VÄRAT (aprill 2013)

värat

Eesti Rahva Muuseumi ajaleht toob kaks korda aastas sõnu­meid ja üle­vaa­teid ERMi te­gevusest.

ERMi ajaleht on kõigi muu­seumi sõp­rade väljaanne, mis kutsub kaasa mõtlema pü­sivast ja kadu­vast, suurest ja väikesest.

NR 1 (13) APRILL 2013

26°00'

28°00'

17. aprillil 1988 oli Tartu muinsuskaitsepäevade retkel Raadile tuhanded osalejaid. Nõuti “Raadi vabaks!” ja “ERM tagasi Raadile!”.

Veerand sajandit hiljem, 30. aprillil 2013 saabki Eesti Rahva Muuseumi uus hoone Raadil nurgakivi. Foto Anu Järsi erakogust L A H Ust-Luga

ht

T

a

l

Haljala

KUNDA

KIVIÕLI

Rakvere

Kadrina

Harju-Jaani

SILLAMÄE JÕHVI

RAKVERE Jõhvi Eesti Rahva Muuseumi Lüganuse Viru-Jaagupi kogudes Väike-leidub midagi JärvaMaarja Madise Iisaku igast kihelkonnast JärvaJaani

KEHRA

TAPA

TAMSALU

TARTU

ELVA

PÕLVA

Otepää

i

h

k

v

Põlva

r v

Rõuge

Urvaste ANTSLA

ä

Kanepi

Karula

P

RÄPINA

j

STRENÈI

Räpina

a

Otepää

Sangaste

VALKA

Loe lk 8

A

Helme

VALGA Luke

OJA

Võnnu

Kambja

TÕRVA

LACA

TartuMaarja

Rõngu OTEPÄÄ

RÛJIENA

Loe lk 7

A

Nõo

Tarvastu

Ruhja

Loe lk 6

M

Rannu

Karksi

Loe lk 5

E

Tartu-Maarja

Puhja

Võrtsjärv

ABJAPALUOJA KARKSINUIA

Loe lk 4

N

TartuMaarja

VILJANDI

Halliste

KÜLA

ERMi näitused, üritused, uued trükised

Kursi

Viljandi

Paistu

Muinsuskaitsepäevad 25, Teeme ära! talgupäev, laulupeo ootuses

E

Äksi

Kõpu

Kodumaa päevapiltide võistlus, uued kogumisteemad

GDOV

r v j ä

KodavereKALLASTE MaarjaMagdaleena

VÕHMA

KolgaJaani

s i

Palamuse

PÕLTSAMAA

Suure-Jaani

Kogu Eesti muuseum – üle ilma elavate eestlaste muuseum

V

i p

Põltsamaa

Pilistvere SUUREJAANI

GIME

MUSTVEE

Laiuse JÕGEVA

Türi

Nõukogude lillelapsed, ERMi kogudest eraldatud esemed kodus käimas

e

Torma

PAIDE

TÜRI

ändra

Koeru

Peetri

Kalender

P

Paide

Sündmused

SLANTSÕ

Simuna

Loe lk 2–3

Võistlused

59°00'

Anna

Eestlased ilmas

IVANGOROD

Vaivara

Ambla

Kose

Näitused

NARVA

PÜSSI

VÕRU Vastseliina Rõuge

PETSERI

SETUMAA

58°00'

Kuusalu

JÕESUU

Viru-Nigula

Haljala

e

va Nar NARVA-

Kogumine

LOKSA

RDU

KOGUMINE

APRILL 2013

värat

Vigala n Vigala kutselise fotograafi Madis Rukki (1882–1964) foto­kogu 550 fotoga.

Pildil Vana-Vigala paruni lapsed.

ERM Fk 1383:87.

Eesti Rahva Muuseum on juba teel!

Peatoimetaja: Epp Alatalu Toimetajad: Tuuli Kaalep, Ivi Tammaru Fotograafid: Anu Ansu, Arp Karm, Nele Tammeaid, Merylin Suve, Jaanika Telvar Kujundaja: Mari Peterson Korrektor: Merike Järvlepp e-post: erm@erm.ee Telefon: 7350 400

Kullamaa n Küünla ahelad. ERM 17401.

Valmistanud Jüri Silm Paekülas.

“Nähtavaste kristall-lühtri järeleaimamisel puust nikerdatud, punaseks ja roheliseks värvitud nelja küünla ahelad.”

60°00'

Rapla n Rapla kihelkonnast on pärit ERMi aukorrespondent Kaleph Jõulu (sünd 1927), kes on kogunud teatmematerjali teistestki kihelkondadest, kuid põhjalikumalt Raplast. Ka tütar Silva Jõulu (sünd 1965) °00' käib tema22jälgedes ja jätkab perekonnatraditsiooni teatmematerjali ja vanavara kogumisel.

Harju-Madise n Puujuurtest munga kübar (ERM 7104), pärit Padise kloostrist. Vanus arvatakse olevat ligi 600 aastat.

EKENÄS

S

HANKO

I

Lihula n Penijõe kooliõpetaja Friedrich Kohtitsky (1887–1944) sai esimesel kodumaa päevapiltide võistlusel 1912. aastal kõrgeima auhinna – II koha, ülesvõtted Lihulast, Karuselt ja Hanilast. Pildil puujalaga mees Kunilast perekonnaga. ERM Fk 184:73.

M

E

R

Emmaste n Arhiivis kirjasaatja Jegard Kõmmuse (1914–1988) merendusalased ja nõukogude tagalamälestusi kajastavad mälestused.

Muhu n Paruni kübar. D 24:96. Parun Caspar Heinrich v. Engelhardti kübar, mis rippus paruni surmast (1798) saadik koos mõõgaga Muhu kirikus, kust see Eesti Vabariigi alguses rahva nõudmisel maha võeti ja muuseumile anti.

N

E

Reigi n Hõbedast kala kuju. A 492:211.

“Tähendatud kala sain allkirja vastu, millega ERMi nimel kohustusin kala kabelisse tagasi toimetama, juhul kui Kalana küla paigale jääks. Allkirja andsin Luguse talu peremehele J. Kuldsaarele.” Kogunud August Sang 1940.

VORMSI

HIIUMAA

Ä

Vorm

KÄRDLA

Pühalepa

Reigi

HAA

Ä

Käina Emmaste

L

Karja n Karja kihelkonnast Nõmme külast on pärit Eesti tuntud etnograaf Gustav Ränk (1902–1998), ERMis on lisaks välitöömaterjalidele ka tema raamatukogu ja arhiiv.

V Ä

SAAREMAA

Jämaja n Peterburi õuefotograafi Carl Oswald Bulla (1855–1929) 132 päevapilti Jämaja kihelkonnast. Pildil Jämaja naised puhastavad kalu. ERM Fk 579:9.

I N

A

M

E

MU

ni Jaa

Karja

M Pöide

Mustjala

Valjala

Kaarma Püha Kihelkonna

Kärla

KURESSAARE

Anseküla

Kaarma n Kaarma köstri poeg oli Oskar Kallas (1868–1946), mees, kelle sihikindel soov viis Eesti Rahva Muuseumi moodustamiseni 1909. aastal. Kallas oli muuseumi juhatuse esimees kuni aastani 1918.

Ta oli esimesi eestlasi, kes omandas kõrgema erihariduse ning doktorikraadi keele- ja rahvaluuleteaduse alal.

Oma elu teise poolel oli ta Eesti suursaadik Soomes, Suurbritannias ja Hollandis. Ta oli Tartu Ülikooli audoktor ja kümne nii meie kui välismaise seltsi auliige.

Jämaja

58°00'

Eksida on lihtne! Eriti neil, kes tegelikkust ei tunne. Kui viimase aasta jooksul on kõlanud hulgaliselt üleskutseid ehitada Eesti Rahva Muuseumi uus hoone Tallinnasse, siis on põhjuseks toodud välisturistide parem ligipääs pealinnale. See näitab, et muuseumi põhiülesandeks peetakse näituste korraldamist ja neid ka vaid välisturistidele. Nagu oleks muuseumi vaja vaid meie külalistele, vähem meile endile. Muuseumi võetakse kui tavalist kunstigaleriid või vabaajakeskust.

Tegelikult ei ole asi üldse nii lihtne. Muuseumil on palju ülesandeid. Tema tüve moodustavad neli põhitegevust: kogumine, säilitamine, uurimine ja alles seejärel näituste koostamine. Eesti Rahva Muuseum on teadusasutus, kus laias spektris kultuuriloolist materjali kogutakse nii, et see ajaloost ka midagi kõneleks. Kogutut mõtestatakse eelkõige Eesti kultuurilisel taustal ja seega moodustavad üksikud esemed, filmid, fotod ja muud arhiividokumendid kokku kultuurilise terviku. Nad tuleb panna kõnelema näitustel ja neist ning nende mõjust tuleb teada anda nii kultuuriväljaannetes, teadusartiklites kui kon- Ühel rahval verentsiettekannetes. ei ole tulevikku, Muide, Eesti Rah- kui tal puudub va Muuseumi võimu- teadmine oma ses on olla ka maail- kujunemisest. ma terviklikem soome-ugri kultuuride esindaja. Seepärast tuleb uude majja eesti kultuuri püsinäituse kõrval ka kogu soome-ugri rahvastepuu kultuuride püsinäitus.

Nii kasvavadki muuseumi funktsioonid ja roll välja tema kogudest. Seetõttu ongi käesolev, esimene pärast muuseumi uue peahoone ehituse algust kokku pandud Värat, pühendatud kultuurivara kogumisele.

Vaatamata sellele, et nõukogude võim hakkas 1940. aastast alates ERMi süstemaatiliselt lõhkuma, jagades suure osa tema kogudest teiste muuseumide vahel, on muuseumi tänapäevased kogud palju laiemad traditsioonilistest talurahvakultuuri kogudest.

Lisaks praeguseks juba ajalukku läinud perioodidest pärit esemetele ja dokumentidele, kogutakse ka uuema aja (XX sajandi lõpp – käesoleva algus) materjale.

See muuseumi ülesanne on selgelt tulevikku suunatud. Muuseum ongi mineviku ja tuleviku kohtumispaik, kus minevik tõlgitakse oleviku keelde. Ühel rahval ei ole tulevikku, kui tal puudub teadmine oma kujunemisest. Sel kevadel osaleb Eesti Rahva Muuseum usinalt 1988. aasta Tartu muinsuskaitsepäevade 25. aastapäeva tähistamisel. Tänulikkusest, sest just tollased sündmused viisid meid tulevikku (praegusesse olevikku) kahel moel – toodi uuesti avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp (EÜSi 1884. aastal Otepää kirikus õnnistatud originaallipp on hoiul ERMis), mindi Raadile ja nõuti nõukogude okupatsioonivõimu lennuväe lahkumist Raadilt, kunagisest ERMi asupaigast.

Ka käesolevas ajalehes anname teada kunagiste muinsuskaitsepäevade meenutamiseks korraldatud ettevõtmiste seeriast, mille lõppakordiks paneb Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves muuseumi uuele peahoonele Raadil nurgakivi. Maja ehitus käib juba alates 11. märtsist. Nii et mõtteliselt on muuseum juba teel – nii muuseumipere mõtted kui vastutus on seotud tegevustega, mille eesmärk on uus kodu Raadil rikastava ja viljastava sisuga täita. Varsti asume me ühiselt Raadi poole teele!

TÕNIS LUKAS

Hageri n Rabivere rabaleid (A 445), tuli päevavalgele 26.03.1936 Kõrgrabas turba­ kraavi kaevamisel. Leid koosneb seeliku, kuue, pikk-kuue, mütsi ja kinda katkenditest ning Rootsi vasköörist, pärineb XVII sajandist. Pildil mütsi katke.

ERM A 445:2.

59°00'

2

R

Ruhnu/Runö n Koolitahvel, ERM A 699:2.

Aastast 1782. Saadud Ruhnust 1993. aastal Bullersi talu aida pööningult Katrin Kollomi kaudu.

Kura kurk

Vändra n Voldemar Sempelsoni tulemasinate kogu 384 esemega (A 793).

Tõstamaa n Kirjasaatja Vaike Hang (sünd 1932) on talletanud ERMi arhiivi Tõstamaa kihelkonna 42 küla taluehitused.

22°00'

L

Ä

L

T

I

Meie kõigi muuseum

Muuseumi algusaastail vanavarakorjajaid teele saates seati eesmärgiks iga kihelkond, iga küla talu-talult läbi käia ja vanavarast tühjaks koguda.

Praegu, veidi enam kui 100 aastat hiljem võime tõdeda, et igast kihelkonnast, igast vallast ning linnast ja tõenäoliselt ka igast külast ERMis midagi on. Seega peaks Eesti Rahva Muuseum kõnetama igaüht – fotode, kogutud teadmiste või kodupaigast pärinevate asjade kaudu.

Ka ERMis oma igapäevast tööd tegevad inimesed on pärit eri paigust ning muuseumi tulevad asjad eri teid pidi: kogumismatkade ehk ekspeditsioonidega, üksikannetustena või kirjasaatjate kogumistööga.

Siin kaardil on mõned märgid, mille üle üks või teine kihelkond võiks uhke olla, olgu siis tegemist suurema kollektsiooniga või mõne üksiku esemega. Iga kild meie kultuuriloos on oluline.

Objektid leidsid: n peaarhivaar TIINA TAEL Vändra kihelkonnast (ema poolt Häädemeestelt ja isa poolt Kuusalust), n teadur PIRET ÕUNAPUU Tallinnast (ema poolt Audrust ja isa poolt Äksist).

Vaata ka ERMi kodulehte www.erm.ee/et/Avasta/Kihelkonnad

23°00'

KOGUMINE

APRILL 2013

3

Haljala n Kirjasaatja Lembit Odrese (1921–2010) peremärkide kogu: esemekogus 447 võrguujukit, arhiivis kolmeosaline Lahemaa peremärkide kirjeldus.

Ambla n Päevapiltnik Jakob Bockmanni (1889– 1983) fotokogu 10 237 fotoga (sh 9860 klaas­ negatiivi).

Tallinn n Tool “Tuuline hommik”, autor Tea Tammelaan.

A 876:15.

Kuusalu

Jõelähtme KEHRA

SAUE

VÕRU

Vastseliina

PETSERI

SETUMAA

Rõuge

L

Ä

T

28°00'

Hargla

STRENÈI

I

58°00'

e

ht

v

ANTSLA

ALOJA

SALACGRÎVA L A H T

a

r

I I V I

v

Võnnu n Kastre Peravallast August Näppi (1895–1982) klaasnegatiivide kogu (484 tk). Pildil naine põrsastega.

ERM Fk 2879:185

Rõuge

Urvaste

Karula

k

Põlva

Kanepi

Luke

VALKA

i h

ä

RUHNU

VALGA

MAZSALACA

RÄPINA

P

j

Sangaste

PÕLVA

Otepää

Otepää

TÕRVA

Räpina

Kambja

Rõngu OTEPÄÄ Helme

Võnnu

A

Ruhnu

STAICELE

TartuMaarja

ELVA

Tarvastu

RÛJIENA

Salatsi

TARTU

Nõo

A

ABJASIPALUOJA KARK NUIA

Ruhja

Häädemeeste

Rannu

Karksi

MÕISAKÜLA

M

Halliste

E

KILINGINÕMME

N

Saarde KIHNU

Paistu

E

Pärnu

AINAŽI

V

Tõstamaa

Võrtsjärv

Kõpu

SINDI

r v

PÄRNU

Puhja

Puhja n Ehtekogu, leitud traktoriga kündes endise Matu talu põllult hoonete lähedalt.

Pildil krõll. ERM A 568:3.

Tartu-Maarja

TartuMaarja

VILJANDI

Laiuse n Lapse tool.

A 629:31. Valmistas Jaan Losman 1919. aastal Laiuse valla Palupera külas Aadami talus.

j ä

Audru

Kursi

Viljandi

Tori Varbla

Äksi KolgaJaani

KALLASTE

Kodavere MaarjaMagdaleena

PÕLTSAMAA

SUUREJAANI

Suure-Jaani

i

i

GDOV

s

Muhu

Põltsamaa

Palamuse

VÕHMA

Pärnu-Jaagup Mihkli

us Kar

Laiuse

Pilistvere

Vändra

MUSTVEE

p

Hanila

UHU

Torma

JÕGEVA

Türi

Vigala

Lihula

Koeru

Peetri

TÜRI

M ä rj amaa

Kirbla

LIHULA

Simuna

i

I

SLANTSÕ

Iisaku

e

Kullamaa

VäikeMaarja

PAIDE

Rapla

Martna

Lüganuse

Anna Paide

Ridala

Jõhvi

Viru-Jaagupi

JärvaJaani

RAPLA

LääneNigula

APSALU

R

TAMSALU

PÜSSI

Vaivara

P

Nissi

Juuru

RAKVERE

TAPA

JärvaMadise

Kose Hageri

msi

Ambla

Jüri

KEILA

Rakvere

Kadrina

Kodavere n Kodavere kiriku häbipink.

ERM 19079. Vanus ligi 300 aastat.

Kui poiss ja tüdruk raisku läksid, siis kolmel pühapäeval kantsli all istusid mõlemad kõrvu selle pingi peal, pingi küljes olevad puud kaelas.

NARVA

JÕHVI

KIVIÕLI

Iisaku n ERMi esimene kogumismatk muuseumi asutamisaastal 1909 toimus Iisaku kihelkonda, vanavarakorjajateks kunstnik Nikolai Triik ja matemaatikatudeng Eduard Pedak, koguti 104 eset.

IVANGOROD

SILLAMÄE

Viru-Nigula

Haljala

Harju-Jaani

PALDISKI

Noarootsi

JÕESUU

KUNDA

MAARDU

Keila

I

a rv Na NARVA-

LOKSA

TALLINN

Risti

T

Haljala

NAISSAAR

HarjuMadise

H

A

L

E

Simuna n Kurtna külast on pärit Eesti tuntuim rahvarõivauurija Aino Voolmaa (1920–2000).

Arhiivis temalt u 4500 lk teatmematerjali, 38 välitööpäevikut, 958 fotot.

Vaivara n Käsitööõpetaja Veera Kivistiku töövahendite kogu 237 esemega. Pildil päikesepitsialus pooliku tööga, A 678:39.

59°00'

S

Ust-Luga

M

O

O

Viru-Jaagupi n Viru-Jaagupi Kirikukülast on pärit kunstnik Kristjan Raud (1865–1943), kes juhtis muuseumi algusaastatel vanavarakogumist.

la

S

28°00'

Järva-Madise n Kaasaja uurimine Aravetel 1983–1986. Ekspeditsiooni tulemusena laekus ERMi 3384 lk teatmematerjale, 2051 fotot, 477 joonist, 12 välitööpäevikut, esemeid.

Juuru n Tool 509:7168. 26°00' Valmistatud Kaiu vallas Ärisma küla Villema talus Jüri Preitoffi poolt 1850.–60. aastatel.

Kuusalu n Haavakannu külast on pärit loodusteadlane Gustav ' AA 24°00 KARJ Vilbaste (1885–1967), kes on kogunud ERMile vanavara, tegutsenud kirjasaatjana ja kelle pärandina on O M Eligi 6000 fotot.

O muuseumis

Kadrina n Kingsepp Ferdinand Lansi tööriistad – 93 eset.

Pildil augulöömise tangid. ERM A 980:17.

APE

0

10

20km

13 KL-13-018 ©20

VALMIERA 26°00'

LIMBAŽI 24°00'

Mihkli n Fotograafide Jaan-Johan Kuuse (1884–1935) ja Adele Kuuse (1883–1959) fotokogu 6350 fotoga, neist enamik klaasnegatiividega.

Kihnu n “Laevaehitus Kihnus” oli I teatmematerjali kogumise võistluse võidutöö, autoriks Theodor Saar (1906–1984). Theodor Saarelt on ERMi arhiivis üle 60 kaastöö.

Tori n Tori kihelkonnas sündinud August Pulst (1889–1977) oli üks mitmekülgsemaid tegelasi möödunud sajandi Eesti kultuuriloos. Ta oli otseselt tegev nelja muuseumi rajamisel, millest Eesti Kunstimuuseum, Teatri- ja Muusikamuuseum ning Tori muuseum said ka tõeks, vabaõhumuuseumist sai asja alles hiljem. Ta oli kirglik vanavarakoguja, tänu kellele on ERMi kogudes palju väärtuslikke esemeid.

Põltsamaa n Kirjasaatja Helle Kull (1927–1994) on põhjalikult jäädvustanud nii sõnas kui pildis Põltsamaa ja selle ümbruse kultuuriloo, sh 9osaline Põltsamaa linna kirjeldus u 4000 fotoga.

Helme n Riidajalt on pärit ERMi direktor 1929– 1942 Ferdinand Linnus (1895–1942), tema poeg Jüri oli aastaid ERMi teadusdirektor ja pojapoeg Tanel on praegu ERMi Sõprade Seltsi esimees.

Rõuge/Rõugõ n Pulmaserviis 1913. aastast, kingiti Eedu Jõevere vanematele, kes elasid Tsooru vallas Raudsepa talus. Pildil kohvikann samast serviisist. A 941:78.

Häädemeeste n ERMi aukorrespondent Marta Mäesalu (1893– 1984) ning tema õed Enda Kallas (1910–2003) ja Anastasia Kalmuk (1900–1974) on ligi 70 aasta jooksul ERMi arhiivi talletanud hulgaliselt teatmematerjali.

Karksi n Aukorrespondent Mari Sarv (1884–1977) on vastanud enam kui 100 küsimuslehele ning täiendanud muuseumi fotoja esemekogu, mh abikaasa Anton Sarve sepikoja sisustus 116 esemega. Pildil sepa nn eksamitöö. ERM A 608:103.

Sangaste n Uur kompassi ja võtmetega. A 951:8.

Kuulunud Puka raudteejaama rööpaseadja Juhan Täht’ile, kes pärandanud selle oma tütrepojale.

Kolga-Jaani n August Melso (1896–?) koostöö ERMiga kestis ligi 60 aastat, alustades 1911. aastal ERMile vanavarakogumisega ning jätkates hiljem kirjasaatjana.

Räpina/Räpinä n Kaubavalik 124 esemega Linte kaupmehe Osvald Toodingu kauplusest.

Pildil žiletid. ERM A 984:115.

Viimane kandnud seda alates keskkooli ajast pidudel ja ka ülikooli klubis toimunud pidudel, kus ta käis igal laupäeval ja pühapäeval.

4

NÄITUSED & UUDISED

APRILL 2013

Korraks koju ERMi näitusemajas kuni 23. septembrini

Näitusega “Korraks koju” on koju kutsutud valik XX sajandi algupoolel ERMi kogudesse kuulunud esemeid, mis pärast võimuvahetust ja muuseumi riigistamist aastatel 1940– 1968 teiste muuseumide kollektsioonidega liideti.

Eesti Rahva Muuseum on ajaloo jooksul täitnud oma nime erineva sisuga – sõltuvalt sellest, kuidas mõistet “eesti rahvas” on mõistetud. Eestlane kui talupoeg ja meie talupojakultuur on vajutanud oma pitseri ka muuseumile. Samas oli Raadi lossi ekspositsioonis rahvakultuuri osakaal poole väiksem kui kunsti- ja kultuuriloolistel kogudel. Eesti rahvas nägi Raadil tuttavate seelikute ja õllekannude kõrval ka teistsugust elamisviisi ja võimalusi.

13. mail möödub 90 aastat ERMi esimese püsinäituse avamisest Raadi mõisas. Tänu muuseumi suurele populaarsusele, kaunile pargile ja mitmesugustele üritustele käis näitustel palju inimesi, kellele kõrgkultuur oma esteetikaga muljet avaldas ja teadmisi andis.

Mitu praegusel näitusel eksponeeritud tööd on rippunud ka

Raadi lossi seintel, teiste hulgas Johann Köleri “Kristus ristil” ja Nikolai Triigi “Erna Villmeri portree”. Näitusel näeme üht esimestest muuseumile annetatud teostest, Ants Laikmaa “Vana Aitsamit” ning 1920. aastate alguse eesti kunsti osakaalu laiendamiseks tehtud kunstioste iseloomustav Konrad Mägi “Saadjärv. Äksi kirik”.

Lisaks kunstiklassikale saab näitusel uudistada ka muud varem Eesti Rahva Muuseumi kogudesse kuulunut, näiteks baltisaksa maadeuurijate kollektsioone ja käsikirju, poliitilise ajalooga seotud museaale, nagu Tartu rahukonverentsi mööbel, aga näiteks ka Miina Härmale ja ka üliõpilaskorporatsioonidele kuulunud esemeid.

Uudiseid Raadi ehitusplatsilt Tänavu 29. jaanuaril sõlmiti Eesti Rahva Muuseumi uue hoone peatöövõtuleping riigihankes parima pakkumise esitanud Fund Ehitus OÜga. Sellest hetkest alates on Raadi ehitusplatsil alanud aktiivsed ehituse ettevalmistustööd.

Lepingu kohaselt on ehituse ametlik alguskuupäev 11. märts 2013, millest alates arvestatakse kõiki hoone ehitusega seotud valmimistähtaegu. Fund Ehitus OÜ-l on aega 33 kuud, et hoone valmis ehitada, teostada kõik kütte-, ventilatsiooni- ja teiste hoone kasutamiseks vajalike süsteemide katsetused ja häälestused ning anda hoone tellijale üle.

Samaaegselt ehitusega on kavandatud hoonet ümbritseva ala korrastamine, parklate ja haljastuse rajamine ning koostöös Tar-

ERMi näitusemajas on avatud KIWA & Terje Toomistu kureeritud näitus “Nõukogude lillelapsed: 70ndate psühhedeelne underground”. 1960.–1970. aastatel sadu tuhandeid noori “rahu, armastuse ja vabaduse” kultusesse pööranud ja kogu maailma raputanud hipiliikumisest. Hipiliikumine Nõukogude Eestis oli pigem ajastupõhine vool, plahvatuslik noortekultuur, milles väljenduv elutunnetus võis ühendada nii hulkurit kui ka akadeemikut.

Rongiga (Viljandi kaudu) Heimtalisse “Rööpad viivad pärandini” programmi raames saavad koolilapsed Edelaraudtee rongiga märtsist maini ja septembrist novembrini kõigil liinidel teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval põnevatesse paikadesse tasuta väljasõidule minna. Saab sõita ka Eesti Rahva Muuseumi Heimtali muuseumisse Viljandimaal.

Heimtali muuseum asub 1864. aastal külakooliks ehitatud kaunis maakivimajas, mis toimis ka külarahva kooskäimise kohana. 1930ndatel, kui ruumid jäid koolile kitsaks, kohandati maja elumajaks. 1980. aastate keskpaigas rajati tekstiilikunstnik Anu Raua eesvedamisel sinna kohalikku elu tutvustav muuseum.

Kogud sisaldavad ennekõike kohaliku koolieluga seotud materjali ning lähiümbrusest pärit tööriistu, lisaks kapi- ja kirstutäite kaupa rahvuslikke tekstiilinäi-

teid Mulgimaalt ja Kihnust. Miks Kihnu seelikuid Mulgimaal leidub, on omaette lugu, mida saab kohapeal kuulda.

Heimtali muuseumi kogu väärtus seisneb just selles, et esemed on jäänud kohta, kus neid kunagi valmistati ja kasutati. Külastajal võiks tekkida tunnetus elust 100 aastat tagasi, kui inimese maailm piirduski suuresti vallaga, kuhu ta oli sündinud ning kui üleilmastumine sõnana oli veel välja mõtlemata.

Muuseum on aastaid olnud armastatud praktikakoht Eesti Kunstiakadeemia, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiilitudengitele.

Pärandiaasta kahe programmi käigus saavad kooliõpilased tunnetada saja aasta tagust koolielu, samuti tutvustatakse koolilastele lühidalt muuseumis olevaid asju.

tu linnaga Muuseumi tee väljaehitamine. Plaanide kohaselt saab hoone sisustamisega, näituste ehitamisega ja muuseumi kollektsioonide kolimisega alustada 2016. aasta jaanuaris.

Kuid enne, kui maja valmis saab, tuleb väga palju tööd teha.

Täna käivad kaevetööd, selle suve jooksul on plaanis valmis ehitada vundament ja alustada seinte püstitamist.

Esimene pidulik sündmus on 30. aprillil, kui pannakse muuseumi uue hoone nurgakivi. Ootame Eesti Rahva Muuseumile väga olulise sündmuse tähistamisele kõiki, kes on aja jooksul panustanud oma aega, oskusi ja tahet uue muuseumi rajamisse.

Peeter Mauer Riigi Kinnisvara ASi ERMi projektidirektor

INFO

1. Koduloomad ja kiriloomad n Sihtgrupp 1.–4. klassi õpilased, kuni 20 osalejat n 12.00 Õpilased saavad teada, milliseid koduloomi ja miks taludes kasvatati. Tutvust tehakse nii elusate loomadega kui ka muuseumi seinte vahel pesitseva kirikarjaga. n Muuseumitunnile järgneb jalgsimatk loomade juurde: vastavalt soovile võib külastada kas Saare tallide hobuseid (maikuus on kopli kõrval heinamaal ehk ka lehmi näha) või Kääriku talu lambaid. Tagasi jõudes (u kell 14) ootab muuseumi õuel soe toit. Pärast lõunapausi mängime vanu mänge ja/või joonistame oma kirilooma.

2. Vallakoolist ja mõisakoolist n Sihtgrupp 5.–9. klassi õpilased, kuni 25 osalejat n 12.00 Muuseumitund, mis keskendub vana vallakooli eluolule, uurime vanu õpikuid. n 13.00 Alustame matka Heimtali mõisa poole (1,8 km),

koolilõuna Heimtali Põhikooli sööklas. n 14.00 Ennast ja oma tegemisi tutvustab Heimtali Põhikool.

Päeva ülesehitus ja logistika n 10.13 Saabumine Viljandi raudteejaama (bussipeatuseni 850 meetrit). n 10.56 Reinu tee peatusest minek bussile nr 28. n 11.15 Väljumine Rahvamaja peatuses (NB! pärast Heimtali peatust), seal ootab vastuvõtja, üheskoos suundutakse muuseumi. n Arvestades rongisõidule kulunud aega ja tühjenenud kõhtu, oleks arukas tühjendada kodust kaasa võetud toidukotid. Maja taga asub piknikuplats, muuseumis on tee keetmise võimalus.

Vihma korral võimalus einestada siseruumides. Söömiseks vajalikud tassid-taldrikud saab vajadusel muuseumist. n 12.00–15.30 Programm. n 15.30 Heimtali peatusest väljub buss nr 28 Viljandisse. n 15.44 Väljumine Pärnu mnt

peatuses, 200 meetrit raudteejaamani. n Või 15.45 Väljumine Kantreküla peatuses, 450 meetrit raudteejaamani. n Kantreküla peatuses on A ja O toidupood. n 16.31 Rongiga tagasi Tallinna.

Kulutused õpilase kohta Bussipiletid n Viljandi–Rahvamaja 0,65 € (makstakse bussijuhile), pileti­ hind ei sõltu vanusest ega staatusest. n Heimtali–Viljandi 0,65 € (makstakse bussijuhile).

Kulutused muuseumis n Muuseumi pääse 1 € õpilase kohta (grupi saatja tasuta). n Giiditasu 15 € (grupi pealt).

Kulutused Heimtali Põhikoolis n Koolilõuna portsjon 1,6 €. n Mõisakooliga tutvumine 2 € õpilase kohta. n Muuseumis asub ka muuseumipood, kust saab osta suveniire. Tasumine sularahas.

Väiksemate meenete hinnaklass umbes 1–15 €.

Mida võiks teada n Kõigi kulutuste eest tuleb tasuda sularahas, kaardimakse võimalused puuduvad, teele ei jää ka ühtegi sularahaautomaati. n Aja kokkuhoiu huvides oleks grupi saatjal otstarbekas bussipiletite raha rongis kokku korjata ning osta piletid kõigile korraga. n Võib juhtuda, et kõik õpilased ei mahu liinibussis istuma. Õnneks pole sõiduaeg pikk ja tee äärde ootama ei jäeta kedagi. n Kuna teele ei jää ühtki supermarketit ega muud toidupoodi, tuleb vastavalt isule toidupoolist kaasa võtta. n Võimalikest erisoovidest palume eelnevalt teada anda.

Lisainfo ja registreerimine: ERMi Heimtali muuseumi giid-koguhoidja MERLE PUUSEPP, e-mail: merle.puusepp@erm.ee, tel 439 8126 (T–L kl 9.00–13.30 ja 14.15–17.00) või 512 6422

EESTLASED MAAILMAS

APRILL 2013

Kogu Eesti muuseum tähendab üle ilma elavate eestlaste muuseumi “Eestlased lahkuvad Eestist,” kõlavad aeg-ajalt murelikud hüüatused meedias. Samas pole eestlaste väljaränne viimase paarikümne aasta jooksul tekkinud uus nähtus.

Alates XIX sajandi teisest poolest on ettevõtlikumad eestlased lahkunud alguses ida ja lõuna, hiljem ka lääne suunas. Välja kujunesid eesti külad Siberis, Kaukaasias ja Peipsi taga, aga ka Kanadas Albertas. New Yorgis asutati 1929. aastal mitme juba tegutseva eestlaste seltsi ja klubi ühisel otsusel Ühendatud Eesti Selts (hilisem New Yorgi Eesti Haridusselts) ja asuti otsima võimalusi Eesti Maja soetamiseks.

Teine maailmasõda ja Vene vägede pealetung tõid kaasa 1944. aasta suure põgenemise, mis lõi eelduse elujõuliste eesti kogukondade tekkimiseks erinevatel mandritel.

Kuna eestlasi elab laiali üle maailma, on Eesti Rahva Muuseum võtnud endale kohustuse koguda materjali ka võõrsil elavate rahvuskaaslaste kohta. Nii on alates 1970. aastatest võetud ette ekspeditsioone eesti asualadele erinevates maailma paikades.

Nõukogude ajal sai kogumistöö toimuda eelkõige Siberis ja Kaukaasias. Erinevate ekspeditsioonide käigus on kogutud nii esemeid ja fotosid (vanu fotosid kohalikelt elanikelt ning välitööliste endi tehtud pildistusi) kui kohalike elanike küsitlemisel saadud mälestusi ja teatmematerjali.

Venemaale rännanud eestlaste materjale on muuseumisse jõudnud ka üksik­esemetena nende inimeste kaudu, kes vabadussõja järel opteerusid Eestisse ja endaga erinevaid esemeid kaasa tõid.

Seep ja tikud. Igapäevased asjad, mis olid 1944. aastal Eestist põgenemisel kohvris, kuid jäid kasutamata ja omandasid hoopis märgilisema tähenduse, sest nad olid “kodumaa asjad”.

ERM A 836:191–192

Mitmekümne aasta jooksul jõudis muuseumisse üle 600 eseme, 4000 foto ja rohkem kui 2000 lehekülge arhiivimaterjali sellistel teemadel nagu asustus, elatusalad, ehitised, ühiskondlik elu, perekonnakombestik, rahvussuhted, keel, identiteet ja kombed.

Eesti diasporaa läänepoolsete materjalide laekumine Eesti muuseumidesse ei saanud alata enne 1988. aastat, alates millest kontaktid Nõukogude Eesti ja välismaal elavate eesti kogukondade vahel järjest aktiivsemaks muutusid. See tähendab, et napi 25 aasta jooksul on olnud võimalik koguda 1944. aastal Eestist

põgenenute materjale – olgu see siis kodust kaasa võetu, DP-laagris või uuel asukohamaad loodu.

Eesti Rahva Muuseumi jaoks algas pagulaste materjalide kogumine 1989. aastal, mil muuseumisse jõudsid esimesed esemed Kanada eestlastelt. Tänaseks hoitakse Eesti Rahva Muuseumi kogudes üle 2000 eseme, mis on kogutud eestlastelt nii Kanadas, Ameerikas, Austraalias, Rootsis kui Inglismaal.

Ilmselt on ERM ainuke koht terves maailmas, kus hoitakse just nii suurt kogu väliseesti kogukondadest pärit esemematerjali. Lisanduvad veel mitmete ekspeditsioonide käigus kogutud mälestused, fotod ja arhiivimaterjalid.

Seega on tegemist üsna mitmekülgse ja rikkaliku koguga, mille täiendamine ei ole lõppenud. Alles 2011. aastal laekus muuseumisse Rootsis, Kanadas ja Ameerikas elanud Hans Teetlausi arhiiv (ligi 800 säilikut) koos fotokoguga (üle 9000 negatiivi).

Käesoleval aastal on oodata Kanadas elava ja ühe maailma tunnustatuma mälu-uurija Endel Tulvingu arhiivi jõudmist Tartusse. Käesoleva aasta alguses kuulutati välja kogumisaktHõbedast sigaretikarp jõudis muuseumisse Ameerikast ja kuulus algselt Johan Holbergile, kes oli 1927–1928 Eesti Vabariigi kaubandus-tööstusminister ja põgenes 1944. aastal Eestist. ERM A 922:3

sioon “Kirjad kaugelt”, millega muuseum soovib oma kogudesse saada Kodu- ja Välis-Eesti vahel peetud kirja­ vahetust.

Eesti Rahva Muuseum ei ole oma kogumistöös keskendunud ainult neile eestlastele, kes juba aastakümneid võõrsil elanud või seal sündinud.

Viimaste aastate jooksul on kogutud mälestusi ka nn uutelt väliseestlastelt, kes on viimase 10–20 aasta jooksul õppimise, tööotsingute või perekonna tõttu välismaale elama asunud.

Nii on muuseumi töötajad käinud inimesi intervjueerimas Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Kanadas. 2008. aastal koostati küsitlusleht “Uued väliseestlased”, millele vastas 40 inimest.

Haridusministeeriumi juures asuva rahvuskaaslaste programmi toel on viimastel aastatel olnud võimalik käia nii välitöödel väliseesti kogukondades kui digitaliseerida ja korrastada muuseumisse saabunud materjali.

Riina Reinvelt

Kirjad kaugelt Oli vähe neid Eesti inimesi, keda ei oleks puudutanud küüditamised aastatel 1941 ja 1949 või põgenemine välismaale 1944. aastal. Kirjad olid ainukeseks võimaluseks pidada sidet pereliikmete või sõpradega, kes sattusid itta või läände.

Kirjad on oluline uurimisallikas, kuna lisaks autobiograafilisele informatsioonile annavad nad

teavet ümbritseva keskkonna ja sotsiaalsete olude kohta.

Kuigi kirjades kirjutatakse enamasti isiklikust kogemusest, saab neist infot ka kollektiivsete hoiakute ja väärtushinnangute kohta. Keerulistel aegadel kirjutatud kirjade vahendusel saab aimu sellest, millistest teemadest pidi vaikima ja millistest tuli kirjutada valitud sõnadega.

ERM soovib kogusid täiendada nii nende kirjadega, mida kirjutasid küüditatud kodumaale, kui nendega, mida saadeti kaugele Siberisse. Samuti kirjadega, mida vahetasid omavahel Teise maailmasõja keerises välismaale pääsenud ja kodumaale maha jäänud eestlased. Eriti väärtuslikud on kirjavahetused, mille puhul on alles nii saadud kui saa-

detud kirjad. Kui kahepoolne kirjavahetus ei ole säilinud, siis on ka ühe poole kirjad uurijatele väärtuslikuks allikaks.

Lisanfo: n peavarahoidja RIINA REINVELT, tel 7350 406, e-mail riina.reinvelt@erm.ee n peaarhivaar TIINA TAEL, tel 7350 420, e-mail tiina.tael@erm.ee

5 Pruutkleit kuulus Eesti naiskäsitöö juhi ja Naiskodukaitse tegelase Ebba Sarali tütrele Viiule, kes abiellus 1936. aastal Tartu Ülikooli kirikus.

Kleit tegi kaasa põgenemisteekonna 1944. aastal läbi Saksamaa Ameerikasse.

ERM A 991:74

6

VÕISTLUSED

APRILL 2013

O O TA M E L U G U S I D

Linn ja maa nõukogude ajal n Linn ja maa on läbi sajandite olnud kaks vastanduvat, kuid samas tõmbuvat elukeskkonda. Seekord on fookuses linna ja maa sidemed nõukogude ajal. See oli aeg, mil Eestis toimus kiire linnastumine ja linnarahvastiku kasv. Seda soodustasid uue võimu forsseeritud industrialiseerimine ja senise maaelu lõhkumine – sundkollektiviseerimine, mis paljud senised maaelanikud linnadesse peletas. Kui 1953. aastal elas üle poole ENSV elanikest linnades, siis 1980. aastatel juba üle 70% rahvastikust.

Teiselt poolt püüti kaotada linna ja maa vahelisi erinevusi, juurutades maalgi linnalikku elulaadi. Nii kerkisid sovhoosi- ja kolhoosikülades mugavustega korterelamud, kuhu paljud maainimesed oma senistest kodudest kolisid. Kuidas kogeti linnadesse ja linnamugavustega korteritesse kolimist, millised olid linnainimeste sidemed maaga ja vastupidi – maainimeste sidemed linnaga.

Kodune toiduvalmistamine n Keskendume esmajoones toiduvalmistaja oskustele, arvamustele, eelistustele, aga pisut ka rollile inimeste seas, kellele ta süüa valmistab, argitegevustele, valikutele ja harjumustele. Küsimustikust leiab ka samu teemasid ja küsimusi kui kümme aastat tagasi küsimuskavas nõukogude aja kohta, sest soovime võrrelda, mis on nõukogudeaegsete võimaluste ja harjumustega võrreldes jäänud samaks ning mis on viimase paarikümne aastaga muutunud.

Toidutegemisest kirjutagu nii kiirelt valmistatud võileiva autorid kui ka need, kelle päevade kõige põnevam ja mahukam osa möödub köögis. Muidugi võite kirjutada ka sellest, miks Teile ei meeldi süüa teha või hoopiski sellest, kes Teie peres lisaks Teile või Teie asemel toitu valmistab.

Küsimuskavad ERMi kodulehel n Küsimuskavad lehel www.erm.ee/Osale/Kaastoo/kogumistöö-2013/Voistlused. Lisaks küsitule on teretulnud kõik muud teemasse puutuvad argised detailid ja meenutused, kirjutada võib ka vabas vormis. Ei maksa peljata, et kirjeldatav võib tunduda esmapilgul liiga “tavaline” või “igapäevane” – just erinevate inimeste erinev igapäevasus pakubki muuseumile (etnoloogile) huvi.

Põhiteemade kõrval on oodatud ka muud kaastööd oma elust – näiteks kirjeldused kodukohast, hobidest, tööst, vabast ajast vms; oodatud on ka eluloolised ja etnograafilised materjalid.

Kirjutada võib ka mõne varasema aasta põhiteemal. n Lisainfo ja lugude saatmine: tiina.tael@erm.ee, tel 7350 420, www.erm.ee. Võistlustööde esitamise tähtaeg: 31. juuli 2013.

M uuseumi d e suvem ä ng 20 1 3 n Muuseumide suvemäng algab tänavu rahvusvahelisel muuseumipäeval (ja muuseumiööl), 18. mail ja lõpeb 25. augustil. Eelmisel suvel Eesti Rahva Muuseumi eestvõttel alanud muuseumide ühine suvemäng laienenud maakonnamuuseumidest väiksemate muuseumideni. Ikka selleks, et Eestimaa suves ringirändaja teadvustaks muuseumi kui sisukat vaba aja veetmise kohta ning veedaks muuseumis rohkem aega. Tänavune mäng on mullusega sarnane: iga muuseum mõtleb välja tegevused, küsimused ja ülesanded, mille lahendamise eest saab flaierile templi või kleepsu. Tänavu peavad mängijad koguma templi/kleepsu kolmest muuseumist või filiaalist. Osalejate vahel loositakse välja auhinnad. Peaauhinnad on uhked: nädalavahetus neljale Alatskivi lossis ja nädalavahetuse taluromantikapakett Maria talus. Lisaks ka väiksemaid auhindu, nagu Maakodu ja Maalehe aastatellimus jmt. Osalevad muuseumid on omalt poolt välja pannud meeneid ja kingitusi. www.erm.ee/et/Osale/muuseumimang

K ä sit ö ö võtete õ p itoa d Raa d il n Tänavuste pärandoskuste õpitubades on õpetajateks pärandtehnoloogid ja traditsioonikandjad. Igas õpitoas saab ajaloolise ülevaate konkreetsest töövõttest ja selle rakendusvõimalustest tänapäeval. Praktilist tööd õpitakse meistrilt. Näidisteks on esemed ERMi kogudest. Osa õpitube on kahe- või kolmepäevased.

Värviline seto heegelpits Haapsalu salli kudumine Kõlavöö tegemine Seto toit – sõir ja väikepirukad Seto meeste ümarvööd Puulusika voolimine Vikatiga niitmine Raamatute parandamine Väikekandle valmistamine Taimedega lõnga värvimine Vana puitmööbli hooldamine Handi helmeskaunistused Kristi Jõeste meistriklass Telgedel kudumine (algajatele)

11. mai 23. mai 25. mai 1. juuni 8. juuni 15. juuni 15. juuni 6.–7. juulini, 20. juuli 15.–19. juulini 3. august 3.–4. augustini 17. ja 24. august 31. august ja 7. september 14.–15. septembrini, 21. september

n Õpitubades osalemiseks on vajalik registreerumine, info tel 7350 445 või opitoad@erm.ee.

Pilt võistluselt.

“Vanaisale”.

Foto: Kaiu, 2013.

Tartumaa.

Kodumaa piltide kogumise võistlus

Eesti Rahva Muuseum kutsub kõiki kodumaad pildistama.

1912. aastal korraldas Eesti Rahva Muuseum päevapiltide kogumise võistluse, mille eesmärgiks oli tollal veel moodsa ja vähelevinud fototehnika abil jäädvustada igapäevaelu Eesti erinevates paikades.

Eriti oodatud olid pildid rahvast tööl, pidudel, lõbutsemas, igapäevastel talitustel ning fotod muistsetest talumajadest, lautadest, aitadest ja taluhoonete sisseseadetest ning tervetest küladest. Võistluse tulemusel täienes ERMi fotokogu väärtusliku materjaliga.

Kultuuripärandi aasta raames kuulutas Eesti Rahva Muuseum selle aasta 23. veebruaril taas välja fotode kogumise, tähistamaks saja aasta möödumist esimesest võistlusest ning jäädvustamaks elu Eestis sada aastat hiljem.

Võistlus kestab 5. jaanuarini 2014 ning võitjate autasusta-

mine toimub 2014. aasta veebruaris.

Tänapäeval on igas kodus mõni fotoaparaat või telefon, millega saab teha kvaliteetseid pilte. Kui palju jäädvustatakse iga päev Eesti elu ja tegemisi, ei tea ilmselt keegi, sest enamik piltidest jääb kas arvutitesse või jagatakse sõprade vahel.

Eesti Rahva Muuseumi eesmärk võistlust korraldades ongi juhtida inimeste tähelepanu ümbritsevale igapäevaelule ja tegemistele.

Paljud asjad, mis meile praegu tunduvad enesestmõistetavatena, on tulevastele põlvedele põnevaks uurimismaterjaliks (traditsioonid, töövõtted, piirkondlikud eripärad, rõivastus, tehnika jmt).

Kuigi Eestimaa loodus on kaunis ja loojangud hingematvad, on selle võistluse eesmärk talletada eesti elu ja kultuuri ning selle keskmeks olevat inimest. Eesti inimeste tegemised, nii argised kui pidused, väärivad jäädvustamist ja kuna ERMi töötajad igasse Eesti piirkonda ei jõua, siis on meie pärandi püsimiseks oluline, et kõik, kel huvi

ja võimalus pildistada, vaataksid elu enda ümber dokumenteerija pilguga. Igas inimeses on peidus fotograaf ja iga inimene näeb elu erinevalt.

Võistluse patroon on Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ning žüriisse kuuluvad Tartu Postimehe vanemtoimetaja Vahur Kalmre, TV 3 programmijuht Urmas E. Liiv, OÜ Foto­ brigaad fotograaf Annika Haas, ERMi peavarahoidja Riina Reinvelt ja ERMi fotograaf Anu Ansu. Žürii hindab nii piltide kvaliteeti kui sisukust ning valib peaauhinna väärilise foto, aga ka parima jäädvustuse igast maakonnast.

Samuti on võimalik võistlustöid hinnata veebikülastajal, enim meeldimisi saanud pilt saab veebihindajate auhinna.

Kultuuripärandi kogumist toetavad Eesti Kultuurkapital, PhotoPoint, Maaleht, Saka Mõis, Fotoluks, GO Reisiajakiri, kirjastus SYND & KATTS, Vudila mängumaa, Põlva Rotary klubi ja Tasku Keskus ning toetajaid lisandub.

Mitmed toetajad on välja pannud oma valdkondliku au-

hinna – Maalehe lugejad saavad valida parima maaelu kajastava foto, Tasku Keskuse külastajad parima Tartumaa foto, Põlva Rotary klubi parima sõbralikkust ja hoolivust kajastava pildi jmt.

Eesti Rahva Muuseum loodab võistlustöödega saada värvikat täiendust fotokogule, ERMi vastuvõtukomisjon teeb võistlusel osalenud fotodest valiku, mis talletatakse muuseumis järeltulevatele põlvedele. Need fotod pakuvad palju avastamisrõõmu tulevastele uurijatele ning autorid leiavad tunnustust veel sadade aastate jooksul, nagu tänapäeval Johannes Pääsuke, Jakob Bockmann, Friedrich Kohtitsky jpt.

Eesti Rahva Muuseum tänab kõiki, kes osalesid 24. veebruaril Eesti Pressifotograafide Liidu ja Riigikantselei korraldatud fotoaktsioonis “Eesti minut”. Valik laekunud fotosid antakse üle ERMi fotokogusse, kuid võistlusel need pildid ei osale.

Ange Vosman n Vaata võistluse tutvustust ja tingimusi kodumaapildid.erm.ee.

SÜNDMUSED

APRILL 2013

7

Tartu muinsuskaitsepäevad 25 Läbi terve 1988. aasta toimus kõikjal Eestis kümneid üritusi, mis tõid meid Eesti Vabariigi taastamisele lähemale. Üks märgilisemaid sündmusi oli Tartu muinsuskaitse­ päevad. Sinimustvalge lipu väljatoomise kõrval oli sündmuste keskpunktiks Eesti Rahva Muuseum.

Just Eesti Rahva Muuseumi taastamine Raadil oli inimeste südamesoov ning see kirjutati ka plakatitele. Nüüd, veerand sajandit hiljem saab unistus teoks – 2013. aasta Tartu muinsuskaitsepäevadel pannakse nurgakivi muuseumi uuele hoonele Raadil.

Nii tormilised muinsuskaitsepäevad said toona toimuda vaid Tartus. Kümned kõnekoosolekud, loengud, ekskursioonid, kontserdid, näitused, vanade dokumentaalfilmide ühisvaatamised, haudade külastamine – see koondas mitte lihtsalt rahvuslikult meelestatud inimesi, vaid ennekõike üliõpilasi.

Päevade kõrgpunkt oli tõrvikurongkäik kesklinnast üle Toomemäe sinist, musta ja valget lippu kandva EÜSi maja juurde.

Sihtpunkt ei olnud juhuslik – paralleelselt muinsuskaitseliikumisega algas akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide taastamine. Suur osa toonastest korporatsioonide ja seltside taas­ asutajatest olid ühtlasi ka Muinsuskaitse Seltsi liikmed.

Muinsuskaitsepäevad lõppesid 17. aprillil endises Kaitseliidu majas debatiga Raadi tagastamise üle Eesti Rahva Muuseumile ja sellele järgnenud rahumeelse, aga väga rohkearvuliste osavõtjatega meeleavalduse mõõdu võtnud ekskursiooniga Raadile.

H E AT E G E V U S L I K O K S J O N n 25 aastat tagasi toimus ERMi näitusemajas muinsuskaitsepäevade raames rahva- ja esemeterohke käsitööoksjon muuseumi toetuseks. Toonast oksjonit meenutame sarnase ettevõtmisega 19. aprillil kl 17 ERMi näitusemajas, kus oksjonihaamrit hoiab muuseumi direktor Tõnis Lukas.

Heategevuslikul oksjonil lähevad haamri alla rahvakunstimeistrite tehtud ja ajaloolise väärtusega esemed. Teenitud rahaga toetab Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts kultuuripärandi hoidmisele ja väärtustamisele suunatud noorsootööd. Kutsume kõiki oksjonil osalema nii annetuste kui ka ostupakkumistega.

Ürituste kava 12. aprill n 10.00–17.00 aastakonverents “Muutuv kultuuripärand” näitusemajas 13. aprill n 11.00–17.00 ERMi lahtiste uste päev n 12.00–18.00 1988. aasta aprillikuistele kõnetekstidele pühendatud konverents (Lossi 36, Peegli saal) 18. aprill n 13.00 Jaani kiriku tutvustus (Kaur Alttoa) n 14.00 Muinsuskaitsekuu avamine ja Tartu 1988. aasta muinsuskaitsepäevade austamine Jaani kirikus n 16.00 Muinsuskaitsepäevade meenutamine ülikooli kohvikus 19. aprill n 17.00 Rahvakunsti heategevus­ oksjon ERMi näitusemajas

Ta r tumaa tantsu p i d u P Ü H A n Tartumaa tantsijad on ihanud endale päris oma pidu-püha, kus saaks kokku kõik need, kelle hinges pakitseb soov end väljendada just rahvatantsu kaudu.

Tartumaa tantsupühal, 9. juunil kell 17 tulevad Raadi järve kaldale kokku Tartumaa rahvatantsijad alustades esimese klassi õpilastest ja lõpetades seenioride segarühmadega. Sellise suurusega tantsupidu pole Tartumaal peetud juba kolmteist aastat.

Sõna “püha” tähendab lisaks pidupäevale ka selliseid väärtusi, mida me usume, austame ja armastame. Esivanemad on meile pärandanud nii palju pühadusi – paiku, mälestusi, uskumusi.

“Teeme ära!” ja “Ehitame ERMi” talgutööd tehakse Roosi tänaval n 4. mail toimuvad juba neljandad “Teeme ära!” talgud, ERMi ühistööpäev kannab taas lisanime “Ehitame ERMi”. Aastate jooksul on ERMi talgutel osalenud pea tuhat inimest ning korrastatud on nii Raadi mõisaala, dendroparki kui ka mõisa ja ERMi uue hoone vahelist ala. Kõigil aastatel on Raadi järve puhastanud ka sukeldujate klubi liikmed.

2013. aastal oleme võtnud plaani hakata liikuma Ülejõe linnaosa ja seeläbi ka linna südame poole. Plaanis on korrastada Roosi tänava ERMi uue hoone poolset otsa ning võimalusel ka dendropargi linnapoolset osa, mis avaks vaate kerkivale

ehitusele. Loodame koostööle ka Tartu linnavalitsuse ning Roosi tänava ääres paiknevate ettevõtete ja organisatsioonidega. Ülejõe linnaosa ja eriti Tartu üks vanimaid tänavaid – Roosi tänav – peaksid tulevikus kujunema jalakäijate otserajaks ERMist linna südamesse.

ERM on võtnud eesmärgiks, et Ülejõe linnaosa taastaks oma väärika ilu ning avaks uuesti lood ja inimesed, mis on neis vanades majades mentaalselt suletud aegadel varjule jäänud. Ootame eriti Ülejõe rahvast talgupäevale, et muuta üks linnajagu kaunimaks ja pidada plaani, kuidas koostööd edasi arendada.

20. aprill n 10.00 Maakultuuri seminar Kaitseliidu majas 21. aprill n Iseseisvusajal taastatud monumentide tutvustamine: kl 12 Kalevipoeg, kl 12.45 Gustav II Adolf, kl 13.30 Villem Reiman 23. aprill n 16.00 Raamatu “Eesti ajalugu II” arutelu n 18.15 Jüriöö meenutamine, ERMi “kolimise” algus ERMi näitusemajas 30. aprill n 17.30 Rongkäik näitusemaja eest läbi kesklinna ja Roosi tänava Raadile, ühinemine akadeemiliste organisatsioonide volbrirong­ käiguga n 19.15 Eesti Rahva Muuseumi uue hoone nurgakivi tseremoonia n 20.00 Esineb Metsatöll

Rahvamatk ümber Raadil asunud NSV Liidu sõjalennuvälja. Pildil on näha vigases eesti keeles keelusilt.

Foto Aldo Luud, ERM Fk 2321:12

Pärandi kogujad ja kandjad kohtuvad Raadil aega puudutades XXVI laulu- ja XIX tantsupidu “Aja puudutus. Puudutuse aeg” on sündinud igatsusest, et me olulisi väärtusi ei unustaks ning ümbritsevas virrvarris ikka päris asju mõistaksime märgata.

Oleme teel järgmise suurpeo poole ning juba täna on tuhanded nootide ja tantsukirjelduste järgi õppimas ja harjutamas.

Laulu- ja tantsupidu on aga alati olnud midagi palju enamat kui pelgalt laul ja tants. See on olnud teekond, mis on meie rahvast ühendanud ning olulisi väärtusi ajas edasi kandnud.

Võib öelda, et laulu- ja tantsupidudel jagatud puudutused on meid rahvaks ühendanud ning meie saatust suunanud ja kujundanud.

Juuni lõpus on koori- ja tant­ su­juhtidel võimalik koguneda Raadile häälestuskohtumisele.

Luuakse tervikpilt peo repertuaarist ja mõttest. ERM avab oma kogud ning kultuuripärandi aasta kesksuvel kohtuvad tänased pärandi loojad meie

“Aja puudutus Raadil” on pärandiaastale pühendatud sündmus, korraldajaks Eesti Lauluja Tantsupeo SA ja ERM koos Eesti Kooriühingu, ERRSi ning Tartu Linna- ja Maavalitsusega. n 28.–29. juuni – eelregistreerimisega häälestuskohtumine XXVI laulu- ja XIX tantsupeoks valmistuvate kollektiivide juhtidele.

Täpsem info: Vaike Rajaste, vaike@laulupidu.ee. n 30. juuni – avatud kontsert ja avatud ERMi päev “Aja puudutus Raadil”, 2014. aasta laulu- ja tantsupeole mõeldes.

Täpsem info: www.laulupidu.ee ja www.erm.ee.

NB! ERM ootab häälestuspäevadele tulijailt kas või üht pilti igast kihelkonnast kaasaja kodumaa piltide kogumise aktsioonile (kodumaapildid.erm.ee), et jäädvustada fotokogusse 2013. aastal tehtud ülesvõtteid Eesti hetkedest. Aktsioonist loe lähemalt lk 6.

GRAAFIKA: RETI SAKS

rahvusliku pärandi hoidjatega ERMis. Puudutustest saab kiviaed – ehitame ühiselt ERMi! Kõiki, kes igatsevad saada osa lähenevast suurpeost, kutsume 30. juunil Raadile.

Järveveerel toimuval kontserdil saavad tulijad osa läheneva laulu- ja tantsupeo puudutustest sõna, muusika ja tantsu kaudu. ERM avab huvilistele töötoad, maitsta saab laulupeosuppi ning õhtul on laulupeofilmi esilinastus.

Kes soovib, saab kinkida oma puudutuses killukese aega ERMile, tuues kodukohast kaasa kivi, millest valmib ERMi uue hoone juurde kiviaed.

Sten Weidebaum

8

KALENDER

Näitused ERMi näitusemaja J. Kuperjanovi 9, Tartu

Püsinäitus “Eesti. Maa, rahvas, kultuur” Kuni 23.09.

“Korraks koju” Näitus aastail 1940–1968 Eesti Rahva Muuseumi kogudest eraldatud aaretest.

Kuni 4.09.

“Nõukogude lillelapsed: 70ndate psühhedeelne underground” Lääneriikides 1960.–1970. aastatel sadu tuhandeid noori “rahu, armastuse ja vabaduse” kultusesse pööranud ja kogu maailma raputanud hipiliikumine ei jäänud olematuks ka teisel pool raudset eesriiet.

Heimtali muuseum Heimtali, Pärsti vald, Viljandimaa

“Põlvest põlve elutarkus” 1.09.–31.08.

Anu Raua loomingu näitus

ERMi Postimuuseum Rüütli 15, Tartu

Püsinäitus n “Iga ukseni päikeses ja sajus.

Eesti rahvuslik postiametkond 90” n “Postis keelatud kaup” Kuni 29.09.

“On Volga uhke kaunitar ja Tšaika limusiin...”

Näitus posti- ja muudest sõidukitest nõukogude ajal

Näitused Raadil Narva mnt 177, Tartu

Püsinäitused n Veetornis “Raadi läbi aegade” n Mõisa peahoone aknaavadel “Meie siin maal” n Ettetellimisel “Trükitud pildid ja kirjad, Eesti Rahva Muuseumi müürlehed ja plakatid siiberkapis”

Tallinna lennujaam Kuni 31.12.

“Meie siin maal” ERMi ja fotograaf Alar Madissoni fotonäitus

Muuseumiöö on sel aastal täis inimesi Eesti Rahva Muuseum on 18. mail kell 18–23 kutsunud näitusemajja külastajaile muuseumisündmusi tutvustama oma endised kolleegid. Tulla on lubanud kirjanik Karl Martin Sinijärv, arhitekt Aivar Roosaar, Tartu Linnamuuseumi direktor Merike Toomas, kunstnik Erika Pedak ja teatriinimene Jaanus Rohumaa.

Kuna 18. mai on ka taimede lummuse päev, tuleb muuseumiöösse kõnelema ravimtaimede uurija Ain Raal ning näidatakse Rein Marani uut dokfilmi “Hiite lummus”.

APRILL 2013

ERMi aastakonverents “Muutuv kultuuripärand” 12. aprillil ERMi näitusemajas

Konverents on ajendatud kultuuripärandi teema-aastast.

Kuigi pärandi all mõistetakse tihti lihtsalt minevikust pärit asju või kombeid, on pärandit võimalik mitut moodi määratleda ning on selge, et kultuuripärandi mõiste ning sisu ajas muutuvad.

Konverents püüab kaardistada, kuidas pärandit kaasajal mõtestatakse ning vaatab lähemalt neid küsimusi, mida esitavad oma töös kultuuri­ pärandi uurijad ning pärandiga tegelejad. Fookuses on kultuuripärandi dünaamika: kuidas toimub kultuuripärandi loomine,

Üritused

12.05.

Emadepäev

Aprill

18.05.

Rahvusvaheline muuseumipäev ja muuseumiöö “Öös on inimesi”, tasuta sissepääs

12.04.

ERMi aastakonverents näitusemajas 13.04.

ERMi 104. sünnipäev n Kl 11–16 lahtiste uste päev ERMi peamajas Veski tänavas (eelregistreerimisega ekskursioonid kl 12, 13.30 ja 15) ja Postimuuseumis n Kl 11–18 lahtiste uste päev ERMi näitusemajas: fuajees ERMi trükiste müük, õnneloos; näitustel “Korraks koju” ja “Nõukogude lillelapsed: 70ndate psühhedeelne underground” giididega ekskursioonid kell 12, 14 ja 16; lektooriumis: filmiprogramm, kontsert ansamblilt Armastus; töötoas: hipiehete valmistamine 14.04.

Eesti Rahva Muuseumi 104. sünnipäev 30.04.

Eesti Vabariigi president paneb Raadil nurgakivi Eesti Rahva Muuseumi uuele hoonele

Juuni 1.06.

Rahvarõivakooli lõpetamine näitusemajas 8.–9.06.

Tartumaa tantsupidu Raadil 10.–14.06.

Linnalaager “Kirju-mirju Eesti” 23.06.

Kl 20–01 jaaniõhtu Raadil: näitu­ sed, käsitöötoad, rahvuslikud män­gud, ekskursioonid mõisaparki ja orienteerumisvõistlus, kabe, lasteala 27.–30.06.

Kontsert “Aja puudutus” Raadi mõisapargis, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA tutvustab 2014. aasta üldlaulupeo teemasid ja kava

Juuli 20.-21.07.

Lõhnavad Hansapäevad, ERM koos Tartu Ülikooli ajaloo muuseumiga Teaduslinnakus

Mai

August

4.05.

“Teeme ära!” talgupäev “Ehitame ERMi” Roosi tänaval

17.08.

Perepäev “Lotte avastab muuseumi” ning ERMi ja kollektsionääride ühisettevõtmine “Muuseum üheks päevaks” Raadil 20.08.

Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva tähistamine

11.05.

Kl 13 Prima Vista raames ERMi näitusemajas “Hipi vs. hipster” (vestlevad ja oma loomingut esitavad kirjanikud Marko Kompus ja Kaspar Jassa) 12.05.

Kl 13 Prima Vista raames ERMi näitusemajas “Õudusjutud lastele ja julgematele täiskasvanutele” (jutuvestja Anneli Vilbaste ERMi püsinäitusel)

September 27.09.

Teadlaste öö 29.09.

Mihklipäev, ERMi kirjasaatjate päev

kasutamine ja tõlgendamine ning kuidas pärandit kui mingit laadi praktikat või ressurssi taasluuakse, transformeeri­ takse, reformitakse.

Konverentsi ettekanded leiab otseülekandes ja ka järelvaadatavanaERMi kodulehe­ küljelt www.erm.ee.

ERM kutsub lapsi omakultuure tundma õppima 10.–14. juunini toimub ERMis linnalaager “Kirju-mirju Eesti”, mille käigus süvenetakse Eesti rikkalikku oma­ kultuuripärandisse ja õpitakse tundma oma juuri.

Toimuvad väljasõidud Peipsi äärde vanausuliste juurde, Setomaale, Viljandimaale Heimtali muuseumi, osaletakse arheoloogilistel väljakaevamistel.

Laager toimub koostöös Muinsuskaitseameti ja Ajalooarhiiviga, toetab Tartu linn.

Laager sobib lastele vanuses 10–12 aastat. Registreerimine alates maist.

Täpsem info ERMi kodu­ leheküljelt www.erm.ee/et/ Opi/linnalaagrid/kirjumirju

Lõpetab Tartu rahvarõivakooli järjekordne lend 1. juunil toimub ERMi näitu­ semajas rahvarõivapäev ja on Tartu rahvarõivakooli kaheaastase kursuse järjekordne väljalend.

Septembrist alustab tööd uus õpperühm. Iga õppur valib ERMi kogudest sellise kostüümi, mida soovib valmistada.

Koos käiakse kahe aasta jooksul iga kuu esimesel nädalavahetusel, välja arvatud suvel.

Täpsem info ja registreerimine www.erm.ee.

Kevad ja suvi ja sügis Heimtalis n Alates 4. aprillist näitus “Elulugudega esemed” Anu Raua lemmikmuseaalidest. n 16.–18. maini Viljandis rahvusvaheline kampsuni­ konverents, korraldajad ERM, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja Eesti Käsitööliit. Ürituse raames rariteetide näitus Heimtali Rahvamajas. n 18. mail on rahvusvaheline muuseumipäev ja üle-eestiline muuseumiöö “Öös on inimesi”.

ERMi koguhoidjalt Ülle Jäelt väljapanek inimest kujutavatest puuesemetest. n 18. mail traditsiooniline käsitöölaat, kaaskorraldaja Heimtali Muuseumi Sõprade Selts. n KÄI JA KOO võistlused, kultuuriprogramm, õpitoad. n Juunist augustini ülevaatenäitus Anu Raua loomingust, vaadata saab vaibakavandeid ja nöörvaipu. n Juulis valik 27. Pärnu Filmifestivali filmidest.

Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja (J. Kuperjanovi 9, Tartu).

Näitused ja muuseumipood avatud T–P 11–18, kohvik avatud T–R 10–18, L 11–18, P 11–17. Reedeti sissepääs tasuta. Tel 735 0445.

ERMi Postimuuseum (Rüütli 15, Tartu). K–P 11–18. Reedeti sissepääs tasuta. Tel 731 1450.

Raadi mõisapark (Narva mnt 177, Tartu). Avatud iga päev kella 7–22. Näituste külastamiseks helistage ette tel 735 0442.

Heimtali muuseum (Heimtali, Pärsti vald, Viljandimaa). Avatud T–L 9–13.30 ja 14.15–17. Reedeti sissepääs tasuta. Tel 439 8126.

Raamatukogu, arhiiv, fotokogu (Veski 32, Tartu).

Avatud T–R 9–16 (pärast kella 13 fotosid juurde ei laenutata, küll aga saab laenutatud materjalidega tutvuda kuni kella 16).

Esemekogud (Veski 32, Tartu).

Avatud E–R 10–16 (pärast kella 14 esemeid juurde ei laenutata, küll aga saab laenutatud materjalidega tutvuda kuni kella 16).

ERMi näitusemajas, ERMi Postimuuseumis, Raadi mõisapargis ja Heimtali koduloomuuseumis kehtib ühispilet hinnaga 5 eurot. Ühispilet kehtib tähtajatult, kuni seda on neljal korral kasutatud ning sobib ka kinkekaardiks. Muu piletiinfo www.erm.ee/teenused/Hinnakiri.

R A A M AT U D “Vanavara kogumisretkedelt 9.

Marie Heiberg, Marta Veiler, Bertha Veske” Koostaja: Piret Õunapuu Kujundaja: Jana Reidla Tartu 2012

n Rohkem kui saja vanavarakorjaja hulgas, kes muuseumi esimese kümne aasta jooksul mööda maad käisid, olid valdavas enamuses noored mehed, enamasti üliõpilased. Seekord on võimalik teha sissevaade vanavarakogujate tihedatesse päevadesse kolme noore naise silmade kaudu. Hind muuseumipoes 4 €.

“Kreutzwald Virumaa rahvarõivastest” Koostaja: Tiina Tael Kujundaja: Angelika Schneider Tartu 2012

n Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ülevaade Alutaguse rahvarõivastest, mis valmis 170 aastat tagasi vastusena Õpetatud Eesti Seltsi algatusele kirjeldada ja joonistada Eesti kihelkondade rahvarõivaid. Käsikirjale on lisatud ka Alutaguse rahvarõivaste joonised. Käsikirjale on lisanud kommentaarid etnograaf ja Eesti tunnustatuim rahvarõivauurija Aino Voolmaa. “Kreutzwald Virumaa rahva­rõivastest” valiti 2012. aasta Eesti kauneimate raamatute sekka.

Hind muuseumipoes 15 €.

“Palamuse mees. Rahvarõivaste valmistamise juhend” Koostajad: Age Raudsepp, Pille Arold Kujundaja: Merike Tamm Tartu 2013

n Juhendist leiab ajaloolise ülevaate Palamuse kihelkonna meeste etnograafilistest rõivastest, fotosid originaalesemetest ning ka lõikeid ning juhatust rahvarõivakostüümi iseseisvaks valmistamiseks.

Friedrich Kohtitsky “Päevapildiraamat”

Koostaja: Tiina Tael Kujundajad: Jane Liiv, Ivi Tammaru Tartu 2013

n Raamat koondab harrastusfotograafi ja koolimehe Friedrich Kohtitsky (Priidu Kohava) fotopärandi ERMis, mida täiendab tema 1912. aasta päevaraamat. Päevikulehekülgedelt kumab sajanditagune argielu Läänemaalt Karuse ja Hanila kihelkonna piirimailt: saame kaasa elada vanavarakorjaja seiklustele ja meile valgustatakse mitmete päevapiltide tekkelugu.

Pöidlaraamat “Retk läbi Setumaa 1913” n Heida pöidlaraamatu abil pilk Eesti esimestele etnograafilistele filmikaadritele, kasuta oma sõrmi ja pane pilt liikuma! Pöidlaraamat märgiti ära 2012. aasta Eesti parima muuseumimeene (EMMA) konkursil.

Hind 2.90 €.

JEF. Journal of Ethnology and Folkloristics. Vol. 6, No. 1

Koostajad: Art Leete, Aimar Ventsel Tartu 2012

n Käesolev erinumber “Dynamic Discourse and the Metaphor of Movement” on pühendatud põhjarahvastele. Artiklid on valminud 2011. aastal Tartus toimunud põhjarahvaid käsitleval seminaril World Routes 2 peetud ettekannete põhjal.

Hind muuseumipoes 3.20 €.

DVD “Eesti etnograafiline film II. Udmurdid” n Kahest plaadist koosnev komplekt sisaldab ERMi ja Udmurdi Vabariigi Rahvusmuuseumi koostöös valminud populaarteaduslikke filme “Lõuna­ udmurdid 20. sajandi alguses” (1983), “Lõuna­udmurtide religioosne kombestik 20. sajandi alguses” (1983) ning “Põhjaudmurdid 20. sajandi alguses” (1995). Autorid on Serafima Lebedeva ja Aleksei Peterson, operaator Aado Lintrop. Originaalid on vene keeles, eesti-, udmurdi- ja ingliskeelsete subtiitritega.

Hind muuseumipoes 8 €.