SKEENE Uus eesti biit: Rita Ray

UUS EESTI BIIT

RITA RAY

Aasta algul oma debüütalbumiga „Old Love Will Rust” neljale Eesti muusikaauhinnale kandideerinud ning blue-eyed soul’iga kohalikku muusikamaailma värskeid tuuli toonud Rita Ray räägib, mis teda soulmuusikas köidab ning mida ta popmuusikalt tulevikus ootab.

Oled läinud aasta üks kõrgeima tähelennuga eesti muusikuid. Kuidas su elu selle mõne kuuga muutunud on?

Mõne kuuga mitte eriti, aga võrreldes aastataguse ajaga päris pööraselt. Albumil läheb üle ootuste hästi ja varsti on LPst valmimas ka hõbedane uusväljalase. Meeldiv, et plaadiga on kaasnenud palju toredat mürakära-melu. See on see, mida mu hing kohutaval kombel ihkas, seega olen ülimalt tänulik ja õnnelik.

Mõnda aega tagasi ütlesid, et uue muusikuna on vaja end pidevalt tõestada. Kas praeguseks on hing natuke kergem või tekitab sind saatnud edu just omakorda uusi väljakutseid?

See pidev tõestamisvajadus lähtus naislaulja stereotüübist. Hing on kindlasti kergem, aga uusi väljakutseid tuleb pidevalt juurde. Soovin võimalikult ruttu koos bändis mängivate muusikutega uuesti stuudiosse naasta ja salvestada uut materjali. Ma ei tahaks pikalt sellele plaadile pikutama jääda, seda enam, et see oli ikkagi debüütalbum.

Mis on sinu enda arvates see, mis su muusika puhul inimestele nii korda läheb?

Olen ise ka hämmingus, kui paljudele mu muusika korda läheb. Tahaks loota, et ehk kunagi saabub hetk, mil popmuusika ei ole naiste väärtust devalveeriv räpp või suvaliste jopede kodukeldris „produtseeritud” seosetu mula. Ehk saabub aeg, mil enamikule meist meeldib kõnetav ja sõnumiga muusika. Call me old fashioned, aga nii ma arvan. Olen igatahes ülimalt tänulik

Küsis Mariliis Mõttus

Pane kõrv peale: facebook.com/ritaraymusic

„Materialism” on IDA Raadio moe- ja disainisaade, mis läheneb mõlemale teemale kriitiliselt, kuid respektiga. Saatejuht Anne Vetik on hõljunud moepuljongis viimased 15 aastat ning selleks et Eesti moemaastiku hallidel aladel (pun intended) figureerides mitte igavusse ära surra, üritab ta avada käsitletavat ootamatute nurkade alt. Mis saakski olla rohkem klišee, kuid tänapäeva mood toetub paljus just klišeedega kaasaminemisele – vt Gucci viimase viie aasta plahvatuslikku edu. Annel käivad külas moedisainerid, kunstiteadlased ja kõikvõimalikud tegelased, kes moodi ja disaini kas teevad või teenindavad. Iga külaline võtab kaasa muusikat, mis tal moega seostub, ja jutu vahele mängitakse lugusid. Viimaseid saateid järele kuulates saad teada, kuidas on käinud käsikäes kväärkultuur ja mood, mis palad on olnud taustaks Roberta Eineri Londoni catwalk’il ning mis printsiipidest lähtudes kogutakse ja säilitatakse disaini Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis. Nagu ütles paljude supermodellide ristiema Tyra Banks: „Smart, but make it fashion!” Anne Vetik saatekülalise Heinrich Sepaga. Foto: IDA Raadio MATERIALISM

KUULA IDA RAADIOST

kõikidele fännidele ja kuulajatele, kes on leidnud mu muusikast midagi, mis neid liigutab.

Eri muusikastiilidega käib kaasas ka teatav sümbolite pagas, mis mõjutab artisti imagot, kuid kandub edasi ka tema tavaellu. Mis sind nii soulmuusika kui ka sellega kaasneva maailma puhul kõige rohkem köidab?

Ausus ja siirus. Need tänapäeval kaks raskesti leitavat nähtust. Olen oma loomingus üpriski aus ja üritan hoida samu väärtusi ka n-ö tavaelus. Need sõnad kipuvad inimestel millegipärast ununema. Lisaksin sinna veel ka heatahtlikkuse. Ma usun, et praegune aeg on ideaalne järelemõtlemiseks. Tasub arutleda, kuidas me oleme senise elu jooksul käitunud, ja järele vaadata, kas me oleme need, kes me tahaksime või võiksime olla. Meie igapäevaelu on olnud nagu orav rattas jooksmine, nüüd on hetk, mil mitte arutult ringi tuisata.

Kui sinu debüütalbum rääkis sinu endisest suhtest, siis mis teemad sind praegu enim kõnetavad? Kas sul on uus materjal juba töös?

Eks armastus kui selline on kahtlemata intrigeeriv ja müstiline, aga siin maailmas on ka palju muud põnevat ja head, millest kirjutada. Usun, et inspiratsioonivaeguse üle ma kurta ei saa. Olen natuke juba uue materjaliga tegelenud, aga praeguse olukorra tõttu on kohtumine teiste muusikutega veidi raskendatud. Loodetavasti saabub see päev rutemini, kui ma arvata oskan.

Mis sulle endale praegu muusika puhul – arvestades nii kodu- kui ka võõramaiseid artiste ja eri muusikanähtusi – kõige rohkem korda läheb?

Lihtsalt imeline on näha kõrvalt sellise bändi nagu Vulfpeck fenomeni. Kui keegi ei ole veel mingil põhjusel neist midagi kuulnud, siis soovitan end kärmelt kurssi viia. Nende põhjal võib loota, et äkki on taas moodi minemas tohutu musikaalsus, suurepärane laulukirjutamisoskus ja pööraselt hea meelelahutuslik pool. See tähendab seda, et nad on live’is sama head ja ehk paremadki kui stuudios. Kui keegi plaanib neid nüüd esimest korda kuulata, siis nende viimane kontsert „Live at Madison Square Garden” on kindlasti õige valik, millele kõrv peale panna.

Praegu ei saa üle ega ümber koroonaviiruse mõjust kultuurivaldkonnale. Kuidas praegune olukord sinu elu mõjutab?

Kõik kontserdid on tühistatud või edasi lükatud. Selles mõttes on mu sissetulek peaaegu kadunud. Aga pole midagi parata. Olukorras tuleb näha positiivset, tegeleda kirjutamise ja harjutamisega. See on üsna tõenäoline, et muusikute tase tõuseb pärast seda kriisi märgatavalt. Ega need kontserdid ka tegemata jää. Selles mõttes on kõik samas situatsioonis. Tuleb kodus püsida, keskenduda enese harimisele ja teha olukord endale võimalikult meeldivaks. Vingusin alles hiljuti, et mul ei jää üldse kirjutamiseks ega harjutamiseks aega… Tuleb olla ettevaatlik, mida soovid. See võib täituda.

Foto: IDA Raadio

KORROSIOON

„Korrosioon” on olnud IDA kavas raadio algusaegadest saati. See oli tõenäoliselt ka IDA esimene raskemuusika saade ja läks eetrisse neljapäevasel pärastlõunal. Hiljem sai saade ilmselgetel põhjustel õhtusesse vööndisse tõstetud – päevase aja kohta oli muusikavalik natuke liiga intensiivne. Saatejuht Raimond Põldmaale oli see tema esimene raadiosaade üldse ning närv seega suur, kuid pärast oli tunne hea ning IDA asutajate kiidusõnad andsid inspiratsiooni ja motivatsiooni jätkata. Põldmaa mängib raskemuusikat kogu spektrist ja puudutab aeg-ajalt ka teisi žanre, mis on raskemuusikaga otsapidi seotud, kuid kindlasti on tal ka oma lemmikstiilid, mida teistest tihemini lasta. „Otsustasin kohe alguses, et keskendun enamasti uuele muusikale ja uutele lugudele, tehes nii oma valiku kitsamaks. Melomaanina tahtsin juba noorest east end uue muusikaga kursis hoida, kuid viimastel aastatel olin hakanud laisaks minema ning jäänud kindlaks endistele lemmikutele. Tänu „Korrosioonile” on see muutunud. Nüüdseks on tehtud 23 saadet. Saatekülalisi veel käinud pole, kuid ehk jõuan nendeni tulevikus. See merekonteiner Telliskivi Loomelinnakus on kalliks saanud ning loodetavasti on mul võimalik külastada seda veel aastaid,” sõnab ta.