Targu Talita Hoia tervist (aprill 2018)

Terved hambad:

N R 14

•

5. APRILL 2018

Tervislik eluviis: Kevadväsimuse vastu

Andke hammastele söömisvaba aega

Esmaabi:

HOIA TERVIST

Kuidas toimida põrutuse korral

Maalehe nõuandelisa

2

aastat

RAAMIDEST KAUGEMALE

Ühed prillid... ...lugemiseks ...arvutiga töötamiseks ...televiisori vaatamiseks ...auto juhtimiseks ...

KÕ IK UVAD R E E S S RE PR OG AA SID L P RILL IK

% 0 -5

Kampaaniainfo kauplustes ja opti.ee

Tallinna kesklinnas

Lasnamäe Tervisekeskuses

Nurmenuku Kaubanduskeskuses

Nautica Keskuses

Tartu kesklinnas

Rakvere Vaala Keskuses

Pärnu kesklinnas

Viljandi Tervisekeskuses

SA Viljandi Haiglas

Tallinn, Tartu mnt 6 Tel. 661 2106 Tallinn, Ahtri 9 Tel. 658 7000

Pärnu, Hommiku 13 Tel. 443 1369

Tallinn, Punane 61 Tel. 635 2547 Tartu, Rüütli 1 Tel. 740 0900

Viljandi, Turu 8/10 Tel. 433 3593

Tallinn, Õismäe tee 1b Tel. 655 0940 Rakvere, Lõõtspilli 2 Tel. 3232 440 Viljandi, Pärna tee 3 Tel. 434 5480

Tapal

Tapa, Pikk 7 Tel. 325 5383

SHUTTERSTOCK

SHUTTERSTOCK

APRILL

Aprill toob naeratuse palgele Sel aastal jätkub talveilmasid isegi aprillikuusse. Erakordselt karged ilmad ei luba veel raskeid talverõivaid sisse pakkida ja kevadised toimetused, mida enamasti juba märtsi lõpul teha saab, peavad veel ootama.

Ent selles karguses on juba tunda päikese kõikevõitvat soojust ning võtku see aega kuipalju tahes, ühel heal päeval on kevad kohal ja ilmselt tuleb see ka siis kiirelt ja korralikult.

Kevadeootus on tore ja täidab nii vaimu kui keha erksusega. Seda seisundit tasub ära kasutada ja alustada koos loodusega uut eluringi, muutes paremaks nii enda vaimuseisu kui eluviise.

VEELE MAHLA EELIS Kaaries on elustiili haigus ja tegelikult saab iga inimene oma hammaste tervise heaks väga palju ära teha.

Narva mnt 13, 10151 Tallinn targutalita@maaleht.ee reklaam 661 8040 Toimetus: Jana Rand 661 3375, Kristina Amor 661 3374, Pille Hermann Kujundaja Mari Peterson Keeletoimetaja Ene Leivak Korrektor Merike Järvlepp Väljaandja Ekspress Meedia AS Trükk AS Printall Lehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2018 Ilmub koos Maalehega

“See pole nakkushaigus ega kuri saatus, mis hambasse augu närib.

Kaaries ehk eesti keeli hamba kõ­ vakoe mädanemise tõbi on käitu­ mishaigus, tuleneb ebatervislikust käitumisest,” selgitab Eesti Hamba­ arstide Liidu president Marek Vink ning lisab, et pelgalt korralikult hambaid pestes pole kaariest või­ malik kontrolli all hoida.

Kaaries on puhas söömise ja hea elu haigus, ometi tuleb see suure­ le osale inimestest väga suure ül­ latusena. Kui me sööksime toorest toitu, kui meil poleks nuga-kahvlit ega võimalust toitu keetes-hauta­ N R 14

•

5. APR I LL 2018

des pehmendada, püsiks ka ham­ bad terved. Tekkisid need ju inime­ sele suhu tuhandeid aastaid taga­ si, olime siis korilased ja kütid ning sõime harva ja enamasti toorest toitu. Ehk teisisõnu – toidu ja elu­ stiili osas on sajandite jooksul toi­ munud märgatav areng, hambad on aga jäänud samaks.

“Neile uskmatutele, kes süüdis­ tavad mind õunamahla vastupro­ pagandas, olen ma kogu aeg öel­ nud, et juhul kui Pirita jões hak­ kaks miskipärast voolama puhas õunamahl, sünniksid miljoni aasta pärast maailma portselanhammas­

Hoia tervist

211

Hammaste korrashoiul on endiselt oluline hügieen.

TAMINE KAHJUSTAB HAMBAID tega inimesed,” toob dr Marek Vink näite, mis selgitab, et kui joogiks ei jooda tavalist vett, siis hambad suus ei püsi. Ka soovituse suhtes juua pi­ devalt väikeste lonksude kaupa sid­ runimahlaga maitsestatud vett on arst kriitiline – tegu on ju happega, mis vältimatult hambaid kahjustab.

Samas – mahla võib juua ikka, kuid oluline on mõõdukus. Süüajuua tohib kõike, kuid toidukorda­ de vahele tuleb jätta piisavalt pikad, 3–4tunnised pausid, mil kaloreid suhu ei satu. Siis elavad suus sõbrali­ kud mikroobid, süljele antakse aega söögikorraga kaasneva happerünna­ ku tagajärgi mineraliseerida ja ham­ bad püsivadki terved.

AIVE MÕTTUS

8 sammu, mis parandavad hammaste tervist 1. Kasvatage ise endale suhu hambasõbralikud bakterid, järgides toitumisel suhkrukella põhimõtet.

2. Õhtusel hambapesul ärge loputage hambapastat suust välja.

Süljake liigne vaht välja ja sellest piisab.

3. Ksülitooliga näts on hamba sõber!

4. Puhastage kindlasti ka hammaste vahesid, kas hambaniidi või hambavaheharjaga.

5. Janu korral jooge vett. Pärast sööki loputage suud veega.

6. Ärge näksige söögikordade vahel.

7. Jäävhambad “sulavad” happelises keskkonnas (nt sidrunivee joomisel!), aga on võimelised taastuma, kui neile võimalus antakse.

8. Ärge minge hambaarsti juurde vaid hambaid parandama, vaid suu tervist kontrollima ja nõu saama.

N R 14

•

5. APR I LL 2018

212

Hoia tervist

PURUNENUD ELAVHÕBEDAKRAADIKLAAS ON TERVISELE OHTLIK Kuigi elavhõbedat sisaldavaid kraadiklaase enam ei müüda, kasutavad inimesed kehatemperatuuri kontrollimiseks ka kunagi soetatud, elavhõbedat sisaldavaid termomeetreid.

Terviseameti mürgistusteabekeskuse õde-konsultandile Ruth Kastanjele helistavad inimesed sageli küsimu­ sega, kuidas toimida, kui elavhõbe­ termomeeter on katki läinud ja elav­ hõbe põrandal laiali. “Mürgistuse ohtu saab vältida, kui õhutate ruu­ me, korjate elavhõbeda kokku ning sulgete selle kinnisesse purki, pude­ lisse või kindlalt suletavasse gripkot­ ti,” selgitab Kastanje.

Ärge kasutage tolmuimejat Tõsisemat mürgistust põhjustavad elavhõbedaaurud, mis imenduvad hingamisteedest, mistõttu tuleks väl­ tida lahtise elavhõbeda ruumidesse seisma jäämist, eriti selle sattumist sooja keskkonda.

Põrandal olev elavhõbe hakkab õhuga kokkupuutel aurustuma ning võib väikeses soojas ning ventilat­ sioonita ruumis saavutada toksilise kontsentratsiooni. Seetõttu tuleks elavhõbeda aurustumise takistami­ seks välja lülitada põrandaküte ja mitte lubada lapsi purunenud elav­

Katkisest kraadiklaasist väljunud elavhõbe moodustab pinnal ebapüsivaid tilgakesi.

hõbedaga saastunud tuppa. Sisse tu­ leks lülitada ka ventilatsioon või ava­ da aknad.

Kindlasti tuleb hoiduda elavhõbe­ da kokkukorjamisest tolmuimejaga, sest nii pihustub aurustunud elavhõ­ be tolmuimejasse ja kandub sealt pi­ kema aja jooksul väljalaskeava kau­ du ruumiõhku laiali. Elavhõbeda aur on õhust raskem ning seetõttu on lapsed võrreldes täiskasvanutega kaitsetumas olukorras, kuna nende hingamistsoon asetseb maapinnale lähemal.

Allaneelamisel on termomeetris sisalduv elavhõbe suhteliselt ohu­ tu – kogusest imendub vaid 0,01%, mis tervisekahjustust ei põhjusta.

Imendumist võib suurendada see, kui elavhõbe jääb soolekäärudesse pidama. Kui on kahtlus, et laps on kogu termomeetris sisalduva elavhõ­ beda alla neelanud, tuleks olukorra hindamiseks teha röntgenipilt.

Veenduge termomeetri tüübis Kui inimene pole purunenud termo­ meetri tüübis kindel, on abiks tead­ mine, et elavhõbe moodustab ala­ ti veeremisvõimelised kuulike­ sed, galinstanist tekib pinnale metalli värvi plekk.

Praegu apteekides müüdavad keskkonnasõbralikud geratherm-ter­ momeetrid sisaldavad galinstani-ni­ melist metallisegu, mis koosneb gal­ liumist, indiumist ja tinast. Selli­ ses koguses on termomeetris sisalduv metallisegu ini­ mesele ohutu.

SIMMO SAAR

SHUTTERSTOCK

N R 14

•

5. APR I LL 2018

Nippe elavhõbeda kokkukorjamiseks VAHENDID, MIDA VAJATE • Kaanega purki või pudelit või kindlalt sulguvaid gripkotte.

• Paberrätikuid.

• Silmatilkade pipetti.

• Toruteipi või habemeajamisvahtu ja väikest pintslit.

• Taskulampi.

Esmalt korjake kokku klaasikillud ja asetage kogumisnõusse, ka need tuleb viia ohtlike jäätmete kogumiskohta.

Korjake paberiserva (või pipeti) abil kokku nähtavad elavhõbedakuulid. Elavhõbe ei imendu läbi naha, seega on ohutu, kui elavhõbe satub koristamise käigus nahale. Elavhõbedakuulid on äärmiselt kergesti liikuvad ning neid on leitud eri ruumides väga laial pinnal. Seega peab olema väga tähelepanelik.

Hämaras või täiesti pimedas ruumis kasutage elavhõbedakuulikeste kokkukorjamiseks taskulambi valgust (elavhõbe on valgusvihus nähtav) ning silmatilkade pipetti väikeste kuulikeste kogumiseks. Väga väikeste kuulikeste puhul võib kasutada pintslile pihustatud habemeajamisvahtu või toruteipi, sest sellega ettevaatlikult üle põranda tõmmates või patsutades jäävad kuulikesed selle külge kinni. Pintslit saab vahu sees olevate elavhõbedakuulikestega koristamise ajal paberrätikusse puhastada.

Pärast edukat elavhõbeda kokkukorjamist on vaja tube vähemalt 24 tundi tuulutada. Elavhõbe ning kasutatud vahendid tuleb kindlalt sulgeda plastkotti või osaliselt veega täidetud ja korgiga suletavasse pudelissepurki ning viia lähimasse ohtlike jäätmete kogumiskohta.

100% taimse päritolugaHoia kapslid tervist“

REKLAAMTEKST 213

Taimsed oomegahapped kogu perele Green Oil™ – oomegahapped otse loodusest Aju, nahk ja veresooned

„Lõpuks ometi tunnen end täisväärtusliku naisena!” „Viimased kaks aastat olin pidevalt väsinud ja kurnatud.

Sageli oli mul ebameeldiv tunne limaskestade – eriti suu, nina ja silmade – kuivuse tõttu. Nüüd tunnen rõõmu sellest, et otsustasin hakata tarvitama Green Oil™ kapsleid.”

Energiapuudus ja väsimus

„Varem olin sageli väsinud, kurnatud ja halvas tujus. Tundsin end nagu närtsinud lill, sest mind piinas alatihti limaskestade kuivus – eriti ninas. Sellega tuli midagi ette võtta,” rääkis Gitte.

Sain lahti väsimusest ja limaskestade kuivusest

•

Green Oil – 100% taimse päritoluga kapslid

Green Oil on taimne looduslike rasvhapete kombinatsioon, mida saadakse lina-, rapsi- ja kuningakepiseemnetest. Green Oili kapslid on toodetud taimse tooraine külmpressimise meetodil, tänu sellele on kõik bioloogiliselt aktiivsed ained säilinud. Preparaadi koostisesse kuuluvad organismile vajalikud asendamatud oomega-3-, -6- ja -9-rasvhapped. Green Oili kapsleid võivad tarvitada ka taimetoitlased.

Green Oil on hästi tasakaalustatud oomega-3-, -6- ja -9-rasvhapete kombinatsioon kogu perele.

Green Oili kapslitel puudub kalamaitse ja -lõhn.

Kust saab Green Oili kapsleid osta?

Gitte võtab Green Oili kapsleid iga päev hommikusöögi ajal. „Olen väga õnnelik, sest tunnen end suurepäraselt, olen tulvil energiat ja minu organism töötab nagu hästi reguleeritud ja korraTaimsed Green Oili kapslid Gitte on ujumistreener ja füsiotera- likult õlitatud masin,” rõõmustab Gitte. peut. See töö ei ole kergete killast, vaid nõuab palju energiat, mida tuleb oma Otsekui oleks elu uuesti õide tööülesannete täitmisel teistega jaga- puhkenud da. Seepärast on Gittel tähtis olla alati „Tarvitan Green Oili kapsleid juba mitu kuud ja tunnen, et olen tulvil pulbitsesuurepärases vormis. „Kui juhtusin lugema artiklit Skandi- vat nooruslikku energiat! Enesetunne naavia päritolu taimsete Green Oili on selline, nagu oleks mu keha täitunud kapslite kohta, hakkasin nende vastu soojendava energiaga – isegi käed ja huvi tundma, sest otsisin juba varem jalad on soojad. Green Oili kapslid on looduslikke preparaate, mis võiksid fantastilised!” mind aidata.”

N R 14

Polüküllastumata rasvhapped kogunevad peaaju ja reproduktiivsüsteemi rakkudesse. Need on vajalikud paljudes ainevahetusprotsessides, toimivad organismi energiaallikana, kuuluvad kõikide rakumembraanide koostisesse ning osalevad paljudes organismi biokeemilistes protsessides.

Green Oili kapsleid saab osta apteegist või tootja veebilehelt www.newnordic.ee.

Kas teil on küsimusi?

Lisateabe saamiseks helistage telefonil 684 3838.

5. APR I LL 2018

www.newnordic.ee

Online Store

Hoia tervist

214

KUIDAS TURGUTADA IMMUUNSUST? Selleks et immuunsüsteem püsiks terve, on eelkõige vaja piisavalt puhata ja toituda tervislikult. Terve ja puhanud organism on paremini kaitstud haiguste vastu ja haigused kulgevad kergemini.

Kui kehas on kõrge stressihormoo­ ni kortisooli tase, lülitab keha end säästurežiimile ja esimene asi, mille pealt ta ennast tagasi hakkab hoid­ ma, on immuunsüsteem. Just talvel ja varakevadel on organismil ilmasti­ kust tingitult rohkem stressi ja seega on väga oluline leida õige tasakaal töö ja puhkuse vahel, magada roh­ kem ning süüa tervislikult.

Toituge tervislikult

• Probiootikumid on kasutusel or­ ganismi normaalse mikrofloora taastamiseks ning organismi vas­ tupanuvõime tõstmiseks. Piim­ happebakterite kuure soovitatak­ se sageli haigestuvatele lastele.

Lastele on iseloomulik nii käsi kui ka mänguasju suhu pista, mis vii­ ruste leviku ajal soodustab haiges­ tumist. Kui aga oma soolefloora korras, on haigusetekitajatel ras­ kem kahju teha.

Varakevadine toidusedel peaks kül­ laldaselt sisaldama köögivilju, tsitru­ selisi, õunu, rosinaid, pähkleid, mett ja kala, et tagada immuunsüsteemi­ le vajalik hulk C-vitamiini, tsinki ja seleeni.

• D-vitamiini igapäevane tarbimi­ ne on immuunsussüsteemi tugev­ damiseks oluline iga päev. D-vi­ tamiin kui rasvlahustuv vitamiin imendub kõige paremini õlilahu­ sena.

• Kapsas, sibul, porgand, naeris ja peet on meie kohalikud köö­ giviljad, mis säilivad ületalve too­ relt ega kaota seejuures vitamiine.

Sööge tihedamini ja väiksemate portsjonitena, et ei tekiks nälja­ tunnet ega ahvatlusi kiirete süsi­ vesikute järele. Söögikordade arv ei tohiks täiskasvanutel ega lastel olla harvem kui kolm korda päe­ vas, ideaalsel juhul (koos kergete einetega) peaks päevas sööma neli kuni viis korda.

• Greipfruudi koores ja seemnetes leidub tugevatoimelisi antimik­ roobseid aineid, mis on oma efek­ tiivsuselt võrreldavad isegi süntee­ tiliste antibiootikumidega. Nende märkimisväärne omadus on või­ me üliväikestes kogustes hävita­ da haigusetekitajaid. Külmetuse korral võtke 15 tilka greipfruudi ekstrakti kolm korda päevas, lah­ jendades seda vee või apelsinimahlaga.

Imuunsustugevdajad apteegist • Punase päevakübara ekstrakt on teaduslikult tõestatult tõhusaim looduslik immuunsüsteemi tugev­ daja, mida on kasutatud nii rahvakui ka kaasaegses meditsiinis. Pu­ nane päevakübara regulaarne tar­ bimine tugevdab organismi im­ muunsüsteemi, eriti pimedal ja külmal ajal. Seda on apteegis nii tablettide kui ka siirupina.

• Ternespiim sisaldab rohkelt im­ munoglobuliine, mis kaitsevad or­ ganismi kahjulike bakterite ja vii­ ruste eest. Kasutatakse vastupa­ nuvõime suurendamiseks, sooles­ tiku mikrofloora heaoluks. Saada­ val kapslitena.

• Vitamiinid koos antioksüdantidega. Seleen on vajalik antioksü­ datiivsete protsesside käivitami­ seks. Beetakaroteen on efektiivne antioksüdant, mis aitab tugevdada N R 14

•

5. APR I LL 2018

immuunsüsteemi ja kaitsta DNAd ning keharakke. Vitamiin E on olu­ line tugi immuunsüsteemile ja ai­ tab kaitsta rakke oksüdatiivse kah­ justuse eest ning on oluline vaba­ de radikaalide neutraliseerimisel.

• Vitamiin C on väga tähtis, et kaits­ ta organismi nakkuste eest vere valgeliblede ja antikehade kaudu.

• Tsink omab võtmerolli immuun­ suse hoidmisel ja vabade radikaa­ lide taseme reguleerimisel. Biofla­ vonoidid on efektiivsed loodusli­ kud antioksüdandid, mis toetavad C-vitamiini tõhusat mõju ja oma­ vad ise antibakteriaalset toimet.

• L-tsüstiin on immuunsüstee­ mi ensüümidele kofaktor ja va­ jalik antikehade väljatöötamisel.

L-tsüstiin aitab vastu seista stres­ sile ja stimuleerib immuunvastu­ se teket.

• Koensüüm Q-10 aitab peale im­ muunsüsteemi tugevdamise ka südame-veresoonkonna haigus­ te, ateroskleroosi ja hüpertoonia­ tõve profülaktikas ning ravil; pa­ rodontoosi profülaktikas; vanane­ misprotsesside aeglustamisel; ai­ nevahetusprotsesside kiirendami­ sel; kroonilise väsimuse sündroo­ mi profülaktikas ja ravis.

Kodused abivahendid • Mesi on ülikasulik, kuna omab bakterite-, viiruste- ja seentevas­ tast toimet. Mesi on tulvil antiok­ südante, seedimist soodustavaid kasulikke ensüüme ja mikroele­ mente, mis toetavad immuunsüs­ teemi.

Hoia tervist

215

ingverijuuretee sage joomine hävitab gripiviirused ja stimuleerib organismi immuunsüsteemi.

• Kibuvitsamarjateel on peale im­ muunsust tõstva toime ka palju muid häid omadusi. Näiteks on see tõhus abimees mao- ja kaks­ teistsõrmik-haavandtõve, naiste­ haiguste, avitaminoosi, kõrgvere­ rõhktõve ja ateroskleroosi profü­ laktikaks, mitme ägeda ja kroo­ nilise haiguse puhul, kui nendega kaasneb C-vitamiini kaotus.

• Küüslauk on vitamiinide, mine­ raalide ja flavonoidide kompleks, mis toetab südame-veresoonkon­ da, omab antibakteriaalset, vii­ ruste- ja seentevastast toimet, võib aeglustada ateroskleroosi põde­

vatel patsientidel haiguse süvene­ mist, langetada kolesteroolitaset.

• Ingver annab energiat, tekitab külmetusel kohe sooja tunde, võ­ tab ära palaviku jne. Ingverijuur leevendab seedevaevusi nagu ii­ veldust, kõrvetisi, kõhupuhitust ja kõhulahtisust. Teadlased on ammu tõestanud, et ingverijuure­ tee sage joomine hävitab gripivii­ rused ja stimuleerib organismi im­ muunsüsteemi.

• Astelpajumarjad stimuleeri­ vad immuunsüsteemi ja erguta­ vad hormonaalsüsteemi tegevust.

N R 14

•

5. APR I LL 2018

Neid soovitatakse tarvitada üldtu­ gevdava vahendina gripi ja teiste külmetushaiguste ajal, pärast ope­ ratsioone ja traumasid.

• Roheline tee sisaldab looduslikke antioksüdante, mis tugevdavad immuunsüsteemi. Tassike kuuma teed aitab leevendada kurguvalu ja köha.

• Sibula ja mee segu maitseb ma­ gus ning sibula maitset ei ole tunda.

Tõstab immuunsust, teeb köha lah­ ti ning on hea nohu leevendamisel.

Targu Talita

Hoia tervist

216 Maksapõletikku nakatumise eest hoiab hea hügieen ja korralik kätepesu.

SHUTTERSTOCK

MAKSAPÕLETIK ON KERGE KÜLGE HAKKAMA Kõige sagedamini saadakse maksapõletik ehk hepatiit viirusega.

Levinumad maksapõletikud on A-, B- ja C-hepatiit.

Tihtipeale saadakse A-hepatiit kaasa lõunamaareisidelt. Viirus levib eel­ kõige saastunud toidu ja vee kaudu, aga ka mustade käte ja nakatunud inimeste väljaheidete kaudu.

See viirus võib toiduainetes ja vees elus püsida mitmeid päevi. Tüü­ piliselt saadakse A-hepatiidi viirus näiteks kokteilist, kuhu on lisatud viirusega saastunud jääkuubikuid.

Haigusnähud ilmnevad 2–6 nä­ dalat pärast viirusega kokkupuudet.

Tekkida võib kõrge palavik, isutus, lihasvalud, oksendamine, jõuetus,

silmavalged ja nahk võivad muutu­ da kollakaks.

Kuigi haiguse põdemine on üp­ ris vaevarikas, ei muutu A-hepatiit krooniliseks ja põdemisjärgselt ku­ juneb eluaegne immuunsus.

Et vältida nakatumist, tuleks kin­ ni pidada hügieeninõudeist. Korralik kätepesu on asendamatu, samuti ee­ listage lõunamaareisidel joogiks pu­ delivett ja loobuge jääga jookidest.

Vältige koorikloomade ja pesemata puuviljade söömist. Toortoidule ee­ listage keedetud ja küpsetatud toitu.

N R 14

•

5. APR I LL 2018

A-hepatiidi profülaktilise vahen­ dina on kasutusel ka vaktsiin. Infot selle kohta küsige oma perearstilt.

B-hepatiit on ülinakkav B-hepatiiti põhjustav viirus on ääre­ tult vastupidav välistingimustele. Vii­ rus levib verega: vereülekandel, saas­ tunud süstlaga süstides, eri tüüpi vi­ gastuste ja mikrotarumadega. Viirus levib näiteks nakatunud inimese ži­ letti kasutades, tätoveerimisel, kõr­

Hoia tervist vade augustamisel jne. Samuti seksuaalsel teel ning nakatunud emalt vastsündinule.

Haigusnähtudest esineb vä­ simus, isutus, kehatempera­ tuuri tõus, valulikkus parema roidekaare all (maksa piirkon­ nas), naha kollaseks muutumi­ ne ja sügelus. Tasub aga teada, et kolmandikul nakatunuist ei pruugi ühtegi sümptomit esi­ nedagi.

Erinevalt A-hepatiidist on selle viiruse puhul oht, et haigus muutub krooniliseks. Kusjuures mida noorem on inimene, seda tõenäolisem see on. Seetõttu vaktsineeritakse riiklike prog­ rammide kaudu ka kõiki vast­ sündinuid B-hepatiidi vastu.

Haiguse krooniliseks muutu­ mine on ohtlik, sest siis on suur risk haigestuda maksatsirroosi või -vähki.

Sellest haigusest hoidumi­ seks vältige võõraste hügiee­ nivahendite kasutamist ja haa­ vade ning kriimude tekkimisel kaitske neid plaastritega. Sa­ muti tuleb silmas pidada tur­ valise seksi reegleid, ning täto­ veeringuid või kõrvarõngaste auke tehes veenduge, et tegu oleks tunnustatud salongiga, kus peetakse kinni hügieeni­ reeglitest.

Parim viis B-hepatiidi välti­ miseks on selle vastu vaktsinee­ rimine. Vaktsineerimise soovi korral konsulteerige perearsti­ ga ning sagedasel reisijal on või­ malik A- ja B-hepatiidi vastane vaktsineerimine ühendada.

C-hepatiit võib muutuda krooniliseks C-hepatiidi viirus levib eelkõi­ ge vere ja kehavedelike kau­ du, nagu B-hepatiitki. Enamik nakatumisi toimub kokkupuu­ tel verega, nt saastunud süst­ la kasutamisel, tätoveerimisel jne. Sugulisel teel nakatumine on üldiselt harv, kuid siiski või­ malik. Ka on võimalik nakkuse kandumine nakatunud emalt vastsündinule.

Targu Talita N R 14

•

5. APR I LL 2018

217

Hoia tervist

218

KEVADVÄSIMUSE VASTU TOIDU JA TRENNIGA Talv annab teatepulga kevadele üle. Ühes sellega peaks heitma rammusa teki söögilaualt ja asemele lubama kergemad toiduvalikud ning viima sisse ka muudatused treeningrutiinis.

SHUTTERSTOCK

Kuigi päike käib juba palju kõrge­ malt, tunnevad paljud inimesed just kevade saabudes suurt väsimust.

Selles saab süüdistada pimedat, kül­ ma ja haigusterohket perioodi, mis mõjub organismile kurnavalt. Lisaks vähene liikumine ning sooja saami­ seks rasvase ja süsivesikuterikka toi­ duga liialdamine.

Minge õue!

Kevadel vajab organism vitamiine, mida leidub köögi- ja puuviljades.

N R 14

•

5. APR I LL 2018

Personaaltreener Rauno Rikbergi sõnul tuleb võitluses kevadväsimu­ sega ohjad haarata inimesel endal,

Hoia tervist KEVIN AMON

sest palju saab ära teha just õigete elustiilivalikutega.

Kevade tulekuga muutuvad päe­ vad pikemaks, see võimaldab muuta treeningud mitmekesisemaks. Jõu­ saalis talve veetnud treenijad võik­ sid nädalas ühe sisetreeningu asen­ da värskes õhus jooksmise, selts­ kondliku spordimängu või tempoka jalutuskäiguga.

Kes aga talve tubases kooko­ nis veetnud, peaksid just nüüd ten­ nistelt või tossudelt tolmu pühki­ ma, trennikaaslase leidma ja õue minema.

Esmaseks eesmärgiks seadke ko­ hustuslikud 10 000 sammu päevas, mille täitumist saab kontrollida nuti­ telefoni rakendustega. Enne kui aru­ gi saad, hakkab arv sammulugejas märkamatult täituma, misjärel võib juba järgmise eesmärgi seada ja näi­ teks jooksmisega algust teha. Õues viibimine peletab eemale haigused ja hoiab meele erksana!

219

Leidke meelepärane tegevus Inimesed kipuvad aktiivsemalt tree­ nima just talvel ja kevadel, et suveks vormi saada. Pika talvega võib aga treeningrutiin üksluiseks muutuda ning motivatsioon kaduda.

Teine võimalus on asuda iseseis­ valt proovima eri treeninguid. Ehk tunnevad kevadväsimusega võitle­ vad keha ja meel, et oleks aeg tava­ pärane lihastreening vahetada joo­ ga, pilatese või jalutuskäigu vastu looduses. Tõeliselt nauditav treening toob rõõmsa meele, viib väsimuse ja aitab seatud eesmärkidele lähemale.

Tehke puhastus köögikappides Õdusad talveõhtud televiisori ees ki­ puvad pahatihti mööduma sooja teki sees, kaaslaseks maiustused ja suu­ pisted. Kevade saabudes tuleb aga külmik ja köögikapid kriitilise pilgu­ ga üle vaadata ning kõik keha koor­ mav sealt eemaldada.

Tervisliku kevadtoitumise juur­ de ei kuulu kindlasti küpsised, krõp­ sud, kommid ja rammusad kast­ med. Energiat annavad hoopis juurja puuviljad, maitsestamata jogurt smuutide ja dipikastmete valmista­ miseks ning kergemad koostisosad koduse salatikastme tegemiseks.

Personaaltreener Rauno Rikberg soovitab kevade tulles liikuda rohkem värskes õhus.

Kui kapis puuduvad keha koorma­ vad kiusatused, suudame tervislikele valikutele lihtsamini kindlaks jääda.

Valige väsimust peletav menüü Kuna toit suudab mõjutada meele­ olu ja seega ka üldist õnnetunnet, on võitluses kevadväsimusega võt­ mekohal just mitmekülgne ja tervis­ lik toitumine. Esimese asjana ärge otsige lahendust apteekidest multi­ vitamiinide näol, vaid vaadake krii­ tilise pilguga üle oma toidulaud.

Sööma peaks väiksemaid kogu­ seid ja tihemini ning kindlasti ei to­ hiks ligi lasta näljatunnet. Igal toidu­ N R 14

•

5. APR I LL 2018

korral tuleks au sisse tõsta valgurik­ kad toiduained nagu munad, pähk­ lid ja seemned ning treenijate ja ak­ tiivse elustiiliga inimeste lemmik – madala rasvasisaldusega kanafilee.

Valgud tagavad täiskõhutunde pikemaks ajaks ning aitavad seeläbi võidelda isusööstudega. Samuti on valgud tähtis ehitusmaterjal juuste, küünte, naha, lihaste ja luude koos­ tises ning aitavad hoida energiata­ seme kõrgel ning aju töös. Kevadise annuse vitamiine ja mineraalaineid kindlustavad kehale aga eri värvi köögiviljad ja värsked salatid.

KERTU LAADOGA

Hoia tervist

220

SHUTTERSTOCK

Põrutuse korral tekib suurem valu alles 3–12 tundi pärast kukkumist.

KUIDAS TOIMIDA PÕRUTUSE KORRAL Seni kui leidub veel sulamata teelõike või külmade öödega tekkinud jääkoorikut, püsib endiselt ka libedus ja kukkumisoht.

Mida teha, kui ootamatult libedale kohale sattudes jalad alt kaovad ja käsi või jalg hooga maha prantsata­ des hullult haiget saab? Kuidas saa­ da aru, kas tegu on luumurru või põ­ rutusega?

Tegelikult on nõuanded univer­ saalsed ning sobivad rakendamiseks ka teiste kehaosade põrutustrauma­ de korral.

Esimesed kolm-neli traumajärg­ set päeva tuleks asetada põlvele kolm kuni viis korda päevas 15 mi­ nutiks külmageelikott, mille tempe­ ratuur on 6–8 kraadi. Kui külmagee­ likotti ei ole käepärast, on abi ka kül­ mikus 5–8kraadisel temperatuuril hoitud niiskest paksust mitmekord­ sest froteerätist.

Põlve jahutamisel vältige sügav­ külmiku temperatuuril (–20 kraadi)

hoitud tooteid. Päeval kasutage elas­ tiksidet, nii väheneb koormus põlve­ liigese sidemetele. Oluline on rahu ja koormuse piiramine, teha tuleks ai­ nult hädapäraseid käike. Suunake keharaskuse kandmine tervele jalale.

Häbenemata võib kasutada ka karke.

Lamades hoidke põlve kõrgemal, asetades selle alla näiteks padja või kokkumurtud teki. Koormuse vähest tõstmist võiks alustada alates neljan­ dast vigastusele järgnevast päevast.

Kui valu, turse ja verevalum näib pü­ sivat vaatamata senisele ravile, tu­ leks külastada raviasutust diagnoo­ si ja ravi täpsustamiseks.

Ajakulu põrutada saanud kehaliik­ me täielikuks taastumiseks on umbes üks kuu. Valu leevendab suukaudselt võetav mittesteroidne põletikuravim, kõige ohutum on paratsetamool. Sel­

N R 14

•

5. APR I LL 2018

le valu vaigistav annus on kaks tablet­ ti korraga, 3–4 korda päevas.

Tuleb meeles pidada, et põlve si­ demete ja liigese põrutuse korral te­ kib tugevam valu 3–12 tundi pärast traumat. Esialgu saab patsient üsna vabalt liikuda. Luumurru korral aga tekib kohe tugev valu ja verevalum.

Sellisel juhul tuleb esimesel võima­ lusel pöörduda raviasutusse.

Esmaabiks parim on ka nende nähtude korral rahu ja külm ning jä­ seme hoidmine kehapinnast kõrge­ mal. Seda nimetatakse RICE’i reeg­ liks: rest (rahu); ice (külm); compression (surve, elastikside); elevation (traumapiirkonna hoidmine kõrgemal).

MADIS VESKIMÄGI Tõstamaa perearst

Hoia tervist

SISUTURUNDUS 221 159

Mugav elukorraldus on puhtalt kättevõtmise asi Tihti levib arvamus, et mugava elukorralduse tekitamiseks on vaja näha meeletult vaeva ning olla valmis võitlema kõige erinevamate raskustega. Mäletame ju kõik kuldset ütlust “Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus.” Paraku ei osata näha mugavuse taga pisikeste detailide olulisust – suudad oma elus muuta paremuse poole kasvõi väikese nüansi, oled juba muutnud oma elu mugavamaks!

Oleks ülekohtune väita, et prillikandjate elu on väga mõnus. Pigem vastupidi – ideaalmaailmas oleksid ilmselt kõik prillikandjad sekundiga nõus prillidest loobuma. Ja seda kindlasti ennekõike oma mugavuse nimel.

Kuid kui prillidest loobumine paraku võimatu, kuidas siis oma elukorraldust muuta?

Teatud vanusest pole harvad juhud, kui lihased silmas nõrgenevad nii, et vajatakse paralleelselt prille, mis vajadusel aitavad näha teravalt kaugele kuid samas ka selgelt lähedale. Kahe prillipaari pidev vahetamine on aga tüütu ning ebamugav. Just seetõttu on targad pead loonud progresseeruvad prilliklaasid. Siinkohal tuleks kohe rõhutada, et on aeg unustada vanaaegsed progresseeruvad prilliklaasid – tänapäevased prilliklaasid on justkui loodud mõnusaks toimetulekuks igapäevases elus. Koos areneva tehnikaga on minimaliseeritud erinevaid moonutusi ning eesmärk on ühene – lihtsustada sinu elu. Seega alusta esialgu väikesest muudatusest ning asenda oma tänased kahed prillid ühtedega, kus kasutuses progressiivsed klaasid. Usu, see on samm mugavuse poole!

Või teine eluline näide: autosõit. Mugavus on autosõidu juures erakordselt oluline – aitab ju mugav autosõit meil turvaliselt jõuda punktist punkti nii ennast kui ka teisi ohtu seadmata. Selleks, et teha autosõit kergemaks oma silmadele – olgu siis hämaras õhtus või eredas päikesevalguses –, oleks kasulik kasutada spetsiaalseid prille ka roolis. Pere Optika poolt pakutavad RoadPilot klaasidega prillid on võimalik tellida ühevaatelised või mitmevaatelised ning soovi korral võivad olla ka näiteks päikese käes tumenevad. Kõige tähtsam on aga see, et klaasid filtreerivad vastu sõitvate autotulede pimestava valguse. Ning usu, mugav autosõit algab selgest silmanägemisest.

Selleks, et sina saaksid oma elu muuta mugavamaks võimalikult lihtsate vahenditega, kutsub Pere Optika sind üles asendama oma tänaseid eluharjumusi – jäta kõrvale mitu erinevat prillipaari ning astu maailma, kus nägemine on selge igal hetkel. Just selleks jätkab Pere Optika kampaaniaga, mille raames saad valida, kas ostad ühe klaasi hinnaga kaks prilliklaasi või ühe paari prillide hinnaga kahed prillid. Kampaania kehtib loomulikult ka kahevaatelistele klaasidele.

Ning seda kõike sinu turvalisuse – kuid ennekõike mugavuse – nimel!

Vaata lähemalt: www.pereoptika.ee

N R 14 0

•

5 8. A MPÄRRI TL SL 2 0 1 8

Hoia tervist

222

MAAPIIMA NELI VÄÄRTUSLIKKU OMADUST Eesti poelettidele on ilmunud mitmesugused, üle 3,5% ja kõikuva rasvaprotsendiga piimad. Rammusat täispiima soovitatakse eelkõige lastele, kellele toitev jook on oluline abimees kasvamisel.

Samas on maapiim kõigiti väärtuslik toiduaine igas eas inimestele.

SHUTTERSTOCK

Üle 20 aasta Valio Laeva meiereis töötanud piimaekspert Elle Must soovitab rammusamat maapiima kõigile, kellele on olulised järgmi­ sed väärtused.

Vitamiinid Piim on tuntud ennekõike kaltsiu­ mi ja magneesiumi allikana, kuid 3,8–4,2% vahemikus kõikuva ras­ vasisaldusega maapiim on tänu oma kõrgele rasvaprotsendi sisaldusele abiks ka mitme teise vitamiini omas­ tamisel. Rasvlahustuvate vitamiini­ de nagu A, D, E, K imendumiseks ja transpordiks on meie organismil ras­ va vaja. Ka pärast pastöriseerimist si­ saldab piim kõiki tuntud vitamiine ja on nende tähtis allikas meie toidus – piimas leidub lisaks A, D, E ja K vita­ miinidele ka B-grupi vitamiine.

Kehakaal

Maapiim on väärtuslik toiduaine igas eas inimestele.

Toidus sisalduv rasv seostub paljude­ le ikka veel ülekaaluga. Rasv üksi aga kedagi paksuks ei tee, vastupidi – tar­ galt tarbitud rasvad võivad hoopis sa­ lenemisele kaasa aidata. Kosutav täis­ piim ning selles sisalduvad rasvhap­ ped täidavad kõhtu, aeglustavad suhk­ rute imendumist vereringesse ja enne­ tavad ülesöömist. Seega võivad tervis­ likku elustiili harrastavad piimasõbrad kaalu pärast muret tundmata vaadata ka rasvasema maapiima suunas.

ja säravana. Seda ei ole nad teinud sugugi asjata – nimelt on täispiimas peidus rikkalikult aminohappeid, antioksüdante ja vitamiine, mis kõik aitavad nahka toita ja hellitada. Kel­ lele toiduga mängida ei meeldi, võib nahka hellitada ka seestpoolt. Alma kõikuva rasvaprotsendiga maapiim on vähe töödeldud ja naturaalse maitsega. Piima joogiks tarbides ai­ tame seeläbi ka oma organismil kan­ da hoolt meie naha eest.

Särav nahk

Õnnetunne

Juba Cleopatra ja mitmed kaunid naised pärast teda on võtnud piima­ vanne, hoidmaks oma nahka pehme

Kas teadsid, et piim aitab leevenda­ da stressi? Klaas sooja piima aitab lõõgastada pinges lihaseid ja rahus­ N R 14

•

5. APR I LL 2018

tada närve. Viiruste hooajal tasub kosutava piimajoogi sisse segada ka mett. Kui kasutate maiuse valmista­ miseks maapiima ja naturaalset ees­ timaist mett, valmib jook, mis lisaks terviseturgutusele viib oma eheda maitsega tagasi lapsepõlvemäles­ tuste juurde.

Eksootiliste maitsete armastajad saavad klassikalist piimajooki vürt­ sitada kurkumiga. Sellele Indiast pärit kuldkollasele juurele on aega­ de jooksul omistatud mitmeid ter­ vendavaid omadusi, kuid Hiina me­ ditsiinis on seda muu hulgas kasuta­ tud ka depressiooni ravimiseks.

KERTU LAADOGA

Hoia tervist

N R 14

•

5. APR I LL 2018

223

3 põhjust miks meie poole pöörduda : • Pead pingutama, et vestluses osaleda • Lähedased kurdavad, et TV on liiga kõvasti • Telefonis suhelda on raske

KUULMISEGA PROBLEEMID? MEIE SAAME AIDATA SIND JÄLLE KUULMA!

Teeme koostööd Sotsiaalkindlustusametiga (SKA), isikliku abivahendi kaardi olemasaolul väljastame kuulmisaparaate riikliku soodustusega.

Aitame isikliku abivahenid kaardi vormistamiseks vajalike dokumentidega.

ÜHE VISIIDIGA KUULJAKS! Meie juurest saad kõik vajaliku ühest kohast ühe visiidi käigus: • TASUTA kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtt ja kuulmisuuringud (aparaadi ostjale) • USA firma Starkey väga kvaliteetsed kuulmisaparaadid • lai valik erinevaid aparaate kohapeal olemas • professionaalne ja sõbralik teenindus • lühikesed järkjekorrad • individuaalsed kõrvaotsikud • TASUTA parkimine maja ees • Võimalik 0% intressiga järelmaks

Küsi lisa ja broneeri aeg juba täna • tel. 6445400

www.kuulmiskeskus.ee

Kuulmiskeskus Audiale ootab Sind aadressil Mõisa tn. 4-8. korrus (Al Mare maja, Rocca al Mare kaubanduskeskuse kõrval) Konsultatsioonile soovitame tulla koos mõne lähedase inimesega.

Tervishoiuteenuse tegevusluba L04170