeg ja õhtusöögi valmistamiseks mõnikord aega ei jäägi. Kui aga teha üks korralik pajatäis suppi ja sinna juurde toekas võileib, saab niimoodi söönuks vähemalt kahel päeval.

• 1 Fazeri Juurika täistera­ palaleivake kikerherne ja porgandiga • ½ õuna • 70 g marineeritud heeringat • 30 g Skyri/hapukoort või taimset hapukoort • 20 g kalamarja • 1 sl hakitud sibulapealseid

MERILIN TAIMRE

Teistmoodi heeringa-palaleivake

Targu Talita

Pange kõik lisandid röstitud palaleivale soovitud järjekorras, lisage näputäis soola, ja valmis see ongi.

Sametine köögiviljajuustusupp • 500 g porgandit • 150 g sibulat • 300 g kartulit • 300 g suvikõrvitsat • 20 g küüslauku • 100 g vahukoort • 200 g suitsujuustu • 2,25 l vett • soola • pipart • praadimiseks õli • maitserohelist Tükeldage kartulid, porgandid ja suvikõrvits ning hakkige sibul ja küüslauk. Seejärel tõstke pott tulele, lisage õli ning kuumutage selles sibul ja küüslauk klaasjaks muutumiseni. Lisage valminud segule pisut vett ja kõik köögiviljad ning kuumutage, kuni need pehmeks on muutunud. Lõpuks lisage ülejäänud kuum vesi ja maitseained ning püreestage, kuni supp saavutab ühtlase konsistentsi. Kõige lõpus segage supi hulka vahukoor ja suitsu­ juust ning riputage soovi korral peale ka maitserohelist.

MERILIN TAIMRE

JUHAN HEINSALU

toidublogija

restorani Mimosa peakokk

NR 22

•

31. M A I 2018

Köök

345

Rabarbrikeedisega müslimagustoit • 350 g vaarika, rabarbri, pähkli ja mandliga röstitud suhkruta müslit • 50 g kohupiima • 25 g vahukoort

• 15 g suhkrut • ½ želatiinilehte • 1–2 rabarbrivart • pisut suhkrut • kaunistuseks marju

Rabarbrikeedisega müslimagustoit.

REPRO

Koorige ja tükeldage rabarber, lisage suhkur ja keetke pehmeks. Kohupiimakreemi jaoks vahustage vahukoor suhkruga, lisage kohupiim ja sulatatud paisutatud želatiinilehed. Laduge kihiti pokaali kohupiimakreem, rabarbrikeedis ja müsli ning kaunistage marjadega.

Suvine jogurtikook krõbedal põhjal

Suvine jogurtikook krõbedal põhjal.

MAGUSTOITE TERVISLIKUST GRANOLAST Granola on väärt hommikusöök, kuid see sobib hästi ka kookide ja magustoitude valmistamiseks, andes neile juurde kiudaineid.

Traditsiooniliseks granolaks nimetatakse segu, mis koosneb täisterakaerahelvestest, pähklitest, seemnetest, meest või teistest tervislikumatest magustajatest nagu näiteks pruun suhkur. Granolale võib lisada ka kuivatatud puuvilju ja marju. Granola erineb müslist selle poolest, et on röstitud. Retseptide autoriks on kohviku Maiasmokk kondiiter Juta Pärn.

Targu Talita

NR 22

•

31. M A I 2018

Koogipõhi • 225 g kakao ja vaarikatega ilma suhkruta granolat • 90–100 g võid Täidis • 150 g vahukoort • 45 g suhkrut • 60 g passionipüreed • 200 g Kreeka jogurtit • 2 želatiinilehte Kate • 30 g passionipüreed • 10 g suhkrut • 1 želatiinileht Põhja valmistamiseks purustage granola ja segage sulatatud võiga. Pange segu koogivormi põhja. Täidise jaoks vahustage vahukoor suhkruga, segage hulka passionipüree, Kreeka jogurt ja sulatatud paisutatud želatiinilehed. Valminud segu valage granolapõhjale. Želeekatteks segage kokku passionipüree, suhkur ja sulatatud paisutatud želatiinilehed ning katke kook seguga. Laske koogil üle öö külmas seista.

Käsitöö

SVEN ARBET

346

Võistlustööde hulgas leidus kõikvõimaliku kujuga küüpe.

PUUTÖÖKONKURSI PARIMAD PALAD Eelmises Targu Talitas tutvustasime puutöökonkursi võidutöid ja nende autoreid. Seekord teeme ülevaate eripreemiate saajatest ja teistest tublidest meistritest.

MTÜ Tuhala Ajaloo- ja Kunstikamber andis välja eriauhinna kõige autentsema vormi ja kõige paremini käiva kaane eest. Selleks osutus küüp nimega “Karu” ning autoriks Madis Soolo Viljandimaalt. Ta kirjutas oma töö tutvustamiseks, et materjali selle jaoks sai ta koduõuel kasvanud pärnast, mis sügistormis maha langes. “Ühel veebruarikuu õhtul otsisin sobiva paku, lõin kiiludega paraja tüki välja ning kohendasin kirve ja liimeistriga enam-vähem sirgeks.

Küübi augu suuruse valisin kaane materjali järgi ja tagusin augu peitliga sisse,” selgitab Soolo. Igaks juhuks tegi ta kohe ka teise tooriku valmis.

Pärast eseme kahenädalast kuivamist lihvis ta seinad liivapaberiga ja põhja kaabitsaga, kuna sügavust sai omajagu. Peale tegi ta kirje, mis on

pärit ühe kinda mustrist. Lõppviimistlusel on küüp lihvitud üle veel karukeelega ja kaetud esimese kihina toonitud linaõliga ning seejärel tärpentini ja mesilasvaha seguga.

Enda kohta kirjutab Soolo, et puutöö on teda saatnud kogu elu.

“Lihtsate käsitööriistadega puutükki hinge sisse pannes kujuneb ese ise selliseks, nagu ta on. Ei ole vaja pingutada ja jooniseid teha. See ongi see puutöö võlu, mis mind köidab,” sõnab Madis Soolo.

Eriauhind meistri lemmikule Puukäsitöö meister Meelis Kihulane andis välja eriauhinna oma lemmikule, sokimustriga küübile, mille autor on Agnes Rannaste. See on valmistatud vahtrast ning kaas kauNR 22

•

31. M A I 2018

nist kasest. Küüp valmis paari päevaga ning kaane muster leiti interneti­ avarusest sokimustrite seast.

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit andis välja miniatuursuse eriauhinna ja see läks Haapsalu kutsehariduskeskuse esimese kursuse tisleri eriala õpilasele Hendrik Rootsmannile. “Tilluke vahtrapuust küüp “Kõverik” tuli just selline, millise jäägi ma leidsin. Kaane tegin sama puu kooretükist,” kommenteerib autor.

Eriauhinna eripärase materjalivaliku eest pälvis Laurits Rütman tööga “Küübike aastast 10 231”.

“See küüp on valmistatud hõberemmelgast. Kuna tänavu sai Eesti Vabariik saja-aastaseks, pühendan oma küübi Eesti riigile. Küljel on arv 10 231 – see tähendab maavalla kalendri järgi 2018 ehk aastat, mil Eesti sai 100.

Käsitöö

347

Hendrik Rootsmanni küüp “Kõverik”.

Küübis hakkan hoidma mulle väärtuslikke asju. Ja ma soovin selle küübi kunagi oma lastelastele pärandada. Loodetavasti säilib see küüp sadu või isegi tuhandeid aastaid.”

Väikekandlekujuline küüp, autor Aron Lips.

Halulaev ja Haabersti remmelgas Lauri Jäälaiu küüp nimega “Iiu Ingel” on inspireeritud Hiiumaa halulaevast Hiiu Inglist. See kujutab hiidlaste kõige levinumat purjelaeva – kahemastilist kaljast.

Lauri Jäälaid kirjutab enda kohta järgmist: “Olen üks neist õnnelikest inimestest, kes on saanud vahetult koos metsaga kasvada. Vanaisa kinkis mulle esimese taskunoa siis, kui ma olin umbes kuuene. Veelgi suurem ja võrreldamatult tähtsam kingitus oli õpetus, kuidas ja milleks seda kasutada. Männikorbast laevukesed, puuokstest mänguasjad ja kõik, mida metsas olemise juures tarvis oli.”

Tööõpetuse õpetaja Aron Lips valmistas väikekandlekujulise küübi.

Et ta osaleb ka projektis “Haabersti remmelgale uus elu”, sai materjal remmelgast. Kavandi tegemisel inspireeris teda eesti rahvuspill väikekannel. Tööle asudes lendlesid laastud kergelt peitli alt ja lausa lust oli lõigata Haabersti remmelgast küüpi.

Väikekandle küüp on mõeldud hoidma vasest sõrmust ja sinimustvalges värvis puidust kikilipsu, mille puidust osa on samuti valmistatud Haabersti remmelgast.

Puutöökonkursil osales palju Haapsalu kutsehariduskeskuse ja Kopli ametikooli noori. Kuid kõige suurem kollektsioon oli välja panna Kiviõli Vene kooli käsitööõpetaja Aleksander Ragni õpilastel. Neid oli kokku paarikümne ringis.

PILLE HERMANN

Mall Taimre küüp “Lubadus” on valmistatud koduõuel kasvanud pärnapuust.

“Küübike aastast 10 231”, autor Laurits Rütman.

Agnes Rannaste sokimustriga küüp.

NR 22

•

31. M A I 2018

Hüva nõu

348

AED ON NAUTIMISEKS PILLE HERMANN

Hobiaednikud usuvad, et aiatöö on ka treeningu eest, kuna aias on alati midagi teha. Ärge laske aiatööl muutuda vaid igapäevaseks rassimiseks ja kohustuseks. Leidke aega ka oma töö vilju nautida.

Selleks, et jaksaks aias rassida, tuleb leida aega ka keha eest hoolt kanda. Aias on sageli tarvis kummarduda või põlvili olla, käed kogu aeg siblimas. Pärast aiatööd on kasuks, kui leiate kas või pool tunnikest, et teha jalutuskäik, soovitatavalt kiires tempos. Isegi siis, kui tunnete, et selg on kange ning parim näib olevat end diivanile pikali visata.

Leidke töös vaheldust Aktiivsel liikumisel kasutate teisi lihaseid ning on võimalus ka selga sirutada ning järgmisel päeval polegi lihased valusad.

Hea nipp, mis sunnib rohimise ajal aeg-ajalt püsti tõusma ning jalutama, on teha kompostikast võimalikult kaugesse aianurka. Nii olete pärast iga rohitud ämbritäit sunnitud end sirutama ja kompostihunniku juurde jalutama.

Et mõni kehapiirkond liigselt üle poleks koormatud, leidke aias vaheldusrikast tegevust. Ka nii hoiate tervist ning ei pea õhtul pärast pikka aiapäeva ohkama, et selg on ko-

hutavalt kange ning te ei jaksa end püstigi ajada. Kui olete tunnikese rohinud, siis siduge vahelduseks näiteks tomateid kinni või lõigake õitsenud õisi ära.

Ja kui seda ei ole teha, siis tõuske lihtsalt püsti, tõstke käed üles ning raputage neid, sest liiga aktiivne rohimine teeb ka kätele liiga. Seljale mõjub hästi, kui aeg-ajalt laskute neljakäpukile ning teete kassiküüru – see lõdvestab lihaseid.

Kui ikka seljavalu väga tugevalt liiga teeb, võib tärganud taimed rohimise asemel kõplaga lahti tõmmata ning lasta neil lõunani päikese käes “küpseda” ja seejärel kokku riisuda.

Tehke tööplaane Aiatööst parkunud kätele toob turgutust, kui leotate neid paarkümmend minutit leiges vees, kuhu on segatud piimapulbrit ja pisut oliiviõli. Väga karedatele kätele saab abi, kui võtate ühe osa mett, teise osa oliiviõli ning segate need kokku, määrite kätele ning tõmbate veel ka puuvillaNR 22

•

31. M A I 2018

sed kindad kätte. Sellist protseduuri on hea teha näiteks teleka ees.

Et tööd ei kuhjuks, tasub õhtul üles märkida, mis on kõige tähtsamad toimetused järgmisel päeval. Sest aeda minnes võib mõni vales kohas kasvav umbrohi tähelepanu endale tõmmata ning unustame hoopiski selle, mille pärast aeda tööle tulime.

Kuigi aias töötamine väsitab, aitab see meeled erksana hoida, isegi kui me seda ei teadvusta. Nii on aias tunda lõhnu, kuulda linnulaulu, märgata taimede vorme ning kõrgusi. Aeda toimetama tasub minna isegi siis, kui tuju paha – imekombel muutuvad pärast aias töötamist isegi mured väiksemaks.

Isegi kui üks töö ajab teist taga, tehke süda kõvaks ning jätke kõik hetkeks tagaplaanile ning leidke aega, et aiast ka rõõmu tunda. Pärast mõnusat ringkäiku lendab töögi kiiremini ning ehk saab ka see aianurk korda tehtud, mille korrastamist olete pikalt edasi lükanud.

PILLE HERMANN

2

349

aastat

ROHELINE MÄNGUMAJA Omatehtud onnike aiaroheluses pakub lastele suurt rõõmu ja selle rajamiseks on mitmeid võimalusi.

Toreda ja kestva mängumaja saab näiteks värskelt lõigatud pajukeppidest, kui need otsapidi üksteise kõrvale mulda torgata. Juurdunult kasvama hakates moodustavad need tiheda seina.

Ehitamiseks läheb vaja vähemalt 2 m pikkuseid enam-vähem sirgeid pajukeppe. Kõigepealt tuleb kindlaks määrata ja märgistada onnikese välispiirded.

Seejärel kaevake piki välispiiret labidalehe sügavune ja laiune kraav, mille põhi kobestage.

Kraavi põhja pistke otsapidi pajukepid 20–30 cm vahedega. Ülemised kepiotsad siduge või põimige keskele kokku.

Keppide vahele kraavi võib tihendamiseks pista ka peenemaid ja lühemaid pajuvitsu. Soovi korral võite sissekäigu ette lühematest keppidest eeskoja moodustada.

SHUTTERSTOCK

Lastele on alati meeldinud onnikesi ehitada, et omaette olemise ruumi leida.

Kakskümmend aastat tagasi kirjutas Leopold Meensalu Targu Talitas artikli sellest, kuidas pajuvitstest saab lastele mõnusa onnikese kujundada.

Okstest vigvam sobib hästi indiaanlaste mängimiseks.

Pajukepid vajavad kastmist Seejärel täitke kraav aiamullaga, kastke tublisti ja tallake muld kõvasti kinni. Suvel kuival ajal korrake kastmist.

Oluline on, et mullas paiknevaid keppe hiljem ei liigutataks (seda võivad juhtumisi teha ka koerad jt loomad), sest see segab pajuvitste juurdumist.

Pajuvitstest onnike läheb ajapikku ise roheliseks.

Heintest onn Toreda ajutise mängumaja võib ehitada ka heintest. Selleks on tarvis paari rõuguredeli taolist raami. Ja kui kraavi kallastelt või aia äärtest niidetud rohi kokku koguda, seda enne närtsitada ja siis korrapäraselt katuseviilu moodi asetatud raamidele panna, ongi värske heina järele lõhnav majake valmis.

Indiaani vigvam Mängumaja võib teha ka indiaanlaste vigvami moodi. Selleks pange tugisõrestik kokku lihtsalt 2–3 m pikkustest sarapuu- või toomingakeppidest või muudest käepärastest materjalidest. Toetage need alumiste otstega maapinnale ja siduge ülemised otsad keskele kokku.

NR 22

•

31. M A I 2018

Tugisõrestiku ümber istutage ronivõi vääntaimi, mis tugisõrestiku keppidele suunatuna majakese seinad moodustavad. Sõrestiku taimestamiseks sobib hästi näiteks metsviinapuu. Samuti sobiksid sõrestiku taimestamiseks mõned külmakindlad elulõnga liigid või vormid.

Targu Talita

Hüva nõu

TAAVI ALAS

350

Lihtne kasvulava valmib mõne tunniga.

PRAKTILINE JA ODAV KASVULAVA Selleaastased paprikaseemned idanesid väga hästi.

Kasvuhoonesse aga peale tomatite muud ei mahu ja paprikate kasvatamiseks tuli leida muu lahendus.

Otsustasin teha paprikate jaoks kasvulava, mis püsiks vähemalt aasta ega oleks kulukas ehitada.

Avastasin, et kasvulava on võimalik ehitada vaid 4–5 euroga, kui enda tööd rahasse ei arvesta. Kasvulava ehitamise tingimuseks oli ka see, et seda saaks kergelt lahti võtta või muuks otstarbeks kasutada.

Materjalid Materjali käisin otsimas kahes puitu müüvas firmas Harjumaal. Küsisin neilt puidujäätmeid või puidust latte, mida saaks ajutise kasvulava ehitamiseks kasutada. Ühes firmas ei olnud midagi, aga teises kohas juhatati tagumise aia ääres seisva puidujäätmete hunniku juurde, kus oli eri pikkuses ja kvaliteediga latte ja lippe, kust võis lava jaoks sobivat materjali leida.

Sorteerisin hunnikut ja leidsin ühest partiist ca 6–7 sobiva läbimõõ-

duga pikka kandilist latti, lisaks mõned lühemad ja laiemad lauad. Autosse mahutamiseks saagisin pikad latid pooleks.

“Jäätmete” eest küsiti 3 eurot, ehkki olin valmis maksma isegi 20– 30 eurot.

Seejärel ostsin ehituspoest kahekordset kilet. Samas märkasin nurgas seismas pikki musti plasttorusid, mis jäävad alles, kui kilerullid, põrandakatterullid vms on tühjaks saanud.

Küsisin, kas neid torusid saaks osta, kuid öeldi, et see on prügi, võtke tasuta. Nii sain kaheksa musta pikka plasttoru.

Kokku kulutasin 3 eurot puitmaterjalile ja umbes 2 eurot kasvulava kilematerjalile.

Naelad ja ehitamiseks vajalikud tööriistad nagu saag, haamer ja klambripüstol olid juba varasemast olemas ja nende soetamiseks kulutusi ei teinud.

NR 22

•

31. M A I 2018

Töö käik Ehitasin puitmaterjalist ristkülikukujulised raamid.

Ehituspoest saadud mustad pikad plasttorud saagisin pooleks ja kaevasin sügavale maasse. Nende külge sidusin puitraamid.

Raami avadesse lõin klambripüstoliga ühekordse kile (ava suurus 120 cm × 55–60 cm).

Kokkuvõtvalt võib öelda, et sellise lava tugevaks küljeks on odavus ja kiire ehitustöö (materjali ostmine, vedamine ja ehitamine võttis kokku 5–6 tundi).

Samuti saab neid raame nagu mooduleid kergelt lahti võtta ja lava soovi korral suuremaks või väiksemaks ehitada.

Miinustena võiks märkida, et sellise lava puhul on tegu ajutise, mitte püsiva kasvulavaga. Materjal on odav ja kohati ebakvaliteetne, seega nõudlikule aiaomanikule või iluaeda see ei sobi.

TAAVI ALAS

Käsitöö VILLU BAUMANN

351

Maalitud võrgupoi terrassil.

Enne värvima asumist valmistage ette mustri kavand.

Sobiv muster kandke kuulile klaasimaali kontuurpastaga.

Aukude puurimine klaaskuuli sisse.

MAALITUD VÕRGUPOI Klaasist võrgupoi on kena kujunduselement. Kui seda värvidega veidi kaunistada, võib sellest teha rõõmsavärvilise pilgupüüdja aknale, rõdule või terrassile.

Puurige klaasmunale vastastikku kaks ava. Kasutage selleks spetsiaalset klaasipuuri läbimõõduga 8 mm.

See maksab poes kuni 4 eurot.

Puurige puurpingil, pannes klaaskuulile alla tüki porolooni. Puurimine õnnestub paremini õlises keskkonnas, selleks tehke puuritavale kohale umbes 2 cm läbimõõduga plastiliinist rõngas, kuhu tilgutage masinaõli.

Klaasi purunemise vältimiseks puurige minimaalse ettenihkega.

Pärast avade puurimist puhastage kuul õlijääkidest. Kui leidub abiline, siis kaaslane võiks puuri veega jahu-

tada. Kindlasti tuleb seda teha pintsliga, sest lapp keerdub ümber puuri.

Soovitud mustri saab kuulile kanda klaasimaali kontuurpastaga, mis jätab reljeefse joone. Pastat kandke kuuli pinnale otse tuubist vajutades.

Enne pindade maalimist laske kontuuril kuivada.

Klaasi maalimiseks sobivaid värve on nii läbipaistvaid kui ka katvaid, nii lahusti- kui ka veebaasil. Värvipurgil olev juhend ütleb, kas värvitud pinda on vaja pärast kuivamist tavalises praeahjus kuumutada või mitte.

Et kuul värvimise ajal paigal püsiks, asetage see mingile anumale.

NR 22

•

31. M A I 2018

Värvimist alustage “põhjanabast”.

Katke kontuuriga piiratud pind, laske taheneda, et värv ei hakkaks valguma, ja pöörake järgmine värvitav külg üles.

Pärast värvi kuivamist sobitage avadesse plasttüüblid, et klaasi teravad servad nööri läbi ei lõikaks. Riputamiseks võib kasutada tugevat tamiili või kapronnööri. Nööri kuulist läbi tõmbamist lihtsustab traadijupp.

Kuuli alla nööriotsale siduge mõni pärl või nööp, et vältida sõlme juhuslikku läbitulekut.

VILLU BAUMANN

AS TOODE KATUSEABI: TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee e-kiri: toode@toode.ee

AS Toode meistrid valmistavad kõige keerulisemad plekitööde erilahendused ka nõudlikeimatele klientidele. Ajalooliste plekkdetailide taastamine või keeruliste katuseühenduste loomine - leiame lahendused ja teeme ära, sest see on meie igapäevatöö.

2018. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!