Noored Kooli 4. lend Osalejad aastatel 2010-2012
Hea Noored Kooli sõber! Uus põlvkond Noored Kooli osalejaid on programmi vilistlasteks saamas. Järgmised leheküljed räägivad sellest, mida 4. lennu liikmed on nende kahe aasta jooksul kogenud ning kuidas kogetu on neid mõjutanud. Peatsed vilistlased mõtisklevad selle üle, mida nad on õpetamise käigus õppinud, ning tutvustavad muutusi, mida on nad praeguseks juba algatanud. Ridade vahelt kumab aga ikka uskumus, et iga inimene on võimekas ja kõigil Eestimaa lastel on õigus saada hea haridus. Järgmiste lennukate ettevõtmisteni!
Noored Kooli 4. lend:
hea kodanik kasvab heade õpetajatega Koolis luuakse taustsüsteem selle jaoks, kuidas inimesed edaspidi ühiskonnas toimivad. Laste arengu ja nende annete avastamise jaoks on vaja, et kool on kasvupinnas, mis kindlustab noortele oma ajas parima võimaliku õpikogemuse ja eeskuju. Selleks peame jõudma oluliste muutusteni Eesti haridussüsteemis. Esiteks, et meie laste ette kooli jõuavad meie helgeimad ja motiveerituimad inimesed. Teame, et hea hariduse tuum on hea õpetaja – tema määrab uue põlvkonna kujunemist. Seepärast ei tohi me leppida keskpärasusega: õpetajateks peavad olema pühendunud inimesed, kes on tõestanud oma võimekust, tunnevad kutsumust töötada noortega ja on õpilastele eeskujuks oma teadmiste, oskuste ja väärtustega. Teiseks, et õpetajatel on töötingimused, kus säilib ja tõuseb nende võimekus rakendada efektiivseimaid õppemeetodeid, teotahe, soov enesetäiendamiseks ja ühiskonnas toimuvaga kursis olemiseks. Kolmandaks, et kool muutub kasvukeskkonnaks, kuhu on soov panustada nii kooliperel, lapsevanematel kui teistel ühiskonnaliikmetel. Elukestev õppimine ja heaks kodanikuks olemine võiks tähendada ka elukestvat sidet oma kooliga, kus omandati põhi- või gümnaasiumiharidus. Noored Kooli 4. lend vormis kaheaastase õpetamiskogemuse käigus tekkinud hariduspoliitilised seisukohad arvamusartikliks, millega saab täismahus tutvuda Postimehe arvamusportaalis.
Annika Laanpere Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Lüllemäe Põhikoolis Annika on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning on Tartu Ülikoolis õppinud ka eesti kirjanduse ja rahvaluule erialal. Pärast ülikooli töötas Annika juristina notaribüroos. Enam kui 10 aastat on Annika tegutsenud vabatahtlikuna mittetulundusühingus CISV (Children’s International Summer Villages).
Len
nuk
aasl
ased Anni Ann ka on ikas võrds t: use k meie regio andja naals ta vä iksess e – ha meist e ma käed ain riduslik ak k tulek ülge pann ooli õpeta sana läks u s j u on fu välja lõks d sellele, aks. Ta on ust, k nktsi et Va onaa lgam us sea oma lse aa ea ls Anni kaaslaste lugemiso ed õpilase ka on st kol skuse d m aa dus i poole peide st se st t täiel ! Hooliv j ud näitle at maas. ja ri a Anni nnal ja n suure süd andega h kat is ea aerab ameg eloom pühe a, ela kogu n u b alati dumine o stab tohu südamega m . u t ettepa udsed ide a tegevus u loovus n te e i n ja us ekud. Tä d ning ka le. Tal on ng ul a n kõik e muutus u Annika sakiskuva läheb d te p rääki lõpuk võimalik ositiivsus da vä ele kuses s ikka se tea rahu he ja hästi li n s situa kkus ning amas öeld . Annika , et tsioon võib a pal tasak j i Lõun a u a-Ees des on im alukus ka . Tema e ti loo duse tlusväärn keeruliste e. ilu ja s rahu Temas on .
Kahe viimase aasta jooksul olen nii koolis õpetades kui ka ise koolitudes õppinud märkama mind ümbritsevate inimeste emotsionaalset vibratsiooni. Olen õppinud teisi tõeliselt kuulama ja nägema positiivset kavatsust ka kõige ebakohasema käitumise taga. Endiselt harjutan igas olukorras rahulikuks ja mõistlikuks jäämist ning arendan endas uskumust, et konfliktidel on edasiviiv jõud. Õppeprotsessi juhtimine nõuab õpetajalt liidriomadusi. Ta peab suutma luua selge visiooni sellest, kuhu soovib koos õpilastega jõuda, ning seejärel toetama kogu teekonna kestel õpilasi kui oma parimaid teekaaslasi.
Noored Kooli programmist saab maksimumi võtta siis, kui siht on selge – kui oskad igal hetkel endale selgitada, MIKS seda teed ja sealjuures usud oma vastust sellele küsimusele siiralt.
Annika kooliprojekt: Ühtsed reeglid Lüllemäe Põhikoolis
Miks? Annika tundis muret, et tema koolis on väga palju distsipliiniprobleeme ning soovis, et koolis lepitaks kokku ühtsetes normides, mis tagaksid turvalisema õpikeskkonna kogu koolipere jaoks. Lahendus Kõigepealt viis Annika õpetajate hulgas läbi küsitluse, mille tulemustest ilmnes, et olukorraga olid rahulolematud ka teised õpetajad ning nende motivatsioon lahendusi leida oli kõrge. Edasi kutsus Annika kolleegid oma suvekodusse, kus koostöös kooli psühholoogiga viidi läbi töötuba, mille tulemusel lepiti kokku kooliülestes normides. Seejärel toimus koolikoosolek, kus uut kodukorda ka õpilastele tutvustati.
Tulemused Tulemustest on veel pisut vara rääkida - selleks on ühtseid reegleid Lüllemäe Põhikoolis rakendatud liiga lühikest aega. Kindel on aga see, et Lüllemäe õpetajad tegutsevad nüüd ühtsema meeskonnana ning enesekindlamalt.
Mis edasi? Annika on otsustanud järgmisel aastal kindlasti õpetajana töötamist jätkata, kuna naudib seda, et tal on igapäevatöös vahetu kontakt laste ja noortega. Õpetamisoskuste lihvimiseks ja edasiarendamiseks on tal plaanis lõpetada vastavad magistriõpingud.
Getter Leppik Loodusainete õpetaja Tallinna Kristiine Gümnaasiumis Getteri kõrgharidus on Tallinna Tehnikaülikoolist rakenduskeemia ja biotehnoloogia erialal. Õpingute kõrval on ta töötanud Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudis laborandina ja osalenud vabatahtlikuna üliõpilasnõukogu töös.
Kõige enam olen õppinud seda, et suured muutused saavad alguse pisikestest. Et muuta maailma, tuleb esmalt tegeleda iseendaga - saavutades rahu endaga, oleme valmis suurteks tegudeks.
Hea õpetaja on kannatlik ja mõistlik. Ta väärtustab iga õpilast ning julgustab teda uurima ja õppima. Hea õpetaja on oma töös järjekindel ja motiveeritud loomaks parimaid võimalusi heaks hariduseks.
Õpetaja on eelkõige eeskuju, keda juhib selge visoon. Õpetajale on antud võimalus kaasata suurt hulka noori inimesi ning seeläbi kujundada meie tulevikku. Ole avatud uutele ideedele ning ära karda neid rakendada ka siis, kui need esmapilgul ei tundu sulle sobivat. Ole valmis õppima ja arenema. Ole aktiivne ja avatud osaleja, ent ära unusta võtta aega ka iseendale.
sed aasla
Gette
rist:
talle! e sobib se ja , a samun le alati küll nnu pe o Meie le ohalolekut ei seda tunda k n Getteri uid see-eest o jõud! Getter k av , a st ld lu e u a ku tasaka g samas tõsin id n o r e t u in k n , e e - Get h ln samee küll vä on rõõm e, kes räägib rtuslikud. Ta ää ain noor n ted on alati v itte tingimata t õ m a m g e a ll ke ast, u, ja ne välj ril palj on vaik tteid on Gette i parajasti u õ k seest. M iklaasi taga, võib neist , ein õhtul v ldajaid vähem al koolitusel. v e va ä a e p t i t õ u atundja m ulda k u suur asj mida k la m a e a m a, o rohk d i astab se indlast s. Ta on k ub, et ta arm ta õnnelikuk , a nd ab ning tu ing see muud põneva siseilm n . a a , g b m e e o e is t , ta bralik akkam inult h sõ le a ja e v p Hooli te ideede ja mselt a a kuid il huvitav rn ja habras, õ Väliselt . lt se li vä
lennu
k
Getteri kooliprojekt: Uurimustöö koostamine selgeks
Miks? Getter nägi, et uurimustööde koostamine tema koolis ei olnud korraldatud nii, et õpilased selle kaudu ka reaalselt teadustöö tegemise põhimõtteid õpiksid: töö koostamise juhendid olid puudulikud ning töökorraldus ja juhendajate roll segane. Lahendus Getter veenis oma kooli juhtkonda lisama 11. klassi õpilaste tunniplaani ainet „Uurimistöö alused“, mille raames õppisid õpilased Getteri juhendamisel uurimistöö koostamist mitmete praktiliste iseseisvate tööde kaudu. Samuti koostati uus uurimistöö koostamise juhend, juhendid retsensendile ja kaitsmiskomisjonile ning viidi sisse uus kaitsmise kord. Lisaks korraldas ta koolituse uurimistööde juhendajatele. Tulemused Uue uurimustöö juhendi alusel ja õppeaine „Uurimustöö alused“ toel koostasid õpilased sel aastal juba märksa paremaid uurimistöid kui varem. Nii kooli juhtkond kui Getter ise on uue korraldusega rahul ning ka õpilased on saanud uurimustöö koostamisest positiivsema kogemuse. Mis edasi? Getter jätkab loodusainete õpetajana Tallinna Kristiine Gümnaasiumis. Sügisest plaanib ta astuda ka haridusteaduse magistrantuuri. Lisaks sellele jätkab Getter aktiivse liikmena Noored Kooli vilistlasprogrammis.
Heino Viik Ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Heino on lõpetanud Tartu Ülikooli rahanduse eriala ja MBA kraadi omandas ta Hollandis Nyenrode Äriülikoolis (Nyenrode Business Universiteit). Heino on OÜ Uranos omanik ja juht, varem on ta muuhulgas töötanud Riigi Kinnisvara ASi juhatuse liikme ja finantsdirektorina, peaministri majandusnõunikuna ning Hoiupanga juhatuse liikme ja finantsturgude divisjoni direktorina.
Koolis õpetades olen aru saanud, et kõige olulisem on keskenduda positiivsele. Ideaalne õpetaja on hea energiataseme ja huumorimeelega ning järjekindlel. Ta oskab kasutada huvitavaid õppemeetodeid ning tunneb huvi oma aine vastu. Kui õpetaja tahab õppimisele kaasa aidata, siis peab ta võtma liidrirolli.
Kuidas Noored Kooli programmist maksimumi võtta? Maksimum on juba paketi osa.
Lenn
ukaa
slase
d He inost Heino : ra aitava hulikkus ni ng kin d leida del elu rahu n tasaka vaa alu in peal. T kas ning ala g selgust. He de a ei la t i k a he jala ino on se torm ega rea ga m ide ge siiski o eri iga virve l end kõigut aa a nduse n ka te peale, da ma vä Heino ent iks ti suur si seloomustab eid krutskeid se elu t välja i mine intellig kogemus ni äis. ga en ng mõttes st tema välja tsus, mis pa t. ist ö elu siit Ta on laia si eldud sõnast ab lmarin ning ja sealt gig kaugem , käinu d Nuu a, näinud a stakul sugune l. On väga he ja õ saab o petaja on ko a meel, et H ma mi einooli jõu tmekü dnud n lastega lgse in ja paraja gada. Hein id kogemusi g o teab, sti tah ka a mida t b teha aega p em üh ja luse sed andada nin kui palju m a g illelegi a just le i a b täpselt a nii palj lati võimau teha gi.
Heino kooliprojekt: ekskursioon Europarlamenti
Miks? Heino tajus, et tema õpilased on väga vähemotiveeritud ühiskonnaõpetuse teemasid õppima. Lisaks märkas Heino, et mitmete meedia poolt kujundatud eksiarvamuste mõjul alahindavad õpilased Euroopa Liidu tähtsust ja rolli. Lahendus Heinol tuli idee aidata õpilastel luua ühiskonnaõpetusega isiklik seos ja suurendada aine tähenduslikkust Euroopa Parlamendi külastuse abil. Teades, et kõigil Europarlamendi saadikuil on õigus kutsuda endale igal aastal Brüsselisse külla teatud hulk inimesi, võttis ta ühendust Indrek Tarandiga ning jagas temaga oma ideed. Möödunud aasta kevadel saidki 16 Heino õpilast võimaluse külastada Euroopa Parlamenti, kus tutvuti Euroopa Liidu seadusandliku protsessi ja parlamendi töökorraldusega ning kohtuti muuhulgas ka Eesti eurosaadiku Indrek Tarandiga. Tulemused Ekskursioon toimus ja õpilased jäid kogemusega väga rahule. Nende teadmised ja huvi Euroopa Liidu vastu suurenesid, mis loodetavasti väljendub edaspidi ka nende motivatsioonis uurida ühiskondlikke teemasid laiemalt. Mis edasi? Pärast programmi lõpetamist kavatseb Heino esialgu puhata ja keskenduda oma perele, kuid ta ei välista, et asub tulevikus uuesti õpetajarolli.
Iiris Oosalu Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Keila Koolis Iirisel on Tartu Ülikooli bakalaureuse kraad kirjanduse ja kultuuriteaduse erialal. Õppetöö kõrval oli ta aktiivne mittetulundusühingus YFU Eesti Euroopa konverentsi vabatahtlike juhina, vahetusõpilaste ettevalmistaja ja tugiisikuna ning Vabatahtlike koordineerimise grupi liikmena.
Kaheaastane õpetajatöö on hindamatu kogemus - olen selle aja jooksul saanud tunda pilvedeni viivat rõõmu imepisikestest edusammudest ning õppinud toime tulema ootamatustega.
asla nnuka
rises sed Ii
t:
kindlaärane, ga selge p a m o vä ult teadlik Iiris on Iiris on ideederikas. Ta tahab, et ja s. meelne ga – igas asja nstruktiivne se ko nägemu ksid ning on äga värvikalt a v ju b su a d sk a teeb sed o sj a ija. Ta ali luua ning t tema r e e is n orga ki, e visua õtetest kahtlust ntsiaaliga oma m alt, et ei teki te o p e nv suur e ees. nii vee e. Ta on asi millegi uu aja ig õ le o g t i a e t lg e u a e k id ste a oh uudatu is kes ei k naine, ea meelega m sti kaasa. Iir a. h hä un n a k o k li t is a is g ir I nende lise ja optim b le v, u a t ning nagi ig eatuju eelde h s ei hakka ku ing ja kui m b ä jä h a ltskonn skonna si Tema se ahtlemata selt , on Iirise kä ga b k vä a r n sa e o a a is n lj a ir I vasti n ema jaoks on ja juba õ k il g kusa us. T isoon i mäng uumor hvakindlast al on eriline h irise naerupa t I , . ! e d n a su särt oluli aerav kõigile lmad n Iirise si litustel andsid oo tused k
Le
Hea õpetaja on tähelepanelik ning mõistev, järjepidev, ent paindlik ja kannab oma väärtusi nii sõnades kui ka tegudes. Õpetajast saab liider mitte õpilastele ainuõigeid vastuseid ette söötes, vaid juhatades nad labürindi väravani ja astudes julgelt sealt sisse. Õpetaja on eeskuju, kes näitab, et elu on võimaluste labürint.
Noored Kooli kogemusest maksimumi võtmiseks tuleb avada end nii rõõmudele kui ka muredele. Naudi seda, mida teed!
Iirise kooliprojekt: Keila Kooli õpilasraadio Hugo
Miks? Õpilaste õpimotivatsiooni ning kooliskäimise protsendi tõstmiseks asus Iiris koordineerima Keila Kooli õpilasraadio Hugo tegemisi. Lahendus Iiris seadis eesmärgiks käima lükata ning toetada kooliraadio tegevust, mis pakuks õpilastele võimaluse ise koolikeskkonda kujundada, kasutades eesti keele ja kirjanduse tundides õpitut, ning aitaks neil karjäärivalikuid teha. Kooliraadio meeskond koosneb 7. – 12. klassi õpilastest. Tulemused Koos on muudetud koolipäevi lõbusamaks, loodud uus koolisisene infokanal, käidud raadios ekskursioonil ja tuntud rõõmu isetegemisest. Ning salaja on eesti keele õpetajal suur rõõm kuulata, kuidas õpilased tekstide sisselugemisel üksteise keelekasutust parandama on hakanud! Mis edasi? Täiskohaga õpetajaameti jätab Iiris nüüd mõneks ajaks kõrvale. Ta tunneb, et tahab ise veel õppida ning ringi vaadata, et tal oleks õpilastele veel rohkem anda. Siiski - haridusmaastik ning -temaatika on Iirise nii endasse tõmmanud, et välja ta sealt suure tõenäosusega enam ei saa!
Karoliine Piksarv Inglise keele õpetaja Ülenurme Gümnaasiumis. Karoliine õpib Tartu Ülikooli magistriõppes skandinaavia keelte ja kultuuri erialal ning oskab inglise, norra, rootsi, vene ja soome keelt. Ta on osalenud aktiivselt üliõpilasorganisatsioonide töös ning töötanud vabakutselise tõlgi ning norra- ja rootsikeelse infokonsultandina.
Kaheaastane õpetamiskogemus on andnud mulle oskuse jääda kriisisituatsioonides rahulikuks ning vajadusel plaane ümber mängida. Kõige väärtuslikumaks pean aga väga erinevate maailmadega õpilaste tundma õppimist, mõista püüdmist ja ehk ka empaatiavõime arengut. Hea õpetaja on hooliv ja optimistlik, samas nõudlik ja süsteemne. Kõige olulisem on aga olla inimlik - inimene inimeste vastas. Koolis on õpetaja arenevale isiksusele üheks esmaseks täiskasvanust rollimudeliks ja eeskujuks.
Lenn
ukaa
slase
d Kar Karoli oliine inel on st: v meel. T ali hää a on si l ja optimi rgeselg konkre stlik ne, et Karoli ne, särtsakas lustlik, tuge ine on ja h a kkaja. v, tunnet taustag ata a saaks p . Praktik, ke valt väga va st im ra võima ktikas raken ahab, et kõi se lu ke d suure s si, kuidas sed ada ning lei ut üd a kõrgeid amega inim teha. Karoli ab ine on ene, ke nõudm s seab hakka isi. Ku en b, i dumis siis teeb ta s ta midagi te dale ega nin eda su gema ure g tulemu si. Kar ootab maksim pühenoliinel had er aalseid in on ta kait evatest eluva kindlad sei sukoseb nei ldkond d a Temag a on m imetlusväär dest ning se julg õnus p ja põh useg ida ja filosoo likud filosoofi da maha pi a. filised kad li s e d või dis siis, ku i sinna puudid. Erit vähem i leida õ k dus õh õrvale võtta mõnus on k h veelgi kauem kond, siis jät ea toit ja kub ju aks :) ttu
Programmis osaledes on oluline lasta end kanda lennukaaslastevahelisest sünergiast ja teotahtest, teha oma tööd hingest ja südamega ning teha kõik selleks, et igal hommikul saaks kooli minna, naeratus näol. Selleks viimaseks on vahel tundide planeerimisest hoopis olulisem puhata, magada ja oma hobisid ja sõpru mitte unarusse jätta.
Karoliine kooliprojekt: Väliskülalised Ülenurme Gümnaasiumi inglise keele tundides
Miks? Karoliine tundis, et tema õpilased on tunnis passiivsed ega ole motiveeritud inglise keeles rääkima, kuna suhtlemissituatsioonid tundides on kunstlikud. Lahendus Kuna inimesi paneb omavahel suhtlema ennekõike ühistegevus, seadis Karoliine eesmärgiks korraldada oma õpilastele inglise keele tundide raames seminaride sari, kus õpilased saaksid väikses grupis küllakutsutud välismaalasega midagi ühiselt aktiivselt teha. Karoliine kutsus oma tundidesse neli väliskülalist, kes viisid igaüks läbi kolm-neli oma riigi kultuuri tutvustavat ja aktiivset tegevust sisaldavat tundi.
Mis edasi? Kindlasti on kahe aastaga haridusküsimused saanud Karoliine jaoks südameasjaks ning ta tahab end tulevikuski haridusvaldkonnaga siduda. Pole välistatud ka see, et Karoliine pöördub kunagi õpetamise juurde tagasi.
Tulemused Kokkuvõttes väiksed grupid õigustasid end, kuna tagasid õpilaste aktiivsema osaluse ja survestasid rohkem suhtlema. Eriti märkas Karoliine motivatsioonitõusu nooremate õpilaste puhul: põhikooli klassid suhtlesid külalistega julgelt, tundsid huvi erinevate riikide vastu ja jätsid väga palju meelde.
Kati Kreis Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Turba Gümnaasiumis Katil on magistrikraad psühholoogi erialal Akadeemia Nordist. Tallinna Ülikoolist omandas ta bakalaureusekraadi andragoogika erialal. Kati on olnud konsultant ja treener ettevõttes Meta-Profit ning projektijuht Silberautos. 2010. aastal käivitas ta oma koolitus- ja konsultatsiooniettevõtte Aeternum. Iga inimene on oma loomult hea ning igaüks on andekas. Ei ole õpilast, kellega töötamine oleks “mõttetu, kuna temast ei ole niikuinii midagi loota”. Õpetajana on oluline avastada ning avada iga õpilase potentsiaal maksimaalselt. Tähtis on mõista, et vähemalt sama palju, kui sinul on õpilastele anda, on sinul lastelt õppida.
slase
is d Kat
t:
s. Meie ja siiru a r ä juse, s d stava ppa soo leu u t m b o o lo o t se , et laste e! Kati Katit i us päik rõõmu. Paistab mes g e t u n ja len süda ti usaldust aspidi tema b o lo ing ala is d m ka e ndev n a b t , ä a k ä i j g li t r noortele es. Ta on ene n hästi ettevõ es ll o k a i , t e a ja paigak oliv. K laneeri eis ja ho ektiivne ajap lm kog a a v i m b f e a ks. T a ülie j o e s t uuu d g e a t olnud s ti ad asj multi n s t o h t s ä t e dad t Ka dale teeb en udest valdkon õtmistele. Jus v u e t m t lj e d u pa u muse eie lenn alju teeb, see m s iks, k i b p a kaun gi “kes reks a d s ä lu ä j t ü i t Ka äib e on kohta k ejuures oskab aga ilmselt se e S a s . ll k ” e o b s sui kab jõua a naeru Kati os b avada j . s s k u a d v sära oska se sala on ektiivsu kija. Ta tema ef ulaja kui rää onstruktiivsus u k k i atiline nii hea kui teisi. Kat pragma a j k li t d s i n ritab nii isee , ta on optim ist ja ü m u h v i a r j e inspire Ei salli pikka a. os. o hoid k s e üh tiivsena k u r t s n asju ko
kaa Lennu
Õpetaja on suunanäitaja, kellel on kindel visioon sellest, millises suunas liigutakse. Õpetaja peab oskama luua keskkonda, kus inimesed tunnevad ennast mõnusalt ja tahavad õppida. Oluline on võtta vastutust ning samas sellest ka vajadusel loobuda, et seda saaksid võtta sinu õpilased.
Noored Kooli programm eksisteerib mitte minu, vaid minu laste jaoks. Seega - iga päev tuleb enda tunnid ette valmistada ning läbi viia selliselt, et sa ise tahaksid nendes viibida ja õppida!
Kati kooliprojekt: Koolitus “Kuidas toetada oma last ja saavutada temaga usalduslik suhe“
Miks? Kati oli kuulnud mitmeid lapsevanemaid kurtmas, kuidas neil ei käi jõud oma lastest üle ning nad ei oska oma lapsega suhelda või teda õppimisel abistada. Lahendus Kati otsustas viia läbi koolituse „Kuidas toetada oma last ja saavutada temaga usalduslik suhe?“. Selleks, et kohale tuleks võimalikult palju lapsevanemaid, korraldas kooli juhtkond nädalavahetusel perepäeva, kus lisaks koolitusele toimus ka kolm avatud tundi, mida lapsevanemad said külastada.
Tulemused Koolitusel õpiti psühholoogilisi nippe ja tehnikaid lastega suhtlemiseks, teadvustati erinevaid emotsionaalseid reaktsioone ja õpiti nendega toime tulema ning räägiti läbi vastastikused ootused lapsevanemate ja õpetajate vahel. Koolitusel osales 17 lapsevanemat ja 10 õpetajat, kes kõik jäid nii sisu kui korraldusega väga rahule.
Mis edasi? Kati usub, et kuigi Noored Kooli programmi lõpetamine on ühe etapi lõpp tema elus, siis tema kaasamõtlemine ja muutuste esilekutsumine hariduses sellega alles algab. Olles näinud Eesti haridust seestpoolt, on kasvanud valmisolek ka süsteemsel tasandil midagi ära teha ning Kati unistus on ühel päeval luua enda kool!
Maarja Nurm Inglise keele õpetaja Viimsi Koolis Maarja lõpetas Tartu Ülikooli majandusteaduskonna bakalaureusekraadiga cum laude. Enne Noored Kooli programmi oli ta AIESECi praktikant Mehhikos, töötades koolis algklasside õpetajana. Enne seda töötas ta AIESEC Eesti finantsjuhina ja vilistlaste koordinaatorina. Kahe aasta jooksul on mu peas pidevalt kumisenud lastesaatest „Tammetõru seiklused“ tuntud teo kuldsed sõnad: „Ikka edasi ja edasi, mitte sammukestki tagasi.“ Olen õppinud seda, et alati tuleb edasi minna ning järjepidev olla.
Lennu
kaasl
ased
M
aarja Maarja st: s on sär t s organis u ja loo eer vu Maarja itus. Kadestam st, mida raam on mak istab i simalist sväärne koos tähend lus! selle sõn uses – t a a võiks ja plan võita o kõige paremas eer rganise hästi v imise meistriv erim õib Ma arja sä õistlused, kui ise keskel. d sam r a d Ku a t-tähte igi Maarja n peol nalja ja n a , võiksi imi ei aeru sisalda d ne nimes p ei k- eg eituda, ed vähemalt a te sest jus on oma t konkr ma keskmise dused, s e etsus ja mi vajadu täpsus sel ka n da Maarja o n õu lahkelt meesko ( ndades dlikult) valm se, kus is lisam ning ja täpn ta tegu a e, sama tseb. s inimli kamist k ja ho Süsteemne täis ja oliv v ä Peab k inni tä ga hea ideede . Pealehakh generee t a jala”, v rija. aid sisu egadest ega te e li m se on selle taga su lt ja põhjalik iskit “üle ult. Us ur enes Tema m utava ekon ot nukaas ivatsioon ja t troll ja töövõi sti ö lasi usi me. namalt ökus paneb k a lentegutsem a.
Hea õpetaja on see, kes: -loob õppimist soodustava keskkonna, olles selles oma õpilastele eeskujuks nii sõnades kui tegudes; - usub, et muutused on võimalikud; - pingutab selle nimel, et õpilased saaksid vajalikud oskused ja omadused; - ei mata pead liiva alla, kui olukord läheb raskeks, vaid otsib abi ja tuge; - kuulab ennast ja teisi.
Tuleb olla avatud ja uudishimulik ning katsetada teadmisi ning oskusi, mida Noored Kooli koolitusprogramm pakub. Samuti küsida tuge vilistlastelt, võtta osa üritustest ning käia välismaal võrgustiku kohtumistel.
Maarja kooliprojekt: Viimsi Kooli gümnaasiumiosa majandusõppe suuna väljaarendamine Miks? Eelmisel õppeaastal töötas Viimsi kool välja kooli majandus- ja sotsiaalainete õppesuuna. Seda tehti aga kiirustades, mistõttu eksisteeris õppekava küll paberil, aga vajas edukaks rakendamiseks põhjalikku edasiarendust. Lahendus Maarja alustas sellest, et viis õpilaste hulgas läbi küsitluse, kohtus Junior Achievement´i, TTÜ, SA Entrum ning Kaubandus- ja Tööstuskoja esindajatega ning uuris majandusõpet läbiviivate koolide praktikat. Põhjaliku uurimistöö järel asus ta välja töötama majandusõppe suuna uut visiooni ja õppeainete ainekavasid. Tulemused Tänaseks on Maarja projekti eesmärgid saavutanud: Viimsi Kooli majandusõppe suuna visioon on väljatöötatud ning olemas on ainekavad, mis moodustavad ühtse terviku ning on ajaliselt loogilises järjestuses.
Mis edasi? Maarja panustab Eesti haridusse tegevõpetajana Viimsis, et jätkata koostööd oma praeguste õpilastega. Kindlasti tahab ta haridusvaldkonda jääda pikemaks ajaks ning seetõttu soovib sügisest ka selles valdkonnas õpinguid jätkata.
Mariann Kajak Ajaloo ja kodanikuõpetuse ning inglise keele õpetaja Tartu Descartes’i Lütseumis Mariann on Tartu Ülikooli õigusteaduse magistrant. Ta on töötanud Karl Saavo ning Raidla, Lejins ja Norcous advokaadibüroos assistendina, aeroobikatreeneri ja müügiesindajana. Ülikooli kõrval osales Mariann aktiivselt Eesti Õigusteaduse Üliõpilaste Liidu ettevõtmistes.
Kui valida üks kogemus mustmiljoni hulgast, siis hetkel pean olulisimaks oskust näha iga inimese unikaalsust, tema tugevaid külgi ja erilisi väärtusi. Ja kindlasti on kaheaastane õpetamiskogemus kinnitanud usku, et IGALE PROBLEEMILE ON LAHENDUS.
aa Lennuk
s la s e d
M a r ia n
n is t :
akas noor ning särts v ra sä ti on ala lustunne. Mariann oluline õig is n o s k o e jaoks, m lle ja e tegevust et naine, ke m u it sk m U l ub ta uvat. Särtsu jätk d hästi välja kukk ib o ro ae tava riidikast kõik pais ülgne - ju k e emotsioom e k it li m e is a n t is matult r ato nvast ora laskuda kani, vee e meeldib ll ti a T i. n ute a seisukoh aitsta end nipuhang k g ea h in n ta se s nides , mille b a te n diskussioo n ria pselt liselt. Ma et teha tä tulihinge teadmist, a d lu se d b ta ekin s ei on ja kasu meeldib. Tema järj anda e tall inimestel l te a v seda, mis se ud it võimalik da ümbr luba ka te nende parim. Kõik küsikui muudki) d u lj vähemat a p sisukad d (ja tihti halolekul o k i juriidilise n n a oonikas vad Mari v, ambitsi ta a k mused saa a p endrik Energiast l moel H sa m vastused. r a a g astab vä ning arm rit :) Sal-Salle
Heaks õpetajaks olemise esimene eeldus on hoolimine ja austus iseenda ja õpilaste vastu. Hea õpetaja näeb head kavatsust ka halva teo taga, usub iseendasse ja õpilastesse ning lahenduste võimalikkusesse. Kõik muu tuleb siis iseenesest.
Õpetaja on liider oma igapäevases töös: liider klassiruumis; intellektuaalne liider ühiskonnas - väärtuste kandja ja positiivsete muutuste agent. Selleks peab õpetaja olema liider iseenda elus - vältima läbipõlemist, säilitama usu endasse ja teistesse.
Ma ütleks, et Noored Kooli programmist on raske mitte võtta maksimumi. Tuleb lihtsalt olla “kohal” igas mõttes ja pidevalt ning nautida protsessi.
Marianni kooliprojekt: Mustlaskultuuri seminar
Miks? Mariann jõudis arusaamiseni, et kuigi hariduslikust ebavõrdsusest on Eestis hakatud üha enam rääkima, on siiani täiesti tähelepanuta jäänud mustlaste kogukond, kelle integratsioon ühiskonda on tervikuna olnud väga nõrk. Lahendus Mariann korraldas Tartus mustlaskultuuri tutvustava seminari, et anda osalenutele sissevaade romade ellu ja aidata mõista praeguste probleemide põhjuseid ning vähendada eelarvamusi. Samuti oli eesmärgiks luua kontaktid ja baas edasisteks samasuunalisteks tegevusteks. Seminaril esines Kesk-Eesti mustlaste kogukonna juht, kes oli algul idee suhtes väga skeptiline, kuid soostus lõpuks siiski osalema.
Tulemused Seminaril osales kokku üle kahekümne inimese, nende seas õpetajad, sotsiaaltöötajad ning Eesti Rahva Muuseumi töötajad. Seega said romadega kokkupuutuvad inimesed teavet nende kultuurist. Kuna üritusel vesteldi avameelselt tänastest probleemidest ja mitmetest stereotüüpidest ja osalenud said oma küsimustele vastused, siis võib arvata, et nad saavad oma tööd mustlaskogukonnaga edaspidi teadlikumalt korraldada. Mis edasi? Mariann lahkub programmist soovi ja energiaga jätkuvalt panustada haridusvaldkonnas ning Noored Kooli organisatsioonis. Peale korralikku puhkust suvel kavatseb ta täiskohaga tudeerida - juura magistriõpingute kõrvalt võtta ka ajalooõpetaja magistriõppe aineid. Lisaks loodab ta jätkata enesetäiendamist ja kolmanda sektori kaudu haridusvaldkonnas tegutsemist. Kindlaid plaane ei ole ja nii on Mariann ka lihtsalt avatud uuele ja huvitavale.
Martti Rõõmus Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Tallinna Ühisgümnaasiumis Marttil on kõrgharidus Tallinna Tehnikaülikoolist rahvusvahelise turunduse erialal. Kümme aastat on Martti töötanud nii infotehnoloogia valdkonnas kui kaubanduses, olles kahe ettevõtte juhatuses.
Viimased 1-2 aastat on olnud minu elus töises mõttes õnnelik aeg. Olen saanud tegeleda asjadega, mis mulle meeldivad ja mis mind huvitavad. Enim olen arendanud oma koostööskust, tehes koostööd erinevate rühmadega ning erinevate inimeste ja isiksustega.
Lennuka
Head õpetajat iseloomustab avatus, huvi ja empaatia, töötahe, märkamisvõime ja järjekindlus. Õpetaja kui liider vastutab vähemalt oma aines klassis toimuva eest. Seal peab õpetaja olema nii eestvedaja, motiveerija kui ka kontrollija.
Programmist maksimumi võtmiseks tuleb osaleda kõiges ja kõikjal. Ja natuke rohkemgi veel!
a s la s e d
M a rt ti s t:
Martti ait ab Heinol meie lennu taset üleva testosteroon l hoida. Ta ioska kus lennu naisliikmed b tuua olukordades, on ühele a jõudnud, rvamusele teise nüan si sisse, mis tuulega kä arutelud u ima lükka ue vad. Tal o oskus säilit n imepära ada terav n e vaatlejapil olukordad k ka neis es, kus ta a sjaosaline naer ja va on. Muhe lmidus dis kussiooni la Marttist M skuda teev artti. Võib ad vaikselt ku lõpuks ütleb ulata ja ku , siis on ko i he hästi öel iseloomust dud. Teda ab kaalutl em in Ta ei torm a sõna võtm e ja põhjalikkus. a, vaid ala öeldava põ ti kaalub hjalikult lä bi. Ja kui öelda, siis midagi po ei ütle ka. le Ta on tõelis lane – opti elt hea kaa mistlik, sõb sra lik ja rahu ja lokkispä lik. Stiilne ine :) Mart tit iseloom üksjagu elu ustab ka ju kogemust n ba ing tema h võib pääst uumorisoo a hetke, pä n evast rääk imata.
Martti kooliprojekt: Vana-Kreeka ajaleht
Miks? Martti nägi, et igapäevane õppetegevus kipub olema õpilaste jaoks rutiinne ning ei paku piisavalt võimalusi arendada meeskonnatööoskusi. Lahendus Martti leidis endale koostööpartneri kooli informaatikaõpetaja näol, kellega koos viidi läbi ühisprojekt 6. klassi õpilastele. Õpilased said ülesandeks koostada rühmatööna ajaleht Vana-Kreeka teemal, nii et kõik artiklid oleksid sisuliselt ajastutruud ja korrektsed ning ajakirjanduslikult kujundatud. Ajalootundides tegelesid õpilased teemaga tutvumise, valdkondade jaotamise ning tekstide kirjutamisega, arvutiõpetuse tunnis toimus materjali vormistamine ajaleheks. Tulemused Kokku valmis kümme ajalehte Vana-Kreeka teemal. Töö käigus arendasid õpilased nii ajalooalaseid teadmisi, infotehnoloogilisi oskusi kui ka meeskonnas töötamist. Parimad ajalehed on lugemiseks väljas Tallinna Ühisgümnaasiumi raamatukogu lugemissaalis. Mis edasi? Kõigepealt plaanib Martti puhata ja pärast seda soovib ta jätkata samade asjadega, mis siiani - haridusteemadega ja ettevõtlusega. Millises järje- ja vahekorras, ning millises mahus - seda näitab aeg. Programmist lahkub Martti eelkõige suure tänutundega - lennukaaslaste, elukaaslaste, NK, õppejõudude ja õpilaste ees, kes on olnud talle kaaslasteks sellel teekonnal.
Triin Noorkõiv Inglise keele õpetaja Tallinna Ühisgümnaasiumis Triinil on magistriga võrdsustatud bakalaureuse kraad Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast. Ta on olnud Singapuris AIESECi asepresident ja Shanghais DHLi siseülikooli koolituskoordinaator. Sihtasutuses Noored Kooli töötas Triin kommunikatsiooni- ja turundusjuhina ning viis läbi osalejate valikuprotsessi ja mitmeid teisi ettevõtmisi, sh “Tagasi kooli” nädalat.
Olulisim on pidev kasvamine – tähelepanelikumaks, hoolivamaks, koostöövõimelisemaks, kannatlikumaks, loomingulisemaks, järjekindlamaks, rõõmsamaks, eneseteadlikumaks, elutargemaks. Koolis peitub tohutu võimalus inimeste avanemiseks. Hea õpetaja on hea õppija arengu toetaja. Usun, et selleks on ühelt poolt vajalikud tahtmine ja oskused olla ise väga hea enese tundja, õppija ja aktiivne kodanik. Mündi teisel poolel on kõrgel tasemel oskused ja hoolivus õpilastele kasvukeskkonna kujundamisel. Õpetaja on liider, mõjutades inimesi ja kujundades tulevikku teadlikkuse, tarkuse, parima kavatsuse ja pühendumisega. Selleks tuleb tegutseda nii klassis kui ühiskonnas laiemalt. Noored Kooli programmi kaht aastat mõtestan 110%lise õppimise ja avatuse aastatena. See tähendab hetkedes kohalolu, katsetamist, tagasiside jälgimist ja edasisteks tegevusteks vormimist, enesedistsipliini, võimalustest haaramist.
Le nn uk aa sl as
ed Tr iin is t:
Triin on õilis hi ng, kes oma vaad ete ja väärtuste nimel lähe b läbi tule ja ve e. Parandamatu maailmap arandaja, kelle võ ime asju laiemalt näha, te gutseda ning sea ljuures jääda mõistvaks ja hool ivaks, on imetlu sväärne. Ta suudab näha igas inimeses ÜK SNES positiivset. Oma mõtlemises seab ta fookuse sellele, mida saab teha, mitte sellele, mis on võimatu. Tohu tu töövõimega ni ng alati abivalmis. Ta on üks hästi suure sü damega tüdruk, lisaks su urte ideede ning suure usuga headusse ja prog ressi, kandes ja pe egeldades ise seda usku igat i. Valutab tõelise lt südant haridusprobleem ide pärast ning ür itas algusest peale suurt pilti hoomata, mitte detailidesse takerduda. Üritab alati tagada dem okraatliku ja teineteisest lu gupidava õhkkon na, alati valmis dialoogiks . Ega me ilmaasja ta Triini oma lennuvanem aks ei valinud!
Triini kooliprojekt: “Tagasi kooli” 2012
Miks? Suurt osa Eesti koolidest iseloomustab nõrk koostöö lapsevanemate, vilistlaste ja kogukonnaga. Koolides jagatavad teadmised on kaalukas osas teoreetilised ja nö päriseluga luuakse seoseid vähesel määral. Lahendus Juba mõnda aega tagasi hakkas Triini peas küpsema mõte, et „Tagasi kooli“ külalisõpetajate kaasamine võiks koolides toimuda aastaringsena. Sihiks seati korraga kahe eesmärgi saavutamine: viia ellu traditsiooniks kujunenud “Tagasi kooli“ nädal ning tagada projekti edasiarenduseks vajaliku infosüsteemi loomise rahastus. Tulemused Projekti vabatahtlikest meeskond viis Triini juhtimisel läbi „Tagasi kooli“ nädala, kus osales enam kui 240 kooli ja 530 külalisõpetajat. „Tagasi kooli“ aastaringseks muutmiseks vajaliku infosüsteemi projekt sai Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetuse, uus koostööplatvorm valmib juba sügisel. Mis edasi? Koos Noored Kooli vilistlase Tiina Paukliniga on Triini järgmine samm “Tagasi kooli” edasiarenduse sisuline käivitamine, et viia täide unistus sellest, et pidev koostöö kooliga saab Eesti ühiskonnas hea kodaniku ootuspäraseks tegevuseks. Oma koolis jätkab Triin tegevust karjääriõppe valdkonnas ning lööb kaasa koos oma õpilastega käivitatud projektides. Juba peagi soovib Triin olla ka uuesti tudeng - sedakorda akadeemilisteski õpingutes haridusteemadele keskendudes.
Aitäh! Aitäh, õpilased, et te usaldate meid end õpetama! Aitäh lõpmatute üllatuste eest, mis teie sees ja teie ümber peituvad, ning et olete meid väga palju õpetanud! Aitäh, lapsevanemad, et usaldasite meid oma laste õpetajatena! Aitäh, kolleegid, kes te aitasite meil koolikeskkonda sulanduda! Aitäh, et meie õpetajate toas tegutseb naeru-, mitte vingumiskoor!
Aitäh tunnivaatlejad ja koolitajad, et olete meil aidanud ennast kõrvalt näha ning innustanud end ja oma tegevust põhjalikult analüüsima! Aitäh Thomas Gordonile, kes kirjutas raamatu „Õpetajate kool“, ja Ene Velströmile, kes selles raamatus peituvaid suhtlemistarkusi meile tutvustas! Aitäh, Tallinna Ülikool, avatud (ja mõnikord ka akendeta) keskkonna eest! Aitäh, kallid elukaaslased, et olete ikka meiega ja aitate meid isegi õpilaste tööde parandamisel, kodutöödest rääkimata! Aitäh, sõbrad, et te ka pärast kümnendat korda “matäna-ei-saa-valmistan-ette-homseid-tunde” vastuse saamist meid ikka ja jälle enda sekka kutsute või end meile külla kutsute või vahel helistate ja küsite “Kas oled veel elus?” Aitäh, vanemad, meie valikute toetamise eest! Aitäh hobidele, mis vähemalt paar õhtut nädalas on sundinud meid tegelema ka muu kui õpetajatööga! Aitäh, Eesti riik, et oled võimaldanud meil näha haridusmaastiku parendamise vajadusi ja võimalusi! Aitäh, Noored Kooli vilistlased, et olete meie radasid avardanud ja rikastanud! Aitäh, lennukaaslased, toeks ja inspiratsiooniallikaks olemast!
AITÄH, NOORED KOOLI, VÕIMALUSE EEST TÄITA OMA UNISTUS!
ASUTAJAD
SUURTOETAJAD
STRATEEGILISED PARTNERID