MIDA SA TÄNA
AB
V
ÕPPISID?
V ABALT
EESTI VABAHARIDUSLIIDU AJALEHT
AHA
RID U S E S T NELJAPÄEV, 2. VEEBRUAR 2012
iSTOCKPHOTO
Vabaharidus kui sõõm vabadust ja samm unistustele lähemale
Õppimine annab meile paremad võimalused elus edasiliikumiseks ja õnnelikum olemiseks.
Mida sina täna õppisid? Ardo Kaljuvee, Weekend.ee/Delfi
KÜSITLUS
tervishoiuteadlane
Uurisime, mida ja miks küsitletud viimati õppisid ning millised on tulevikuplaanid. Veikko Täär (40) näitleja, ettevõtja
► Minu jaoks on õppimine iga-
päevane teema, püüan midagi ikka iga päev õppida. Nagu paljudel, on minulgi tulevikku suunatud õpisoove, millega tahaksin tõsisemalt tegelema hakata. Need puudutavad keeleõpet ja mitmesuguste alade oskusõpet. Viimati huvitusin kokandusest ja maailmaköökidest. Samas tuleb end erialaselt pidevalt täiendada ning eneseväljenduse ja kehakeele teemadel kirjandust lugeda.
Eesti Päevaleht
Ain Aaviksoo (37)
Veikko Täär.
► Suurem õppimine on seotud poolelioleva doktorikraadi omandamisega. Aga see on nii tõsine asi, et käib rohkem töö tegemise ette. Puhas õppimisrõõm viimasest ajast on seotud Uku Masingu raamatute lugemisega. Aga ikka tõsiselt, nii et teen märkmeid ja kordan ja mõtlen, kuidas millestki ise aru saan. Möödunud suvel toimus väga huvitav episood, kui koos abikaasaga vabaõhumuuseumis savi- ja lubikrohvimise kursustel käisime. Äärmiselt põnev oli meenutada koolikeemiat ja seostada seda oskusega looduslähedaselt ehitada, rääkimata rahulolust uue korteri ise krohvitud seinte üle. Tulevikuplaanid ongi seotud kõigepealt doktorikraadi saamisega ja kindlasti tahaks veel mõne keele selgeks saada. Praktilisi oskusi on samuti ka-
Ain Aaviksoo.
vas täiendada: tõsised kandidaadid on väikelaeva juhtimise õigus ning puidutöö ehitusel või hoopis paadi meisterdamisel. Kahtlemata kavatsen igal võimalusel õppida headelt sõpradelt: just hiljuti sain nautida Tai köögi kursustel omandatud oskusi, ning ema räägib kogu aeg põnevaid asju, mida ta Räpinas aianduskoolis teada saab. Järg lk 4
Minult küsitakse tihti: mis on vabaharidus? Viimasel ajal olen enne selle mõiste defineerimist vastanud, et vabaharidus on vaba nagu tuul, oluline nagu õhk ja huvitav nagu parim põnevusfilm. See on pannud inimesed kuulama ja huvi tundma, kuid mõiste lõplik tähendus saab täielikult hoomatavaks alles siis, kui leida pärast päevatööd aega ja tahtmist ise mõnel vabahariduslikul koolitusel osaleda ning tunnetada, mida see endast tegelikult kujutab. Vabahariduses tegeletakse peamiselt täiskasvanute koolitamisega. Teate ju küll – nendega, kes “Väikese printsi” raamatus enam unistada ei mõista, joonistada ei julge ja vajavad igati uut hingamist ning edasiliikumist oma ellu. Vabaharidus annab alternatiivse võimaluse end proovile panna ja välja elada, end tööalaselt täiesti uuele tasemele aidata või süveneda oma hobidesse, samas hoides eelkõige fookuses inimese enda ja tema loovuse. Me ei tohiks unustada, et kõigi nende tänapäeval populaarsete elu lihtsustavate teenuste, toodete ja moodsate kommunikatsioonivahendite kõrval algavad paljud asjad siiski meist endist – seega tuleb tegeleda enesearenguga. Vabahariduse positiivne mõju on igati tõestatud – paranevad nii inimeste tööalased oskused, isiklikud suhted kui ka tulevikuväljavaated. 72% vabahariduslikel koolitustel osalenutest väitis, et tänu vabahariduslikul koolitusel õpitule tuleb ta paremini toime igapäevase tööga. Lausa 96% vastanuist kinnitas koolitusel osalemise tulemuslikkust üldiste teadmiste ja silmaringi laienemises. Lisaks on kursused andnud väljaspool tööd kasutatavaid teadmisi ja oskusi (83%) ning uusi tuttavaid (81%). Ka seda lehte inspireeris meid tegema vajadus näidata inimestele, mida tähendab õppimine ja millised võimalused selleks Eestis vabahariduslikus koolitussüsteemis hetkel on. Eesti Vabaharidusliit viib juba neljandat aastat järjest ellu programmi “Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes”, mida rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik. Programm pakub nelja aasta jooksul kokku ligi 2000 tasuta kursust ja võimaldab õppida 40 000 inimesel. Usume siiralt, et just õppimine annab suuremad võimalused elus edasi liikuda ja õnnelik olla. Sellist programmi rahastades on riik loonud igale inimesele võimaluse tegeleda enda arendamisega – koolitused on õppijale tasuta, tuleb panustada vaid aega ja tahet. Huvitavad teemad ja puuduv materiaalne barjäär on võimaldanud kaasata ka neid, kes muidu õppima ei tule või pole saanud seda endale siiani lubada. 2011. aastal õppis 62% koolitusel osalenutest esmakordselt konkreetses vabahariduslikus koolituskeskuses. Programm, millest teie käes olev lehtki enamasti räägib, on olnud ka elluviijate jaoks üks suur positiivne õppetund – läbi nelja aasta on muutunud meie vabahariduslik koolituskeskuste võrgustik tugevamaks ja tänu saadud kogemusele on ka edaspidi õppijatel võimalik leida huvitavaid kursuseid oma kodukohas. Võimalik, et esimest korda leidis õppija tee sinna koolituskeskusesse just tasuta kursuse raames, kuid kogedes positiivseid emotsioone, on valmis hiljem õppimisse ja enesearengusse panustama ka isiklikke ressursse. Igal juhul ligi 95% erinevate kursuste lõpetajatest kavatsevad õppimist jätkata. Seega, mis muud kui õppida, pidevalt õppida, elukestvalt õppida. Rõõm on näha, et programmi raames läbitud kursused on saanud paljude inimeste jaoks uueks tööalaseks edulooks või siis aidanud süveneda iseendasse, oma tugevustesse ning leida midagi väga “minulikku“. Kindlasti on neid, kelle jaoks on mõni kursus muutnud tervet tema elu. See kõik on võimalik, sest vabahariduslikus koolitussüsteemis puudub väline surve saavutada tulemust või tõestada kellelegi oma väärtust, see on vaba ja vabatahtlik, asju võetakse mõnuga. Programmi lõppedes oleme koolitanud mitukümmend tuhat inimest, viinud nad oma unistustele lähemale, andnud neile julgust Väikesele Printsile sarnaselt taaskord pliiats haarata ja midagi uuesti joonistada. Soovime kõigile praegustele ja tulevastele õppijatele iseolemise julgust ja koostegemise tarkust!
Tiina Jääger Eesti Vabaharidusliit
2
M I D A S A T ÄNA Õ P P I S I D ?
NELJAPÄEV, 2. VEEBRUAR 2012
ANDRES PUNG:
VALLO KRUUSER, DELFI
Õppimine on üks võimalikke elustiile Vabahariduse tähtsusest riiklikus hariduspoliitikas ning programmi “Täiskasvanute koolitus vaba hariduslikes koolituskeskustes” rahastamisega seotud eesmärkidest räägib haridus- ja teadus ministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Andres Pung. Milline on vabahariduse tähtsus ja roll täiskasvanu hariduses? Vabaharidus on tähtis mitmest aspektist. Kõigepealt on see väga hea võimalus hoida inimest aktiivsena ka väljaspool töö- ja pereelu. Tegevus, mis on suunatud võimete, annete ja oskuste arendamisele, stimuleerib ja aktiveerib inimest. Kindlasti paraneb elukvaliteet ning üha enam avanevast sisemisest potentsiaalist saab ainult rõõmu tunda ja kasu lõigata. Õppimine on üks võimalikke elustiile ning mida aeg edasi, seda enam elukestva õppe ideoloogia meie kõigi eludesse sisse murrab. Vabaharidus, kus õpe on rohkem inimese huvidele ja hobidele suunitletud, sillutab meist paljudele selles osas selgelt teed. Mida aeg edasi, seda enam peame tõdema, et üha raskem on tõmmata selget piiri vabaharidusliku ning töökoolituse vahele. Kui inimene õpib keeltekoolis mõnd uut võõrkeelt, võib tema esmaseks sihiks või kaasnevaks kvaliteediks olla hoopis oma konkurentsivõime tõstmine tööturul. Mõnest vabahariduslikust koolitusest alguse saanud hobist võib süveneva huvi või ka vajaduse toel mingil hetkel saada hoopis uus elukutse või ametiala. Selliseid näiteid on just majanduslanguse perioodil üha enam. Paljud masu ajal töö kaotanud inimesed leidsid uue võimaluse oma huvi- või pühapäevategevuses, näiteks rakendades käsitöö- või aednikuoskusi või asutades väikefirma mõnel muul alal, mida varem kõrvaltegevusena harrastati. Paljud vanemaealised on aga just tänu huvihariduslikule koolitusele omandanud näiteks arvutioskuse, ilma milleta on tänapäeva maailmas juba raske hakkama saada. Seesuguseid eeskujusid võib tuua palju, kus enam ei saagi selgelt piiritleda vabaharidust või mõnel muul eesmärgil toimuvat
► Vabahariduslikul koolitusel saab õppida seda, mille vastu huvi tuntakse. Enese arendamise ning teadmiste ja oskuste omandamise teel teostatakse ennast maksimaalselt. Kuigi vabaharidus on enamasti seotud inimeste hobide või harrastus-
õpet, ning ka isikuti võib vabavõi töökoolituse piir olla täiesti erinev. Miks on riik otsustanud programmi “Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes” raames inimesi tasuta koolitada? Eesti riik kiirelt areneva ühiskonnaga püüab paljudes valdkondades teha tasa mahajäämust, mis on ulatuslikum kui kõrgelt arenenud riikides. Mahajäämust esineb ka täiskasvanuhariduse vallas, meie inimeste osalus elukestvas õppes jääb veel mitmekordselt maha Põhjamaade tasemest. Mahajäämuse vähendamiseks otsis riik võimalusi suunata investeeringuid ka vabahariduslikesse koolitustesse, mida varem ei saanud korraldada. Võimalused avanesid Euroopa struktuurivahenditest käimasoleval perioodil, mil riik otsustas kasutada Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid. Et kaasata õppesse uusi sihtrühmi ja inimesi, kes varem osaleda ei saanud, otsustati teatud kursuseid pakkuda tasuta koolitustena kõigis regioonides üle Eesti. Tulemusena on sellisel õpivõimaluste loomisel olnud edu. Millised eesmärgid on riigil programmi rahastamisega? Millist tulemust ootate? Kõige tähtsam eesmärk on anda täiskasvanutele üle kogu Eesti võimalus osaleda koolitustel, mis aitaks neil olla edukamad tööl ja annaks tunde, et õppimine on vajalik ja mõnus. Siht on seatud väga kõrge: kolme ja poole aasta jooksul peab koolitust saama 40 000 inimest. Programmi partneriteks on 48 koolituskeskust kõigis maakondades ja koolitused on püütud inimestele kättesaadavaks teha võimalikult kodu lähedal, et osaleda saaksid needki, kes muidu kõrvale on jäänud. Koolituste teemad hõlmavad töökonkurentsivõime tõstmiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning edukaks toimetulekuks vajalikke
tega, on piiri vabaharidusliku ja töökoolituse vahel raske tõmmata, sest hobist võib saada ka amet. ► Vabahariduse eestvedajaks Eestis on Eesti Vabaharidusliit, mis ühendab endas 81 haridu-
võtmekompetentse: emakeele ja võõrkeelte oskus; teadmised matemaatikast, teaduse-tehnoloogia alustest ja infotehnoloogiast; oskus olla kodanik, suhelda ja õppida, arendada loovust ja ettevõtlikkust ning kultuuriteadlikkust. Et koolitused oleksid kvaliteetsed, on programmis kavandatud ka arendustegevusi. Kõikides koolituskeskustes tegeletakse õppekavade arendamisega. Vähemalt 120 õppekava kirjeldatakse väljundipõhiselt, mis võimaldavad nende alusel õppijatel järgnevates õpingutes või kutse omandamisel taotleda varasema õpi- või töökogemuse arvestamist. Ajakohastatakse ka õpikeskkonda: viieteistkümnes koolituskeskuses on sisustatud uued arvutiklassid ning programmi lõpuks leitud parimad võimalused veebipõhise koolituse ja suhtluskeskkonna kasutuselevõtuks kõigi programmis osalevate koolituskeskuste jaoks. Muretsetakse juurde õppekirjandust ja muid -vahendeid. Kvaliteetse koolituse üks tähtis tagaja on head lektorid-õpetajad. Täienduskoolitusi ja seminare korraldatakse ka koolitajatele ning teistele koolituskeskuste töötajatele, kes õppijatega tegelevad. Eesmärk on õpetada mitte ainult täiskasvanute õpetamist, vaid ka õppija toetamist õppeprotsessis, et varasemate, mitte kõige paremate koolikogemustega õppijad tunneksid ennast mugavalt ja tahaksid õppimise juurde edaspidigi naasta. Programmi käigus on koolitatud juba üle 600 koolitaja. Programmi raames on hinnatud 45 koolituskeskuse kvaliteeti. See töö on võetud ette selleks, et tagada vabahariduslikes koolituskeskustes parem õppe kvaliteet ka tulevikus. Tahame muuta keskuste tegevuse õppija ja koolituse finantseerija ning kogu ühiskonna jaoks läbipaistvamaks. Hindamisprotsessi kaudu loodame tõsta võrgustiku efektiivsust, uuenduslike ideede levimist ja koolituste enamat vastamist paikkonna eripärale. Hindamismudeli põhjal selgitatakse välja kõigi poolte ootused ja koolituskeskuste valmisolek neile ootustele vastata ning leitakse võimalikud parenduskohad. Õppida soovijatele koolituste kohta info paremaks edastamiseks uuendati ka programmis
sele suunatud mittetulundusühingut, kodanikeühendust ja vabahariduslikke koolitusasutusi. Liit viib oma eesmärke ellu sarnaste väärtustega võrgustiku arendamise kaudu, kus inimesi seob õppimise ja õpetamise kirg ning entusiasm. Selleks korral-
Andres Pung.
osalevate koolituskeskuste kodulehti. Kes on programmi peamine sihtrühm? Eesmärk oli tuua õppima eelkõige neid töötavaid inimesi, keda ootas ees sundpuhkus, koondamine või töö osalise ajaga või kes juba selles situatsioonis olid. Programm alustas tegevust 2008. aasta lõpus, kui olukord majanduses järsult halvenes. Kursustel omandatud lisaoskused aitasid paljudel töö säilitada. Nägime vajadust aidata ka neid, kes olid pikka aega töötanud ühe tööandja juures ja seega üsnagi rutiinis kinni, aga muutunud majandusseis pani tööandja muudatuste ette või soovis ametit vahetada töötaja ise. Sihtrühmana peeti silmas ka tööturul mitteaktiivseid inimesi, kes ei olnud ennast töötuks registreerinud ja vajasid koolitust, et tööturule naasta, näiteks kodused ja noored emad. Programmi üks eesmärk on tuua koolituse juurde just neid, kes varem olid sellest kõrvale jäänud. On teada, et vabahariduslikku koolitust külastab aastatega välja kujunenud, ajas üsna muutumatu või vähe muutuv kontingent. Eelkõige puudutab see maapiirkondade vabahariduslikke koole. 2009. aasta novembris kor-
datakse mitmesuguseid tegevusi, nagu projektid, koolitused, koostöö võrgustikes, kogemuste vahendamine, uuringud. ► Programmi “Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes” eesmärk on
raldatud fookusgruppide uuringus tõdeti, et igas paikkonnas on kindel osa inimesi, kes on aktiivsed, võtavad ette ja ka jõuavad palju teha, sh käivad koolitustel. Teine osa on pigem passiivse ellusuhtumisega, kes vajavad aktiviseerumiseks, sh koolitusele minekuks, otsest ajendit või isegi teatud sunnimehhanismi, näiteks tööl esitatav nõudmine. Programmi käigus töötatakse välja metoodika, mis aitaks koolituskeskustel just uute sihtrühmadeni jõuda. Millised on tulevikusuunad täiskasvanuhariduse valdkonnas? Praegu on ministeeriumis lõppfaasi jõudmas uue täiskasvanuhariduse seaduse eelnõu ettevalmistustöö. Selles nähakse ka ette teatavaid muutusi valdkonnas. Olulisemad neist on järgmised: ► Muutub koolituslubade taotle-
mine. Praeguse kava järgi peaksid seda tegema üksnes need koolitusasutused, kes korraldavad koolitusi, millele on mingi valdkonna seaduses kehtestatud loakohustus (näiteks liiklusseadus, turvaseadus). ► Soovime, et koolitusasutused pööraksid hoopis rohkem tähelepanu koolituste kvaliteedile. Need koolitusasutused, kes soo-
avardada täiskasvanud inimeste õpivõimalusi vabahariduslikes koolituskeskustes igas Eesti regioonis. Programmi rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik. Kõikide maakondade vabahariduslikes koolituskeskustes
vivad taotleda koolituste korraldamiseks ka avaliku sektori rahastust, peavad registreerima end ministeeriumi koolitusasutuste registris ning avalikustama õppekavad ja koolitajad. Õppekavad peavad olema koostatud väljundipõhiselt, kõik soovijad peavad saama nendega tutvuda. Suurenenud läbipaistvus ja info kättesaadavus peaksid tõstma nii koolitajate kui ka koolitatavate nõudlikkust. ► Kui koolituse lõpus toimub ka
teadmiste-oskuste kontroll õpitulemuste kohta, väljastatakse kursuse lõpus tunnistus, kuhu saavutused kantakse. Kui sellist kontrolli ei toimu, väljastatakse kursuse läbimist kinnitav tõend. ► Info registreeritud koolitusasu-
tuste kohta muutub palju kättesaadavamaks ja läbipaistvamaks. Selleks arendatakse Eesti hariduse infosüsteemis välja eraldi täiskasvanuhariduse moodul. Registreeritud koolitusasutustel tekib edaspidi ka statistika esitamise kohustus. ► Kaob jäik vahetegemine vaba-
hariduslike ja töökoolituste vahel, sest nagu selgus ka eelnevast tekstist, tuleneb eristamine üha enam õppija enda tasandil seatud eesmärkidest ja koolitusvajadustest.
on loodud tasuta õpivõimalused inimeste võtmekompetentside arendamiseks ja töökoolituseks. Sihtrühmaks on täiskasvanud elanikkond, kes ei ole koolikohustuslik ehk põhihariduse omandanud või 17aastased ja vanemad isikud.
M I D A S A T ÄNA Õ P P I S I D ?
NELJAPÄEV, 2. VEEBRUAR 2012
Tasuta õpivõimalused üle Eesti Tänu programmile “Täiskasvanute koolitus vabaha riduslikes koolituskeskustes” on saanud paljud Eesti koolituskeskused pakkuda lisaks tasulistele koolitus tele tasuta kursusi. Uurime koolituskeskuste juhtidelt, mida pakutakse ja millist positiivset arengut on tasuta õppimise võimalus kohalikul tasandil tekitanud. Milliseid kursuseid olete programmi “Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes” raames pakkunud?
Mida on programm teie koolituskeskusele andnud? Mida on programm muutnud kohaliku elaniku jaoks? Kirjeldage oma kursuste keskmist osalejat. ERAKOGU
UUDO LAANE
Keskmine õppija on keskeali-
Pärnu Rahvaülikooli juht
ne kõrgharidusega naine.
Oleme osalenud programmis
selle algusest peale. Igal aastal on prioriteedid muutunud ning vajaduste ja võimaluste järgi kohandunud. Kursuste arv on kõikunud poolaastas 5–15 vahel. Kuid tänavu, programmi finišijoonel jagus vahendeid kolme tasuta kursuse korraldamiseks. Kogu perioodi jooksul oleme pakkunud eesti ja vene keele algtaseme kursust, teatud aja õpetasime nn eksootilisi keeli, s.t kõiki Euroopa suurimaid keeli peale inglise ja soome keele, ning pakkusime 1–4 arvutikursust. Esialgu järgisime põhimõtet, et algkursus võiks olla läbitud ja tasuta saab õppida selliseid teemasid, mille tarbeks reeglina oma raha välja käia ei soovitud. Nüüd saab osaleda just arvuti algkursusel. Populaarsed on olnud projektijuhtimise ja eneseväljenduskunsti kursused. Eks meil tuleb järgida programmi reegleid ja ette antud prioriteete.
Tänu tasuta kursustele on ini-
meste teadlikkus Pärnu Rahvaülikoolis pakutavast tunduvalt tõusnud ja loodetavasti kasvatanud ka meie tasuliste kursuste
vanud, kuid siiski olemas. Miinuseks on see, et paljud soovijad ei ole kursustele mahtunud, samas on kergekäeliselt loobujate arv olnud liiga suur. Minu arvates oleks kursustel pidanud olema mingigi omaosalus, mis õppijat distsiplineeriks ja samas õppe suuremale hulgale huvilistele kättesaadavamaks muudaks. Loodan, et paljudel tekkis õpiharjumus, mis võiks üle kasvada -vajaduseks, sest õppida ei ole kunagi hilja.
SIRJE KUUSEORG Lasva Käsitööseltsi Maarahvaõpistu juhataja
Programmi raames oleme
Uudo Laane.
klientuuri. Õpetajad on saanud keerulisel ajal kindla peale tööd ja leiba. Kogemus Euroopa Liidu bürokraatiaga hakkamasaamisel tuleb meile kasuks ka edaspidises elus. Lisaks on sisehindamised aidanud paremini mõtestada kogu koolituskeskuse hetkeseisu ja panna paika arengusuundi.
pakkunud järgmisi kursusi: ühiskondlike ja tootmishoonete haljastus; dekoratsioonid ruumikujunduses; lavagrimm – jumestus, eriefektid; lilleseade, kultuuriürituste planeerimine; Eesti rahvuslik köök – traditsioonilised talutoidud; eneseregulatsioon; kodukandi ajaloo uurimine; rahvuslikud motiivid tänapäeva käsitöös; eesti keele ortograafia ja lause õigekeelsus; projektikirjutamine ja -juhtimine; käsitöö kui sissetulekuallikas. Kursuste täituvuse ja populaarsuse üle kurta ei tulnud.
Kindlasti muutusid kursused
mitmekesisemaks. Kohalikule inimesele saab pakkuda vajalikERAKOGU
Esimesena tuleb toonitada, et mingil ajahetkel on programm andnud kohalikule elanikule päris suure tasuta kursuste valiku, mis tänaseks on pisut kokku kui-
Miks õppida? UUDO LAANE: Õppima tasuks tulla kõigil, et keskmine õppija ei oleks ainult keskealine kõrgharidusega naine. Ei tasu karta läbikukkumist, sest kui ei õpi, siis oledki juba läbi kukkunud! Lisaks kasulikule teadmisele saab terve kursusetäie uusi tuttavaid, kellest võib olla sama palju kasu kui õpitust. Parim investeering on haridus, sest väärtus, mis on su kõrvade vahel, pigem kasvab, kui kahaneb. Sirje Kuuseorg. ERAKOGU
ERAKOGU
ku vabahariduskoolitust, mis võimaldaks tööjõuturul paremini konkurentsis püsida. Samalaadsed kursused tasulistena ei oleks osavõtjatele olnud taskukohased. Tänapäeva oludes jääb koolitaja ülesandeks pakkuda huvilistele ühtaegu huvitavat ja kasulikku õpet. Programm toetas ka kodulehe valmimist ning võimaldas kursusi reklaamida ajalehtedes.
Koolituste eesmärk on anda lisaoskusi edukaks toimetulekuks tööjõuturul. Uute oskuste omandamine võimaldab ennast paremini teostada, saada paremaks suhtlejaks ning mõista nii mineviku kui ka areneva nüüdisaja kunsti. Oskuste praktiline rakendus väljendub näiteks tööruumide kaunistamises. Planeeritud kursused ei paku üksnes kuulajate silmaringi laiendamise ja uute oskuste omandamise võimalust, vaid ka võimalust suhelda eri eluvaldkondadest kursuslastega, andes edasiseks ametitööks positiivseid impulsse.
60 protsenti õppijatest on
kõrgharidusega 35–44aastased naised, kes sisustavad oma vaba aega ennast täiendades, et omandada lisaoskusi, mis aitavad tööturul konkurentsis püsida.
ANNE TOOTMAA MTÜ Saaremaa Kunstistuudio Erakunstikool ANNE juhataja
2008.–2012. aasta esimene
p-a on toimunud 47 kursust, kus on osalenud kokku üle 400 inimese. Oleme pakkunud järgmisi kursusi: joonistamine, maalimine, tekstiil, klaasikunst, kõrgkuumuspõletusega keraamika tehnikate õpetus, klassikaline vitraaž, mustrid saarte rahvakunstis, loov kultuurilugu, rahvuslike ehete kujundus, minigobelään, viltimine, taaskasutatud rõivaste disain, maastiku planeerimine turismikeskkonnas, taimtekstiilide kudumine, mööbli restaureerimine, tiffanitehnikas kellvitraaži kujundamine ja teostamine, taaskasutatud materjalidest mosaiiktehnika õppimine, ühiskondlike ruumide haljastus.
Anne Tootmaa.
Programm on meile pakku-
nud uusi kursuste ideid, mis on just saarte turismi kontekstis inimestele vajalik. Samuti on tulnud palju huvilisi erinevatest sihtgruppidest, eriti maapiirkonnast. Ise olen õppinud konkreetset kursuste majanduslikku planeerimist, omandanud oskuse kirjutada aruandeid ja projekte. Suurt huvi tõusu saab täheldada kunstikursuste ja -tehnikate õppimise vastu, kunsti vastu ka üldiselt. Inimesed on hakanud tihedamini külastama Saaremaa Kunstistuudio galerii näitusi, kust saab põnevaid mõtteid ja teostatud tööde tehnilisi lahendusi. Kursuste lõpus oleme osalejate töödest välja pannud näituse, mis on tekitanud väga palju huvi ja positiivset tagasisidet. Samal ajal näevad kursuslased oma töid eksponeerituna galeriis teiste tööde kõrval, mis innustab neid oma uute ideedega tooteid erinevas ruumikontekstis paremini kujundama. Lisaks mitmeid põnevaid koostööprojekte uute inimestega.
Kohalikule elanikule on prog-
ramm andnud julgust ja kindlust midagi ise teha, omandatud oskuste järgi oma tooteid kujundada ja neid turustada. Kursustel on tekkinud mitmed inimeste ühendused koos tegutsemiseks. Erinevatest valdadest ettevõtjad ja turismiobjektide omanikud on leidnud koostöövõimalusi. Juurde on tulnud uusi kunsti- ja käsitöötoodete tegijaid ning teenuste pakkujaid, samuti värskeid ideid käsitööturul konkureerimiseks. Oma toodete teostamiseks kombineeritakse olemasolevaid ja juurdeõpitud oskusi. Osatakse vaadata maailma läbi loova pilgu.
Saaremaal on palju inime-
si, kes lisaks põhitööle tegelevad lisateenistuse saamiseks käsitöö või turismiga. Pärast majanduslangust on paljud jäänud põhitööta ja sunnitud leidma võimalusi just uute käsitööoskuste omandamiseks, et ära elatuda. Kunstistuudio kursused on aidanud leida mitmel osalejal endale uue töö.
Katkestatud õpingute jätkamist on võimalik harjutada Tartu- ja Läänemaa rahvaülikoolides korraldati 2011. aasta septembrist kuni tänavu veebruarini õppijale tasuta kursust “Uuesti õppima”, et julgustada koolitee mingil põhjusel pooleli jätnud põhihariduse või madalama haridustasemega noori katkestatud õpinguid jätkama.
Toetav õpikeskkond
Kaisa Hansson.
3
Kursus “Uuesti õppima” annab oskuseid ja motivatsiooni haridustee jätkamiseks, et üle saada kooliärevusest ja senisest negatiivsest kogemusest. “Kursus kulgeb rahulikus tempos ja mõnusas õhkkonnas. Esialgu püüavad juhendajad seljatada negatiivsed hoiakud ja eksiar-
vamused kooli või õppimise teemal, sest paljudel koolitee poolelijätjatel on haridustee katkestamise põhjuseks mõni äärmiselt negatiivne kogemus. Kursusel aidataksegi noori seesugustest kogemustest üle saama ning elustatakse õpiharjumusi. Tasapisi saab õppimine ja uute teadmiste hankimine taas positiivseks rutiiniks,” tutvustab kursust Tartu Rahvaülikooli koolitus- ja turundusjuht Kaisa Hansson. Varasematel aastatel on Tartu Rahvaülikoolis toimunud kaks “Uuesti õppima” kursust. Mõlemal kursusel osales umbes kümmekond kooli pooleli jätnud noort. “Kõikidel noortel ei ole erinevatel põhjustel õnnestunud kur-
sust lõpetada, kuid väljalangejaid on õnneks siiski vaid käputäis,” räägib Hansson.
Positiivne tagasiside “Enamik noori oli kursusega rahul: saadi motivatsiooni ja suurenes eneseusk. Positiivse õpikogemusega õpiharjumused ja -oskused on paranenud, mis omakorda annab julgust ja motivatsiooni pooleli jäänud tasemeharidust jätkata või sobiv eriala leida,” on ka Hansson korraldajana rahul. Paljud Tartu Rahvaülikooli “Uuesti õppima” kursuse lõpetajatest on suundunud edasi õppima Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumisse ja kutsehariduskeskustesse.
“Kuna haridus- ja teadusministeeriumi andmetel katkestas 2010. aastal õpingud põhikoolis ja gümnaasiumis kokku ligi 3300 õpilast, on teema ühiskonnas väga aktuaalne ja sellega tegelemine vajalik. Selleks et noored ei muutuks justkui kadunud põlvkonnaks, on tarvis nendega kindlasti tegeleda ja neid kooli lõpetama suunata,” tõdeb Hansson. “Kui koostöö Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigiga jätkub, plaanime kindlasti oma tööd jätkata.” Noorte õppimist toetasid Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik programmi “Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes“ kaudu.
4
M I D A S A T ÄNA Õ P P I S I D ?
Koolituskalender – tasuta kursused Kursuse nimi Aeg
Toimumis- Koolituskeskus koht
NELJAPÄEV, 2. VEEBRUAR 2012
Koht, kust leida inspiratsiooni ERAKOGU
Kontaktid
Mitmekultuuriline 21.03.2012– Tallinn Eesti Rahvusliku Eesti 22.03.2012 Folkloorinõukogu Koolituskeskus
J. Vilmsi 55, 10147 Tallinn tel 601 5727 folkloorinoukogu@kul.ee www.folkloorinoukogu.ee
Lugude vestmine – 1.03.2012 Tallinn Rahvakultuuri väärtushinnangute Keskus emakeel
J. Vilmsi 55, 10147 Tallinn tel 600 9291 keskus@rahvakultuur.ee www.rahvakultuur.ee
Keskkond 17.04.2012– Alu/ Alu ja säästev areng 18.04.2012 Raplamaa Rahvaõpistu
Keskkooli 1a, 79512 Rapla tel 48 56 438 alu.rahvaopistu@mail.ee alurahvaopistu.ee
Väikeettevõtluses 8.02.2012– Saaremaa Saaremaa rahvuslike rõivaste 30.03.2012 Kunstistuudio kujundus Erakunstikool ANNE
Lossi 5, 93816 Kuressaare tel 453 3748 info@kunstistuudio.ee www.kunstistuudio.ee
Kerttu Karkis (25) õpib Tartu Kõrgemas Kunstikoolis nahadisaini ja töötab Tartu Rahva ülikooli kunstikeskuses koolitusassistendina. Kursuselt “Vabahariduslike koolituskeskuste ja organisatsiooni juhtide täienduskursus” leidis ta nii tööalast motivatsiooni kui ka inspiratsiooni haridustee jätkamiseks. Perioodil jaanuar–detsember 2011 osales Kerttu koolitussarjas “Vabahariduslike koolituskeskuste ja organisatsiooni juhtide täienduskursus”, et saada juurde uusi ideid, energiat ja motivatsiooni tuleviku jaoks.
Võimalus vabalt mõelda
Vaata põhjalikku koolituskalendrit tasuta kursustega Vabaharidusliidu kodulehelt www.vabaharidus.ee
“Koolitus avardas silmaringi, aitas leida kindlust enda usku-
muses, et inimesele peab antama võimalus vabalt mõelda, tegutseda, õppida ja olla osa ühiskonnast. Kursus julgustas rääkima oma tõekspidamistest ning pakkuma välja uusi ideid,” rääkis Kerttu. Vabahariduslik koolitus mis tahes mahus või vormis ei küsi vanust, sugu ega haridustaset ning võib anda juurde rohkem, kui esialgu tundub. Enne koolitust oli Kerttu veendunud, et teist korda oma kõrgharidusteed ta ei jätka, sest saab ka ilma hästi hakkama. “Ma ei tahtnud endale tunnistada, et viga pole mitte formaalsüsteemis, vaid minus eneses – et ma ei suuda sellest raamidesse surutud õppekavast endale midagi külge pookida. Sügiseks olid mu veendumused ja vastuväited murtud, kui haridusteed jätkata otsustasin. Julgen öelda, et ilma täienduskoo-
Mida sina täna õppisid? Algus lk 1 ERAKOGU
Ingrid Tõniste.
Ingrid Tõniste (41) tegevjuht
► Alustasin möödunud sügisel
itaalia keele õpingutega, mis oli minu pikaaegne unistus. Itaalia keel on üks maailma ilusamaid ja kauneima kõlaga keeli. Lisaks meeldib mulle kõik muu, mis Itaaliaga seotud: kaunis arhitektuur, imeline loodus, väga maitsev toit, mõnus kliima, sõbralikud inimesed. Itaalia on meie pere lemmik-reisisiht ning loodan väga, et juba lähitulevikus suudan itaalia keeles suhtlustasandil hakkama saada. Minu unistuste hulka kuulub ka hispaania keele õppimine. Kuna itaalia ja hispaania keelel on päris palju ühist, võib juhtuda, et seegi unistus kunagi teoks saab.
setäiendamise osas on vahepeal muidugi väga palju juhtunud: olen õppinud suhtekorraldust ja teletööd nii kaamera taga kui ka ees, osalenud erialastel koolitustel ning saanud õppetunde ka elult eneselt. Jätkuvalt õpin iga päev ja olen alati valmis midagi uut avastama. Viimase õpitud asjana sai tööl selgeks üks fototöötlusprogrammi nüanss – et ikka pressiteadete ja teleprogrammide info juurde kvaliteetset materjali lisada saaksin. Isiklikus elus õppisin laste abiga üht X-Box’i mängu mängima – naljakas, ent siiski täiesti uus kogemus. Kuna mu kadunud vanaema oli veel vanas eas väga õpihimuline, siis loodan, et käin tema jälgedes ja tulevik on põnev. Õige õrnalt on mitu korda mõttes olnud plaan magistriõppega jätkata, hoopis teisel erialal ja Eestist väljas. Samas on igapäevaselt nii tihedalt tegemisi, et pigem lasen selle soovi lendu ja vaatan, mis saab. Tavaliselt Olga Makina
Anu Puusaag (32) arenduskonsultant
► Olen uhke, et õppisin suusata-
Annely Adermann (37) TV3 avalike suhete juht, uudisteankur
► Ametliku koolihariduse mõt-
tes astusin ülikooli 1992. aastal ja lõpetasin selle algklasside õpetaja, haridusnõuniku ja kunstiõpetuse õpetajana. Ene-
juhtuvad asjad siis, kui oled selleks valmis. Tööalaselt on lähiajal soov õppida teleuudiste tegemise tehnilist poolt, isiklikus plaanis mootorratta juhtimist ja lõõtspillimängu. On selline kiiks võtta külgkorviga ratas, sõita sellega maale ja siis mõnel ilusal suvepäeval motikale toetudes lõõtsal “Ukuaru valssi” mängida. Veelgi edasi unistades võiks õppida tehnikat, mis vaimu arendaks, ja äritegemise kunsti, et üht hobiga seotud projekti laiendada. Prantsuse keele õpinguid võiks samuti jätkata. Ühesõnaga – õppimist on alati. Juba Kivirähki näidendi “Aabitsa kukk” tegelane Mauno Truup, kes esimesse klassi aastateks istuma oli jäänud, märkis, et kes õppida tahab, sellel on ka esimeses klassis õppida küll. Eluülikoolis on täpselt samuti – kes õppida tahab, see seda ka teeb. Eks inimese suurim rõõm ongi lihvida oma andeid ja võimalusi selleks on mustmiljon.
Annely Adermann.
ma! Olin kade elukaaslase peale, kes metsas suuskadel pikalt liugles ja värskes õhus põsed õhetama sai. Võtsin end kokku, ja kuna olin viimati suusatanud keskkoolis, oli algus üsna vaevaline: suusad ei libisenud, jalad ei töötanud, riided olid paksud ja segasid liikumist. Aga ma ei jätnud trotsi. Klassikalisest tehnikast loobusin üsna ruttu, sest see oli minu jaoks liiga aeglane – tahtsin samuti kiirelt liuelda! Nii ilus oli vaadata, kuidas profid rajal
Trükist rahastasid Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik. Trükise sisu eest vastutab Eesti Vabaharidusliit. Trükises esitatut ei tule käsitleda Euroopa Liidu ametliku seisukohana.
lituseta poleks ma iseenda põikpäisusest jagu saanud,” tõdes Kerttu.
Hea äratuskell Kerttu soovitab üldiseid, silmaringi laiendavaid koolitusi just 25+ vanuses noortele, kes oleks justkui kõrghariduse omandanud, aga ei tea, kas minna sellega lõpuni või alustada täiesti uue koha pealt. Sellised koolitused on heaks “äratuskellaks”. “Oma kogemuse põhjal julgen väita, et mida rohkem teed, seda rohkem jõuad. Katsun elada iga päev nii, et 24 tundi oleks piisav aeg tunda rahulolu ja olla õnnelik selle üle, mis elus olemas. Iga kogemus, koolitus või praktika tuleb kasuks ükskõik mis vanuses ja annab võimaluse näha elu laiemalt,” julgustab Kerttu ka teisi enese arendamiseks aega leidma.
Kerttu Karkis. ERAKOGU
ERAKOGU
Katrin Pärt.
Anu Puusaag.
lausa lendavad ja see ju tundub nii lihtne. Seega otsustasin proovida. Esialgu harjutasin vaiksemates metsades, kus oli vähem rahvast. Kui lõpuks endale uued suusad ostsin, oli talispordiala minu jaoks valitud. Eririietus ainult kinnitas soovi veelgi enam suusatada. Ja see on vahva! Tehnika arendamiseks peaksin küll minema suusakooli, aga seni ei ole sealsed ajad mulle sobinud. Võib-olla kunagi hiljem. Tulevikuplaanide osas tahan end suusatamises veelgi enam arendada. Ma ei ole enam küll algaja, aga arenguruumi on kõvasti: suusa ja keha valdamist peab õppima, et raskematel radadel kergemalt läbi saada. Ja seeläbi saab ka ennast tundma ning oma keha kontrollima õppida.
on võimalik põhjalikult ka Eestis õppida, sai otsus tehtud. Kuna treening ja toitumine on väga tihedalt seotud, saan selle abil oma kliente veelgi efektiivsemalt nende eesmärkide poole aidata.
Tiina Keldrima (47) loodusarst, loodusravipood Eliksiir
► Täiendan ennast pidevalt al-
ternatiivmeditsiini valdkonnas. Viimati õppisin Antliz-analüüsi (näoanalüüsi). Tänapäeva meditsiin loodab väga palju vereanalüüsidele ja igasugustele kompuuteruuringutele. Enam ei vaadata inimesele näkku, peopessa jm. Saksa homöopaat dr Schüssler tuli oma koemine-
raalide uuringutega lõppjäreldusele, et haiguse olemus on otseselt seotud mineraalainete puudusega raku tasandil. Ta tõi välja kaksteist inimese organismis enim levinud koemineraali, ilma milleta raku elutegevus poleks võimalik. Tänapäeval võime inimese näost välja lugeda umbes 5–6 rakumineraali puudust. Ka tulevikus tahan end oma erialal täiendada. Soovin mõista, kuidas energiavoolud inimeses kulgevad, ja saada juurde infot, mida “nähtamatu” meiega teeb (radioaktiivne kiirgus jms). Arsti töös näen, et kilpnäärmed lähevad inimestel pidevalt tuksi ja verehaigused löövad välja – millegagi peavad need ju seotud olema. ERAKOGU
Katrin Pärt (28) personaaltreener
► 2011. aasta juunis alustasin
toitumisnõustaja õppega Annely Sootsi Tervisekoolis. Toitumisnõustamine huvitas mind juba pikemat aega. Kuuldes, et seda
Tiina Keldrima.
Toimetaja Eve Kaljusaar eve.kaljusaar@lehed.ee EE lisade juht Piret Tamm piret.tamm@lehed.ee
Keeletoimetaja Marilin Look Kujundaja Mari Peterson Väljaandja AS Eesti Ajalehed, Tallinn, Narva mnt 11e