Targu Talita, nr 28

Aed:

NR 28

•

12. JUULI 2018

Köök:

Pidulik šokolaaditoorjuustukook

Kaunis ja kasulik kurgirohi

Käsitöö:

Maalehe nõuandelisa

2

aastat

Mitut moodi pajalapid

JUULI 1 8

3

4

5

6

7

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

26

27

28

29

30

31

2

SUVISE ISTUTAMISE Tavaliselt ollakse arvamusel, et südasuvel ei tohi taimi istutada.

Aga miks ka mitte?

Madlipäevast saab uudsevilja Lääne-Euroopas on selle päeva traditsioonid tihedalt seotud Maarja Magdaleena kultusega. Soomlastel kuulub madlipäev nn vihmapühade hulka ning toob kaasa sajuperioodi. Öeldi, et madlipäevast sajab kuni pärtlipäevani. Lätlastel on heinategu ja venelastel põllutöö piksekartusel keelatud. Eestlastel aga sellele päevale omast traditsiooni ei ole.

Madlipäeva nimetus leidub tähtpäevade seas, millest on arvestatud uudseleiva saamist ja seda on kõrvutatud jakobipäevaga – keskse rukkilõikusaega märkiva tähtpäevaga.

Suvi on jõudnud oma teise poolde, viljade küpsemise ja valmimise aega.

Narva mnt 13, 10151 Tallinn targutalita@maaleht.ee reklaam 661 8040 Toimetus: Jana Rand 661 3375, Marju Reitsak 661 3374, Pille Hermann Kujundaja Heiki Maiberg Keeletoimetaja Ene Leivak Korrektor Merike Järvlepp Väljaandja Ekspress Meedia AS Trükk AS Printall Lehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2018 Ilmub koos Maalehega

Maitsetaimi võib istutada igal ajal.

Kevadel on ilm tihtipeale niiske ja pisut jahedam – taimedele on sellised tingimused soodsad. Lisaks on nad alles pikast talveunest ärganud ning pakatavad elujõust ja soovist kiiresti kasvada.

Seega on kevad küll parim aeg taimede istutamiseks – see on nende loomuliku kasvutsükli algus. Kevadel istutatud taimel on piisavalt aega, et võimalikest vigastustest paraneda ja korralikult juurduda enne, kui tuleb taas talv.

Sügisel on kõrvetav päike möödas, ilmad jahedamad ja niiskemad ning tingimused sarnased kevadega.

Hilissügisel istutades tuleks silmas pidada, et taim tõenäoliselt ei jõua täielikult juurduda ja seega on talvekahjustuste oht märksa suurem.

Sügis on meie maal selline, et iialgi ei või kindel olla, millal see päriselt talveks pöörab või kas seda üldse juhtubki.

Pehme ja soe talv on sügisel istutatud istikutele nii-öelda juurde osN R 28

•

12. JUU LI 2018

tetud aeg, kuid ka nemad vajavad enne uut kasvutsüklit puhkust. Seega kõik on siiski suhteline.

Kuumuse ja põua risk Tõsiasi on, et suvel taimede istutamine on riskantne vaid siis, kui ilmad juhtuvad eriliselt kuumad ning kuivad olema ja taimede kastmine ununeb või jääb teiste aiatööde varjus tagaplaanile. Ühtegi teist põhjust, miks suvel istutamist peaks vältima, tegelikult ei ole. Taimedele on alati parem saada poti seest välja ja pinnasesse kasvama, juhtugu see siis kevadel, suvel või sügisel.

Erilise ettevaatusega tuleks suhtuda vaid paljasjuursete taimede istutamisse: nad kuivavad kiiremini ja ei pruugi lohaka kastmise korral tõepoolest suvist istutamist üle elada. Seda eriti, kui taimel on lopsakas lehemass, mida pole võimalik tagasi lõigata. Suvise istutamise korral võiks üldse jälgida, et taim, mida on võimalik juba

Aed

MEELESPEA

Pidage meeles

SHUTTERSTOCK

• Nõuistikut võib istutada läbi suve.

• Kastke taime korralikult nii enne kui ka pärast istutamist.

• Istutamisel ärge väetage, või jälgige, et väetis ei puutuks kokku taime juurtega.

• Istutamiseks on sobiv pilves ja vihmane ilm või õhtupoolik.

• Paljasjuurseid taimi istutage jahedal ajal kevadel või sügisel.

• Õitsevad või lopsaka lehemassiga taimed lõigake võimalusel tagasi.

kohe tagasi lõigata, saaks ka lõigatud.

Nii kulub esialgu niiskust vähem ja kasvama pandud taim tegeleb pigem juurekava arendamisega, kui et suure haljasmassi elushoidmisega.

Juured vajavad ruumi Õige hoolduse korral pole ühegi potitaime puhul tarvis karta nende elu ega tervise pärast. Potitaimel on väljaarenenud juurestik. Juhul kui juured pole potis tihedalt ringiratast hakanud kasvama, ei pea ka potitaime juurepalli ülearu lõhkuma – piisab, kui juured nurkadest kergelt vabastada. Sellist taime kasvukohale istutades ja korralikult kastes anname talle võimaluse kohaneda ning hakata talle ette nähtud kohas kasvama. Nii ka suvel.

Seega võib rahulikult ka südasuvel aianduspoodides kolada, endale meeldivaid taimi soetada ning kohe ka maha istutada.

MARJU REITSAK

Suvel istutamiseks valige alati potis kasvanud taim.

N R 28

•

12. JUU LI 2018

451

Aed SHUTTERSTOCK

452

KURGIROHI – UMBROHU KUULSUSEGA SUPERTAIM Kurgirohi (Borago officinalis) on juba iidsetest aegadest tuntud maitse- ja ravimtaim.

Tema leviala on üle maailma väga lai, pärineb ta aga Lähis-Idast. Meil on kurgirohul teenimatult halb kuulsus.

Kurgirohu kõrgus on 50–60 cm, heades kasvutingimustes võib see küündida isegi kuni meetrini. Kurgirohu mahlakas vars on püstine ja tugevasti harunev. Kogu taim on kaetud karedate karvadega. Taime tähekujulised aromaatsed õied on taevasinised, harvem roosakad, mõnel sordil ka valged. Kurgirohi on väga atraktiivse ja rustikaalse välimusega, sobides ühtviisi hästi nii lillepeenrasse kui ka tarbeaeda.

Muutub umbrohuks Meil on kurgirohi aedades enamasti ilutaimena, kuid asjaarmastajad kasvatavad teda ka kui väärtuslikku maitserohelist ja ravimtaime. Ta õitseb väga pikalt – juunist septembrini, ja kuigi on üheaastane taim, poetab sageli sügisel ise oma seemneid mulda ning võib isekülvi tõttu met-

sistuda. Nii kipubki ürdipeenrasse külvatud kurgirohi paari aastaga umbrohuks muutuma ja usinale aednikule meelehärmi põhjustama.

Probleemist pääseb üsna lihtsalt. Ärge laske kurgirohu seemnetel valmida, vaid lõigake õisikud pärast õitsemist ära.

Teine võimalus on taime kasvatada piiratud alal ja pisikesed taimed välja rohida kohe, kui need nähtavale ilmuvad.

Kurgirohi on võrdlemisi vähenõudlik, eelistades kasvada päikeselisel kasvukohal ning huumus- ja lubjarikkal niiskemal mullal. Kusjuures on tähendatud, et päikeselisel kasvukohal kasvanud taimed on maitseomadustelt veidi vürtsikamad kui varjus kasvanud taimed.

Avamaale võib kurgirohu seemneid külvata aprilli lõpus või mai alguses. Spetsiaalset hooldust taimed N R 28

•

12. JUU LI 2018

isegi ei vaja. Üldiselt on kurgirohi hea isekülvaja, s.t kui taim kord juba aias on, siis ta sinna ka jääb.

Tasub kasvatada Olenemata ohust, mille kohaselt võib taime üle kontroll kaduda, tasuks kurgirohtu siiski kasvatada igas aias. Tema mitmekülgsed kasulikud omadused kaaluvad kõik negatiivse mitmekordselt üles.

Mujal maailmas kasvatatakse kurgirohtu maitse-, köögivilja-, ravim- ja meetaimena. Toiduks ja maitsestamiseks tarvitatakse kurgimaitselisi lehti ja võrseid ning meemaitselisi õisi värskelt, ravimina peamiselt kuivatatuna.

Hea meetaimena meelitab ta ligi mesilasi ja kimalasi, kes omakorda tõstavad kultuurtaimede saagikust.

Seetõttu tasub suuremas koguses tai-

Aed

453

Kurgirohu õied sobivad kaunistama nii soolaseid kui magusaid toite.

Kurgirohuteest saab abi külmetuse korral.

mi kasvatada neil, kellel aias mesilased või soov neid ligi meelitada. Kurgirohtu võiks kasvatada ka maasikapeenras või selle läheduses – ta peletab eemale kahjurid. Tomatite läheduses kasvatamisel esineb tomatitaimedel vähem kahjureid ning paranevad viljade maitseomadused.

Maitseb hästi ja annab värvi Kurgirohu õisi kasutatakse toitude kaunistamiseks ning vaatamata sinisele värvusele on need täiesti söödavad. Hea on teada, et värsked õied annavad alkoholile violetse värvuse ja äädikale punase. Suhkrustatud õisi kasutatakse kondiitritööstuses. Kogu taime maapealset osa on ajalooliselt kasutatud ka villa värvimiseks.

Lisaks kasulikkusele on kurgirohi ka kaunis ilutaim.

Värske kurgi lõhnalised lehed ja noored võrsed sobivad peeneks hakituna nii salatitesse, suppidesse, hautistesse, lihatoitudesse kui ka kastmetesse.

Väärtuslik ravimtaim Kurgirohu lehed ja õied on väga rikkad limaainete (30%) ja vitamiinide poolest (leidub A-, E- ja C- ning B-rühma vitamiine). Sisaldavad rohkesti ka rasvhappeid, parkaineid, eeterlikke õlisid ja orgaanilisi happeid.

Mineraalainetest on tähtsaimad räni- ja kaaliumiühendid.

Rahvameditsiinis peetakse kurgirohtu ka puhastavaks ja kurbusevastaseks taimeks. Kurgirohu preparaatidel on rahustav, kuse- ja higieritust ergutav, lahtistav ja ainevahetust reN R 28

•

12. JUU LI 2018

guleeriv toime. Tarvitatakse tursete, unetuse, närvilisuse, liigesereumatismi, liigese- ja lihasevalu, podagra, neeru- ja kuseteede põletike, sapija põiekivide, samuti hirmutunde ja unetuse korral.

Välispidiselt kasutatakse teda tihti ka nahahaiguste raviks. Kurgirohu muljutud lehtedest võib samuti nahaprobleemide korral abi saada.

Külmetushaiguste vastu tasub valmistada kurgirohutee – ürt valatakse üle kuuma veega, lastakse 5 minutit tõmmata ja maitseks lisatakse mett. Tee alandab palavikku ja soodustab higistamist. Samuti on teest abi kuiva köha, valuliku neelu ja bronhiidi korral.

MARJU REITSAK

Aed

454

PANGE VIHMAUSSID ENDA HEAKS TÖÖLE Et seda väärt väetisematerjali saada, on esiteks vaja sõnnikuks sobilikku materjali ja vihma- või sõnnikuusse, kes selle tähtsa töö ära teevad. Tuleb ainult meeles pidada, et kui poest saate kohe koti kätte, mida taimede istutamisel või mulla rikastamisel kasutada, siis kodus ei valmi kompostmuld üleöö, vaid vaja läheb kannatust.

Protsessi vältel saab valmis kompostmulda kastist eemaldada (see meenutab tumepruuni kohvipuru), aga kogu kasti töötlemine võtab ussidel rohkem aega. Kes aga kord hakkab seda ise tegema ja saab aru, kui hea “tootega” on tegu, paneb ussid tööle ka tulevikus.

Vihmaussisõnniku valmistamise käik

Vihmausse ei peaks ühes kompostinõus olema liiga tihedalt.

puurida, võtsin ühe vana pragude ja mõne väikese auguga veenõu, mis oli algul plaanis ära visata.

Seepärast ei puurinud ma nõusse uusi auke juurde, sest eeldasin, et pragudest peaks piisama. Küll aga vaatasin hoolikalt, et kaas laseks õhku läbi.

TAAVI ALAS

Kuigi kõik juhendid soovitavad osta uued tumedad plastmaterjalist kastid, millele tuleb õhuaugud sisse

SHUTTERSTOCK

Suuremates aianduskeskustes ja poodides näeb müügil kotte, kus peal kirjas “vihmaussisõnnik”. Kes soovib ja kellele meeldib looduse meistritööd jälgida, võib seda ussimulda üsna lihtsalt ka ise teha, ja seda isegi rõdul või terrassil.

Valmis kompost on sõmer ja kohvipaksu välimusega.

N R 28

•

12. JUU LI 2018

Kui teil ei juhtu sellist sobivat nõu või kasti olema, ostke uued tumedad kastid ja puurige neisse augud. Samuti puurige õhuaugud kaane sisse – ühtlaste vahedega kogu pinna ulatuses.

Kuigi kompostikasti põhja soovitatakse panna pabereid või ajaleh-

Aed

455

Raamatusarja 8. raamat ti, siis sama head või veel paremad on kuivanud puulehed. Mul oli eelmisest sügisest jäänud palju tammelehti tiheda kihina puu alla seisma ja need saidki kasutusse võetud. Kompostikastis on tähtis õhulisus. Kui otsustate põhjamaterjalina paberi kasuks, siis vältige värvilisi ja läikivaid reklaame-ajakirju, mis selleks kindlasti ei sobi. Paberi kasutamise puhul on hea, kui pool materjalidest oleks pruun paber.

Vihmaussid ja neile vajalik “toit” Köögiviljad, puuviljad ja nende koored, kestad, salatilehed jms toidujäätmed on kõik kastipanekuks head.

Aga ärge pange sinna mingil juhul õli, lihatooteid ega konte, samuti ärge valage kasti piimatooteid! Natuke võite panna ka nt kohvipuru või sidrunikoori, aga pidage selliste asjadega piiri.

Seejärel võib kasti poetada ka natuke mulda ning siis pange sinna ussid. Nende hulk sõltub nõu suurusest. Neid ei tohiks olla liiga vähe ega ka liiga palju.

Seejärel katke kompostimaterjal paberilehtedega ning pange kaas peale.

Õhuaukudega kaas tuleb nõul peal hoida, sest usside tegevus toimub pimedas.

Kes peab vajalikuks, võib veebipoest osta kaaneks spetsiaalse teki, mis laseb õhku läbi ja hoiab samas temperatuuri ühesugusena. Kompostikast ei tohi olla liiga kuiv ega üleliia märg – mõlemad halvavad usside tööd.

Seepärast ei soovitata jätta kasti päris lageda taeva alla, kui on vihmarohke aeg. Kuuma ja kuiva suve ajal tuleks aga jälgida, et kast liiga kuivaks ei läheks. Sellisel juhul aitab nõrk kastmine või märgade paberite lisamine kasti.

nüüd müügil!

Hoolitsege “töötegijate” heaolu eest Vähemalt kord või kaks nädalas tuleks toitu (s.t toidujäätmeid) juurde panna. Arvestage sellega, et üks uss suudab ühe päevaga läbi töötada enda mõõdus toitu.

Samuti märkate, et on toidujäätmeid, mis ussidele meeldivad ja kaovad kiiresti, ning teisi, mis seisavad pikka aega.

Kui komposti on juba suuremas koguses valmis, saate seda kasutada oma taimede heaks, aga enne kasutamist tuleks saadust segada tavalise mullaga.

TAAVI ALAS

Taaskasutus ja korrastamine Mari Riina Rist Meie igapäevaelu on ümbritsetud asjadest, mille aeg saab ükskord läbi. Selle asemel et need ära visata, võib kogunevatele esemetele anda uue väärtuse ja neid taaskasutada.

Raamatus “Taaskasutus ja korrastamine” on hulganisti ideid, milles on ühendatud meisterdamisrõõm ja taaskasutus.

Toimetusi leiab ka tähtpäevade ja sündmuste puhuks. Tööd on eri raskusastmega ja tegutseda saab kogu perega.

108 lk, pehme köide

Müügil vaid koos Maalehega 12.–25.07 Coopi kauplustes ja Selverites üle Eesti!

MÜÜGIKOHAD, SARJA JÄRGMISED RAAMATUD JA TELLIMINE: N R 28

•

12. JUU LI 2018

maaleht.ee/raamatud, tel 680 4444, klienditugi@ekspressmeedia.ee

Köök

456

MARINAAD ANNAB KANALIHALE ISEMOODI MAITSEID Taljesõbraliku kanaliha muudab esimeses retseptis eriti hõrguks maitsekas marinaad, mille põhiline koostisosa on ketšup. Marinaadi maitset täiendab palsamiäädikas.

Targu Talita

Kanakoivad hõrgus tomatikastmes • 6 kanakoiba • 100 g ketšupit • 2 sl sinepikastet • 2 sl palsamiäädikat • soola Salat • 1 maisitõlvik • 1 punane sibul • 1 väiksem kurk • 1 paprika • 2 väiksemat tomatit • oliiviõli • 1 laimi mahl • soola, pipart • murulauku Segage kastme koostisained omavahel. Valage kaste kanakoibadele ja tõstke paariks tunniks

või terveks ööks külmkappi maitsestuma. Enne grillima asumist pange liha toatemperatuurile seisma ja valmistage salat. Selleks asetage lehtedega maisitõlvik grillile ja küpsetage umbes 25 minutit vahepeal tõlvikut keerates. Laske jahtuda.

Lõigake maisiterad noaga piki tõlvikut lahti ning hakkige salati ülejäänud koostisosad väikesteks tükkideks. Segage õrnalt.

Kastmeks segage oliiviõli laimimahlaga ning maitsestage soola ja pipraga. Tõstke maitsestunud kanakoivad kuumale grillile ja küpsetage 12–15 minutit. Serveerige koos grillmaisi salatiga.

LIISI LAANEMÄE

Tervislikkust silmas pidades valige võimalikult kõrge tomati- ja väikese suhkrusisaldusega tomatikaste. Särtsakad kanakoivad seob aga ideaalseks suviseks maitseelamuseks krõmpsuv grillmaisi salat. Retsepti autor on Liisi Laanemäe.

N R 28

•

12. JUU LI 2018

Köök MERILIN SIIMPOEG

457

PIDULIK KOOK DOMINO KÜPSISTEST, ŠOKOLAADIST JA TOORJUUSTUST Pehme kreemjas juustukook sündis inspireerituna piimašokolaadist, milles peidus mõnusad küpsisetükid. Retsepti autor on Koogikontori toidublogi looja Merilin Siimpoeg. Koogist jätkub kaheksale maiustajale.

Domino küpsistega šokolaadi-juustukook Põhi • 300 g Domino küpsiseid • 90 g võid 1. kiht • 300 g maitsestamata toorjuustu • 50 g maitsestamata jogurtit • 50 ml vahukoort • 150 g Karl Fazeri piimašokolaadi • 3–4 Domino küpsist 2. kiht • 300 g maitsestamata toorjuustu • 50 g maitsestamata jogurtit • 100 ml vahukoort • 1 tl pulberželatiini • 2 sl suhkrut • 1 tl vanillsuhkrut Glasuur • 100 g Karl Fazeri piimašokolaadi • 60 ml vahukoort Kaunistamiseks • 150 ml vahukoort

• 2 tl kakaod • 0,5 tl suhkrut • mureleid • 5 Domino küpsist Alustage põhja valmistamisest.

Purustage küpsised ja segage sulavõiga. Suruge küpsisemass küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäiva koogivormi (20 cm) põhja ja äärtesse. Asetage vorm külmkappi.

Esimese kihi jaoks sulatage šokolaad veevannil ja laske veidi jahtuda. Vahustage omavahel toorjuust, jogurt ja vahukoor. Lisage sulanud šokolaad ning segage kõik läbi. Määrige kreem küpsisepõhjale ja pange uuesti külmkappi.

Teise kihi jaoks pange želatiin 2 sl külma veega paisuma. Vahustage omavahel toorjuust, jogurt, vahukoor ja suhkrud. Sulatage žela-

N R 28

•

12. JUU LI 2018

tiin madalal kuumusel ning valage peene jaona kreemi sisse, samal ajal segades.

Pudistage sõrmede vahel katki 3–4 Domino küpsist ja puistake esimesele toorjuustukihile. Määrige teine kreem esimese kihi peale.

Hoidke 3–4 tundi külmkapis.

Lõpuks valmistage koogile glasuur. Selleks kuumutage väikeses potis koor keemiseni, tõstke pott tulelt ja lisage šokolaaditükid. Segage, kuni šokolaad on sulanud.

Eemaldage kook vormist ja katke glasuuriga. Laske koogil koos glasuuriga veel 10 minutit külmkapis olla. Vahustage senikaua koor, kakao ja suhkur. Kaunistage kook vahukooretupsude, küpsiste ja murelitega.

Targu Talita

Käsitöö

ASTRID LEPIK

458

Lustakas notsu pajalappi kaunistamas.

LUSTAKAD PAJALAPID

Kuuma potikaane kergitamiseks ei pea kasutama õhukest köögirätti või paksu pajakinnast. Piisab, kui haarata nagist käepärane pajalapp.

Pajalapp võib köögis olla uhke disainielement või hoopiski lihtne ja lõbusa olemisega. Kes oskab, võib kasuliku köögiabimehe valmis meisterdada õmblusmasinaga ja kangajääkidest. Kellele meeldib aga kududa või heegeldada, saavad ära kasutada poolikud ja seisma jäänud kerad.

Kudumi või heegeldise kasuks räägib ka asjaolu, et pooliku töö võib kaasa võtta nii bussisõidule kui randa. Tore meisterdamine on jõukohane kõigile käsitööhuvilistele, eriti sobib aga algajatele.

Pajalapi materjaliks on kõige parem puuvillane või linane lõng, kuna need on tugevad ja vastupidavad ning juhivad halvasti soojust.

Kootud pajalapi valmistamisel on eraldi kootud kaks tükki, mõlemad parempidises koes. Pealmist tükki kaunistab sisse kootud valge roosikujutis. Pärast tükkide aurutamist on need omavahel kokku heegeldatud. Väike valge äärepits toob kootud roosi kenasti esile. Riputusaas aitab pajalapil nagis püsida.

Notsu kujutis heegeldatud pajalapile tekib kahest omavahel ühendatud tükist. Alumine tükk, millest moodustub notsu keha, on heegeldatud ringselt, kinnissilmustega.

Kasvatused on tehtud kuues kohas.

Alumise tüki läbimõõt on umbes 14 cm.

Notsu jalad moodustuvad neljast edasi-tagasireast. Pealmise tüki läbimõõt, millest saab nägu, on umbes 10 cm. See on heegeldatud samuti kui alumine tükk.

Neljast edasi-tagasireast moodustuvad kõrvad. Notsu keha on üle heegeldatud roosa lõngaga, nägu pruuni lõngaga. Nina, silmad ja suu on tikitud ahelpistes. Valmis tükid on omavahel kokku õmmeldud, riputamiseks on väike aas.

Kel oskused ja fantaasia lubavad, võivad selle asemel ka mõne muu toreda looma meisterdada.

ASTRID LEPIK

N R 28

•

12. JUU LI 2018

Roosi asemel võib kududa mõne muu lilleõie või meelepärase mustri.

Väike ristpistes tikitud pajalapp, mida võib kasutada ka kuuma kruusi või kausi all, et ei rikuks lauaplaati.

Käsitöö

Kootud roosi muster.

Ristpistes südamemuster.

N R 28

•

12. JUU LI 2018

459

Käsitöö PILLE HERMANN

460

Lihtne vaagen, millel saab pärast kasutamist paelad lahti sõlmida ning kas või köögirätikute juurde panna kuni järgmise kasutamiskorrani.

RIIDEST SUVINE VAAGEN Suvi pakub ohtralt puu- ja köögivilju. Neid võib lauale seada sobivast kangast valmistatud vaagnaga.

Värske kraamiga on hea maiustada töölaua taga, et ettevõtmised paremini sujuksid, ning kindlasti ei tohi neid unustada ka grilliõhtul, et lihaga liiga ei teeks.

Puuviljade hoidmiseks sobib kangast vaagen. See on hea ka selle poolest, et pärast puuviljade pesemist riidest vaagnale asetatuna kuivavad need kiiresti ära.

Õmmelge valmis töö läbi, siis ei liigu täidismaterjal paigast.

Vaagna tegemiseks lõigake välja kaks ruudukujulist tükki ning mõõtudelt sobiv tükk täidist. Selleks sobib vatiin. Iga nurga tarvis arvestage kaks paela, kokku kaheksa paela. Need võib õmmelda samast materjalist või kasutada hoopiski atlasspaela. Kinnitage paelad nööpnõeltega igast nurgast ligikaudu 3 cm kaugusele. Jälgige, et need jääksid töö paremale poolele.

Igast nurgast ligikaudu 3 cm kaugusele arvestage üks pael.

N R 28

•

12. JUU LI 2018

Seejärel õmmelge ruudud kolmest küljest kokku, pange sisse täidis, sobitage see hästi paika ka nurkades ning õmmelge viimane külg kinni.

Kaunistamiseks sobib pitslinik, mille servad ulatuvad üle vaagna.

PILLE HERMANN

Siduge paelad kokku, nii moodustuvadki vaagna servad.

2

461

aastat

AEGA ARVA NOOREST KUUST SHUTTERSTOCK

Kakskümmend aastat tagasi selgitas etnograafiateadlane Mall Hiiemäe Targu Talita lugejatele, kuidas vanarahvas on arvutanud Kuu pehmeid ja kõvasid aegu, mida talituste tegemisel arvesse võiks võtta.

Võime uhked olla, et oleme autode, televiisorite ja arvutite sajandisse suutnud mälus kanda aastatuhandete taguseid rahvatarkusi. Nende tarkuste hulka kuulub kuukalendri tundmine oskusega Kuu kõvasid ja pehmeid aegu arvestada ning nende järgi oma igapäevaseid toimetusi seada.

Teateid Kuu kõva (kalgi, kaleda, kuiva) või pehme (mäda) aja kohta leidub kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivis, ERMis ja Emakeele Seltsi murdekogus. Kirja on need pandud Eestimaa kaguosast: Lõuna-Tartumaalt, Võru- ja Setumaalt. Mujalt pärit teadetes on küll juttu kuufaasidest, kuid nende liigendamisel ei tavatseta kasutada kõva ja pehme aja nimetust.

Toetumegi siin võrukeste rahvatarkusele, milles paraku on ebamäärase sõnastuse, erinevate arusaamade ja küllap unustamise tõttu ka vastuolulist.

Kuu 3–4 päeva kestvaid, aina vahelduvaid kõvasid ja pehmeid aegu (ning nende vahepäevi) arvestatakse taevapildis vaadeldava Kuu olekute järgi. Tegu pole niivõrd ajaarvamisega, kui just aja arvestamisega – oluline pole aja kulg, vaid pidepunktid selles. Üks Haanja vallast pärit õpetus 1936. aastast annab järgmised määratlused: “Noorest kuust algades.

Kui kuu on kolm päeva vana, on pehme aig. Noorekuu kaar on kalg aig. Kuu pooleks-saamise päeval lõ-

peb kalg aig ja algab noorekuu pehme aig. Täüskuu ajal on paar päeva kalg aig. Vanakuu maul on pehme aig, kuni kuu pooles saab, algab vanakuu kalg aig. Kui päiv enne noorekuu loomist, mis on kuuvahepäiv, mil kuud ei ole, on pehme aig, üldse kõige pehmem aig.”

Kõige olulisemaks osutubki kuuloomise piirkond. See on mõistetav – on ju Kuu mõne päeva lausa kadunud ja luuakse siis uuesti. Neid päevi on üksmeelselt peetud pehmeks ja üldse maagias tähenduslikuks ajaks.

Kõva ja pehme aja piiril asub samuti kaduneljapäev, s.o tähtis tõrjemaagia päev, mille nimetus vihjab Kuu kadumisele.

Kuu kõvad ja pehmed ajad on küll vaheldumisi, kuid täpselt neid ööpäevade kaupa paika panna ei saa, sest ajavahemik kuuloomisest teiseni (29 ja pool ööpäeva) ei anna end niimoodi jagada. Otstarbekas on toimida nõnda, nagu vanarahvas on teinud. Nimelt on hoolega jälgitud Kuu nägusid. Aega, mil Kuu on kihvas või kehal (imeõhukese kuusirbi sees kumab Kuu keha), on peetud pehmeks ajaks.

Aeg, mil Kuu on kaares, teravate nurkadega, on kõva aeg. Sellal, kui Kuu on seamaos, maksa moodi (poolkuust veidi suurem), on pehme aeg. Seejärel (olgu kasvava või kahaneva Kuuga) tuleb kõva aeg.

Selguse mõttes toome siinkohal ära ka Põlva kihelkonnast pärit suurmehe ja rahvaluule kogumise N R 28

•

12. JUU LI 2018

initsiaatori Jakob Hurda antud üldreegli: pehmed ajad on kuuloomise aeg, pool noorkuud, täiskuu, vana pooltäiskuu, nende vahele jäävad kõvad ajad.

Mõned rahvatarkuste kirjapanekud • Kui pehmel kuul sõrme lõigatakse, mädaneb sõrm 2–3 nädalit, kui kõval kuul, on sõrm 2–3 päeva pärast korras. (Võrumaa, 1929) • Pesupesemist küll öeldi vanal kuul, kui on pehme aeg, et siis läheb pesu hästi puhtaks. (Võnnu, 1986) • Kui majapalke raot, siis piät ragoma kuiva aoga – vana kuu kaarige.

Vastsekuu kaarige raotas lehepuu ja vanakuu kaarige raotas nõglapuu. (Karula, 1967) • Kuu vahepäev on, kui kalendris on märgitud homm noorkuu, siis täna on kuu vahepäev, millal enam vanakuud ei ole. Siis tehakse kõik taludes, mis pehmel ajal peab tehtama. Riiete pesemine, enne pügamist lammaste pesemine, toapõrandate pesemine, ahjude savitamine, naiste juukste silitamine-sugemine ja otste lõikamine, viljapuude puhastamine ja põõsaste istutamine, suvel terviseja rohutaimede korjamine. (Rõuge, 1926)

Targu Talita

Käsitöö VILLU BAUMANN

462

PEEGEL TAASTATUD RAAMIS

Taastatud peegliraam ja uus peegel.

Vana uhkete detailidega peegliraam andis inspiratsiooni see puhastada, lagunenud detailid taastada ja antiikse peeglina kasutusele võtta.

Vana peegliraami minevik on teadmata. Tundub, et see oli mingi kõrgema peegli ülaosa, sest raami alla oli naelutatud õhuke juhuslik külgi ühendav lauajupp. Ülemistel nurkadel olid tühjad puuritud augud, mis näitas, et ka sealt oli midagi kadunud.

Esimesena eemaldasin alumise lauajupi. Peegel sai alla külgmõõtmetelt ühesuguse ühenduse. Peale kinnitasin külgedel oleva sarnase profiiliga liistu, nurkadele kumera puitseibiga ruudukujulised puitdetailid. “Paguniteks” sobisid freesitud servadega klotsid koos treitud naginuppudega.

Peegliraam vajas puhastamist, uued osad peitsimist ning ka puidulõikes ornament sai peene lihvpaberiga esile toodud. Peegliklaasi tellisin klaasimistöökojast.

VILLU BAUMANN

Raamile lisatud uued detailid.

N R 28

•

12. JUU LI 2018

Hüva nõu

463

SHUTTERSTOCK

KAITSKE END PÄIKESEPÕLETUSE EEST “Kui sa oled korra ära põlenud, siis on UV-kiirgus tekitanud sinu naharakkudesse, rakkude pärilikkuseainesse DNAsse juba kahjustuse. Seda enam muuta ei saa,” ütleb dermatoveneroloog Maigi Eisen.

On asju, mis on meie endi kätes vaid teatud määral. Näiteks kui vanemad on otsustanud oma pisipõnnidele iga hinna eest “terve jume” peale saada, praadides neid tundide kaupa rannas ja tuues selle ohvriks kas või igaaastased nahapõletused, siirduvadki need lapsed automaatselt riskigruppi.

“Päikesepõletus mõjub inimesele 10, 20, 30 aasta pärast. See ei toimu nüüd ja praegu! Seetõttu ei võeta seda paraku kuigi tõsiselt. Arvatakse, et kui midagi tulebki, siis millalgi kauges tulevikus ja see ei hirmuta üldjuhul mitte kedagi,” tõdeb Maigi Eisen.

Ometi on doktori sõnul faktiliselt tõestatud just kõige suuremad seosed lapsepõlve päikesepõletuse ja täiskasvanuea melanoomi vahel.

“Lapsi ei tohi mingil juhul ära põletada ja lasta neil päikesepõletust saada. Lapsel peab alati olema riie seljas,” kinnitab ta.

Keskpäevane kohustuslik paus Ka täiskasvanutel peab Maigi Eisen kõige mõistlikumaks päikesekaitseks riiete kandmist, eriti kui tuleb pikalt päikese käes viibida.

“Mina ütlen alati oma patsientidele, et kui te ei taha päikesekait-

sekreemi kasutada, ostke endale ilus kübar. Suvi on suurepärane aeg seda kanda ja nägu päikese eest kaitsta.

UV-kiirgus vanandab nahka kõigil, samas ilutööstus vajab pidevalt uusi kliente,” räägib Eisen.

Loomulikult sõltub palju inimese nahatüübist. Nii ei ole päikesekaitsekreem vajalik inimesele, kes ei põle kunagi päikese käes ja pruunistub kenasti, kuniks ta kaitseb end riietega. Need aga, kellel on oht põletust saada, ei peaks kunagi kella 12–16 vahel päikest võtma.

“Samas ei ole teaduslikult kindlaks tehtud, et päikesekaitsekreemid kaitseks kedagi melanoomi eest,” ütleb dermatoloog. “Naha puhul me räägime kumulatiivsest doosist, et kui palju ma saan UV-kiirgust elu jooksul. Ei ole nii, et inimesed tulevad arsti juurde ja ütlevad, et ma enam ei päevita. Kui sa oled 70 aastat vana ja ei ole viimased viis aastat päevitanud, siis ei muutu sellest enam suurt midagi. Palju olulisem on see, mida sa tegid lapseeas, teismeeas, 20ndates, 30ndates eluaastates.”

Ka vanemate inimeste nn maksalaigud kätel on nimelt päikesekahjustus. Seega võiksid ka aiapidajad teha oma toimetused hommikul või õhtul, mil päike ei ole nii võimas.

N R 28

•

12. JUU LI 2018

Kui oled lapse või noorena palju päikest saanud, tuleb vähemalt kord aastas kontrollis käia. Mida arst uurib?

“Tuleb võtta pesuväele ja tihti ka pesu alla vaadata ehk kogu nahk tuleb üle kontrollida. Muutustega sünnimärgid võivad olla tuhara peal või kusagil, kuhu inimene ise ei näe, ka juustega kaetud peanahal või kõrva taga,” selgitab Maigi Eisen.

Ennast peab kontrollima Inimesed ise pööravad tavaliselt tähelepanu hoopis teistele, nahapinnast kõrgematele sünnimärkidele. Dermatoloogid nimetavad neid intradermaalseteks või papillomatoosseteks neevusteks, mis segavad kas rinnahoidja all või värvli juures.

Ometi just need, mis on olnud inimese nahal pikka aega, pole tavaliselt pahaloomulised.

“Jälgima peab neid, mis tekivad, on kiire kasvuga ja muutuvad ajas, näiteks pigment kaob ära, või veritseb,” kirjeldab ta võimalikke ohte.

“Kui märkate muutusi enda nahapinnal, pöörduge perearsti poole, kes suunab edasi kirurgi või nahaarsti juurde. Seda ei tohi peljata.

Teatud asjad ei lähe ise üle.”

AIN ALVELA