Targu Talita (juuni 2018)

NR 23

•

7. J U U N I 2 0 1 8

Aed:

Nippe otstarbekaks kastmiseks

Köök:

Värskendavad suvised smuutid

Maalehe nõuandelisa

2

aastat

Kodu:

Kaitske kodu pikse eest

JUUNI 1

2

3 10

4

5

6

7

8

9

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

26

27

28

29

30

Viidipäevaks olgu kapsad istutatud Jaanieelsel nädalal leiame rahvakalendrist viidipäeva, mis on sinna tulnud püha Vituse mälestuseks.

Kaheksa-üheksa sajandit tagasi langes suvine pööripäev viidipäevale.

Lääne-Euroopas on sel päeval tuld tehtud ja tulevikku ennustatud, nagu meil jaanipäeval.

Viidipäeva on peetud parimaks tatra külvamise ajaks ja kinnitati, et pärast seda päeva istutatud kapsad ei kasvata päid.

Viidipäevast alates pidi lehmade piimaand kahanema hakkama.

Pöides arvati, et kui sel päeval taimi kasta, kuivavad need ära. Viidipäeva selge ilm ähvardas kehva suvega, vihmane seevastu lubas head viljasaaki.

HOIA AEDA PÕUA EEST! Ootamatult vähese vihmaga kulgenud kevad ja varasuvi paneb aiataimed ning nende saagi juba ohtu. Kastmine on kohati hädavajalik.

Kastmine võib taimede kasvatamise juures tunduda kõige lihtsam ja elementaarsem tegevus, kuid ka seda on võimalik teha nii, et taimedele on sellest pigem kahju kui kasu. Vahel võib aga vesi teatud tingimustel olla eluliselt oluline ning seda valesti jagades teeme lisaks taimedele vett raisates kahju ka keskkonnale. Selleks, et taimed saaksid lisaveest võimalikult palju kasu, tuleb järgida mõningaid põhitõdesid.

Kastmise aeg Kui väljas on palav suveilm ja lõunapäike kõrvetab, ei ole kindlasti õige hetk kastekannuga aiamaale või kasvuhoonesse minna. Taimedele on sisse kodeeritud mehhanismid, mis lasevad neil võimalikult palju niiskust omastada ka ümbritsevast õhust ning seetõttu avanevad vihma või kastmise puhul nende lehtede pinnal olevad imeväikesed õhulõhed.

Kui kirjeldatu juhtub päikeselisel päeval, aurub nende kaudu rohkem vett, kui taimedesse jõuab,

seetõttu teeme neile pigem kahju.

Kastmiseks on ideaalne aeg varane hommik või hilisem õhtupoolik, mil pole veel väga soe ja päikese intensiivsus on madal. Samuti sobib kastmiseks pilves ilm.

Loomulikult tasub seda soovitust ignoreerida juhul, kui taim hakkab juba närbuma ja tekib tunne, et ilma kastmata ta õhtuni vastu ei pea. Sellisel juhul kastke taime ettevaatlikult rohke veega nii, et vesi jõuab vaid juurteni ja taime maapealne osa jääb täiesti kuivaks.

Vee temperatuur Sageli soovitatakse kasta looduslikust veekogust pärit või mõnda aega välitingimustes seisnud kraaniveega. Otse kaevust tulnud vesi on väikestele taimedele tihti ehmatavalt külm, eriti kriitiline võib olla olukord kasvuhoones.

Tähtis on ka jälgida, et suvel poleks kastmisvesi päikese käes seisnud voolikus või kastekannus kuumaks läinud. Kastmisvee temperatuur peaks käega katsudes leige tunduma, siis on see ka taimedele

Narva mnt 13, 10151 Tallinn targutalita@maaleht.ee reklaam 661 8040 Toimetus: Jana Rand 661 3375, Marju Reitsak 661 3374, Pille Hermann Kujundaja Mari Peterson Keeletoimetaja Ene Leivak Korrektor Merike Järvlepp Väljaandja Ekspress Meedia AS Trükk AS Printall Lehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2018 Ilmub koos Maalehega

Valige reguleeritava joaga kastmisotsik.

N R 23

•

7. J U U N I 2 0 1 8

Aed

355

SHUTTERSTOCK

Kastmiseks sobib pigem hommik või õhtu.

sobiv. Liiga külm vesi võib kasvuhoonetaimedel põhjustada kasvuseisakut. Liiga kuum vesi aga tekitab põletusi, mis olenevalt tõsidusest võib lõppeda ka taime hukkumisega.

Üldiselt juhtub väga harva, et kasvuhoonetaimed või konteineritaimed ülekastmise all kannataksid.

Kastmisvee kogus

Kui soovite taimedele kastmisveega väetist anda, pidage alati meeles, et mitte iial ei väetata kuiva taime.

Kastke taimed enne läbi ja väetislahus lisage, kui põhiline kastmisvesi on korralikult mulda imbunud.

Tihtilugu tehakse taimedele liiga vähese kastmisega. Raske on mõista, kuidas selline asi saab juhtuda, isegi kui taimi kastetakse lausa iga päev.

Probleem on vee koguses. Kui juba kastma hakata, tuleb seda teha südamest! Kontrollige puust pulgaga või käega natuke mulda eemale lükates, kui sügavale kastmisvesi peenras ulatub. See peab kindlasti jõudma ka taimede alumiste juurteni.

Vaid peenra pealispinna niisutamisest pole enamasti mingit kasu isegi siis, kui seda teha iga päev. Kuldreegel on, et kasta tuleks pigem harva ja tugevalt, kui et tihti ja vaid natuke.

Kui teil on hirm ülekastmise ees, kontrollige kastetud peenart eelpool kirjeldatud meetodil ka järgmisel päeval. Juhul kui muld on niiske, mitte vesiselt märg, on kõik parimas korras.

Kastmisveega väetamine

Millist otsikut kasutada?

Suuremaid taimi on mõistlik kasta õrna ja pladiseva veejoaga, mis tuleb kastekannust või kastmisvoolikust ja on suunatud otse nende juurtele. Väiksemate taimede puhul tuleb kindlasti kasutada vihmutamisotsikut, et neid veejoa raskusega mitte lõhkuda.

Vastkülvatud seemneid aga kastetakse väga ettevaatlikult piserdades, kuni väiketaimed on piisavalt suured, et veepiiskade raskus neid vastu mulda ei suru.

Enamasti tasub meeles pidada, et taimede lehed võiks võimalikult N R 23

•

7. J U U N I 2 0 1 8

NIPP • Kasutage kastmiseks kokkukogutud vihmavett. Seda saab teha lihtsalt anumaid vihmaveetoru alla pannes.

• Võite endale soetada ka spetsiaalse vihmavee kogumise süsteemi, kus on olemas nii kraani ja ühendatava voolikuga mahuti kui ka vee suunajad. Vihmavee kasutamine on lisaks väga loodussõbralik!

vähe märjaks saada. See aitab vältida niiskuse aurustumist ja taimehaiguste levikut. Mõningad taimed, näiteks kurgid, armastavad piserdamist. Seetõttu on kasulik nad kasvuhoones või peenras istutada nõnda, et neile piserdatud vesi ei jõuaks teiste taimede lehtedeni. Nii on kurgitaimed õnnelikud ja nende kõrval kasvavad taimed terved.

MARJU REITSAK

Aed

SHUTTERSTOCK

356

Pelargoon on kaunis ja vastupidav suvelill.

HOOLITSETUD SUVELILLED RÕÕMUSTAVAD SILMA Et amplisse, rõdukasti või peenrale istutatud suvelilled kogu suve silma rõõmustaksid, on vaja nende eest pidevalt hoolt kanda.

Kõige paremini tuntud amplililled on vist petuuniad, kuid nad on ka kõige nõudlikumad ja õrnemad nii ilmastiku kui kasvutingimuste suhtes. Petuunia vajab rikkalikuks õitsemiseks päikeselist tuulevaikset kohta, kus ei sajaks talle peale vihma. Vihmasadu rikub kaunid õied kiiresti, ning kui sadu tugevam, on petuunia õige pea sorgus ja auguline. Kuigi petuunia talub kenasti lühikest põuda, ei tohiks teda kuivale jätta.

Sinilobeelia sobib kasvatamiseks rippamplites, rõdukastides, kiviktaimlas, terrassipottides ja mujal.

Eelistab poolvarjulist kuni varjulist kasvukohta. Päikeselisel kasvukohal

muutuvad lehed kiiresti pruunikaks.

Vajab pidevat kastmist ja väetamist – siis õitseb kuni sügiskülmadeni. Talub hästi ilmastikutingimusi ja tagasilõikamist.

Viirpelargoon sobib hästi kasvama rõdukasti ja terrassile suuremasse potti. Eelistab sooja kuni jahedamat temperatuuri. Talub lühiajaliselt ka nullilähedasi kraade. Üldjuhul armastavad pelargoonid päikeselist kasvukohta, kõrgekvaliteedilist lillemulda, regulaarset kastmist ja kord nädalas väetamist. See tagab taimedele kena välimuse ja rohke õitsemise. Nad taluvad hästi põuda: veidi närbunud taime taas kastes taasN R 23

•

7. J U U N I 2 0 1 8

tub ta ruttu. On sorte, mis kasvavad hästi ja õitsevad rikkalikult ka varjulistes tingimustes. Suurte õitega pelargoonid tuleks asetada kohta, kus vihm lopsakatele õitele liiga ei tee.

Hortensia on väga tundlik, ta ei tohi läbi kuivada, aga ohtlik on ka liiga palju kasta – mõlemad seisundid hävitavad selle uhke taime.

Suvelilled vajavad väetist Aiavaasis, rõdukastis, amplis jm piiratud kasvuruumis olevad suvelilled vajavad kindlasti lisaväetist, kui tahate, et nad rohkelt õitseksid.

Võimalusel eelistage suvelilledele

Aed

357

meaja pikkusega (3–12 kuud). Suvelillede puhul on kõige otstarbekamad kuuekuuse toimeajaga graanulid.

Kastmine olgu rutiin

Lobeelia annab õrna ja romantilist tooni.

mõeldud väetisi, sest nende koostis arvestab just suvelillede vajadusi.

Kõige kiiremini toimivad vedelväetised ning vees lahustatavad pulbrid ja graanulid. Pidage meeles, et muld peab enne väetamist märg olema.

Väetislahust andke vastavalt pakendil olevale juhisele, tavaliselt kord nädalas.

Mugav on kasutada ka väetisepulki. Suruge need mulda taimede vahekohtadesse vastavalt pakendil olevale juhisele. Eri firmade pul-

kade toimeaeg on erinev, sellepärast lugege pakendil olevaid selgitusi hoolikalt.

Kuna päikeselises kohas kasvavaid lilli tuleb tihedamini kasta, kaob osa väetisest kastmisveega. Toitainete nappusest annab märku õite hulga vähenemine. Siis suruge mulda uued väetisepulgad ja turgutage taime ka vedelväetisega, sest pulkadel kulub pisut aega, enne kui nad mõjuma hakkavad.

Pika toimega osmokoot-tüüpi väetisegraanuleid on müügil erineva toi-

Petuuniaid on väga erinevaid.

N R 23

•

7. J U U N I 2 0 1 8

Suvelillede kastmine peaks kuuluma igahommikuse rutiini hulka.

Kastmisvesi virgutab öisest jahedusest ärganud taime ärkvele ja õitsele. Kui aga vihmutada õitsvat taime erksas päikesepaistes, saab ta šoki ja haigestub.

Potis olevate suvelillede puhul võiks väetist lisada lausa igal kastmiskorral. Kas taim on väetist vähe või palju saanud, loeb välja lehtede värvist. Kui lehed muutuvad tumeroheliseks, võib väetisekogust vähendada (näiteks korgitäie asemel pool). Kui taimepott on läbi kuivanud, tuleks esmalt anda vaid puhast vett, alles teisel korral väetiselahust.

Vana reegel, mis tihtipeale unustatakse, on närbunud õite ja sorakil võrsete äranoppimine-lõikamine. Taimede kärpimine toob taimele vaid kasu ehk annab kasvujõudu.

Kui maakodust kas või kolmeks päevaks ära sõidetakse, on soovitatav tõsta ampel põõsa alla varju, et päike teda läbi ei kuivataks.

Targu Talita

Lugeja küsib

358

Mets-kuukressi õied on nelja kroonlehega, õrnlillad ja lõhnavad hurmavalt.

Nägin nädalavahetusel sõbranna aias õrnade lillakate õitega taime, mis lõhnas väga meeldivalt. Kahjuks ei teadnud sõbratar, millega on tegu.

Kas oskate öelda, mis taim see on?

PILLE HERMANN

HURMAVA LÕHNAGA KUUKRESSID Vastab

PILLE HERMANN

Sümpaatselt tagasihoidlikud õied, kuid meeldiv lõhn kuulub metskuukressile (Lunaria rediviva). Kõige enam teatakse kuukresse aga viljade järgi, rahvasuus on ta tuntud ka dollarilille nime all.

Mets-kuukress kasvab kuni meetri kõrguseks, lehed on südajad ja õhukesed. Õied on õrnvioletsed. Suve alguses, kui kuukressid on õitsemise kõrgperioodil, võib tunda hurmavat lõhna, mis on neile iseloomulikult pisut magus, kuid mitte pealetükkiv, meenutades õrnalt sireli hõngu.

Mets-kuukress on mullastiku suhtes vähenõudlik ja saab hakkama ka kuivemas kasvukohas ning poolvarjus. Kuid huumusrikkas kohas kasvades on ta veelgi võimsam. Sobib põõsagruppidega kõrvuti ning ka maja seina äärde, seal ei ole tarvis teda toestada. Tuultele avatud paika-

Maja seina ääres ei vaja kuukressid enamasti toestamist.

des vajab taim aga toestamist. Väga põuasel perioodil ei tee ka ämbritäis vett talle paha. Kasvuajal ei vaja aedkuukress üleliia palju hoolt, piisab rohimisest ning mulla kobestamisest.

Aed-kuukress (Lunaria annua) oli aastaid tagasi vägagi populaarne lill koduaedades, eelkõige viljade pärast. Neist jäävad pärast seemnete eraldumist järele suured ümarad liistakad, mida saab kuivatada ning kasutada kuivlilleseadetes. Erksuse lisamiseks võib neid värvida. Kuigi N R 23

•

7. J U U N I 2 0 1 8

rahvasuus kutsutakse teda ka dollarililleks, vihjab tema ladinakeelne nimi hoopiski ümaratele suurtele viljadele, mis sarnanevad kuuga, sealt ka Lunaria.

Seemned võib suvel kohe kasvukohale külvata suurte vahedega, siis ei pea neid ka harvendama. Kel plaanis rajada püsikutest lillepeenar, võiks kaaluda sinna ühe kandidaadina ka kuukressi, mis on hurmav suve alguses oma õite ja lõhnaga ning sügisel püüab pilku viljadega.

Hüva nõu

359

SÄÄSETÕRJEVAHENDIGA LIIALDAMINE ON OHTLIK Terviseamet soovitab inimestel sääsetõrjevahendeid mõistlikult kasutada, sest kokkupuude neurotoksilist dietüültoluamiidi ehk DEETi sisaldava tootega võib põhjustada iiveldust, oksendamist, kõhuvalu ja kõhulahtisust, raskematel juhtudel ka teadvusekaotust, vererõhu langust ja krampe.

“Sääsetõrjevahenditega liialdamise tagajärgedega puutume kokku igal aastal,” ütles terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder, kelle sõnul tasub sel aastal tulenevalt sääskede rohkusest eriti tähelepanelik olla. “Sääskede agressiivne käitumine ja rohkus aitavad kindlasti kaasa soovile sääsetõrjevahendit keskmisest rohkem kasutada. See aga võib kahjustada nii täiskasvanu, kuid eriti lapse tervist.”

Näiteks tasub sääsetõrjevahendite kasutajatel silmas pidada, et telkima minnes pole mõistlik DEETi sisaldavat toodet telki laiali pihustada, sest nii loob inimene endale ise gaasikambri ja saab kindlasti mürgistuse.

Ettvaatust suitsevate vahenditega 1944. aastal Ühendriikide relvajõududes närvimürgina kasutusele võetud dietüültoluamiid ehk DEET imendub hästi nii läbi naha kui ka seedetrakti kaudu kogemata neelatuna või näiteks putukatõrjevahendiga määritud kätega süües.

On oluline, et lapsevanemad jälgiksid sääsetõrjevahendite kasutusjuhendit ja ei kasutaks lastel täiskasvanutele mõeldud tõrjevahendit. Täiskasvanutele mõeldud tõrjevahendi puhul on närvimürgi sisaldus laste jaoks ebaproportsionaalselt suur. Laste puhul on mõistlik

SVEN ARBET

Eestimaa suve juurde kuuluvad ilmtingimata ka sääsed.

Siiski on mõned abinõud nende tõrjumiseks ja kuplade ravitsemiseks.

Sealjuures tuleks vältida keemiliste vahenditega liialdamist.

Võimaluse korral eelistage looduslikke sääsetõrjevahendeid keemilistele.

vältida pihustatavate tõrjevahendite kasutamist, kuna sel moel on võimalik mürgi sissehingamine.

Lisaks tasub ettevaatlik olla ka sipelgamürkide ja suitsevate sääsetõrjevahenditega, sest need sisaldavad valdavalt püretriini. Mainitud aine imendub samuti hästi seedetraktist, nahalt ja limaskestadelt. Lapsed on sipelgamürki söönud ajal, mil nad on pandud roomama äsja pügatud murule, kuhu on tülikate sipelgate tõrjeks hiljaaegu kuhjatud sipelgapulbrit. Mürgistus põhjustab tavaliselt tugevat peavalu ja iiveldust, laps on viril ja keeldub toidust.

Terviseamet soovitab helistada mürgistusinfoliinile 16 662 ka juhul, kui pärast mürgise aine neelamist esialgu midagi ei juhtu.

Eelistage looduslikke vahendeid Poes pakutavad sääsepeletamise küünlad ja spiraalid omavad toimet ainult tuulevaikse ilmaga.

N R 23

•

7. J U U N I 2 0 1 8

Neis on sageli kasutatud sidrunheinaõli. Samuti peletavad mingil määral sääski lõkkesuits ja eeterlike õlide lõhnad.

Koduski võib sidruni-, teepuu-, lavendli-, rosmariini- vms õli abil sellist sääsetõrjevahendit valmistada, valades vett pihustipudelisse ja lisades sinna ka mõne tilga eeterlikku õli.

Sääsehammustused põhjustavad piinavat sügelust ja kratsides tekivad nahapinnale veritsevad armid. Sääsekupladele sobib samuti määrida eeterlikke õlisid, näiteks teepuuõli. Head teeb ka Vietnami salv ja põletuse raviks mõeldud salv Burnshield.

Samuti aitab sügeluse vastu saialilleõlist, mentoolpiiritusest ja teepuuõlist kokku segatud mikstuur.

Nahale võib seda määrida vaid lahjendatud kujul, nii et katsetage enne, kas arstimi kangus sobib teie nahatüübiga.

Targu Talita

Köök

ASTRID LEPIK

360

Kiivi-banaani-tikri-, mango-banaani- ja marjasmuuti.

KOSUTAVAD JA TERVISLIKUD SMUUTID Kuumal suvepäeval on külm ja puuvilja-marjane smuuti igati mõnus värskendaja.

Kosutava smuuti valmistamine ei nõua erilisi kokandusoskusi ning sellega saavad hakkama kõik. Smuuti puhul on hea seegi, et seda võib valmistada vaid ühe portsjoni (mõistagi on sel juhul tooraine kogused väiksemad) või mikserdada kokku kannutäie jooki suuremale seltskonnale.

Smuuti säilivusaeg pole kuigi pikk, ent külmikus seisab terve päeva, kui just varem otsa ei saa. Kes soovib, võib smuutit ka sügavkülmutada. Loomulikult on värskelt valmistatud jook kõige parem. Isetehtud smuuti eeliseks on ka see, et valmistamisel saab arvestada oma maitse-eelistusi ja alati on komponendid täpselt teada. Eriti oluline on see juhul, kui joojal esineb mõne toiduaine osas allergiaid.

Vajalik abimees smuuti valmistamisel on saumikser või blender, mis kõik komponendid kenasti purustab ja ühtlaseks mikserdab.

Smuuti põhjaks ehk vedelikuks sobib nii keefir, maitsestamata jogurt, piim kui mahl. Et smuuti oleks toekam ja annaks ka rohkem energiat, võib sinna lisada jahvatatud seemneid, pähkleid, aga ka kaerahelbeid või kliisid.

Mõistagi on jooki kõige toredam valmistada oma koduaia saadustest, kuid ka turg ja poeletid pakuvad igati suurepärast valikut hooajalistest saadustest või hoopiski eksootilistest viljadest segujoogi valmistamiseks.

Peske ja vajadusel koorige ning tükeldage kasutatavad puuviljadmarjad. Hästi küpsetest viljadest valN R 23

•

7. J U U N I 2 0 1 8

mistatud smuuti tuleb kõige maitseküllasem.

Kui puuviljades ja marjades olevast suhkrust siiski vajaka jääb, aitab välja juurde lisatav mesi või puuviljasuhkur.

Kel on eelmisest hooajast sügavkülma jäänud marju, siis nende ärakasutamiseks on ülim aeg. Pealegi jahutavad sügavkülmutatud marjad joogi kenasti maha ning jahutavat jääd pole vaja lisada. Jahutava efekti saab ka joogile jäätist lisades.

Kui smuuti jääb liiga vedel, võib selle paksendamiseks lisada rohkem marju või nt banaani. Liialt paksu smuutit saab vedeldada mahla või piimaga.

ASTRID LEPIK

Köök

361

Kevad ei ole vaid kartuli mahapaneku või lillepeenra sättimise aeg. Ürdipott või lehtviljade kast kaunistab terrasse ning sealt saab haarata peotäie rohelist salatisse või smuutisse.

Spinat on lehttaimedest üks rauarikkamaid ning peotäis värsket spinatit annab organismile ligikaudu 9 mg rauda. Lisaks on see roheline lehttaim tulvil vitamiine, mineraalaineid ja fütokemikaale, mis aitavad noorena püsida, silmad terved hoida ning kaitsevad südant.

Taimsete toitainete imendumiseks on aga oluline sättida see kooskõlla vitamiinidega, mis mineraalide ja toitainete imendumist toetavad. Raua jaoks on olulised kaaslased C-vitamiin, mida leidub näiteks sidrunis ja laimis.

Pigistage sidruni või laimi mahla näiteks salatile või smuutisse ning rauarikas spinat saab teha oma tööd.

Palju on räägitud sellest, et värske salat on tervisele kasulik. Salatiga võrdväärne on aga värsketest saadustest smuuti. Erinevalt köögi- ja puuviljade värskelt pressitud toormahlast säilivad blenderdamisel kehale olulised kiudained, mis täidavad kõhtu ja hoiavad seedimise korras.

Smuutisid võib tarbida nii toeka vahepalana kui ka eraldi toidukorrana. Kui valmistate smuuti näiteks hommikusöögiks, jälgige, et selle toitainesisaldus oleks tasakaalus ehk sisaldaks täiendavalt ka valku ja rasva. Selleks lisage smuutile peotäis india pähkleid, teelusikatäis maapähklivõid või pool avokaadot. Süsivesikute osakaalu täidab edukalt banaan.

Spinat lisage smuutidesse koos laimi- või sidrunimahlaga, et C-vitamiin ja raud koos toimida saaksid.

MARIT BERENDSON

Spinati-maasikasmuuti • • • • • •

REPRO

KOLM TURGUTAVA SMUUTI RETSEPTI 1 peotäis spinatit 1 klaas (külmutatud) maasikaid 1 keskmine banaan 1 keskmine õun 1 klaas vett 1 sl Balance’i supertoidusegu

Tükeldage banaan väiksemaks, samuti viilutage õun. Kasutage külmutatud maasikaid, kui soovite, et smuuti mõjuks ühtlasi jahutavalt. Lisage smuutisse ka supertoidusegu, et anda kehale täiendav hulk antioksüdante ja vitamiine.

Pange kõik koostisosad blenderisse ja blenderdage umbes minut.

Spinat on väga väärtuslik köögivili, mis sobib hästi smuutisse.

Viie minuti hommikusmuuti Selles retseptis kasutatud supertoidusegu sisaldab guaraanaseemnetes olevat kofeiini, mis aitab peletada väsimust ja kurnatust. 1 supilusikatäis Energy supertoidusegu sisaldab ca 200 mg looduslikku kofeiini, mis on võrdne kolme tassi kohviga. Lisaks aitavad energiavahetusele kaasa kaltsium, magneesium, mangaan ning rauarikkad Aafrika baobab ja Peruu maca. See smuuti sobib vaid täiskasvanuile.

• 1 banaan • ½ küpset avokaadot • 1 klaas (külmutatud) marju

• 1 klaas vett • 1 sl Energy supertoidusegu

Eemaldage avokaado koor ja kivi, tükeldage banaan väiksemaks.

Smuuti jahutava efekti saavutamiseks kasutage külmutatud marju.

Lisage kõik koostisosad blenderisse ning blenderdage 1 minut.

Salendav greibismuuti värske piparmündiga • • • • • • •

1 keskmine õun ½ küpset avokaadot 10 värsket piparmündilehte 1 peotäis spinatit 1 sl Crunchy supertoidusegu ½ klaasi greibimahla ½ klaasi vett

toitumisnõustaja N R 23

•

7. J U U N I 2 0 1 8

Kui blender on piisavalt võimas, võite lihtsalt ühe kooritud greibi enne eraldi ära blenderdada ja seejärel lisada ülejäänud koostisosad. Muul juhul tükeldage greip väiksemaks. Blenderdage umbes 1 minut.

Käsitöö

PILLE HERMANN

362

Tööproov.

SUVINE SÜDAMEMUSTER Jaanipäevaeelne aeg on müstiline – kes loodab leida oma sõnajalaõit, kes teeb romantilisi jalutuskäike.

Sellisel salapärasel ajal sobibki vardale võtta pitsiline südamekirja muster. Valmigu sellest siis sall või hoopiski beebitekk. Mustri võib kududa ühtlase reana või paigutada südamed vaheliti. Miks mitte kududa südame sisse ka mõni nupp.

Südamemuster ridadena.

PILLE HERMANN 3 silmust parempidi ülestõstmisega kokku kududa 2 silmust parempidi kokku kududa 2 silmust parempidi ülestõstmisega kokku kududa parempidine silmus õhksilmus nupp

Südamemuster vaheliti ning nupuga südame sees.

N R 23

•

7. J U U N I 2 0 1 8

Käsitöö VILLU BAUMANN

363

5 Propelleriga kajakas on ühtlasi tuulelipuks.

3 Kajaka figuur saagige välja 2 cm paksusest lauast.

Tuules kõikuv kure pea tekitab aeda liikumist.

Kajaka detailid.

KURG ÕUES, KAJAKAS KATUSEL Tiibade ja propelleritega figuurid toovad aeda liikumist ning on meeleolukas kujunduselement.

Puidust kurg ja kajakas imiteerivad lendamist ja liikumist. Kurg koogutab – tõstab ja langetab pead. Kajaka “propellerid” tekitavad lennuefekti. Ühtlasi on kajakas pöörlevate tiibadega tuulelipp. See figuur saagige tikksaega välja 2 cm paksusest lauast.

Kajaka pikkus noka otsast saba tipuni on 60 cm, tiiviku pikkus koos keskmise ühenduslüliga on 55 cm.

Kujundi keha läbib ümarpulk, mille otstesse ettepuuritud avadesse on paigaldatud tiivikud. Vardasse kruvige 5 cm väljaulatuvalt puidukruvi, mis läheb linnu kõhtu puuritud tunnelisse. Enne eemaldage kruvipea ja asetage vahele seib.

Kure jalgadeks on metallvarras.

Keha saagige välja täispuidust. Kure kaelaks on metallist pakkelint. Üks ots N R 23

•

7. J U U N I 2 0 1 8

kinnitatakse keha sisselõikesse ja teise otsa asetage pika nokaga pea. Liikuvate osade vahele pange metallseibid.

Mõlemal juhul on puit viimistletud Pinotexiga ja hiljem värvitud, et saavutada ilmastikukindlus. Kuid liigse kirevuse vältimiseks võiks piirduda vaid halli ja valge värviga.

VILLU BAUMANN

2

364

aastat

ANDRES PUTTING

Murukattega hauaplats sulandub kenasti kokku ümbritseva loodusega.

HAUAPLATSI KEVADKORRASTUS Jaanipäeval toimuvad paljudes kohtades üle Eestimaa kalmistupäevad ja enne seda tuleb lähedaste kalmud korda teha. Kakskümmend aastat tagasi ilmus Targu Talitas legendaarse aiaarhitekti Ethel Brafmanni artikkel soovitustega, mida kevadel hauaplatside korrastamiseks ette tasuks võtta.

Kevadine hauaplatside hooldus algab selle koristamisest ja puhastamisest. Seejärel tuleks mõelda, mis vajaks uuendamist, mis kõrvaldamist ja mis allesjätmist.

Hinnake platsi pinnakatet Vana metalltara tuleks võimalusel korrastada, väärtuslik ja huvitav restaureerida. Vana betoonääris tuleks küll likvideerida. Kõrged betoonääred on maakalmistul üpris kohatud, sest on võõrkehaks ümbritsevas loodusmiljöös. Kui äärist ilmtingimata soovitakse, võiks selleks kasutada looduslikke pae- või maakive.

Muruäär on küll kaunis, kuid nõuab pidevat hoolt. Muru tuleb pügada ja selle servad sirgeks lõigata.

Hekk vajab samuti piiramist, pügamist või vajaduse korral kogu ulatuses noorendamist. Kuid heki tugevat vormilõikamist oleks parem teha siiski augustis.

Vanematel kalmistutel on hauaplats tihti kaetud liiva või loodusliku

pinnasega. Kuid sageli on see kaetud ka plaatide, kivide või muude materjalidega.

Kõigepealt kõrvaldage hauaplatsilt sobimatud kattematerjalid. Üldiselt ei sobi sinna ehitusmaterjalid (telliskivipuru, killustik jne). Ka betoonplaadid on hauaplatsil üsna kohatud ja tuleks eemaldada. Need võiksid äärmisel juhul jääda platsi äärde jalgraja katteks.

Hauaplatsile ei sobi ka kivisillutis, tellised ega klombitud kivid. Looduskividest sobivaim oleks paekivi, kuid eelistatult seal, kus neid ümbruseski leidub. Et pinnakattetaimedele astumist vältida, võib astekivideks kasutada ka lamedaid graniitkive.

Looduslähedane roheline pind Kui hauaplatsi pinnas on tasane ja kõva, võib piirduda vaid selle puhtaks pühkimisega. Kui platsi pinnakatteks on liiv, võib pärast lehtedest puhastamist pehmet liivapinda ka rehaga joonida.

N R 23

•

7. J U U N I 2 0 1 8

Muru või pinnakattetaimed on hauaplatsi kõige meeldivam ja looduslikum kate. Muru on küll ilus, kuid nõuab korrapärast hooldust.

Suurte puude varjus ei taha muru aga hästi kasvada. Sel juhul võib soovitada pinnakattetaimi.

Varjutaluvatest taimedest on sobivaim alati roheline väike igihali, kuid ka varjukivirik, metspipar, metsvits, kattene kukehari. Päiksepaistelises kohas kasvavad liivatee, mitmed kukeharjad ja kivirikud, hanerohi, kadakkaer jpt.

Hauaplatsil olevad vaasid, laternad, pingid ja muu tuleks samuti üle vaadata. Kas neid kõiki on ilmtingimata vaja? Kõige tähtsamaks jäägu kalmumärk, mitte toretsev latern.

Liigselt kuhjatud hauaplatsid muudavad kalmistu asjatult kirevaks.

Mida vähem detaile, seda parem. Kalmistu on rahupaik, kus valitseb loodus, elav taim. Sama rahulikkus ja looduslikkus valitsegu ka hauaplatsil.

Targu Talita

Hüva nõu

365

KUIDAS PESU PESTES AEGA JA ENERGIAT SÄÄSTA Kuigi pesupesemine ei ole paljude inimeste lemmiktegevus, on see üks kohustusi, mis puhaste riiete nimel tuleb ära kannatada. LG tehnikaeksperdid jagavad nippe, mis aitavad pesupesemise muuta vähem ajakulukaks majapidamistööks.

REPRO

Uuring kinnitab, et ligi neljandik eestlastest käivitab pesumasina vaid kord nädalas, 60% inimestest peseb pesu kaks ja enam korda nädalas ning 5% vastanutest peavad vajalikuks käivitada pesumasinat lausa viiel päeval nädalas.

• Kasutage külma vett. Kuigi riiete sees olevad sildid võivad lubada kangast 40- ja 60kraadises vees pesta, tasub vähemäärdunud rõivaid pesta 20 kraadiga. Külmema vee kasutamine võimaldab pesta lühema programmiga, pikendab riiete eluiga ja aitab ka säästa elektriarvetelt. Eriti meeldib jahe vesi just õrnadele kangastele ning tänapäeva pesuvahendid suudavad ka külma veega imesid korda saata.

• Sorteerige pesu. Korraga ei tohiks kunagi pesta valgeid, kirjusid ja musta värvi riideid. Seetõttu looge endale süsteem pesukorvidega ning asetage näiteks tumedad, kirjud ja valged rõivad kõik eri värvi pesukorvidesse. Nii ei kulu aega iga soki ja särgi sorteerimisele enne pesema hakkamist. Ühte värvi koos pestes säilitavad ka riided oma algse värvi, samuti kulub kuivade riiete sorteerimiseks ja kappi panemiseks vähem aega.

• Eemaldage plekid kohe. Plekkide eemaldamine vahetult enne pesumasina töölepanemist võib muuta selle majapidamistöö tõeliselt ajamahukaks ettevõtmiseks. Kui pluusile satub punast veini, lapse pükstele ketšupit või šokolaadi, kandke plekieemaldit rõivale kohe. See on ainus võimalus tagada plekivaba tulemus ka siis, kui käivitate pesumasina mõne päeva hiljem. Samuti ei kulu siis aega kangasse püsiva kodu teinud vanade plekkide eemaldamisele.

Pesu sorteerimine aitab pesupesemisel aega kokku hoida ja riiete kenamat välimust säilitada.

• Tehke tutvust kuivatiga. Tänu kuivatiga pesumasinatele ei pea inimene enam planeerima pesupesemispäeva, et siis kannatlikult pika pesutsükli lõppemist oodata. Kuivatiga masinaid on võimalik kohe pesutsükli alguses seadistada nii, et pärast pesemist algaks kuivatusrežiim. Nii jääb vaid kuiva pesu masinast võtmise vaev. Kuivati on kasulik abimees ka väikese kodu omanikele, kel pole ruumi pesuresti lahtivõtmiseks. Kuna tänapäevased masinad on juba nii nutikad ja võimaldavad valida programmi vastavalt kangatüübile, võib unustada ka müüdi kangaid lõhkuvatest kuivatitest.

N R 23

•

7. J U U N I 2 0 1 8

• Valige lühem programm. Tänapäeval pesevad inimesed riideid pärast üht kandmiskorda ning seda ka siis, kui riie määrdunud ei ole. Energia- ja ajasäästu seisukohast on selliseks värskenduspesuks parim mõni lühike pesuprogramm või ka aurutamine. Uuemad masinad võimaldavad paarikümneminutilist riiete aurutamist, mille tulemusena hävib 99,98% allergeenidest. Samuti aitab aurutamine vabaneda ebameeldivatest lõhnadest ning muudab kanga pehmeks ja värskeks.

Targu Talita

Hüva nõu

SHUTTERSTOCK

366

N R 23

•

7. J U U N I 2 0 1 8

Hüva nõu

367

PIKSEKAITSETA MAJA ON VÄLGULE KERGE SAAK Äikesehooaeg on tulemas ja seetõttu tasub üle vaadata, kui hästi elamine pikse eest kaitstud on. Üldiselt aga ei kiputa väga teadvustamagi, et selline kaitse üldse olema peaks.

Kõige kergem saak piksele on lagedal väljal olevad elamised, kuhu välk võib lihtsalt hoonetesse sisse lüüa või siis tabada elektriliini, mille traatide kaudu jõuab tekkinud kõrgepinge juba kodumasinate sekka laastamistööd tegema. Nii esimesel kui teisel juhul võib välgutabamus tipneda tulekahjuga.

Suur osa majapidamistest kasutab piksekaitseks traditsioonilist piksevarrast, mis on paigaldatud juba teab millal ning on kaugel sellest, et pakkuda tõhusat kaitset.

Maamaja, taluhoonete ja teistegi ehitiste kaitsmine pikselöökide eest on tegelikult ulatuslikum kui pelgalt äikese mõjul elektriliinides tekkiv liigpinge tõrjumine. Kaitse välgu eest tagab terviklik piksekaitsesüsteem ning see koosneb piksevardast, maandurist ja maanduspaigaldisest.

Usaldage asjatundjaid Et kindel olla, kas sellest kõigest ka kasu on, tasub piksekaitse lasta paigaldada asjatundjatel. Näiteks on maandusega korralikult ühendamata piksevardast enam kahju kui kasu.

Piksevardaga on tagatud kaitse eelkõige pikse otselöökide eest.

Elektriliinide puhul saab pikselaenguid enamasti tõrjuda liigpingepiirikute paigaldamisega. Kel talus kariloomad, tuleb täiendavalt kaitsta elektrikarjuseid. Nimelt moodustab elektrikarjusega piiratud karjaaed justkui raami, millel on omadus pikse tekitatud induktsioonimpulss kinni püüda.

Et seda ei juhtuks ja pinge aeda ei koonduks, piisab üldjuhul paaristkolmest lähestikku asetatud traadist tehtud silmusest, mis paigutatakse aeda umbes sentimeetriste vahedega.

Koduseid arvuteid aitab kaitsta UPS Liigpinge- ja piksekaitsesüsteemi tõhususe tagab esmalt muidugi sellise süsteemi nõuetekohane paigaldamine, teisalt ka selle järjepidev hooldus ja regulaarne kontroll.

Kuigi traditsiooniline piksevarras on oma olemuselt ikka sama mis aastakümneid, on sellele lisandunud uusi lahendusi ja täiendavaid võimalusi. Piksekaitse ei ole tänapäeval enam ainult piksevarras, vaid sõltuvalt objektist luuakse kompleksne lahendus koos muu n-ö välgupüüdmissüsteemiga.Viimane kätkeb endas lisaks piksevardale ka piksekaitsevõrku või harjapüüdurit. Ainult piksevarras ei pruugi täit kaitset pakkuda.

Universaalset lahendust kõikidele majapidamistele ei ole olemas, piksekaitse ja liigpingekaitse tuleb seadistada vastavalt konkreetse objekti spetsiifikale. Arvesse võetakse hoonete arvu, kasutusotstarvet, paiknemist maastikul ja elektriõhuliini pikkust.

Ja ega sajaprotsendilist kaitset välgutabamuse eest olegi veel leiutatud, sestap tasub alati oma vara kindlustada, sealhulgas eraldi ka äikesekahju vastu.

AIN ALVELA N R 23

•

7. J U U N I 2 0 1 8

PANE TÄHELE: välgu eest saab end kaitsta • Piksekaitse peab paigaldama vastavalt standardile EVS-EN 62305-1-4:2011.

• Tuleb meeles pidada, et ühe piksevardaga kogu hoonet kaitsta ei saa.

• Lahendus peab olema terviklik ja koosnema nii piksekaitsest kui liigpingekaitsest.

• Kui lahendus on puudulik, võite arvestada, et teil täit kaitset pikse eest pole.

• Paigaldamisel tuleb jälgida, et nn piksetraat ei puutuks vastu puitmaterjali.

• Piksetraadi puhul tuleb vältida selle pikki kinnitusvahesid.

• Ülepinge kahjustuste riski aitab vähendada piksekaitsmega varustatud voolupikendusjuhe, kuhu saab ühendada korraga mitu seadet, aga sellest on kasu vaid siis, kui maja vooluvõrk on maandatud.

• Tundlike madalpinge elektroonikaseadmete kaitsmiseks pikselöögi eest on saadaval otse elektriliini või välisesse piksekaitsesüsteemi paigaldatavad liigpingepiirikud.

• Kõuemürinat kuuldes või pikemaks ajaks kodust ära sõites tasub kodumasinate juhtmed vooluvõrgust lahti ühendada. Samuti tuleks eemalda seinakontaktidest antennide ja interneti juhtmed.

Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI: TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee e-kiri: toode@toode.ee

AS Toode meistrid valmistavad kõige keerulisemad plekitööde erilahendused ka nõudlikeimatele klientidele. Ajalooliste plekkdetailide taastamine või keeruliste katuseühenduste loomine – leiame lahendused ja teeme ära, sest see on meie igapäevatöö.

2018. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!

LHV Järelmaks. Lepingutasu 0€ perioodil 01.04-31.07.2018 Tutvu tingimustega: http://www.toode.ee/jarelmaks/lhv-jarelmaks/ ja küsi nõu meie asjatundjalt.

Igakuise osamakse suurus on 61,90 € ja krediidi kulukuse määr on 23,66% aastas järgmistel näidistingimustel: kauba/teenuse maksumus 1200 €, sissemakse 0%, krediidisumma 1200 €, intress 11,90% väljastatud krediidisummalt aastas (fikseeritud), lepingutasu 0,00 €, järelmaksu periood 24 kuud, tasumine igakuiste annuiteetmaksetena, maksete kogusumma 1485,60 € ja tagasimaksete summa 1485,60 €.