Targu Talita nr7 (august – september 2018)

AUGUST

SEPTEMBER

2018

2018

Hind 2.99

Maalehe nõuandeajakiri

est s d ü ü N Targu Talita s! a t s a a x 6

supertoit:

Väge täis taimed

hoidista suve: Parimad retseptid ja nõuanded

meisterdamine: Tegemisi toas ja õues

hüva nõu:

Suvelõpu tähtsad tööd I S S N 250 4 -7574

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee e-kiri: toode@toode.ee

AS Toode soovitab katuste turvatooteid paigaldama vaid kogemustega meistreid, sest lahenduste läbimõeldus ja korrektne paigaldus võib päästa elusid.

SISUKORD

Küpse suve värvid

Foto SHUTTERSTOCK

V

4 Lavendel toob rahu 6 Puravikud ootavad

36 Rebashein – väärt toidutaim lillepeenras

korjajat

40 Kõigiti kasulik lina

8 Kuidas säilitada basiilikut

42 Kookospähkel – lootuse

10 Tulbiõied jõuluks

ja hea õnne sümbol

ja naistepäevaks

46 Toitev ja raviv avokaado

14 Moosipurki mahub

50 Nöörvõre ronitaimede toeks

mitmeid maitseid

52 Päikse abil toimiv kuivati

18 Kurgid purki

54 Lõbus ja vajalik pesulõksukott

22 Hüva nõu kurkide marineeri-­

56 Fuksiate kerge ja keeruline

miseks ja hapendamiseks

hooldus

24 Pohlad nii ja naa

58 Suurpuhastus kasvuhoones

26 Hoidistamiseks on mitmeid

60 Veesilm muudab aia

huvitavaid võimalusi

elavamaks

30 Kuidas soolata ja hapendada

62 Vaeva vähe, silmarõõmu

32 Vältige hallitusseente

64 Millised kanad sobivad

34 Mis on melass ja milleks

66 Mida teha mahakukkunud

seeni

tekkimist

seda kasutatakse?

iimane suvekuu täidab köögid moosi- ja marinaadilõhnadega ning toidulauale jõuavad värsked kartulid ja teisedki aiaviljad.

Taas on põhjust sammud metsa seada, sest marjad ja seened ootavad korjajat.

August on aasta heldemaid aegu, mil saab looduse ande koguda ja neid eelseisvaks talveks säilitada.

Seetõttu leiab Targu Talita augusti numbrist rohkelt retsepte hoidistamiseks ja aiasaaduste säilitamiseks.

Kindlasti on kõigil meil palju häid ja äraproovitud retsepte, kuid alati tasub katsetada ja midagi teisiti teha. Just nii avastame uusi maitseid.

Palju ruumi oleme käesolevas ajakirjas pühendanud ajakohastele nõuannetele, mida hilissuvel tasub nii aias kui kodus ette võtta. Anname mitmeid ideid meisterdamiseks ja näiteks nõu, kuidas rajada koduaeda veesilma.

Huvitavat lugemist loodame pakkuda supertoidu rubriigis. Sealt saab lugeda päris tavalistest, kuid siiski tervisele väga kasulikest taimedest. Näiteks selgub, et lisaks kookose või avokaado mõnusale maitsele on need lausa tervistava toimega.

Tervist ja elujõudu annavad kindlasti ka koduselt peenramaalt pärit küpsed viljad. Nüüd on aeg seda kõike nautida.

Targu Talita ajakiri ilmub nüüdsest kuus korda aastas ehk üle kuu. Nii saame olla oma nõuannetega veelgi ajakohasemad.

pikaks ajaks algajale?

õuntega?

Esikaane fotod SHUTTERSTOCK Maalehe peatoimetaja Andres Eilart Targu Talita toimetaja Jana Rand 661 3375 Reklaam Maksim Hrustaljov 669 8040 Kujundaja Piret Väljataga Korrektor Merike Järvlepp Väl­jaand­ja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall Narva mnt 13, 10151 Tallinn Ajakirjas on kasutatud Targu Talita materjale

Maalehe nõuandeajakiri

Saadaval üksikmüügis Ilmub kuus korda aastas

JANA RAND

AUGUSTIKUU ASKELDUSED

Koguge lavendliõisi tee ja lõhnavate kuivsegude tarvis.

LAVENDEL TOOB RAHU Lavendlit võib lisada keedisesse või teha sellest hoopis magamistuppa rahustav kimp.

Foto SHUTTERSTOCK

K

uivast ja kuumast kliimast pärit lavendlit on meilgi aastate jooksul hakatud rohkem kasvatama, sest tema meeldiv lõhn ja armas olek võidab südameid. Kuna lavendel on nii maitsekui ilutaim, võiks potis kasvav lavendel olla suvel terrassi kaunistamas, ilmade jahenedes aga võib ta tuua tuppa aknalauale. Sealt saab siis lehekesi näpistada toitude maitsestamiseks või tee valmistamiseks.

Lavendlil on teadaolevalt närvipinget ja valu vähendav toime. Samuti puhastab ta nahka, parandab vereringet ja ravib hingamisteede probleeme. Tema lõhn vähendab vaimset väsimust ja kurnatust.

Just tänu oma lõhnale on lavendel leidnud laialdast kasutamist parfümeerias. Lavendliõli lisatakse paljudesse aroomteraapia toodetesse.

Samuti on ta üks paremaid sääsepeletajaid. Lavendliõli võib sel ees4 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

Kes otsib uusi maitseelamusi ja lavendlist lugu peab, võib proovida keeta lavendli-õunapüreed.

Lavendli-õunapüree

Kuivatamiseks siduge lavendel kimpu ning riputage, õied allapoole, kuivama.

märgil panna ka lastele põsele, kõrva taha ja kaela peale.

Lavendliõitest valmistatud teesegu pruugitakse rahutuse ja unehäirete korral. Ka võib seda lisada vanniveele, kus ta mõjub lõõgastavana.

Lavendlisiirupit võib kasutada kuumade või külmade jookide magustamiseks ja tema õielehti (nii värskeid kui ka kuivatatud) võib lisada kukli- või küpsisetainasse. Samuti sobib see ürt hästi kala ja kana maitsestamiseks.

n suur pihutäis lavendliõisi n 1 klaas vett n 1 kg suhkrut (kogust võib suurendada või vähendada) n 2 kg puhastatud hapukaid õunu Pange lavendliõied potti, valage vesi peale ning laske segades aeglaselt keema tõusta. Seejärel tõstke pott tulelt ja jätke kaane alla jahtuma. Kurnake. Pange potti eelnevalt puhastatud õunad, laske keema ning lisage suhkur. Keetke, kuni õunad on pehmed. Kui soovite tõeliselt hõrku pühapäevamaiust, hõõruge segu läbi sõela, laske korraks keema ning pange seejärel purki.

PILLE HERMANN

Põnev, metsik, julge!

Just seda Sa ootadki parimalt loodusmatkalt!

Jolly matkasaapad PATROL toetavad julgeid rännakuid.

Sinu teekond ka tõeliselt raskel maastikul kulgeb kindla sammuga.

Sa ei väsi ega komista.

2335/GA

199 €

Tõeliselt mugavad ja jalgu toetavad matkasaapad, mille disainimisel on ühendatud teadmised inimese liikumise anatoomiast, kogemused, tipptehnoloogia ja parimad materjalid.

Pehmendus ja tugi jala liikuvuse tagamiseks ning pahkluu toetamiseks.

Kuumus- ja kulumiskindel kummiprofiil kiirlaskumisköie tarvis.

Spetsiaalsed aasad ja öösid paelte kiireks avamiseks või sulgemiseks.

Jolly PATROL saabastel on nii nina kui ka kannaosas spetsiaalne libisemiskindel struktuur.

Spetsiifiline tallastruktuur hülgab võõrkehad ja prahi.

POLSTERDATUD SÄÄREOSA. Pahkluu liikumist ja painutamist toetav lisatugi sääre tagaosas.

PU ja KUMM Õli-, bensiini- ning kuumuskindel (300 °C) kahekomponentne antistaatiline tald.

PAELTE KIIRSIDUMIS SÜSTEEM

ISEPUHASTUV VÄLISTALD

J-MORPHIC LAST Kestva ergonoomika süsteem.

Surve ümber suunamine, energia neeldumine, soojuse isoleerumine ja liikumisega sobitumine.

PÕRUTUSKINDLUS Kaitseb ja toetab pahkluud vähendades nikastuste ja põrutuste ohtu.

NAHK ja HINGAV KANGAS Naha, Cordura ja para-aramiidist kanga kombinatsioon tagab hingavuse.

VEEKINDEL GORE-TEX® membraan

TAMREX OHUTUSE OÜ

Sinu jalad on hoitud ja kaitstud kogu teekonna jooksul.

Ka kõige raskemates oludes.

SUNRAYS

MIRROR SYSTEM

LIBISEMISKINDEL TALD

TORKEKINDEL TALD

PÄIKESEKIIRGUST PEEGELDAV SÜSTEEM

100% METALLIVABA

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 • TARTU Aardla 114, Ringtee 37a • PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3 • RAKVERE Pikk 2 • JÕHVI Tartu mnt 30 • VÕRU Piiri 2 • VILJANDI Tallinna 86 VALGA Vabaduse 39 • NARVA Maslovi 1 • HAAPSALU Ehitajate tee 2a • PAIDE Pikk 2 • JÕGEVA Tallinna mnt 7 • TÜRI Türi-Alliku • RAPLA Tallinna mnt 2a • KEILA Keki tee 1 • KURESSAARE Tallinna 80a

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni kaupa jätkub!

PATROL 2.0 mid

RAVIMTAIMEDASKELDUSED LILLEPEENRALT AUGUSTIKUU

Puravikud oota Puravikke hinnatakse söögiseentena nii välimuse, toitvuse kui ka maitse­ omaduste poolest.

E

estis kasvab ligi poolsada liiki puravikke, tõsi, paljud neist on väga haruldased ja korjajatele leidmis- ega söömisrõõmu ei paku. Peamiselt rändavad korvi kivi-, haava-, kase- ja sametpuravikud.

Puravikukorjajate elu muudab lihtsamaks see, et nende ihaldusobjektidest on tuntavalt mürgine vaid saatana-kivipuravik, mis on aga Eestis suhteliselt haruldane.

Mitmed puravikuliigid on mittesöödavad mõru maitse tõttu. Kõige sagedamini tekitab seenelistele pahandusi sapipuravik, mis eksikombel kivipuraviku pähe korjatuna rikub oma kibeda maitsega kogu seeneroa. Suurtes kogustes tarbituna on sapipuravikudki mürgised, kuid eriliselt mõru meki tõttu keegi neid rohkelt süüa ei suuda.

Viimasel ajal soovitatakse piiri pidada ka tamme-kivipuraviku söömisega, mis tundliku seedimisega inimestel võib tervisehäireid põhjustada.

Fotod SVEN ARBET, SHUTTERSTOCK

Lihtne tunda Kõiki puravikke iseloomustab lihakas ja massilt raske viljakeha. Nende kübara alumisel küljel on käsnjas kiht, mille moodustavad torukesed.

Et torukeste kiht eraldub kübarast suhteliselt hõlpsalt, siis on tavaks see puravike puhastamisel eemaldada.

Tegelikult on noortel puravikel torukeste kiht tihe ja kõva ning vägagi toitaineterikas. Järelikult tasub noori puravikke süüa koos kübaraaluse kihiga. Vanematel eksemplaridel tuleks kübaraalune kiht enne toiduks tarvitamist siiski eemaldada.

Kindlasti ei tasu korjata väga vanu puravikke, vaatamata nende 6 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

PURAVIKUD on ka suhteliselt toitaineterikkad, võrreldes paljude teiste seentega.

avad korjajat Kuidas valmistada?

Puravikke saab toiduks tarvitada mitmel viisil. Peamine on see, et need seened (peale üksikute erandite) ei vaja keetmist, sest see muudab nad vintskeks ja libedaks. Puravikke võib praadida, küpsetada, hautada, grilli­da, marineerida, konserveerida omas mahlas, külmutada ja kuivatada. Kuivatatud puravikest võib jahvatamisel omakorda valmistada seenepulbrit. Võrreldes värskete seentega, on kuivatatud puravikud palju suurema toiteväärtusega.

See on ka mõistetav, sest kuivatamisel on enamik veest seentest ära auranud ja toitained kontsentreerunud.

ahvatlevalt suurtele mõõtmetele.

Tavaliselt on need ussitanud ning paljudel liikidel on viljakeha muutunud ebameeldivalt pehmeks ja limaseks. Arvestama peab sedagi, et vananenud seente biokeemiline koostis on muutunud ja nendesse koguneb mitmesuguseid laguühendeid, näiteks karbamiidi.

Mitmel puravikuliigil tumeneb viljaliha ensüümide ja õhuhapniku toimel pärast seda, kui seened on tükkideks lõigatud. Sellisel juhul on need seened ka toidus ja hoidistes tumedatoonilised. Toidu välimust see eripära mõjutab, maitseomadusi ja toiteväärtust aga mitte. Samas paljud söögipuravikud säilitavad ka töötlemisjärgselt heleda värvuse.

Hinnalised ja toitvad Puravikud on ka suhteliselt toitaineterikkad, võrreldes paljude teiste seentega. Nii on puravikud ühed valgurikkamad seened, mida meie metsadest korjata võib. Valguvaesem on nende sitke jalaosa, suhteliselt valgurohkem aga seenekübar.

Mida vanem seen, seda vähem tema

viljakehas valke on, sest suurem osa valkudest koondub eostesse.

Suhteliselt palju on puravike koostises ka süsivesikuid, kuid arvestama peab seda, et enamik neist on seedumatud (kitiin) ja toimivad nii-öelda kiudainetena. Rasvade kogus on puravikes tagasihoidlik ja seda isegi teiste seentega võrreldes.

Kindlasti peab puravike söögiväärtuse puhul mainima ka mineraale (kaaliumi-, fosfori-, ­magneesiumija väävliühendeid) ning mitmeid mikroelemente: rauda, mangaani, vaske, tsinki, joodi, seleeni.

Vitamiinidest rääkides tuleb vesilahustuvatest mainida B-rühma esindajate olemasolu (B1, B2, B3) ja rasvlahustuvatest vitamiini D eri vorme.

Vaatleks järgnevalt kivipuraviku biokeemilist koostist. Kõige rohkem on metsavärsketes kivipuravikes siiski vett – 89–91%. Teistest põhitoitainete rühmadest on värsketes kivipuravikes ligi 5% ulatuses valke ja samaväärselt süsivesikuid, alla 0,5% rasvu ning ligi 1% ulatuses mineraalühendeid.

Veerikkuse tõttu säilib metsast toodud seenesaak üsna lühikest aega. Veeküllusel on teinegi mõju – värsked seened on lahja toit, sest sajagrammine puravikukogus annab meile vaid mõnikümmend kilokalorit toiduenergiat. Tõsi, tavasöögina on see kalorinäit kindlasti kõrgem, sest praadimisel kasutatav toiduõli ja või lisavad energiarikkusesse oma panuse.

Puravikele iseloomuliku seenelõhna eest vastutavad lenduvad alkoholid ja ketoonid. Meil on tava süüa puravikke eraldi toidukorrana, mujal maailmas kombineeritakse neid lisandina vägagi mitmete roogade juurde. Mõlemal juhul on tähtis, et puravike endi maitse toidus täiel määral maksvusele pääseks.

URMAS KOKASSAAR Artikli autor on Targu Talita kauaaegne kaas­ töötaja, kes on meie hulgast paraku lahkunud.

AUGUST / SEPTEMBER

Targu Talita 7

AUGUSTIKUU ASKELDUSED

Kuidas säilitada basii Kuigi on levinud arvamus, et vürtsbasiilikut ei tasu kuivatada, väidab paljude maitse- ja ravimtaimede kasvatamist õpetavate raamatute autor Tiiu Väinsaar vastupidist.

E

hkki osa basiilikus olevast eeterlikust õlist kuivatamisel kaob, jääb seda järele piisavalt palju. Lisaks ka toimeaineid, mis annavad roale huvitava maitse ning tugeva vürtsise lõhna.

Fotod SHUTTERSTOCK

Kuivatamine Hea on see, et kuivatamine ei riku taime maitset ja lõhna, vaid annab talle pisut teistsuguse lõhna- ja maitsenüansi kui on värsketel lehtedel. Siiski on nippe, mida sel puhul meeles pidada. Näiteks alates lõikamisest peab maitsetaimede kuningaks nimetatud vürtsbasiilikuga olema ettevaatlik ja õrn, sest iga väiksemgi muljumiskoht muutub kuivades mustaks.

Kuigi õitsemine tugevdab vürts­ basiiliku aroomi, ei võiks tal lasta jõuda täisõitsemiseni. Põhjus – väheneb järgmine saak, kasv lakkab ning kuivatamissaadus on madalama kvaliteediga.

Väiksema arvu taimede puhul saaki koristades olge hoolas ja lõi8 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

gake kas väga terava noa või kääVürtsbasiilik kuivab 7–10 korda kerridega. Lõikamisele reageerib taim gemaks. hästi, iga ära lõigatud haru asemele Toitu tehes võite värsket basiilikut kuivatatuga võrreldes panna kasvatab ta kaks uut. Seepärast lõigake iga pea- ja kõrvalharu tagasi poole rohkem. kuni viimase lehepaarini. Kui kardaTee jaoks võtke 1 kuhjaga tl kuite taimele liiga teha, jätke talle vävatatud lehti 1 tassi keeva vee kohhemalt kaks alumist lehepaari. ta ning laske 10–15 minutit tõmLõigatud vartelt nopmata. Seda võite juua kaks pige lehti hellalt koheltassi päevas ühe nädala Kuivatamine des ning laotage need jooksul, siis peate teei riku taime gema kahenädalase ühekihiliselt kuimaitset ja lõhna, pausi. Hiljem võite vatusrestile. Resvaid annab talle ti hoidke vähemalt jälle ühe nädala näpisut teistsuguse 2–3 tundi kuivadala juua. Teest on lõhna- ja tusruumis või varju abi puhitiste ja kõmaitsenüansi. all. Toatemperatuuril huvalu korral, samunärtsitatud lehtedel esiti suurendab see imetava neb hiljem kuivatades, eriema rinnapiimaeritust. Kuid ti rohelistel sortidel, vähem pruubasiilikutee ajab ka higistama. nikaks muutumist. Esialgne tempeKuivatatud vürtsbasiilikust teed joob ka see inimene, kes tavaliselt ratuur kuivatuskapis peaks olema kolme tunni vältel 25 kraadi, hiljem rohutee ära põlgab.

30–35 kraadi.

Külmutamine Kogu kuivatamisaja ei tohi lehti liigutada või segada. Isegi soojenduTiiu Väinsaar rebib vürtsbasiilikulesega kuivatuskapis võtab kuivamine hed umbes 1 cm laiusteks tükkideks vähemalt kaks päeva. Nii et soojenning hoiatab – ärge lõigake noaga, hakkimine muudab maitse halveduseta kaob kuivatamisel lehtede kvaliteet. Mida kauem protsess kesmaks. Siis täidab ta karbi hästi tihetab, seda vähem väärtuslikku jääb dalt leheribadega ja paneb õhukindtema koostisest alles ja lehtede värla kaane alla. vus muundub pruunikasmustaks.

Sügavkülmas hoitud karbist võKuivatatud kraam pakkige valtab ta üheks korraks vajamineva kogus- ja niiskuskindlasse kotti ning guse ning sulgenud karbi, paneb tagasi külma. tähtis on ka, et see oleks õhukindel.

iilikut? Õlihoidis

Laduge terved puhtad basiilikulehed vaheldumisi soolaga puhtasse purki. Kui see on kihiti täis saanud, valage peale oliiviõli ning hoidke jahedas, kas sahvris või külmikus. Talvel võib lehti kasutada toitude valmistamisel-maitsestamisel või teha pestot. Õli sobib praadimiseks või salatikastmete valmistamiseks.

Basiilikuõli ja aroomiäädikas Asetage rafineerimata õlisse üks ilus õitsev basiilikuoks. Kergelt maitsestatud õli sobib hästi salatikastmesse.

Tugevama maitsega ja paremini säiliva õli saamiseks pange purki kohevate katki rebitud lehtede peale õli, nii et see kataks lehti 1 cm paksuselt.

Laske purgil olla kaks nädalat soojas kohas rätiku all. Segage iga päev purgi sisu kord läbi. Pärast kurnake õli, laske sademel välja settida ning täitke ilusa kujuga pudel, sisse torgake õitsev vürtsbasiilikuoks.

Maitsestatud äädika tegemiseks kasutage veini- või õunaäädikat.

Pange 1–2 oksa ilusasse läbipaistvasse klaaspudelisse, valage äädikas peale ja korkige kinni. Äädikapudelit võite hoida nähtaval kohal kui iluasja, õlipudel pange kappi valguse eest varjule.

Basiilikust ürdivõid ja pestot Ürdivõi

n 3–4 küüslauguküünt

n näputäis hästi peeneks rebitud vürtsbasiilikulehti

n 2–4 sl piiniaseemneid või mandleid

n 1 dl võid

n 30–50 g kõva riivitud juustu

n 2 küüslauguküünt

Kui kasutate värsket basiilikut, lisage soola. Soolaga õlihoidise puhul jätke sool esialgu panemata.

Seda võite hiljem pärast juustu lisamist üle maitstes veidi juurde riputada, sest juustki on ju soolakas.

Retsepti aineloetelus nimetatud rohelised lehed tähendavad neid lehti, mida hetkel kõige kergem kätte saada – naat, nõges, valge hanemalts, spinat, salat, lehtsinep, kurgirohi, harilik pune, petersell, murulauk, sibulapealsed.

Nõgeselehed aurutage kergelt enne uhmerdamist. Ärge noppige korraga kõiki taimi, vaid valige peale basiiliku 3–4 liiki rohelist.

Kui kasutate köögikombaini, alustage pähklite, piinia- või päevalilleseemnete, küüslaugu ja juustu peenestamisest. Seejärel lisage roheline kraam, õli ja pipar.

Valmis pestot võite vajadusel vedeldada veega, aga tihendada riivsaia või pehme saiasisuga.

Järele jäänud pestole valage õli peale, siis võite seda järgmise päevani hoida külmkapis.

Asetage lehed, või ja kooritud ning hakitud küüslauk mikserisse, vahustage ühtlaseks massiks ning hoidke külmkapis fooliumisse pakitult.

Pesto n 4 dl basiilikulehti n 4 suurt küüslauguküünt n 1 dl Kreeka pähkleid n 1 dl riivitud Parmesani n soola n oliiviõli Pesto valmistamisel uhmerdage kõik ained peale juustu pastaks, seejärel lisage riivitud juust ja segage hoolikalt läbi. Kui pesto on liiga tihe, segage tilkhaaval juurde õli.

Koduaia pesto n 1 peotäis basiilikut n ¾ l rohelisi lehti n 1 dl oliiviõli n ½ dl vett n soola n purustatud musta pipart

KADRIN LINNA AUGUST / SEPTEMBER

Targu Talita 9

AUGUSTIKUU ASKELDUSED

TULBIÕIED jõuluks Kui väljas on hanged, aga aknalaual potis õitsevad tulbid... Seda imet saab nautida tänu ajatamisele.

Fotod SHUTTERSTOCK

K

ui teil on veidi tulbisibulaid ja soovite oma perele või tuttavatele talvel õitsvate tulpidega rõõmu valmistada, siis toimige järgmiselt. n Asetage sibulad kas marli või hõredast riidest kotiga tavalise külmkapi alumisse sahtlisse ja hoidke seal 12 nädalat. n Seejärel istutage 1–3 kaupa potti nii, et sibula tipp jääb mulla pinnale. n Kastke pott korralikult läbi. n Asetage potid toas aknalauale või selle lähedusse. n Õisi saate näha 40–50 päeva pärast.

Kui soovite kasvatada ajatusõisi suuremas koguses ja kindlaks tähtpäevaks müügiks, siis tuleb ajatamiskunsti saladustesse põhjalikumalt süveneda.

10 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

Ajatamise ime Ajatamine on agrotehniliste võtete kompleks, mis sunnib taimed või nende organid (sibul, mugul, risoom jne) kasvama ja õitsema sund2. puhkefaasi ajal. Erinevaid termoBioloogitöötlusi kasutades on võimalik saaline ehk sügavda paljude sibullillede õisi septembpuhkeperiood. Selle aja vältel ei õnnestu tairist aprillini. Ajatamist võimaldab sime kasvama sundida, kuibullille elutsükli gi sibulates, mugulates ja risooeripära. mides toimuvad biokeemilised Selleks et ning morfoloogilised muutulbid õitseksid, tused, mille kulgu mõju1. tab enamasti tempepeavad nad läbima teaIntenratuur. tud pikkusega külmapesiivne kasv: rioodi. Peenral kasvades läkasvavad lehed, taim õitseb, valmibivad nad selle talvel loomulivad seemned. Samal kul viisil. Sügisel või talvel õitseajal kogunevad säilitusmiseks tuleb külmaperiood läbiorganitesse toitained. Peda kunstlikult. riood lõpeb maapealseUus võsu moodustub sibulas te osade ning enamasti ka juurte kuivamisega. väga varakult. Lehed ja hiljem ka õied on sibulas lühikestena olemas juba pärast sibula koristamist. Külmaperioodi andmisega võib alustada alles siis, kui õiealge on sibulas täielikult välja arenenud ja kõik õie

SIBULL ELUTSÜ

ja naistepäevaks

LLILLE SÜKKEL

3.

Ekstensiivne ehk aeglase kasvu periood.

See kestab novembri-detsembrini, mil säilitusorganeis jätkuvad biokeemilised ja morfoloogilised muutused. Tekivad uued juured, algab võsude kasv. Selleks vajalik optimaalne temperatuur Sunnion suhteliselt matud puhkepedal, samas peab riood. Selle välolema kültel takistavad taime laldaselt arengut ebasoodsad niistingimused: madal temkust. peratuur, vee puudus külmunud pinnases jne. Aga niipea, kui luua kunstlikult soodsad olud, algab hoogne kasv. Sellel põhinebki sibullillede ajatamine. Sundpuhkust võib külmkambris veelgi pikendada, et saada õisi soovitud ajal.

osad, k.a emakas, on nähtavad. Si­ bula kõiki arengustaadiume on või­ malik jälgida sibula ristlõikes bin­ okulaari all.

4. 5° menetlus: sibulad läbivad kogu külmaperioodi (9–12 näda­ lat) kuivalt kastides.

Külmaperioodi läbimine

Kõiki huvipakkuvaid sorte saab tel­ lida Hollandist. Ajatuskõlblikud si­ bulad on seal läbinud õiealgme väl­ jakujunemiseks nõutava termotööt­ luse.

Eestis on soovitatav kasutada aja­ tamiseks sibulaid ümbermõõduga 12/+. Need annavad tugeva varre­ ga kvaliteetse õie kasvuhoones ilma lisavalgust kasutamata.

Kevadperioodil (märts, aprill) võib kasutada ka 11/12 cm üm­ bermõõduga sibulaid, mis soodsa­ tes valgustingimustes on suutelised andma korralikke õisi. Naistepäe­ vaks ajatatava tulbi puhul kasuta­ takse veel 12/+ sibulaid. Üldiselt peab varase ajatuse ja kehvemate valgusolude korral ka­ sutama suuremaid sibulaid, milles olevad toitained kindlustavad kva­ liteetse õie.

Külmaperioodi ehk jahutamise al­ guseks arvestatakse aega, mil õhu­ temperatuur on 9° või madalam.

Sel ajal toimub sibulas oleva võsu pikene­ mine.

4.

Tulpide külmape­ rioodi läbimiseks kasuta­ takse põhiliselt nelja viisi.

1. Loomulikul teel loodus­ likes tingimustes kasti istutatult või kasvuhoone krundis (0–9°).

2. Kasti istutatult reguleeritavas külmhoidlas ilma eelneva töötluse­ ta (nn jahutamata tulbid).

3. 9° menetlus: osa külmaperioo­ dist (6–8 nädalat) läbivad sibulad kuivalt kastides, ülejäänud aja kas­ ti istutatult.

Kust saab ajatussibulaid

AUGUST / SEPTEMBER

Targu Talita 11

AUGUSTIKUU ASKELDUSED

Jõulutulbid Üks võimalus saada jõuludeks ja aastavahetuseks õitsvaid tulpe on kasutada Hollandis 5° juures jahutatud varajaste sortide sibulaid. Need tuleb kohe istutada kasvuhoones ajatuskastidesse. Juurdumise kiirendamiseks puhastage sibula kand kuivanud soomustest, sest mõningatel sortidel ei suuda juured neist läbi tungida.

Taimede elujõud nõrgeneb ja halveneb lõikeõite kvaliteet.

Istutamisel võib jääda sibula tipp mulla pinnale või olla mullaga õhukeselt kaetud.

Juurdumiseks vajab 5° tulp kahe nädala vältel veidi madalamat temperatuuri, s.o 11–12°, edasi peaks sooja olema aga 20–23°.

Olenevalt sordist ja ajatamise ajast võib kasvuhooneperiood kesta 35–60 päeva.

Valentinipäevaks Sõbrapäev on 14. veebruaril, selleks ajaks tulbiõite saamiseks võib kasutada eeljahutatud (9°) sibulaid.

Sibulad istutage kastidesse 10. novembri paiku ja viige 8–10 nädalaks juurutusruumi, kus on 7–9° sooja. Kui võsud hakkavad liiga hoogsalt kasvama, võib jahutusperioodi lõpus temperatuuri veel-

Selleks et tulbid õitseksid, peavad nad läbima teatud pikkusega külmaperioodi. gi alandada. Kasvuhoonesse võib tulbid viia alates 15. jaanuarist.

Sibulad sõbrapäeva ajatuseks on otstarbekas tellida Hollandist, kus on teostatud ka eelnev kaheksa nädala pikkune jahutus.

Naistepäeva tulbikimp Naistepäevaks ajatamisel saab kasutada jahutamata sibulaid, mis on kastidesse istutatud oktoobri algul. Kogu külmaperioodi läbivad sibulad juurutusruumis kasti istutatult 2–9° juures.

Temperatuuri, õhuniiskust ja võsu kasvu tuleb juurdumisruumis pidevalt jälgida ning vastavalt vajadusele reguleerida.

Kasvuhoonesse tooge sibulad alates 5. veebruarist.

Tulpide ajatamiseks tähtpäevadevahelisel ajal tuleb vastavalt soovitud ajale reguleerida jahutusperioodi ja kasvuhoonesse toomise tähtaegu.

Allikas: Andi Normeti raamat “Sibullillede ajatamine”

Tulbi ajatamisel esinevaid vigu n Ajatuskastid on kasvuhoones laudadel, mille all on küttetorustik ja/või külgmised küttetorud on liiga lähedal – tulemuseks “paberõied”.

n Haigustunnustega sibulaid ei eemaldata kastidest – haigus levib kõrvalolevatele taimedele.

n Juurutusruumis on madal õhuniiskus ja substraat kuiv – sibulad juurduvad puudulikult.

n Jahutusperioodi temperatuurirežiimi rikkumine (nt osa sorte vajab pikemat jahutusperioodi) – lõikeõied võivad jääda liiga lühikeseks.

n Ajatamiseks kasutatavad kastid on puhastamata ja pesemata – haiguste leviku oht.

n Pilves ja sombuse ilmaga võib õhuniiskus tõusta kasvuhoones liiga kõrgeks – õievarte kahjustused.

n Ajatamise lõppfaasis on substraat liiga kuiv – osa õisi kärbub.

12 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

HOIDISTA SUVE

Moosipurki mahub mitmeid maitseid Oskuslikult valitud komponentidest keedetud segamoosid üllatavad kordumatu maitseja lõhnabuketiga.

O

skuslikult valitud komponentidest keedetud segamoosid üllatavad kordumatu maitse- ja lõhnabuketiga.

Kui värsketest marjadest isu täis saanud, on aeg hakata neid talveks sisse tegema. Kel sügavkülmutuse pärast muret pole, see lahendab hoidistamise lihtsalt – pistab maasikad ja muud marjad karbiga külmikusse. Siiski peaks igas majapidamises leiduma ka mooside talvevaru.

Tihtipeale on piskust tehtud segamoos säilituseks parim. Maasikate ja rabarbri ühendamine annab suurema koguse keedist, millel marjade aroom ja maitse. Samuti on ammu rikastatud karusmarju maasikatega kokku segades.

Uuemal ajal on maasikatele soovitatud lisada kas apelsine, aprikoose, kiivisid, virsikuid, kirsse või koguni arbuusi. Hiliseks jäänud maasikasaagi korral võib lisada ka mustikaid, sinikaid, vaarikaid või sõstraid. Segamoose võib veel maitsestada sid14 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

runmelissi, piparmündi, ingveri või kaneelikoorega. Peenema maitsemeelega toidunautlejad lisavad valmivale moosile ka tilgakese marjalikööri, rummi või brändit.

Nii nagu tehakse pohlavaesel ajal järeleaimatud pohlamoosi, segades musta aroonia, pihlaka- ja punasesõstramarju, võib teha ka murakamoosiasendajat ilma murakaid lisamata. Maitsestatud moose ja keediseid peaks säilitama pisikestes purkides, et pärast avamist saaks nad ruttu ära tarvitatud.

Mitmest komponendist koosnevad moosid üll

Karusmarja-kirsimoos Kirsisaak on mõnikord väga napp, samas on aias karusmarju küllaga, aga mõned neist paksu ja sitke koorega. Neist kahest saab aga toreda segamoosi. n 1 l puhastatud karusmarju n 0,5 l kivideta kirsse n 1,5 kl vett n 100 g suhkrut n 500 g moosisuhkrut n 10 kirsikivi

HÜVA NÕU

1 liitri puhastatud marjade kaal n maasikad 500 g n karusmarjad 600 g n sõstrad 500 g n mustikad 700 g n vaarikad 500 g n kirsid 750 g n murakad 500 g n pohlad 600 g n pihlakad 600 g

latavad alati uudse maitsega.

Puhastatud karusmarjad aurutage vähese veega sõelal, et kesti pehmitada. Seejärel segage aurutamise vette umbes 100 g suhkrut ning kivideta kirsid ja karusmarjad. Keetke tasasel tulel aeg-ajalt vahtu riisudes. Siis purustage kirsikivid, tampige tuumad katki ja lisage keetmise lõpul, et iseloomulik kirsimaitse paremini esile pääseks. See väike kogus pole tervisele ka ohtlik.

Kõige lõpuks segage juurde moosisuhkur ja keetke veel mõni minut ning hea kirsimoos ongi valmis.

Karusmarjakeedis pirnide ja pistaatsiapähklitega n 1 kg karusmarju n 0,5 kg pirne n 200 g pistaatsiapähkleid n 1 kg suhkrut n 0,3 kg moosisuhkrut Eemaldage karusmarjadelt otsad ja peske üle. Lisage potti pool klaasi vett ja laske keema. Lisage kooritud ja tükeldatud pirnid. Puhastage pistaatsiapähklid koortest, suruge pudrunuiaga veidi katki ning lisage massile.

Kui enamik karusmarju on muutnud värvi, lisage suhkur ja keetke umbes 20 minutit. Lõpuks lisa-

ge moosisuhkur ja keetke veel 5 minutit. Eemaldage vaht, pange purkidesse ja kaanetage.

Karusmari mustikatega n 1 kg karusmarju n 1 kg mustikaid n 1,3 kg moosisuhkrut Pange puhastatud mustikad ja karusmarjad vähese veega keema. Keetke koos pehmeks ja 5 minutit enne keetmise lõppu lisage moosisuhkur. Võib kasutada ka moosipaksendajat. Eemaldage vaht, pange ettevalmistatud purkidesse ja kaanetage.

Maasika-kiividžemm n 1 kg maasikaid n 300 g kiivisid n 1 kg suhkrut n pisut keeva vett Puhastage maasikad, suured marjad poolitage, asetage madalasse keedunõusse. Koorige ja tükeldage kiivid, lisage maasikatele, valage juurde pisut kuuma vett ja keetke tasasel tulel pehmeks. Mikserdage segu ühtlaseks püreeks, lisage suhkur ja keetke tasasel tulel pidevalt segades umbes 20 minutit. Tõstke kuumalt purkidesse ja kaanetage kohe.

AUGUST / SEPTEMBER

Targu Talita 15

HOIDISTA SUVE

Õunamoos kirsside ja maasikatega n 600 g puhastatud ‘Valgeid klaare’ n 400 g külmutatud kivideta kirsse n 250 g külmutatud maasikaid n 250 g suhkrut Lõigake ettevalmistatud õunad tükkideks, lisage kirsid, väiksemateks tükkideks lõigatud maasikad ja s­ uhkur.

Laske seista, kuni kirsid ja maasikad sulavad, vahepeal segage. Laske seista umbes pool tundi. Pange moos koos vedelikuga keema. Vajadusel võib lisada 100 g vett ja keeta tasasel tulel 20–25 minutit, kuni vahtu enam ei eraldu. Tõstke moos ettevalmistatud purkidesse ja sulgege õhukindlalt.

Õuna-safranimoos aed-liivateega n 2 kg hapusid õunu n 2 dl õunasiidrit või valget veini n 600 g suhkrut n 1 pakk (0,5 g) safranit n 1 tl aed-liivateed Koorige õunad, hakkige tükkideks ja pange kuni keetmiseni happelisse vette. Valage paksupõhjalisse potti vein, lisage pool suhkrukogusest ja safran ning keetke tasasel tulel, kuni suhkur on sulanud.

16 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

Lisage õunaviilud, ülejäänud suhkur ja keetke tasasel tulel 30–40 minutit. Eemaldage vaht ning umbes 10 minutit enne keetmise lõppu lisage aed-liivatee. Kui kasutate värsket, siis eemaldage selle oksad enne purkide täitmist. Tõstke hoidis ettevalmistatud purkidesse ja sulgege õhukindlalt.

Ploomimoos punaste sõstardega n 1 kg ploome n 500 g punaseid sõstraid n 1 kg moosisuhkrut n soovi korral mandlilaaste Koorige ploomid, eemaldage kivid ja hakkige ploomid väiksemateks tükkideks. Peske sõstrad ja eemaldage varred. Segage potis ploomid, sõstrad ja moosisuhkur ning keetke 10 minutit. Kui kasutate mandlilaaste, lisage need, eemaldage vaht, pange moos purkidesse ja kaanetage.

Vale-murakamoos n 600 g porgandeid n 500 g kooritud apelsine n kahe keskmise sidruni sisu n 1 dl vett n 500 g moosisuhkrut

Vale-aprikoosimoos n 1 l tükeldatud ebaküdooniaid n 2 l tükeldatud kõrvitsat n 2–2,5 kg suhkrut n 0,5 l vett Peske ebaküdooniad ja lõigake üsna väikesteks tükkideks. Keetke tasasel tulel 10 minutit. Kindlasti pange keemise algul poti põhja vett.

Lisage suhkur ning keetke segades niikaua, kuni kõrvitsatükid on pehmed ja läbipaistvad – 10–15 minutit. Riisuge vaht ja valage moos kuumalt purkidesse.

Koorige ja tükeldage porgandid, keetke väheses vees pehmeks. Kooritud tsitruselistelt eemaldage koorealune valge kiht, tükeldage ning lisage porgandile.

Mikserdage kõik ühtlaseks seguks ja valage laia madalasse keedunõussse, lisage vesi. Kuumutage segu keemiseni, seejärel lisage segades vähehaaval suhkur. Keetke aegajalt segades umbes 10 minutit, võtke tulelt ja jahutage. Poole tunni pärast tõstke moos purkidesse.

KADRIN LINNA

Patenteeritud disainiga MUNA saun.

Veeda kvaliteetselt vaba aega koduaias või suvilas saunamõnusid nautides nii suvel kui talvel!

EGG

Kohtume Hauka laadal Antslas 11.–12.08 VUTIMUNA

kuivkäimla - sobib kasutamiseks nii suve kuumuses kui ka talve karguses!

BS-4000

BS-2400

BS-5000

BS-UP

Lisainfotelefon: +372 5257800 | www.arelplus.ee | e-mail: ardi@arel.ee |

Arel PLUS

HOIDISTA SUVE

Kurgid purki Kurke saab hapendada, marineerida, konserveerida või soolata. Valmistamis­ õpetusi on sadu.

Fotod SHUTTERSTOCK

Hapukurgid Üks hea retsept, mille järgi hapendatud kurgid säilivad hästi ka siis, kui ei ole nõuetekohaseid hoiuruume.

Soovitaja Elmar Õun (1913–1997), kelle kogemused tuginesid aastakümnete pikkusele aiandustegevusele ning kehtivad veel nüüdki.

Esimene erinevus tavalisest hapendamisest on mustasõstralehtede minimaalne kasutamine või nendest täielik loobumine. Väga sageli haigestuvad sõstralehed jahukastesse või hahkhallitusse just siis, kui neid on vaja kurkide hapendamiseks. Liigne lehtede katkumine marjapõõsalt pole samuti kuigi hea, kuna see vähendab järgmise aasta saaki ning pi18 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

durdab põõsa üldist kasvu. Ka on aastate jooksul tekkinud kahtlus, kas ei satu koos sõstralehtedega kurginõusse roisubakterid.

Hapendamiseks võtke kolmeliitrised, aga sobivad ka üheliitrised purgid.

Lisandiks kasutage tilli, söögisibula lõike, musta terapipart, jämedat soola, mädarõigast, iisopit, estragoni, majoraani, melissi, punase kibepaprika kaunu, küüslauku.

Pruukige keetmata vett.

Kui on terveid kahjustuseta mustasõstralehti, laotage neid purgi põhja 4–5 tükki, mitte rohkem.

Päeva esimesel poolel korjatud kurgid pange kohe külma vette.

Hoidke neid selles umbes 1 tund, kuni jõuate teha teised ettevalmistused ja valmis panna muud komponendid.

3-liitrise purgi jaoks: n 2–2,1 kg kurke n 100 g tilli koos varte, õite ja seemnetega n 100–200 g sibulat n 1 tl musta pipart n 1 l vett (soolalahuseks) n 40–60 g soola Kurgid ja lisandid laduge purki kihtidena, nagu seda hapendamisel ikka tehakse, võimalikult väikeste tühemikega. Mida vanemas kasvueas on till, seda parem. Rohtsed või kolletanud ja närbunud tillilehed noppige välja, varred lõigake 5–6 cm pikkusteks tükkideks. Sibulad viilutage ristipidi, et mahl paremini soolalahusesse pääseks. S ­ uuremad k ­ urgid ð

HEA JUUST VALMIB TASA JA TARGU Eestimaal kasvanud söödast on võimalik saada piima, millest valminud juustud toovad koju kätte juustumaailma klassikalised head maitsed.

Andre Juustufarmis on kõige alus lehm, omade kõnekeeles Mummuke.

Tema annab piima, millest tehakse juustu, mis on pälvinud tunnustust nii kodu- kui ka välismaal. Andre Juustufarmis on inimesed loomade teenistuses. Hoolega kasvatatud sööt, hoitud loomad ja armastus juustu vastu annavad tulemuseks juustu, mis on hea kaaslane eri päevatoimetuste ja erilisemate hetkede juures.

Andre Juustufarmis valmistatakse Hollandi tüüpi juustusid. Eri retseptid ja laagerdusajad annavad vähemalt üheksa eri nimetusega juustu. Kõigil oma maitse, iseloom ja maitsemaailm. Kõige vanemad juustud on kaheaastased, sest juustutootmisega tehti algust 2015. aasta sügisel. Need juustud võistlevad maailma tippklassi kuuluvate kaua laagerdunud kõvade juustudega.

Juust – iga päeva unistus! www.andrefarm.ee

HOIDISTA SUVE pange põhja, väiksemad ülespoole. Lõpuks valage purk soolalahust ääreni täis. Katke anum plekk- või plastkaanega, kuid jätke see päriselt sulgemata.

Paigutage purgid hapnemiseks sobivasse soojusesse – ruumi, kus temperatuur on 20°. Vastavalt sellele, kas soovite magedamat või hapumat kurki, kestab hapnemine tavaliselt 4–6 ööpäeva. Protsessi kulgu kontrollides on näha, kuidas gaasimullid alt üles kerkivad, vedelik on maitsmisel juba hapukas.

Siis tuleb viimane töö. Kuumutage purke kuni 80kraadises vees 20 minutit. Seejärel sulgege nõud kohe hermeetiliselt (õhukindlalt) ning keerake need kummuli kaanele üheks ööpäevaks jahtuma. Hiljem viige kurgipurgid sobivasse hoiuruumi – kas või tubasesse panipaika või keskküttega maja sooja keldrisse.

Pärast anuma sulgemist toimub selles kuumutamisel ellujäänud bakterite toimel väga aeglane hapendumine selle hapniku arvel, mis jäi kurkide viljaliha kudede vahele ja tillivarte õõnsustesse.

Järelhapnemise kestus oleneb hoiuruumi temperatuurist ning sellest, kui kaua olid purgid enne kuumutamist lahti. Tavaliselt kestab see kuni kaks kuud. Hoidis võib puutumatult seista aastaid, ilma et kurkide väärtus langeks.

Kes kahtleb kirjeldatud hapendamise tulemuses, siis võite ju teha osa saagist omaenda retsepti järgi, osa aga uutmoodi. Hiljem süües otsustage, mis on parem.

Vürtsikurgid n 750 g väikesi rohelisi kurke n 75 g sibulat n tilli n mädarõigast n 2 kl vett n 4–6 sl 10% äädikat n 1 sl soola n 1 tl suhkrut Peske kurgid ja jätke vähemalt 1 tun­ niks nõrgalt soolasesse vette. Seejärel 20 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

pange need nõrguma. Laduge tahenenud kurgid purki kihiti sibularataste, tilli ja mädarõikatükkidega.

Valmistage veest ja maitseainetest marinaad. Kallake see pärast jahtumist kurkidele ning pastöriseerige purke 25 minutit 90° juures.

Sinepikurgid n 1 kg kollaseks muutunud, kuid veel kõvu kurke n 80 g soola n 100 g sibulaid n sinepiseemneid n tilli n estragoni n mädarõigast n 2 kl vett n 1 kl 10% äädikat n suhkrut Koorige kurgid ja poolitage pikuti, eemaldage seemned. Lõigake kurgid pikiribadeks, peale puistake soola. Hoidke neid kinnikaetult järgmise päevani. Laduge nõrutatud kurgid purki kihiti sibularataste, tilli, estragoni ja mädarõikatükkidega. Valmistage suhkru ja soolaga maitsestatud äädikalahus, mis kallake kuumalt kurkidele.

Kolme päeva pärast valage vedelik ära ja kuumutage seda veel kord, siis kallake tagasi. Purgid võite katta tsellofaani või pärgamentpaberiga. Kui tahate nõusid õhukindlalt sulgeda, valage kurkidele jahutatud marinaad ning kuumutage purke 25 minutit 90° juures.

Äädikakurgid Rootsi moodi n 2 kg väikesi kurke n 1 dl soola n 1 l vett n 1 l 12% äädikat n 6 dl suhkrut n tilliõisikuid n ca 5 cm mädarõikajuurt n 2 sl valget pipart Peske kurgid soolases vees (1 l vee kohta 1 dl soola), vajadusel kasutage pehmet harja. Laske pestud kurkidel nõrguda. Seni peenestage kooritud mädarõigas ja tükeldage loputatud tilliõisikud. Pange need purgi põhja, siis laduge püstiselt kurgid nii tihedalt kui võimalik. Vahele poetage piprateri, peale asetage jälle tilli.

Keetke magus marinaad, mis valage kuumalt kurkidele. Katke purgid kohe rätikuga ja laske neil 3 ööpäeva seista. Seejärel kallake vede-

lik kurkidelt ning laske sellel taas keema tõusta, vajadusel eemaldage vaht. Valage marinaad kuumalt tagasi ja veenduge, et lahus ulatuks üle kurkide. Sulgege purgid ruttu.

Valmis kurke võite nautida 4–5 nädala pärast.

Marineeritud kurgid n 2 kg kurke n 1 l vett n 30–40 g soola n 20–30 g suhkrut n 30–40 g 30% äädikat n 4–5 g vürtsi n mustasõstralehti ja tilli (kokku 50–150 g)

Väiksemaid kurke võite enne marineerimist blanšeerida, et neid mahuks purki rohkem.

Väikesed valitud kurgid võite blanšeerida, siis mahub neid purki rohkem. Täitke anumad tihedalt kurkidega ja valage peale kuum marinaad. Marinaadi keetmiseks lisage keevale veele sõstralehed, tillivarred ja -õisikud, aga mitte veel sool, suhkur ega äädikas. Kuumutage vedelikku tasasel tulel veidi, siis hoid-

MIKAADO – eestimaine toidutootja otja juba 24 aastat!

OÜ MIKAADO Tähetorni 21D, Tallinn

ke kaane all umbes 20 minutit. Seejärel kurnake kõik maitseained välja ning lisage sool, suhkur ja äädikas.

Pastöriseerige 1-liitriseid purke 20 minutit 85° juures. Pärast kuumutamist tõstke purk veest välja ja kaanetage kohe. Seejärel võtke järgmine.

Väga oluline on ka purkide mahajahutamine ja hoiukohta paigutamine.

Sellega ei maksa viivitada.

Magushapud kurgid n 1 kg väikesi kurke n 1 kl äädikat (10%) n 2 kl vett n 200 g suhkrut n 1 tükk sidrunikoort n 8 nelgitera n 1 tl soola Peske kurgid ja lõigake pikuti neljaks, siis laduge purki. Keetke veest, äädikast ja maitseainetest marinaad, valage see jahtunult kurkidele. Kuumutage purke 25 minutit 90° juures.

KADRIN LINNA

HOIDISTA SUVE SUVE

HÜVA NÕU kurkide

Foto SHUTTERSTOCK

marineerimiseks ja hapendamiseks

22 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

n Kurkide säilimisomadused sõltuvad suuresti kasvuaegsest väetamisest. Sõnnikuga liialdamisel koguneb viljadesse ülearu lämmastikku sisaldavaid aineid, mis mõjuvad halvasti hapnemisprotsessis vajalikule piimhappelisele käärimisele.

Fosfor- ja kaaliumväetiste ohtral andmisel tõuseb viljade suhkrusisaldus ja nad muutuvad tihedaks.

n Et marineerimisel rohkem kurke ühte purki mahuks, võib neid enne blanšeerida.

n Rohkelt lisatud kirsi- ja tammelehed muudavad kurgid tumedaks.

n Kuigi kurke soovitatakse tihedalt üksteise kõrvale laduda, ei tohiks neid muljuda või vägisi purki suruda.

n Karedast veest valmistatud soolvees püsivad kurgid paremini karged ja hamba all krõmpsuvad.

n Kurke korjake hommikul pärast kaste kuivamist või õhtul enne kaste langemist, mitte palaval keskpäeval.

n Suured ülekasvanud kurgid, milles palju seemneid ja õhku, muutuvad hapnedes seest tühjaks. Paremini säilivad kurgid läbimõõduga 3–4 cm. n Hapendamisel või marineerimisel lisage meelepäraseid maitsetaimi ja vürtse.

n Keetmine vähendab vee karedust. Kui kaevu- või kraanivesi pole küllalt kvaliteetne ja peate seda enne soolvee valmistamist keetma, siis ärge laske vett mulinal keema tõusta. Õigem on kuumutada vett 70° juures 30 minutit.

Kaua keedetud, nn pehme vesi soolveena soodustab kurkide pehmenemist.

n Kui pärast korjamist pole kohe aega kurkide sissetegemist alustada, ärge jätke neid korvi, kotti või hunnikus seisma.

Laotage nad varjulises jahedas kohas õhukese kihina laiali. n Korjates ärge rebige kurke, nii vigastate taime kui ka vilja varrepoolset otsa. Ka ei tohi neid korjamisel pigistada ega loopida. n Vigastatud või plekilise koorega kurke võib pärast puhastamist kasutada tükeldatult lühikese säilivusajaga salatite koostisosana. n Kurgid, millel korjamisel jäetud külge 1–2 cm viljavars, säilivad hapendamisel paremini. n Pikalt seisnud ja juba närtsima hakanud kurke ei tohiks leotada külmas vees üle kahe tunni. Äsjakorjatud värskeid kurke võib hästi külmas vees jahutada ka 5–6 tundi. n Toasoojas või päikese kätte kauaks vette ligunema jäänud kurgid lähevad kergesti roiskuma. n Mullaga määrdunud kurke leotage enne pesemist 30 minutit külmas vees. n Pestud või leotatud kurke tuleb enne hapendusnõusse ladumist tahendada. n Marineerimiseks valige väikesed kurgid, mille pikkus 8–10 cm, läbimõõt 2–3 cm.

n Tilli kasutage koos varre, lehtede ja õisikutega. n Hapendamisel lisage tilliõisikuid, millel õige vähe seemneid.

Suurem kogus seemneid muudab soolvee venivaks. n Rohke mädarõikajuure kasutamine hapendamisel soodustab kurkide pehmenemist. n Peenestatud mädarõikalehti lisage mõõdukalt, sest need võivad muuta kurgikoore mustatäpiliseks. n 10 kg kurkide hapendamisel võtke 100 g mustasõstralehti, 300 g tilli, 20 g mädarõikalehti või -juurt ja 20 g küüslauku. n Hapendamisel võite lisaks tillile, mustasõstralehtedele, mädarõikale ja küüslaugule kasutada ka mõnd pisikest kadakaoksa, selleri-, peterselli-, koriandri, majoraani-, estragoni- ja piparmündilehti. Mõnikord tarvitatakse koos mustasõstralehtedega ka punasesõstra-, vaarika-, kirsi- ja tammelehti. n Kui tilli hapendamiseks vajalikus koguses käepärast pole, võib sellest poole vaarikalehtedega asendada. n Kurkidele lisatakse täiesti terveid, haigustest rikkumata ning pestud lehti ja muid ürte. n Hapendamisel kasutatavaid lehti ja muid maitseköögivilju ei tohiks lisada rohkem kui 5–6% kurkide kaalust.

n Soolvee valmistamisel lisage 10 l veele 300–500 g soola.

Väiksematele kurkidele tehke nõrgem, suurematele kurkidele kangem soolvesi. n Kui jahtunud soolvesi on sogane, kurnake see läbi tiheda riide, alles siis valage kurkidele. n Kõige sagedamini põhjustab hapukurkide riknemist rohke õhu ja mikroobide juurdepääs.

Seepärast on soovitatud kurke säilitada kinnises anumas või kilekotis. n Hapukurkide pehmenemist võib põhjustada ka halva ventilatsiooniga ja kõikuva temperatuuriga valge hoiuruum. n Väiksema koguse kurkide hapendamiseks sobib aluseline mullita mineraalvesi. n Kui hapukurkide säilitamiseks pole sobivaid tingimusi, võib teha soolakurke, kasutades kangemat soolalahust. Selleks võtta 10 l vee kohta 700–900 g soola. Niisugused soolakurgid sobivad hästi supi ja kastme sisse. Enne salatina söömist võib neid magusas tilliga maitsestatud äädikavees 1–2 päeva leotada. Nii saab ka kogemata ülearu soolatud hapukurgi maitset parandada.

Targu Talita

AUGUST / SEPTEMBER

Targu Talita 23

HOIDISTA SUVE

POHLAD

nii ja naa Pohli korjake siis, kui marjad on punased, pooltoored muutuvad järelvalmides kibedaks.

Fotod ARVI KRIIS, SHUTTERSTOCK

P

ohlades sisalduva bensoe­ happe tõttu säilivad marjad hästi, seepärast saab neid hoida tervelt vesilahuses või kat­ kisurutult purgis kaane all.

Ainult väga sooja hoiuruumi kor­ ral tuleb hoidis pastöriseerida. Poh­ ladest võib valmistada mahla, kee­ dist ja segasalatit. Kõige lihtsam säi­ litusviis on muidugi sügavkülmuta­ mine.

nud ja järelvalminud pehmeid mar­ ju ilma keetmata mahlaks pressida ei saa.

Pressitud pohlamahla pole vaja pastöriseerida, kui kasutada korra­ likult desinfitseeritud (eelkuumu­ tatud) ja õhukindlalt korgitavaid pudeleid. Toormahl on kõige väär­ tuslikum lõhna, maitse ja vitamiini­ de sisalduse poolest.

Sügavkülmutamine

Keetmata toortarretis on eriti mait­ sev ja seda saab valmistada nii pek­ tiinirikastest pohladest kui jõhvi­ katest.

Külmutamiseks valige ühesuurused, ühtlaselt valminud marjad. Neid võib külmutada tervelt, kas suhkru­ ga või ilma. Samuti võib karpi pan­ na katkisurutud ja suhkruga mait­ sestatud pohli. Järelvalminud, tu­ menenud või pehmeks muutunud marjad selleks ei kõlba.

Terveid marju võib hoida ka poh­ lamahlas. Väga hea hoidise saab pohladega samal ajal valminud as­ telpajumarjadest, kasutades neid nii tervelt kui tehes ka mahla.

Pressitud toormahl Harva pressitakse värskelt nopi­ tud valminud, kuid veel kõvadest pohladest mahla. Siis on neid ker­ ge pressida ning mahl tuleb selge ja kvaliteetne. Ebaühtlaselt küpse­ 24 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

Toortarretis

n 1 l toormahla n 800–900 g suhkrut Tarretise valmistamiseks tuleb võt­ ta hästi kuiv suhkur. Kui suhkur on hoiupaigas niiskunud, peab seda enne tarvitamist ahjus kuivatama.

Ka on see aeganõudev töö, mida sobib teha ainult jahedas ruumis.

Väiksem kogus tarretist saab kvali­ teetsem, seega ärge võtke korraga palju ette. Tehke esmalt proovi ühe liitri mahlaga.

Segamiseks kasutage puulusi­ kat. Suhkrut lisage natukehaaval ja segage väikeste vaheaegadega, kuni kogu suhkur on täielikult lahustu­ nud. Segades ei tohi kiirustada, sest siis satub tarretisse palju õhku, mis muudab selle hä­ guseks.

Pärast segamise lõ­ petamist valage tarre­ tis väikestesse ette­ valmistatud purkides­ se, nii et purgid olek­ sid ääreni täis. Hoidke ikka jahedas, aga pur­ gid sulgege alles järgmi­ sel päeval. Seejuures on vaja teada, et purkide sisu tarretub lõplikult 3–4 päeva jooksul.

Pohlamahl ja -moos Mahl

Moosi keetmiseks võib kasutada marju, millest eelnevalt mahl ära valatud. Selleks valage puhastatud marjadele keemiseni kuumutatud vett niipalju, et marjad oleks kaetud.

Katke keedunõu rätikuga ja jätke kaheks-kolmeks tunniks seisma.

Jahtunud mahl valage eelkuumutatud, kuid juba jahtunud pudelitesse ja sulgege kohe.

Sellise mahla väärtus võrdub järelmahla omaga. Soovi korral võite sellele ka maitse järgi suhkrut lisada. Samuti sobib niisugust mahla muudele hoidistele lisada, näiteks astelpajumehule.

Moosile lisatavad õunad ja pirnid võite enne tükeldamist koorida.

Ploomid poolitage, eemaldage kivid. Pohladele lisage korraga ühtkaht liiki puuvilju või kõrvitsat. Seni kuni pohlad vees ligunevad, tükeldage puuvili ja segage suhkruga.

Kui mahl on ära kallatud, segage nõrutatud marjadele juurde suhk-

Moos n 1 kg pohli n 0,5 kg tükeldatud õunu (pirne, ploome, kõrvitsat) n 300–500 g suhkrut

rus seisnud puuviljatükid ja keetke tasasel tulel, kuni puuviljatükid pehmed. Keetmisel segage aeg-ajalt ja eemaldage tekkinud vaht.

Tõstke kuumalt purkidesse ja sulgege kohe õhukindlalt.

Pohlamoos porganditega n 1,5 l pohli n 0,5 kl vett n 0,75–1 l tükeldatud porgandit n 1–1,5 kl suhkrut Ajage vesi keema, sisse puistake puhastatud pohlad. Keetke kakskolm minutit. Keetke porgandid, koorige ja lõigake õhukesteks ribadeks ning lisage pohladele. Keetke veel mõni minut tasasel tulel. Seejärel lisage natukehaaval suhkur ja aegajalt segades keetke veel umbes 10 minutit. Pange kuumalt purki ja kaas peale.

KADRIN LINNA

HOBIST ELUKUTSEKS OOTAME SIND AIANDUSKOOLI ÕPPIMA!

AEDNIK

köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus, puukool, iluaiandus

FLORIST

lille- ja taimeseaded, lillekaupluse töö

KESKKONNAKAITSE

Eesti fauna ja floora, loodushoid, jäätmemajandus

MAASTIKUEHITAJA

haljastus, puit- ja kivirajatised aias, sillutised

Sel aastal avab Räpina Aianduskool floristi õppe ka Tallinnas.

INFO ÕPPIMISVÕIMALUSTE KOHTA JA SISSEASTUMISAVALDUSTE ESITAMINE

Räpina Aianduskool on koht, kus mõnusast hobist saab nauditav elukutse. Eesti vanim ja suurim aiandusalast haridust pakkuv kutseõppeasutus on 94 tegevusaasta jooksul koolitanud tuhandeid looduserialade spetsialiste, kes sõna otseses mõttes on Eestimaad kujundamas.

Tänasel päeval on aianduskoolis võimalik õppida aednikuks, floristiks, maastikuehitajaks, keskkonnaspetsialistiks või tekstiilkäsitööliseks. Edukateks õpinguteks on suurepärased tingimused: kaunis looduskeskkond, kaasaegsed õpperuumid ja õpilaskodud; praktilise õppetöö läbiviimseks õppemajand, töökojad ning kasvuhooned; õpetajateks oma ala professionaalid.

Kooli edu näitajaks on õpilaste saavutused. Meie õpilased osalevad edukalt rahvusvahelistel kutsevõistlustel. Kooli vilistlased töötavad ettevõtetes oma valdkonna spetsialistidena. Mitmed, kes on asunud õppima sooviga end täiendada senises hobivaldkonnas, on jõudnud oma ettevõtte loomiseni ning hobist on saanud elukutse.

Aianduskooli tunnuslause "nutikas looduslähedane elu" võtab kokku meie peamise sihi – elada ja töötada looduslähedaselt, seejuures kaasaja tehnoloogia võimalusi otstarbekalt kasutades.

www.aianduskool.ee

HOIDISTA SUVE

Hoidistamiseks on hu Kuivatamine on kasulik ja vaheldust pakkuv võimalus köögiviljade talletamiseks.

Samuti võiks peale kurkide hapendamise ka teisi köögivilju hapendada.

H

arilikult kuivatatakse supijuuri, maitsetaimi, marju, puuvilju ja seeni, vajadusel ka muid aedvilju, et saak saaks otstarbekalt ära kasutatud. Hapendatud saadused toortoiduna aga kuuluvad tervisliku toitumise juurde. Miks mitte proovida ka varsselleri hapendamist.

Valge peakapsa kuivatamine Kui kapsas on lõhki kasvanud või pea pehmeks jäänud, mida ei sobi värskelt säilitada, siis võib seda ka kuivatada. Kuivatatud kapsaribasid saab kasutada supi või hautise valmistamiseks. Samuti õigustab kuivatamine end juhul, kui pole head keldrit või ei võimalda väike hoiuruum kõiki aia- ja põllusaadusi koos hoiule panna.

Puhastage kapsapea määrdunud ja närbunud välislehtedest, riivige või lõigake ribadeks. Kastke ribad mõneks minutiks nõrgalt soolasesse keeva vette, nõrutage ja laotage õhukese kihina restile. Hoidke esialgu temperatuuril 40–45 kraadi.

Kuivatamise lõpul tõstke temperatuur 75 kraadini.

Kapsast võib kuivatada ka linnakorteris, kui liiga suur poolitatud pea kipub pärast toidutegemisest tohletama jääma.

Fotod SHUTTERSTOCK

Sibulate kuivatamine Kasvuhäirete tõttu jämenenud kaela ja sulgemata soomustega sibulad tuleb kiiresti ära tarvitada. Samuti koristamisel tehtud vigade tagajärjel sibula-hahkhallitusse nakatunud sibulad, millel on oht kae26 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

lamädanikku haigestuda. Peale selle kipuvad õigel ajal koristatud, kuid korralikult järelkuivatamata jäänud sibulad kergesti riknema.

Mehaaniliste vigastustega sibulad tuleb enne saagi hoiustamist niikuinii välja sorteerida. Mainitud põhjustel võib koguneda suur hulk väljapraagitud sibulaid, nii et säilituseks kasvatatud kogus kujuneb loodetust kasinamaks.

Niisuguse juhul võite osa riknema kippuvaid sibulaid kuivatada. Selleks koorige sibulad, eemaldage kahjustatud osa ja lõigake ratasteks. Esialgu

kuivatage restil 60–70 kraadi juures, hiljem järelkuivatamiseks hoidke õhukese kihina paberil. Kuivatatud sibulad sobivad igasuguste toitude maitsestamiseks, mitte nii nagu eraldi või koos teiste aiasaadustega konserveeritud sibulad, mida ei kõlba igale roale lisada.

Valge peakapsa hapendamine Talviseks ja kevadtalviseks tarvitamiseks mõeldud kapsast on paras aeg hapnema panna alles oktoobri lõpupoole.

Hapendamiseks sobivad enam keskvalmivad ning hilisepoolsed sordid, millel suur (3–5 kg) tihe ilusa sisestrukuuriga ja lühikese sisevarrega lameümmargune pea. Pika

huvitavaid võimalusi Suurte sirmikute kuivatamine Kõige enam probleeme tekib rikkaliku sirmikusaagi puhul.

Kuidas neid maitsvaid seeni säilitada? Ilusa ilmaga korjatud noori avanemata kübaraga või siis alles avanenud suurema kübaraga seeni pole vaja pesta. Vajadusel puhastage need pintsli või harjakesega, eemaldage seenejalg ja lõigake kübar liistakuteks. Kuivatage õhukese kihina algul 50 kraadi juures, hiljem tõstke soojust 70–80 kraadini.

Kuivatatud seened jahvatage pulbriks, kui tahate neid lisada kastmele, supile või vormiroale.

sisevarre ja jämedate tugevate leheroodudega säilitussortidest head hapukapsast ei saa.

Sügiseseks hapendamiseks sobivad nii varajased kui ka varajasepoolsed peakapsasordid. Hapendamisel kaotab värske kapsas 15–20% kaalust, lisandub aga maitsev ja tervisele kasulik hapendusvedelik.

Pikkadeks peenikesteks narmasteks riivitud kapsast ei tohi nõu täitmisel liialt tampida, vaid lihtsalt tihedalt kokku suruda, muidu muutub hapukapsas puderjaks ligaseks massiks.

Selleks et saada 10 kg hapukapsast, tuleb võtta 12 kg puhastatud kapsapäid, 1 dl soola ja ½ dl suhkrut.

Kiirhapendus Riivige või lõigake kapsas peenikesteks ribadeks, segage suhkur ja sool ning hõõruge käte vahel krudistades ribad mahlaseks. Et hapendus hästi õnnestuks, jagage soola-suhkrusegu 4 ossa. Riivitud kapsast maitsestage ka 4 osas.

Hapendusnõuks sobib laia suuga suurem klaaspurk, emailämber või -keedunõu.

Soola ja suhkruga läbihõõrutud kapsaportsjon suruge käte või puulusikaga tihedalt purki, katke pealt kahe-kolme puhta kapsalehega, millele asetage purgisuust sisse mahtuv alustass või puuketas. Sellele asetage vajutiseks puhas veega täidetud 1-liitrine klaaspurk. Võite seejuures

vajutist veel kord alla suruda, et vedelik kapsast välja immitseks. Hoidke kapsanõu 1–2 ööpäeva toasoojas, siis paigutage jahedamasse kohta.

Kolmandal päeval on maitsev kapsas salatiks valmis.

Muude lisanditeta kapsast saab mitmekesisemalt kasutada. Näiteks hapendatud porgand ei kee hästi pehmeks. Suppi või Mulgi kapsast tehes seda muret pole, kuid prae kõrvale kapsast hautades on parem värsket porgandit juurde riivida.

Sellega saab ka ülehapnenud kapsa maitse mahedamaks muuta.

Enne salatiks tarvitamist võib lisada porgandit, sibulat, jahvatatud köömneid, pohli või jõhvikaid ja õunu.

AUGUST / SEPTEMBER

Targu Talita 27

HOIDISTA SUVE

Lisaks kapsale võib edukalt hapendada ka teisi köögivilju.

Hapendatud varsseller n 6–7 l sellerivarsi n 1 küüslauk n 2 sl köömneid n 1 sl sinepiseemneid n 2 sl koriandriseemneid n keedetud vett n ¾ sl soola 1 liitri vee kohta Peske sellerivarred pehme harjaga korralikult puhtaks, viilutage, aga mitte väga õhukeseks. Küüslauk lammutage küünteks, väga paksud küüned poolitage. Võtke suur (10 l) hoolikalt pestud purk, tõstke sellerilõigud, köömned, küüslauk, sinepiseemned ja koriander kihiti purki.

Segage sool kuuma vee hulka, lahustage ja kallake soojalt peale, nii et soolvesi kataks 5 cm ulatuses üle sellerilõikude. Purgile laotage kõige enne tükk linast riiet, katke see kilega ja siduge kinni. Kõige peale leidke veel sobiv kaas.

Hapendusnõu hoidke esimesel nädalal pimedas soojas (20–22 kraadi) paigas, seejärel viige nädalaks jahedamasse kohta (16 kraadi). Pärast seda asetage hoiukohta, mis püsib temperaturil 0–8 kraadi. Ideaalvariandis 3–4 kraadi juures säilib hapendatud seller kevade28 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

ni. Vajadusel võib seda ka portsjonikaupa sügavkülmutada. Kui küüslaugu maitse ei meeldi, asendage see sibulaga. Koriandri asemel võib lisada tilliseemneid.

Hapendatud seller sobib toorsalatitele lisamiseks, on väga tervislik ja aitab kehakaalu langetada.

Paprika tomatimehus Lõigake paprikad pooleks, eemaldage seemned ja laduge nad ahjuplaadile. Pealt pintseldage õliga üle ja pistke praeahju. Küpsetage, kuni paprika kergelt pruunistub, aga ei muutu pehmeks. Siis tõmmake koor maha, lõigake paprikapooled kolmeks ning pange purki.

Keetke vähese veega maitseainesegu: natuke kaneelikoort, 5–6 nelki, 5 tera vürtsi ja 1 cm pikkune tükike tšillit. Kurnake see paksemat sorti tomatimehu hulka, maitsestage soola ja suhkruga, lisage pisut ka õunaäädikat ning kuumutage keemiseni. Valage kohe paprikaviiludele ja keerake purgile kaas peale.

Hapendatud salatisegu n 600–700 g valget või punast peakapsast n 2 punast peeti n 1 porgand n 3–4 sibulat n 3 punast paprikat n soola n suhkrut Riivige kapsas, porgandid ja peedid jämeda riiviga. Sibulad ja paprikad lõigake ribadeks. Kapsas tampige pudrunuiaga kergelt läbi, maitsestage soola ja suhkruga.

Segage kapsas suures kausis korralikult riivitud porgandi ja peediga, lisage ribastatud paprikad ja sibulad. Suruge segu purki, pange vajutis peale, ning köögis üle öö seisnud salat ongi söömiskõlblik. Siis tõstke purk külmikusse.

Parajalt mahlasele krõmpsuvale salatile pole vaja lisada enam mingit õli ega muud salatikastet. Kui seda esimese hooga ära ei sööda, tehke jäägist borši.

Targu Talita

HOIDISTA SUVE

Kuidas soolata ja hape Kui seeneaasta on hea, saab talvevarusid täiendada ka seenehoidistega. Peale marineerimise võib seeni ka hapendada, kuivatada ja soolata.

Foto SHUTTERSTOCK

Seente soolamine Kupatage seened ära, segage valmis parajalt soolane vesi ja kallake kupatatud seened soolvette. Sinna juurde tükeldage sellerit – see tugevdab maitset. Laske 10–15 minutit keeda ja pange kohe tuliselt purkidesse.

Sellisel moel soolatud seened säilivad mitu aastat – mõnel aastal kasvab neid ju vähe. Talvel on hea võtta ja teha salateid või kastet.

Kui seenesaak on suurem, võib neid hoidistada mitmel erineval moel.

pendada seeni Hapendatud seened

Nõu katke linase riidega, millele Kupatage seeni ühe korra. Valage asetage lauad ja kivi või mõni muu peale uus vesi ja jätke üheks ööpäeraskus, et vedelik kerkiks üles. Parim temperatuur hapnemiseks on vaks seisma. Hapendamisnõusse pange esimeseks kihiks mustasõst16–18 kraadi. ralehti – nii palju, et põhi Talvel on niiviisi hea seeoleks kaetud–, lisage tüni kihikaupa võtta. Päkeldatud küüslauku ja rast ühe kihi äravõtmist 1 kg tilli. Nüüd laduge kiht pange vajutis uuesti seente veest kuivaks pigistapeale. kohta võtke tud seeni – umbes nii Söömiseks tükelda40–50 g palju, kui arvate talvel ge seened, lisage hakisoola. tud sibul ja hapukoor. korraga salatiks vaja minevat.

Kui on hea seeneaasRiputage peale soola, ta, proovige kindlasti seene1 kg seente kohta võtke 40–50 g kotlette. Selleks lisage hakkmasinas soola. Siis pange jälle mustasõstrapurustatud seeni kotletitainale. Sellehtede kiht koos tilli ja küüslaugulised kotletid tulevad väga hea maitga. Seejärel taas seened, soola jne. sega ja mahlased.

Kõige peale jätke kindlasti lehed maitsetaimedega.

Targu Talita

SDADSASDASD HOIDISTA SUVE

Vältige hallitusseen Puuviljade, marjade, aedviljade ja seente riknemist põhjustavad kolm mikroorganismide rühma: hallitusseened, pärmseened ja bakterid.

N

eid mikroorganisme leidub mullas, õhus, inimese nahal, riietel ja töövahenditel. Mikroorganisme esineb rohkelt just hoidistamise ajal – suve lõpul ja sügisel.

Enamik kahjulikke mikroorganisme paljuneb temperatuuril 20–25°, aga mõned neist arenevad kiiresti isegi 5° juures. Vähestele liikidele sobib paljunemiseks koguni 40–45°.

Osa toidukahjustajaid hävib temperatuuril 55–60°, ülejäänud 100° puhul, kuid ei hävi nende eosed. Need hukkuvad kas pikaajalisel keetmisel või autoklaavis. Madalal temperatuuril aeglustub või lakkab mikroorganismide paljunemine, kuid nende eosed ei kao ka sügavkülmas. Pärast ülessulamist mikroorganismid elustuvad ja jätkavad toiduainete rikkumist.

Koduses majapidamises tuleb hoidistamise ajal olla eriti hoolas, sest hallituse eoseid leidub kõikjal.

Fotod SHUTTERSTOCK

Hallitus sisaldab mürkaineid Hallitusest tekkinud mürkide sisaldust või nende hulka toidus ei saa hinnata laboratoorse uuringuta, kuid nende võimalikule esinemisele viitab juba hallituskirme. Näiteks pole süütu mahl, millelt on hallitusklimp välja õngitsetud. Pudelisuu on puhas, kuid sisu rikutud. Hallitusmürgid saastavad kogu toiduaine, ehkki hallitus ise katab vaid osa sellest ja maitsmismeel keeldub seda tunnistamast.

Seepärast on tervisele kahjulik süüa ka hallituslaikudega leiba, olgugi et need on koos koorukesega ära lõigatud. Niisuguse toidu juhus32 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

lik tarvitamine ei tapa, kuid korduvalt seda tehes saab see mitme kroonilise haiguse põhjuseks. Samuti ei kõlba hallituskorra alt päästetud moosid veini valmistamiseks.

Vähe suhkrut sisaldavad toorhoidised kipuvad käärima minema. Kui seda protsessi kohe ei peatata, võivad pärmseente asemel arenema hakata äädikhappebakterid, eriti siis, kui hoidisesse pääseb õhku.

Roisubakterit tunneb lõhnast Roisubakteritega saastatud toidust peletab eemale võigas lõhn ja maitse, nii et keegi ei kavatsegi seda söö-

ma hakata ja tervisekahjustus jääb saamata. Hoidistamisel tuleb arvestada, et roisubakterid arenevad enamasti hernestes, ubades, kurkides ja lillkapsas.

Koduses majapidamises tuleb hoidistamise ajal olla eriti hoolas, sest hallituse eoseid leidub kõikjal.

Raske on kaitsta toiduaineid, kui õhuniiskus on kõrge ja sooja üle 20°.

Ka kõige korralikuma töötluse korral ei saa mikroobe täielikult välistada, aga kindlasti on võimalik nende arvukust märgatavalt vähendades ka kahjulikku toimet pärssida.

Vähenõudlikud hallitusseened kannatavad elukeskkonna suuremat soolasisaldust ja happesust ning madalamat temperatuuri paremini kui bakterid. Kuna need vajavad arenemiseks küllaldaselt õhku, levivad nad eeskätt toiduainete pinnal. Kui aga leivas või juustus leidub õhuga

ente tekkimist täidetud tühimikke, saavad nad vabalt areneda ka nende sees. Hallitused lõhustavad happeid, soodustades nii roisubakteritele sobiva keskkonna teket.

Kõigil pole moodsat köögitehnikat ega ideaalseid hoiutingimusi, seepärast on hoidistamisel vaja lähtuda oma pere vajadustest ja võimalustest. Ka säilitusviisi peab valima tegelikku olukorda arvestades.

Riknenud ja hallitanud marjad säilitamiseks ei kõlba.

Puhtus bakteritele ei meeldi Kui korjatud marjad on vihmamärjad, aga muidu terved ja puhtad, oleks mõistlik nad mahlaks või moosiks keeta, mitte suhkruta või vähese suhkruga toorhoidiste valmistamiseks kasutada. Liiga pehmed, pärast korjamist kaua seisnud või plekkidest puhastatud marjad tarvitage igapäevase toidu valmistamisel

kohe ära. Kauemat aega hästi säilivat hoidist nendest ei saa.

Ka oma aiast korjatud ilusad terved ja puhtana näivad marjad tuleb enne hoidistamist pesta, sest neil on küllalt palju palja silmaga mitte nähtavaid mikroobe. Pehme koorega õrnad marjad või puuviljad pesta jooksva vee all. Mullaga kokkupuu-

tes olnud kõvema koorega marju ja aedvilju võib ka lühikest aega vees leotada, et mullaosiseid koos mikroobidega oleks lihtsam eemaldada, kuid pärast kindlasti puhta veega üle loputada. On veel terve hulk pisiasju, mis mõjutavad säilimisomadusi.

Eelöeldu on meeldetuletuseks, miks on vaja igivanana tunduvatest ja tarbetuna näivatest näpunäidetest kinni pidada. Kahju on ju raisatud toorainest, ajast ja vaevast, kui toit osutub hiljem söögikõlbmatuks.

Muidugi on inimesi, kes lähtuvad põhimõttest, et seadused ja reeglid ongi tehtud selleks, et nende täitmisest mööda hiilida, kuid kannatajaks pooleks jäävad nad ise ja nende pere.

Targu Talita

SISUTURUNDUS

Sipelgatest saab jagu õige tõrjeviisiga Silmas tuleb pidada, et sipelgaid on mitut eri liiki ning nende tõrjumiseks on vaja erinevaid tõrjevahendeid ja metoodikaid. See, mis sobib näiteks mullamurelasele, on täiesti vastunäidustatud vaaraosipelgale.

Mullamurelane (väike must) teeb oma pesa sageli maja vundamendi või lausa põranda alla, kahjustades nii vundamenti kui ka maja teisi konstruktsioone. Samuti võivad need tegelased kiirendada seentest nõrgestatud puidu hävimist.

Tõrjeks sobivad kontaktmürgid, mida tuleb pritsida sipelgapesa väljapääsuavadesse. Mullamurelase tõrjet tuleb teha väljast ümber maja ainult kuiva ilmaga. Võib kasutada ka sipelgapulbrit või -geeli.

Vaaraosipelgas (pisike helepunakas kuni kollakas) meil looduses ei ela, vaid pesitseb elamutes inimkaasleja liigina. Kahju teevad nad peamiselt toidu rikkujate ja haiguste l ev i t a j a te n a . Va a ra o s i p e l g a i d tohib tõrjuda ainult mürksöötadega. Kuna vaaraosipelgate pesa on ääretult raske leida ja nad on väga liikuvad, on tõrjel mõtet ainult siis, kui seda teha terves majas.

Seetõttu eksivad korteriühistud rängalt, öeldes, et vaaraosipelgate tõrje on iga korteriomaniku enda probleem. Parem on tõrje üldse tegemata jätta kui lubada isetegevust, mille tagajärjel võib olukord hoopis hullemaks minna.

Kuklane (suur must) võib olla probleemiks aedades ja kiirendada

seentest nakatunud puidu hävimist.

Parim tõrjeviis on pesa ümberkolimine.

Hobusipelgas (suur must pruuni peaosaga) kahjustab agaralt puitkonstruktsioone. Tõrjeks on kindlasti vaja spetsialisti abi. www.kahjuritorje.ee

TALUAIA LILLEPEENAR SUPERTOIT

Mis on melass ja milleks seda kasutatakse?

Teatavasti saab suhkruroost ja suhkrupeedist suhkrut, mis ei ole eriti tervislik toode. Samadest taimedest saadakse ka melassi, mida peetakse aju arendavaks supertoitaineks, sisaldades kuni 80 vajalikku ainet.

M

elass on suhkrutööstuse kõrvalsaadus, mis jääb järele pärast suhkruroo või suhkrupeedi mahlast suhkru väljakristalliseerimist.

Suhkrupeedi melassi kasutatakse laialdaselt loomasöödana, näiteks piimakarja toodangu suu-

rendamiseks. Tervisetoodete poed müüvad aga orgaanilist suhkruroo melassi, see on tume, paks ja magus siirup. Erinevalt valgest suhkrust, mis ei sisalda vitamiine ega mineraale, on melass väga rikas toitainete, mineraalide ja vitamiinide poolest.

Tervislikud retseptid melassiga Viigimarja-melassikoogi lõigud

Melassimüsli jogurti või piimaga

n 125 g võid

n 125 g kaerahelbeid n 40 g röstitud nisuidusid n 40 g kuivatatud kookospähklit n 50 g seesamiseemneid n 50 g päevalilleseemneid n 25 g kõrvitsaseemneid n 1 sl melassi n 3 sl mett n 125 g rosinaid n värskeid banaani- või õunalõike n serveerimiseks melassi ning jogurtit või piima

n 50 g rafineerimata roosuhkrust tuhksuhkrut n 3 sl melassi n 3 vahustatud muna n 50 g jämedalt hakitud sarapuupähkleid n 1 tl vanilliekstrakti n 175 g gluteenivaba või kergitusainega jahu n 1 tl küpsetuspulbrit n ½ tl jahvatatud kaneelikoort

Fotod SHUTTERSTOCK

n 125 g kuivatatud, hakitud, kivideta viigimarju või datleid Eelsoojendage ahi 150 kraadini, määrige 18 × 28 cm suurune koogivorm rasvainega ning eelkuumutage.

Vahustage või, suhkur ja melass ühtlaseks kreemjaks massiks, lisage ükshaaval munad, pidevalt vahustades. Lisage pähklid, vanilliekstrakt, jahu, küpsetuspulber ja kaneel ning segage hästi läbi.

Seejärel lisage segusse viigimarjad või datlid ja kallake segu koogivormi. Küpsetage 20–25 minutit.

Valmis koogil laske enne viiludeks lõikamist jahtuda.

Koogiviilud säilivad õhukindlalt suletud nõus 2–3 päeva.

34 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

Eelsoojendage praeahi 190 kraadini. Segage seemned, idud, kaerahelbed, melass ja mesi ning kallake saadud segu ühtlase kihina küpsetusplaadile. Küpsetage 10– 15 minutit, sagedasti segades, et purustada suuremaid klimpe. Võtke müslimass ahjust välja ja lisage jahtunud segule rosinad. Serveerige saadud müslit värske puuvilja, jogurti ja vähese melassiga.

Müsli säilib õhukindlalt suletud nõus 1–2 nädalat.

Melassisiirupis on rikkalikkult ka mineraale: rauda, kaltsiumi, seleeni, vaske, mangaani, magneesiumi, kaaliumi ja naatriumi. Ühes teelusikatäies melassis on kolm korda rohkem rauda kui munas, ja kaltsiumi rohkem kui klaasis piimas. Lisaks sisaldab see rohkelt B-grupi vitamiine.

Orgaaniline melass aitab organismi happesuse vastu. See on kasulik ka küünte ja hammaste tugevdamiseks. Samuti aitab leevendada liigesevalusid ja krampe, kiirendab ainevahetust ning võib abiks olla südame rütmihäirete puhul ning vereringe parandamisel.

Melassi igapäevase tarbimise tulemusena on tähendatud kaalulangust, seksuaalelu kvaliteedi paranemist, menstruatsioonivaevuste vähenemist, samuti aitab see toode luude hõrenemise ja reuma korral.

Tume melass leevendab aknet ja stabiliseerib veresuhkru taset, ning

seda soovitatakse kasutada ka vähihaigetel, et tervenemisprotsessi toetada.

Rahustava ja maitsva joogi saamiseks, mis on ideaalne talveõhtutel enne magamaminekut, lisage üks või kaks teelusikatäit melassi klaasile soojale piimale. See jook sobib hästi ka lastele pakkumiseks.

Tume melass sisaldab rohkem mineraale kui hele või keskmise tumedusega variant ja on ka vähem magus.

Kõige paremate omadustega melassiks loetakse orgaanilist, tumedat, sulfureerimata suhkruroomelassi, mida kutsutakse ka blackstrapmelassiks.

Seda soovitatakse tarvitada iga päev nii suppides, magustoitudes kui ka magusates kookides. Võimalusel tuleks suhkur üldse melassi ja mee või muu loodusliku magustajaga asendada.

ONNAK K S E K A J N R Õ , -S AU KIIRE RN JA KESKKON N T S A H Õ U , P E A R K SOOD UHASTUS ÕBR ALIK S SII IKI! OODAP L A R B SÜÕ T S LE E E ÜLE EESTI!

Lisaks soodale kasutame: Lisaks Klaaskuul (matistamine, soodale kasutame: poleerimine, keeviste puhastus)  Klaaskuul Klaasipuru(matistamine, (tugevamad pinnad) poleerimine, keeviste puhastus) Liiv (raskelt(tugevamad puhastatavad pinnad)  Klaasipuru pinnad)  Liiv (raskelt puhastatavad pinnad)

ENELI NIINEPUU

 Puitpinnad  Puitpinnad Tulekahjujärgne puhastus  Tulekahjujärgne puhastus Paekivi  Paekivi Punane tellis  Punane tellis Graffiti eemaldamine  Graffi ti eemaldamine Sõidukid  Sõidukid Mälestusmärkide puhastus Soodapuhastus Mälestusmärkide puhastus on saavutanud suure populaarsuse tänu et toode on Soodapuhastus onsellele, saavutanud suure ohutu (söögisooda).

Soodapuhastust populaarsuse tänu sellele, et toode on on võimalik kasutada Soodapuhastust kõikide pindade ohutu (söögisooda). puhastamiseks, ilma neid kahjustamata. on võimalik kasutada kõikide pindade puhastamiseks, neid kahjustamata.

Näiteks sobib ilma soodapuhastus vär vi eemaldamiseks puitpinnalt, Näiteks sobib soodapuhastussõiduvär vi k i t e lt , l a ev a d e lt , h o o n e t e ltsõiduja k a eemaldamiseks puitpinnalt, alumiiniumilt. k i t e lt , l a ev a dLisaks e lt , h ovõib o n epuhastada t e lt ja k a plastikja klaaspindasid ilma neid alumiiniumilt.

Lisaks võib puhastada kahjustamata.

Soodaga saab eemalplastik- ja klaaspindasid ilma neid dada ka hallituse.

Tööstuses kahjustamata.

Soodaga saab kasutaeemaltakse soodat algpuhastuses dada ka hallituse.

Tööstuses(elektrikasutageneraatorites, paberimasina(elektrirullides takse soodat algpuhastuses ning näiteks pagariärides). generaatorites, paberimasina rullides ning näiteks pagariärides).

KÜSI PERSONAALSET PAKKUMIST JUBA TÄNA! KÜSI PERSONAALSET PAKKUMIST TÄNA! 8 info@pritsipoisid.ee | +372 56 200 504JUBA | Silikaltsiidi info@pritsipoisid.ee | +372 56 200 504 | Silikaltsiidi 8

www.pritsipoisid.ee www.pritsipoisid.ee

SUPERTOIT

Toidutaimena kasvatatakse peamiselt longus rebasheina.

REBASHEIN –

väärt toidutaim lillepeenras Eestis tuntakse ja kasva­ tatakse rebasheinu (Amaranthus) peamiselt ilutaimedena. Lisaks omapärasele välimusele ja kaunile värvusele on rebasheinad ka väärtuslikud toidutaimed.

Fotod SHUTTERTOCK

R

ahvusvaheliselt on taim tuntud peamiselt nimetusega Amaranth, mis tuleneb kreekakeelsest sõnast amarantos – närtsimatu. See nimetus iseloomustas taime, kes kunagi ei närbunud ning tema õite värvus jäi aastateks muutumatuks. Seetõttu on rebasheinu peetud ka surematuse sümboliks.

Tuhandeid aastaid tagasi olid rebasheinad Lõuna- ja Kesk-Ameerika 36 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

põlisrahvaste elus olulisel kohal. Rebasheinu kasvatati kohalikel põldudel kuni hispaanlaste invasioonini.

Need taimed olid pühad nii asteekide, maiade kui ka inkade kultuuris.

Rebasheinad olid toiduallikaks, neid kasutati haiguste ravimisel ning rituaalsete tseremooniate läbiviimisel. Tänapäeval kasvatatakse mitmeid rebasheina liike toidutaimena ka Aasias ja Aafrikas.

Rebasheina perekonnas on 70 liiki, kuid nendest toidutaimena on tuntud peamiselt longus rebashein (A. caudatus), verev rebashein (A. cruentus) ja tume rebashein (A. hypochondriacus).

Kauniõieline longus rebashein Longus rebashein on pärit troopilisest Ameerikast, nagu ka paljud teised rebasheina liigid. Ta on ühe-

aastane, 1–2,5 m kõrgune rohttaim. Longus rebashein oli peamine rebas­heina liik Andide piirkonnas, kus teda tunti nimetusega kiwicha.

Taimele on antud mitmeid värvikaid rahvapäraseid nimetusi, näiteks velvet flower, foxtail amaranth, pedant amaranth, love-lies-bleeding, tassel flower jt, mis iseloomustavad taime omapäraseid õisikuid. Õitele annab punase värvuse antotsüaniinide hulka kuuluv pigment beetatsüaniin. Rebasheina õitest valmistatakse ka punast värvainet, mida tuntakse nimetusega hopi red dye. Arizona kirdeosas elavad hopi indiaanlased valmistasid taime õitest punast värvi.

Longus rebashein on tähtis toiduallikas ka Indias ja Aafrikas. Teised kaks rebasheina liiki on pärit Kesk-Ameerikast.

Alegrìa (õnnekompvekkide)

retsept Cristina Pottersi blogist Mexico Cooks n 0,5 dl röstitud maapähkleid n 0,5 dl röstitud pekanipähkleid n 0,5 dl röstitud kõrvitsaseemneid n 0,5 dl tumedaid rosinaid n 250 g tumedat suhkrut n 0,5 dl mett n 0,5 dl värskelt pressitud sidrunimahla n 120 g paisutatud rebasheinaseemneid Segage keskmise suurusega potis mesi, suhkur ja sidrunimahl. Kuumutage keskmisel kuumusel 5–10 minutit, kuni suhkur on sulanud ja segu kergelt paksenenud. Tõstke pott tulelt, lisage paisutatud rebasheinaseemned ning

segage kiiresti. Jagage segu küpsetuspaberiga kaetud alusele laotatud rosina- ja pähklisegule ning vajutage ettevaatlikult ühtlaseks. Asetage alus maiustusega vähemalt 30–40 minutiks külma. Kummutage tahkunud maius lõikealusele ja terava noaga lõigake soovitud suurusega tükkideks.

Väärtuslik verev rebashein Verev rebashein on kuni 2 m kõrgune rohttaim Mehhikost ja Guatemalast. Taim kuulus Kesk-Ameerika põliselanike viie olulisema taime hulka hispaanlaste vallutuste eelsel ajal.

Asteegid kasutasid taime seemneid ka maksevahendina. Algul koguti toitvaid seemneid looduses kasvavatelt taimedelt.

Arheoloogilised leiud Mehhikost Tehuciani orust tõendavad, et neid taimi kultiveeriti kohalikel põldudel juba 6000 a tagasi.

Verevat rebasheina tunnevad põliselanikud nimetustega huautli ja alegria. Viimane heaendeline nimetus tuleneb hispaania keelest ning tähendab tõlkes rõõmu ja õnne.

Sama nimetust kannab ka populaarne Mehhiko maiustus alegrìa, mida nimetatakse õnnekompvekkideks. Seda tänapäevalgi populaarset maiust valmistatakse mee või šokolaadiga segatult rebasheina röstitud seemnetest.

SUPERTOIT

Tumeda rebasheina kodumaa on Mehhiko.

Tume rebashein Mehhikost Tume rebashein avastati Mehhiko põhjaosas 500. aastal m.a.j. See re­ basheina liik on üheaastane, kuni 2 m kõrgune rohttaim. Taime õitest valmistatud punast värvi kasutatak­ se toiduainete ja ravimpreparaatide toonimiseks.

Tumedat rebasheina iseloomus­ tavad värvikad rahvapärased nime­ tused prince of Wales feather ning prince’s feather.

Mehhikos tuntakse taime his­ paaniakeelsete nimetustega quelite, blero, quintonil. Taim on arves­ tatav toiduallikas ka Aafrikas. Tume 38 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

rebas­hein on Mehhi­ de toidusedelis. Lisaks REBASHEINA ko endeem, kes tä­ rebasheinale pakuti tervistavad napäeval mitmel omadused tulenevad astronautidele veel pool maailmas tun­ selliseid Andide piir­ unikaalsest tuks saanud just ilu­ konna väärtuslikke toitainete taimena. toidutaimi nagu ki­ sisaldusest.

Iidsetes indiaani noa ja maka. kultuurides meisterdati 1991. a toimus Meh­ hikos maailma esimene reba­ tema seemnetest valmistatud sheina kongress (First World Amajahust kujukesi, mis ohverdati ju­ ranth Congress), kus osalesid mit­ malatele. Hiljem söödi sel viisil väe omandanud kujukesed suure tänu­ me riigi spetsialistid. tundega ära. Vastsündinuid õnnis­ Toiduks kasutatakse rebasheina tati neljandal päeval toimunud pu­ seemneid, mida röstitakse ja jahva­ hastusrituaalidel rebasheinast val­ tatakse või tehakse pudruks. Rebas­ mistatud heaendeliste kujukestega. heina jahust valmistatakse ka leiba, Amaranth’ist tehti kujukesi (näiteks tortiljasid, pastatoite, pannkooke, vibu ja nooled ning kööginõude ku­ magustoite, maiustusi jm. Mitmel jutised) ja pakuti väikesele lapsele. liigil süüakse ka lehti sarnaselt spi­ Vastavalt lapse eelistusele ennusta­ natiga, osadel liikidel on söödavad ti tema saatust. ka juured.

Rebasheina tervistavad omadu­ Rebashein astronautidele sed tulenevad unikaalsest toitainete Rebasheina seemned on väikesed, sisaldusest. Taim sisaldab märkimis­ ühes grammis on 1000–3000 see­ väärses koguses proteiine ja asenda­ met. Ühes õisikus valmib umbes matut aminohapet lüsiini. Lüsiinisi­ 100 000 seemet ja ühel taimel seega saldus on märksa kõrgem, kui tra­ ditsioonilistes teraviljades. Kesk450 000 seemet.

Rebasheinte seemneid nende Ameerikas on rebasheina jahu lisa­ kodupiirkonnas enam suurel mää­ tud teraviljatoodetele, et tõsta nen­ ral ei kasvatata, kuid taim saavu­ de valgusisaldust. tab üha suuremat populaarsust ter­ Taim sisaldab ka A- ja C-vitamii­ visetoiduna. Rebasheina väärtus­ ni ning mitmeid vajalikke mineraal­ likkust kinnitab ka fakt, et alates aineid nagu kaltsiumi, rauda, mag­ 1985. a hakkasid NASA teadlased neesiumi, fosforit, tsinki. seda eriliselt kõrge toitainete sisal­ duse tõttu kasutama ka astronauti­ KRISTA KAUR

SUPERTOIT

KÕIGITI KASULIK Harilik lina on hinnatud kiutaim, kuid tema üliväärtuslikud seemned teevad sellest kultuurist ka hinnatud toidu- ja õlitaime.

H

arilik lina on üks vanimaid kultuurtaimi, mis kodustati Iraagi põhjaosas juba väidetavalt VIII aastatuhandel eKr. Tema eellaseks peetakse ahtalehist lina (Linum bienne), mis tänapäevalgi on levinud Euroopas. PõhjaAafrikas ja Lähis-Idas.

Antiikse Gezeri linna territooriumilt leiti umbes XX saj eKr pärinev Gezeri kalender, mis sisaldas viiteid linakasvatusele. Piibliaegadel ja varemgi oli lina hinnatud peamiselt kiutaimena. Sel ajal oli see odavaim ja käepäraseim materjal riiete valmistamiseks.

Germaani eelkristlikus rahvausundis oli lina jumalanna Bertha lill, kelle silmad on säravalt sinised nagu linaõied. Jumalanna Bertha andis inimestele ketramis- ja kudumisoskuse ning õpetas kasutama linakiudu. Lina on püha taim kudujajumalannale, kes koob eluvõrku.

Fotod SHUTTERSTOCK

Lina tegi jõukaks Eestis kasvatati kiulina juba üle 2000 aasta tagasi. Esimesed andmed linakiu ja -seemnete ekspordist pärinevad aastast 1377.

XIX sajandil kasvatati Eestis lina umbes 60 000 hektaril ja siis osteti linakasvatusest saadud tulu eest vabaks mitmed Lõuna-Eesti talud ning parunitelt maid ja mõisaid.

Praegu on linapõldude alla jääv maa Eestis alla 100 ha. Kasvatatakse enamasti vaid õlilina, kuna linakiu tootmine ei tasu end enam ära.

Lähimad kiulina kasvatajad on Leedu ja Valgevene.

Valgevene on tänapäeval tähtis linakasvatuspiirkond. Seetõttu on

40 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

Pärast õitsemist moodustuvad linakuprad, mis peidavad endas seemneid.

igati mõistetav, miks valgevenelased on hariliku lina oma rahvustaimeks valinud. Lina on kujutatud ka Valgevene riigivapil.

Kiulina ja õlilina Linaliste (Linaceae) sugukonda kuuluvas lina perekonnas on 230 liiki, millest 36 pärineb Euroopast. Eestis kasvab looduslikult väikeste valgete õitega aaslina (Linum catharticum). Linaliste sugukonnas leidub ka puid, näiteks Hugonia orientalis Lõuna-Aafrikast.

Sugukonna kõige kuulsam esindaja harilik lina on üheaastane taim, mis võib kasvada üle 1 m kõrgeks.

Kahvaturoheline peenike vars on harunenud vaid tipmises osas. Taimele on iseloomulik niinekiudude olemasolu varres. Lehed on vahelduvad, 2–3 cm pikad. Sinised õied on läbimõõduga 1,5–2,5 cm. Vili on viiepesaline kupar, igas pesas kaks tumepruuni läikivat seemet.

Kiulina vars on pikk ja väheharunev, temast saadakse pikki kiude, kuid vähe kupraid. Õlilina on lühema ja rohkelt harunenud varrega ning kuprarohke. Tema seemned ja kuprad on suuremad kui kiulinal.

Seemnetest saadavat õli kasutatakse meditsiinis. Kuid see on hinnatud ka toidu- ning tehnilise õlina – lambiõlina, värvide segamiseks,

LINA

puidukaitsevahendina jne. Lina mitmekesistele kasutusvõimalustele viitab ka hariliku lina teadusliku nimetuse liigiepiteet usitatissimum, mis tõlkes tähendab ‘kõige kasulikum’.

ga. Toiduks ja ravimiks kasutatav linaõli ei ole mõeldud kuumtöötlemiseks.

Linaõli aitab vähendada halva kolesterooli sisaldust veres, mistõttu oluliselt paraneb veresoonte seisund. Linaõli toimib ka ateroskleLina kasulikkus tervisele roosi ennetavalt.

Linaseemnete ravitoimest olid teadLinaõli ja -seemneid tarvitatakse ka välispidiselt: soojendatud lilikud juba Hippokrates ja Karl Suur. naseemned pannakse ristluudeRohke limasisalduse (3–12%) tõtle radikuliidi ja lihasvalude korral, tu on neil kergelt lahtistav toime ja neid kasutatakse ka mao- ja soolenahakahjustuste puhul tehakse puhaiguste ravis. rustatud seemnetest hautisi ja Limaained vähendakompresse. Linaõli kasuvad põletikku, takistati ka Tšornobõli katavad mürgiste aineLinaseemnete tastroofis kannatanute imendumist soonii kiirituse ravitoimest olid tekuiravis, põletushaavade lestikus, soodustateadlikud juba puhul. vad kudede paranemist, takistavad Looduslikuks eluHippokrates kahjulike bakterite eliksiiriks nimetatud ja Karl Suur. linaõli, linaseemned paljunemist ja liikuja -jahu aitavad rikastamist soolestikus. Samas da meie toidulauda. Neid võib see takistada ka ravikasutatakse salatites, majoneesis, mite toimeainete imendumist.

Lisaks limale sisaldavad likeefiris, smuutides, segatakse mee, naseemned 30–45% rasvõli, tsüapuuviljade, hommikusöögihelveste nogeenseid glükosiide (linamariin, või müsliga. linustatiin, neolinustatiin), kiudaiLiialdamine pole soovitav neid, lignaane jne.

Rasvõli sisaldab märkimisväärses Ravi otstarbel soovitatakse linaõli võtta 1–3 korda päevas 1 sl 15–20 koguses küllastumata rasvhappeid, minutit enne sööki. Õli peaks säilipeamiselt alfa-linoleenhapet (oomega-3) ja linoolhapet (oomega-6). tama pimedas ja jahedas. 2–3 tl linaLinaõli saadakse seemnete jahu klaasi keefiri või jogurtiga on külmpressimisel. See on selge kolhommikuti hea vahend seedekulglase või pruunikaskollase värvusela äratamiseks.

Samas ei tohiks linasaaduste tarvitamisega liialdada. Linaseemned sisaldavad glükosiid linamariini, millest pikemaaegsel kokkupuutel veega vabaneb ensüüm linaasi toimel vesiniktsüaniid ehk sinihape.

Seega peaks linaseemnete säilitamisel jälgima, et nad ei märguks.

Kuna maos maohape peatab linaasi toime, ei ole mõistlikus koguses linaseemnete (2–4 sl päevas) tarvitamisel ohtu.

Lisaks harilikule linale sisaldavad glükosiid linamariini ka maniokk ja aeduba.

Linaseemneid ja -õli kasutatakse nii meditsiinis kui toiduvalmistamisel.

KRISTA KAUR

AUGUST / SEPTEMBER

Targu Talita 41

SUPERTOIT

KOOKOSPÄHKEL – lootu Ajast aega on mitmeid palme ja ka nende vilju ning seemneid peetud viljakuse, lootuse, jõukuse, võidu, rahu ja hea õnne sümboleiks.

Fotod SHUTTERSTOCK

H

eaendelise kingitusena sobib kookospähkleid alati külakostiks viia. Näiteks mitmel pool Ameerikas on levinud kookospähklitest “õnnitluskaartide” saatmise komme. Viljakestale kirjutatakse aadress, kleebitakse mark ja saadetakse kookospähkel – õnne, jõukuse ning viljakuse sümbol – heade soovidega teele.

Kookospalmi (Cocos nucifera) vilju tuntakse kookospähklitena, kuid botaanilises mõistes on tegu hoopis luuviljadega. Kui eemaldada viljalt sile veekindel väliskest eksokarp, mis võib olla nii tuhmroheline, hese perekonda. Kuni 30 m kõrguseks lepruun, oranž, kollane kui ka elekasvav kookospalm on oma nõtke vandiluu värvi, ilmub nähtavale tüve ja võimsate sulgjate lehtedeomapärane kiuline 4–15 cm paksuga kahtlemata üks tuntumaid esinne kest – mesokarp. dajaid palmide väärikas seltskonnas, kellest nüüdseks on kirjeldaNeed kaks välimist kesta eemaldatakse tavaliselt viljakoristusel. tud 2608 liiki.

Vilja tugev ning puitunud sisekest Lepib soolase veega endokarp ümbritseb kookospalmi Kookospalmi lehed võivad kasvaseemet. Euroopa turgudele jõuavad da 3–6 meetri pikkuseks. Ühe lehe kookospähklid just selliste tugevakestaliste seemnetena, mistõttu on eluiga pärast täielikku avanemist on igati mõistetav, et neid on hakatud 3–3,5 aastat ning see võib kaaluda 10–15 kg. Viljade kaal võib pähkliteks nimetama. Tugeulatuda aga kuni 2,5 kgva sisekesta all on rasvaKookospalmist ni. Seetõttu ei ole koorohke seemne toitekukasutatakse ära kospalmi all varju otside – endosperm. kõik, kuid eriti da just kõige ohutum.

Kookospähkli õõnväärtuslikud on K o o ko s p a l m i d e sus on osaliselt täidemadalakasvulised teitud magushapuka hätema viljad – gusa vedelikuga, mida kookospähklid. sendid alustavad õitsemist 3- ja kõrgekasvulisageli ka kosutava joogised 5–7aastasena. Kuni ühe na kasutatakse. Kookospalmeetri pikkused õisikud paiknemi seemned on ühed suurimad taivad lehtede kaenlas. Isas- ja emas­ meriigis. Veelgi suuremad seemned õied asetsevad ühes õisikus, emas­ on teadaolevalt vaid seišellipalmil õied isasõitest allpool. Õitsemisest (Lodoicea maldivica). kuni vilja valmimiseni kulub sõltuKookospalm kuulub palmilisvalt sordist 9–12 kuud. Kuna koote (Palmae) sugukonna üheliigilis42 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

kospalmid taluvad soolast vett hästi, kasvavad nad sageli troopikas merede ja ookeanide rannikul üsna veepiiril. Nii võib juhtuda, et nende viljad langevad vette, hulbivad seal nädalaid ja isegi kuid, kaotamata idanemisvõimet.

Ookeanilainetest kantuna võivad kookospähklid läbida tuhandeid kilomeetreid, kuni saabub päev, mil vili randub ning seemnest hakkab idanema uus palm.

Miljoneid aastaid vanad leiud Kookospalmid on tüüpilised hüdrohoorid ehk taimed, kes levivad vee abil. Seda soodustab ka viljasisene õhuruum ja kiuline mesokarp.

Tänapäeval kasvatatakse kookospalme väga paljudes troopilistes piirkondades Aasias, Kesk- ja LõunaAmeerikas, Aafrikas, Vaikse ookeani saartel jm, kuid taime algne päritolu on ikka veel üsna ebaselge.

Väidetavalt pärineb kookospalm Filipiinide ja Austraalia rannikumetsadest, kuid 2004. a tehtud fülogeneetilise analüüsi alusel võiks kookospalmi kodumaaks pidada hoo-

tuse ja hea õnne sümbol pis Lõuna-Ameerikat. Vanimad fossiilsed leiud pärinevad aga Austraaliast ja Indiast 37–55 miljoni aasta tagusest ajast.

XVI saj tõi Portugali maadeuurija Vasco da Gama oma meeskonnaga kookospähklid ka Euroopasse. Maadeuurijatele meenutasid kookospähkli kolm väikest süvendit vilja puitunud sisekestal kummalist nägu, vaimu või nõida, mida portugali keeles nimetati coco’ks (ka coca), nii on nimetatud veel ahvi ja maski. Sellest seosest on tuletatud ka kookospalmi teaduslik nimetus Cocos. Kookospalmi liigiepiteet nucifera tähendab aga tõlkes ‘pähkleid kandev’.

Kookospalm kuulub maailma kümne majanduslikult kõige tähtsama puuliigi hulka. Teda kutsutak-

se sageli ka elupuuks, sest palm annab troopikas elavatele inimestele nii igapäevase toidu kui ka elatusvahendid.

Kasutatav tervenisti Kookospalmist kasutatakse ära kõik, kuid eriti väärtuslikud on tema viljad – kookospähklid. Maailmas toodetakse aastas umbes 55 miljonit tonni kookospähkleid, mis valdavalt pärinevad Indoneesiast, Filipiinidelt, Indiast ja Sri Lankalt.

Seemnete kuivatatud toitekude kopra on kookospalmi tähtsaim saadus maailma toiduturul. Koprast saadakse külmpressimisel rasvõli, mida tuntakse kookosõli, kookosvõi või kookosrasvana. Toatemperatuuril tahke valkjas rasvõli on aromaatne ja selle s­ ulamistemperatuur

SUPERTOIT

Kookosõli kasutatakse nii toiduks kui ka kosmeetikatööstuses.

on 23–26° ning hangumistemperatuur 19–23°.

Kookosõli võis olla üks esimesi taimeõlisid, mida inimesed kasutama hakkasid. Kookosõli sisaldab vähem rasva ja kaloreid kui ükski teine toiduõli ega sisalda kolesterooli.

Mineraalainetest leidub kookosõlis kaltsiumi, rauda, fosforit, kaaliumi.

Kookosõli kasutatakse toiduvalmistamisel, kuid see on oluline tooraine ka kosmeetika- ja seebitööstuses.

Kulinaarias ja kondiitritööstuses kasutatakse ka riivkoprat – kookoshelbeid ja kookosjahu. Kookoshelbed on sobiv lisand köögivilja- ja puuviljasalatitele, kastmetele, suppidele, hautistele, magustoitudele, paneerimisel, maiustuste ja kondiitritoodete valmistamisel ning garneerimisel.

Kookospalm toiduks Toiduvalmistamisel kasutatakse ka kookosvett, -piima ja -koort. Kookospiima saadakse peenestatud kopra segamisel veega vahekorras 1:1 (rasvasisaldus kuni 17%), kookoskoore valmistamiseks vajatakse purustatud koprat 3–4 korda rohkem kui vett (rasvasus kuni 24%).

Värsket endospermi kasutatakse Indoneesia ja Polüneesia rahvusköögis toitude koostises. Kookospiima ja -kreemi lisatakse maitsestamiseks karridele, hautistele, suppidele, riisile, magustoitudele ja kondiitritoodetele.

44 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

Kookospähklite kiudkesta leotamisel saadakse kookoskiudu ehk koiiri, millest punutakse vastupidavat nööri, köisi, korve, kotte, jalamatte, harju, ehteid jm. Koiiri kasutatakse ka kütteks ja taimede kasvusubstraadiks. Tugevast luukestast tehakse anumaid, treitakse nööpe ning põletatakse sütt.

Hinnatud on ka kookospalmi õisikuvarre mahl, millest valmistatakse palmisuhkrut, -veini ja -äädikat.

takse selleks väljaõpetatud makaake (Macaca nemestrina), kes on inimestest osavamad ronijad ja tunnevad koristusküpsed viljad eksimatult ära.

Troopilistes maades on kookospähklitega seotud maagilisi rituaale ja uskumusi. Kookospähkleid on ohverdatud hinduistlikel tseremooniatel. Veedalikus kultuuris õnnistatakse kookospähklite ja kookosveega kõike, mida vaja – templeid, uut eluaset või autot.

Kookos aitab haiguste vastu Ka Hawaiil täitsid kookospähklid rituaalsetes tseremooniates Tuhandeid aastaid on kookospalmiohvrianni rolli. Nigeerias peetaksaadusi rahvameditsiinis kasutatud bronhiidi, köha, nakkuslike nahase kookospalmi pühaks ja temasse haiguste puhul, palaviku alandamisuhtutakse kui hoolitsevasse emasseks erituselundkonna ja seedimisse, kes annab oma lastele elu ja toiprobleemide korrastamiseks jm. tu. Bali saare naised aga ei tohtiKookosõli aktiviseerib kilpnud kookospalmi puudutada, et mitte ära võtta näärme tööd, seda on kaKookosõli sutatud ka immuunsüssisaldab vähem tema viljakust. teemi tugevdamisel.

Polüneesia legenrasva ja kaloreid di järgi võrsus esiKookospähkleid on kui ükski mene kookospalm inimesed tarvitanud teine toiduõli koletusliku angervähemalt pool miljoega sisalda ja Te Tuna mahamaenit aastat, kuid sellekolesterooli. gipoolest leitakse neile tud peast. Kookospähküha uusi kasutusviise. Kooleid on kasutatud näiteks kosõli on hakatud pruukima ka raha-, õnne- ja armuloitsudes. biokütusena. KookospalmirohkeKookospähkleid seostatakse vaimsuse ja kõrgema teadvusega ning tes piirkondades hoitakse kookosõsoovitatakse süüa enne rituaale, li abil töös veokeid, autosid ja isegi mis on seotud vaimsuse ja teadvulaevu. Kookosõli koos babassuõliga on katsetatud lennukikütusena. se avardamisega.

Kookospähklite koristamine on käsitsitöö. Üha rohkem aga kasutaKRISTA KAUR

Sest iga sõna on oluline.

Pakume Teile tasuta konsultatsiooni, paigaldust, kuulmisuuringuid ning soovi korral ka 12 kuud järelmaksu 0% intressiga. Lisaks väljastame aparaate Sotsiaalkindlustusameti (SKA) toetusega isikliku abivahendi kaardi alusel.

Selle reklaami ettenäitamisel iga uue kuuldeaparaadi ostjale tasuta 2 aastane varu patareisid (120 patareid).

Kampaania kehtib kuni 30.08.2018

Leidke endale lähim kuulmiskeskus ja broneerige aeg tasuta konsultatsioonile kodulehel kuuldeaparaadid.ee või lihtsalt helistage meile.

KIIRELT vastuvõtule!

TALLINN Pärnu mnt 139 E/2, 2. korrus Telefon: 53 011 529 Tallinn@kuuldeaparaadid.ee

TASUTA kuulmisuuring!

PARIMAD aparaadid!

TARTU Ülikooli 8 Telefon: 53 807 287 Tartu@kuuldeaparaadid.ee

NARVA Narva Haigla polikliinik, Vestervalli tn 15 (3. korrus) Telefon: 53 011 529 Narva@kuuldeaparaadid.ee

PÄRNU Jannseni 7a, Ülejõe Tervisekeskus Telefon: 53 011 529 Parnu@kuuldeaparaadid.ee

RAKVERE Tuleviku 4, Dr. Tiina Pruler-Ild ruumides Telefon: 324 3253 Rakvere@kuuldeaparaadid.ee

VILJANDI Viljandi Tervisekeskus kab. 303, Turu 10 Telefon: 433 3783 Viljandi@kuuldeaparaadid.ee

PAIDE AS Järvamaa Haigla, kab. 412, Tiigi 8 Telefon: 53 011 529 Paide@kuuldeaparaadid.ee

SUPERTOIT

Avokaadod kasvavad troopilises kliimas, maailma suurimad kasvatajad on Mehhiko ja Indoneesia.

Toitev ja raviv

AVOKAADO

Inimestel soovitatakse päevas süüa viis peotäit puu- ja köögivilju ning avokaado sobib selleks suurepäraselt. Värviliste puu- ja köögiviljade söömine aitab tervist hoida ning annab energiat.

Fotod SHUTTERSTOCK

E

hkki avokaados on palju rasvhappeid, on valdav osa neist monoküllastamata. On tõestatud, et need alandavad organismis LDL- (nn halva) kolesterooli taset, ega mõjuta seejures HDL- (nn häid) rasvhappeid.

Avokaado on rasvasuse poolest puuviljade seas liidrikohal (sõltuvalt sordist on rasvasisaldus 5−30%), jäädes alla vaid kookosele, kuid tema põhiosa moodustavad kergesti omastatavad monoküllastamata rasvhapped.

Avokaado on üks kõige suurema kiudainesisaldusega puuvili, selles leidub nii vesilahustuvaid kui ka -­lahustumatuid kiudaineid, mida ühes viljas on kokku umbes 9 g.

Need, kelle igapäevatoidus on palju 46 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

kiudaineid, haigestuvad harvemini südame isheemiatõppe ja teist tüüpi diabeeti.

Haruldased süsivesikud Kuigi avokaados on süsivesikuid vähe, moodustavad 60% neist haruldased 7-süsiniku suhkrud. Neid suhkruid (nagu mannoheptuloos, mida on poolküpsenud avokaados) esineb toitainetes harva ja need võivad reguleerida veresuhkru metabolismi.

Avokaado Lisades poole värson üks kõige kest avokaadost oma suurema lõunalauale, aitab see kiudaine­ ülekaalulistel inimessisaldusega tel tekitada täiskõhupuuvili. tunnet ning vähendada soovi varsti jälle millegi gile poole värskest avokaadost, omasid hulga madalamat söödava järele haarata.

Uuringus võrreldi avokaado lisoovi järgmise kolme kuni viie tunsamist lõunasöögilauale tavapärasni jooksul taas midagi süüa. te söögiportsjonite suurusega, eesAvokaadot kasutatakse enim märgiga teha kindlaks, kuidas mõsuhkruhaiguse (diabeedi), alanejutab avokaado söömine täiskõhunud happesusega gastriidi, kõrgvetunnet, veresuhkru ja insuliini taset. rerõhktõve (hüpertoonia) ja veresoonte lupjumise (ateroskleroosi) Uuritavateks olid 26 tervet ülekaakorral ning aneemia ennetamiseks lulist täiskasvanud inimest. Need osalejad, kes lisasid oma lõunasööja raviks.

Avokaado sisaldab rohkelt foolhapet (B9-vitamiini), mis on väga vajalik rasedatele, vähendades sünnidefektide riski, aga on ka üks looduslikke vähki ennetavaid bioaktiivseid aineid. Samuti vähendab foolhape närvilisust ja vaimset pidurdust.

Kasulikud vitamiinid Avokaados leiduv E-vitamiin aitab nahal säilitada pehmust, sära ja värskust, hoiab naha noorena, ennetab vananemist, kortsude ja nahahaiguste (akne, psoriaas, ekseem) teket ning annab juustele läiget. Ühes avokaados on keskmiselt 200 mg ß-sitosterooli. See on üks taimsetest fütosteroolidest, mis omaduste poolest sarnaneb kolesterooliga. Kolesterool ja ß-sitosterool moodustavad organismis emulsiooni, mis takistab kolesterooli imendumist. Kolesterool väljub organismist koos ß-sitosterooliga ja seetõttu väheneb kolesteroolisisaldus veres.

Avokaado on rikas ka kaaliumi poolest, mis on meie organismile hädavajalik regenereerimiseks ja när viimpulsside edastamiseks, lihassüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks ja veebilansi säilitamiseks raku tasandil.

Avokaadovilja koor on antibiootilise toimega, seda kasutatakse rahvameditsiinis düsenteeria- ja ussirohuna. Lehtedest tehtud kuuma mähist soovitatakse panna haavadele ja otsaesisele valude leevendamiseks. Lehtedest valmistatud droogikeedist kasutatakse kõhulahtisuse ja sisemise verejooksu korral. Kuubas kasutatakse noorte võrsete keedist köharavimina. Röstitud ja pulbristatud seemneid võetakse kõhulahtisuse ja düsenteeria korral. Peamähisena aitab seemnepulber kõõmast vabaneda.

Kas oled õunasaagiks valmis?

HÜDRAULILINE MAHLAPRESS 18L / 2T • korvi maht 18 liitrit • tungraua tõstejõud 2000 kg • komplekti kuulub filterkott • kaal 33 kg

ELEKTRILINE ÕUNAPURUSTAJA FRUIT SHARK B1600 • tootlikus kuni 500 kg tunnis • töötab 220 V vooluvõrgust • mootori võimsus 1,6 kW • kaal 26 kg

Hinna sees on tasuta kojutoimetamine.

Pakkumine kehtib kuni kaupa jätkub.

Vaata ka teisi pakkumisi meie kodulehelt.

SUPERTOIT Avokaadoõli kosmeetikas

Avokaado on asendamatu koduste kosmeetikavahendite valmistamisel.

AVOKAADO ILURAVIKS Avokaado-meemask

Avokaado-kaeramask

n ¼ avokaadot

n 1 avokaado

n 2 tl mett

n 1 tl kaerajahu

Püreestage avokaado viljaliha ja segage meega. Määrige mask puhaste kätega näonahale, laske toimida 10 minutit ja peske toasooja veega maha. Protseduuri tehke kord nädalas.

n piima niipalju, et saaks paras pasta Püreestage avokaado, segage ained pastaks ja määrige mask näole.

Hoidke 5−10 minutit ja loputage toasooja veega maha. Protseduuri tehke kord nädalas.

Avokaado-mee-munamask n 1 munavalge n 1 küps avokaado

Niisutav näomask avokaado ja banaaniga

n 1 tl mett

n ¼ küpset banaani

Määrige mask näole, laske toimida 5 minutit ja loputage toasooja veega maha. Protseduuri tehke kord nädalas.

n ½ küpset avokaadot

20 minuti imemask n ¼ avokaadot n 1 tl munavalget n ½ tl külmpress-oliiviõli Segage koostisosad ühtlaseks massiks, määrige näonahale, laske toimida 20 minutit ja peske toasooja veega maha. Protseduuri tehke kord nädalas.

n 2 tl maitsestamata jogurtit n 1 tl külmpress-oliiviõli Pange kõik koostisosad kannmikserisse ja püreestage, kuni ained on omavahel segunenud.

Kandke mask näole ja laske mõjuda umbes 20 minutit. Loputage leige veega ning tupsutage nahk kuivaks. Kuna see mask on hästi niisutav, pole vajadust pärast maski tegemist kätt kreemipurgi poole küünitada.

Avokaadoõli on üks vanimaid kosmeetilisi õlisid maailmas. Arizonas ja Mehhikos kasutasid muistsete hõimude naised seda kui “iluõli”. Õli valmistatakse avokaado kuivatatud viljadest ning sellel on pikantne pähklit meenutav lõhn. Õli on rikas vitamiinide A, B, D ja E, mineraalide ning proteiinide poolest. Õli pressitakse viljast külmpressimise meetodil. Rafineerimata õli on hägune, tumerohelise värvusega.

Hägusus on tingitud triglütseriidi kristallide madalast sulamistemperatuurist ja viitab rafineerimata õlile. Rafineeritud õli on läbipaistev ja kollaka varjundiga.

Avokaadoõli tungib sügavamale nahakudedesse kui ükski teine looduslik õli, pehmendades ja noorendades nahka. Õlil on väga hea säilivus, kuna sisaldab oksüdeerumist pidurdavaid aineid. Los Angeleses hoitud näidised, mida säilitati 4,4° juures, näitasid mõningaid vananemise märke alles 12 aasta pärast.

Avokaadoõli kasutatakse juuksehooldusvahendites, näo- ja kätekreemides ning kvaliteetseepides.

Väidetavalt kaitseb õli päikese kahjulike kiirte eest, on allergiavastane ning oma hea imenduvuse ja nahka pehmendavate omaduste poolest sarnane lanoliiniga.

Tänu kõrgele toiteväärtusele ning heale imendumisvõimele on see hinnatud nahahooldus- ja massaažiõli. Eriti hästi sobib kuivale nahale.

Avokaadoõli on suurepärane juuksehooldusvahend. Kandke õli vastavalt soovile kuivadesse või niisketesse juustesse ning siduge juuksed kinni, võimaluse korral katke juuksed kuuma niiske rätikuga.

Hoidke avokaadoõli peas vähemalt 30 minutit.

Peske pea šampooniga, vajadusel kaks korda. Ei ole vaja karta, et õli juustest välja ei tule. Kui võimalik, tehke juustele avokaadoõlimaski saunas. Kandke õli juustesse, siduge rätik pähe ning hoidke õli juustes saunalaval olles. Tulemus on näha juba esimese korraga − pärast maski tegemist on juuksed siledamad.

TOIVO NIIBERG 48 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

Paljud kivid -50%

PISUT MEISTERDAMIST

NÖÖRVÕRE

ronitaimede toeks Raamil olevat nöörvõret saab vastavalt vajadusele hõlpsalt ühest kohast teise tõsta.

N

öörvõre raamid on ülaosas koos hingede abil ja seetõttu saab raami kõrgust vastavalt vajadusele kergesti muuta.

Ka võre materjali võib vastavalt maitsele või olemasolevale materjalile valida. Võre materjalina võib kasutada džuudist nööri, kuid hästi sobivad ka teised looduslikust kiust materjalid.

Looduslikud kiud saab sügisel koos närbunud taimeosadega maha lõigata ja komposti panna.

Samuti võib kasutada metallist või kunstkiust materjale, mis looduslikust ka kauem vastu peavad.

Tööriistad ja materjal n mõõdulint n ketassaag n nurgik n pitskruvid n trell ja otsakud n kuus 19 × 89 mm ristlõikega ja 2,4 m pikkust lauda n 32 mm ja 51 mm kruvisid n kaks 76 mm roostevabast terasest latthinge koos kruvidega n tugev džuudist või kanepist nöör n marker n kaitseprillid, töökindad

Joonis HELEN LENNUK

Töö käik Lõigake raami osad ketassaega mõõtu. 1,8meetrise variandi puhul lõigake neli 183 cm pikkust püstpuud (külgedele) ja neli 122 cm põikpuud (ülemised ja alumised osad).

Sobitage kokku ühe raami osad.

Seadke püstpuud, pealmine külg allpool, töölauale, nii et nende vahel on 122 cm. Pange püstpuude alumise ja ülemise otsa juures üle mõlema 50 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

püstpuu põikpuud. Jälgige, et põiksele lähimast põikpuust/püstpuust, seejärel paigutage ülejäänud augud puude otsad oleks püstpuude otste umbes 16,5 cm sammuga nende vaja välisservadega ühetasa. Kontrollige ühte nurka nurgikuga ja kinnihele. Puurige augud nööri jämedutage põikpuu nurga juures pitskrusest veidi suuremad. viga püstpuu külge.

Nüüd kinnitage hinged põikpuu Seejärel puurige läbi põikpuu külge, 12 cm kaugusele kummastki püstpuusse neli juhtauku. Kinnikülgservast. Puurige juhtaugud ja tage põikpuu püstpuu külge nelja kinnitage kruvidega.

32 mm kruviga. Korrake neid opeNöörideks lõigake kakskümratsioone iga nurga juures. Teine mend kaks 152 cm pikkust nöörijuppi. Torgake iga nöörijupi raam koostage samal viisil.

Lõigake mõõtu neli üks ots püstpuu esiküljel Võre jalga, igaüks 30,5 cm läbi augu ja siduge tamaterjalina gaküljel kokku. Tõmpikk, kasutades püstvõib kasutada make nöör otse üle puude tegemisel džuudist nööri, teise püstpuu juurmaha lõigatud osi. kuid hästi Iga jala juures märde, siis läbi augu ja sobivad ka teised siduge topeltsõlmega kige ära laua laiuse materjalid. pingule. keskkoht.

Siis tehke märk mõlePüstiste nööride jaoks male külgservale sama jala vajate neljateist 244 cm pikotsast 5 cm kaugusele. Ühendage kust nöörijuppi. Tõmmake nöör pingule või hoidke see pitskruviga külgede märgid ja keskpunkti märk põikpuu vastava augu juures, märjoonega. Lõigake piki neid jooni, et saada jalgadele teravad otsad. kige ära rõhtsa nööri püstise nööriSeadke jalad raami alaserva nurga lõikumise punkt, et püstnöörid kadesse nii, et nende ülemine ots jääks paigaldamisel korrapäraselt. on tasa põikpuu ülemise serva ja Lõpuks tõmmake püstnöörid külgserv põikpuu otsaga. Kinnitaülalt alla, keerates need märgitud ge jalg põikpuu külge kolme 51 mm kohas iga rõhtsa nööri ümber. Hoid­kruviga. ke nöörid pingul ja siduge alumise Seejärel märkige ära nööride põikpuu juures topeltsõlmega kinni nagu enne. Samamoodi talitage teikinnitamisaukude asukohad umbes se raamiga.

2,5 cm kaugusele raami iga osa siseservast. Märkige igale osale välimised augud umbes 2,5 cm kauguTargu Talita

PISUT MEISTERDAMIST

Päikse abil toimiv

KUIVATI Suviseid päikeselisi päevi tasub kasutada aiasaaduste kuivatamiseks.

Mugav on seda teha puidust kastis.

Joonis HELEN LENNUK

E

hitage kuivatuskast, et kuivatusprotsess oleks hügieeniline ja temperatuur piisavalt kõrge. Kuivati valmistamiseks võib kasutada vanu aknaid ning sel juhul peab siin antud mõõtmed kohandama olemasoleva aknaraami järgi.

Kuivatamise edukus sõltub sellest, kui sageli te kuivatusprotsessi kontrollite ja jälgite, et kuivati oleks pidevalt päikese käes.

Niiskes ja jahedas õhus ründavad bakterid toiduaineid kiiresti. Pan52 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

ge kuivatikasti termomeeter ja kontrollige sageli temperatuuri. Kuivatustemperatuur peab jääma 35 ja 63 kraadi vahele.

Tööriistad ja materjal n kaks 19 mm × 89 mm × 2,4 m lauda n üks 19 mm × 184 mm × 2,4 m laud n üks 19 mm × 140 mm × 2,4 m laud n klammerdaja ja klambrid n mõõdulint n akutrell n 38 ja 51 mm kruvid n dekoratiivnaelad n augusaag n ketassaag n võrguhoideliist n putukavõrk n aknaraam n kaitseprillid n töökindad

Töö käik

Tehke kast, ühendades laiemad, 19 × 184 mm lauad läbi laudade esikülgede 19 × 140 mm laudade otstesse keeratud kruvidega. Need lauapaarid erinevad kõrguse poolest, nii et aknaraam sobib tekkinud vahesse hästi. Klammerdage võrk raami külge ja kinnitage võrku hoidvad liistud dekoratiivnaeltega.

Ehitage jalad, ühendades kruvidega iga 61 cm pikkuse laua tagaküljel oleva 76,2 cm lauaga esiküljel. Puurige piki küljelauda võrdsete vahedega augud õhuvahetuseks, jättes igasse otsa 12 cm ruumi postide jaoks. Klammerdage ülejäänud putukavõrk ventilatsiooniavade ette raami siseküljelt. Seejärel pange paigale aknaraam.

Targu Talita

ORIGINAAL MULDVÄRV ORIGINAAL MULDVÄRV Ei vaja immutamist ega kruntimist Ei vaja immutamist ega kruntimist

100% HINGAVAD FASSAADIVÄRVID 100% HINGAVAD FASSAADIVÄRVID

www.faluvapen.ee www.faluvapen.ee

PISUT MEISTERDAMIST

Lõbus ja vajalik PESULÕKSUKOTT Et pesulõksud laiali ei kaoks ja neid mugav oleks vajadusel kindlast kohast võtta, võib nende jaoks koti valmistada.

K

el hea võimalus pesu õues nööril kuivatada, ei pääse sel toimingul pesulõksudeta. Natuke tüütu ju on pesulõkse panna ja mõne aja pärast jälle ära korjata, aga veel halvem on tuulest laiali loobitud pesu kokku korjata ning uuesti pesema hakata. Seetõttu on pesulõksud väikesed, kuid vajalikud abilised.

Pesupäevade käigus kipub lõkse ka kaduma. Mäletan, et vanaemal oli nöör, mille külge ta pärast kuivanud pesu ärakorjamist pesulõksud kinnitas. Kui läks pesu kuivama viima, siis ühe kaenla all oli kauss pestud pesuga ning kaelas kiikusid nöörile aetud pesulõksud kui pikad pärlikeed.

Kes pesulõkse ükshaaval nöörile lükkida ei taha, võib vanast pluusist õmmelda pesulõksudele oma koti.

Seda on lihtne kaasa võtta ning kangast kotis tahenevad ka niisked puidust pesulõksud paremini ära. Kotist on lõkse kerge kätte saada ja ka välja võtta ning sama lihtne neid sinna tagasi panna, ehk on nii ka pesulõksukadu väiksem.

Ja kui töö tehtud, saab nööbid kinni panna ning jätta väikesed abilised järgmist pesupäeva ootama.

Materjal: vana pluus, traadist riidepuu, kangaribasid riidepuu katmiseks, nõel, niit, käärid, liim, õmblusmasin.

Ilusa ilmaga jätke lõksukott pesu kuivamise ajaks nöörile ootama, millal saab pesu kokku korjata. Nii ei ole põhjust karta, et kasutamata jäänud lõksud saavad mõnda kavalasse kohta pistetud ning hiljem ei leia seda peidupaika enam üles.

Fotod PILLE HERMANN

Töö käik n Peske vana pluus puhtaks, kuivatage, triikige. n Leidke sobilik riidepuu, väga hästi sobib keemilisest puhastusest saadud traadist riidepuu. n Lõigake pluusil varrukad ära. Samuti lõigake kaarjalt ära pluusi alumine osa. Pöörake pahem pool pea54 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

Kootud triibulisele pesulõksukotile on ülemisse ossa jäetud ovaalne ava, mille kaudu saab lõksud kotti ja kotist välja. Kotile on õmmeldud ka vooder.

le ning õmmelge küljed kokku, nii et moodustub koti põhi. n Triikige, vajadusel korrigeerige õmblusi. Lõigake liigne õmblusvaru ära ning õmmelge serv siksakpistega üle. n Sobitage pluus riidepuule, vajadusel painutage see pluusi järgi parajaks. Kui pluus istub puul hästi, võtke see uuesti välja ning katke riidepuu kangaga. n Seejärel asetage pluus puule ning pesupäev võib alata. n Kes soovib, võib kaunistuseks lisada väikese heegeldatud liniku.

PILLE HERMANN

HÜVA NÕU

FUKSIATE

kerge ja keeruline hooldus Fuksiad on uhked taimed, kui nad täies õies on.

Kuid õitsevad nad vaid siis, kui neid õigesti hooldada ja üle talve pidada.

F

uksiad kuuluvad ilutaimede “halli tsooni”. Kesk- ja Lääne- Euroopas saab neist paljusid kasvatada õuetaimedena. Kõige külmakindlam, patagoonia fuksia (Fuchsia magellanica), on suuteline leebemad talved isegi Lätis üle elama. Meil tuleb fuksiad talveks siiski varju alla tuua, sest avamaal talvitumine pole kuigi tõenäoline.

Talvitub jahedas

Fotod SHUTTERSTOCK

Samas pole tegu ka klassikalise toataimega, sest aknalaual talvituv fuksia on kõike muud kui kaunis. Ta lõpetab õitsemise, loobib enamiku oma lehtedest maha ning muutub sagriseks poolraagus põõsaks.

Täidisõieline fuksia.

56 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

Fuksia muld peab olema rammus ja väetatud.

Viimases hädas sobib talvituspaigaks isegi tubane aknalaud, kuid see kipub liiga soojaks jääma ning taimed hakkavad kasvatama nõrku väljaveninud võrseid.

Keerukas on ka talvine kastmine.

Kuna fuksiatel pole sel ajal eriti lehti, tuleb taimed juurte mädanema mineku vältimiseks suhteliselt kuivana hoida. Vältige siiski mullapalli täielikku läbikuivatamist, sest selline kohtlemine lõpeb reeglina taime hukkumisega.

Kevadel istutage ümber Kõige paremini tunnevad fukKevadel, kasvuperioodi algul, lõigake taimed 1/3 kuni poole võrra siad end suvel õues ning talvel jahetagasi ja istutage ümber ning tõstdal (sobivaim temperatuur 5−10°) ke pärast öökülmaohu möödumist kasvukohal. Sel ajal oleks talle paõue tuule eest varjatud kohale. Parim paik valgusküllane kütmata verim paik on poolvarjus, kuid koht randa, kus temperatuur talviti olulivõib olla isegi varjuline. Fuksia on selt alla 0° ei lange, või jahe kasvuüks väheseid taimi, kes suuhoone. Asja ajab ära ka aknaga kelder. dab ka varjus külluslikult Kõige õitseda. paremini Koht võib olla ka tunnevad päikeseline, kuid sel fuksiad end juhul peate kastmisesuvel õues ning ga väga hoolikas oletalvel jahedal ma. Fuksia on suur kasvukohal. joodik ning ajutine kuivale jäämine lõpeb lehtede ja õite puistamisega.

Fuksia on ka hea söömaga ning seetõttu peaks talle valitud istutusmuld olema rammus ja taimi võiks suve jooksul regulaarselt väetada mõne õisdekoratiivsetele taimedele mõeldud väetisega. Lahja mulla ja kesise toidulauaga ei suuda fuksia kasvatada noori tugevaid võrseid, millelt taim õitseb.

Lisaks inimestele meeldivad fuksiad ka kahjuritele. Eriline lemmik on ta kasvuhoonekarilastele, mistõttu uusi taimi hankides tuleb ala-

Telli kõige praktilisem ajakiri Maakodu ja võida Eesti disaini!

MAAKODU • juuli 2018

Kõige praktilisem

juuli 2018

Mürgita

ri aia- ja koduajaki

on Maakodul v!

29. sünnipäe

ROOSIPIDU AIAS

aiakahjurite vastu

Pulmalilled koduaiast

18.

Fuksiate õievärv varieerub valgest tumelillani.

90 6Usk kuud umatud heegeltööd Hinnavõit koos kingitusega

Varemeemteasjtaks suv 47% hind 3.50 €

ti hoolega jälgida, et te ühtki pahalast enesele koju ei tooks. Kui märkate taimel karilasi, jätke taim pigem ostmata, sest hiljem on kodus nendega väga raske võidelda.

Peale karilaste söövad fuksiaid meelsasti ka kedriklestad ning leheja isegi villtäid. Kui teie taim on langenud seesuguste pahalaste rünnaku ohvriks, ei jää üle muud, kui võtta appi taimekaitsevahendid.

kplaadiga laud TEEME ISE: mosaii

Kõigile tellijatele kingituseks kvaliteetsed oksakäärid Fiskarsilt.

Kingituse väärtus 14.90.

Lihtne paljundada Fuksiate paljundamine on lihtne.

See ongi tõenäoliselt üks põhjus, miks nad ilutaimedena nii levinud on. Fuksiaid paljundatakse rohtsete ja poolpuitunud pistikutega. Parim aeg nende võtmiseks on kevadsuvel, kui taimed täies kasvuhoos. Siis on juurdumistulemused parimad ning ka noortaimed jõuavad sügiseks parajasse suurusesse kasvada, et talv üle elada.

Pistikud võiksid olla 10–15 cm pikad ning neid võib juurutada nii vees kui mullas. Juurdumisprotsent on hea ning noored taimed kasvavad kiiresti.

JAAN METTIK

Lisaks läheb loosi RADISE söögilaud HUH. Auhinna väärtus 390 eurot.

Põhjamaine elegants

Tellimine: www.lehed.ee/maakodu-suvelopp või 680 4444

HÜVA NÕU

SUURPUHASTUS Kui saagiaeg kasvuhoones on läbi, tuleks majake hoolega puhastada ja talvekorda seada.

Fotod KAJA KURG, SHUTTERSTOCK

S

uve jooksul koguneb klaasidele tolmu ja mustust, niisketel pindadel on mõnus kasvada samblal ja vetikatel. Haigusetekitajad on kanda kinnitanud mullal ja raamidel, kahjurid pugenud talvituma pragudesse ja taimejäänuste alla.

Kõige selle pärast tasub kasvuhoone desinfitseerimise ja puhastamisega sügisel vaeva näha, siis on järgmisel aastal taimekahjustajatega tüli vähem. Puhtas kasvuhoones on ka endal rõõmsam tegutseda ning see püsib kauem töökorras. n Punane kedriklest on üks sagedasemaid kahjureid, kes kiusab nii kurki, tomatit kui paprikat. Kahjuri täiskasvanud viljastatud emasisendid talvituvad kasvuhoone puitosade pragudes ja prahi all. Kedriklestast on väga raske vabaneda, tõrjega tuleb alustada juba sügisel.

Pritsige kasvuhoone seestpoolt üle putukatõrjepreparaadiga Vertimec, mis on välja töötatud spetsiaalselt kedriklesta tõrjeks. Lisaks lestadele mõjub see hukutavalt ka ripslastele ja lehetäidele. Pritsida tasub juba enne, kui viite taimed kasvuhoonest välja, sest siis töötlete ka neid enne komposti viskamist. Kõige parem on need muidugi põletada. n Kindlasti põletage ka kõik kasutuses olnud sidumisnöörid, sest üsna tõenäoliselt on need saastunud haigusetekitajatega. Järgmisel aastal vanu nööre kasutades saavad haiguseosed kohe tegutsema hakata. n Kui kasvuhoone on tühjaks tehtud, peske see seest ja väljast igalt poolt puhtaks. Nii klaasi kui ka polükarbonaadi ehk kihtplasti võib voolikust lihtsalt veega üle uhada.

58 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

n Tõhus puhastusvahend on kasvuhoone-keldri septik, mis on müügil aiaärides ja mujalgi. See hävitab hallitusseeni, baktereid ja ka viiruseid. Lahusega võib pritsida, aga pinnad võib ka lihtsalt svammiga üle nühkida. Toime on tõhusam, kui kasutate septikut kuiva ilmaga, et ruum saaks kiirelt kuivada, püsivas niiskuses võib mikroorganismide kasv taastuda. n Klaaside ja muude pindade pesemiseks sobib hästi aga ka tavalise nõudepesuvahendi või rohelise see-

Kasvuhoone pesemiseks võib kasutada tavalist nõudepesuvahendit ja rohelist seepi, aga müügilt leiab ka spetsiaalseid kasvuhoone pesuvahendeid.

KASVUHOONES

Pildil on hästi näha, kuidas sidumisnöör puutub kokku haigete taimeosadega. Haiguseostega saastunud nöörid visake tulle, ärge kasutage neid järgmisel aastal uuesti.

bi lahus. Viimast on aiapidajad läbi aegade kasutanud ka loodusliku taimekaitsevahendina. Lahuse tegemiseks lahustage 1 liitris vees 150 ml vedelat rohelist seepi. Pärast loputage kastmisvoolikust pinnad üle. n Kodustest vahenditest võib desinfitseerimiseks kasutada kaaliumpermanganaadi lahust (10 liitri vee kohta võtke seda 10 g). Pärast peske pinnad puhta veega hoolikalt üle. n Pesemiseks võib kasutada suurt svammi või lausa põrandaharja, et

n Pärast pesemist koorige mullapinnalt 10–15 cm kiht, et eemaldada sinna sattunud haigusetekitajad ja kahjurid. Kaevake allesjäänud pinnas korralikult läbi, tooge uus kompostmuld ja kaevake pinnas veel kord läbi.

Puhtas n Tomatimajja tasub juba kasvuhoones sügisel sisse kaevata kõdunenud veisesõnnikut, toon ka endal töö kiiremini matile eriti sobiva toitainerõõmsam edeneks. Käsite tasakaaluga on aga hotegutseda. busõnnikukompost, mida pihusti (kasutada müüakse ka pakendatult võib mürgipritsi) abil satub puhastusvaaiakauplustes. hend ka klaasi- ja raamivahen Tühjas ja puhtas kasvuhoones on desse. Eriti kiirelt saab kasvuhoone nüüd hea üle vaadata, mis vajab panii seest kui väljast puhtaks aga surrandamist: ehk on mõni luugiserv vepesuriga. viga saanud, ühendus lahti tulnud või klaas pragunenud-purunenud. n Tasub teada, et polükarbonaaEnne talve on mõistlik kõik korda di pinda on väga kerge kriimustada. Suurem tolm ja lahtine liiv pesteha. ke enne suure veega maha, alles siis on svammiga ohutu nühkida.

KAJA KURG

AUGUST / SEPTEMBER

Targu Talita 59

HÜVA NÕU

VEESILM

muudab aia elavamaks Tänu moodsatele materjalidele saab väikese aiatiigi valmis teha ka ise, ilma et peaks kohale kutsuma kogenud meistri.

K

õige lihtsam on panna maa sisse plastist tiigivorm, elastset basseinikilet kasutades saate veesilmale anda aga just sellise kuju ja suuruse, nagu teile meeldib. Märgistage see maapinnale ja koorige kujundi seest murukamar. Viige see varju, sest hiljem võib mätast vaja minna kallaste viimistlemisel.

Servadest koorige mätas lisaks mõnekümne sentimeetri laiuselt, sest sinna kinnitatakse kividega kile.

Süvendit kaevama asudes jätke kalda äärde astangud madalas vees (10–40 cm) kasvavatele taimedele.

Eemaldage seintelt ja põhjalt kõik teravad puujuured ja kivid. Katsuge kogu pind käega üle, et kile alla ei jääks midagi ohtlikku. Kivise pinnase puhul katke süvendi põhi liiva või mätastega.

Kile alla pange kindlasti spetsiaalne basseinivooder – see säästab teid ebameeldivustest, kui kaitsmata kile peaks hiljem mingil põhjusel purunema ja veesilm tühjaks valgub. Tavaline riie ja ajalehed vooderduseks ei sobi, sest need kõdunevad aja jooksul.

Tiigi ääred rihtige ühele tasapinkult, kas kaldad on ikka loodis – vesi nale, sest muidu jääb veega täidetud on ju parim lood. Vajadusel viimisttiigis kile ühelt poolt paistma, mis lege veel ääri ja alles siis lõigake kile pole ilus. Pange üle tiigi lauajupp ja servad tiigi kujule vastavaks. sellele lood. Targem on siluda kõrNagu eespool öeldud, jätke kaldale kinnituse jaoks vähemalt 30 gemat poolt madalamaks kui panna madalamale pinnast juurde, cm varu. Sinna laduge kivid, kuna lahtine materjal vamis moodustavad ühtlaKiletiigis jub kergesti kohalt ära. si kauni loodusliku ääei maksa Kile paigaldamine ristuse. Maakividest jalgupidi käia, võtke ette sooja ilsaab kujundada tosest kui tekib maga, sest siis on see redaid künkaid, paeelastne ja seda on kivi saab laduda asväikseimgi auk, hea süvendi kumetanguliselt. voolab vesi rustega sobivaks voltiKiletiigis ei maksa minema. jalgupidi käia, sest kui da. Voldid ei jää vee seest paistma. Kilet võib ka lõigatekib väikseimgi auk, voolab ta, sest tükke saab kokku liimida. vesi minema. Spetsiaalse tiigiteibiga Kui süvend on kilega kaetud, lassaab väiksema augu õnneks hõlpke see voolikust aeglaselt vett ääresalt ära parandada. Enne parandustöid laske tiigike muidugi tühjaks ja ni täis voolata. Vee surve pressib kile oodake, kuni kile ära kuivab. tihedalt paigale. Nüüd näete lõpli-

Puhtana püsib vaid liikuv vesi Purskkaevud, ojad ja kosed panevad vee liikuma, rikastades seda hapnikuga. Kirjanduse andmeil hävitab vee loksumine baktereid lausa füüsiliselt, kuna algloomade viburid hävivad.

Ka taimed puhastavad vett, sest kasutavad ära vees leiduvaid toitaineid, vähendades vetikate ja mikroorganismide eluvõimalusi. Veesisesed taimed rikastavad vett hapnikuga. Eriti vajalikud on taimed siis, kui purskkaevu pole.

Fotod SVEN ARBET

Tasandage tiigi servad Väljakaevatud pinnast ärge viige minema, sest sellega saab tõsta kaldaid ja rajada veesilma äärde künkaid, kust on tore panna alla vulisema ojake.

Looklev ojasäng tekitab veevulinat.

60 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

Kuidas saada vulisevat vett Vee sulin ja pladin lisab aiale võlu ning mõjub rahustavalt.

Vulinat tekitavad purskkaevud, ojakesed, kosed, kaskaadid.

Vuliseva ojakese jaoks peab vesi kõrgemalt allapoole voolama.

Tiigi servad võib ääristada kividega.

Tiigi põhivaenlased on vetikad. Nad on ebaesteetilised ning ummistavad pumba filtri. Vetikad hakkavad vohama soojas seisvas vees ja seal, kus on vaba veepinda.

Et neil ruumi poleks ja vesi liigselt ei soojeneks, peaksid veetaimed

katma kuni kaks kolmandikku tiigi pinnast.

Kõik orgaaniline tasub vee seest ruttu välja õngitseda, sest surnud vetikaid ja muud orgaanilist ainet lagundavad bakterid kasutavad ära suure hulga vees leiduvast

Tore, kui ojasäng on looklev.

Sättige sinna kivikogumikke, sest takistuse taha kogunev vesi tekitab seda ületades vaikset vulinat. Ojasängi võib rajada mitu väiksemat koske.

Tugevamat pladinat tekitab kõrgelt langev vesi.

hapnikust, seetõttu jäävad kalad ja taimed hapnikunälga. Muide, kaladki hoolitsevad tiigi tervise eest, süües vetikaid ja muid orgaanilisi osakesi.

KAJA KURG

HÜVA NÕU

VAEVA VÄHE, SILMARÕÕ Aiapidaja Heino Salumaa Toilast jutustas oma tiigitegemise loo ja andis nõu, kuidas aiatiigi serva kujundada, et seda oleks hõlbus korras hoida.

Joonis HEIKI MAIBERG

T

iigi rajamine on üsna lihtne ja odav. Tuleb kaevata 50–60 cm sügavune kaldus seintega süvend, läbimõõt vähemalt meeter. Süvendi serv tehke 10–20 cm sügavuselt madalam.

Mida laiem see madalam osa on, seda ilusam. Sinna saab istutada veetaimi, mida leiab kõikjalt jõgede ja järvede äärest: varsakapju, võhumõõku, soovõhkasid (mida rahvasuus kutsutakse jõekalladeks) jne.

Valik on rikkalik.

Muru.

20–30 cm.

Mida laiem on tiigi madala veega servaosa, seda ilusam. Madalas vees (10–25 cm) tunnevad end hästi kollased võhumõõgad, varsakabjad, konnarohi, kukesabad jt.

Vesiroose on tiigis mugavam kasvatada avaustega anumas, siis on lihtne taimi veest välja tõsta.

ÕÕMU PIKAKS AJAKS Munakad ja suuremad maakivid.

Peenem killustik.

Muru.

Vesiroos armastab palju päikest, sellepärast püüdke leida talle aias lõunasse avanev koht. Veesilma põhjapoolsesse serva võib panna kasvama hundinuiasid, kalmuseid, kõrkjaid, luga.

Minu kaunid “roosid” ei vaja kastmist ega talveks katmist. Nad talvituvad tiigis ning kevadel mai lõpul hakkavad end juba näitama.

Sageli ümbritsevad inimesed oma aiatiigi suuremate ja väikse-

mate maakividega. Selline ääris on küll kena, aga kuidas seda hooldada? Umbrohi trügib ju paratamatult kivide vahele ning seda on välja kitkumas või murukääridega lõikamas käia tülikas ja aeganõudev.

Mina soovitan teha hoopis praktilisema tiigiserva. Kui tiigisüvend ja madalam rant on valmis ja ­kilega kaetud, siis kaevake ümber kalda veel umbes 30 cm laiune ja 5 cm sügavune süvis. Katke see tugeva paksu musta kilega, selle peale pange peenem killustik. Maakivid sättige “turvatsooni” veepoolsesse serva. Nüüd võib lasta muruniidukiga nagu nalja ja tiigi serv saab vaevata korrastatud.

Targu Talita

dfgdfgdfgdf HÜVA NÕU

Millised kanad sobivad algajale?

Paari-kolme kana võib pidada kas või aedlinnas õuemurul. Need rahuldavad keskmise pere munatarbe, kuid mõnes mõttes on tegu ka lemmikloomadega.

Fotod SVEN ARBET, SHUTTERSTOCK

H

obi korras alustas kanapidamist ka Piret Lemetti, kelle sulest ilmunud “Kanapidaja käsiraamatust” leidsime nõuandeid, milliseid kanu tasuks algajal kanakasvatajal soetada.

Lemetti soovitab alustuseks võtta vähemalt kaks kana, sest neile meeldib karjas elada. Samas tasuks ehitada kanala siiski perspektiiviga, sest süües kasvab isu ja teil võib edaspidi tekkida soov oma karja suurendada.

Enne kanade soetamist võiks abi olla mõnele küsimusele vastamisest. n Kas kanamunad või -liha on mõeldud tarbimiseks üksnes enda perele? n Kas teil on plaanis väikeettevõtte rajamine (mahemunad on kasvav trend)?

64 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

n Millised on kanamunade ja -liha turustamise nõuded ning kas te suudate neid täita? n Kas lähikonnas asub tunnustatud tapamaja, kus saab linde tappa või plaanite seda ise tegema hakata? n Kas tahate pidada puhtatõulisi linde või lepite segaverelistega? n Kas teile on oluline üksnes toodang või peate tähtsaks ka kanade välimust?

Hübriidkana on hea muneja Kõige lihtsam on alustada munakanakrossidest. Nende puhul võib kindel olla, et kanad teevad seda, mida neilt oodatakse – munevad. Keskmine noor munemist alustanud hübriidkana muneb keskmiselt kuus muna nädalas. Meil on kõige levinumad hyline (inglise keeles hybride line) munakanakrossid. Samas heidetakse neile ette ilmetut välimust.

Hübriidkanade puhul tuleb kindlasti meeles pidada seda, et nad pole kuigi pikaealised. Nelja-aastast hübriidi võib pidada juba tubliks veteraniks. Ka kipub olema nii, et rohkelt munevatest kanadest ei tule häid

haudujaid, mis võib olla oluline argument, kui soovite oma karja suurendada.

Kui olete otsustanud, millised on teie nõudmised kanadele, tuleb mõelda, kust neid saab. Munejatega on lihtne, Maalehes avaldatakse sageli kuulutusi, kus või millal üks või teine tibude või noorlindude müüja oma kaupa pakub.

Kanamüügikuulutusi tasub otsida ka interneti kuulutuselehtedest Kuldne Börs ja Soov, põnevamate tõugude osas võiks nõu pidada kogenenud linnukasvatajatega.

Tibud, noorlinnud või munejad?

Edasi peate otsustama, kas valite tibud, noorlinnud või aasta munenud kanad. Tibude puhul võite sattuda suure kukekarja omanikuks. Kuigi tibud on ostes odavamad, on nende kasvatamisega hulga rohkem vaeva.

Nõuandeid kanade ostmisel n Lindudel peavad olema erksad ja selged silmad. n Ninasõõrmed peavad olema puhtad. Jalgadel on viis varvast, jalad on siledad ja puhtad. Taldade all ei ole muhkusid ega paistetust. n Hingates on nokk kinni – välja arvatud juhul, kui neid on taga aetud ja väljas on väga palav. n Hari ja lokutid on pringid ning hea välimusega.

Kukkede puhul viitavad mustad harjaservad tõsiasjale, et lind on külma saanud, see omakorda võib tähendada ajutist viljatust. n Suled on siledad, puuduvad sulgedeta laigud.

Kontrollige sulgi neid tagurpidi siludes – nii veendute, et kanal ei ole söödikuid.

Eri tõud munevad väga erineva värviga mune.

Munemist alustavad noorlinnud on 4–5kuused kanad. Enne munema hakkamist muutub tema hari roosakaspunaseks – tundub, nagu oleks kana peas punane tuluke süttinud. Esimesed munad peaks ta munema paari nädala pärast.

Aasta munenud kanad on enamasti odavad – 1–3 eurot lind. Püüdke neid ostma minnes saada müüjalt võimalikult palju infot selle kohta, millistes tingimustes neid on peetud ja millega söödetud. Söötmis- ja pidamistingimuste järsk muutmine põhjustab lindudele lisastressi.

Looge puurikanadele võimalikult turvalised tingimused ja sisustage nende pidamisruumid kõige vajalikuga. Võimaluse korral andke neile sama toitu, mida nad said oma vanas kodus, ja hakake siis ratsiooni vähehaaval asendama toiduga, mida oma kanadele pakute.

Puurikanade puhul arvestage, et ehkki füüsiliselt terved, pole nad tavatingimustega harjunud ja vajavad taastumisaega. Õrred ja pesakastid võiksid olla madalamad, sest kanadel on nõrgad jalad ja kõrgelt hüpates võivad neid vigastada. Ärge pange puurikanadest uustulnukaid kohe teistega kokku ja kindlasti hoidke kukk neist eemal.

Ideaalne oleks jätta lindudele kaks kuni kuus nädalat kohanemiseks.

RISTSÕNAD Uus ja põnev ristsõnaajakiri!

Ilmub 16.augustil

Lahenda ja võida hulgaliselt auhindu!

Nuputamist jagub kogu perele!

Allikas: Piret Lemetti “Kanapidaja käsiraamat”

Saadaval hästi varustatud kauplustes!

HÜVA NÕU

Mida teha mahakukkunud õuntega?

Mahakukkunud õunad on ka väikeses õunaaias tõsine mure – tihti kannavad puud saaki nii palju, et puudealuste korrastamisega ei jõua kuidagi sammu pidada.

Fotod INGMAR MUUSIKUS, SHUTTERSTOCK

K

indlasti aga ei tohiks õunu puu alla vedelema jätta.

Peale selle, et nad näevad kuni kevadeni koledad ja mädased välja, soodustavad need ka taimehaiguste ja kahjurite levikut. Lisaks muudab suur hulk mädanevaid õunu mulla happelisemaks ja õunapuudele ei pruugi see olla väga meeltmööda.

Kindlasti tuleb sügisel viimase tööna puude otsast alla toksida ka sinna rippuma jäänud plekilised või nii-öelda mumifitseerunud õunad. Viimased on tõeline talvituspesa seenhaigustele. Aialindudele 66 Targu Talita AUGUST / SEPTEMBER

maiustamiseks võib mõned õunad puu otsa jätta, kuid need peavad olema terve välimusega ning haigustunnusteta.

Peaaegu kõik taimtoidulised metsaloomad söövad õunu väga hea meelega.

Alustage sorteerimisest

Väheses koguses võib õunu panna komposti hulka, kuid sellisel juhul võiks nad sinna jaotada ühtlaselt, ja kui tegu on suurema kompostihunnikuga, siis ka sinna sisse kaevata, et kompostikuhi ei oleks terve kihi õuntega ühtlaselt kaetud.

Suurema hulga õunte puhul soovitatakse aga teha eraldi õunakomposti. Selleks pannakse kuni 15 cm paksune labidaga peenemaks raiutud õunte kiht segamini pisut õhema märgade lehtede, põhu või jämedama ehk poollagunenud kompostikihiga. Toimingut võib korrata, kuniks õunad või vahematerjal otsa saab. Õunad ja vahematerjal peaks olema lagunenud paari aastaga.

Mahakukkunud õunte kasutamiseks on mitmeid võimalusi, kuid alustama peaks nende sorteerimisest. Kõik ilmselgete haigustunnustega, täiesti mädad, mustaks tõmbunud või n-ö seenetama läinud õunad ei sobi kellelegi toiduks ega ka komposti hulka. Kõige parem oleks need täielikult hävitada või vähemasti oma aiast eemale toimetada. Vähesel määral saab selliseid õunu visata sügisese lõkketegemise aegu tulle või matta piisavalt sügavale maa sisse.

Viisakama väljanägemisega õuntest ilusad sobivad ka veel pärast väiksemate öökülmade näpistamist siidriks teha ning rohke suhkruga moosiks keeta. Kellel võimalus, võib neid viia ka metsloomadele toiduks.

Õunad kompostiks

MARJU REITSAK

Tutvu mudelitega:

www.multione.ee SUURVALIK VALIKLISASEADMEID LISASEADMEID , ligikaudu 180 tk: SUUR , ligikaudu 180 tk:

niidukid, tänavapuhastusharjad, silokahvlid, lumesahad jne … jne … niidukid,mullafreesid, mullafreesid, tänavapuhastusharjad, silokahvlid, lumesahad

AS Agrovaru, Vana-Narva mnt 30/5, 74114 Maardu tel 633 9290, 505 5344, faks 633 9292 toomas.tarang@agrovaru.ee, www.agrovaru.ee VÕTA ÜHENDUST: Toomas Tarang, tel 505 5344

HOOLDUS JA TEENINDUS: Tallinn, Tartu, Viljandi ja Viru-Nigula.