Targu Talita, nr 32

Aed:

NR 32

•

9. AUGUS T 2018

Lehtkapsast saab väärt rooga

Nõuandeid põuaga toimetulekuks

Käsitöö:

Teeme lainelise koega kudumi

Köök:

Maalehe nõuandelisa

2

aastat

AUGUST 1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

26

27

28

30

31

29

KUIDAS PÕUD AIAS ÜLE ELADA Selle aasta erakordselt kuum ja kuiv suvi on paljudest ilu- ja tarbeaedadest järele jätnud vaid riismed.

Pea kõiki taimi tuleb kasta pigem harva, hilisõhtusel ajal ja ohtralt. Kui taim saab vett sageli, aga ebapiisavas koguses, meelitab see juured mulla pinnakihti ja teeb asja veelgi hullemaks. Lihtsaim moodus kontrollimaks, kas muld sai piisavalt märjaks, on pista näpp mulda – kui märg on vaid mulla pealiskiht, tuleb kastmist jätkata.

Sama katset võib teha ka pärast vihma, tihti on niiskus jõudnud vaid sentimeetri sügavusse.

Aurustumise tõttu võiks taimede kastmisel eelistada õhtust aega, mil päike on juba madalal, vastasel juhul aurustub osa veest kohe ega jõua kunagi juurteni.

Neid taimi, mida võib kimbutada jahukaste – näiteks maasikaid, herneid, aga ka roose –, võiks kasta õhtu asemel hommikul võimalikult vara. Kuna taim saab vee kätte juurtest, pole lehtede kastmisest reeglina kasu, vesi tuleb suunata võimalikult juure lähedale.

Rukkimaarjapäev poolitas rukkikülviaja Rukkimaarjapäeval vaadati juba sügise poole ja ennustati ilma. Kui ilm oli siis veel soe ja kuiv, loodeti ka sooja sügist tulemas. Kui aga rukkikülvi ajal lendasid kured kõrgelt, andis see lootust kõrgele rukkikasvule järgmisel aastal.

Rukkilõikuse või -külvi lõpu puhul pandi perele ikka midagi paremat lauale. Traditsiooniliselt küpsetati uudseleiba. Mõnes paigas küpsetati kooke või tehti tanguputru.

Kastke ka pärast vihma

Taimed külma vett ei armasta Esimese võimalusena võiks eelistada oma tiigi, järve või muu veekogu vett, seda enam et lihtsamad pumbad on võrdlemisi soodsad ja tsentraalne kraanivesi suures koguses kallis. Lisaks on tsentraalse veega oht, et kui kõik majapidamised hakkavad korraga kastma, jääb veesurve madalaks.

Loomulikult on kastmiseks hea ka kokkukogutud vihmavesi, aga põuaperioodil on sellest teadmisest vähe kasu.

Kui kaevuvee kasutamine on ainus võimalik lahendus, tuleb eriti külmakartlike taimede tarbeks täita veega suurem tünn, lasta seda päikesel kogu päeva vältel soojendada ning alles hilisõhtul kasta. Kõige külmaõrnemad on tomatid ja kurgid.

SHUTTERSTOCK

Võiks ju arvata, et väike vihmasabin põuaperioodil annab aiaomanikule hetke hingetõmbeaega, kuid tegeli-

kult on vastupidi – kohe pärast väiksemat sadu on kastmiseks suurepärane aeg. Esiteks jõuab vesi paremini taimeni, sest kastmisvesi imendub juba niiskes mullas kiiremini kui kuivas kõvas pinnases. Teiseks on enamasti pärast sadu ilm veel sombune ja jahedapoolne, mis vähendab vee aurustumist.

Narva mnt 13, 10151 Tallinn targutalita@maaleht.ee reklaam 661 8040 Toimetus: Jana Rand 661 3375, Marju Reitsak 661 3374, Pille Hermann Kujundaja Heiki Maiberg Keeletoimetaja Ene Leivak Korrektor Kairi Janson Väljaandja Ekspress Meedia AS Trükk AS Printall Lehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2018 Ilmub koos Maalehega

Aiakuuri juurde paigaldatud veekogumissüsteem.

N R 32

•

9. AUGUS T 2018

Aed

515

Muru päästmine kõrbemisest Külma vee pärast peab vähem muretsema nende taimede puhul, mida kastetakse vihmutitest, sest vesi paisatakse sooja õhku, kus see jõuab enne sihtmärgini jõudmist soojeneda.

Vihmutite puhul tasub teada, et need niisutavad mullapinda maksimaalselt 5–10 sentimeetri sügavuselt, s.t päris kõigi taimede jaoks sellest ei piisa, küll on vihmuti pea asendamatu muru kastmisel. Seejuures on ka vihmutid väga erinevad, näiteks uduvihmuti sobib küll murule, aga mitte lillepeenarde kastmiseks. Ka vihmuti kastmisraadius valige oma aia suurusest lähtuvalt.

Muru on küll üldiselt vintske ja hea taastumisega, aga praeguse põuaga vajab ka see regulaarset kastmist.

Kui teiste taimede puhul soovitatakse kasta varahommikuti või hilisõhtuti, siis muruvihmutid võivad töötada vajadusel ka ööpäevaringselt.

Ideaalseim aeg kastmiseks on öö.

Lisaks sellele tasub teada, et põuaperioodil võiks lasta muru tavapärasest kõrgemaks kasvada ehk niita harvem ja seadistada niitja lõikepind kõrgemale.

Elu lihtsustavad lahendused Tänapäeval on saadaval nii lihtsad ja traditsioonilised kui ka moodsad mugavuslahendused. Näiteks veevoolik võib olla klassikaline, aga ka selline, mis sikutades sõlme ei lähe ja end töö lõpetades ise kas elektri või vedruga maja küljes olevasse rulli tagasi tõmbab.

Kõige mugavam lahendus on kastmiskompuutrid, mis teevad kastmistöö ise ära just õigel ajal ja sobiva veekogusega. Miinuspoolele võib muidugi kirjutada krõbeda hinna.

Vee kättesaamiseks on tarvis pumpa.

Aia kastmiseks kas veekogust, tünnist või muust mahutist piisab enamasti lihtsast ja soodsast pumbast, aga mõnel puhul võib vaja minna ka näiteks sukelduvat survepumpa, millega saab vee kätte ka suuremast vihmaveetsisternist.

Hüva nõu põuaga hakkama saamiseks Mitmel pool on tulnud juba ette probleeme kaevudega, mis kipuvad lausa kuivale jääma.

Juhul kui taimi kasta pole enam võimalik, tasub hakata koostama plaani selleks, et järgmine sarnane olukord ilma suuremate kadudeta üle elada.

Kõige lihtsam moodus selleks on luua aeda vihmavee kogumise süsteem. Selleks on parim räästast tuleva toruga ühendatud tünn. See võiks olla pealt suletav, et vältida putukate, lindude ja muude loomade uppumist ning sissepääsu. Taimedele vihmavesi meeldib, kuna see on pehme, neutraalse reaktsiooniga ning sisaldab palju hapnikku.

Aianduskeskustes on saadaval ka spetsiaalseid veekogumissüsteeme. Tavaliselt on nende mahutitel küljes ka kraan, mis teeb neis oleva vee kasutamise väga lihtsaks. Samuti on süsteeme väga erineva disainiga.

Muidugi saab katuselt jooksva vee püüda ükskõik millisesse suuremasse anumasse ja sealt siis vajadusel näiteks kastekannuga sobivas koguses kastmiseks ammutada.

Põua aegu on aedniku suureks abiliseks multš. Korralik multšikiht hoiab umbrohud eemal ja aitab vältida liigset aurustumist istutusala pinnalt – kastmiskordi võib vähendada isegi kuni kaks korda. Multši suur pluss on veel see, et looduslik vihmasadu ei tee ka enam taimi ja nende vilju poriseks ning ilutaimed näevad kenamad välja.

Kui vihma ei saja lausa mitu kuud, ei ole ka vihmavett piisavalt. Sel juhul tasub teada, et koduses majapidamises kuluvat vett ei maksa alati kanalisatsiooni suunata.

Kätepesuks ja nõude loputamiseks kasutatavat vett saab pärast neid toiminguid samuti ilutaimede kastmiseks kasutada. Oluline on vaid, et seejuures ei kasutataks väga tugevaid keemilisi pesuvahendeid. Eelistage ökoloogilist nõudepesuvahendit ja kätepesuseepi.

MARJU VITKAR

KRISTJAN KULLI Lihtsaim võimalus vett koguda.

N R 32

•

9. AUGUS T 2018

Lugeja küsib

ASTRID LEPIK

516

Esimeste kahjurite ilmumisel võib need näpu vahel laiaks litsuda või rohelise seebi veega maha uhtuda.

HALLID PUTUKAD KAPSAL Kapsalehtedel on valkjad laigud, lähemal silmitsemisel märkasin, justkui keegi oleks sinna tuhka raputanud. Tähelepanelikul vaatlusel nägin, et see tuhalaik ka liigutab. Kas tegu on mõne ohtliku kahjuriga?

Vastab

PILLE HERMANN

Kui märkate kapsalehtedel heledaid suuri laike ning lehed kipuvad servadest rulluma, on tõenäoliselt kapsapea asustanud tuhktäid.

Kapsa-tuhktäid (Brevicoryne brassicae) on kuni 2 mm pikkused, kollakasrohelised. Nad asuvad tihedalt

koos, esmalt on märgata vaid lehe ülemisel küljel, kuid hiljem juba mõlemal küljel. Enim kahjustab ta pea-, lill- ja rooskapsast.

Kahjur on kaetud tuhataolise kihiga. Kapsa-tuhktäi liikuvad arengujärgud imevad taimemahla ning selle tagajärjel lehed krimpsuvad. Massilise kahjustuse korral võivad noored kapsataimed isegi hävida. Lisaks eritavad nad ainet, mis meenutab puutuhka.

Suve teisel poolel tegutsevad nad kapsalehtede vahel ning muudavad kapsapea söömiskõlbmatuks. Rohkelt esineb kahjurit soojal ja niiskel suvel. Ta eelistab tuulevaikseid kohti, N R 32

•

9. AUGUS T 2018

ja seda tuleks arvestada peenra koha valikul. Talvitub munana taimejäänustel.

Kapsa-tuhktäi peamine tõrjevõimalus on taimejäänuste, sh kapsajuurikate hävitamine pärast saagikoristust.

Lisaks korralik sügiskünd, mille käigus hävitatakse talvituvad munad, ja umbrohuvaba aed.

Esimeste kahjurite ilmumisel pritsige taimi rohelise seebi lahusega ja korrake seda nädala pärast.

Köögiviljapeenart rajades istutage kapsa kõrvale ka mõned tomatitaimed, sest nende lähedus peletab tuhktäid.

Aed

LIHTNE MOODUS AMPLITE HOOLDAMISEKS

517

Raamatusarja 10. raamat

nüüd müügil!

Targu Talita lugeja Lembitu Twerdjanski Kullamaalt saatis meile nutika idee, kuidas hoolitseda oma suvelilleamplite eest, kui ees seisab pikem kodunt äraolek. imeb endasse oma kaalust mitmekordselt suurema koguse vett, siis ämbritäie turba kohta läheb vähemalt ämber vett.

Ampel tuleb “istutada” püdela turbaseguga nõu, näiteks plastämbri peale. Nõu suurus tuleb valida selline, et ampel toetuks nõu servadele ja põhi ulatuks vähemalt ampli kolmandiku kõrguse jagu turbasegusse. Seega ei tohiks ampli ja nõu servade vahelt vesi eriti auruda. Ampel imeb põhjas olevate avade kaudu turbasegust ise vee üles ja on kogu aeg niiske.

1–1,5 ämbritäie veega segatud turvas hoiab ampli julgelt nädala niiske. On võimalik ära olla isegi kaks nädalat, kui võtta kahekordne kogus turvast ja vett.

SHUTTERSTOCK

Kui pererahvas peab kauemaks kodunt lahkuma, näiteks turismireisile minnes, ollakse alati hädas amplitega, mis kuuma ilmaga nõuavad igapäevast kastmist.

Mõeldakse välja peeneid ja vahel ka kalleid süsteeme, voolikutega pudeleid ja muud. Tagasi tulles selgub, et vesi on pudelist otsas või kastmistoru tuulega kõrvale nihkunud.

Ometi on väga lihtne viis amplite kastmiseks. Seda teadsid juba mõisaaednikud ja minu vanaisa Villem Kulli, kes oli viimane Koluvere lossiaednik ja on selle teadmise vähemalt meie perele pärandanud.

Selleks tuleb võtta vähemalt ämbritäis turvast ja segada see veega püdelaks. Kuna turvas

Lihtsamad ehitustööd aias Priit Valge

“Lihtsamad ehitustööd aias” on maja- ja suvilaomanikule hädavajalik käsiraamat. See on abiks näiteks terrassi, suitsuahju, piirdeaia või peenrakasti ehitamisel. Siit leiab näpunäiteid, kuidas valada väiksemate rajatiste vundamenti, teha mõõtmis- ja märkimistöid või meisterdada puidust õuelaud. Raamatus jagab ehitusalaseid teadmisi ja nippe üks Eesti tuntumaid ehitajaid ja Tallinna Ehituskooli tunnustatud kutseõpetaja Priit Valge, kes on aastaid juhtinud saadet “Nurgakivi”.

108 lk, pehme köide Sarja viimane raamat

Müügil vaid koos Maalehega 09.08–22.08 Coopi kauplustes ja Selverites üle Eesti!

Suvelilleampel vajab kuumal ajal iga päev kastmist.

N R 32

•

9. AUGUS T 2018

LISAINFO JA MÜÜGIKOHAD: maaleht.ee/raamatud, tel 680 4444, klienditugi@ekspressmeedia.ee

Aed

SHUTTERSTOCK

518

ET HOIDISED HÄSTI SÄILIKSID

Marjade, puu- ja köögiviljade hoidistamine on juba täies hoos. Aga kuidas valmistada moosi või köögiviljahoidist nii, et see hästi säiliks ega hallitama ja käärima ei läheks?

Tänapäeval tundub moosikeetmine juba veidi vanamoodsana, kuid ometi seda tehakse. Moosis on nostalgiat ja lapsepõlve hõngu. Pühapäevahommikuid pannkookide ja moosiga armastavad ning ootavad nii vanad kui ka noored. Omatehtud soolased ja magusad hoidised on poelettidel olevaist alati tervislikumad.

Seega hoidistada tasub.

Kuna vahepeal polnud hoidistamine eriti au sees, on vajalikud nipid unustuse hõlma vajunud. Nüüd soovivad paljud perenaised taas hoidistamisega alustada, seetõttu on vaja peamised asjad üle korrata.

Hea ja hästi säiliva moosi valmistamise juures on mitu reeglit. Kuid

näiteks suhkrusisaldusest olulisem on puhtus. Nii töövahendid, purgid, purgikaaned, käed kui ka kõik muu, mis moosiga võiks kokku puutuda, peavad olema korralikult puhtaks pestud. Võib lausa öelda, et puhtus on hoidistamise juures tähtsam kui ükskõik milline muu tegur!

Kuumutamisest on abi Tihtilugu on nii, et pesemisest siiski ei piisa ning parema tulemuse saamiseks tuleks purgid ja purgikaaned läbi kuumutada. Nii hävib kindlasti viimnegi riknemist põhjustada võiv elusorganism. Selleks võib tarvikuid suuremas anumas mõne miN R 32

•

9. AUGUS T 2018

nuti jooksul ettevaatlikult keeta või siis asetada need praeahju 100–120 kraadi juurde kuumenema. Hea on teha seda vahetult enne moosi valmimist, siis saab korralikke ning puhtaid kindaid kasutades keedise juba tulisesse purki tõsta. Nii väheneb ka oht, et purk võiks katki minna. Oluline on seejuures püüda end mitte põletada.

Kui purke keeta või kuumutada pole mahti, aitab veel üks vana nipp. Nimelt valage pestud purki purgikaane jagu kanget alkoholi.

Parim oleks puhas valge viin, mis on võimalikult kange. Keerake kaaned kinni ja loksutage purgid korralikult läbi. Enne moosi või hoidise purki

Aed

519

Hea teada

valamist valage alkohol välja. Kindlasti jälgige, et kokku saaks ka kaante sisemised pooled.

Oluline on ka see, et hoidis tuleks purki panna võimalikult kuumana. Kes endas veel täiesti kindel ei ole, peaks purgiservad ning kaane puhastama antiseptiku või tugevama alkoholiga. Moosipurk tuleks täita peaaegu kogu ulatuses, mitte jätta poolikuks, ning kaanetada tulikuumalt. Arvestage, et jahtudes tõmbub iga hoidis õige pisut kokku ehk vajub purgis allapoole.

Mingil juhul ei tohi purke jahtumise ajaks keerata tagurpidi! Sellisel juhul saavad kaaned seestpoolt määritud ja selleks pole mingit põhjust. Kuumalt ja õhukindlalt suletud purki tekib jahtudes vaakum, mis aitab säilimisele kaasa. Hoidised võib

keldrisse või sahvrisse toimetada alles pärast toatemperatuuril jahtumist.

Purgid õhukindlaks Purkide valimisel peab olema väga hoolikas ning kriitiline, ja seda just eriti purgikaante suhtes. Moosipurk peaks olema suletud kõvasti ja õhukindlalt, seetõttu ei pruugi mitmeid aastaid kasutuses olnud ning teinekord vigastatud-väänatud kaaned enam oma ülesannet piisavalt hästi täita.

Ka väike täke kaanel võib põhjustada hoidise riknemise. Samuti ei sobi enamasti kaunilt välja nägevad klambritega suletavad klaaspurgid, kuna tihtilugu need ei sulgu piisavalt õhukindlalt.

N R 32

•

9. AUGUS T 2018

Veelgi väiksema suhkrusisaldusega moosi saab valmistada spetsiaalse marmelaadisuhkruga. See muudab hoidise mõnusalt paksuks ja aitab kaasa säilimisele. Samuti saab seda suhkrut kasutades oluliselt vähendada moosi keetmise aega. Siiski tasub tähele panna, et nõnda valmistatud hoidist on kindlam säilitada külmikus.

Hea on teada, et moosi aitab hästi säilitada ka spetsiaalse moosisuhkru kasutamine. Tegu on küll pisut kallima valikuga, kuid tulemus on seda hinda väärt. Moosisuhkrus peituvad säilitusained on looduslikud ja neid kartma ei peaks, igal juhul on sellega valmistatud hoidis poest ostetust etem.

Moosisuhkru kasutamisele lisab võlu seegi, et saab teha palju väiksema suhkrusisaldusega ehk tervislikumat hoidist, mida on võimalik säilitada ka toatemperatuuril.

MARJU REITSAK

Köök

520

MAITSEV JA TERVISLIK LEHTKAPSAS

Targu Talita lugeja kirjutas, et Saksamaal viibides märkas ta seal laialdaselt kasvatatavat lehtkapsast. Nüüd on tal endalgi aias mitukümmend taime, mis tõotavad head saaki. Mida aga suure saagiga pihta hakata?

Lehtkapsas on hilissügisene ja talvine köögivili. Kuna lehtkapsas on veelgi külmakindlam kui rooskapsas, võib ta peenrale talvituma jääda. Siiski tuleks ta meil enne sügavama lumikatte teket üles võtta ja varjualusesse viia, sest paksu lume alt on teda raske koristada. Madalal temperatuuril muutub tärklis lehtedes suhkruks, mis parandab maitset. Sellepärast võib teda enne tarvitamist ka sügavkülmas hoida. Samuti paraneb lehtkapsa söödavus pärast

kuuma auruga töötlemist, see kaotab kibeda maitse.

Mineraalainesisalduselt on lehtkapsas köögiviljakultuuride seas spinati kõrval esimeste hulgas. Rohkesti sisaldab see vili kaaliumi, kaltsiumi, fosforit ja rauda, mille imendumisele aitab kaasa rohke C-vitamiin. Ka on lehtkapsas karotenoide ja foolhapet.

Lehtkapsas leidub rohkelt proteiine ning valgud on tänu suhteliselt suurele lüsiini- ja trüptofaanisisaldusele bioloogiliselt palju suurema väärtu-

Lehtkapsasupp 1,5 l lihapuljongit 400–500 g lehtkapsast 1 sibul 3–4 sl rasva 1 sl jahu soola riivitud muskaati peenestatud maitserohelist Peske lehed voolava vee all hoolikalt (eemaldage rootsud) ja lõigake peeneks ning pange puljongisse keema. Peenestage sibul ja hautage pannil

Targu Talita

rohkes rasvas klaasjaks, lisage jahu ja kuumutage segades 2–3 minutit.

Kui kapsas on peaaegu pehmeks keenud, lisage supile sibulad. Maitsestage soola ja muskaadiga.

Kui kasutatav rasv on juba soolane, pole supile enam soola vaja lisada. Suppi serveerides andke juurde puljongi keetmisest järele jäänud lihatükikesi või praetud singikuubikuid.

SHUTTERSTOCK

• • • • • • • •

sega, kui seda on pead moodustavate kapsateisendite omad.

Enne toiduks valmistamist lõigake välja paksud leherood, mis tükeldatakse ja hautatakse väheses vedelikus poolpehmeks. Alles seejärel lisatakse pehme leheosa. Peenestatud pehmet leheosa võib värskelt kasutada suppide, salatite ja hautiste maitsestamiseks nagu petersellilehti, samuti smuutides. Suurepäraselt sobib see ka hapendamiseks.

Lehtkapsas õuntega • • • • • • •

500 g lehtkapsast 3 suurt magushaput õuna 3–4 sl sea- või hanerasva 1 sibul 1 sl jahu soola suhkrut

• purustatud valget pipart • riivitud muskaati Puhastage kapsalehed rootsudest, keetke 5 minutit, nõrutage, lõigake peeneks. Riivige õunad jämedalt ja hautage 2 sl rasvas koos kapsaga.

Hautamisel lisage veidi kapsakee-

N R 32

•

9. AUGUS T 2018

duvett. Ülejäänud rasvast, jahust, kapsakeeduveest ja maitseainetest valmistage helepruun kaste, segage hautatud kapsaga ja kuumutage veel 5 minutit. Serveerige ahjupraega.

Köök

521

Lehtkapsa-juustupirukas • • • • •

250 g pärmilehttainast 80 g lehtkapsast 1 sl oliiviõli 150 g sinihallitusjuustu 1 dl hakitud pähkleid või mandleid • 1 dl riivjuustu Rullige tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Lõigake lehtkapsas ribadeks, kuumutage kapsaribasid mõni minut pannil õlis ja laotage tainale. Pudistage kapsastele hallitusjuust ning hakitud pähklid. Katke pirukas riivjuustuga ning küpsetage 200 kraadi juures ca 20 minutit.

Lehtkapsa hapendamine

N R 32

Kõikide köögiviljade hapendamise põhiliseks osaks on soolane vesilahus ehk soolvesi. Soolalahuse jaoks vajate 1,5 l vett ja 3 supilusikatäit jämedat, soovitavalt meresoola. Hapendatavad lehtkapsad tükeldage väiksemaks.

Maitsestamiseks võib võtta maitse järgi kas küüslauku, köömneid, koriandriseemneid vms.

Hapendamiseks vajate ka 3-liitrist purki, mis tuleb hoolega puhtaks pesta. Seejärel valmistage soolvesi, ajades vee keema ja lisades sellele soola. Segage soolvett kuni soola lahustumiseni ning laske 10 minutit jahtuda. Siis asetage lehtkapsas purki ning lisage soovitud maitseained ja vürtsid. Täitke purk, jättes ca 5 cm purgi äärest vabaks. Valage soolvesi peale, nii et see kataks kapsa üleni. Katke köögivili väikese taldrikuga ja asetage sellele midagi raskuseks, et kapsad ei tõuseks veepinnale. Kui vett jääb väheseks, keetke soolvett juurde, et kapsad oleksid kogu hapnemise vältel soolveega kaetud. Laske köögiviljadel toatemperatuuril seista kolm päeva. Kui maitse tundub piisavalt hapu, sulgege purk kaanega ning asetage see külma.

•

9. AUGUS T 2018

Käsitöö

522

SUVINE LAINETEGA KUDUM Suvine kudum võiks olla üsna õhuline ja selle saavutamiseks sobib hästi laineline pitskude.

Kui pitsikudumine pole käpas või lihtsalt tahaks midagi teistsugust, siis käesolev muster võiks olla üks päris tore vaheldus. Boonuseks on see, et kuduma peab ainult parempidi.

Kogu vigur lainete saamisel ongi erinev lõngakeerdude arv, mis tagasireal lastakse lihtsalt vardalt maha, venitatakse pikaks ja nii saadaksegi erineva

pikkusega silmus. Lõngakeerde ei tohi läbi kududa, muidu läheb töö järjest laiemaks ja laiemaks.

Materjali valikul tasub meeles pidada, et kudumis on palju suuri auke, mis niikuinii aeg-ajalt kuskile kinni kipuvad jääma, sellepärast peab lõng olema tugev. Hästi sobivad selliseks kudumiseks näiteks paellõngad.

Vardale võetakse erinev lõngakeerdude arv, mis tagasireal vardalt maha libistatakse.

N R 32

•

9. AUGUS T 2018

LIA BERGMANN

LIA BERGMANN

Käsitöö

523

JUUKSEKUMM KAUNISTUSEKS

Juuksed võivad küll suvetuules lehvida, kuid on hetki, mil mugavam need patsi panna.

Selleks võib suvisel ajal valmistada kelmikaid juuksekumme. datud motiivid, need on kõige parem juuksekummi külge õmmelda.

Aga kui suvi möödas ning kelmikaid patsikumme enam tarvis ei lähe, saab motiivi kergesti lahti võtta ning mujal kasutada.

Kui valmis motiivi ei ole, heegeldage ise lainelise äärega patsikumm.

Esmalt heegeldage juuksekumm tihedalt kinnissilmustega üle. Seejärel heegeldage igasse kinnissilmuses-

se üks kinnissilmus, järgmisel ringil igasse kinnissilmusesse kaks silmust.

Viimane rida heegeldage ühekordsete sammastega. Neid on mahutatud ühte kinnissilmusesse kolm kuni neli.

See on just selline vabaheegeldus, kus ei ole reegleid, pigem tuleb otsustada, kas soovite suurte lainetega või pigem tagasihoidlikku patsikummi.

PILLE HERMANN

PILLE HERMANN

Kunstlillede hulgast leiab teinekord vägagi ilusaid õisi. Neist võib meisterdada nii klambreid kui juuksekumme.

Valige sobiva tooniga lill, lõigake vars ära ning õmmelge või kleepige kuumaliimipüstoliga juuksekummile. Kuna neid on lihtne valmistada, võib uue juuksekaunistuse teha kas või iga suvekleidi juurde. Samuti kaunistavad patsikummi heegel-

Heegeldatud roosimotiiv on sätitud juukseehteks.

Kunstlillest valmistatud kelmikas ehe, mis kindlasti pilku püüab.

N R 32

•

9. AUGUS T 2018

Kui kunstlilli ning motiive ei ole, saab rõõmsavärvilise ehte valmistada heegelniidist.

Käsitöö

524

ASTRID LEPIK

Kampsuni alumine äär on saanud pärltikandist õied.

KAMPSUNI UUS ILME

Kapis seisab ikka mõni kampsun, mis on mõnus ja soe. Sageli on sellised vammused aga pisut igavavõitu või veidi kulunud.

Kuna head kampsunit ei raatsi ka ära visata, on paras aeg see kapipõhjast välja otsida ja väike suvine tuunimine ette võtta. Sügisesed tuuled ja jahedus pole enam mägede taga, ning teadagi ju – rege tuleb suvel rautada.

Kampsunile võib näiteks alla äärde kududa või heegeldada sobivates toonides äärepitsi. Kel pitsi kudumiseks või heegeldamiseks mahti pole, võivad piirduda vaid alumise ääre üleheegeldamisega.

Igavavõitu kampsun saab uue ilme, kui sellele peale tikkida mõni kaunis lilleke. Millist tehnikat kasutada, sõltub maitse-eelistustest ja kogemustest. Kes paljuks ei pea, võib kudumi servi kaunistada pärltikandiga.

Lühikesed varrukad saavad pikkust juurde, kui silmad varrukasuust üles korjata ja sobiva lõngaga paras jagu juurde kududa. Kes soovib, võib pikendused eraldi kududa ja need hiljem varruka külge õmmelda. Samamoodi saab värskendust kulunud varrukasuu.

ASTRID LEPIK

Varrukaotsad on eraldi kootud ja siis külge õmmeldud, kasutatud on sarnastes toonides lõngu.

N R 32

•

9. AUGUS T 2018

Värvikad rokokooroosid panevad tumehalli kampsuni särama.

2

525

aastat

KUI TUPPA TUNGIVAD SIPELGAD Üks tüütumaid tuppatrügijaid on vaaraosipelgas (Monomorium pharaonis). Ta on vaid 2 mm pikk ja kollakaspruuni värvi. Pärit on ta troopikast ja sealt kaubavedudega üle maailma levinud. Põhjapoolsetes maades elutseb vaaraosipelgas vaid neis hoonetes, kus on kõrge temperatuur. Lisaks soojusele vajavad need putukad eluks veel niiskust ja toitu, eelistades loomset valku.

Vaaraosipelgad elavad kolooniatena, kus valitseb tööjaotus. Emasipelgas ja isasipelgad pesast ei välju.

Ainsad, kes pesast väljas käivad, on töösipelgad, kelle hooleks on pesaelanike toitmine.

Pesad võivad asuda raskesti ligipääsetavates ja varjatud kohtades nagu seina vahel, ahjude vooderdistes, soojaveetorustike läheduses, pragudes ja täitematerjalides. Nad lepivad ka eriti kitsaste oludega, näiteks kohviautomaadis või peaaegu märkamatus seinapraos. Ühes majas võib elutseda mitu kolooniat.

Tänu oma tillukestele mõõtmetele pääsevad vaaraosipelgad inimeste elamutes igale poole. Teada on juhus, kus sipelgad elutsesid haiglas, kus tungisid haigetele isegi sidemete ja lahaste alla, põhjustades neile tohutuid piinu.

Kuna sipelgad ronivad vaheldumisi eritistel ja toidul, võivad nad edasi kanda ka haigusetekitajaid.

Vaaraosipelgate tõrje Pesa leidmisel on sipelgatest vabanemine lihtne, sest sellele saab pritsida või puistata sipelgatõrjevahendit.

Enamasti on pesad aga varjatud kohtades ja hävitamiseks peab kasutama kaudseid meetodeid.

Sipelgatõrjet peab tegema kogu maja ulatuses. Kuna sipelgad liiguvad kindlaid radu mööda piki seinu ja põrandaid, tasub neile radadele panna mürkhõrgutisi. Viimased koosnevad putukamürgist ja

SHUTTERSTOCK

Sipelgad on kasulikud putukad, kuid mõni nende liik tahab tuppa trügida ja siis tuleb abinõud tarvitusele võtta. Leidsime sellekohaseid nõuandeid kakskümmend aastat tagasi ilmunud Targu Talitast. Nõu andis desinfektsioonispetsialist Sirje Propst.

Vaaraosipelgad toitumas.

neile meeldivast toidust (munavalk, mesi, toores liha). Sipelgamürke leidub aiandus- ja kodunduspoodides eri firmadelt laias valikus.

Mürkhõrgutistega jõuabki mürk pessa ja asurkond hakkab tasapisi välja surema. See võtab aega ja tõrjega peab järjekindel olema.

Kui töösipelgate hulk toas on massiline, võib nende arvukuse piiramiseks kasutada kontaktseid putukamürke, mida pritsitakse radadele.

See hävitab töösipelgate hulka, kuid pesaelanikke eriti ei mõjuta.

Hästi aitab vaaraosipelgatest lahti saada külm. Kui näiteks avastate maakodus vaaraosipelgad ja lasete neil seal kuni külmade tulekuni tegutseda, siis kolm-neli alla 25kraadise külmaga talvepäeva peaks tulnukad lõplikult hävitama.

Tuppa tungib mullamurelane Mullamurelane (Lasius niger) on musta värvi ja vaaraosipelgast poole suurem (4 mm). Nende pesad asuvad harilikult õues: murumätastes, kivide ja ehitusmaterjali all või hoonete vundamentide ääres.

Kevadel ja suvel rändavad mullamurelased elamutesse toitu otsiN R 32

•

9. AUGUS T 2018

ma. Toiduks eelistavad nad magusat. Söövad ka teiste putukate laipu ja lehetäide eritatavat vedelikku.

Kui pesa asub vundamendi ääres või mujal elamu läheduses, võib pesa hävitada kontaktmürgiga. Toas aga puistake nendegi käiguradadele mürkhõrgutisi või hävitage neid kontaktmürgiga.

Hiid-hobusipelgad puidus Hiid-hobusipelgas (Camponatus herculeanus) on kuni 1,5 cm pikkune ja kuulub puidukahjurite hulka.

Metsas teeb ta pesa nii surnud kui elavatesse haavapuudesse.

Puitmaterjaliga koos satuvad hiid-hobusipelgad elamutesse. Nad närivad puidu sisse pesaõõnsused, kuid ise puitu ei söö. Mõne aastaga võib pesas olla kuni 2000 isendit. Osa neist on tiivulised emas- ja isassipelgad, kes suve algul looduses parvlevad.

Sipelgapesa asukoha reedab nende tekitatud krabin või kogunenud parved. Putukatest vabanemiseks torkige pesauurded läbi ning pritsige kontaktse sipelgamürgiga.

Targu Talita

Käsitöö

526

KAKS LAUDA KAHEST MÖÖBLIPLAADIST Kahest mööbliplaadist saab teha aluse ajalehtedele-ajakirjadele või käetoelaua ümarale diivaniotsale. Üks plaat toetub diivani põhjale ning on otsapidi käetoe ja padja vahel, teine käetoele. Laud on hõlpsasti teisaldatav. Teha saab muidugi ka kapitaalsemaid variante, kus tugiplaat toetub diivani otsast põrandani ning diivani ja plaadi vahele saab mahutada ajalehed ja telekapuldi.

Igaüks peab lähtuma muidugi oma diivanist ja soovidest.

Ajalehtede aluseks sobivad kaks ristseotisega ühendatud mööbliplaati. Neile on vaja kuni keskjooneni plaadi paksusega sälgud sisse saagida.

Lauakeste valmistamine on eriti lihtne veel siis, kui kätte satuvad sobivad viimistletud plaadid.

VILLU BAUMANN

Pikemat aega on moes olnud laiad ja lamedad diivaniotsad. Neile on välja mõeldud ka suur valik käetoelaudu, kuhu toetada kohvitass ja joogiklaas.

Aga mida teha siis, kui diivanil on kitsas või pealt ümar käetugi? Ka siin on väljapääs. Vaja on leida kaks mööbliplaati, puurida neisse tüübliavad ning kasutades tüübleid ja PVA-liimi ühendada plaadid omavahel.

Alus ajalehtedele ja raamatutele.

Lauake diivani käetoele.

Ajalehelauakese valmistamiseks tuleb plaatidesse teha plaadi paksused sisselõiked.

N R 32

•

9. AUGUS T 2018

VILLU BAUMANN

Hüva nõu ARNO MIKKOR

527

Big Bagi kotid ehitusjäätmetega tõstetakse veoautole.

MIDA TEHA KODUS TEKKIVATE EHITUSJÄÄTMETEGA? Suvi on tavakohaselt suur ehitus- ja remondihooaeg. Iga remont toob aga paratamatult kaasa jäätmete tekkimise ning mure, kuidas neist vabaneda.

Eesti Keskkonnateenuste juhatuse liikme Bruno Tammaru sõnul on eriti kortermajade puhul elanike suhtumine ehitusjäätmete osas aastatega muutunud. “Vanasti visati heal juhul kõik ehitussodi olmejäätmete prügikasti, halvemal juhul viidi metsa,” lausus Tammaru.

Kortermajades on praegu kohustuslikud prügikonteinerid biojäätmete, paberprügi ning segaolmejäätmete jaoks. “Segaolmejäätmete konteinerisse sobib kõik muu igapäevaselt tekkiv prügi. Ohtlikud jäätmed, mööbel ning ehitusjäätmed ei ole kindlasti segaolmejäätmed ning nende viskamisel eelnime-

tatud konteinerisse võib prügivedaja loobuda konteineri tühjendamisest,” kirjeldas Bruno Tammaru.

Ta soovitab, et lihtsaim viis koduse remondi käigus tekkivatest jäätmetest lahti saamiseks on koguda need nt esikus suurtesse prügikottidesse ning siis tellida jäätmekäitlejalt ehitusjäätmete konteiner. Eriti sobiv on selleks Big Bagi tüüpi jäätmekott, kuhu mahub üks kuupmeeter ehitusprügi ning mida on mugav kuni äraveoni kortermajade trepikodade kõrvale paigutada.

Tallinna piires on näiteks sellise konteineri rendimaksumus koos kohaletoomise ja äraviimisega 99 euN R 32

•

9. AUGUS T 2018

rot. Mõistlik on korraga täita mitu Big Bagi kotti, sest äraveo hind selle tõttu kallimaks ei lähe. Üsna soodne on ehitusjäätmed ka kohalikku jäätmejaama tuua, kus kuupmeetri segaolmejäätmete vastuvõtmine maksab ca 25 eurot. Ent sellisel juhul lisanduvad kulud transpordile ja haagise rendile, kus vajalik on haagisekonksuga sõiduauto olemasolu. Seega säästab Big Bag inimesi selle kõige organiseerimise probleemidest ja hoiab kokku aega.

Targu Talita

HOOLITSE OMA SELJA TERVISE EEST! Lülisamba seisukorrast sõltub elukvaliteet.

Ideaalne ja lihtne vahend koormatud selja raviks, kogu keha lõdvestamiseks ja üldtreeningu pinge langetamiseks on seljavenituspink, mis toimib kasutaja keha raskuskeset mõjutades.

S

eljavenituspinki on lihtne kasutada ka spetsiaalse koolituseta. Tuleb teada vastunäidustusi ja tut vuda kaasas oleva juhendiga. Kahtluste korral tuleks konsulteerida perearstiga.

ketaste mõõtmeid. Selgroo venitamise tulemusena suureneb selgroo pikkus ja inimese kasv ning normaliseeruvad lülisamba füsioloogilised jooned. Sageli täheldatakse selgroo pikenemist (10 mm ja rohkem) juba pärast esimest protseduuri. Kui pinki lülisamba venitamiseks regulaarselt kasutada, säilib kasvu pikenemine püsivalt.

• Venituspink aitab ära hoida istuva tö ö g a s e ot u d s e l j a p ro b l e e m e , näiteks kroonilist seljavalu, kõhrketaste sopistusi, nimme-tuharapiirkonna valu, när vide mehaanilisi kompressioone jms. Sobib jala• Sobib hästi massööride töökabinetti ja puusaliigeste pinge korral ka abivahendiks. Pingiga on võimalik suurema kaaluga inimestele, kellele patsiendile pärast massaaži teha tavavenituspink on vastunäidusspetsiaalseid abistavaid venitusi. tatud.

• Selgroo venitamise tulemusena võib • Medifur OÜ pakub erinevaid mudeleid, mis on loodud ettevõtetes, sporsuureneda alla- või sissevajunud diklubides, koolides ja raviasutustes naaberlülide vaheline kaugus, samuti kasutamiseks. Tootevalikuga saab aitab venitamine lülidevahelisi kettaid veega küllastada ja suurendada tutvuda aadressil www.medifur.ee.